Ristna

Asetasin logiraamatu minigripi, muidu oli teine täitsa paljas.

Vaatasin asja üle ja võtsin autost abivahendi. Leitud ja logitud, aitäh!

Enne üritust jõudsime siia sisse põigata. Abivahend selle jaoks oli spetsiaalselt kaasa võetud. Aitäh!

Auto jäi parklasse, tegime jalutuskäigu ja esimese hooga 100 m aardest möödagi. Maastik oli pigem kõrgemapoolne, aga Mikk sai abivahendita hakkama. Aitäh!

Ilma koostööta oleks hätta jäänud: üks ronis ja teine nägi kurja vaeva, et logiraamat kätte saada. Lõpuks sai logiraamatul natist kinni ja sai ta välja tõmmatud. Aitäh!

Midagi kahtlast nägime, aga selleni ei õnnestunud ennast upitada. Tuul oli ka nii tugev, et tahtis meid paigalt hakata liigutama. Eks tuleme teine kord jälle üritama :)

Tegime perega mõnusa jalutuskäigu ja aare jäi teele, ega saanud logimata edasi minna. Aitäh!

Leitud kiirelt

Leitud, logitud, tänan!

Kontrollisime all ja üleval aga ei leidnud wks teine kord

Olemas,logitud

 1 

Kõigepealt vaidlen vihjele vastu. Elekter ei tapa, hooletus tapab. Samamoodi võiks öelda et auto tapab, elektritõuks tapab, vesi tapab. Ei tapa ju. Aare oli vanurile üksinda jõukohane nii et ei midagi hullu. Aitäh kohta näitamast!

Tänud aarde eest!

Ristinina aarde juurest võtsime suuna siia.Kaunis oli hommikul jalutada mereääres.Aarde kättesaamisega oli meil tükk tegu,konteiner oli nii kõvasti oma pesas kinni.Lõpuks õnnestus ikka kadudeta ta sealt kätte saada.Aitäh!

Kartsin natuke aga sain hakkama! Leitud ja logitud! ♥

 1 

Kui selle aarde kunagi peitu panin, siis sain üles täiesti ilma abivahenditeta ja üksi käies. Niiet tol hetkel see 3.0 tundus isegi palju. Aga ju siis on olukord kohapeal muutunud, pole ise kahjuks ammu sinna jõudnud. Tõstan esialgu raskust poole palli võrra. Kui ma järgmine kord kohale minnes enam üles ei saa, siis tõstan veel :D

Neeme tipust võtsime jalutamise suuna mööda ranna äärt selle aarde poole. Päris rannailm veel polnud, kuid mere ääres on igal aastaajal ilus. Umbes vööni vees nägime ka kalastajaid askeldamas. Nii vist püütakse praegusel ajal meriforelli.

Kuna maastiku raskusaste 3 pole meil seni kahekesi väga raskeks osutunud ja väikse "päti" tegemise või ronitava puuga on tavaliselt asi lahendunud, siis eriti ei muretsenud. Nulli jõudes lasime silmadega ringi käia ja järjest kõrgemale liikudes sai otsitav ka leitud. No mida puud? Kuidas seda ronitakse, kui ainult mõned väiksed tüükad? Mina laitsin kohe logimise mõtte maha ja olin kindel, et siin vaja natuke köit või redelit. Salme ikka takseeris puud edasi ja arvas, et proovib. Mina palusin härdal häälel, et jätame selle asja katki. Salme samal ajal nihkus ikka natuke kõrgemale. Pusimist oli selle asjaga omajagu, aga üles ta sai ja mulle kinnitas kogu aeg, et kõik on väga turvaline.

Igatahes nimed logiraamatusse kirja said ja kui Salme taas kahel jalal kindlal maapinnal oli, siis oli aardeleiust rõõm suur. Väga mõnus aare toreda geopäeva lõpetuseks. Maastiku raskusaste minu meelest ikka poole kuni ühe palli võrra kõrgem. Aitäh!

Leitud

 1 

Panime uue lehe aardele.

 1 

See aare oli nagu võla klaarimine. Selle aasta märtsis, kui me mängima hakkasime GC lehel oli see aare hall. See tähendas siis, et ainult raha eest . Tol hetkel ei teadnud me midagi staatustest ja tuulasime seal veidi puude all. Polnud aimugi, et keegi midagi puu otsa peidab. Nüüd olime siin tagasi ja üldse polnud kahtlustki, kus logiraamat end peidab. Redel püsti, üles ja alla tagasi. Panime lisaks uue paberilehe, paarkümmend logijat saab nüüd juurde lisada. Tänud.

 1 

Järgmine võtab uue paberi kaasa, aitäh!

Pliiats oli kaasas, aga järgmine peaks ka uue logilehe võtma, sest see on täis.

Aitäh!

Kaua see aare pinnuks silmas olnud. Ja mitu korda käinud proovimas, ikka vihmane ja libe olnud ja kõrgusekartus pole akasa aidanud. Sel korral aga ilm suurepärane, masinaid rand täis, päevitavaid inimesi samuti. Sõber on puu otsas ja ma pääsesin sellest enda jaoks ebamugavast ja kaua häirinud täpist kaardil. Ööbisime Peraküla kandis metsas ja ausalt öeldes on see kant siin just selline avastamata pärl. Teinekord siis ööbime Keibus, tõesti mõnus ilm on siin praegu. Aare vapratele, nagu öeldakse.

Maastik on siin ajaga lubatust tuntavalt raskemaks muutunud. Pidin oma lühikese võitu slingid välja kraamima ja kombineerimisega sain nende abil aarde vallutatud. Tänan väljakutse eest.

Tutvusime siin kohalike teedega, saime sissejuhatuseks näiteks taburetiga läbi metsa silgata ja veenduda, et raskusaste on kõvasti alahinnatud. Siis tutvusime veel veidi kohalike teedega. Üks täna võetud 5.0 oli oluliselt lihtsam kui see 3.0 Siin said abivahendil peaaegu pulgad otsa, seal jäi üks veerand pulki puhta üle. Aga kokkuvõttes on saldo tasakaalus. Ilus koht. Aitäh.

Leitud, aga logida ei saanud. :D

Otsustasime Ristinina juurest siia jalutada. Pahaaimamatult. Ja siis lonkisime ninad norus tagasi. Ilma abivahendita ei ole meil seal midagi teha.

Sel korral olime tagasi koos abivahendiga, kuid hirmus oli ikkagi.

Aarde äratooja väitis, et meie 33st leiust teine koht meeleoluka peiduka eest. Tänud!

Ei leidnud. Vajab abivahendit.

See maastik kolm tundus ikka palju tummisem kui mõni viis. Oma osa oli ilmselt ka tormisel ilmal. Tänud!

Täitsa tore oli kätte saada seda, tänud :)

Leitud. Tänud

Natuke turnimist ja nimi kirjas. Aitäh.

Vàga mônus rattamatk, ja peaaegu et drive in. Ilma rattata oleks keeruline Super àge ;)

Peaks kohe vaatama minema, et mis selle neetud puuga seal tehtud siis on, et nii raske. Pole ammu käinud, niiet võibolla tõesti osa lõkkeks hakitud. Mina peitsin ja olen seda hooldamas käinud ilma redeli ja mingi abivahendita...ehket kui mina juba sinna saan, siis ei tohiks nagu eriti raske ju olla :D Aga võibolla tõesti olud muutunud...peab piiluma minema.

Edit: Sain Silverilt infot milline ronimine kohapeal oli ja kõik tundub täpselt nii nagu siis kui sai maastik kolme peale hinnatud, niiet kõik klapib.

See ei ole 3.0 maastik, rohkem ikka. Mina oma redeliga jõudsin täpselt nii kõrgele, et otsustasin, et mööda neid tüükaid ma ei ole nõus edasi minema.

Jälle redel abiks. Aitäh.

Oleks ma teadnud et täna veel nii palju turnida saab, oleks eelmise aarde juures võinud selle nälja kustutamise ära jätta. Esimene samm oli kõige raskem. Õnneks aitas sellest murest jagu saada kotist leitud nöörijupp. Edasi käis juba libedalt. Mõnus nurgatagune kuhu põgenada kui rmk platsid peaksid täis olema.

Tänud.

Huvitav, mitmes kord see juba on, kus ma lähen kohale (mõnikord redeliga, mõnikord ilma) ja vaatan, et ikka kõrgel, kurat.

Ristininalt jätkasime nauditavat jalutuskäiku, koht on tõeliselt kaunis. Vaatlesime linde ning jälgisime kalameest, kes vööni vees seistes õngega vehkis. Erinevalt eelmisest, jõudis sõber selle aarde juures mulle isegi järgi ja imestas, miks mul juba logitud pole.. no logisin siis ruttu ära. Kahtlasena tunduvad pidepunktid olid piisavad, kirjutades ja vaadet imetledes tabasin end küll korraks mõttelt, kas alla ka saan, kuid kohe meenus, et ülespoole ju ei kuku.. Tänud peitjale põneva proovilepaneku eest, mulle meeldis. Kena koht ka.

Koht oli ju kena, aga aardeni jõudmiseks sai julgus otsa. Logi sain ikka kirja. Tänud!

Leitud. Logitud

Leitud

Tore rand, meeldiv õhtu ja väike vastasseis oma hirmuga ;)

 2 

Ohjah, sündmusel sai juba räägitud, mida ma sellest maastikust tegelikult arvan :D Poolele teele jõudsin, siis libises ratas alt, mille püüdsin läbi häda kuidagi suure varbaga kinni. Kaalul oli pisut rohkem kui leid, sest teistkordset õhulendu mu liigesed enam üle ei elaks. Laskusin siis alla tagasi ja istusin puu alla uueks katseks jõudu koguma. Sisekummi ventiile võin paljakäsi murda, aga ronimises olen koba mis koba. Peagi kuulsin kedagi lähenemas ja pilku tõstes vaatas Madis mulle küllaltki vihase näoga otsa. Ära tundes ilme muidugi leebus ja sain kuulda, kuidas ükskord varem olid mugud sealsamas end sisse seadnud ja Madis oli lähenedes arvanud, et jälle on keegi ees segamas. Siis oli Madis juba 1-2-3 logiraamatu juures ja nimed kirjas. Tänutäheks nähtud vaeva eest sai abiline ühe prääniku. Aitäh peitjale ja õigel ajal saabunud abiväele!

Kolmas katse osutus vaatamata kergele muguehmatusele edukaks ja lõpuks ometi said meie nimed siia logiraamatusse kirja. Aitäh aarde eest!

 1 

Esimesel korral olid mugud ennast sinna sisse sättinud ning pidasime targemaks mitte otsida ja mugudele asukohta reeta. Pärast muidugi logides selgus, et kõik muudkui otsisid ja leidsid, aga noh, siis oli juba hilja. Teisel korral ei soosinud meid ilmastik. Vee- ja jääväljad ning pidasime targemaks mitte aardeni minna. Kolmandal korral ehk siis täna viskasime teepeal nalja, et tea kas mugud jälle platsis. Kohale jõudes märkasin kohta, kus aare on ning asusin sinnapoole jalutama. Siis jäi silma jalgratas ja keegi seal istumas. Ei ole võimalik, jälle jääb otsimata?? Õnneks oli tegemist Meriliniga, kes ei olnud aardeni saanud ning meie saabumine oli kui taeva õnnistus. Soojendusdress maha, kribinal krabinal aardeni, nimed kirja ning saingi maha tagasi potsatada. Merilin jagas preemiaks lahkelt präänikut, sai veel seda mugida. Aitäh peitmast!

Julgen väita, et maastiku raskusastme peab paar pügalat üles kruttima. Mitte just 11, aga siuke 4 kindlasti. Terve päev kujunes kõrgustesse küündimiseks, mida pole aarete raskusastme järgi osanud ette arvata.

3777.

Telefonis olev täpp ei suutnud siin miskipärast üldse endas selgusele jõuda, seega sai nulli ümber oma kuus minutit tuiata enne kui õige objekt silma jäi. Edasi oli juba konkreetne, abivahend pakiruumist välja ja nimed kirja. Tänud peitjale!

No minu probleem on selles, et kardan kõrgust. Sain küll poole maani ilma abivahenditeta, ehk ronimise suutlikkus on hea. Aga puu ka ühele poole kaldu ja hakkas lihtsalt hirm. Teinekord peaks proovima oma abivahendiga tulla, äkki siis tuleks julgust kah rohkem.

Teel ristininast korjasin suure kobara pihlakaid ja nosisin neid kuni selle aardeni. Sain küll vist aastase vitamiinilaksu ette, aga kohapeal aardeni jõudmiseks see siiski ei aidanud. Ei olnud mulle logimiseks. Aga jalutuskäik oli kosutav.

Leitud.

Tegime oma Kõrgõzstani matkaseltskonnaga afteka Keibul. "Tõusime" enne vaimustavalt head lambapraadi ka 4010 otsa (ehk siis Ristininale). "Tõusul" võtsime siis ka selle aarde. Mari-Liis võttis raske töö enda peale. Kui ta aardetopsi kätte sai, tuli välja, et seal ei ole kirjapulka. Ma muidugi unustasin ka kaasa võtta. Otsustasime, et võtame hetkel aarde kaasa, logime õhtul baaslaagris (Keibu) ja toome hiljem tagasi. Läks siiski paremini, edasi jalutades kohtasime mugusid, kes grillisid rannas. Laenasime neilt kirjutusvahendi ja saime logi kirja. Hiljem Ristininalt naastes võtsin aarde tagasipaneku enda peale.

 2 

Aaret mul otsimisnimekirjas ei olnud aga läks õnneks, et siia ikkagist sattusin. See maastik 3 oli ikka päris rasvane. Ilma abivahendita ma esimese paari cm laiuse köndini poleks küll ulatanud oma jalga panema. Katsusin neid jõuga läbi, et kas ikka peab raskust. Tuletas igatahes natukene meelde Kalmeoja lõkkekoha aaret. Aardega vastakuti ma sain. Hooldustoimingud ka edukalt läbi viidud. Pärast kindlale maapinnale saamist läksin istusin natukene mere ääres ja nautisin vaadet. Aitäh!

Jäi mainimata, et aarde juures oli palju suuri kuuseriisikaid ja muid seeni. Ning pärast seda aaret avastasin, et ma olin senimaani loginud kõik päeva aarded eilse kuupäevaga.

Logiraamat ja kuuseriisikas

 5 

Kui Laur poleks minuga ühendust võtnud, siis oleks see aare mul üldse külastamata jäänud, sest oli mul kaardil kahesilmavahele jäänud. Uuris kas ma oleksin nõus aitama ka selle aarde hädast välja. Mikro aarde hooldusest jäi mul logiraamatut üle, seega oli võimalus ka ilusti olemas. Nüüd ootab peaaegu tühi logiraamat uusi külastajaid

Logilehekene on umbe täis

 2 

Varahommikune lind on puhanud. Olime objektil juba ca 9 paiku. Meie teine geopäev algas taas ilusas päikselises ilmas. Logiraamat on väga, väga täis ja vajab vahetamist. Meie templi asemel mahtus ridade vahele mõni minikribal täht. Täname töllakuse eest.

 1 

Selle aardega meenus üks raadiost kuuldud reklaam:" Kui kuuled peakohal oksa raginat ja see ei ole väga paks orav..." Igatahes elekter ei tapnud ja logitud sai ilusti. Peale logi sai ka ujumas käidud nagu jaanidele kohane :)

 1 

Sõitsime Ristinina juurest mööda mereäärset rada kohale. Nägin kohe midagi huvitavat, aga kuna polnud vihjet lugenud, siis ei teadnud kas on aare või mitte. Otsustasin siiski järgi vaadata ja oligi aare. Aitäh!

 1 

Naaberaarde juurest kulgesin siia.Tegin vajalikud liigutused ära ja oligi tops käes.Pärast korjasin aarde lähistelt veel paar tühja "nastojashaja gorilka" pudelit.Tänud tutvustamast!

 1 

Aardest natuke eespool nautisid ratastel majadega soomlased ilusat ilma ja vaadet. Logisime, nautisime ka vaadet, tagasiteel lehvitasime soomlastele. Täname siia juhatamast!

 1 

Abivahendiga mõnus päikese loojanguga logimine. Tänud peitjale.

 3 

Nope. Selgus, et selle aarde juurde ronimiseks on mul juba võhm liialt väljas. Lisaks ei oska ma kinni haarata okstest, mis on reiepaksused. Seega piirudsin lihtsalt pildistamisega ning järgmine kord laenan peale redeli veel ka Veiko.

Leitud

Meie ja redel - nii need nimed kirja said.
Täname.

Korduvalt külastatud kant. Ngu alati oli ka nüüd siin ilm imeline. Koht on seda teadagi. Võtsime kaasa redeli, sellegagi oli tegemist et kõik korralikult ja ohutult korda saata. Aga nüüd on siis siin ka logimas käidud

Ilus vaade ja tänud!

Hea, et karu kaasas olli! Tänud!

Mis ma teeksin kui mul Ianit kaasas poleks. Tuleks vist ise siis puu otsa ronima hakata. Leidsime aarde ja leidsime metsmaasikatevälu.

RMK Peraküla-Aegviidu matkatee 5-päevasel jalgrattaretkel minu neljas aare. Siin tuli Krista ja jalgratas appi võtta. Siis sai see punkt ka logitud. Aitäh aarde eest!

Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, esimene päev, 43km(248km-st). Tuul sakutas ja meie sõitsime jalgratastel mööda metsateed elektrit otsima. Tänud peitjale.

Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Siinkohal tunnistan, et minu osa leidmisel piirdus Krista ratta kinnihoidmisega. Aare ise on tubli näputöö!

Teel aardeni ilus rand

Leitud. Lahe aare, õnnestus abivahenditeta kätte saada.

Aardeni jõudmiseks kasutasin looduslikke abivahendeid.

 1 

Üksinda plätudes. On need loode Eesti geopeiturid ikka südamega asja kallal. 5+. Aare heas korras.

RMK plats kõrval

 1 

Tõeliselt põnev teekond aardeni :) Aare ise ju kergesti leitav, kuid kättesaamisega pisikesed probleemid :D Probleem lahendatud, siis pakkisin teki lahti ja tegin pikniku koos pisikese uinakuga, et taas jätkata geotuuri :)

Kapsas :)

Üks linnutita jooksis tee peal

 1 

Sünnipäeva geotuuri 9/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Olin aarde varem leidnud, aga pastakat polnud kaasas. Aardest pisut põhja poole oli 3 haagiselamut ning kämpimine käis. Ilus rand, korjasime õllepurgi ja kile kaasa.

 2 

Ilmselt tegemist omaaegsete piirivalveahvidega, kes mereäärset mändi elektrifitseerinud. Neil oli randa patrullides vaja aega-ajalt telefonitoru kuhugi salakohta pista ja endast keskusele teada anda. Täna sobivat abivahendit kaasas olnud ja niisama puu otsa ronimise aastad on ammu möödas.

 1 

Tuvastasin aarde võimaliku asukoha, võtsin autost sobiliku abivahendi ja saingi logimisega algust teha. Huvitav kes küll seda puud elektrifitseerida tahtis... Aitäh peitjale.

 1 

Väike jalutuskäik rannas ja nimed kirjas. Täname peitjat!

 1 

ÖÖtuuri viies aare. Tee aardeni ujus. Minul olid põlvini kummikud ja sumpasin seal merevees. Teised proovisid läbi mingi võsa minna, aga see jäi ka katki ja Krissu kummikud olid lõpuks üldse vett ääreni täis. Proovisin veel natuke üksi teed jätkata, aga ühel hetkel jõudsin kohta, kus vee all oli jääväli. Tuul oli kohutavalt tugev, puhus mu sealt jäävälja pealt lihtsalt maha. Seega jäi asi teiseks korraks. Niikuinii oli tol hetkel suurim soov lihsalt magada :)

 3 

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis selles, et ma kell 5:05 magama sain, on Erko süüdi. Tegelikult muidugi ei ole Erko milleski süüdi, aga tema logiteade VJS 11 juures "Aare oli ilusti omal kohal ja korras. [---] Tõstsin topsi (ajutiselt) ringi vähe lihtsamasse kohta. Meeldivaid leide!" andis signaali, et võiks õhtul "paar aaret otsida". Alguses oli plaanis Kiviaedade ära skoorida ja seejärel VJS 11 uuesti üle vaadata. Välja kukkus aga nagu alati.. Tsiteerides Mikit: "kell 4:40 koju, mudane, märg, magamata, paari tunni pärast äratus - tavaline geopäev: "Võtame paar aaret"".

Auto jäi aardest 800 meetri kaugusele, Miki jäi autosse ning üritasime jala edasi saada. Igalpool veteväljad ning suured lombid teekonda takistamas. Mingi hetk pidasime targemaks tagasi pöörduda ning jätta selle aarde teiseks korraks. Siis, kui on vähem vett ning kell pole nii palju.

 1 

Päike oli juba loojunud, oli päris pime ning läks järjest külmemaks, kui otsima hakkasime. Seetõttu läks veidi aega, kuid siis hakkas midagi silma. Väga huvitav ja looduskaunis koht! Sellise talvise ilmaga oli seal eriti ilus.

 1 

Saime autoga aarde asukoha kõrvale, kuid vihjet lugedes hakkasime alguses valet asja otsima/mõtlema. Õnneks aju hakkas hetke pärast õigesti tööle ja õige koht leitud. Paar tiiru ning veidi mõtisklemist ja lõpuks panin täiega ahvi. Elektri lülitasin seniks välja, kui uudistasin aaret :D.

 1 

Logisin värisevate kätega. Tänud!

Hmnjah, viinamarjad liiga kõrgel, sestap ka hapud ….

 1 

Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Ohkasime sügavalt, kui nägime, kus aare on :) Mina olin tugitiim, karuonu hakkas kribinal "elektritöid" sooritama, kuid sadas mingi hetk mulle pähe. Oli valesti haaranud. Tulemusena üks paikaraksunud kaelalüli (minul) ja üks kõver ja sinine sõrm (karuonul). Siis kasutasime abivahendit, mida oleks kohe pidanud kasutama ja tõime aarde ära. Ma koristasin lõkkeaseme ka ära. Kui on lõkkease, siis inimesed arvavad, et võib sinna igasugust sodi ka kohe jätta. Tänud!

 1 

Tore teostus, aitäh!

 1 

Ilus koht ja hea teostus. Aare heas seisus.

 1 

Õnneks oli autos abivahend olemas ja selle abil sain elektritööd muretult sooritatud. Uskumatult ilus paik seal. Aastaid tagasi käisin kunagi seal rattaga. Ilus paik, pange sinna veel aardeid :). Tänud!

 1 

Kuna igalt geoürituselt naasemine peab ikka sinka-vonka käima mitte mööda otsemat teed, vaid mööda kollaseid täpikesi, siis Muinastulede öölt tagasi tiksumist alustasime justnimelt siit. Alguses tundus, et see üritus läheb vett vedama kõrval parkivate mugude pärast, aga tuli välja, et me ei olnud esimesed, kes neid külastanud olid. Nii saimegi rahulikult otsida. Ronida sai täie raha eest ja aare oli samuti igati viks ja viisakas.

Aitäh!

 1 

Maris ja Margus käisid vahepeal Ristinina aarde juures ja mina ekslesin siia tulla. Püüdsin läheneda mööda otsemaid teid, mida väga ei olnud. Lõpuks tulin ikka kohale suurema tiiruga. Hea, et me siin koos olime, kuna üksi poleks mul selle aarde juures midagi teha olnud. Nüüd aga sain kaasa elada, pilte klõpsida ja aaret tagasi loopida. Peale seda tegime väikse lõunaeine ja pidasime aru, et kumb tuleb enne, kas Mikro või Kolviku kordon. Suundusime viimase juurde. Mina ikka rattaga ja teised autoga. Aitäh!

 5 

Meie olime hommikused külastajad. Nagu arvata võis, oli telk omal kohal, aga tundus et telgielanik alles magas või vähemalt ei ilmutanud elumärki. Seega toimetasime aardeleiuks vajalikud toimetused, sekka mõned kilked (need käivad ju ikka eduka aardeleiu juurde) ja mõned aardega leidjale pihta viskamise võistlused (vahel käib geopeitus üsna äraarvamata viisil). Lõpuks leidis aare jälle oma pesa, meie leidsime tagasitee autoni ja telgielanik ilmutas elumärgid ehk ronis oma telgist päevavalguse kätte. Happy end!

 6 

Muinastulede ööle saabusin nagu eelminegi aasta öö varem. Seekord ei olnud see enam kohalviibijatele üllatus. Öö venis nagu ikka hommikusse ja lõpuks virgudes ei olnud mingit soovi autoga skoorima minna. Nii võtsingi ette jalutuskäigu mööda mereranda lähimate aareteni. Minu siia jõudes veel mugude uputust ei olnud ja sain vajalikud võimlemisharjutused rahulikult sooritada. Vahva aare, mingis x kohas varem olen taolist peitmisviisi kahtlustanud. Edasi rännates, miskit sadakond meetrit eemal, küll üks kaunis noorik päevitas, hea meelega oleks talle geopeitust tutvustanud, aga tagasihoidlik nagu ma olen... ;)

 1 

Tee aardeni oli päris hull ja liiklus tihe nagu linnas. Kohale jõudes oli mugupiduseltskond end posti lähedusse laagrisse hiivanud ja tee ka kinni parkinud. Elekter oli korras ja nemad pidutsesid edasi. Ilus koht!

 1 

Kohale jõudes ei saanud enam aru kes on geopeitur ja kes mugu, kõik olid läbisegi. Tundus, et mugud olid ka juba valgustatuks saanud ja sellepärast ei lasknud meie ennast segada. Leitud, logitud.

 3 

Kuigi Ristinina juures olime eelnevalt käinud ja olime täiesti teadlikud, et aarde juures on enam-vähem hea tee, sattusime üks tee liiga mandri poole. Tagasi ka ei viitsinud sõita, murdsime Steniga 300 meetrit läbi metsa telkijateni. Hakkasin siis Stenile rääkima, et see jalutuskäik oli meil hetkel päris asjatu, küllaltki nullis telgitakse ja siin pole meil midagi teha aga siis. AGA SIIS saabusid abiväed, lausa kahe autoga. Seekord vargsi otsida ei saanud aga seevastu saime massiga hakkama. Piinlik lugu aga enam ei mäletagi, kes seal koos olid. Mina nägin oma järgmise sünnipäevakingi ära ja Taavi sai ka teada, kust sellist redelit osta saab, mis nagu niuhti mahub isegi mulle pagassi. Loodan, et talle jäi ikka meelde, 1. detsembrini on veel aega. Aitäh!

 3 

Ka meie saabumise ajal oli seltskond kohal, tähistasid laubaõhtut ja ilmselt ka muinastuledeööd, kuid lõket ei paistnud. Olid lihtsalt lõbusas ja meeleolukas tujus.

Enivei, sheerisid meile inffi ning tsekkisin pleissi üle. Täna oligi seal juba käidud, nad olid asjaga kursis. Tegin logi ära ning siis vestlesime nendega veel jupp aega geopeituse teemal, näitasime aaretekaarti, rääkisime asjast. Mõni neiu läks selle peale ikka päris õhinasse, et oi kui vägev, nii vaffa. Päris ei lubatud, et liituvad ka geopeiturite perega, aga sinna poole kiskus küll. Aga muidugi, uued mängijad on teretulnud.

Tänud aarde eest.

Jalutasin Ristininast siia, tuul möllas merel, nii et ma ei kuulnud oma mõtteidki, aga õhk oli soe. Kohale jõudes olin hetke nõutu, kus see elekter siis siin olla võiks. Leidsin siiski üsna kiirelt täiesti ronitava elektriposti. Tänud!

 2 

Mina särtsu juurde ei vaja - seda on mul endalgi piisavalt! Tänud, ilus koht!

Eelmise sündmuse aegu olime nii hõivatud, et ei jõudnudki siia. Seekord oli paar vaba tundi ja kasutades ära, et meil on olemas Abivahend, sai siia kohale loksutud, taaskord mere odööre nuusutatud ja siis Abivahendi abiga logitd. Mina tänan nii peitjat, muhedaid kaaslasi ja eraldi veel ka Abivahendit!

Nullis oli jah seltskond suvituse sisseseadnud, aga me lõime massiga je kontrollisime elektri ära. Tore oli, et seltskond ei lasknud end sellest segada!

Seltskond oli ennast just sinna sisse sättinud telkima, grillima jne, seega jätsime otsimata. Mõni teine kord..

 2 

Kui logi puudub, pole ka aardeleidu...

Väga mõnus koht oli. Algul kahtlesin kas pääsen aardeni, aga õnneks ikka sain ning nägin ilusa mikro ära. Kahjuks pastakat polnud kaasas.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus

Viskasime eelmine õhtu telgi kahe aarde vahele üles ning jäime järgmist ilusat päeva ootama. Hommikul olin mina juba varakult üleval ja läksin siis seda aaret vaatama. Sain kohe aru, et minust pole asja ja läksin siis Sandrit üles ajama. Tema jaoks polnud üles ronimine mingi probleem ja käes ta oligi. Telk ja asjad kokku ning teise aarde poole.

 4 

Lõppu jõudes oli esimene mõte, et Loomaaias on jälle lahtiste uste päevad olnud ja ahvid elektri, koos postiga minema viinud. Veidi avarama pilguga ringi vaadates jäi siiski ka võimalik peidupaik silma. Kahju vaid sellest, et meie lähenemistee oli totaalselt vale ning leidmata jäi see kolmemeetrine veeauk, kus maasturite ja veoautodega hullamas käiakse. Ütleme nii, et me ei saanud rattaidki märjaks. Aga muidu tore koht. Kaja korjab põldmarju ja ma saan rahulikult logisid kirjutada. Teadjamad nimetavad seda puhkuseks, muide. Täname peitjat, tõeliselt lahe koht.

 2 

Proovisin mööda mereäärset teed ka autoga nulli sõita, aga põhi jäi basseinilõigu läbimiseks liiga madalaks. Amfiibautoga paras :o) Tegelikult pole mul loomulikult absoluutselt mitte midagi jalutuskäigu vastu looduskaunis kohas mööda mereranda õhtupäikese käes. Kõige raskem on ju see rooli tagant lahkumise otsus kui tundub, et äkki ikka saaks veel 50 m võrra lähemale :D Naaberaardega sarnane nimi tekitas esiotsa pisut segadust, aga kaarti uurides tuleb välja, et siin on tõepoolest olemas nii Ristna kui ka Ristinina.

Lauri peidetud 3.0 maastikuga aarete puhul ei või iial teada kui pikalt nendeni ujuma peab, selles valguses omandab vihje veel eriti pikantse varjundi :P Tegelikult on kõik muidugi turvaline, lihtne ja loogiline. Aitäh.

 1 

Ah siin see meie Laur käiski, kui ta meiega Erko Ristinina aarde juures kokku trehvas. Seda oleks olnud vahva ja pikaldane enne avaldamist kirvetada ;-)
Alles eile "matkasin" sündmuse ajal siia lohega - vt träkki viitel. Ma isegi mõtlesin korra merelt maha tulla, et seda otsida, aga pärast poleks jõudnud ära kiruda.. :-P Hea oli, et tänaseks jäi. Täna jalutasime siia otsejoones läbi metsa, miski rajakene oli juba ette tekkinud. Mustikaid jagus, puuke ei silmanud.
Aarde juures ei kahtlustanud muid kohti, aga ikkagi püüdsin aaret enne silmata. Ei silmanud, seega tuli pimesi turnida. Esimeses kohas joppas kohe. Vahvalt tehtud mikrokene, ei ole läinud metsa :-)
Pärast leidu end veel mere ääres kasitud-värskendatud ja nii saimegi tagasiteele jäävate aarete poole suunduda. Aare korras, suur aitäh vaate eest! EVEJ muidugi ka (-:

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/572677482

Eilne lohetriip aarde lähistele

Tänud aarde eest!

Leitud.

 4 

Õhtu oli veel noor, kui meil tuli mõte minna veidi "jalutama". Mammu otsustas, et meie, vanurite seltskond on liiga igav ning tema kavatseb onu Alexi panna ennast valvama. ;) Ja üleüldse tema ei tule kaasa. Pika veenmise peale lunastas ta Alexilt lastehoiu-silma all pidamise välja. Meie rehkendasime, kaua veel kanuutajatel aega võib minna, enne kui Mari "merele" saab ja nuiasime kolmepulgaredeli endale talt. Alex aga arvas, et sellest veel ei piisa ning andis enda poolt tavaari kaasa. Et mis me muidu nalja teeme.
Nii me siis teele asusimegi. Suurest härdusest, et headus pole ilmast otsa saanud, ei pannud tähelegi, et autonina valesse suunda sai. Korrigeerisime oma teekonda ja põrutasime õiges suunas minema.
Ühel hetkel saabus dejavuuuu tunne. Siin olime me juba olnud. Erko, Sa oleksid peaaegu võinud meile Ristinina aaret peites vahele jääda. Olime ju oma kurikuulsal Keibu aarde vallutusretkel siia randa sattunud. ;)
Kuna meil polnud mõtteski autot ujutama hakata, parkisime ta kuivale maalapile ja asusime jalgsi teele. Kenasti rannavarustuses- redeli ja mingi pikerguse kotiga õlal. Nägin juba eemalt, et üks auto on kui roos rannaliival, kuid ei osanud midagi kahtlustada. Jõudes ise roosiks rannaliivale, st küll rannateele, selgus, et teisedki jalutavad redelitega mererannas. ;) Ma kujutan ette, mida võib küll kohalik elanikkond mõelda, kui järjepannu redelitega kontingent värsket õhku rannas hingamas käib. Hukas on see maailm, egas muud järeldust polegi. Oh ajad, oh kombed!
Saime küüti aardeni ja siis leidis Miki, et vaja koht kätte näidata. Tühja teil neist redelitest, ma ise. ;) Ja ilunumbreid esitades ta topsi kirjatööks andiski. Ise manitses mind mitte A4 vajavat logi kirjutama. Pingutasin siis, et ikka kõik nimed kirja saaks. Aarde tagasi paigutamine Miki kätte oli raskem ülesanne. Naised ja täpsusvisked.:D Lõpuks oli kõiks kenasti klaar. Miki ilunumbrid said otsa. Pakkisime end taas masinasse. Priidu auto viis meid kenasti sinna, kust peale korjas. Ja nii me saatusetuulte kätte taas üksi jäimegi. Vaatasime, kuidas Priit osavalt ja julgelt sügavikest läbi kimas, ohkasime ja hakkasime taas astuma. Kenasti täisvarustuses. Redel ja geovarustuse tsumadan õlal.
Ilus oli olla... Tuuleke puhus, päikeseke paistis ning ei ühtegi küsijat silmapiiril, "Mida te meie rannas jalutate redeliga???"

"Ah, meie või? Teate, redelid, eriti kolmepulgaredelid lausa vajavad augustiõhtuseid jalutuskäike merelises õhus... Lemmikloom või nii.."

Siht sirge silme ees

Sukeldub

Ja läinud ta ongi. :)

 4 

Jätsin Veskijõe leidmata ja põrutasin siia. Lõpupoole läks tee järjest huvitavamaks ja kahel korral tuli planeeritud marsruudist loobuda, sest liiga põnevaks kiskus. Viimaks leidsin ka ühe läbitava trajektoori. Teadagi - parim geomobiil on selline, mille puhul ei pea mingite tühiste kriimude, porilätakate või veekahjustuste pärast muretsema.

Nulli jõudes ootas ees juba tuttav geomobiil, mille kõrval olin Geojaanil parkinud. Astusin lähemale ja näe, ka esmaleidja isiklikult vägagi muljetavaldavaid poose võtmas. Tuli tõdeda, et ilma abivahendita oleks ma sellega küll parajalt hädas olnud ("Eelkooliealised lapsed vajavad aardeni jõudmisel vanemate abi" - minu eesel).

Õnneks pani Priit "aitäh"-i eest minu nime ka kirja. Vähemalt nii palju sain kasuks olla, et viisin mahapudenenud konteineri tagasi üles.

Siis sündis otsus, et vaja Veskijõele tagasi minna. Priit läks maasturiga ees, mina rondiga järel. Jõudsime ookeanini, kust ma eelnevalt polnud läbi sõitnud, Priit kärutas sisse ja huhuhuhuu... Noo ei. Ots ümber ja ringiga. Pärast selgus, et numbrimärgi näol oli lausa boonusaare sinna maha jäänud. Oli lahe külastus, aitäh!

Mõnus sooja veega jalutuskäik. Tänud Timixile.

GP 1520 / GC 1765

 5 

Väga vahva, et Ristna nimeline aare asub Harjumaal, mitte Hiiumaal! :D Igal juhul aarde üles tuleku järel esimene pähe tulnud küsimus oligi, et kus asub. Aga teades, et sündmusaare seal tulekul, kahtlustasin kohe Harjumaa Ristnat. Ristinina aarde tegemise ajal oli mul endalgi küsimärk, et mis aardele nimeks saab, kas Ristna või Ristinina. Nüüd on siis mõlemad seal olemas ja peaaegu kõrvuti! :D Sündmusaarde järel pakuti võimalust Ristna aaret autoga külastada. Kasutasin muidugi ära! Peitja ka isiklikult abistamas. Uskumatud ookeanid sinna vahepeal vihmadega tekkinud! Ronimise jaotasime nii ära, et Maris toob alla ja mina viin üles. Mina igal juhul nautisin ronimist täiega! Pärast pildistasime päikseloojangut. Oli ilus punkt geopäevale! :)

Päikseloojang Harjumaa Ristnas :)

 10 

Puugiürituselt veel mitte kodu poole suundunutena jalutasime Kadriga nagu Pat ja Patason- ühel Alexilt laenatud lätakate abivahendikomplekt seljas, teisel Marilt väljapressitud neljapulgaline ja nööriga varustamata nöörredel järel lohisemas... No jalad said märjaks mõlemal. Lõpuks jõudsime rannale ja asutasime ennast nulli poole suunama, kui meist möödus auto... Auto??? Just, auto, mis oli pungil täis Priitu, Mikit, ja Kleonet koos Enricoga...Ja siin ma adusin tõsiselt, et geopeiturid on üks igavesti vahva rahvas- ka meid kahekesi- koos abivahenditega mahutada sellisesse võrdlemisi tagasihoidlike mõõtmetega salongi- oli lihtsalt liigutav :) Aga emotsioonid emotsioonideks- keegi oli sääl juba käinud- Priit vist- teistel logid puha kirjutamata. Muljetasime Puugiüritusest nii põlevalt, et vaevu oleks Ristna karbist mööda lausa sõitnud- kellelgi polnud ju aega gepsu jälgida ;) Õnneks tuli Priidule koht tuttav ette- tallas ta pedaali, mis on uksele lähemal, lülitas sisse reeversi- ja nullis me olimegi... Ja nüüd tuli Miki tähelend- "Mida kuradit- siin ja redelit vaja- unustage ära!!!" Nagu väle orav, ronis ta üles, esimese katsega leidis konteineri ja heitis selle alla Kadrile logimiseks. Võiks öelda, et konteineri Mikile tagasitrasportimine võttis tiba rohkem aega, kui kogu ülejäänud jutu kirjutamine ;) Tänud- nii peitjale kui teolt tabajatele kui ka kaaskannatajatele :)

 9 

Et ma oma päevast feilimist sündmusel kohe kuidagi ei saanud vaka all hoida läks viimase paatkonna veele mineku ajaks nii, et tulin siia veel uuele katsele. Koos Erkoga, kellel see aare veel leidmata ja peitjaga, kellel must lihtsalt vist hale hakkas…:D. Jehh, naised ja nende soovid… :D. Ma olin saabudes täiesti sada kindel, et mul on endal vaja selle karbi järgi ronida. Umbes kolmveerandil teel tuli aga järsku selline tunne, et see pole enam üldse nii hea mõte… :D. Ja liikuda ei tahtnud ka järsku miskipärast seal enam väga kuskile - ei alla, ei üles :D. Palvetasin halina vahele siis kogu oma mõttejõuga, et Priit nüüd oma lahkelt päeval pakutud abikaga kuskilt põõsast ilmuks ja mu siit alla nii päästaks, aga see miskipärast ei aidanud üldse seekord… :D. Lõpuks jäi nii, et võtan konteineri alla ja poetan selle logimiseks Erkole ning kui saan ennast jälle maa peale tudistatud võtab kaasleidja tagasipaneku enda peale… Puhas vedamine ma ütlen, ma teist korda sinna minekuks oleks pidanud ilmselt terve tunni hoogu võtma :D. Aga tehtud see leidmine nüüd sai ja preemiaks saime veel terve hulga ilusaid päikeseloojangupilte, väga mõnus :).

 2 

matu07 tabas teolt just siis kui logima hakkasin :)

Tänud peitjale :)

 5 

Et see uus tutikas Ristininast vaid 850 m kaugusele jäi otsustasin, et lippan abikas kaenlas mööda randa selleni jala. Tehtud-mõldud ja varsti seisingi nullis… Leetse, Pitka ja Lilleküla ma ütlen… No väheks jäi ju mul sellest nelijalast! Proovisin ja katsetasin seal oma 20 minutit, jopest jõudsin ronimisnööri teha, metsa alt pikkuselisajaid otsida… Puualune kuulis enne mu sinise näoga sealt äratulekut igatahes selliseid sõnu, et isegi ümbruses olevad lilled napilt punastasid… :D.

Ära sõites tuli mulle vastu juba järgmiste otsijate ekipaaž, nagu hiljem kuulda oli, õnnestus neil kõik probleemideta… No ja mul lõpuks ka, aga seda alles mitmeid tunde hiljem…

 5 

Olime parajasti Ristinina aarde juurest Mihkliga abivahend kaenlas autos ootava Priidu juurde naasmas, kui märkasime Kadrit ja Andrest sarnast abivahendit kaenlas kandes ranna poole suundumas. Nii me ennast Priidu autosse pakkisime ja nulli sõitsime. Vaatamata kahe abivahendi olemsolule oli Mihkel see, kes ilma abivahendita aarde juurde jõudis ja topsi alla Kadrile logimiseks viskas. Tänud.

 1 

Tore ikka, kui ronijad kaasas on :) Minu Saaremaa koolitus jäi kuidagi poolikuks. Aitäh aarde eest!

 7 

Puugijärts lasi ikka end oodata, otsustasime, et selle jõuab ka veel üles leida enne kui tembutama lastakse. Tee naaberaade otsimisest tuttav, andsime uljalt minna, kui vastu tulid jalgratast tallav Airi ja ilge veelomp. Kuna autol on passis kirjas veoauto, siis ei lasknud end lombist segada ja sukeldusime. Kui silmad jälle lahti tegin, ronis masin parajasti teisest kaldast üles. Olgu kohe öeldud - tagasiteel oli lomp hulga sügavam. Aga sedasi sai kenasti nulli - ja siis hakkas jama. See on üks suur ja rasvane kolm, see maastik. Sass vaatas teda, vangutas pead. Levia vaatas maastikku, vaatas oma kulendeid ja vangutas ka pead. Mari käis tõi autost kasavõetud abivahendi, vaatas seda, vaatas maastikku, vaatas oma kulendeid ja vangutas ka pead. Ja nii pidingi mina kui seltskonna vanim ja autoriteetseim autoriteet on teatavasti see, mis üle püksivärvli ripub) liige tiimi au päästma. MIs seals ikka, Saaremaa treening värskelt selja taga, suts kohale, natuke pikem suts logi väljaurgitsemine, veel pikem suts logimine, ja siis maha tagasi. Ei läind poolt päevagi. Aitüma, lõi mõneks ajaks vile suule :)

Kuna minu osaks jäid sellel reisil märjemad kohad, siis see siin oli puhas Timixi ampluaa.

 1 

Jalutasime eelmise aarde juurest, sest auto polnud nulli sõitmiseks sobiv ja muud teed me ka ei tuvastanud. Nullis läks suhteliselt kergelt, üksi oleks vähe keerulisem olnud. Tore peidukas :) Tagasiteel sain mina ka jalad märjaks, krt, siiamaani on märjad. Aitäh!