Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
30.07.2015
Kui aardesarja esimeses aardes äramärgitud Geojuunior on universaalne nagu Sveitshi armee nuga, siis Jutukas Ämm on suhteliselt kitsa funktsionaalsusega – aga selle võrra efektiivsem. Tegu on nimelt kõrgtehnoloogilise mugutõrjevahendiga. Jutuka Ämma kasutust illustreerib alljärgnev tõestisündinud lugu:
Sättinud kord Sepi ja GES ennast geotuurile. Kodust lahkudes meenus Sepile, et oluline geotööriist jäi maha – nii saigi tagasi mindud ja Ämm autosse laaditud. Geotuur algas kenasti ja Ämma sihtotstarbeliselt vaja ei läinud. Kuna tegu oli aga luksmudeliga, millel lisavarustuses ka võikude pakkumise funktsioon, siis heameel heast geotööriistast oli ikka. Nii jõuti ühel hetkel Kiiu torni lähistele. Null näitas GPSi peal paljutõotavasse kohta – seal aga istus miski vanema väljalaskega meessoost mugu, nikerdas väitsaga puutüki kallal ja ei näinud kuidagi sedamoodi välja nagu ta plaaniks kuhugi minema hakata. Egas midagi – tuleb „raskekahurvägi“ käiku lasta. Sepi lasi Ämma autost välja. Ämm nuhutas korra, lukustas sihtmärgi ja tõmbas ennast juba lähenemistrajektooril käima. Esimene frontaalrünnak sisaldas küsimusi asukoha ajaloo, looduse, sotsiaalmajandusliku arengukava ja demograafilise situatsiooni kohta. Mugu üritas paari jõuetut põikemanöövrit, sirutas siis aga oma koivad välja ja putkas torni varjule - kus vähemalt üks naissoost mugu ka paistis olevat. Ämm ei lasknud nii väikesest elavjõu ülekaalust ennast häirida ja põrutas järgi, vahetpidamata kõigist raudadest turmtuld andes. Sepi ja GES said rahus logida, nänniga tutvuda ja juba igavlemagi hakata enne kui Ämm jälle välja ilmus. Vaesed mugud olid kapituleerunud ja Ämmale tornis privaatekskursiooni korraldanud. Lõppkokkuvõttes Sepi ja GES rahul õnnestunud aardeleiu üle, Ämm rahul õnnestunud taktikalise manöövri üle ja mugud jäid kah edasi õndsasse teadmatusse toimunud diversioonist.
Kuni Ämma kasutamist sarnaselt kobarpommide ja sinepigaasiga pole mõne konventsiooniga ära keelatud, tasub see kindlasti oma inventari soetada. Antud aarde otsimisel on suur võimalus, et seda läheb vaja. Aare asub nimelt Jõõri küla muuseumi territooriumil, kus segavate mugude leidumise tõenäosus on päris arvestatav. Aarde leiuks tuleb kõigepealt tuvastada muuseumi külalisteraamatust aarde paigaldamise kuupäevaga Jutuka Ämma poolt jäetud sissekanne, see siis juhatab edasi :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (31), lahe_teostus (25), lastesõbralik (13), 2015_aasta_aarde_kandidaat (3), välimõistatus (3), vaatamisväärsus (1), piknikukoht (1), lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), kellaajaline_juurdepääs (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC60F0M
Logiteadete statistika: 81 (93,1%) 6 2 0 0 0 0 Kokku: 89
Mitte ühtegi inimest, nagu oleks kellegi hoovi peale kogemata sattunud :D mõistatamist jagus aga kõik sujus, lõpust ei leidnud mitte midagi
Väga nutikas lahendus, mida tahaks isegi tulevikus mõne aarde peitmisel kasutada. Aega võttis, aga asja sai. Aitäh peitjale vaeva nägemise eest!
Aardekirjeldus saab kõik minu plusspunktid. Nullis leidsin ämma sissekande, kuid sealt edasi jäin paraku jänni. Väikese geoabi ja sisuliselt õnnistatud kirvega sai siiski logiraamat pooljuhuslikult avastatud.
Au ja kuulsus peitjatele.
Jutustus oli kohe vägagi nauditav ja koht hästi tore, aga seekord jäime leiuta. Ei saanud nägijaks
Muuseumi viitasid järgides jõudsin kuhugi hoovi, kus käis teeremont. Küsisin muuseumi kohta, töömehed juhatasid kusagilt ringiga põlluteed pidi kohale. Kuna sisenesin muuseumi alasse niiütelda valest otsast, siis oli kõigepealt tükk aega ringi vaatamist, enne kui sissepääsu ja külalisteraamatu leidsin. Ja huvitavat vaatamist oli palju. Muuhulgas nägin ära N-Liidu aegse joogiautomaadi. Ilmselt tulenevalt aastaajast ja blokeeritud juurdepääsu teest, olin muuseumialal täiesti üksi, seega geotööriista järgi vajadust polnud. Sai rahulikult ringi vaadata ja mõistatust lahendada.
Armas pisike hoolitsetud paik, kus ära tunda oma aegseid asju ja hooneid. Aare oli toredasti tehtud ja kelmika lõpuga.
Tänan peitmast.
Olime siin muuseumis mõned aastad tagasi käinud, kui millegipärast polnud hoonete ja nende sisude kohta erilisi mälestusi. Seetõttu jalutasime esimese hooga läbi kogu külaplatsi, vaatasime kõigisse majadesse ja lõpuks jõudsime ka päris muuseumi. Edasi läks see ämmalugu täitsa hea hooga, juhtnöörid olid selged ja nende järgi toimetades jõudsime ilusti ka lõppu. Aare väga vahva ja heas korras. Aitäh mõnusat muuseumiseiklust pakkumast!
Aastaid juba Saaremaa Ämmast mööda sõidetud, oli aeg sissesõiduteest sisse sõita ja õuele pöörata. Jutuka ämma kohta oli tegelikult jutt üsna lühike ja konkreetne. Ei mingit ümber ilma heietamist ega naabri Maali lellepojast pajatamist. Ni oli kohe selge kuhu peale külalisteraamatu sirvimist edasi suunduda. Muru oli mõnusalt sametiseks pügatud. Laud oli pikemaks näputööks küll tolmust pühkimata, aga noh olgu peale. Ega me oma tulekust ette ei hoiatanud. Üks väga vahva koht külastamiseks ja aare lahendamiseks. Tänan!
Täiega lahe aare... Absoluutselt köik oli väga super, hästi läbi möeldud , külaelu tutvustav.. Suured tänud
Ämmadega kokkupuudet olnud ei ole aga vahet pole, kas nad on jutukad või sukataolised st vait, tähtis, et nende südames oleks ruumi armastusele uue inimese puhul.
Lugesime külalisteraamatut ja nägime, et Arvo ja Anne Tallinnast on siin juba käinud, no teretore, ei ole me käinud! Info põhjal justkui oli selge kuhu minna, kuid siinne koht ja asjad olid niivõrd lahedad, et hakkasime hoopis kolama. Lahe, et mõlemale meeldis. Siis meenus ka aare, läksime soovitatud suunas aga ma keerasin tagasi, sest kangesti ajas üks asi näppimist. Edasi oli nii, et Arvo seisis juhmaka näoga kui ma aarde välja võtsin. Küsisin vaid, kas panen tema nime kah?
Vat nii käivad asjad! Tänud kutsumast, meil oli jutustamist sellest päeva jooksul veel!
Tõesti äge aare. Üks viimase aja lemmikuid. Üldse ei julgeks niisama siia sisse põrgata, eriti üksi. Aga kahekesi oli julgem kuidagi läbi kellegi hoovi siia tulla. JÄtsime ka väikese toetuse muuseumile.
Nii palju ägedat avastamist. Ja ämma tekst ajas hoopis rohkem segadusse, ma juba jäin sellesse nii kinni, tahtsin oma esialgsest ideest kinni haarata aga ma oleks vist omal käel küll leiuta jäänud. Anne aga käis täna mingitel teistel taevastel radadel, nina ikka torkis kohti, mida ei tohiks ja jupsti tuli see konteiner välja. Kui ma konteinerit nägin, siis ma ikka veel olin omas kinni ja arvasin, et seda ei tohi näppida. Aga näe. Väga lahe idee ja teostus. Kindel lemmik, aitäh.
Väga äge nuputamismäng. Kindel FP! Ilma mänguta poleks järjekordselt sellisesse kohta sattunud kunagi. Natuke Poirot tunne tuli peale. Kiitus! Aitäh!
Kui ämm on tubli geotööriist, siis talle sellist lõppu ei sooviks. Mulle kogu see kontseptsioon meeldis hästi :)
Jäi leidmata kuna väljas oli juba pea südaöö ja muuseumini oleks pidanud mineva läbi eraterritooriumi kus inimesed hoovis ringi liikusid.
Juba eelmine kord Saaremaal käies klõpsasin selle aarde korra lahti, lugesin kirjelduse põgusalt läbi ning kuna jutust midagi arvata ei osanud, siis panin tagasi kinni. Seekord vaatasin enne trippi kõik mõistatused üksipulgi läbi ning avastasin, et tegelikult on isegi kirjas, mida tegema peab. Nüüd sõitsime siit läbi ning Kristjan ütles, et selle juures lihtsalt peab peatuma. Nüüd aarde leidnuna võin öelda, et tõesti peab. Ülilahe muuseum ning mõistatust oli ka kohapeal tore lahendada. Käisime kõik lahtiste ustega majad läbi. Ilma aardeta poleks siia arvatavasti sattunud. Pikka iga ämmale ja aitäh!
No väga meeldib see sari! Sarja esimene aare on meil mõni aeg tagasi leitud ja nüüd võtsime koduteel Kuressaarest Tallinna plaani ka teise aarde. Ja jälle ei pidanud pettuma. Lisaks väga toredale teostusele ka huvitav koht ringi uudistamiseks. Meie lemmikud olid suitsusaun ja meierei, kus leidus palju nõukaajast tuttavaid esemeid.
Polegi varem siia sattunud, väga mõnus ja huvitav koht! :)
Väga vahvalt ülesseadud. ????
Ohh, kuidas mulle meeldib geotööriistade sari! Kahju, et neid pole juba hulgimat aega juurde tulnud!
Muuseumiga seoses oli mul väheke teine ettekujutus. Alates külastuseks sobivatest aegadest. Seetõttu jõudsingi aaret kaema alles täna. Eelmistel kordadel arvasin, et muuseum on juba kinni vms. Samas, ega mul ju väga vale mõte ka ei olnud - ega öösel olegi kena kusagil ringi kolistada. Igastahes täna hommikul kõik klappis. Öösel sõitsime saarele üle, Siimu võistluse start oli alles 12.16 ja ärkasime piisavalt vara, et siit läbi astuda.
Kuigi arutlesin mõttes, et peaksin ämma osasse päris hästi sobima, siis tegudeks siiski ei läinud. Polnud kellegagi suhelda. Väljakasvanud geojuunior, kes on juhilubade saamise ikka jõudmas, otsustas esialgu tšillida autorooli taga telefoni klõbistades. Mina asusin vaatamisväärsusega tutvuma. Algus läks kenasti. Tutvusin väljapanekuga algusest alates ja teisest kohast leidsin, mida edasi teha. Siis läks põnevamaks. Messisin juuniorile, et äkki viitsib ikka oma kondid ka kultuuri rüppe vedada. Tore koht ja saaks veits kiiremini ehk... Tuligi. Uskumatu! Hakkab vist geojuuniori järgsest vanusegrupist väljuma. Vaatas ja uuris kauem kui mina. Lõppu märkas ka kiiremini. Kui logitud saime, polnud muuseumis jätkuvalt kedagi, kellega oma suhtlusoskusi arendada. Kuni Siim veel viimaseid teelejäävaid eksponaate uuris, suhtlesin siis vähemalt naabri koeraga. Tahaks ikka kuidagi geoämmaks pürgima hakata. Algus seegi.
Suur suur tänu toreda aarde eest imelises kohas!
Loodetavasti eks-geopubekas ja loodetavasti tulevane geo-ämm
Saime Jööri Küla Muuseumiga sõpradeks. Esimest juppi pidime natuke aega taga otsima, aga edasi läks ladusalt. Aitäh peitjale, ülihea teostus! Üks lemmikuid aardeid!
Jätsime selle aarde meelega Saaremaaretke viimaseks ja ei kahetse. Esmalt vaatasime niisama uudistavalt ringi ning siis hakkasime aaret otsima. Palavusele ja väsimusele vaatamata saime asjadega kenasti hakkama ja peagi panime oma nimed lisaks külalisraamatule ka aardesse kirja. Täname siia kutsumast! PS. Ämmal on paar hammast puudu, kuid see ei sega teda jutustamast :)
See oli küll väga vahva aare! Olime siin eelmisel aastal Igamehe Suveseikluse raames, aga siis ei olnud meil mahti aaretega tegeleda. Seekord siis sai vahva aare leitud! Aega läks, aga asja sai! Aitäh peitjale! EVEJ
Väga põnev oli, soovitan kõigile :)
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
No õnneks ei olnud siin midagi keerulist. Koht ise oli ilus, tänud peitjale kohta tutvustamast.
Aitäh siia kutsumast, ise poleks julgenud ronida sellesse kohta. Aga no aare oli vaja ju ära logida, täitsa vahva.
Ämm oli väga jutukas, ütles omal moel isegi aarde asukoha. Vägev muuseum. Tänud peitjatele.
Väga mõnus mõistatus oli, kohe kõik kambakesi saime lahendada. Lõpp-punktis tuli ikka päris pikalt parajat momenti passida, kuna aarde nimes mainitud tööriist meie varustuse hulka ei kuulu, antud hetkel oleks seda/teda vägagi vaja olnud. Väga vahva aare! Tänud!
Väga äge küla ja muuseum. Ei oskakski muidu oma peaga sellistesse kohtadesse sattuda. Nüüd aga tõi meid siia nii suveseiklus kui ka käesolev aare. Tegime 2in1. Sellal kui mina lahendasin suveseikluse ülesannet, pusis Anna aarde kallal. Mina jõudsin enne valmis, aga aare oli ägedam. :) Täname aardemeistreid!
Kuuldused Jutuka Ämma imetabastest valdustest ning seal leiduvast varustusest olid minu kõrvu jõudnud mitmete teiste jutukate kaudu. Ja ikkagi rabas see, kui rohkelt ajalugu on ühele õuele suudetud ära mahutada. Ämm väärib külastust juba puhtalt niisamagi, aga loomulikult on tema käsilased geoharrastuse siin ekstra sisukaks teinud :o)
Minu teine leid The Ö-Teami geotöökojas valminute seast. Saaremaa on omamoodi kvaliteedimärgiks üsna mitmesugustel erinevatel toodetel - peab ütlema, et reegel kinnitab reeglit. Aitäh!
Mõned päevad enne suveseiklust tulime saarele aardeid otsima, sest seikluse ajal ju niipalju aega pole. Oligi hea, sest ka siin oli meil üks punkt.
Pool tiimi, kellel aare juba leitud, läksid laululavale peesitama ja tööd tegema, me tunkiga asusime aaret leidma. Kaks aastat tagasi jäin teise punkti juures toppama, sest me ei leidnud kohe mitte midagi. Ma väidan, et seda asja siis seal ei olnud, no kuidas saab inimene nii pime olla või on siis tähistus juurde pandud. :D
Nüüd sujus kõik ja vähese pingutuse järel saimegi logida. Aitäh!
Selle kohaga on nii, et mu juured on osaliselt Saaremaalt, just sellest külast, naabertalust. Varasematel suvedel ei ole ma geopeitusega tegelenud ega teadnud selle aarde olemasolust. Nüüd, Jööri folgi tõttu sai jälle kohta külastatud. Leid tuli isegi suhteliselt kiirelt, aga kui poleks sinna vaadanud, oleks läinud ilmselt kole kaua aega... Tänan peitjat selle toreda koha tutvustamise eest geokogukonnale!
Me ei oleks sinna ilmselt ilma geopeituseta kunagi sattunud. See aare pakkus meile täielikku positiivset emotsiooni, see koht, see mõistatus, see lõpp :) Aitäh peitjale!
Mitte kunagi, ma ütlen, mitte kunagi ei ole Saarde minnes või sealt tulles sellist "aega", et tee peal olevasse muuseumisse põigata. Aga põigata on vaja, sest üks ülimalt kutsuva tekstiga aare on seal. Täna tegime südame kõvaks, jätsime praamibronni panemata ning keerasime sisse.
Aardeotsing oli nauditav meelelahutus, alustades vaimukast aardetekstist, jätkates suurepärase ajaviitmismeetodiga ning lõpetades uhke leiuga.
Ainult üks aga oli kogu selle juures . . . see aare oli mul Toomas-Indreku tandemilt viimane. Nutt tuleb peale :( Sellist huumorit, enda üle naermist ja leidmisuhkust on mujalt keeruline leida. Aitäh Teile ja palun ärge väsige. Tehke mõned veel :)
Väga äge aare! Õigemini, eriti äge aardejaht kohapeal. Aare tuli võrdlemisi kiirelt, kuid tutvusime ka niisama ümbruskonnaga. Paistab väga äge külaselts olema. Inimesi me seal küll ei kohanud, aga üks koer haukus eemal :)
Tegime muuseumile ringi peale, aga külalisteraamat oleks pundunud ukse tõttu peaaegu kättesaamatuks jäänud. Kangutasime natuke, uurisime sissekandeid ja läksime uut vihjet hankima. Tore oli: ilm oli ilus ja päikestki vilksas. Lõpuks saime õigesse kohta nimed kirja ja kaks rändurit haarasime kah kaasa. Aitäh!
Ämmad olid mõlemad usinasti ametis, kui seda aaret otsisime - üks hoidis ühte geojuuniori ja teine teist. Nii et tööriistakast töötas täiega. Mis muidugi võimaldas meile täiesti segamatu mõnulemise siin muuseumist. Ja mõnulemist siin on, seda ilmselt võivad kõik varemleidnud kinnitada. Isegi niipalju oli, et pärast Mustjalas otsis Triinu oma vanaisa tehtud vikatilöed välja ja pildistas need tulevastele põlvedele üles - oli jah igavesti vinge käsitöö, mina mandrimehena polndki selliseid näinud, käeshoidmisest rääkimata. MIngil hetkel istusime maha ja mõtlesime siinse ämma käitumise üle natuke sügavamalt järele, ja siis piilusime mööda nurgataguseid, et kus ta sunnik siis seekord kükitamas käis. Aga üles leidsime, kus ta ikka pääses. Stiilne asi, tuleb järjekordselt töökoda kiita. Jätsin kaks suurematsorti rändurit ka, neid igasugu pisikestesse piludesse ju ei topi. Aitüma, soovitame teistele ka!
Päris kaval tüng siin :D Läksime õnge. Varemleidnu sai siis meie saamatuse üle muiata. Võtsime kaasa 2 rändurit. Aitäh!
Mõnus koht aardele valitud. Üks osa mõistatusest tekitas küll küsimusi, aga õnneks jõudsime suhteliselt kiirelt õigesse kohta. Tore aare, meeldis! Aitäh!
Meie külastuspäev oli täis vihma, konteineri otsimise ajal oli küll paus. kasutasime seda väga efektiivselt ja leid tuli kiiresti. Sellele vaatamata kogu teostus ja koht meile meeletult meeldis, Kindlasti väärt FP ja samuti jätsime niikaunisse kohta ränduri puhkama. Peale leidu tabas taas meid paduvihm, Seetõttu jäime sauna lõksu. Saun oli küll kütmata, kuid sellelegi vatamata saime sauna kastutada sihipäraselt - kuipalju aega ikka saunaskäimise ajal pesemisele kulutatakse. Hilisemas kerges vihmas vaatasime kogu kompleksi üle ja kogusime vaid ilusaid mälestusi tuleviku jaoks.
Külalisteraamatu leidsime, vajaliku teksti ka, aga edasi jooksis juhe sõlme. Vaatasime muuseumis ringi, istusime siin ja seal, mõtisklesime ühest ja teisest, aga tulutult. Olime juba loobumas, aga siis vaatasime veel mõned kohad üle. Selgus, et me ei olnud tunginud piisavalt sügavale ja olime liiga pinnapealsed. Edasi läks kiirelt 8tegelikult ikka natuke aega läks ka) ja lõpp oli sama vinge kui kõik eelnev. Tänud!! EV, J: lepatriinu.
Alguses tutvusime kohaga, siis uurisime raamatut, siis tutvusime veel, kuulasime kohaliku pajatusi ühe ja teise objekti ajaloost, vahepeal tegelesime mõistatuse lahendamisega ja siis läksime logima. Väga mõnus ja lahe koht, aitäh.
Mul endal ei ole sellist jutukat multifunktsionaalset geotööriista ämma näol, aga mul on see-eest ema, kes suudab võhivõõrastega ükskõik mis teemadel lõputult rääkida ja teda väga ei huvitagi see dialoogi pidamise võimalus - pigem ongi rohkem rahul kui saab ise tulistada ja "vestluspartneri" panus võiks piirduda siis peanoogutuste tegemisega. Siiani oleme kasutanud otsingutel valdavalt meeter-pluss geotööriistu geopõnnide näol ja need on oma funktsionaalsuses kohati täiesti asendamatud.
Geopõnnid olid küll kaasas, aga õhtusel tunnil nende sihtotstarbelist kasutusvajadust polnud, sest me olime täiesti omapead ja saime rahus ja vaikuses ringi vaadata ning uudistada. Nii palju meie otsingut kergendati, et näidati suund, kus logiraamat asub, aga edasi pidime omade jõududega hakkama saama ja saime ka, väga edukalt. Kõik olid aktsioonis ja midagi pooleli ei jätnud.
Muidugi tegime tutvust ka kõikide vaatamisväärsustega. Õnneks ma enne linnapreili olustikku sattumist elasin täitsa maal ja omas talus ning suuremat-osa asju olen lausa oma silmaga varasemast näinud ja tean ka, milleks kasutatakse. Meierei oli siiski kõige nostalgilisem koht, sest minu ema töötas seal kunagi ja eks sai ikka kaasas käidud ja nüüd oli hea oma teadmisi teistele ka kuulutada, milleks üht või teist imeasjandust kasutati.
Jätsin ränduri ja võtsin ränduri.
Saaremaa geoaarded jätsid mulle täiesti kustumatu mulje, ma ootasin midagi suurepärast, aga et see nii fantastiliseks kujuneb, seda ma tegelikult ei uskunud. Suured tänud teile peitjad, te olete lihtsalt täiesti uskumatud.
Kui lugesin jutu läbi, siis esimene idee oli, et aare on peidetud kemmergusse. Kui aga kohalikuga räägitud ning õigele teele aidatud, siis otsisin sealt 15 minutit, mitte midagi ei leidnud. Ei teadnud ka, mida otsima peab. Meeli siis tuli ja võttis välja. Edasi oli lahe pusimine. Ühel hetkel Meeli ütles, et sellest piisab, rohkem pole vaja. Tegime siiski lõpuni ning läksime logima. Väga tore ja sõbralik koht, meile meeldis.
No kui silt juba ütleb, et kui seda loed siis on sind juba avastatud siis jäime juba sinna kauemaks. Ilus Ilm vastupidiselt mujal Eestis toimuvale oli meie juures ja meiega. Nii me seal siis käisime ja alguses ei saanud aru. Kui aru saime siis ei saanud pihta. Kui pihta saime siis oli kõigil käed jalad tööd täis. Sorteerisime ja paigutasime, igaksjuhuks fikseerisime. Seni kuni meie tagajärgi likvideerisime siis lapsed leidsid aarde. Muidugi tegid nad meile suure tünga ka veel: Aitähh
Päris hoovi ei julgenud sõita ja jätsin auto eemale. Tervitasid mind haukuvad koerad. Ütlesin perenaisele tere ja suundusin muuseumi. Natukene uurisin ringi ja logisin esmamuljed muuseumi logiraamatusse. Edasi oli mõistus otsas. Käisin läbi kõik võimalikud kohad. Väga huvitav. Mulle meeldib muuseum kus saab saab katsuda ja näha, mitte tänapäeva moodsad muuseumid kus üks post kuskil põranda keskel ja näpid ekraani. Mitu korda käisin logiraamatut uuesti lugemas, et äkki jäi midagi kahe silma vahele. Lõpuks jõudis kohale mida ma vist pean tegema. Edasine tegevus oli samuti väga vahva kuni lõpuni välja. Aardest võtsin Esmaleiu kaardimängu (ootan huviga esimest partiid) ja jätsin Kõinastu laiule uhutud uhked punased päikeseprillid.
Edasi hakkasin mõtlema, et kuhu ma täna ööbima võiksin minna. Muuseumi maju külastades sattusin peale ka tühjadele kämpingu tüüpi majadele, kus sees narid. Otsisin perenaise üles ja küsisin võimaluse kohta seal sees ööbida kui mul kõik oma asjad olemas. Muidugi oldi nõus. Uurisin palju ma tasuma peaksin. Andis teada palju tavatariif on aga ütles, et ei ole midagi vaja. Tegin selle asemel sümboolse annetuse muuseumi kogumiskasti. Natukene ajasime juttu muuseumi võlust ja valust. Edasi sain seekord õhtuks kõik aarded logitud, nüüd magama ja hommikusöök ootab mul juba laua peal.
Tänase päeva skooriks kogunes 15 leidu. Ühtegi aaret seekord leidmata ei jäänud. Vahvaid aardeid oli palju, kiitused kõigile Saarde peitjatele!
Kuna mõistatus tundus olevat jõukohane, suundusime vaatama. Avastasime üllatusega väga huvitava koha eest, kust tundus olevat suurem mass üle käinud. Sellest andis tunnistust nt veel üsna soe saun. Suundusime üks ühele, teine teisele poole ning Aigar tuvastas ämma krõnksjalad. Kui olime tähtedest sõnad kokku veerinud, marssisime nulli aaret otsima. Lahe aare, tänud!
Selle aarde osas olin veidi eeltööd teinud ja teadsin, et siin koduõue sõitmist pahaks ei panda. Kui autost välja sain, oli sõbralik peremees kohe kohal ja küsis, et kas juba sauna. Selle vastu poleks muidugi midagist olnud, kuid märkisin ära, et mul selline kummaline hobi. Seepeale siis juhatati muuseumi suund kätte ja selgitati, et vihjeid ei anta. Ega ma tegelikult lootnudki, isegi küsida ei jõudnud veel :). Ekslesin seal usinasti ringi, kribasin külaliste raamatusse vajalikud andmed ja lugesin seal olevat sissekannet. No algul ei jaganud ööd ega mütsi välja. Siis mingi aeg saabus selgus ja vaikselt hakkas pilt ette tulema. No ja kui viimanegi ähmasus kadus, oli selge, kus logiraamat ennast peidab. Ei no superluks teostusega asi - otsast lõpuni, täitsa uhke tunne, et läbi hammustasin :). Tänud!
Kiidame ja täname. Mitte iga aarde juures ei paku pererahvas ennetavalt sauna. Aardega oli pisut pusimist aga seda mõnusam oli logi kirjutada. Jätsime mündi.
Täpselt ei teagi, kust alustada? Aga alustame algusest ning sellest, kui auto nina sai kõhklevalt muuseumi hoovi sisse keeratud. Ja enne, kui saime süvenema hakata oli lahke pererahvas meil ukse peal vastas. Meie küsimise peale: "Kas muuseum on avatud?" Vastati meile, et see on alati avatud. Aga kas teil on plaanis ka geopeituse punkt ülesse otsida? Kivi langes südamelt. Pererahvas oli asjaga vägagi hästi kursis. Mine muidu sinna võõra hoovi peale hiilima :) Vajalikud vihjed sai hetkega välja raalitud ning juba käis suuremat sorti pusimine...mõnus tegevus. Aeg ajalt käidi meid piilumas, kuidas läheb. Ei kindlasti oleks endalgi huvitav jälgida, millist taktikat keegi kasutab ja kui avatud meelega lähenetakse. Kirjutada tahaks palju ja nii mõnegi laheda pildi siia ülesse riputada, aga avastamis rõõm peab jääma kõigile. Soovitame soojalt, mitte ainult aarde pärast, vaid ka koht ise on vaatamist väärt. Ning pererahvast me üldse ei räägi. Mitte just iga aarde juures ei tulda kandikuga küpsiseid pakkuma. Meie täname südamest. Ja selline vahva aare väärib ka ühte rändurit.
Läbi aegade on teada, et rahvas tahab tsirkust ja leiba. Ka georahvas. Kolm päeva oli muhu leiba söödus, nüüd oli aeg tsirkuseks. Publik võttis kohad esireas sisse ja jäid ootele. Seekord olime siis artistide rollis. Lugesime siis, mis ämmal öelda on. Vaatasime riistvara üle ja panime nimed kirja. Väärt teostus.
Kuna oli teada, et aare pannakse talveks kinni, tekkis täiendav soov veel sel aastal Saarele tulla. Kohe mitmeks-setmeks päevaks, sest ühe päevaga ei tee siin enam midagi ära, iga (uus) asi võtab aega :-) Juba see kirjeldus on lustakas lugemine.
Olin siin juba eos mandri pääl muusjumipidajalt uurinud, millal nad avatud on ja kas peab ette teatama või muud tüli tegema. Kogu aeg olla avatud! Olgu siis, pargime end enne taluhoovi parklasse. Kuigi õigem olnuks edasi muuseumiparklasse sõita. Õnneks saime penidega läbi ja meil lubati koos kõigi jäsemetga ka jalgsi teed jätkata.
Nagu Jõiste rannas, tuli siingi tõdeda - geojummel tänatud, et suvi põle. Laulsime laval oma laulud ära ja otsisime siis aarde üles. Oh ja ah! Õnneks oli ilm kuiv, peamiselt sademeteta, kedagi segamas pole, tuul ka mitte liialt=piisavalt vali ning saimegi oma geotööd teha. Tegime kaua tegime, täitsa tore pusimine oli. Kuna päris tervet rehkendust ei jaksanud, tegime pool, aga tegime hästi ja ise.
Kui väga viksilt peidetud aare üles otsitud ja pikemalt logitud, uurisime ka muusjumit ennast. Vahva, et viitsitakse sellist asja vedada. Lugesime hiinakeelseid sissekandeid kohalikku logiraamatusse. Samuti ka geopeiturite omasid. Ikka tuleb logida igale poole, kuhu saab. Nii meiegi.
Kiitused idee ja teostuse eest kõigile peitjaile! Kõik oli väga heas korras ja arusaadav. Aardesse panime ehk juurde pastaka ja/või helkuri. Järgmiseks ehitavad Saare mehed ilmselt ise geomuusjumi, ülisuur aare tuleb.
Kellel plaanis sellel hooajal veel Saaremaale otsima minna siis pisike hoiatus - meie aaretest Tatika, Vesipruuli, Valduri ja Ämma lähevad talveks kinni. Ilmselt sulgeme oktoobri lõpus - novembri alguses kui allasadava niiskuse hulk stabiilselt ületab selle mis ära jõuab kuivada. Taasavamine ilmselt märtsis või millaliganes see kevad tuleb.
Muidugi läksime seda karpi ka otsima, sest combo peitjate nimedest lubas taas värvikat leidu ning sugugi mitte väiksemat osa mängis põnevuse üleskruttimisel fakt, et Carol ja Karuonul see üldse leidmata jäi ning Merikesel ja Alexil kulus siin leiuni jõudmiseks koguni 16,5 hästisisustatud tundi... Viimastest tulenevalt (ning samuti seetõttu, et eelmisel päeval olime ära näinud muuhulgas Vesipruuli, Valduri, Tatika ja Noorgeopeituri), olime veendunud, et siin peab peidus olema kas mingi hull imeasi või siis midagi, mis on enam-vähem nähtamatu kuid samas nii lihtne, et kasvõi nuta ning arvestasime, et pigem on tõenäoline, et siit mitteleidude kui leidudega täna lahkume…
Oijah, no ja oligi... Esmalt see vajaliku esimese suunise leidmine – selle saime kätte igatahes viimasest üle vaadatud kohast. Ja oi, milliseid teooriaid siis need 6 lausekest andsid võimaluse tekitada :D. Ning lisamõtteid söötis veel kõvasti juurde see internetti uuriva Alexi pilt – sest täiesti loogiline ju, et Merike ei paneks seda fotot ju sinna põhjuseta ja kes siis ei teaks, et internet annab alati peiturile abi… :D.
Nojah, ma ei tea, kaua me seal ringi tuiasime ja oma kõikvõimalikke mõtteid kontrollisime… Kaks tundi? Kolm? Igatahes kui lõpuks kõige raskemast kohast üle sai (täiesti poolkogemata ja loomulikult mitte mingil viisil mõne meie käsiloleva teooriaga haakudes :D) ning me seejärel aru hakkasime saama, mida see jutupaunikust mammi meie arvatu asemel oma sissekandes silmas pidas, oleks tahtnud oma raketikate pärast ennast küll vähemalt natuke tutistada… :D. Edasi läks asi hoopis soravamalt, jõudsime vist 1/10 peale, kui Laur järsku püsti hüppas ja peiduka poole jooksu pistis :D. Ma oskasin ainult jahmunult edasi vaadata seda tühja raami enda ees ja segadust selle ümber ning ei saanud midagi aru, mis nüüd siis ikkagi siin ennast juba praegu ilmutas… :D. Aga aare oli muidugi seal, kuhu Laur läks ning minu kohalejõudmise ajaks võis seal ainult kasti väljasikutamise kõrvale hulka siunamist kuulda stiilis “miks ma küll enne seda kohta põhjalikumalt üle ei vaadanud, kahtlustasin ju küll…:D”.
Väga äge oli see aare jälle, aitäh peitjatele taaskord emotsioone pakkunud aarde eest ja… nojah, ma ei saa siin teid päris ülivõrdeliselt veel kiitma hakata - see tuleb jätta kahe viimase aarde jaoks…:D.
Täna võtsime juba ämma oma põhiplaani :) Istume seal kasvõi õhtuni aga ämm peab kusagilt ju välja ilmuma :D Kõigepealt uurisime mööda muuseumi niisama ringi. Lõpuks leidsime ka raamatu ja ka vastava logi. No ja siis läks hullemaks raketiteooria testimiseks. No nii üle annab alles mõelda ühe aardega :) Kõik valed kohad sai vist läbi vaadatud. Kuni lõpuks oli kõik täpselt seal kus olema pidi. Edasine tuli juba eriti lihtsalt. Mõni hetk läks aega kui tabasin peiduka ära ja sealt ka aarde kohe leidsin :) Logi kirja, rändur kaasa ja edasi :) Aga ära hellitasite meid oma teiste aaretega :P Ma juba lootsin ei tea mis imemasinat kusagilt välja hüppamast, mille plaanide järgi saab ka endale siis ideaalse mugutõrjevahendi kokku panna :D Aga tänud ikkagi väga mõnusa aarde ja laheda koha tutvustamise eest :)
Esimene külaskäik ämma juurde ebaõnnestus. Jõudsime lihtsalt liiga vara hommikul sinna ja ei hakanud tülitama :)
Siia sõites hakkas Alexi navis kükitav tädi nalja tegema, nimelt juhatas ta meid siia läbi seafarmi, aga selle farmi sissesöiduteel oli range kiri, et sinna sisse söita ei tohi, taudioht . Önneks, nägime enne ikka ära, et sealt küll miskit teed edasi ei lähe ja ei hakanud seda kummalist manöövrit sooritama, ega meil seda taudi nii väga vaja olnud ka . Söitsime ikka möistlikku teed mööda edasi ja jöudsime parkimisplatsini. Kirsikese jätsime kumme jahutama ja läksime köige pakutavaga tutvuma.
Oi, oli siin alles vaadata... ja vaadata saime köike kohe 16,5 tundi ühtejutti ( eks tehke järgi ;) ). Ma olin oma vahtimistega nönna ametis, et ei pannud tähelegi, et uksepilud nii madalad on... ühtäkki käis pauk ää ja mul silmist löi sädemetepilv taeva poole. No aga mis see pauk puupääle ikka teeb, silisin teist nati ja uudistasin edasi. Tore oli see, et köike sai nönna lähedalt vaadata ja natike näppida nagu ka. Mönda asjapulka olin varem ka ju kuskil näinud kuid möne asja kohta pärisin vanemalt kodanikult aru ja minu üllatuseks ta teadiski selle vidina otstarvet ja nimegi, noh ta ju eelmisest sajandist pärit ka :D.
Sauna piilusime ka, aga kütma seda igaks juhuks ei hakanud,kuigi luba ja vist ka servast soovitus oli selleks olemas... mine tea kauaks me muidu sinna veel jäänud oleksime :). Kogu masinapargi vaatasime ka üle ja tundub, et me olime öite pöhjalikud, sest saime ka oma nimed autogrammide kausta üles tähendada. Öö muuseumis , mis sai uue tähenduse ;)
Ühe ränduri jätsin ka siia puhkama, aidake ta siis edasi .
Suured tänud peitjatele ja jutukale ämmale!
kui pakend on köva, siis on gaasid sees... see kehtib plastikpudeli kohta, aga kuidas seda siin saaks kontrollida :S
Peitja nime lugedes olin juba kindel, et siin on jälle midagi põnevat. Esmalt käisime kõik majad ja kohad läbi ning uudistasime muuseumi kraami. Seejärel hakkasime aaret otsima. Külaliste raamatust saime vihje õigele objektile ja sealt edasi juba järgmisele ja nii see aare kätte tuligi. Kiitus peitjale!
See on selline aare, mille leidmist ei kirjeldata, vaid see tuleb iseendal üles leida. Midagi keerulist ei ole, kõik on puhas meelelahutus. Segatuna põlissaarlaste külalislahkusega.
Minu lemmik aare sellel sõidul. Kogu ülesehitus oli suurepärane. Aitäh!
Võrratu küla! Tänud näitamast!
GP 1557 / GC 1801
See oli ehk üks toredamaid muuseumi külastusi:) Väga toredad mõistatused, mis on kõigile jõukohased:) Minu otsimist tegid muidugi lihtsamaks kaks geopeiturit, kes ei suutnud oma emotsioone vaos hoida:D Sellest hoolimata vaatasin ikka ise kõik punktid üle ja olin vaimustuses. Suured tänud!
Lastele siin meeldis- ei saanud teisi kiige küljest enam lahti. Naisele ka meeldis-uuris teine igasugu põnevat sodi. Mulle ka meeldis-soe oli ja sai särgi maha visata.
Peale vihje tuvastamist sai mõnusalt ühisüritusega tegeleda- istusime kõik koos maha ja panime järgmist vihjet kokku. Tore oli.
Peale vihje koostamist panid kõik järsku jooksu. Kui mina järgi jõudsin, istusid nad eemal ja pilkasid mind, et no leiad ka juba või. Mina see aeg võtsin logiraamatu ja kirjutasin ning panin tagasi. Siis sai mul nende pilgetest kõrini ja palusin neil oma leidu tutvustada. Aga kelle nägu nüüd pikk oli, kui nähtavale toodi vaid paberinutsak...
Vihjasin siis natuke ja said teised ka õige asjaga tutvuda. Imestasime ühiselt selle sisu rikkalikkuse üle. Et nagu käekell?!
EVEJ. Lahkusime, kui lapsed kiige küljest eemaldad suutsin. Ja endale panin särgi ka selga tagasi.
Kõigepealt tutvusin kohalike vaatamisväärsustega ja külalisteraamatuga. Kuna minus ämmageene pole, siis esiti ei tahtnud ämma moodi mõtlemine kuidagi välja tulla. Lõpuks sain ikka õigele otsa pihta ja sain ka pildi ette omale. Lõpus ei saanud esiti pihta, kuidas asi toimima peaks, aga seegi probleem lahenes ja oligi suurepärase teostusega konteiner silme ees. Vaatamata ilusale ilmale polnud eriti mugusid ja seega kaasavõetud ämma sihtotstarbeliselt kasutama ei pidanud. Aitäh peitjale.
Nähes, et viimati geopeituse "raskekahurvägi" seda aaret ei leidnud, võttis natuke mõtlema, et kas me ikka suudame seda leida. Tegelikkuses seevastu läks sujuvalt lõpuni. Muidugi, ämma meil kaasas polnud, lootus oli, et esmaspäeval mugusid väga ringi ei kõnda. Tulemuseks aga mööda kõndiv kohalik (täiesti lambist) suutis lõpupunkti otsides korralikult ehmatada lausega "no sealt küll otsida ei tasu". Seega tõepoolest tasub "ämm" või mõni muu pettemanööver tagavaraks võtta ;) Kui aus olla, siis tõepoolest aasta aarde vääriline.
Mingi mõte nagu oli, aga päris kokku ei pannud... Hiljem saime vihje, eks järgmisel korral siis :)
Nii tore, et tutvustatakse ka külalistele selliseid vingeid kohti. Esimene punkt oli ka tipptasemel. Ainult põrandapragusi tuli karta. Lõpu leidsime kiirelt, isegi kahju oli , et hea asi oli juba otsa sai. Soojad tänud peitjale ja külarahvale.
Järgmisel hommikul viis meie tee edasi nende paljukiidetud saare-aarete poole. Ämm jäi esimesena teele. Sissekande tuvastasime aga vot sealt edasi läks meie jaoks segaseks. Istusime siin ja seal ja uurisime neid ilusaid kohti, kuid topsikest meile näppu ei hakanud. Ei ole me väga head selliste vihjete abil aarete leidmisel. :) Ehk siis teinekord. Koht ise oli muidugi kaunis ja meie poolt täitsa külastamata. Tänud!
Väga lahe story ja koht ise kah.Teostusest ei hakka kohe rääkima, pole nii jutukas kui ämm.Tänud !
Juhtumisi olime Antsuga Kuressaares, kui tuli info uue aarde kohta. Tegijate nimed lubasid huvitavat aaret. Meie tugigrupp oli kohe esimese hõike peale valmis liituma ja nii me Jööri poole logistasime. Kuna seltskond koosnes kahest ämmast ja kahest äiast, polnud kahtlustki, et jutuka ämmaga toime tuleme. Kohalik memm oli oma jutu väga konkreetselt kirja pannud, ei mingeid heietusi reuma ja peapöörituse teemadel. Talitasime siis kenasti teise inimese kogemusi ära kasutades ja kõik läks nagu õlitatult. Tegelikult olid ikka lubatud mugud ka, aga nendega tegelesid äiad, kes ongi enamasti jutukam osa inimkonnast. Mugud ei olnud segavat tüüpi, vaid väga osavõtlikud ja abivalmis. Eelmisele leidjale vihje - tark ei torma, kui meie kohale jõudsime, oli saun juba soe :-). Peitjatele: talvetallinlasena oleksin eriti õnnelik, kui mõni näide teie loomingust ka mandrile jõuaks. Tänud väga uhke aarde eest.
FTF kell 12:25 Logimise ajal tabas meid teolt kasutaja [fxz]. Puhusime veidi geojuttu ja soovisime talle edasiseks otsimiseks õnne. Aarde lõpp ja mõistatus on hästi teostatud. Mina soovitan!
Kahjuks FTF-i ei saanud, kuid see-eest jäi mihkelp mulle vahele oma FTF logimisega! Kasutasid nemad kenasti vastavat tööriista, kus "jutukas ämm" hoidis minu pilku eemal samal ajal, kui aare taas oma pidikusse paigutati!
Koht on igati külastamist väärt. Ma oleks tahtnud, et saun ka soe oleks olnud ;)