Viimane leid siis pühajärve aarete retkel. Rahvast tiirles palju aga saime siiski ära võtta vaikselt

Kiire leid. Logiraamat täis

 1 

Valve juures läksime uuesti tõukekelgurajale ning rada mööda sai tuhiseda u 120m kaugusele Salmest.

Salve kodupaik oli palju madalamal kohal kui Valve oma - sinna liginemiseks ei pidanud mägironimist harrastama. Veidi lumes sumpamist ja olimegi kohal. Aarde kodu paistis raagus puude vahelt gepsutagi kaugele kätte.

Külmast kohmetanud kätega oli üsna keeruline logitaamatut topsist kätte saada, aga kui sain, siis selgus, et keegi oli topsi pannud lisalehe ja seetõttu oli logiraamatut keeruline sealt välja koputada. Seda lisalehte poleks seal vaja olnud - logiraamatus oli veel vabu lehti päris paras hulk. Aga jätsin ta siiski sinna. Tagantjärgi saan aru, et lisalehe oleks ehk pidanud hoopis sõsaraarde juurde toimetama. Ma küll ei uurinud, kas seal lisalehel juba logisid ka oli.

Aitäh peitmast nii seda kui ka aardesõsarat! Nii vahvaid elamusi pakkunud aarded!

Ilus ilm puhkepäeva, mis sai väga targalt ära kasutatud Pühajärvel. Sai kanuu renditud ja hakkasime ükshaaval aardeid vallutama. Esmalt jäi tee peale see aare. Saarele jõudes saime esimese aarde üpriski kiiresti kätte. Sai ka paar klõpsu tehtud, sest putukad siin veel nii hullusti ei kiusanud. Aitäh peitjale!

Rentisime kanuu ja läksime teele. Ilm oli ilus - vahelduv pilvisus, mitte liiga kuum. Ver peal olles putukad ei tülitanud, kuid saartel olles sääski jagus. Salmel hakkab logiraamat täis saama, jätsime sinna ühe lehe, kuhu ikka nimed kirja saaks. Aitäh!

Vastu mehist tuult sain end siia plädistatud. Plaan oli küll Valve juurde enne minna aga seal kavatses just kari noori oma paatidega maanduda, et ma siis tulin siia Salme manu pigem.

Aga .. Salmet kodus küll polnud. Panin aardesse nime kirja ilma, et oleks pannkooki saanud .. pettumus.

Tänud!

Selle aarde otsimine on muudkui lükkunud. Küll on jää õigeks ajaks ära sulanud või pole veel peale jõudnud tulla. Või on vesi liiga külm pikemaks ujumistiiruks.

Tundus hea aeg see aare üles otsida - telefonile paat olemas, kott paati, ujumisriided selga ja minek. Veidi tuuline oli ja minnes oli tuul vastu, kippus pisikest kerget paati kimbutama. Ühe käega pidin paati kinni hoidma ja teisega sain ujuda. Aga vesi oli soe, tee edenes hästi, paarkümmend meetrit oli minna ja tundus, et ettevõtmine läheb täitsa libedalt. Kuni kuulsin mootorpaadi häält ja minu kõrvale sättis ennast vetepääste paat, kust kuulsin korraldust kohe tagasi keerata. Püüdsin selgitada, et mul on saareni ju jäänud vaid nii 30m jagu, kohe olen kohal. Mul on lühem maa saareni kui tagasi. Aga ei õnnestunud tüüpi veenda. Ütles, et kui mul oleks korralik varustus, st kallipso seljas, siis võiks edasi minna. Tagasi ujumine oli palju raskem. Tuul kippis hoolitseva vetelpäästja paati mulle peale lükata ja oli üsna keeruline. Aga eks ma muidugi tagasi ujusin.

Vetelpäästja soovitas paadiga minna, kui mul sinna saarele väga vaja on. Aga ma üksi ei tahtnud hakata paadiga mässama, ma pole eriti osav paadijuht. Eks vaatab mõni teine kord, kas õnnestub mõnu muu lähenemistee leida, paat laenata või jää ära oodata.

Leitud.

Selle aarde juurde sammudes avastasin, et enne lumesadu oli keegi järvejääle isegi uisuraja sisse lükanud. Kadedaks teeb. Aitäh peitjatele!

Sõudsime, leidsime, logisime. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Viimane selle järvekese aare. Kaks tundi oligi märkamatult möödunud. Tänud

Kuna tõukekelkude rentija ei olnud veel saabunud siis külastasime kahte lähimat aaret jalgsi. Aitäh!

Kaunis talveilm tõi mind avastama Pühajärve arhipelaagi. Olin küll plaaninud selle laevatatavaks hooajaks jätta aga läks teisiti ja siin ma siis olin. Järvel koorikusse tõmmanud lumekiht, mis vajus läbi marginaalselt ja kümned suusatajad nautisid ideaalolusid. Leidus ka tõukekelgutajaid ja niisama kulgejaid. Kõigil paistis ilus olla ja aare avaldas ennast ka ruttu, kui vihje ära lugesin.

üle pragiseva jää ja läbi kohati väga paksu lume sumbates avaldas aare end kiirelt

Sääsk sõi ja pirises. Üritasime küll otse tulla kuid ei saanud. Found it:14.Jun.2021 18:24 Naabri Salme. Täname. Aare korras

Pühaka saarte topsikute otsimise kanuutiiru lõpetasin siin ja põhjusega, et siin on kõige tüütum maabumiskohta leida. Ei, see pole raske, aga lihtsalt teiste saartega võrreldes natuke ebamugavam. Igatahes kuiv ja korras, tänud peitjale.

 1 

Pärast hommikusööki viisime lapsed tädi juurde ja sõitsime Otepääle. Ega me veel kindlad ei olnud, kas läheme jääle jalutama või mitte. Parkisime auto Mõisakääru juures olevasse parklasse ja uudistasime, kas keegi jääl ka liikumas on. Vahetasime jalanõud kummikute vastu ja jalutasime kuni rannani. Järvel sõitis pisike traktor, mis uisurada puhastas ja tõukekelkudel liikus mitmeid inimesi. Näha olid ka üksikud kalamehed. Seega võtsime julguse kokku ja tegime oma esimesed sammukesed Sõsarsaarte suunas. Jää oli kaetud päris paksu vesise lumega, kuid aluspind oli kindel. Peagi jõudsimegi esimese aardeni ja olime õnnelikud. Naabri Salme aarde leidsime kenasti üles ja panime nime kirja. Naabri Valve juurde kõndisime mööda maismaad ja ka seal sai nimi logiraamatusse. Kloostrisaarele ei hakanud otse mööda jääd minema, vaid võtsime suuna Murrumetsale, et matkarajal minna kuni Angunina tipuni. Väga mõnus ja tuulevaikne oli mööda metsarada jalutada. Poolel teel tegime väikse peatuse grillimiskohas. Angunina tipus olles vaatasime järvele juba veidi kahtlevalt. Aga märkasime kauguses üht kalameest ja see andis julguse jälle jääle minna. Võtsime suuna Kloostrisaarele ja kindla sammuga olime varsti saarel. Aarde leidsime loogilisest peidukast ja panime nime kirja. Nüüd leppisime kokku viimase marsruudi ja võtsime suuna Inimsööjate saare aarde suunas. See oli meie pikim lõik jää peal. Ka siin sai nimi kenasti kirja. Ja nüüd viimase Kurrunurruvutisaare aarde juurde. Siin oli aarde kättesaamiseks vaja pikemat käesirutust. Kahjuks oli meil kaasas olev harilik pliiats liiga pikk ja aardesse ei mahtunud. Nüüd aga jäi meil veel jalutada viimane lõik üle jää. Võtsime suuna lähima maismaa ehk Liivanina suunas. Oli ikka hea tunne küll jälle kahe jalaga kindla maa peal olla. Tehtud! Nüüd aga oli vaja tagasi autoni jõuda. Otsustasime seda teha mööda maanteed. Kõndisime siis üle põllu tee suunas ja jõudsime Raasiku bussipeatusesse. Puhkasime veidi jalga ja nii huvi pärast vaatasin bussigraafikut. Ja paari minuti pärast pidigi tulema kohalik buss. Otsustasime, et läheme sellele. Panime viisakalt maskid ette ja piletiraha valmis. Ning peagi nägimegi lähenevat bussi. Meie positiivseks üllatuseks oli tegemist tasuta liiniga ja nii me siis saimegi oma seikluse lõpetatud mõnusa ajavõiduga. Tulime küll üks peatus varem maha, aga see oligi lahedam. Saimegi rahulikult käsikäes jalutada ja päiksepaistelist kevadilma nautida. Täname aaretepeitjaid, et andsite põhjust mõnusaks seikluseks! Meile meeldis!

Jää ehmatas kosmose helidega, kuid teadmine 30 cm paksusest jääkihist talla all viis ikka võiduka aardeleiuni.

Leitud

Leidsin

Suusa-O MM oli puhkepäev ja otsustasin natuke ümbruskonna aardeid piiluda. Selleks panin suusad alla ja siirdusin Pühajärvele. Sula ilm oli järve jääkaanelt lume sulatanud ja suuskadega siledat jääd mõõda oli lust libiseda aarete poole. Kahju, et matkauiske kaasas ei olnud, see oleks olnud veelgi toredam. Nii sai kõik Pühajärve saared läbi kaidud ja aarded logitud. Aitäh peitjale.

Aare leitud! Tiina, Siret, Kaido ja Erkki.

Kui ühe juures käidud, siis tuleb teine ka ikka ära kaeda. Tänan peitmast.

Kui mind juba järvele lasti siis tegin kohe pikema jalutuskäigu ja noppisin järvepealt 5aaret ja 1kaldaäärest.Järve peal kohtasin nii uisutajaid,suusatajaid,kelgutajaid kui ka muidu jalutajaid.Rada oli ilusti lahti aetud,et oli lausa lust see jalutamine,vahepeal põiked saartele ja taas rajale.Mina tänan peitjaid ja loodust sellise toreda päeva eest.

Jää tegi igasuguseid raginaid aga võtsin julguse kaasa ja kõndisin vee peal. Radu veel sees polnud pidi ise ajama. Tänud peitjale

Kalameeste poolt tehtud auke oli seal kõvasti, slaalom aitas.

Järgmisena ootas oma külastamist proua Salme, tundub et külalisi siin ikka käib, viimased enne meid laupäeval. Teel saarele tutvustas Raiko, kuidas kalameeste auke leida, selle järgi tundus et hõbeda maiad isikud armastavad just selle saare ümber oma õnge leotada. Tänud peitjale aarde eest.

Lehvitasime Valvele hüvastijätuks ning asusime Salme poole teele. Kahe saare vahel oli kohati kõrjane ning kartsime, et ei kanna, kuid külm oli oma töö edukalt ära teinud. Salme oli vägagi Valve sarnane. Kohal olles nagu kaks tilka vett. Isegi aardeleiuga sama lahke :) Nimed kirjas suundusime juba mööda suuremat jalajäljerada ranna poole. Siin oli jääl rohkelt lume-vee segu, mis ehmatas natuke, kuid vajus siiski ainult mõned sentimeetrid.
Edasi võtsime suuna mööda järve ida külge lõuna poole, et järgmiste saarte juurde jõuda. Nii pikalt üle jää ei julgenud minna. Aitäh Salmele ja peitjale!

Laenutasime vesijalgratta ja läksime Pühajärvele sõitma. Esimese peatuse tegime Salme juures. Kõik läks sujuvalt ja saimegi teed jätkata. Aitäh aarde eest!

 3 

Pühajärve saarte aarded oli meie tänane peamine eesmärk. Ilm pidi olema ilmaennustuse järgi ilus, aga siiski mitte nii hea, et rahvast randa meelitada. Mitte ühtegi inimest rannas ei olnud ja paadilaenutuse luuk oli ka suletud. Kuigi silt hoonel kinnitas, et ilusa ilmaga on koht avatud. Hakkasime juba telefoni haarama, et infotelefonil helistada ja aru pärida, kui majast astus välja laenutaja. Pärisime, kas liialt tuuline paadiga sõitmiseks? Tema arvas, et väikese tiiru ümber Sõsarsaare ikka teha saab. Nii me siis päästevestid selga ajasime ja paati istusime. Tuul tundus algul tõesti tugev ja hakkasime juba isegi kahtlema, kas ikka kõikide saarte juurde saame, aga liiga kergelt loobuda ka ei tahtnud. Esimeseks sihtmärgiks oli Salme. Olime veel randumistes algajad ja lähenesime saarele suvalise koha pealt läbi rohelise massi. Aarde leidmisega probleeme ei olnud. Jätkasime teekonda Valve juurde.

 6 

Kuna Pühajärve saared said kõik ühe pauguga tehtud, siis eraldi logisid kirjutama ei hakka. Kirjutan ühe ühise logi neile, sest ma ei oskagi neid niiväga eraldada üksteisest.

Geojaanipäeva hommikul oli väga mõnus teistega juttu ajada, ei tahtnudki väga lahkuda. Aga kui nägin, et vaja veel Tallinnast läbi hüpata ja Haapsallu koju jõuda, siis ühel hetkel peab minema hakkama. Ja kahjuks geojaanil sai kuuldud, et kõigil just eelmine päev on need järveaarded tehtud eri moodi - kas hulpides, sõudes või ujudes, siis oli gramm kahju kah. No tahtsin isegi ju neid teha ja oligi kogu aeg mõttes, et kas teen enne jaani või pärast. Aga kuna tahtsin Salusaare ka ära teha, siis jätsin selle viimase geojaani hommikuks ja saared järgmiseks päevaks. Seega tulin siia üksi ja teisi geopeitureid enam ei näinud oma matka käigus. Ju olen viimane loll Eestis, kel need tegemata.

Viskasin süsta katuselt maha ja võtsin saartest esimesena suuna Kloostrisaare tammede juurde. Kuidagi väga kergelt täna see süst liikus, kuigi magada just üleliia palju polnud saanud. Mõni kõvem tõmme ja hops kohal. Ilusad tammed tõesti, esimene aare ka andis tundmuse, mida otsida ka järgnevatest kohtadest ja ei pidanud eksima.

Edasi inimsööjate saarele ja seejärel Kurrunurruvitikale. Kurrunurr meeldis mulle vist saartest üldse kõige rohkem. Kuidagi troopilise tunde lõi, pead mangroovimetsas randuma, siis on palju sõnajalgu ja lopsakust. Seal ma siis võtsin aega ja ujusin ka ringi, sest eks see palavus ikka tappis. Jõhkralt soe vesi.

Edasi tõstsin ka korraks jala maale ja tõmbasin Geograafi aarde välja. Ning siis tulid naabrid, Valve ja Linda. Kõige selle käigus sai ka nähtud, mis hullus on vallutanud Pühajärve rannaala. Muidu kena ja vaikne neil saartel käia, mõni kaaskannatajast supitaja või süstataja ju oli. Aga vat siin käis möll ja kõik oli paate täis, suht kummaline oli siia sattuda ja tõmbasin kohe ja kiiresti tuld.

Need aarded oma olemuselt on mulle ammu silma jäänud, kuigi muidu siinkandis väga palju midagi logitud pole. Need olid ka üheks argumendiks, miks sai just süst kaasa võetud, et oma viimased päevad puhkust koos geojaaniga ära veeta. Ei pidanud kahetsema, väga mõnus aeg oli. Aitäh. Ja aardekirjeldused on ka super, mõnus lugemine.

Salmel külas

Mõnus tripp mööda järve, aitäh peitjale ja seltskonnale!

Pühajärve rannast laenutasime abivahendi ja sellega oli saarele jõudmine imelihtne. Randusime küll veidi metsikus paigas aga leidsime miski raja moodi asja mis meid koordinaatidele viis. Panime nimed kirja ja avastasime, et läheduses on tegelikult veel parem sadam. Eks kasutame seda mõni teine kord. Täname peitjat!

 1 

Olime Merle, Silveri ja Tarmoga kokku leppinud, et suvel saavad Pühajärve saared tehtud. Esialgselt tahtsid hullud seda läbi ujuda, aga lõpuks otsustasid siiski paatide ja SUP-ide kasuks. Korra varem olin supikal olnud. Aga seda pigem Merlele raskuseks, kui et ise oleksin midagi asjalikku teinud. Nüüdki oli minemasaamine vaevaline ja Silver pakkus lahkelt, et võib mu sleppi võtta (sest muidu me ei jõua esimese saarenigi :D). Siiski otsustasin ise vähemalt üritada natukenegi sõuda jõuda. Kui Merle näpunäiteid andis, siis sain hoo sisse ja enam ei olnudki seltskonnale piduriks. Salmegi kostitas meid kiiresti aardega.

 4 

Meie pundi megamind oli neid saari siin tõepoolest juba mõnda aega tagasi maininud. Geojaan oli sobivaks vundamendiks pühajärvele väiksele tuurile tulemiseks. Hea meelega oleks selle teekonna SUPilauaga läbi teinud aga perega sai see variant välistatud. Seega loovutasin oma laua Kaupole ja rentisin oma perele kohapeal paadi. Nii need asjad ära jaotusidki . 3 peret hüppasid paati ja kolm seiklejat asusid teele supitades. Pühajärve äärde jõudsin esimesena. Tormasin kohe uurima kas paate on ja mis olud meid ees oodata võivad. Olles peaaegu paadisadamasse jõudnud, märkasin silmanurgast kuidas üks putukas minu suunas lendas ja murdosa sekund hiljem siputas ta juba minu kõrvas. Oh jeerum kui rõve tunne see oli. Järgmised 5 nimutit kulusid kõrva peksmise ja sonkimisega. See oli üks ebameeldivamaid tundeid mida ma juba aastaid pole kogenud. Normaalne elutegevus oli paugust halvatud. Ükskõik kui sügavale ma oma sõrme kõrva ajasin, ma ei saanud teda kätte. Olin täiesti traumeeritud. Kas tõesti selle väikse rajaka pärast jääb nüüd Pühajärve seilus ja geojaan ära! Kas tõesti rikun ka järgmise kohale saabuja retke ka paludes ennast traumapunkti viia! Just sellised mõtted jooksid peast läbi ning võtsin vaikselt suuna auto poole tagasi, mitte et ma oleks sellega tol hetkel üldse võimeline sõitma. Õnneks paar minutit hiljem otsustas väike ca 15 millimeetrinene tiivuline kõrvast välja ronida ja maha potsatada. Omamoodi kahju oli siiski juba enda poolt tehtud kuna kõrv valutas ja vilises sellest paugutamisest veel mõnda aega. Siiski mitte liiga kaua et päeva ära rikkuda kuna veerand tundi hiljem kui teised saabusid, suutsin ma selle vahejuhtumi selleks päevaks sootuks ära unustada. Suure sagina saatel saime kogu koosseisu lõpuks järvele üles rivistatud ja teekond võis alata. Ei jõudnud veel soojagi sisse saada kui juba esimeses punktis randusime. See käis küll lihtsalt.

Tänud.

 3 

Neid saarekesi uudistasin kaardi pealt juba eelmine aasta kui perepuhkuse raames 2 nädalat m66da metsasid ja järvesid Eestile ringi peale tegime. Kellaosuti suunas hakkasime harjumaalt liikuma. Pmst k6ik maakonnad j6udsime läbi telkida/ujuda aga yhel hetkel läx järg sassi ja just siit pyhajärve äärest s6itsime otse Hiiumaale. Eelmine aasta jäid viljandimaa ja pärnumaa sootuks puutumata. Aga eks sel aastal parandame selle vea ;) Siis jäid ka siinsed saared vallutamata. Talvel Pakkus Kaupo välja et millalgi v6iks siia supitama ja ujuma tulla saarekesi vallutama. Plaan tundus igati vägev ja peale seda kui geojaanide paradiisi koordinaadid avalikustati, t6usid ka siinsed saarekesed taas huviorbiiti. Ylejäänud seltskond oli juba eelneval päeval eeljaanide raames lähemale s6itnud, meie aga startisime puhtalt Kodust. Geps näitas Pyhajärveni 3h ja 20 minutit. Arvestades mis aeg me kodust välja veeresime pidi meil jääma tunnikene ajabuffrit. Esimese s66gi proovipitstopi tegime p6ltsamaal. Seal oli mega järjekord ja aja kokkuhoium6ttes otsustasime Tartuni ära kannatada. Tartus aga m6tlesime et nii vähe veel minna et s6idame ikka l6puni ära. Kll siis krabame Pyhakalt mingid friikad näppu. Pyhajärvel autoust avades tungis uksest sisse täielikult troopilised temperatuurid :P Aga see friikate saba mis seal meid tervitas oli ikka oma kolm neli korda 6udsam kui see mis olime p6ltsamaal näinud. Plaan B käisin krabasin siiski auto kylmakastist juustupulgad ja kypsised esimese nälja peletamiseks. Kui rahvas oli kokku tilkunud hyppasime paatidesse ja SUPidele ning seiklus v6is alata. See oli siis Meie esimene vahepunkt. Tänud peitjale

 2 

Pühajärve saarte aarded oli jutuks juba tükk aega tagasi, meie geokamba tubli tuuriplaanide koostaja ettepanek teha siin üks ühine suvine seiklus meeldis kõigile. Salme ja Valve kodupaiga läheduses toimuv geojaan sobis hästi, sest eeldatavalt on kogu seltskond sel nädalavahetusel siin ja õnnestub ka see oodatud aardetuur ühildada. Supermõnus suveilm ainult soosis meie seiklust, õhk 31, vesi 27 - paremaid tingimusi ei oskaks tahta. Kambaga liitus ka veel Jaanika ja kolm paatkonda ning kolm SUPi alustasid nautlemist. Esimesena külastasime Salmet. Aitäh peitjale!

 2 

Antud aardeid olen palju mõelnud ja plaane pidanud. Talvel mööda jääd jalutamine pole mõeldav, sest veeaardeid saab lõbusamalt võtta. Kevadel võtsime tiimiga plaani see aasta ära teha ning geojaani avaldumisel oli ka kuupäev teada. Kolme paadi ja kolme SUPiga asusime teele ning võtsime saared põhjast lõunasse järjekorras. Olin arvanud, et SUPiga ei jaksa nii pikalt ega kiirelt sõita kui paadiga, aga kõigi tempo ja vastupidavus olid võrdsed. Ujumas sai mitu korda käidud ning enamasti ikka vabatahtlikult. Kui teised läksid Geograafi aaret logima, siis ma jäin veepeale hulpima. Testisin oma tasakaalu SUPil püstiseistes ning seejärel hüpates. Maandudes aga kadus tasakaal ära ning SUP lendas teistpidi. SUPil olnud t-särk aga kadus järve põhja ning enam seda ei näinud. Oli väga mõnus tuur ja ilm oli viimase peal. Täname peitmast ja seiklust pakkumast.

Tule saarele Sa, tule saarele Sa, kas uju või sõida või sõua.

Mina valisin sõudmise. Ilm oli ilus ja polnudki ammu Pühajärvel paadiga sõitnud.

 1 

Ohh..aeg läks siin lennates ja tõesti, plaanitud ühest tunnist sai kolm ja ideaalsel suvepäeval oli see saareke meie paradiis. Raske on ka kuu aega hiljem panna sõnadesse seda imelist mälestust sellest päevast ja saare peal olevate aarete jahist. See oli kuum, märg, meeletu, kohati naljakas, kindlasti vägev ja kohe kindlasti väga meeldejääv. Väga suured tänud läbi geoaarete koha tutvustamise ja seeläbi vägevate mälestuste eest! Aitäh!

 1 

Täna oli kindel tahtmine teha ka väike paadisõit. Võtsime siis paadi tunniks ja läks.. noh.. peaaegu kolm :D. See on see, kui lähed kallimaga üksikule saarele ;). Tõesti tekkis tunne, et ei tahagi ära, et see saab olema meie "Helesinine laguun". Nii siis nautisime Salme valvsa silma all üksteist, ilusat ilma, sooja vett. Kui lõpuks ajataju tagasi tuli, otsime ka topsi, riidesse ja padavai ka Valvet külastama. Väga äge koht, siia võiks teine kord lausa mitmeks päevaks ära kaduda maailma eest, aitäh!

Leitud ilusal päeval, koos kamraadidega.

 1 

Oli üks ilus päev, paat rahvast täis. Jõuame kohale, siis mõni taas langeb naerukrampidesse. Veits piinlik oli aga elu on elamiseks.

 1 

Keerukas paadiga randuda sest keegi paadist ei tahtnud vette minna :D

Väga lahe!

Väga lahe, et üle vee pidi aardele järele minema.

Väga lahe, et üle vee pidi aardele järele minema.

 7 

Õpilaste logimisemotsioonide kirjapaneku õppimine võtab veel aega, aga tegelikult oli meil ülitore ja naljakas seiklus. Jutustasin neile ka enda ja Kerli talviseid elamusi. Neli kutti olid vesirattaga, kuid mingi põhjusel tuli neil see suunav laba sealt alt ära ja siis pidi üks kutt manuaalseks jõuks vette hüppama. Me olime kõrvalpaatides naeru kätte suremas ja punt, kes kaasa ei tulnud paatidega ja hoopis Geograafi aaret otsimas käisid, olid minu naeru lausa saare teisele poole kuulnud. See vist mu isiklik rekord lausa :D

Niiii naljakas oli

Ikka kõrkjates sai ka käia

Leitud ja logitud!

Leitud!

 1 

Niiiiii lahe matk!!!

Leitud!

Leitud

Oli lahe käia paadiga sõitmas ja aaret otsimas kuigi tagasi tulles oli meie paadiaer läinud pooleks milletõttu pidi natuke inimaeru mängima.

Leitud.

Leitud

Tahtsime minna laskesuusatamise MK etappi vaatama, aga selgus, et olin kuupäevad saasi ajanud ja võistlus sai eile läbi. Selle asemel siis vaatame kohalikke looduskauneid kohti ja nopime mõned aarded. Sai ka Naabri Valvet külastatud. Need on vist kõige lihtsamad aarded, mida seni loginud oleme :)

 11 

Pärast Karijärvel käiku leidsin oma geopostkastist appikarje ühelt jäneselt, kes pakkus välja plaani minna koos samamoodi Pühajärve saari vallutama. Loomulikult olin hoobilt nõus, olin ju vaevalt kümme kuud tagasi ise samasugune jänes olnud :) Kuna mu geopeituse algusaegadel aitas üks teine hea inimene mind minu hirmudega võitlemisel, siis minu arust on see asi, mis lihtsalt peab käest-kätte käima. Korrutasin siis ka Helle-Marile terve päeva vältel kahte lihtsat, kuid väga suure tähendusega sõna, mida korrutati ka mulle - "Ära karda". :) Teel Otepääle rääkisin jänesele muidugi oma kaks päeva varem toimunud Võrtsjärvel käigust ja kui ta juba kaks korda „appi“ ja kolm korda „issand“ oli öelnud, mõtlesin et ehk oleksin pidanud selle jutu jätma tagasisõiduks :D Läksime infosse abivarustust küsima, aga meid vaadati nagu hulle, noogutati ja öeldi, et MINA KÜLL EI LÄHEKS. Aga me ei andnud alla, peatasime siis kohaliku traktoristi, kes ka täit vastutust meie elude eest võtta ei tahtnud, aga saime vähemalt julgust sellest, et TEMA KÜLL LÄHEKS. Sai siis otsus vastu võetud ikkagi see plaan teoks teha, aga ütlesime traktoristile, et „kui me paari tunni pärast tagasi pole, siis…“ Lause lõpetas ta ise „…siis hädaabinumber on 112“ ja naeris. Naersime meiegi, tänasime ja seadsime sammud jää poole. Eelnevale Võrtsul käigule tuginedes olin muidugi 99,9% kindel, et ei juhtu meiega siin midagi. See 0,1% on lihtsalt sellest, et kui ma midagi üldse oma esimesest geoaastast õppinud olen, siis seda, et kõik on võimalik :D Võtsime esimesena suuna otse naabrite juurde ja see paarisajameetrine ots oligi vaimselt kõige raskem – mina mõned meetrid ees jääd testimas ja Helle-Mari taga uurimas, kas minuga on kõik hästi. Kuna minuga oli kõik hästi, siis oli ka Helle-Mariga kõik hästi ja nii hea tundega me Naabri Salmele külla jõudsimegi :)

Täpselt nii laiade naeratuste saatel möödus terve meie päev :)

 11 

Paar nädalat tagasi käisin Kerlile välja idee, et võiksime koos veel sel talvel Pühajärvele minna. Mina olen vana jänes ja temal juba mõni jääkogemus olemas. Mida lähemale aeg jõudis, seda kahtlasemaks meie plaan läks, sest ilmad aina soojenesid, jää õhenes ja entusiasm ka. Kuni me siis üleeile panime paika, et ei, me ikka lähme. Uurisime iga kandi pealt päästeameti jääkaarti, küsitlesin Otepääl elavaid sõpru ja muidu jääalase infoga inimesi. Pidavat justkui igati ok olema. Täna hommikul Pühajärve puhkekeskuse parklasse jõudes olin juba jõudnud Kerlile rääkida oma õudusunenäost, kuidas mu poeg jääb emata ja ma suren jääaugus, Kerli omakorda oli rääkinud, kui jube kogemus tal üleeile Võrtsu peal oli. Igati positiivne algus ühesõnaga. Läksime ka sisse administraatori juurde, et äkki on neil mingeid abivahendeid libeda jää jaoks laenata. Naine vaatas meid uskumatul pilgul ja raputas pead, et tema küll ei läheks. Selle julgustava noodiga hakkasime lähenema järvele, tuli vastu traktorist, kes lund ajas. Küsisime, mis ta arvab. Ütles, et ta meie elude eest vastutada ei tahaks, aga ei tohiks midagi juhtuda, vast... Noh, parem vastus juba. Esimesed sammud jääl olid ikka väga ebakindlad ja lubasime üksteisele, et esimese kahtlase tunde või praksumise või mille iganes peale pöörame tagasi. Niimoodi ettevaatlikult me esimese lähima saareni jõusimegi, mis oligi ainult paarsada meetrit kaldast.

 2 

Sai juba ammu omavahel räägitud, et kui ilm lubab, siis lähme Pühajärve aardeid võtma. Ilm oli mõnus ja saime ka Karli uut kelku katsetada. Tänud peitjale.

Karl matkaks valmis.

Sinna kuskile peame minema

Lapsed jätsid aarde juurde valvuri.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 1 

Valvel ja Salmel seltsilistest ja valvuritest puudust just ei ole. Saared on kitsede jälgi täis ja teel siia jäi mitu nende ööbimispaika teele, viimane neist oli Salme häärberi alumisel korrusel.
Aardega on kõik ok, teritasin pliiatsi ära.

Leitud

Pühajärve viimane, tegime Valve juurest väikese jalutuskäigu ja panime nimed kirja. Tänud peitjale!

 2 

Septembri algus ja päike paistab nii häbitult, et mine või päevita. Ümbruses oli nii mõnigi mugu paadiga. Nendele saartele ujudes polnud ma veel kindel, kas mu Garmin etrex 30x on veekindel või mitte, mistõttu ujusin kindluse mõttes üks käsi veest väljas. Nagu hälvar.

Jäin natukene hilja peale ja taevast juba tilkus vett aga noh kui juba veele minna, siis on alati võimalik märjaks saada. Selleks ajaks kui SUPi täis sain, enam ei sadanud ka. Salmeni jõudsin kiirelt ning seadsin SUPi nina edasi ümber saare. Aitäh! PS! Pliiatsi süsi oli murdunud ning pidin veekindlast kotist pastaka välja otsima. Ehk keegi saab ära teritada?

Tänasel paadisõidul leitud viies ja viimane aare. Tänud peitjale!

Teine preili ka üle vaadatud, ei olnud temagi eriline mesijutuhuviline täna, aga logimise vastu ei olnud samas ka suurt midagi. Vahepeal oli järvel tõusnud tuul, nii et pidasime paremaks mitte hakata vastutuult tagasi kütma, randusime Salme lähistel supelparadiisi ja läksin maismaa-geomobiilile jooksuga järgi. Väike trenn peale mõnusat järvel kulgemist, igati korda läinud õhtupoolik. Aitäh seeria peitjatele, kel veel käimata, soovitan ette võtta need saared.

 3 

Huvitaval kombel sain lõpuks ometi päriselt vastuse sellele küsimusele, mis on need kolm asja, mille ma üksikule saarele kaasa võtaksin. Esiteks, harilik pliiats. Teiseks, välja prinditud maa-ameti reljeefkaart aarete asukohtadega ning kolmandaks - armeenuga, juhuks kui end veealustesse kasvudesse kinni ujun või kui logiraamat on konteinerisse kinni jäänud või mistahes muud ootamatused mind üllatama peaks. Kahte kolmest kasutasin, noa järele õnneks tarvidust ei tekkinud. Tagasi järvekaldale ujumine oli tiba raskem kui saarele ujumine. Pidin pisut diagonaalis vastutuult ujuma, laine oli küll väike, aga piisav, et väsitada ja aeg-ajalt ka hingamist takistada. Aitäh saarele meelitamast! :)

Tänud peitjale, ikka kõvad rajad on sisse tallatud sinna aarde ümbrusesse.

:)

Kui laupäeval pärast Matul suusatamist Pühajärvest mööda sõitsime, turgatas pähe, et hetkel valitsevad ideaalolud saarte aarete otsimiseks, mida kaasotsijad on usinalt ka kasutanud ning tekkis endalgi plaan järve jääd proovida. Jõudsime Pühajärvele taas teisipäeva lõunaks, pakkisime kaasa kuuma tee ja suupisted, panime suusad alla ja võtsime suuna lähima aarde suunas. Aarde leidsime kiirelt, kuna jäljed olid ees, pane või silt "häštäägtalvelkuilumionmaasjajäljedeessiisongpsitaleitav". Täname.

Naabri Salme jätsime oma päikeselisel tõukekelgumatkal pärast teiste saarte külastamist magustoiduks... et ikka juba tagasi kodule lähedal ja külllap pakub teed ja kookigi. Siin pidime isegi natuke passima ja kelgule toetudes nina päevitama, et mugukalamehed saaks oma riistad pakitud ja meile sobivalt lähenemisteelt eest. Kõik toimis, sealhulgas aarde logimine, ainult Salme oli jõudnud tee-koogiga putku pista. Suurepärased päikeselised tunnikesed täna ümber järve, kes teab, kas ilma aareteta olekski oma elu esimest tõukekelgu järvematka ette võtnud. Suurim tänu, vahvad peitjad!

Pühajärve saared 1/6 Viskasime Salmele silma ja tänutäheks lubas meid logiraamatu juurde ja lubas nimed kirja panna. Tänud aarde eest ja laheda koha tutvustamise eest!

Alustasime matka Naabri Salme külastusega. Mõnus ilm, koht ja matk järvejääl. Aitäh aarde eest!

Et eelmisel päeval oli järvel olnud tõuksimatk, siis suundusime kindlal jalal järvejääle. Kõigepealt võtsimegi ette sõsarsaared. Leiud tulid lihtsalt, sest jäljed viisid aardeni. Tänud.

Mõnus Pühajärve matk järvejääl ja kuigi mobiil hangus ja pilti enam ei näidanud juba alates eelmisest saarest siis kõndisime lihtsalt mööda suusajälgi(tavaline suusataja ju suuskadel saare nõlvupidi üles ei roniks!)ja noppisime aardeid. Nii ka siin! Jäigi aega nautida talvist saare ilu. Ja edasi Pühajärve baari teed jooma. Aitäh peitjale!

 1 

Läbi tuulemurru pugedes jõudsingi viimasele, viiendale saarele. Või kui aus olla, siis tegemist on Sõsarsaarte puhul ikkagi ühe ja sama saarega. Aga see pole oluline.

Siin oli tops pisut kõrgemal, kui eelmised. Peaaegu oleks käe õlast ära väänanud korgini upitades :) Puuduva pliiatsi asemele panin taskust enda oma.

Enne saarelt lahkumist jäi veel huvitav nummerdatud kivi silma. Selliseid oli ka teistel saartel näha. Tundub vähemalt esimese vabariigi aegne, kui mitte vanem. Siis tehti tähised ikka sellised, mis püsivad, mitte ei pleegi ega mädane :)

Siis aga olid saared otsa saanud ja võtsin suuna ranna poole. Päris kahju oli kohe, et tore retk läbi sai.

Peitjale suur tänu ja kiitus toreda sarja eest. Väga vahva matk oli suurepärase ilmaga. Need saared on juba ammu enne geopeituse leiutamist mind ahvatlenud, nüüd on siis käidud ;)

Shaslõkk

Kivi nr 36

Tagasi tsivilisatsiooni

Geotuur 8/10. Plaan oli Munakal natuke lauda sõita, Pühajärvel murdmaad ja selle jooksul ka 10 aaret noppida. Küll on tore, kui saab mitu hobi ühendada. Hommikul just seda silmas pidades viskasin oma klassikasuusad geomobiili. Mida sa ikka selles lume-vee supis kõnnid, suusatades saab palju kiiremini, kuivemalt ja ohutumalt. Ja no mis saab olla parem, kui ühe hobiga tegeledes saab teise hobi aarded kõik kätte. See siis viimane nendest Pühajärve saareaaretest. Sai suuskadel kõik saared läbi käidud, täitsa mõnus kogemus. Siit avanes mõnus vaade saunamaratoni üritustele Pühajärve randades. Aarde leidsin kiirelt, jah, kirjapulk on kadunud, seega omal peab olemas olema. Logisin ja seadsin suuna oma Geograafi poole, et see üle vaadata.

Kui juba Pühajärvel olla ja jää olud soodsad tuleb võimalust kasutada. Jalutasime siis kõik saared läbi ja elamused väga positiivsed. Täname kutsumast oli mõnus. Ja nüüd spa mõnusid nautima. Salme oli oma pliiatsi ka ära kaotanud!

 1 

Selleks, et Salme ja Valve ka kätte saada sõidutasime kummipaati natuke autokatusel, et sõit järvel liiga pikaks ei veniks. Salmest oli pliiats varvast lasknud aga me ikka logisime oma kaasas olnud pastapliiatsiga. Tänan!

Teen logisid korda. Geokanuutuuri teine päev. Mõnus retk saarelt saarele. Tänud peitjale!

Mingil arusaamatul põhjusel on see päev mul mälust nagu välja pühitud. Aarded kõik logimata. Kas tegemist 13. kuupäeva maagiaga või? Igastahes koos me seal järve lainetel saarte vahel mõnusalt loksusime ja aardeid avastasime. Kõige enam meeldis mulle randumist otsida ja põnevusega selle toimumist korraldada. Saared olid ise väga põnevad. Aitäh aarete eest nende saartel!

Tänane viies saarekene, kuhu kanuudega lähenesime. Pühajärve saarekesed selleks korraks külastatud. Tänud peitjale.

 1 

Valve juurest aerutasime ümber nina ja saimegi Salme saarekese enda ette sihiks seatud. La siin oli nostalgialaks vastu lagipead lajatamas kui randa nägin. Enne ronisime ikka Salme juurde kah külla.
Väga lahe tiir oli Pühajärve peal niimoodi tiirutada kanuudel, nägu eespool sõuda. Ei tahaks küll paadiga aerutada, selg ees. Seepärast oli see väga lahe sutsakas meil Helduri kanuudega.

Väike meenutus meie aardetuurist:

https://www.youtube.com/watch?v=ztaDwAIMP5I&feature=youtu.be

Spordipäev jätkus ja ka siin siis logi kiirelt kirjas. Tänud peitjatele.

Leitud

 1 

See oli nüüd küll täieline draivinn - või no mida muud sa ikka oskad öelda, kui sind pannakse maha 14 meetri kaugusele aardest :) Hulk aega vaidlesime, kes peaks need 14 meetrit maha käima. Aga palju ägedam oli see, et peale logimist tegime jõuallika vahetuse ja Mamm viis meid edukalt saarelt algpunkti tagasi. Eks ta muidugi võttis oluliselt kauem aega ja joon gepsu ekraanil pole kaugeltki nii sirge, aga hakkama sai. Ja pisiku sai kah - mitu korda on juba tagasi küsinud. Peitjale aitäh näitamast ja nakatamast!

Leitud. Britt - 195

Sai väike tõukekelgumatk tehtud! Tänud peitjale!

Teise õega kohting muidugi ebaõnnestus sammuti, kuna lihtsalt ei teadnud, et mul võimalus siin kedagi kohata. Muidugi tegi Karin hea kiirenduse, nagu ta ka ise mainis. Ütles mulle, vaata sul pael lahti ja pani kiire sammuga minema. Nii on küll nüüd raske koos luurel käija. Siit saarel lahkudes tundus, et kogu selle saare ühe külje jää on kalameeste poolt eriti hõredaks puuritud. Jääs oli auke sama tihedalt nagu hiirtejuustus. Tänud aarde eest.

 2 

Kui üks õde külastatud, tuleb vaadata ka teine üle. No ei ilmutanud meile ka Salme, juu siis tõesti meeldivad (ja ei meeldi) õdedele samad mehed või olid nad jälgima kauguses järvejääl suusatajaid. Seekord läks kuuse leidmine kiiremini. Ja hakkab väike salakaval võistlusmoment välja lööma. Ma ikka pidin märkama kaaslase lahtiseid paelu ja tema tähelepanu sellele suunama, et saada kasvõi väike edumaa. Seljatagant hakkasid äkki kostuma sammud ja leidmine oli sõbralikult üheaegne :D. Olen ikka geonakkuse kätte saanud. Tänan peitjaid ka teise õe tutvustamise eest.

 3 

Tähistasime EV sünnipäeva hooldusmatkaga Pühajärvel. Uus logiraamat. Head 99.-ndat!

Suksud ootavad

Kerge jalutuskäik ja kiire leid, tänud.

Läksime väga otse õigesse kohta. Mis seal ikka pikalt passida - külm hakkas ka juba.

Milleks ragistada võsas kui saab üle jää minna. Taas lihtne leid. Tegime väikse teepausi ja vaatasime kuidas kelgutajatele start anti.

Tänud!

Kui Valvega sotid selged, sai mööda jääd siiapoole jalutatud. Seekord paistis aare kohe silma. Tema juures toimetades olime tunnistajaks Pühajärve tõukekelgumaratoni stardile. Iidsete tammede varjus oli mõnusalt varjatud ja kaitstud tunne. Pidasime ka väikese talvise pikniku ja seadsime siis sammud kalda poole. Kalda lähedal kuulsime järsku tohutult kõmisevat heli, justkui oleks kõik Pühajärve kalad ühel hetkel otsustanud endale jää alt väljapääsu murdma hakata. Pühajärve lõunaosa saartel tiiru tehes oli see heli veel nii mõnigi kord kaaslaseks, aga seekord hakkas küll millegipärast kaldale kiire. Aitäh peitjatele!

Alustasime enda Pühajärve saarekeste retke Salme juurest. Leid tuli kiirelt. Aitäh!

 6 

Minu tõsistes kavatsustes ei saanud igatahes mingit kahtlusevarjugi tekkida, kindel see! Härrasmehelikkusega on nagu on - ütleme, et oleneb täpsest definitsioonist. Pigem valitseb südames just seiklejahing - kuigi eks seegi oleneb jälle definitsioonist. Igaks juhuks püüdsin Salmet tülitada nii minimaalselt kui võimalik, pealegi tundus, et temaga kurameeris parasjagu üksik kalamees kaldaäärse augu juures. Jätsin nad vaikselt omi asju ajama ning võtsin romantiliselt roosaka hämarduva talvetaeva all suuna tagasi mandrile. Nunnud väikesed saarekesed ühe Eesti kauneima järve peal, aitäh kogu komplekti eest!

Õnnestus hästi! Jää on tugev!

Korduskülastus. Aasta tagasi olin siin suurema seltskonnaga, täna täiesti üksinda. Eelmine päev tiirutasin suuskadega ümber naabrite. Täna olin jalgupidi ja tegin aarde juurde külastuse. Veel kord suur aitäh. Aare korras.

01135

Ka Salmel sai külas käidud. Tänud!

TFTC!

Leitud.

 1 

2360.

Kunagi plaanisin oma täispuhutava kanuuga siia seilama tulla, laiskus sai aga võidu ja otsustasime kohalike sõiduvahendite kasuks. Siis tekkis vaidlus meil kas kanuu või paat. Piia soov paadiga romantikat teha (noh sõuad ja vaatad aga teineteisele silma) jäi peale. Kuna me maandumiseks siin head kohta ei leidnud, siis kohe sain ka endale omast kuuma eesti poisi emotsiooni näidata. See sai aga jahutuse leebes Pühajärve vees, kui pidin enne maad paadist väljuma, et siis käte abil padinina kaldaga ühendada. Edasi veidi otsimist ja logimist ja siis rahulikuna justkui oleks mõne tableti diasepaami söönud jätkasime

Leidsime!
Täname :)

Leitud :)

Kohalikumad teadsid öelda, et kunagi oli siin see lõkkeplats väga korralik olnud, pinkidega ja välikäimlaga ja puha. Nüüdsest on sellest kunagisest hiilgusest järele jäänud vaid rusud. Kiire leid. Aitäh peitjale.

 1 

Naabri juurest mõlasime siia, hea rahulik oli, sest saarekitsus kaitses möllutava tuule eest ja päike silitas pead. Aaret silmasime juba kanuust. Logisime ja nüüd jäi üle veel inimasustusse tagasi mõlada. Nuki tagant pääsesime välja ja siis oli kõik see tuul meile vastu. Uhmerdasin kuidas jaksasin kuid ikka kostus tagant nõuanne, et mõla tugevamalt... No ma siis mõlasin, nii et pea märg ja ikka jätkuvalt kindlamaks muutudes, et minust ei saa mingit mõlajat kuskil maratonil, kuigi mõni kodanik arvab teisiti :P. Ma võin teinekord ka kaldalt targutada ;).
Aga meie mõlamine lõppes ühes lahesopis, sest tuul tegi otsustavad katsed meie lootsik kummuli keerata ja me loobusime temaga võitlemast kuni ise veel kuiv olen, A ju oli niigi juba märg ;). Päästevesti seljast võttes tõdesin aga, et minu arvamine kuivast olemisest on täiesti petlik. Õnneks on päike mu sõber ja enne kui meid kaldalt Kirsikesse korjati suutis päike imet teha ja mu hirmu ära kuivatada :D.
Tänud!

täitsa tuulevarjus ;)

oh, see vaikus on täitsa petlik

õunapuudel puhkes punaõisi...

Valve külastatud,nüüd on Salme kord.Tänud peitjale.

Omast arust suunas Margus meid Kurrunurrivuti aarde poole. Telefon näitas küll algul, et vahemaa sugugi ei väheme, aga mis teda ikka terve tee peos hoida ja panin taskusse. Pikivahe Margusega aina suurenes ja suurenes, jalad vettinud ja väsinud. Aga no lonkisin ikka kindlale pinnale välja. Kui uuesti telefoni vaatasin, oli Kurrunurruvuti aare ikka väga kaugel, lausa teises järve otsas. Oiii kurja, kui Salmet siin ees poleks olnud, siis Marguse kotid oleks küll ukse taha lennanud ;) Aarde eest tänud !

Kutu...puhkehetk järvel :)

Sõjatamme juurde parkisime oma masinad ning liikusime järvele. Ka siin oli nii kõva jääd kui ka lörtsist pinda jalge all. Sellest hoolimata jõudsime saarele ning aare sai ka kärmelt leitud. Täname.

Neljas Pühajärve saartest. Teekonda alustasime sõjatamme juures asuvast parklast. Tänud.

Teisel päeval tegime kõikidele viiele saarele tiiru peale -alguses kolm alumist, pärast Sõjatamme juurest Valved-Salmed. Vahepeal oli järvejää viis pluss, teises kohas oli vett jää peal ja pidi natuke ette vaatama, kuhu astuda. Mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale!

Ah sama jama oli aint, et lühem. Tehtud!

See oli neljas aare sel hommikul, otsijate grupp jagunes kaheks: ühed läbisid Pühajärve saared päripäeva ja teised vastupäeva. Mõnus jalutuskäik, tänan aarde eest!

Viimane Pühajärve saareaare. Vahepeal oli üks kahtlane allikane koht, sellest läksime saare kaudu mööda. Muidu läksime mööda jääd. Aitäh!

Leitud esimesena saaareaaretest, aitäh!

Leitud!

Tagant järgi login end ka ära.

Mõnus jalutuskäik ühelt Sõsarsaarelt teisele mööda maakitsust ning sai see aaregi leitud.

Leitud!

Valve juurest suundusime Salmele külla. Kalu rohkem ei kohanud, küll aga ristus meie tee aeg-ajalt neljajalgsete radadega.

Sõsarad on nüüdsel aastajal lausa mandnriga ühendatud, nii et aardeni viib lai geomaantee. Ses mõttes oli halb üllatus, et üheski Pühajärve saare-aardes ei ole geopeituse juhendit - topsid on praegu ikka väga avalikud. Kuna eilsed külastajad kirjutasid, et kõik on heas korras, ei teadnud ka midagi kaasa võtta. Loodan, et elavad jääaja üle.

Leitud.

Tänan aarde eest!

Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.

Tänud peitjale :)

 1 

Tartus täiustasime enda seltskonda Taneliga ja suundusime kõik üheskoos eesmärgi suunas - Otepääle Pühajärve äärde. Seal ootasime viimase liikme Miki saabumist. Paljud kartsid, et ta peab meie järel kaua ootama ja külmetama. Juhtus aga nii, et meie jõudsime varem ja Miki oli hoopis kusagil lätlasi kraavist välja sikutamas. Üks hetk läksime otsima sobivat kohta järvele suundumiseks, mille järel ilmuski peatselt viimane meeskonna liige kohale.

Enne järvele minemist eksponeeris Tanel oma uut leiutist - jäävastupidavusetestimise geokepp. Tundus, et toimis, sest kellegi varbad esimesele Pühajärve saarele jõudmise järel märjad ei olnud. Hoolimata sellest, et meid nii palju oli, said kõik oma silmadega aarde üles otsida enne logimist. Igaüks kes nägi konteinerit võttis kohe leidjate rivvi selle päeva esmaleidja Priidu taha. Salmet keegi kosima ei hakanud ja läksime edasi Valvet kaema. Tänud peitjale!

 1 

Krõbe külm oli pühajärve ära kaanetanud ja seda juhust ei saa ometi kasutamata jätta. Krõbe külm oli küll hirmutav, aga kui juba suurema seltskonnaga Tallinnast tuldi, siis haakisin ennast ka sappa. Autod jäid tee äärde ja jalutasime kohale. Üllatuslikult oli kohati veidi vett jää peal... sellise külmaga.. õnneks siiski kandis ilusti ja saime kohale. Varsti hakkas ka leidjate rivi moodustuma. Aitäh peitjale.

 2 

Teine päev mööda jääd aardeid otsida. Ma otsisin suuremad mehed jälle välja ja käisin nende kannul. No, kindlam värk... kui neid kannab, kannab mind ka. :P Aarde leidsime kiiresti ja seadsime sammud Valve juurde. :) Tänud peitjale.

Tänaseks päevaks oli planeeritud retk Pühajärve aardeid otsima. Kand ja varvas ning üsna pea olimegi aarde juures. Mõni märkas varem ning siis moodustati kiirelt leidjate rivi. Logi kirja ning naaber-saare aare järgmisena :) Aitäh peitmast!

Veits aega läks, aga lõpuks nägin õiget asja ka. Tänud!

Meie esimene tänane Pühajärvesaareaare. Osadel läks väga ruttu, teistel natuke vähem ruttu. Aitäh!

 4 

Salme juurde viis Valve juurest võsane ja konarlik tee, mida kaunistasid rohked peojäänused ühekordsete nõude ja joogitaara näol. Ukerdamist oli omajagu ja takkatipuks oli ta oma topsi köögikapi kõrgeimale riiulile sättinud. Katkiste kummikutega tige päkapikk sai seal ikka omajagu võimelda. Lendas nii kuusetutte kui kuivanud oksi. Tagasipanek oli veel keerulisem.... Kalamehel hakkas paadis väike ärevus tekkima, et äkki see katkiste kummikutega tegelane ei tulegi enam tagasi. Kontrollkõne - selgus, et muretsemiseks pole põhjust. Kala ei saanudki. Tugeva tuule tõttu pidime oma kummipaadi pontoonsilla juurde ajama ja seal edasi toimetama.

Vot selline seiklus.

Marje, Su pastakat seal enam polnud! Ja kes minemas, siis neid kaotatud asju võib nüüd igalt saarelt leida!

Kõige tähtsam on leida paat! Kuidas ja kust me veealuse lunastasime, saate teada naabrimuti Valve juurest. Siia me just tema juurest tõttasimegi. Kuna olime ikkagi merereisul, siis saabusime uhkelt mööda vett nagu Salmele hästi passida võiks. On teine ju ikkagi vetepiiga (loe: vana mõrd).
Randusime proual külas nagu naksti, nina temasse kinni. Aarde leidsime muretult. Tegime vanapiigaga pilti ning läinud me olimegi. Endaga ühes haarasime veel osa tema varandusest - sodi ja prügi, mida silm seletas. Lõpuks sai kokku terve kilekoti jagu.
Nüüd veebis logides loen ka neid vahvaid kirjeldusi, mille peitja on kokku kribanud. Kena lugu küll! (lugeda muhujanilikult) :-) Aitäh nii jutu kui koha eest, meile meeldis. Edasi kloostrisaarele enda patte lunastama.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/612206246

 1 

Pühajärve saare-aarded olid selle geotuuri peamiseks eesmärgiks. Alguses teadsin juba ette, et esmaseks mureks on see, kuskohast paadiga peale saada. Kuna paadilaenutuse hinnad olid mulle varemalt teada, siis otsustasin, et võtan need aarded oma aastaid näinud Nõrok-iga. Autole leidsin tasuta ja lubatud seisukoha Restorani juures. Lasin matratsi-kompressoriga paadi õhku täis, puhusin veel veidi juurde ning lohistasin selle siis u 60 meetri kaugusele vettelaskmispaika. Ka krants hüppas muretult paati ja uhke merereis võis alata :). See sai valitud esimeseks otsitavaks. Peale maabumist jäi mõne minutiga topsik silma. Pistsin logi kirja ja jalutasime krantsiga teise naabri juurde. Tänud peitjale!

Peale Valvet oli Salme asjade loomulik käik

Salme saime ka võetud. Alguses pidi minema nii, et ma üksi käin lippan topsini ära ja Laur hoiab meie alust seni saare kõrval paigal, aga kui aarde tagasipaneku aeg kätte jõudis, tuli paadivalvuril ka ikka mu hüpleva “ma ei ulata” kisa peale tahkele pinnasele ronida… :D. Paat õnneks käitus selle aja jooksul mõistlikult ja meie tagasitulekuks seisis endiselt seal kus ta jäeti. Ja siis polnudki enam muud kui ennast tagasi paadilaenutusse sõuda ja järgmiste aareteni sõitmine ette võtta :). Mõnus sari oli, aitäh Karuonule ja Carole peitmast.

 2 

Viimane aare mõnusal järveretkel. Sellele saime paadiga vist kõige lähemale. Kuna kallast eriti ei olnud kuhu paati tõmmata, siis esialgu otsustasin paadis istuda ja seda kinni hoida. Kuna aare aga oli natuke liiga kõrgel, siis pidin tagasipanekuks ikka appi minema. Paat õnneks püsis paigal ja ootas meid ära. Peale logimist saime tagasi kaldale liikuda. Kokku kulus kuue aarde peale siis umbestäpselt kaks ja pool tundi. Kiiret ei olnud ja võtsime üpris rahulikult. Paadirendi härra oli väga tore ja sõbralik ja saime ka väikest soodustust :) Soovitan soojalt ka sealt paat võtta, pole vaja kaugelt kaasa tirida :) Ja samuti soovitan soojalt kogu seda aaretepakki otsida :) Väga mõnus paadiretk oli :) Suured suured tänud peitjatele! :)

Ujuda polnud mõtet. Ainult paadiga sai. Leitud, aitäh!

Rentisime paadi ning aerutasime aardeni. Kiire ja lihtne leid.

Siin oli mul veidi vale taktika. Kuna kell oli palju ja gps-i aku peaaegu tühi, otsustasin Valve juurest Salme juurde joosta. Seda ma praegu kellelgi teha ei soovita, sest saarel on väga palju ohtlikku prügi. Katkist klaastaarat, konservikarpe ja muud. Ega ma kõike näinud, kell lähenes jõudsalt kümnele ja päikesest oli näha taevas õrn hele triip. Flora oli piisavalt kõrge, nii et enne kuulsin ja tundsin, kui nägin, kuhu tormasin. Õnneks olid mul jalas kerged veesõidujalatsid, mis päästsid mu jalad klaasikildudes purunemast. Prügi saaks siin korjata päris mitu kotitäit.
Aarde sain leitud umbes minuti enne, kui gps pildi kokku pani. Mälu järgi süstani tagasitulek probleeme ei valmistanud, pealegi oli mul nüüd aeglasem tempo. Aitäh toreda seeria eest, Karuonu ja Co!

Lähenesime lääne poolt, et siis nurga tagant paadisilla poole spurtida. Leidsime kiiresti ja paadi tagastasime 18.45. Päris tubli mootor oli ;) Aitäh kogu toreda seeria eest!

Veetsime imeilusa suvise pärastlõuna Pühajärvel aerutades. Loomulikult kuulus meie programmi viie saarekese külastus. Salme juures maabudes võttis meid vastu mõnus metsaalune ja ei läinudki kaua aega, kui esimene aardeke selles järveseerias näppu jäi. Aitäh peitjale siia kutsumast. Pühajärve ääres on ju käidud varemgi ja kaldal jalutades saarte poole õhkavaid pilke visatud. Ilma geopeituseta poleks jalga ilmselt siia maha saanud.

Käidud, tehtud, sääsed söödetud.

 1 

Tuli käsk lapselapsed hoiule võtta paariks nädalaks. Otsustasime siis meeldiva ja kasuliku ühendada. Pühajärve saarte vahel kurseeris kummipaat-takso nimega Fishman 400, mõnusa vaikse elektrimootoriga. Einaril ei õnnestunud seekord ühtegi aaret otsida, kuna viis meid saartele laiali, andis siis paadijuhtimise Kristale üle ning oli hiljem autoga paadi vastas. Mis viga nii aardeid otsida. Kahjuks armastavad lätlased Pühajärvel peale särgede ka FTF-e, nii et kõik olid ära näpsatud. Olime siis peale Martinit ja Rudolfit kolmandad leidjad. Aitäh peitjatele.

 1 

Viimane seeria aare, mille võtsime ära enne paadi tagastamist. Natuke sai siin võsas ragistada, mis juba väsinud olemisega ei tundunud enam nii kutsuv, aga leid tuli õnneks kiiresti.

Kokkuvõttes kulus kogu ettevõtmisele ca 2h 20 min, läbitud teekonna pikkuseks umbes 5,5 km. Keskmine kiirus pole just kiita, aga selle arvelt jõudiski rohkem ringi vahtida :)

Aitäh!

 2 

Sündis omalaadne rekord: koos järgmisel päeval leitud Ukuga suutsime tinglikult ühe ööpäeva sees leida järjest kuus sama peitja aaret, mille summaarne maastiku raskusaste oli 27,5. Tehke järgi! :)

Siin oli lausa natuke kahju, et seeria otsa sai. See-eest saime läbi maheda võsa ragistada ja mina natuke pimesikku mängida. No ega mul ju kuklas silmi pole! :)

Suur aitäh laheda seeria eest!