Et me mets ei läheks metsa!

Oli nii palju vaba aega lõunal, et võtsin selle retke ette. Kui auto pargitud, sain aru, et mul pole peale plätude midagi muud jalga panna. Eks siis on nii. Õnneks ebamugavaks läks alles paarsada meetrit enne aaret. Aare oli võimas ja õnneks seest täitsa korras. Tagasiteel nägin aina rohkem kamperriisikaid ja kuna mul ühtegi anumat polnud, siis pidin enda särgi ja patsikummi loovutama. Oli meeldejääv aare ja seenelkäik. Talvel hea meenutada. Aitäh!

Jupi aega seisime metsaservas, et nagu pool kilomeetrit täiesti metsaretke või mis. Otsus langes metsa suundumise poolt. Tegelikult oli täitsa tore. Igast kraavist saime ka õnnelikult üle, kuusepatsikutest läbi surudes mõni lumesahmakas lõpetas küll oma eksistentsi krae vahel, aga see käis ju asja juurde. Nulli lähedal olime suurematsorti loomakarja minema ehmatanud. Magamisasemed olid lausa soojad veel, aga kuna olime kahekesi ja lisaks veel koer, olid nad alalhoidlikult oma puhkepaiga maha jätnud ja eemaldunud. Aare logitud sammusime oma jälgi mööda tagasi, siis oli vähemalt kindel, et kraaviületuskohad kindlad. Tänud peitjale aarde eest.

Kas on olemas ka ülisuurt aaret, kui ei siis see on.

Suuruseks on miskipärast märgitud "muu", tegelikult on aga ikkagi korralikult suure aardega, millest oli kasu, kuna aare asus koordinaatidest mõnevõrra eemal. Aitäh!

Polnudki ammu sellises padrikus madistanud, korduvalt arutasime, kuidas põder siit küll läbi mahub, sest mahtunud ta oli, tema jäetud märke oli hulgim. Kohale jõudsime, aga nägijaks saamine võttis aega, sest GC-s on aarde suuruseks "muu" ja arvasin, et mingit kavalust peab otsima. Lõpuks jäi suur asi ikka ka silma, oli veidi eemal sellest kohast, kuhu minu vidin mind suunas. Aitäh.

//järgmise aarde juurde jõudes tekkis tõsine kahtlus, et panin siia vist eelmise logija järgi eilse kuupäeva. Vist. Tagasi kontrollima polnud ka nõus minema. Loodetavasti geopolitsei andestab kui avastab. Juhtus tahtmatult.

Läbi hullu padriku ja peaaegu ületamatute kraavide roomasime kohale ja tagasi ilusat rajakest mööda. Nii tavaline ju. Tänud

Kaupo ei tahtnud seda üldse otsida, aga natuke mangusin ja siis oli mangmees nõus siin peatuse tegema. Tema jäi motikat valvama, ma jalutasin aardeni. Nii hea, et väga okei purre üle kraavi oli. Muidu mul pole kraavide vastu midagi, aga kui need vett täis on, siis on küll natuke niuniu. Aare sai kiiresti tuvastatud :)

Oli tõesti suur, miks suuruseks muu, seda küll ei mõista, aga ega leidmisrõõmu see ei vähendanud, sest peale seda kui sai peaaegu kellegi hoovi pargitud, oli tahtmine suur aare kätte saada, et teisel korral naasma ei peaks. Läbi märja rohu, veidi kalpsates ning seigeldes sai ikkagi õnneks kiiresti aardeni jõutud, logi kirja ning tagasi auto poole, lootuses, et tagasi jõudes kurja majaperemeest eest ei leia. Kõik aga viisakalt tehtud ja tüli kellelegi ei teinud. Aitäh!

Kui õige raja leidsime, siis sai enam-vähem ilusti kohale. Aitäh!

Kraavist üle sild on hea!

Panin jalga kummikud, arvasin, et sellest piisab. Eelmisest päevast alates oli juba sadanud. Kui lõpuks aarde juurde jõudsin olid püksid läbimärjad. Igasuguseid maastikke läbisin. Kui mingi raja leidsin, siis peagi kadus see jälle. Isegi loomi ei kohanud. Loomad ka sellise ilmaga ei taha ringi liikuda. Vähemalt lõpus oli kerge. Ei tea, kas konteiner visati helikopteri pealt alla? Mulle meeldis, aitäh!

Leitud kasutajaga martenmandla. Head Eesti taassünnipäeva! Selle puhul ka üks eriti suur aare. Esimesel korral hirmutas pimenev mets tõepoolest ära ning taganjärgi mõeldes oli see hea - teekond aardeni oli suhteliselt pikk ja võrdlemisi võsane. Võibolla ei osanud me õiget kohta leida, kust metsa astuda, kes teab. Aga aare leitud ja nimed kirjas. Oli suur. Tagasiteel lõbustasime end mõttega, kuidas peitja pidi selle konteineriga mööda metsa rühkima. Aitäh peitmast!

Taasiseseisvumise päeva esimene leid. Olime varasemalt korra juba Mirjamiga siiapoole tulnud, kuid siis jätsime retke katki, kuna hakkas vaikselt pimedaks minema ning lisaks olime kohanud ka üht kohalikku kitse. Sel korral võtsime eesmärgiks aare ikka leida, sest tegu ju siiski suure aardega. Peale mõnda aega metsas tatsamist ja vihjele kohaselt ringi käimist sai konteiner leitud. Metsas pole see GPS just suurim sõber. Igatahes täname!

Aardesse sai uus logiraamat pandud ning konteiner puhastatud. Aardes on küllaga veel ruumi, et nänni tuua, ruumi jagub :) Lisaks ootab järgmist leidjat kingitus, mida saab võiumaluse korral kasutada.

 3 

Viimased päevad on paras programm olnud nende iga päev leidmist vajavate karpidega, lihtsaid asju pole väga lähiümbrusest võtta ja redelit ju keset päeva kuskile muguparklase andma ei lähe. Ja kogu aeg on ajapress ka seljas, täna tuli jooksuga liikuda peab-tegema-asju ajama nii hommikul kui õhtul… Nu ja nii jäigi mulle variant siis vaid lõuna ajast metsa kihutada, vahemaa 20 kilti, sõiduaeg 30 minti... :D. Riided polnud ka geopeitumiseks just sobivaimad – kleit ja heledad kingad; ma ei tea, mida ma hommikul mõtlesin :D - aga või karp sellest küsib :P. Õnneks olid mul kummarid ka pagassis ning peale jalatsite vahetamist tundus leidmine täitsa tehtav. Oli ka, nendes paaris kraavis, mida ületama sattusin, oli suht vähe vett ning ülejäänud osa oli üks lank ja tavaline metsaalune. Aare selle eest oli kõike muud kui tavaline, mulle meeldis väga ja lisan ka sildid :). Logi kirjas, tegin kiirmarsi tagasi autoni ning tööle tagasi jõudsin täpselt oma lõuna lõpuks, ise käigu pealt parklast ukseni kõndides juustest eemaldades sinna pudisenud kuivanud kuuseokste tükke ning riietelt noid überhaakimisvõimega rohelisi seemneid… :D.

Aitäh toreda aarde eest, sain meeleoluka käigu ja leiu :)

Leitud ja logitud!

Pikalt kollasena seisnud täpp sai täna päevaplaani võetud ja pean tunnistama, et ei olnudki nii hull ettevõtmine kui ma kartsin. Suht sirgjooneliselt aardeni ja sama teedpidi tagasi. Tänud!

Ohsa, on alles tünn! Aitäh siia jalutama kutsumast, mets oli imeline :)

Aare ei tahtnud kohe silma torgatagi, pidi nägemist korrigeerima. Võtsin putuka ja jätsin hello kitty vidina.

Leitud.

Parkisime auto tee äärde, sest RMK luba meil edasisõiduks polnud. Aga ilusa ilmaga jalutamine on ju ka tore. Metsateel nägime üsna mitmeid inimesi, tundub populaarne koht olevat. Sobilikus kohas keerasime väiksema raja peale, huvitav kas see on loomade tallatud või geopeiturite tehtud? Päris lõpus tuli ka natuke võsas ragistada ja kuigi aare on SUUR, suutsime sellest esialgu üsna mööda vaadata. Peale mõningast segaduse hetke sai pilk õigesse kohta suunatud. Aardesse jätsime mobiili ümbrised.

Kui ikka valel pool geokuhja oled, ei märkagi seda suurt asja :D Tänud!

Head uut aastat!

Meie jalutasime otse.Rada oli täitsa olemas.Aitäh!

Matkasime mööda rada kohale ja leitud. Tänud peitjale.

Ei tea, kas lähenesime pealtnäha kõige lihtsamat teed mööda või mitte, kuid igatahes ükshetk oma geomobiili peatasime ja otsustasime, et olgu riided, mis on, siiski eksisteerib ka valet ilma. Seega jääb see aardeke mõnda soojemat aega ootama. Või vähemalt kuivemat.

Metsa läksid Sa,

sinna jääda Sa ei saa,

ükskord pead säält ikka välja tulema.

Täna oli jälle liiga vähe tuulekest, et Pandju juurest Kräsulile surfata ja nii ma siis metsa sattusin. Alusmets siin meeldivalt hõre ja aardest ka võimatu mööda vaadata.

Ei läinud ei mets ega päev metsa. Mõnus jalutuskäik peale selle. TFTC! btw sai ka logiraamat terve minigripi ümber :)

Mina oma teel põtru ja muid sarvilisi ja loomalisi ei näinud. Nägin ainult maamõõtjaid keset võsa ehk siis arvata on, et millalgi kerkivad sinna majad?Kuuurb.

Leitud. Lahe konteiner!

Leidsime. Lahe konteiner.

Sai metsa mindud Telekapult kaasas :D

Lumes käik oli tore, hirmutav oli taskulampide ja mobiiliakude otsasaamine keset talve kell 22 enne aardeni jõudmist. Muud midagi...

Selgus, et samas kohas käisin ka eelmisel aastal (vist isegi mitte talvel vaid puugihooajal). Liginesime mõlemal korral täiesti erinevatest ilmakaartest, kuid viimast jõge ületasin ikka täpselt samast kohast.

Esimesel käigul ei tahtnud jätta kaht tüdrukut pimedasse teisele poole jõge seisma ja mind ootama, kuigi olin aardest 40m kaugusel. Sel korral oli kaasas palju südikam neiu, kes minuga kaasa seikles.

Hoolimata tulede (peaaegu täielikust) kaotusest õnnestus õiget objekti märgata ja kähku sääred teha.

Täname seikluse eest! :)

Metsa vahel lonkis mõtliku näoga põder ja tee oli ülilibe. Leid ise tuli suhteliselt lihtsalt. Täname!

Leitud, tänan!

Sellele aardele lähenemine oli tsirkus omaette. No mul oli kaardi pealt “parkla” eelnevalt välja valitud. Kohale jõudes selgus, et “parkla” on hõivatud keskmisest hulga suurema lumehunniku poolt. Ei hakanud hunnikuga vaidlema, ta oleks nagunii peale jäänud. Sõitsime siis teise kohta parkima. See parkal oli vaba, aga tee aardeni oli jälle üks uisutamine ja lõpuks ka metsas rahmeldamine. Tünn ise oli aga aus ja mõnusalt silmapaistev.

Me täname!

 2 

Vahepeal on väike lynk sisse tulnud jakohe hirmsasti kibelesin kuhugi metsa poole. Tööpäeva l6puks oli just sellist lahedat kirssi vaja. Autoga jah väga lähedale ei saanud javiimased 600m tuli siis jalaastuda ;P. T6mbasin autos kummikud jalga ja astusin n6lvast alla. Juba esimeste nelja sammuga sainaru et oleks ikka pidanud kohe saapa sääred ikka ylevalt kinni t6mbama, kuna lumi ulatus kohati tublisti yle p6lve. Metsavahelt leidsin mingi looma jäljed , mis siis m6nusasti v6sa vahelt siksakitades arde poole kulgesid. Ka nullis vaatasin seda poole meetrist lumevaippa mis maha on sadanud ja egas midagi alustasin kaevetöödega. Oma pool tundi kaevasin seal erinevaid loogilisi kohtasid lahti. Ei teadnudjukatäpselt kui suurt ja mida otsima pean. Lisaks veel lumega raske silt kyljes. Viimases hädas helistasin siiski Silverile. Temal aga oli selle leidmisest juba jupp aega m66da läinud ja ei mäletanud midagi sellest. Ytlesin et loe rahulikult oma logi läbi, ehk meenub ikka midagi. Ja siis tuligi valgussähvatus. Silver veel kysis et kuidasma siis sellist asja ei suuda leida, iizi ju. Nyyd kui teadsinvähemalt midaotsima pean, suurendasin perimeetrit veelgi. Ja siis naeratas ka 6nn. Ega ei leia jah nii naljalt kui on poole meetri jagu lund ja lisaks koordinaat paarikymne meetri jagu Elvasse ;). Konteiner oli muidugi lahe. Selline hoopis teistsugune siia linnamikrode vahele hehehe. Tagasi minnes valisin teise trajektoori ja nyyd ulatus lumijuba kohati sinnani kus kaks pyksisäärt kokku saavad. Peab ikka kilepyksid ka kaasas hoidma,sest teksad kylmusid ikka korralikult raudrüüks ;D. Tänud peitjale värske6hu doosi ja lahedaaarde eest ;)

Tee oli suht hea ja sai sirge sammuga astuda :) Aare oli tõeati suur :)

Leitud! Aitäh peitjale!

TFTC. Pretty awsome supersized cache.

Ei tea kas selle aardeni ka mõni lihtsam tee ikka läheb? Mina tegin ka lihtsalt, panin suuna peale ja otse nulli, ragistasin läbi kõigest, mis ette jäi. Vaatan siis nullis ringi, ei midagi. Loen siis uuesti aardekirjeldust ja laiendasin ala ning tõesti "suur". Ei ole veel nii suurt näinud. Tänud peitjale.

:)

Leidsime :)

Vaatasime maaameti kaardi pealt parima sissepääsu metsa, jätsime rattad sissepääsu juurde ja asusime teele. Täitsa läbitav georada oli. Kohale jõudes pärast natukest aega otsimist, oli väga suur aare näha. Lahe teostus, aitäh peitjale :)

 1 

Tegelikult oli mul siinkandis sihikul hoopis üks teine aare, kuid laupäevane mugude üleküllus tõmbas tollele asjale kriipsu peale. Sestap tõmbasin südame rindu ja asusin teele, et seesamune metsa aare üles leida. Kirjelduste ja kaardi järgi hinnates tundus ülesanne kõike muud kui lihtne, aga tegelikkus osutus märksa hullemaks. Esmalt tuli üles leida minu arvates sobiva metsasihi ots, kust GPS näitas aardeni umbes 600 meetrit. Edasi tuli lihtsamaks kulgemiseks jalgratas maha jätta ning mättalt-mättale karates ja mudaloike vältides aardele lähemale kalpsata. Äikese-eelne kuumus ja teatud hirm mõnele kraavipervel peesitavale roomajale peale hüpata ei teinud asja lihtsamaks. Soovitatud kummikuid mul paljaste säärte otsas muidugi polnud ja seepärast tuli tükk aega otsida talutavat kohta kraavi ületamiseks, et olemasolevaid jalavarje säästa. Lisaks hakkas metsa all GPS jukerdama – ikka paarkümmend meetrit sinna ja tänna. Silmadesse voolav higi ning musttuhat tüütut kärbest ja verd haistvat sääske panid mind juba mõtlema loobumisele, kui äkki silmasin seda hiiglaslikku megakonteinerit. Kiitsin ennast, aga suurim au ja kiitus peitjale, kes sellise kandami vaevus sinna pärapõrgusse tassima ja ühtlasi Viimsi poolsaare metsi tutvustas.

 1 

Õhtu oli päris hilisesse tundi juba jõudnud ja väljas kaunikesti hämar. Ning meie hakkasime siis metsa minema, omal ei ühtki lampi kaasas. Eks tõstsime tempo üsna kõrgele, täitsa soe hakkas. Jõudsime aarde manu veel nii, et ikka midagi nägi, saime logi kirja siis kärmelt tagasi. Auto juurde naastes oli ikka päris pime juba, sellisel ajal enam metsa poole minema ei oleks hakanud.

Aare ise aga vägev, korralik tünn! Täname aarde eest!

 4 

Esialgu otsustasin, et peenutseda pole mõtet ehk milleks otsida teeotsa kui saab ka jõuga. Plaan toimis kuni esimese kraavini. Kuigi kandsin kõrgeid kummikuid, polnud kraav alistatav. Ksenia Balta oleks üle saanud, aga mina mitte. Kokkuvõttes kaotasin rohkem aega ja energiat kui ringi tehes. Minu austus ja imetlus inimesele, kes viitsis selle tünni keset metsa vedada! :D Aitäh!

 1 

Esmalt sobiva teeotsa leidmiseks tegin aardele suure kaare peale. Olgu leppisin sellega mis anti, tagasi ka ei hakanud sõitma. Majakast mööda ja mööda rada tipa-tapa aarde poole. No aitäh, rada viskas ka ringi sisse. Aga käed, jalad terved ja meel ka kannatlik nii et elame üle. Ühel hetkel jätkasin teekonda kulli valvsa pilgu all kuni pidin päris metsa ära keerama. Kuigi oli teada mis ees ootab siis ikkagi see konteiner tõi naeru näole. Nii suurt polnud minu silm veel näinud. Kaas maha ja nänn välja, ka seda oli hulgim. Sellest rohkemat nänni olen ma veel ainult ühes aardes näinud, aga noh see mu enda omas ju. :D. Kahju et lapsed nii väikesed et nii pikka matka nendega veel ette võtta ei kannata, muidu veaks siia vahetuskaupa tegema. Nimi kirja ja sääseparve keskel vapral sammul koju tagasi. Kaitsi mündi haarasin ka kaasa, ühe sarnase olen küll varem kirjutite hotellist kaasa võtnud aga selle lubasin oma väikesel abilisel omale võtta kes ikka üsna tihti seda peos soojendab. Puhkus tulekul ja peakski vist ta mõnele otsingule jälle kaasa võtma. Mulle meeldis, tänud peitjale.

Algul tundus, et sammu aga mööda teed ja metsa ei saagi. Aga sai, enne läks tee väga pehmeks, siis tuli leida koht oja ületamiseks ja oligi mets. Veidi veel ja tünn jäigi silma. Tänud.

Pikem jalutuskäik väsitas lapsed korralikult ära aga oli vaeva väärt. Aardetünn oli ikka tõsiselt suur ja Oliver mahtus sinna üleni sisse ronima. Aga uskumatu tõesti, et ka meie olime algul liiga GPS-i näidus kinni ja ei suutnud aaret kohe üles leida.

Hea parkimiskoha me leidsime aga tee valisime vale minekuks. Aastaaeg siiski soosis ja see aare. see Aare, suure algustähega, oli seda vaeva väärt minna. Teinekord võtame väiksemaid lapsi ka kaasa või suuremaid mänguasju :) Suur aitähh. Kõik oli OK. Ning tagasitee leidsime me muidugi otse ja lihtsama. Puhas jalutamise rõõm.

Äge aare. Aitäh! Tegelikult on võimalik sellest aardest mööda vaadata, kui nina gepsus ringi käia. Ilma gepsuta oli aarde märkamine palju lihtsam. Vähemalt minu puhul toimis nii.

01245

Oma lähenemistee valikuga jäime rahule. Kohapeal oli ikka otsimist. Meie gps näitas ikka jupp maad mujale. Suured asjad jäävad ju muidu ka kaugemalt silma, kuid mitte pimedas ja kehva valgusallikaga. Nii et natuke saime seda metsa läinud metsa ka uudistada. Tänud!

Kuidagi õnnestus valida ilma ühegi kraaviületuseta teekond. Kui metsa keerasin, siis jäi konteiner üsna kohe silma. Tänud peitjale.

 1 

Viimsi tiiru 13s aare täna! korralik matk ja ûle kraavi hüpped, kuid leides saime aru, et see oli seda väärt- ülimalt vinge!

 5 

Isver jeerum maie! Viimases aardeotsingust on möödas juba üheksa päeva (rääkimata veebis logimisest, millest on lihtlabasel ajapuudusel möödas 2.5 kuud..). Appi-appi, kuidas küll end sedasi haigustest ja arstidest eemal hoida. Teate ju küll geovanasõna: aare päevas hoiab tohtrist eemal ;-P
Kui tänane päevatöö Viimsis tehtud, võtsimegi suuna lähemate aarete poole. Selle aardega on pikka aega eriline kammaijaa olnud - avaldatud ju juba 2015 augustis! Pikka aega oli liiga üksik punkt liiga kaugel. Siis oli tali, millega mõistatust väidetavalt lahendada ei saanuks. Aga nagu ikka - head asjad tulevad nendeni, kes ootavad. Kui piisavalt pikalt oodatud, muutus seegi aare tavaliseks ja leitavaks :-D
Täna oli seks suurepärane ajastus, lähim metsatee asfaldilt oli suhteliselt võsavaba, putukaid ei ühtegi, kraav kandis ja ilm ka talutav. Suure aarde suurepärane leid ei andnud end nullis kaua oodata, kuigi minu silmad seda hiigeltünni siiski teps mitte liiga kiiresti ei silmanud. Aardega kõik kõige paremas korras, mis sest, et logi ümber olev minigrip katki. Kaupa kahjuks ei toonu, inetu meist. Aitähid Rogerile erakordselt suure aarde ja mõnusa metsaskäigu eest!

Jõulukuusekesed

Kergete killast kraav

 2 

Jalgadele tuli päris pikalt valu anda, ega maapind ka kõige tasasem ja parima haarduvusega polnud. Paratamatult jäi ette ka kraaviületus, mille juures Kaupo hämmastavalt vajuvat kohta tabas. Selle triki nägemise järel olin märksa ettevaatlikum ja sain üsna muretult üle.

Nulli juures sai mõeldud, et täitsa mets nagu mets ikka, isegi mitte kõige metsikum versioon. Aga kus aare on? Noh, võib öelda nii, et kui aaret ei näe, siis järelikult ei ole veel nulli jõudnud :) Öelge veel, et suurus pole oluline. Äge "topsik", aitäh!

Andsime jalgadele valu ja jõudsime kraavi ületusse. Kraav tundus kitsas ning ei hakanud mökutama, läksin kohe hooga peale. Tõuke jalg vajus aga saapa ülemise ääreni mutta, imestan, et üle hüppasin. Olin varem nullis käinud aga siis lukk ei töötanud. Täna ilma lukuta oli kiire leid ning sai taas jalgadele tuld anda.

Ööpimeduses jätsime oma auto umbes 400 meetri peale ning asusime taskulampide sähvimise saatel teele. Mööda metsasihti saime veel mõnusalt astuda, mingil hetkel näitas meie nutiseade 45 meetrit metsa sisse ning tuli rajalt lahkuda. Tuulasime korralikult ringi ning lõpuks sai leitud. Oli teine tõesti üle keskmise suur, aga hästi varjatud. No oleneb muidugi kus poolt vaadata :) Aga jah veel põnevam oli sealt pimedusest välja saada. Tuttav rada mis enne oli 45 meetrit kasvas 145 meetri peale. Siit loo moraal...alati salvesta auto koordinaadid.

Segastel asjaoludel sai see tünn metsast leitud. Rohkem ei mäleta midagi.

Leitud.

Kohale saamisega probleeme ei tekkinud, metsaalune oli ilus ja kuiv, tänud.

2621.

Siin oli aardekonteinerit küll täie raha eest. Selleni jõudmine oli aga üsnagi väsitav teekond. Aitäh, vahetuskaupa ei teinud.

Eelmisel korral tünni lahti ei saanud.Seekord enam lukku peal ei olnud ja saime kiirelt logitud.Aitäh,oli vahva!

Teisel katsel saime löögile ;)
Tänud!

 1 

Meie olime siin nüüd teist korda, eelmisel korral oli lumi, nüüd ei olnud, aga liikuda oli hoopis keerulisem - siht mis eelmisel korral oli jalutatav (vaid mõned kuud tagasi!) oli järsku võssa kasvanud. Eelmisel korral oli tünnil lukk ees ja võtit me ei leidnud, tünni lahti ei saanud. Nüüd lukku polnud, tünni saime lahti ja seega küündisime ka püha logiraamatuni. Tahad kogeda midagi uut - mine käidud kohta tagasi

 1 

Peale seda, kui olime oma jalad jälle kindlale maale saanud ja nina Leppneemest kodu poole keeranud, tuli mul mõte pähe, et võiks veel ühe aarde ära korjata. Muidugi ei lugenud logisid, et sinna nüüd mitte kõige kergem tee, aga pliksid pidasid hästi vastu. Üllatus oli suur, kui sellise asja metsast leidsime. Suured tänud.

Proovisin minna ringiga ehk mööda "teed" aga ikka edenes vaevaliselt. Suurim leitud konteiner. Tagasiteel nägin vist põtra. Kodus avastasin, et üks kinnas kadunud. Kui keegi leiab, siis ma ei plaaninud seda metsa alla jätta. Britt - 60

 1 

Meie mingit lukku ega vahepunkti ei näinud. Komistasin maoli imetillukese konteineri otsa, hea nali! Tekkis hea kujutluspilt, kuidas selline konteiner siuksesse metsa veetud oli aga no sain mina oma Kirjutite Motelli paika, sai ka noor poiss, sel jõudu kindlasti rohkem. Tänud, nii lahe aare!

 1 

Korras!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aardetüüp on muutetud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Luku peab ära vahetama. Enne pole sinna eriti mõtet minna.

 4 

Usu veel Tanelit! Auke ma ei kohanud, aga õli vajasin küll hädasti. Kuigi vahepunkti otsimine võttis hiigla palju aega, siis avamine võttis veel rohkem. Alles siis sain ta lahti, kui juba loobuda kavatsesin. No ja siis ei saanud tükk aega kinni kah. Uhhh, lõpuks õnnestus.
Kohale jalutasin piki sihti ja tegin alguses lõike võsast, tagasi tulles loobusin lõikest ja sain sama ajaga pikema maa läbitud. Mingi mees istus autos ja näppis oma nutielefoni nii minu minnes kui tulles. Väga kentsakas komme värsket õhku võtta - sõita autoga RMK keelualale, aknad alla lasta, autos edasi istuda ja telefoni näppida. Virtuaalreaalne loodus.

 1 

Esimesel teel oli keelumärk ees, kui just RMK luba pole, proovisime teist lähenemisteed. Aardeni jäi vast 700 meetrit, aga tee tundus kole kahtlane. Pöörsime ringi ja tagasi autosse minnes kukkusin äkki põlveni mingisse rohus peitunud auku. Jalg oli tiba valus, aga autosse siiski sain. Sõitsin tagasi keelumärgi juurde ja parkisin ära. Esialgu oli täitsa korralik kruusatee. Kõndimisega oli küll raskusi, aga üksrattaga täitsa kannatas sõita. Sellega sain aardest nii 500 meetri kaugusele. Edasi viskasin üksratta põõsasse ja lonkasin nulli. Konteineri leidsime kuidagi üles, aga vahepunktiga oli raskem. Ei teadnud täpselt, mis kujul see olema peaks ja jalg ei tahtnud ka liiga hästi koostööd teha. Oma tunnike läks vist ära enne kui õige asja kätte sain. Konteineri avamisega probleeme ei olnud, sai ka ilma õlita ilusti hakkama. Konteiner oli pirakas, selle põhjas olev donitiidipakk oli ilmselgelt aladimensioneeritud. Panime siis logi kirja ja lonkasin üksrattani tagasi. Aitäh peitjale.

 1 

Ilma õlita pole mõtet otsima minna.

 3 

Lugu oli nii, et paar korda üritasin selle asjanduseni koos järeltulevate põlvedega jõuda, kuid teekond võttis põlvist nõrgaks. Käesoleva geohooaja avapauguna arvesse mineva aarde järele läksin seetõttu taas üksi ja üpriski resultatiivselt. Omajagu süüd on selles ka ortofoto olemasolul, millelt andis kuuseokkaid kokku loendada. Märkisin siis ära ruudu küljepikkusega 100x100 m ning loendasin kõik vajaliku kokku, võtsin kaalutud keskmise ning tuvastasin rohuliblede ebaloomuliku, maakera normaaliga võrreldes ligi 90 kraadise kaldega orientatsiooni, milles tundsin hoobilt ära georaja jäänused. Täielik try-win aare. Logimisel sõiduki aknast oli peamiseks takistuseks akna puudumine minu kondiaurumobiilil.

Aare on suursugune.

Võtsin: tellise; Jätsin: kotitäie tsementi.

 1 

@#!¤€$ Lugesime kirjeldust, et lühim tee ei pruugi olla parim. Lähenesime algul gepsu järgi karusamblast, siis omaalgatuslikult ühelt ja teiselt poolt mingeid sihte, lõpuks otsustasime ikkagi minna otse läbi läbimatu metsa. Geopõnn sai üle poole maast süles reisida, jalad said katki kraabitud, aga kuivalt jõudsime nulli lähedale. Nulli paika ei saanudki, enne said telefonidel akud tühjaks. Siis otsisime võõrkeha, mis juhataks meid järgmise punktini, nagu kirjelduses kirjas. Leid sai tundidepikkuse metsas müttamise järel kirja, aga arusaamatuks jäi nii mõistatus kui vahepunktid. Juuksevärv vist tegi geopimedaks või siis mitte

 2 

Vaatasime ühte teed - sealt ei läinud. Siis vaatasime teist teed - ka sealt ei läinud. Läksime kolmandast teest - sellest kõige raskemast muidugi. Sihtpunktini jõudmine võttis ikka üle tunni :) Jalad on katki kraabitud aga kuivad. Pole üldse hea mõte minna lühikeste pükstega sellisesse metsa. Nullis ringi tatsates said mõlemad telefonid tühjaks pideva nulli refreshimisega. Ja siis, kui oli tekkinud tunne, et ei leia me sealt midagi ja ilma asjata tulime, ilmutas end aare. Küll oli hea meel. Tulles ja minnes ehitasime üle kraavi silla, nii et kraavi ei kukkunudki ja kaugushüppeid ka tegema ei pidanud. Silla jaoks materjali oli metsas piisavalt. Tore, et on olemas nii SUUR aare ja ikka korralikus metsas. Tänud peitjale, kes sisustas peaaegu 2 tundi meie õhtust. Ja nüüd olen sellise turnimiskogemuse võrra jälle rikkam.

Aitäh!

Leitud, aitäh :)

 1 

Leitud. Aitäh!

 1 

Käisime seda mõni nädal tagasi otsimas, kuid vahepunkt jäi lume tõttu leidmata. Täna tuli vahepunkti leid sekundiga täpselt sealt, kus eelmine kord kraapisime. Aitäh!

 1 

Otse lõikama kuskilt ei hakanud ja nii näitas geps nulli ainult 700 meetrit, seda muidugi linnulennult. Tegelikult tuli umbes kilomeetri ringi. Viimased paarsada meetrit oli lumes sumpamist, enne sai sissesõidetud rada käia ja siis muidugi hea ületuskoha otsimine. Nullis kaua ei läinud kuni nimed kirja saime ja seda ka meie jaoks seni suurimasse leitud "topsi" :D

 1 

Eelmisi logisid lugedes tekkis korraks hirm, et kas peaks igaks juhuks võileivad kaasa tegema ... Tegelikult oli palju kergem, parkisime auto kellegi aia kõrvale kust geps näitas enam-vähem 500m ja metsas oli juba rada ees ... pabulate põhjal vist kitse oma ... Rada viis ilusasti kraavini, kust pika hüppega või kummikutega ka kuivalt üle saab. Kuna abivahend oli suhteliselt loogilises kohas, siis edasine oli juba vormistamise küsimus. Mõnus jalutuskäik oli, tänud peitjale!!

 3 

Sarnaselt mikile lükkasin ma selle aarde otsimise kogu aeg edasi, kuid teisel põhjusel - mulle tundus, et aardeni pole ühtegi mõistlikku lähenemisteed. Kuid täna siis saabus lõpuks see "talve poole sügisene aeg", nii et otsustasin uuesti asja uurima minna. Sedakorda teiselt poolt.
Minu imestuseks läks täitsa korralik rada mööda raiesmikku ja kui raiesmik läbi sai, siis veel korralikum rada kuni kraavini. Kraavi ületada oli päris tegu, kuid viimaks seisingi teisel pool ja hakkasin ümbrust uurima. Ega nulli lähedal väga palju silmi pingutada polnud vajagi. Ilmselt oleks ka ilma prillideta näinud. Lippasin kerge südamega kohale ja jäin siis pika näoga lisainfot lugema. Oehh. Ülejäänud pool tundi läks metsas ringi ragistamisele ja igasuguste asjade torkimisele. Põdrad, kes mu kujutlust mööda eemal seisid ja nuge ihusid, tegelikkuses ilmselt naersid kõhud kõveras. Varsti olin pea keskkohani mullane, mudane ja purune, kuid vahepunkti mitte kuskil. Helistasin lõpuks Hannesele, et abi saada, kelle antud vihje oli kena täpne ning 100% tõele mittevastav. Eks tema leiust on aega juba palju möödunud ka, mets muutunud ja peidukohad ilmselt samuti. Õnneks üsna juhuslikult jäi lõpuks õige koht silma ja varsti sai ka logimisele asuda. No et seda konteinerit asjadega täita, tuleb ikka vääääga palju vaeva näha. Päästsin sealt kaks TBd, iseasi, millal nad järgmisesse aardesse rändavad.
Tagasitee osutus märksa raskemaks kui minek. Ilmselt olid jalad väsinud, kuna pidevalt libastusin juurikatel ja jalavarjude paelad tulid iga natukese aja tagant lahti. Seda teed ei suutnud ma ka väga leida, kust ma enne tulin, nii kõndisin pea keskkohani kõrkjates ja olin peatselt sama kohani ka läbimärg. Postiivne oli aga see, et avastasin, et mu jalanõud on vettpidavad. Mida ei saa aga ülejäänud riietuse kohta väga öelda.
Tänud metsa kutsumise eest. Metsaelanikel oli kindlasti lõbus mu tegevusi jälgida ja sajatusi kuulda. :)

Millegipärast arvasin logisid jms lugedes, et seal on kümneid vahepunkte ja mõistatusi enne, kui lõpuni jõuan ning lükkasin aarde külastust järjest edasi. Tegelikult oli tore lihtne mõistatus, tänan!

 1 

Leitud. Minu suurim leid. :)

 6 

Metsa oli vaja minna omadega, et jaksaks taas uut nädalat värskena ja puhanuna alustada ;).
Selle avalduse peale A küll vaid mõhises, sest no eeltöö lähenemise osas oli meil mõlemal null. Lasime siis minu gpsil juhatada ja no tema pakutud teekond hinge aitavasse keskkonda oli liiga kriipi. Tegime 500m aardest Linalakaga kannaka ja sõitsime hoopis mere äärde.
Oijaaa... mu süda sulas ja jalad märgusid kui varbad merevette kastsin. Aga siin oli nii mõnus... vaikus, rahu, lainetel kõikuvate lindude tasased hõiked... ühesõnaga kodune tunne.
Tõmmanud soolakat merelõhna kopsud täis suundusime taas metsateid otsima. Kui olime jõudnud ühte teeotsa ,kust autoga edasi ei lubatud siis gps teatas et umbes 700 m. Ok, see sobis märksa paremini akude laadimiseks :D.
Mööda täitsa kobedat strasset ,kuhu millegipärast autosid es lubatud kõndisime aarde poole. Vaatasime seda metsa ja mitte ei suutnud otsustada, et kust me peaksime tema sisse vupsama. Nii valisime ühe kraavikalda ja hakkasime aga astuma...kuni edasi laius selline tüma maa, et polnud erilist ahvatlust seal ujumiskursusi korraldama hakkma. Vaatasime paremale ja vasakule ja A tegi ettepaneku ära minna ja mitte kunagi tagasi tulla... aga mina... no mitte ei tahtnud nii lihtsalt alla anda :P... aardeni oli vaid 333 m.
Raske ohkega vaatas A kangekaelset mind ja tegi ettepaneku kraavikaldalt üle kraavi metsa karata, et siis saan ometi oma metsaisu täis. No kaks korda ma seda öelda ei lasknud. Vaatasin kuidas A hüpe õnnestus ja kargasin ise ka... kuivaks jäin ja nüüd müdistasime tibake juba mööda ürgmetsa. Meetrid aina vähenesid kui eemalt hakkas kostma kellegi kriiskav hääl... brr judinad jooksid üle selja ja karvad vist tõusid kõik ühekaupa hirmust püsti. Kuulatasin ja tahtsin A ette lasta, tema aga itsitas ja käskis edasi astuda, need pidid vaid looduse hääled olema. Mingi hetk taipasin isegi , et ju see mingi lind on ,kes niiviisi seal kisab, aga no üksi oleksin joonelt metsast välja putkanud. Nüüd aga tundes tugevat seljatagust koperdasin edasi kuni jõudsin oma gpsi nulli. Siin oli üks pirakas puu, kohe nii pirakas, et A kadus selle taha minu vaateväljast ära. Vahtisin seda puud ja üritasin silmadega seda suurt tabada. Aga no A jõudis selle suureni enne ja siis saime mõlemad edasi otsida. Oi neid radu mis päiksekiirena mööda metsa laiali valgusid :D.
Lõpuks jõudsime ka õigesse kohta ja saime sisu sorteerima hakata. Ma olen omast arust suur tegelane, aga no see aare mahutaks mind vist kenasti terves tükis endasse :D. Igastahes logiraamatu kättesaamiseks kadusin ma pea kandadeni sellesse. Kuna isandata põdrakärbsed olid meie, õigemini küll A kui maiuspala ;), kohaloleku avastanud, siis kästi mul kiirelt logida ja aare tagasi peita. No niipalju jõudsin veel, et kotist kaisukaru ja kassikõrina rändurid aardesse poetasin ja siis punusime metsast põdrakärbeste eest. No ja nüüd oli suund meil hoopis teine ;), täitsa viks ja viisakas rada viis metsast välja.
Kopsud metsaõhku täis on hea algavale nädalale vastu minna, minge te kõik metsa omadega :)!

Saak metsast= kolm põdrakärbest. Saak pealinnas= autojuhi otsaeest veel kolm...jäledad elukad (õnneks olid arvatavasti emased ja mind ei tüüdanud ). Kindlapeale olid need olid Reixi kohatud põdrast jäänud kodutud :) .

Ja nagu geoguru Speedy armastab öelda:" aare päevas aitab arstid eemale hoida"
Tänud peitjale!

on meri, on kivid, on soolane vesi, see vesi mu jalavarjud täna puhtaks pesi

värvilaigud enne metsa

Kalevipoja kiviheiteplats

minge te kõik metsa ;)

erinevad kuhjad ja värisevad puud, ma jõudsin metsa ja ei soovinudki muud...

Pean vist tegema juba nimekirja aaretest, mis ootavad talve-poole-sügist aega. Igatahes lisandus ka see aare sellesse listi, kuna 400m pikkune suht kõrge ja vesine võsa ei kutsunud kohe kuidagi sinna jalutama. Eelnev 600m oli küll mõnus metsatee.

 1 

Nii suurt ma olen vist vaid korra näinud ja sedagi oma geokarjääri alguses. Mõistatuse nimel peksin ka Taavi autost välja ja ega ta väga rõõmus polnud. Kui geopeiturite hordid teevad head tööd siis nii aasta pärast on geomaantee kuni 100 meetri peale hoobilt olemas. Kui olime kohale jalutanud siis enam kaua ei läinud. Aitäh! EVEJ

 2 

Hämardub. Vihmamärg. Geopeitur läheb metsa. Et leida SUUR. Leidis ja on häppi! Olenemata sellest, et pime, riided märjad ja 25 meetri kaugusel ehmatab põder ennast poolsurnuks. Aitäh, metsas on mõnus!

 1 

Oleks kõik konteinerid sellised, ei saaks meid mättakeerajateks kutsuda. Kaasa tuli kaks rändurit. Aitäh.

 1 

Olin tööl ja mõtisklesin - viimase suvekuu viimane päev. Tänane päev lõpeb, siis põhimõtteliselt algab sügis või siis loodetavasti vananaiste suvi. Õhtuks lubas boonusena veel suurepärast ilma. Tuli leida hea põhjus ennast liigutada. Pilk geopeituse kaardile ja kaua ei pidanud mõtlema. Minu lemmiku rattaringi keskel asetseb üks punkt. Koju jõudes vahetasin minutiga riided ja järgmise minutiga olin juba rattaga tänavatel sõitmas. Isu oli suur ja jõudu jagus. Proovisin liikuda nii kiirelt kui võimalik, märkamatult olin õige teeotsa juures. Kohapeal askeldas RMK ja paigaldas uut liiklusmärki. Kruusatee peal jäin uuesti seisma juba tunde järgi, vaist ütles kust läheb georada. Valik osutus täiesti õigeks. Esmalt proovisin ka ratta drive-in teha. Pärast kolmandat peatust, et eemaldada midagi keti või kodarate vahelt sain alles aru, et ei ole mõtet. Jalutada oli igati viisakas. Paar viimast vaarikat suutsin ka veel leida. Lõpus oli tõepoolest suurim konteiner mida ma seni näinud olen. Suure huviga uudistasin nänni. Seda peaks 5 aasta pärast uuesti külastama ja vaatama kas logiraamatut enam leiab üles. Tänud, mulle meeldis!

Osa metsa läks parematele jahimaadele

 1 

Ega sellist olukorda ei saa kaua kesta, kus kodust jalutuskäigu kaugusel on üks leidmata aare (kui just pole tegu mõistatusega, mis ilmselgelt otsijale üle jõu käib). Nüüd siis saabus aeg välitöödele minna. Lähenesin tõenäoliselt mitte just kõige lihtsamast küljest, kuid tagasiminnes olin omajagu targem. Tünn on vinge, aitüma peitjale!

 2 

Polnud just unelmate jaltamise koht. Georada täiesti hooldamata. Korilane ei paistnud vahepeal sealt niitmata muru seest väljagi. See eest olid rajal esindatud kõik erinevad metsaelu vormid: sääsed, põdrakärbsed, puugid, seened, vaarikad. Viimaseid on nüüd küll tänu korilasele märksa vähem. Lõpus aga saime täiega tünni. Sellise korraliku. Täname peitjat.

 1 

Hakkab jälle see aeg, kui hommikuti - ütleme, et ummikute vältimiseks - tuleb teinekord tööle minna mööda eriti kõveraid radu. Ja pahatihti, otsekui juhuslikult, jäävad mingid tünnid nende kõrvalteede äärde. Pidasin auto kinni, marssisin mööda raiesmikuserva sinna ja kinnikasvanud sihti mööda tagasi - ei tundunud koha peal ka, et mõni muu suund oleks oluliselt mõistlikum olnud. Mõistatus - noh, see on sihuke poolsaare moodi saar rohkem. Koordinaati isegi ei kontrollinud, sest kui see tünn ka kahe silma vahele jääb, peab see silmavahe ikka anomaalselt suur olema. Vahepunktiga jändasin tiba kauem, kui vaja olnuks - on jah natuke lambikas. Ja peaaegu paneks lastesoovitusliku sildi ka, kui seda tünni uidagi kapitaalselt tuulutada annaks, kuuma ilmaga võtab mingi keemiatehase külge. Tänud, sihuke omamoodi asi jälle. Ja mul üks idee vähem vaja teostada ;)

 1 

Auto jäi keelumärgi juurde, nullile lähenesin kagust mööda üht sihti ja lahkusin pärast teist kaudu. Näib, et see vaarikatega ongi kõige mugavam. Märjal ajal võibolla üldse metsast puude alt. Nagu kirjelduses mainitud, koordinaat on 20 m mööda, aga see pole absoluutselt mitte mingi probleem, arvestades otsitava mõõtmeid. See on üks tõsiselt korralik konteiner! Järgmised sada otsijat võivad julgelt seljakotitäie nänni kaasa võtta :o) Ainult vahepunkti jaoks valitud peidukas näis mulle veidi juhuslik ja põhjendamatu, kõik muu on igatahes väga lahe. Kiiduväärt teostus, aitäh!

V: pingviini, GC; J: auto, oravaga TB

 1 

Tänased plaanid saidki enam-vähem selle aarde järgi tehtud. Õiget lähenemisteed me küll leida ei suutnud, aga see-eest saime vaarikaid nautida. Leid oli kiire. Vahva tünn, aitäh!

 1 

Teekond sinna meenutas mulle Krillimägede aarete juurde minekut. Siin olid lisaks vaarikad ja pohlad. Täitsa äge teostus! Küsimusi tekitas ainult kuidas see suur konteiner sinna kohapeale saadi :)

 1 

FTF kuskil ühe ajal. Mulle meeldis. Tänud!