Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Harjumaal asub üks omapärane sild, mis kuni 2017. aasta kapremondini oli kitsas ja munakivisillutisega sild. Kasutusel ühe tähtsa maantee peal.
Harju-Risti - Nõva teel üle Vihterpalu jõe Puuna silla ehitust alustati 1929. aasta sügisel ja valmis sai 1931 aasta 20. novembriks. Silla avamine toimus 25.11.1931. Praeguseks on sild kantud kultuurimälestiste registrisse. 2017. aastal tehti sillale kapitaalne remont. Sambad jäeti vanad, aga pealmine osa ehitati laiemaks.
Tallinnas ilmunud päevaleht "Kaja" kirjutas 26.11.1931 järgmist:
Püsiw ühendus Harju- ja Läänemaa wahel.
Puuna uus sild awati.
Kesknädalal, 25. nowembril, wõeti Harju maawalitsuse poolt ehitajalt wastu ja avati liikumiseks Wihterpalu wallas asuv Puuna sild. Uue silla awamise puhul oli meie kaastöölisel kõnelus Harju maainseneri R. Ambrosiga, kes uue silla kohta andis alljärgnewad andmed: Puuna raudbetoon konsoolkandjatega silla ehitustöid alustati 1929. a. sügisel ja lõpule jõuti töödega 23. nowembril sel aastal. Sild on kolme awausega ja 21 meetrit pikk. Silla sambad on tahutud graniitkiwidest. Kuna maapõhjaks silla juures osutus pehme sawi, tulid silla jõesambad rajada 4 meetri sügawusel jõepõhjas asuwale paekihile. Seda toimetati eriliste kaewude abil, millised hiljem betooniga täis walati. Kogu silla ehitustöödest oli mainitud töö kõige raskem teostada, mis ka silla ehitustööde lõpulewiimist tähtajaks takistas. Oma ehituswiisi poolest on uus Puuna sild nüüd üks moodsamaid ja ajakohasemaid sildu. Ühenduses silla ehitamisega ehitati ümber ka sillale wiiw maantee, milline töö nõudis umbes weerandi silla ehitamisekuludest. Kuna Puuna sild asub maanteel, mis ühendab nii Harjumaa läänepoolset osa kui ka selle taga asuvaid Läänemaa kaugemaid kohti, nagu Rikholdi j. t., siis on sellel sillal eriline tähtsus liikumise kohta maanteel, kuna nimetatud maakohtadel ei ole mingit ühendust raudteega. Kuna weetõus Wihterpalu jões silla asukohal on eriliselt suur, siis oli wana puusild seal kewadeti sagedasti üleujutatud, mis tunduwalt takistas ülepääsu jalakäijatel kui ka weoabinõudel. Uus sild on ehitatud maainseneri R. Ambrose poolt koostatud projekti järele ja ehituse teostajaks oli ettewõtja Oskar Koost. Sild läks maksma 45.000 kr. ja selle ehitamisega on kindlustatud püsiw ühendus Harju- ja Läänemaa wahel.
Nüüd on geopeituse huvilistel võimalus uurida silda ka altpoolt. Teatud nurga alt paistab karp veidi silma. Kättesaamine pole tegelikult üldse nii raske. Vaja läheb aga abivahendit (valik on teie), abilist või koguni tugevat füüsist.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=290
Aarde sildid: vaatamisväärsus (5), ronimine (4), lumega_leitav (4), soovitan (3)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YN7W
Logiteadete statistika: 170 (96,6%) 6 9 1 0 1 0 Kokku: 187
Sellest sillast olen ma ikka väga palju kordi üle sõitnud teades, et ta all on üks aare kah. Aga maastiku raskusaste ei ahvatlenud isegi vaatama minema. Nüüd millelgi sattus ta mul arvutis näpu alla ja mõned logid lugenud, muutus mu arvamus ta logitavusest kardinaalselt. Täna siis väike peatus ja hinnanud kohapealset olukorda, läksin tõin autost redeli ning ronisin karbikesele järgi. Tänud peitjale aarde eest.
Üle silla sai sõita, mõtlesime siis silda altpoolt ka vaadata. Tänud peitjale!
Keeruline, aga tõime ära! Üksi oleksin hätta jäänud, aga õnneks oli käepikenduseks kaasas üks noor seikleja, kellele sai pätti tehtud ja kes kastanid tulest tõi. Peale selle aarde leidmist võis päeva korda läinuks lugeda!
Raivo aitas, Inga ronis ja mina lihtsalt passisin. Aitäh!
Kuulge, selle silla all saaks ju suvel lausa magada! Mõnus sild, avar ja puha! Ei teadnudki, et ta alt nii ruumikas on. Tänan siia juhatamast!
Aga mina mäletan kui sellel sillal oli veel munakivisillutis! Kahju et nad munakivid mingi mõttetu asfaldi alla matsid. Aarde peitjale tänu!
Aitäh peitjale!
Avastasin, et üksinda on selliste aaretega tegelemine palju huvitavam. Peab rohkem vaeva nägema. Nüüd kahekesi läks kõik sündmustevaeselt.
Otsisime ja lõpuks ka leidsime. Üksi oleks aarde kättesaamine keeruline olnud, aga kahekesi sai juba edukalt hakkama. Täname peitjat!
Kahese tiimiga sai abivahendita hakkama. Aitäh silda tutvustamast.
Pikkust oli vaja. Pastakas oli kulunud (ei kirjutanud hästi)
Kuna mul on mingi kiiks lõhutud kivist objektidega, siis mul oli ülihea meel näha, et kapremondi käigus oli alumise osa puhul otsustatud sellise lahenduse kasuks. Logisid lugenud ei olnud, kuid maastikul 3,5 end kõigutada ei lasnud - kui pikkusest puudu jääb, siis aitab lendamine (ja küüned). Sain tunnistust, et treening annab soovida, aga selle aarde kätte saamiseks veel piisas. Aitäh!
Mirjam oli mõnda aega varem siin sõbrannadega käinud ja aarde ära võtnud. Kuna GC järgi oli tegu 5.0 maastikuga, siis tahtsin minagi selle ära proovida. Tõele au andes sain ma karbi kätte ühtegi abivahendit kasutamata. Siin piisas vaid pikkadest jäsemetest ja natuke tasakaalust. Mirjam tegi minust ühe hea video ka, kuidas ma karbil järel käisin. Samal ajal jooksis mul telefonis vehklejate finaalmatš olümpial. Seis oli pingeline ja ise vehklejana rõõmustasin absoluutselt iga torke üle, mis meie naised tegid.
Tänane seiklus viid mind lapsepõlvesõbranna (Ave) maakodusse tema sünnipäeva tähistama. Andsin juba varajastel õhtutundidel teada, et minul vaja nimi kirja saada ning lähim asub siin silla juures. Ave tegi selle peale sellise näo, et mida ma muretsen, isegi tema on selle karbi sealt juba üles leidnud. Kuna Ave on kõik oma suved ja enamikud nädalavahetused maakodus veetnud, on tal kogu ümbruskond paremini teada, kui tema viis sõrme ning kunagi aastaid tagasi olid nad kambakesi aardele enese teadmata küüned taha saanud. Kuna antud aare on peidetud vähem aega tagasi ja hilisem lugemine kinnitas, et logiraamatus nende nimesid ei olnud, siis oli ilmselt tegemist nüüdseks juba arhiveeritud variandiga (?). Igal juhul rahustas Ave mu maha ja ütles, et 5.0 see maastikuaste nüüd küll ei ole.
Veidi hilisemal õhtutunnil asusime neljakesi nulli poole teele. Peale silla renoveerimist pole Ave seal enam ringi konnanud, ometi läks ta sirge seljaga otse õigesse kohta, upitas end kõrgemale ja teatas, et karp on seal. Allatoomise au jättis ta mulle. Motivatsioonipaketi eest hoolitsesid teised kaks kaaslast ja nii läksid nelja nimed kenasti kirja. Veel kerge upitus ja karp oli omal kohal tagasi.
Tegemist oli minu esimese 5.0 maastikuastmega aardega (huvitav, GPs on maastik 3.5, GCs 5.0), aitüma niivõrd lihtsa ja mõnusa variandi eest!
Keegi mainis, et lühemad saavad taburetiga hakkama. Ei saanud, käed jäid lühikeseks. Oli vaja käele pikendust. Rohtsalu leidis lisa abivahendit. Meeskonnatööna saime nimed kirja. Unustasin pikenduse üles. ???? Kergem, kui andmed lubavad.
Mu ema elab veidi enne Harju-Ristit. Sai Saunast taburet kaasa haaratud ja pärast tagasi viidu.Tänase päev leid #1
Kui juhtub selline ime, et 5,0le võin küüned taha saada, siis tuleb kõhklematult logida. Aitäh!
Kaupo sai hüppega karbi kätte ning mina sain viskega selle tagasi panna. Vist läks natuke liiga taha, kuid samas on silmaga siiski nähtav.
Teel Nõva maratonil koju otsisime sellegi karbi ülesse. Tänud!
Leidsime. Tänud peitjale
Nonii... Lootsin juba, et siin saab mõnusalt ronimisvajadust leevendada. Tegelikult aga oli kõik nii lihtne, et ei hakanud isegi abikaid autost välja tõstma. Ainuke vajalik abivahend oli siin Kristjan, kes andis minu kaelakirjakukoibadele piisavalt pikkust juurde, et karp kätte saada. Elu lihtsaim 5.0 :D Aitäh!
Täitsa üksi ka teostatav - väike hüpe ja aare käes ning T sai logida.
Enne trippi arutasime, et kas oleks vaja redel kaasa võtta või ei. Krissu vaatas kaardilt, et no Keibu liivaraja läheduses kõrgeid maastikke pole, nii et saab hakkama. Kohe kui tagasiteele asusime, olid järjest kõik maastikud üle 3. No päriselt või :D Mõni sai vahele jäetud ja mõni, nagu see, leitud ka. Mitmekesi tehtav. Aitäh!
Kökimöki nagu Margus ütles. Pigem 3,5 jah, mitte 5 nagu geocachingu lehel.
Aitäh!
Huvitav maastiku raskus oli seal cg järgi. Mul läks see väga kergelt.
Aare oli kohe täitsa nähtaval kohal, aga ju ehk nii peabki, sest kättesaamine on enamustele siiski raskendatud. Tiimitööna meil see õnnestus kenasti. Aitäh aarde eest! EVEJ
Toimus rahvusvaheline geopeiturite sõbralik kohtumine. Ühistel jõududel saadi aare kätte!
Peatus teekonnal ning nimed kirjas. Aitäh aarde eest!
Vedas, et ma üksi otsima ei tulnud. Ajalugu on hariv ja silla kandeosa kena. Tänan peitmast.
Mustpea põõsaslinnu laulu saatel logitud (Birdnirdi app ütles nii). Ei teinud endale asja raskemaks kui vaja. Logitud. Aitäh.
Kuna olime möödasõidul, siis vaatasime koha üle. Potentsiaalne peidukas sai kiirelt tuvastatud. Lumi ja liiv on head abivahendid, kohe näha kuhu jäljed viivad. Hetkeks tekkis mõte, et vaja tuua autost abivahend aga sama kiiresti ka see peast kadus, sest läbitud ronimistreeningud olid andnud Salmele piisavalt häid oskusi. Arvestades, milliseid ronimisi veel hiljem samal päeval ette sai võetud, siis hindaks siin maastiku pigem 3-le.
Meie päris silla alla autoga ei sõitnud, aga üsna draivinni-maiguline korje oli küll. Aitäh hea ja hariva aardekirjelduse eest!
Sellest aardest oleme mitu korda mööda sõitnud ja iga kord oleme maastiku numbri pärast igasuguseid häid vabandusi välja mõelnud - küll on liiga pime, küll ei ole abivahendit kaasas.. Seekord oli aega aga natuke rohkem ja tuli välja, et abivahendi asemel piisab täitsa natuke tugevamast sõbrast. Aare kena ja leid tuli kiirelt, aitäh!
Maastik hirmutas mind ja ei võtnud seda isegi plaani, aga kui mööda sõitsime ütles Marilyn, et võiks ikka vaatama minna. Tuli välja, et täitsa ilma abivahendita lahendatav maastik. Suur aitäh!
Hea, et mõnda logi enne lugesin, muidu poleks ehk maastikunumbrit arvesse võttes üritama läinudki. Kuid oli täiesti leitav kohapealse abivahendiga. Tänud!
Auto sai jäetud pisut kaugemale, sest ei märganud, et ka silla kõrvale viib täiesti legaalne teejupp.
Abivahendina sai kasutatud väiksemat poissi, kes tõi aarde ära ning asetas pärast ka oma kohale. Jätsime aardesse pastaka, mille leidsime boonusaardena ühe teise aarde juurest.
Tagasiteel autoni leidsid poisid tee servast boonusaardena Pasi soomuki kuulipilduja paukmoona padrunikesta (.50 BMG). Huvitav, kuidas see sinna sattus.
Täname ajalugu tutvustamast! Ilusti ehitatud need 90-aastased sillatoed. Leid ise oli kiire ja maastik meie ühe liikme jaoks käkitegu ;)
Kohapeal olles tahtis juba jonn peale tulla, et jälle aare, mis lühikestel inimestel logimata jääb. Õnneks peale mõningast abivahendiga pusimist sai siiski nimed kirja. Tegime ka mõningase hoolduse: valasime karbist vee välja, eemaldasime prügi ning kuivatasime sisu.
Selle aarde juures saab edukalt kasutada mõningaid aastaid tagasi soetatud abivahendeid, ehk lapsi. Vinnasime Tristani õigesse kohta ja varsti oli leid ja logi kirjas. Aitäh!
Markoga Kuusejala juures juttu ajades vaatasime koos korra geokaardi ka yle mis siin lähedal veel olla v6iks. Siinne piirkond oli mul siiani täiesti puutumata olnud. Oh sa pois puhta 5.0 ja 4.0 maastikuga aarded. Lahe. Polnud muidugi kindel kui palju poiss mull maastikku trotsida laseb, aga vähemalt yritama ikka peab. Saabusin objektile, tutvusin olukorraga, t6in autost yhe abivahendi ja käes ta oligi. Huuh see läx kll yllatavalt kergelt. Aga eks aeg ole teinud oma tööd maastikuga. Meie igastahes täname peitjat ;)
Väike peatus, abivahend autost välja, nimed kirja ja edasi. Täname!
Arvasin raskemaks aga sai üsna kerge vaevaga logitud. Aitäh.
Leitud kambaga teel ärategemisele. Kuna poistel oli leitud, lasti tüdrukutel ka pisut otsida ja ikkagi võttis mul nägijaks saamine kõige kauem. "Ei ole ju ometi see?!" - oli küll :) Kristjan oli siin see, kes kastanid tulest välja tõi, mõne teise jaoks oli kas hommik väga-väga unine või oli maastik ikka endiselt 5.0 :) Tänud! Nüüd ära tegema.
Kiire leid enne koristust. Üksi oleksin veidi jänni jäänud.
Valisin esimese võimaluse. Jäljekütt saab otse õige servani minna. Aga sild ise altpoolt märksa kabedam kui ülevalt vaadates arvata võiks.
Viisime suksud vihterpalu talli ja tegime párast pisikese kôrvalepôike Tànud ;)
Sellest sillast on saanud korduvalt üle sõita aga raskustase 5.0 on igakord ära hirmutanud. Ükshetk logisid lugedes hakkas tunduma, et ehk ei olegi asi nii lootusetu, no ja kohapeal oli tõesti ainult üks pikem sirutus ja käes ta oligi ;)
Mängu ilu mõttes tegid poisid pätikat, aga tegelikult piisas ühe mehe jõuharjutusest. Aitäh!
Esimene leid meie kahepäevasest tuurist. Jäi selline tunne, et peab terve päeva redelit kaasas tassima. Aitäh.
Jäi täpselt tee peale, tasus üle vaadata. Vaatamise tulemuseks oli redeli toomine ja aarde logimine. Tänud peitjale aarde eest.
Selle aarde vahva tagasitulek meenus küll alles vahetult pärast aarde logimist, aga igatahes väga vahva ja ennekuulmatu nähtus mis sellele karbile osaks sai. Seega kalpsasin ma kohale ja asusin 5.0 maastikult sõna otseses mõttes suure hooga aaret otsima. Kuna minu GC andmete põhjal töötav äpp mulle täpselt sellist raskusastet endiselt veel väidab! Hoogu oli vaja ikka korralikuks tõukeks, et saada võimalust piiluda potensiaalset peidukat. Olles eri nurga alt tsooni läbi kamminud, jäi karp ringi huitavale silmapaarile hoopis märgatavalt lihtsamas kohas silma. Veel viimane võimlemine ja võis rahus nime kirja panna.
Tänud.
Aarde lähistel oli silmapiiril päris mitu uhket silda. Selle aarde puhul olime üksteisele nõu ja jõuga toeks ning nimed kirja saimegi.
Pärast mõnusalt veedetud pikka päeva Keibu rannas jalutades oli plaanis koduteel silla juures ka peatus teha. Valmistusin palju keerukamaks etteasteks, siin läks aga üsna ruttu. Tänud peitjale.
Kaaslased olid abivahendiks, mina sain karbi kätte. Meeskonnatöö. Aitäh!
Muinastulede öölt Tallinna poole minnes tegime siin sirutamise peatuse. Tänud.
Tänu silla kapitaalremondile oli aare isegi minusuguse jaoks kättesaadav. Pärast leidu lõi väsimus nagu kurikaga pähe ja olin sunnitud enne edasi liikumist pisut siestat pidama. Aitäh!
Tulles muinastuledelt viimane peatus. TFTC!
Tegin veits sohki ja sain logitud. Abivahend oli aga jäi väheks sellest. Nüüd siis võtsin kohalikke abivahendeid veel appi ja sain, mis tahtsin. Logitud ja aitäh.
Väike seljasirutuspeatus teel Keibule. Abivahendina sai kasutatud seltskonna kõige pisemat liiget. Polnudki teda enam ammu niimoodi rakendanud. Tänud!
Seoses silla kapremondiga on sammaste ja tala vahel pinnast oluliselt tõstetud. Seega nüüd on aardekarp ka oluliselt madalamal ja lihtsamalt kättesaadav kui algvariandis. Langetan maastiku raskusastet. Kui keegi Puuna öömajas majutust soovib, siis märksõna "geopeitus" aitab ka hinda langetada! ;) Mis maastik 5.0 käimisse puutub, siis näiteks siin ma käisin lausa kõige esimesena! ;)
Järjekordne tõestus, et kõik siinkandi aarded on loodud meie noormehele. Siingi toimetasid nad autojuhiga kahekesi ja meie Marleniga elasime lihtsalt kaasa. Omajagu läks aega aga allaandjaid meil ei ole ja nimed logiraamatusse kirja me saime. Maastik 5 see hoolimata kulunud ajast ja tehtud jõu- ja ilunumbritest siiski ei ole vist. Maastik 5 aarded on meil siiani võtmata ja jäävad võtmata ka edaspidi - ei ole meie "maitse". Tänud!
Sild mis sild ikka. Kui maastik 5. panna, siis arvatavasti pole õigel 5. leveli maastikul käidud. Igatahes Idul oli ronimist ja turnimist küll, kuid papa õlg avitas väikemehe välla :) Tänud aarde eest.
Vastukaaluks päeva teiste aaretega, oli siin maastiku raskusaste põhjendamatult laes (meil oli veel 5; praegu on muudetud sobivamaks). Kiusu pärast lahendasin tee aardeni ilma abivahendita ära. Isegi Joonast ei kasutanud.
Algatuseks käisime vaatasime olukorra üle, et ehk saab niisama kätte. Eks oleks kuidagi saanud ka, aga kuna abivahend juba auto peale võetud sai, siis lihtsam oli see kohale tuua. Tänud peitjale!
No maastik sellel küll enam 5,0 ei ole:) Pikemad saavad hüpates kätte.
Tegime väikese peatuse, abivahendiga sai nimi kergelt kirja. Tänud taastamast.
Ma olen lausa pahviks löödud, ausõna! Väga hea uudis, et karp alles on! Ja nüüd lausa kohaliku aktivisti poolt tagasi paika ka pandud. Uskumatu! Loomulikult võib minu poolest aarde taas avada, kui nii suur huvi on! :) Ja kui kohalik huviline veel aardel silma peal hoiab - no mis nii viga! :D
Aktiivses kasutuses sild. Karpi ei taasta. Ajalugu aga jääb. ;)
Eile võeti silla viimane ehk aarde poolne osa maha, jättes püsti vaid talad ja sambad. Aardekarp teadmata kadunud. Töömehi ei hakanud küsitlema. Aeg näitab, kas saab ja on mõtet aaret taastada. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Puuna sild on kinni jah. Mõlemal pool otsas märgid ees ja mingi tegevus käib ka silla peal. Ümbersõit on korraldatud.
Maanteeamet annab teada, et alates 29. mai on sild remondis. Päriselt?
Ei noh, kes siis maastiku raskusastet loeb ennem, kui vallutama hakkab.
No ma sain aru küll, kus see aare peidus on. Aga päris ämblikmees ma pole ja järgmine kord tulles olen rohkem valmistunum, võtan vähemalt abimehe kaasa.
Polegi varem 5,0 maastikuga objektile veel läinud lihtsalt kaks kätt taskus.Eks logid andsid ka julgust minna proovima.Õnnestus hästi,kohapealsetest abivahenditest piisas täiesti.No veidike tuli küll mõelda ennast ämblikmeheks :)
Seal ei kulunud Taivol kohalikku abivahendit kasutades mitte minutitki, kui karp oli käes :) Logi kirja ja karp samamoodi tagasi ... paras kähkukas :) Täname silda ka altpoolt tutvustamast!
See on siis üks aare, mille pärast sai abivahend renditud. Kohale jõudes vaatas päästekompanii koha üle. Avastasime kohalikke abivahendeid, nende seas täiesti uue rehvi. Otsustasime siiski oma abivahendit kasutada, aga kuna pole kõige kõrgem peidukoht, siis võtsime ainult autolt maha ühe osa abivahendist. Kribinal krabinal üles alla, logi kirja ja jälle kribinal krabinal üles alla. Autosse jõudes avastasime eest Virsiku tabloolt ilusa numbri ja siis imetlesime seda. Tunne on tuttav. Alati kui saab täissada aaret kokku korjatud, siis tekkib enese imetlemise koht. Küll ma olen ikka tubli. Auto juures muidugi ei ole tubli, vaid hoopi tekib küsimus, kus kohas sa Janar küll sõitnud oled, et selline number juba ees. Aga eks need aarded ikka ole. Tänud aarde eest.
Järgmine aare meie päevas oligi siis Puuna sild. Kui Janarilt küsisin, et mis aare järgmisena, hakkas mulle rääkima Punasillast ja Punasest sillast. Ehk siis otsisin punasild, punane sild, punase silla. No ei leidnud. Lõpuks teatas ta ülevaadates, et Puuna sild. Kohe näha, et ma olin sabastolkneja selle reisi ajal, polnud mul aimugi kuhu mind veetakse. Sild oli ilus, alla saime ka. Isegi abivahendeid nägime aga otsustasime enda omade kasutamise kasuks. Me vist ei lugenud kogu teksti läbigi aga olime ühiselt meelestatud aarde asukoha osas. Abivahend kaasa ja Janar sai siis kasutamise au, saime logitud ja mäest üles. Ülesse saamine muidugi oli minu jaoks juba keerulisem, sest minu ees läksid kaks tüdrukut, kes olid kallakult juba libistanud muda lahti. Eks siis vanainimene pidi valima laugema nurga. Mulle sild meeldis, tänan peitjat.
Oletus, kus aare olla võiks oli seltskonnal üsna ühene. Õnneks oli ka abivahend kaasas, mistõttu kohapealsetest atribuutikatest ei pidanud midagi välja nuputama. Ronisime, leidsime, logisime. Manivald Juga tuletõrjeauto sai edasi sõita. Tänud peitjale!
Mõtlesin täna teha 3+ maastikuga aarete tuuri ning esimene, mis meelde tuli, oli see sild. Ega oli julgem kohale sõita küll, kui laenatud redel tagaistmel, aga ma ei arvanudki, et selle tassimine nii vaevaline on. No silla juurde minna polnud viga - hommikune puder sees ja käelihased tugevad -, aga hiljem auto juurde tagasi minna oli keeruline, kuna vahepeal sai ju kogu lihaste jõuga igasugustest erinevatest sillaosadest kinni hoitud.... Lõppkokkuvõtteks sai siiski leitud, logitud ja tagasi pandud. Tänud.
Märdi pikkus (pea 2meetrit) tuli kasuks ja aarde saime kergelt kätte kohapeal oleva abivahendiga.
Uurisime silda altpoolt ja küljelt, õige nurga alt ilmselt mitte, kuna polnud päris selge, kuhu ja kellest meist abivahend ehitada, loobusime seekord..
Korra oleme siin niisama vaatlemas käinud. Kuna ämblike omadused meil puuduvad siis tuli abivahend kaasa kutsuda. See töötas ;)
Täname!
Meil oli abivahend ligi ja seega oligi abivahendi liigutamine kõige keerulisem seekord. Oh teid amblikinimesi küll, kes kohapeal olevast ja oma oskustest ligipääsu konteinerile leiate. Minu austus Teile kõigile.
Huvitav, miks ma seda aaret peljanud olen? Aitäh! Mulle meeldis. Nii sild kui aare.
Kuna aare jäi tee peale siis läksime seda 5 raskust uurima , et mis abivahend vajalik on. Sai kasutatud käepäraseid vahendeid ja kätte saimegi. Jätsime aardesse pastaka kuna kirjapulk puudus. Aitäh peitjale vaeva nägemast.
Paremat tunnet kui logida T5 aaret ei ole. Valetan, palaval suvepäeval süüa topeltkaramelli jäätist tumedašokolaadi glasuuri ja jõhvikamoosiga on parem. :) Kuidagi moodi suutis Ian aarde kätte saada ilma redelita. Au talle ja teistele. Tänan!
Sõitsime RMK matkatee otspunkti Perakülas, et alustada sealt 5-päevast jalgrattamatka. Enne sinna jõudmist tegime peatuse, et üles leida ja logida Puuna silla aare. Olime Mardiga sealt talvel möödunud ja teadsime, mida teha tuleks. Aitäh aarde eest! EVEJ
Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, esimene päev, 43km(248km-st). Tulime käed taskus, kasutasime kohapeal olemasolevaid abivahendeid ja nimed kirjas. Tänud peitjale.
Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Neljakesi sai head tiimitööd teha ja varsti oligi Kristal karp näpus.
Möödasõites tulin vaatama, millega siis tegemist. Proovisin ka kohalike abivahenditega aaret kätte saada aga ei õnnestunud. Isegi ei ole kindle kas aare oli seal kust teda otsisin. Järgmiseks korraks on teada, mis abivahend on vajalik kaasa võtta.
Hakkasime Rakveres läänemaa reisi planeerima ja teekonda kavandama. Teepeale jäi puuna sild, loetud logisi, kerge hirm-kas tõesti pean redeliga 200km sõitma. Loeme edasi... Hmm ka käed taskus saab aarde kätte. Selgw, loodame. Kohale jõudnud, tuli kõigepealt plätudes asi üle vaadata, köis jäi veel autosse. Ei no koht hea ja vast saab hakkama. Logitud- vihma sadas, plätud jalas, lühkad ja nutifon taskus. Elu on imeline. Super asukoht. Olge te peitjad tänatud.
Seekord valmistasin korralikult ette :) Otsisin endale autosse redeli ja mis siis sedasi aaret noppida, aga krt kui keeruline oli see redel sinna aardeni saada ja veel sealt autosse tagasi... oeh :D
Sünnipäeva geotuuri 4/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Hea, et redel kaasas oli, muidu oleks keeruliseks läinud. Ilus sild ning lähedal olev puhkekoht.
Olime juba mõtted kokku pakkinud ja vajutasime varvast kodu poole kui peale silda nägin kohanime. Reaktsioon oli kiire, saime pidama. Mõtlesin, et ettevalmistuseks vaatan ja hindan olusid objektil, need olid 5+, siis saime autost kätte juhuslikult kaasas olnud abivahendi ning lasime Rasmus Maximusel meile ülalt alla vaadata.
Geokotis olnud abivahendist jäi nibin-nabin puudu, tõin siis autost parema. Aitäh peitjale.
Mina poleks kätte saanud, kuid Patrick on nii hea ronija, et kätte saime :).
Vaikiv abivahend, teine vaikiv veel ja kõige kergem meist seda komplekti kasutama. Logiraamat reetis, et oleme endiselt Patrick,Kadri tiimi jälgedel.
Mitmeid kordi üle selle silla edasi-tagasi sõidetud, kuid täna sai seisma jäädud ning lõpuks ometi silda ka väljaspool autot uuritud. Sai jõutud aarde asukoha juurde aga hetkeks pani küll kukalt sügama, et mismoodi logi kirja peaks saama. Kasvu nagu on antud aga ikkagi jääks vajaka. Kiire pilk enda ümber olevatele vidinatele ja nii need kasutusse läksid ja tänu sellele ka logi kirja sai. 5+ peidukas!
Tundub, et maastiku raskusaste on suhteline mõiste. Kellele tundus 3.0 ja kellele 5.0, kellele 4.5. Las jääda siiski 5.0.
Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Enne aardeleidu sõime kõhu täis, et jaksaks ikka leida. Hea, et need käepärased vahendid seal on. Karuonu ronis nagu noor jumal.
Googli abiga sain aimu, mis võib mind ees oodata. Seda arusaama toetasid ka siinsed logid. Vaatamata sellele ma ei võtnud teadlikult abivahendit kaasa. Jõudes nulli, tegin jõuharjutusi, mille tulemusena selgus aarde täpne asukoht. Jõuharjutused jätkusid käepäraste vahenditega, mis olid leitavad kohapeal. Pusimine kandis vilja ja logi sai kirja. Pärast logimist tundsin rahulolu. Pärast igat aaret selline rahulolu ei kaasne. Tänud aarde eest! Aare heas seisus.
Kunagi aegu tagasi kimasin siit üle, jäin isegi korra seisma ja veendusin selles, et minusugune tegelane seda ilma abivahendita logima ei pääse. Nüüd oli abivahend kaasas ning see õnnestus kohe õigesse kohta sättida. Tänud!
Mina igatahes jätsin sinna nõlvale istmiku jälje ja veel natuke põlve- ning käejälgi kah. Ta sinder ju like. Seega ulatasin oma abistava käe, mida õnneks eriti ei vajatud. Sild on ju äge. Ka minule kangastus Puna sild aga see siin on hoopis teine tera. Noh tegelikult Marihen ju hoiatas mind, et see on selline salakaval koduvein. Aga oli maitsev. Sai see Puuna värk tehtud ses öös ning sai ämma juurde kotile. Mina tänan.
Puuna sild. Kõlab peaaegu nagu Puna sild. Aga ülejäänu ei kõla kohe üldse samamoodi. Üks lisa-U ja asi puhta tuksis. Maastik ebanormaaalne, peidukas siiski tuttava numbriga...
Olin juba piisavalt kuulnud korduvatest sillavallutustest, õnnestunud ja ebaõnnestunutest, et aru saada- üks jama puha mu jaoks.
Üles ma ju ei roni, kui ka ronin kuidagi, siis alla ma küll ei tule. Karjuge siis mu peale kui tahate, ikka ei tule. Või vähemalt, läheb sellega ilmatu aeg ja meri voolab ka selle ajaga minema...
Nii ignoreerisin. Pikalt ignoreerisin. Ühe korra sõitsime ka sellest sillast segastega üle, hakkasin vastu ja panin mentori sõna maksma. Sinna me ei lähe ja see sild võib ära ka mädaneda enne, kui mina sinna lähen...
Sild va kurivaim on tehtud aga tugevamast puust, st. kividest, mis ei mädane ega idane ja püsis tänase päevani. Ilmselt olin ma taevaste jõudude mõjul leebunud, nõrgaks muutunud ja kui tuli jutuks võimalik aarde otsimine seal silla all, siis ma isegi ei saatnud jutustajat kohe kukele. Lubasin mõelda. Lahke pererahvas üritusel pakkus isegi abivahendeid, aga no isegi need ei tundunud meelitavatena. Läks veel aega. Tunnike.
Ja lahkuma hakates keerasin minagi autonina Puuna poole. ;) Õnneks oli pime, õnneks oli ka piisavalt valge, et silda vallutama minna. Andres pakkus oma oskusi välja koos isetehtud-hästitehtud abivahendiga. Jumal tänatud, et meil jätkus oidu see pakkumine vastu võtta. ;) Mina silda nähes kujutasin elavalt ette, kuidas ma seal järgnevad tunnid-päevad ülejäänud otsijatel risti jalus olen, keeldudes alla tulemast. ;) Ja Peepu, kes oli mõnusalt konsumeerinud, mekkinud ja manustanud mariheni kodust õunaveini, ei kujutanud ma kah eriti hästi sinna ronimas ette. Jaaa, see koduvein, see on selline salalik tegelane. Igastahes, alla me ronisime, pusserdasime ja vusserdasime, "aitasime" Andrest igati ja logi me kirja saime. Hää, et on häid sõpru ikka...
Ja ei läinudki tervet ööpäeva, et Puuna aare leitud saaks.
Ilus sillake ikkagi...
Aga ma vean kihla, et Kuu, kes oli ennast täitsa täis, irvitas me üle täiega... ;)
Aitäh! Võtsime vahvad mälestused, jätsime omad jäljed porisele nõlvale.
Katsetasime erinevaid variante. Punnisime kõvasti. Närv läks mustaks ning otsustasime loobuda. Auto juurde kõndides nägime, et meile tulevad appi "abivägi". Ja nii oligi. Strateegia paika pandud, asusime uuesti üritama. Ühine koostöö viis võidule. Tänud!
Käisin siin juba eile, kohe minu järel saabus Saksa geopeiturite perekond, ehitasime ühistööna, käepäraste vahenditega, ligipääsu aardele, aga saagiks saime ainult kivi. Täna siit möödasõidul naeratas mulle õnn, Viljandi noored olid just kohal ja juba loobunud. Keelitasin neid tagasi pöörduma kuna olin vahepeal infot hankinud ja teadsin, et olime eile paar meetrit valest kohast vaadanud. Seega oli mul strateegia paigas, lihtsalt üksi poleks ma kuidagi hakkama saanud, ühistöö on ikka midagi muud… Tänud noortele ja peitjale.
Kambakesi oli moraal tugev ja saime pärast mõningat katsetamist hakkama. Õnneks oli mingi ettekujutus olemas, kust ja mida otsida, aga ikkagi läks aega. Vähemalt meie otsingute ajal oli aarde maastik veel viis-nulli vääriliseks hinnatud, praeguse kolm-nulli osas on endal igatahes küll mõningad kahtlused...
Samas sild on äge ja aare pakub head ronimispinget, nii et mis siin ikka kurta :)
Aitäh!
Selle aarde raskusaste tegi veidi mõtlikuks ja ettevaatlikuks, kuid kindlalt olime otsustanud vähemalt proovida. Ja teadagi - julgete päralt on maailm. Nii juhtuski, et mängu astus ka saatus ja saatis meile seltsiks suurepärased kaaslased. Rudolf oli juba ühel varasemal sündmusaardel demonstreerinud oma suurepäraseid seinaronimisoskuseid. Siin silla all ilmnes, et tal on veel suurepäraseid omadusi. Kõige olulisemad olid kerge kaal ja julge pealehakkamine. Suurepärase tiimitöö tulemusena (millest suurema osa tegi Rudolf :) sai aare vallutatud. Täname võitluskaaslaseid, teiega koos oli vahva!
Pärast Sündmusaarde juures Jussikestega kohtumist ja Keilas šoppamist suundusime tagasi Muinastulede maile. Enne Harju-Ristit jäime hiiglasliku pulmarongi taha ja meie ees tuvastasime sõitmas Maxide tiimi. Harju-Risti aarde juures tegime peatuse ja kohtusime ka taas Jussikestega. Kui paarisaare ühiselt logitud ja edasi suundusime, siis oh üllatust, ka Maxid jäid miskipärast pärast sillaületust seisma. Kraavis lebas ka üks nõrkenud jalgrattur, kes meie lähenedes elustus ja Airiks osutus. Selliselt täienenud tiimiga oli kohe julgem (siis veel) 5.0 aaret otsida.
Õnneks olime kõrvad lahti hoidnud ja omasime üsna head ettekujutust, mida, kust ja kuidas otsida. Rudolfi kanda jäid ronimisliigutused, Margus oli toetavas rollis ja ülejäänud üritasime kasulikud olla, kuidas vähegi saime. Niks-naks ja oligi tehtud see asi :)
Ma ei tea, miks praegu maastiku raskusastmeks 3.0 on märgitud, aga sel juhul peaks Suurekivi küll 1.0 olema :P Minu hinnangul 4.5 oleks asjakohane. Igatahes äge sild, äge peitmisviis ja tore seltskond tagasid meeldejääva elamuse. Aitäh!
Siin kasutasime koostöös sun123451-ga meie autos olnud abivahendit, kõige pikem käis järel. EVEJ.
Eelmise aarde juurest siia sõitmine oli minu lühikese rattasõidukogemuse jooksul ilmselt kõige raskem sõitmine, mis mulle seni osaks on saanud. Raskeks tegi sõitmise minu jaoks suhteliselt tugev vastutuul ja ma eriti rohkem, kui 15km/h sõita ei suutnud ja seda 26km järjest. Kaks päeva hiljem andis ka kükke tehes tunda, et mul mingid jalalihased olemas on. Siiani polnud mul nende olemasolust aimugi :P Sillani jõudes viskasin teeveerule pikali ja lihtsalt puhkasin, kuni teised autodega kohale jõudsid. Minu suureks rõõmuks olid Maris ja Margus abiväe kaasa võtnud ja mulle jäi vaid puhas kaasaelamise rõõm. Tänan!
Kolviku kordoni juures uurisin, et kas Puuna silla juurde ka keegi liikumas on. Oli! Selleks ajaks kui me kohale jõudsime, oli Hannes juba redelit alla viimas. Võtsime kampa ja Sten sooritas natukene sirutusharjutusi. Aitäh! EVEJ
Liikusime Sündmusele ja tegime siin peatuse. Alles nüüd vaatasime, et tegemist on 5.0 aardega. Kohapeal aga selgus, et abivahend olemas, seega sai see aare üsna väheste pingutustega vallutatud. Tänud.
Vaatasime siitpoolt ja sealtpoolt. Peaaegu õnnestus ka midagi. Siistuli midagi poistel meelde mis meid ka sihile viis. Üks abivahend :) Leitud ja logitud.
Silla all oli vihmaga hea kuiv oodata ja tsirkust vaadata, tänud!
Vihma sadas ja sein oli märg, kuivaga oleks vist ka ilma abivahendita üles saanud, nüüd kasutasin köit. Tänud!
Tegin sõbraga õhtusöögi ning kauplesin ta kaasa- nii igaks juhuks. Kohapeal proovisime paari erinevat taktikat enne kui edu meid saatis. Hea kui on sõpru kohapealt kaasa haarata ;) Tänud
Järjekordne peatus teel Dirhamisse. Madis ronis, mina logisin. Tänud!
Geojäljed olid mõnusast silla all müttamisest juba tekkinud. Õigeid orke polnud ja lähedalt ei leidnud ka mingit toekamat oksa. Andrese geomobiilis oli õnneks rikkalik geovarustus olemas, seega kui asjad paigas siis läks väga kiirelt. Raskus nr 5 tegi muidugi natuke murelikumaks aga tehtud sai ta umbes täoselt raskus nr 4 v 4.5 baasilt (:
Oh Puuna sild, oh Puuna sild... Ma ikka listis silman Sind... No tegelikult käisin ma Puunat nillimas juba ligemale nädalapäevad tagasi- olles küll korralikult varustet raudvaraga, kuid tugigrupp jäi tibakene kasinaks. Nüüd siis mõtlesin, et ehk on ka Stenil tahtmist üks viiekas ära teha, tegin talle ettepaneku, millest oli võimatu keelduda. Nii me siis Laitse kandist startisime- mõni aare jäi küll enne teele ette, mida kah külastasime. Aga kohapäälsed sündmused meenutasid mõnevõrra läinudnädalasi sündmusid, kuid... Lõpuks suutsime tuvastada õige koha- ja siis asusime toimetama. Saapad jalga, abivahend õigesse kohta meelitada jne. Ning lõppude lõpuks sai seegi asi aetud- tõisiselt meeldiv elamus taas kirjas :) Tänud :)
Jannseni puiestiku juures mainis Madis, et mingi T5 Puuna sild jääb tee peale, võiks läbi hüpata ja vaadata kas keegi peab õlgadele astuma. Kuna me Madisega mõlemad olime äsja tossutallaga koerajunne lömastanud, siis inimtorni tippu oleks paremini sobinud kas Liis või siis juhuslikult peale korjatud peitja isiklikult :P Aga noh, see oli kõigest teooria.
Millegipärast soovitas Google'i tädi mulle teist teed kui Madise autole ja kohale saime väikese ajanihkega. Ma jõudsin parasjagu ära näha eelmise, objektilt lahkuva seltskonna, kelle seas torkas rohkem silma 2 tegelast. Esiteks Kristjan karkudel (mis muide olevat hangitud täiesti geopeituse välise T5 sündmuse järgselt) ning teiseks Märt, kes mult hingeldades küsis: "No mis sa arvad ... ähh, kes neist noortest ... õhh ... aardekarbi järel käis?" Vastasin esimese korraga õigesti muide :o)
Nüüd siis praktika. Jäin omaette, tuvastasin peiduka ja hakkasin kohalikku abivahendit nulli kantima. Siis tuli kaval mõte, et tooks igaks juhuks autost räpajaki ja kindad. Selle aja peale laekusid juba Madis, Liis ja Erko. Madis võttis initsiatiivi enda kätte ja sooritas kõik liigutused kergusega, mis pikale noorsportlasele kohane. Mulle jäigi seekord vaid paberimäärimine. Muuseas nüüdsest tean veel ühte meest, kellele see võib olla hüppe pealt 3.0 ilma igasuguste abivahenditeta, isegi kui ta päriselt lennata ei oska :P
See sild on juba ennegi tähelepanu köitnud, siia kulus aardekarp ära küll. Aitäh!
Jõudsime just autod ära parkida ja väljuda, kui meile Reix vastu sõitis, kes suundus tagasi Nõval toimuvale sündmusele. Priidul kaasas olnud abivahend oli logimisel suureks abiks mugavale logimisele. Tänud.
Kui mina sündmuskohale jõudsin, pidasid Tanel, Kristjan ja L@ssie aarde kohal maastiku raskusastet alandavat palvust. Kuigi polnud mul plaanis täna üldse aardeid otsida, parkisin siiski auto, märkisin waze-l ohu teele ja läksin siis uurima, mis toimuma hakkab. Kuna keegi teine nagu elavat entusiasmi aardeni minna üles ei näidanud, ajasin ma oma sajakilose kere ise sinna kasutades kohalikke abivanendeid ja ega vist üle paari minuti ei kulunudki, kui logi kirja ning karp tagasi sai. Enne, kui edasi sõita jõudsin, parkis oma auto tunk, kuid meie teod olid selleks ajaks tehtud ja plats koristatud.
Parkisime ennast ära ja hakkasime silla poole astuma, kui Märt meist mööda vuhises, auto ära parkis ja kiire sammuga meie poole tuli. Ja nii naljakas, kui see ka pole, logis aarde just tema. Pärast seda jõudis kohe ka tunk sündmuskohale. Erko, vahest tundub, et sa oskad lennata :) Aitäh!
Tunk jõudis veidi varem kohale ja oli juba plaani valmis teinud. Madisel oli karp üsna varsti käes. Aitäh!
Kasutasime kohalikku abivahendit. Läks lihtsalt, aitäh!
Pärast Erko eelmist, 2.5 maastikuga aaret, kus kättesaamise ja tagasi panemisega juba mõneks hetkeks hätta jäime, oli see järgmiseks oodatud pähkliks. Kuskilt olin lugenud Reigo logi, mis mind mainis, seega andis see pisut kindlust, et saan ikka kätte. Sest miskeid eri- või üldse abivahendeid peale lohekama autos polnud.
Ega ei tuvastanudki aarde asukohta enne, kui õigel tasandil poole meetri kaugusel olin. Sinna saingi lubatult oma käte-jalgadega, plätu ja lühikese püksiga nagu ikka. Sellegipoolest ei hakka nõudma maastiku raskuse langetamist, kuigi minusugune keskmine geopeitur saab asja pihku ilma erivahenditeta :-) Hea oli seegi, et hiljem sai käed ja (olematud) haavad jõevees ära pesta. Kõik see võttis mitu korda vähem aega kui eelmise Erko aarde leid-tagasipanek. Võta siis kinni neid raskusi (-:
Korjasime silla alt ära ka paar tühja õllepurki. Nüüd vähe puhtam koht. Vast nii jääbki. Aitäh Erkole mõnusa ronimise eest! Mulle passis. Aare ka korras, sisu ei muutnud.
No seekord siis sedamoodi... Teinekord on ehk rohkem õnne....
Pärast kõiki päeva jooksul läbielatuid hullusid aardeid tundus see siin täielik nohu. Ainuke tõsine katsumus oli, et keegi juulikuist liugu ei laseks. Usun, et kättesaamine oleks ilma abivahenditeta täiesti tehtav. See muidugi hetkeemotsiooni põhjal. Tänud huvitavat silda tutvustamast!
Osalesid nuffi, lapsuliblikas, lassie, zdrk ja puutetundlik leidjatena, armastan-Priit abivahendi laenutaja ja varemleidnuna ning Laur varemleidnuna – noh, topelt ju ei kärise.
Astangul kogunenud JAH-klubi pisut vähendatud koosseisu maastik 5 aare number kolm. Kuna Priidul jätkus ikka veel aega ja tahtmist meie maastik5-programmi teokssaamist toetada, keerasime järgmisena siinset silda inspekteerima :). Ei tea, mida need naabersaunalised seal küll mõtlesid, kui meie delegatsiooni otsusekindlalt nõlvast alla nägid siirdumas… :D. Aga noh, seda mis edasi toimus nad ju ei näinud :P. Tänastest viiestest tuli see leid preemiaks kõige lihtsamalt ja seekord ronis karbile järele Anne. Tagasi sain mina panna ning seejärel juba alustasimegi autode juurde tagasiminekut… mis oli isegi raskem kui karbi järel käimine :D. Aga muidu tõeliselt mõnus raskekas päeva lõpetuseks (aitäh, Erko) ja edasi sõitsime siis veel Karli tuhandeliseklubisse aitama :).
Käisin siin paar päeva tagasi mõõtmas, mitu enda pikkust puudu jääb. Õnneks oskasin arvutada ja tagasi varustatult meeskonna näol ma olin. Mis nii viga aardeid otsida, ole kaval ja tee õiges kohas õigel ajal suu lahti, tänud, lahe koht!
Aarde leidmisel oli abiks kolmemeetrine mees. Sellest täitsa piisas. Hiiglaste ajad eestimaal pole lõppenud.
Sigalibedast kaldast alla minemine oli 10x raskem kui aardeleid ise :D
GP 1502 / GC 1747
Jah, sild ja ajalugu on huvitav. Huvitav tundus ka maastik 5.0. Kuna ma siiani ei ole veel kordagi redelit abivahendina kasutanud siis proovisin ka siin teisiti hakkama saada. Ühtteist siiski kaasas oli. Alguses arvasin, et saan lihtsamini, kuid karbi asukoha tõttu pidin siiski nii üles, kui alla operatsiooni läbi viima. Igatahes oli üle pika aja täitsa mõnus ka selliseid vahendeid kasutada. Ilmselt saaks muidugi ka kohapealt saadavatest asjadest abi, Paavo teeb kindlasti ära. Tänud peitjale!
No mis nii viga leida ja logida kui viiakse kohale ja visatakse veel abivahend ka otse jalgeette :) 5.0 alistatud mõne hetkega :) Tänud peitjale!
Läksime uudistama kuid seekord silma ei hakanud. Eks tuleme kunagi parema abivahendiga tagasi.
Mis viga niiviisi aardeid otsida kui Kirsikesest saab Sport Renaulti kaitsva tiiva all objektini libisetud. Ja nulli jõudes olime kõik õnnelikud, et ikka veel puhtad ja ilusad oleme, viimane meeter oli selline hädaga pooleks pidurdamine kõigi tagakombitsatega, no oli ikka libe küll.
Nullis sai tiimide omavahelist koostööd katsetatud ja logi kenasti kirja kirjutatud. Natuke arutasime omavahel kuidas peitja siin peitmas käis ja ukerdasime neliveoga Kirsikese juurde tagasi. Hea, et me keeglikuulidena alla tagasi ei veerenud, kindale pinnale jõudes oli paganama hea tunne küll :D.
Tänud peitjale!
Noh, eks me seda vidinat ju püüdma tulimegi :) Proovisin kodus välja mõelda, kas see abivahend, millele peitja vihjab, võiks olla peegel või nööriga magnet või mõni muu igas daamiridikülis sisalduv jupstükk, aga head ideed ei tulnudki. Niisiis laekusime kohale kui kaks Londoni suvitajat, plätudes ja päikeseprillides - mis see 5.0 siis ikka on, tüübid võtsid ju kole ilusatki ilma abivahenditeta. Kohapeal võttis vaatepilt siiski tõsiseks. Vaatasime, uurisime, pidasime natuke plaani ja oplaa - karp käes! Ilma igasuguste abividinateta, peaaegu kaks kätt taskus. Vaatasime, logisime ja siis oplaa! karp tagasi. Ja siis hakkasime mõtlema, mis asendis Erko seda asja peitis - täitsa ägedad teooriad tulid. Tänan, kihvt võimlemispidu oli!
Jalutasin kohale, mis see siis noppida ei ole. Kohale jõudes sain aru, et vist päris nii ei ole... Lugesin kirjeldust ja sain targemaks ehk läksin minema, et tulla kunagi erivarustusega tagasi. Eemaldudes põrkasin kokku järgmistega, kellel abivahend kaasas. I'll be back.
Sobiv abivahend on tavaliselt koguaeg autos leid käis kiiresti. Juba teine koht kuhu vaatasin oli õige.
Ühel hetkel tuli kõne eeltöö teinud geokolleegidelt ja anti teada, et ilma "selleta" ärge välja tulge :D Objektil läks kiiresti ja nimed said kirja.