Meistermullitaja

 11 

Ok, ok, aprill. Isegi kaardi pealt ei leidnud seda täppi üles, sest viskasin ammu ignoori.

Originaal:

Oh ei teagi, kuidas seda kõike alustada. Mõni aare on kohe selline, et vahib kaardilt vastu ja ainus mõistlik tegevus on see panna ignoori ja oodata seda õnnist päevakest, mil see arhiivi läheb. Selle aarde puhul ka muudkui ootasime ja ootasime ja no ei panda arhiivi, kuigi ettepanekuid on omajagu tehtud.

Kui Muhamed ei tule mäe juurde, siis läheb mägi Muhamedi juurde. Eelmisel aastal, peale seda kui Ekskavaatorijuhi näol järjekordne üllitis tekkis, otsustasime läbida sukeldumiskursuse. Esmalt tegime mõlemad ära OWD ja järgmiseks AOWD. Ega nii kaua, kui fantoomionu mängib, kergemaga läbi ei löö.

Muidugi oli esmalt plaan Ekskavaatorijuhti mängida, aga kuna õppisin advokatuurieksamiks, siis panin iga vaba hetke õppimisse ja siis läksid ilmad juba täitsa käest ära. Õige hetk lükkus muudkui edasi ja sinna me ei jõudnudki.

Samas, miks sihtida madalale, kui võiks kohe jackpoti kõmmutada. Võtsime uueks sihiks Meistermullitaja. Päris kahekesi ei oleks julgenud, aga sukeldumisklubi instruktor Martin oli nõus meiega kaasa tulema. Ja oli see vast sõit. Varahommikul saime sadamas kokku ja võtsime rännaku ette.

Nägime kõvasti vaeva, et potentsiaalne koht paika saada, kuid päike paistis ja meri oli rahulik ja saime siiski mõistlikul ajal sukelduda. Selleks hetkeks oli mul juba selge, et ega koralle ja värvilisi kalu vee all ei näe, pigem on sünge ja pime ja eks seda see oligi. Kui Martini fotot natuke timmida, siis paistab pilt päris ilus, aga tegelikult oli vee all ikkagi pime.

Olime eelnevalt Martinile andnud edasi kogu info, mida konkreetse aarde kohta teadsime. Martin polnud küll aaret varem otsinud, aga vee all oli ta muguna palju parem otsijad kui meie. Ei läinudki palju aega mööda, kui Martin leidis aarde ja meid kohale kutsus.

Oma värisevate kätega saime ise nimed kirja panna ja siis tõusime tagasi veepinnale.

Mida kõike ühe aarde pärast ette ei võeta, see oli meie jaoks kindlasti kõige suurema ettevalmistusega aardeleid.

Aitäh peitmast, oli vägev elamus.

P.S. logiraamat ei olnudki väga vettinud

Start

Foto on ilusam kui reaalsus

Tehtud!

 20 

Tükk aega mõtlesin, kas üldse märkida siia mitteleid - otseselt ju otsima ei läinudki. Samas pole ju mõtet salata, et tore oleks olnud see karp leida;).
Teine mõte oli siia märkida hoopis hooldusvajadus, mis sunniks vähemalt ühte peitjatest sinna asja kontrollima minema ja sunniks teda mind appi hooldama võtma ;).
Aga siiski mitteleid.

Lühike jutt:
Rõõmustame peitjaid ühe mitteleiuga, ega sellele aardele ju isegi neid eriti ei teki.
Kuidas see kõlaski?: kui peitjad ei soovi, et nende aaret leitakse, tuleb seda soovi ju austada;):).

Pikk jutt:
Tegelikult mulle see aare väga meeldib. Tõesti meeldib.
Sellel aardel on ilmselt nii kirujaid kui esmaleiu ihaldajaid. Mina ei kuulu kumbagi gruppi. Ei kripelda mul tavaliselt ükski leidmata või raskesti kättesaadav aare (no olgu, kui täiesti aus olla, on siiski erandeid, mõni ikka “häirib”). Igal asjal oma aeg või kui ei tulegi seda aega, pole ka hullu midagi, geokaart on ju põnevaid kohti ja aardeid täis.

Meistermullitaja on nii mõnigi kord erinevates seltskondades jutuks tulnud, põnev koht ja aare vaieldamatult, ei salga, et peitjalt olen huvi pärast isegi täpsustusi uurinud, kuid ikkagi on see aare olnud minu jaoks geokarbi otsimise eesmärgil üsna vähetõenäoline.

Eile hommikul tuli üsna eksprompt ettepanek Saaremaa tagumises nurgas veidi sulistada, Tõllu vastu seina kihutamise tõttu tekitas saarele sõit suuri kahtlusi, aga suurepärane suveilm ja soe merevesi ahvatlesid need praamisõidu võimalikud kannatused üle elama.

Ausalt öeldes oli mul viimase hetkeni pisut segane, kas plaanitud sukeldumiskoht on see, kus taldrikute vahel ka geokarp peidus. Peitjaga täpsustamine ka kindlat selgust ei toonud, ajas teine pisut ähmast juttu, et täpselt ei mäleta, kuhu ta kunagise mullitamise käigus karbi poetas. Kaasa teda ka meelitada ei õnnestunud, sest joogatunnid läheduses ahvatlesid teda rohkem;) Hihii:)

Õhtul rääkisin igaks juhuks oma sukeldumiskaaslasele geokarbi loo ära, talle meenusid hoopis ühes teises veealuses kohas taldrikud, kuid ta sai minult siiski ülesande lisaks muule ka taldrikuid otsida. Muigas küll, aga lubas silmad lahti hoida:).

Sadamas varustust valmis seades uurisin kaptenilt tänaste sukeldumiskohtade koordinaate. Hilisemaks võrdluseks said need markeriga käele kirja.
Merele sõit oli elamusterohke, lainetus oli üsna suur ning paadimees kihutas, seltskond paadis naljatles, et ära muretse, küll me su üles korjame kui välja põrkad. Õnneks siiski välja ei lennanud. Sukeldumiskohta jõudes läks hulk aega paigal tiirutamise ja loksumisega kuni ankur lõpuks paika sai ning seltskond end balloonidega üle parda sai heita.

Lõpp lühike:
[…]kõigepealt väike error, mis siinkohal pole oluline[…]
Mina mullitasin, taldrikuid ei näinud :(.
Meister mullitas ja uuris põhjalikumalt, raporteeris samuti taldrikute mittenägemisest :(.

Seega täiesti kindel mitteleid.
Vist olin karbile lähemal kui ükski teine geopeitur varem, aga ilmselt piisavalt kaugel, et seda isegi mitte aimatavalt näha.

Ja endiselt ei häiri see täpp seal kaugel meres.
Vastupidi – tore ahvatlus, äkki kunagi… ;)

Kapteni vastus, kuhu minek;)

 3 

Ei ole olemas

 1 

Selle aardega on lood nii, et koordinaadid saab küll kätte, on enam-vähem loetavad ja saab ka 10m ulatusse, kuid lähedal asuvast majast kohale jõudmiseks abi küsida ei tasu.

Nimelt on maja müügis ja omanik ei tegele juba aastaid geopeitusega abi pakkuval moel. Lisaks sain eel-leidnult infot aarde maastikuastme reaalsusest.

Isegi kohale jõudes oleks oskustest puudu jäänud.

 1 

Käisin siis ka lõpuks siin kurikuulsa aarde juures. Esimeses punktis vähemalt. Ühed kulunud numbrid leidsin aga geokontrolli nendega roheliseks 3 katsega ei saanud. Võimalik, et pean rohkem võimalusi proovima või siis tõlgendasin mõnda kulunud numbrit valesti või siis on alati võimalus, et tegemist on minna vimkaga seal alguses. Eks kui aega saan kunagi, siis proovin natukene saadud numbritega mängida.

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

DNF

Lõpu koordinaadid käes, aga see täpp vist jääb igavesti kollaseks.

Koordinaat käes, las jääb ootele.

 1 

Koordinaadid korrigeeritud

Liikusime Vigala Sassi juurest lääne poole. Teadsime küll, et me seda 5.0 maastikku niikuinii (kunagi) ei leia, aga no nullist võiks ju ikka edasi saada, kui juba kohal oleme. Peatusime tee äärde tõmmatud nööri kõrval, 6-7 meetrit nullist. Pidasime nõu ja piidlesime tõkendi tagant (K26?) noortelaagri noorikuid. Ei tihanud nende territooriumile minna, seda enam, et keegi naisterahvas juba vaatles meid kahtlustavalt ja hakkas kuhugi helistama. Las siis mädaneb see pakk seal sügavikus edasi. Lähme teeme Panga pangal auringi ja sõidame edasi kuhugi mere äärde, mõne ööbimispaiga poole.

 1 

Enne Mustjala kirikus toimuvat orelikontserti otsustasime ümbruses ringi vaadata. Kuna pangal oli meeletu tuul ja jalutamisest midagi välja ei tulnud, otsustasime vähemalt vahepunkti üles otsida. Kohapeal oli perenaine lahkelt valmis jagama selgitusi lastelaagrite korraldamisest, mida juba teist aastat tegevat. Riiulis olevate taldrikute kohta ütles ta, et riiulis on nüüd kommid. Tundub, et vahepunkt ei ole enam kättesaadav ja lõpp-punkti jaoks vajalikke abivahendeid tuleb minna mujalt otsima.

Null oli valdaja poolt siltide, nööri ja punaste lipukestega sisse piiratud ja seega üle piirde trügima ei hakanud.

Nullis vaatasime tulutult ringi. Väljas läks pimedaks ka. Otsustasime selle asja teiseks korraks jätta.

Käisime nullis tuult nautimas. Teel nulli poole mõistatamise lahti, milles see maastik 5.0 seisneda võiks aga koha pealt me edasist infot ei leidnud. (Tegelikult väga põhjalikult ei otsinud ka.)

 2 

Kuna sattusin täna paadiga sinnakanti, siis otustasin, et vaatan, mida see meistermullitaja siis endast kujutab. Käisin siis algpunktid läbi - kontrollisin geokontrollis koordinaadid üle ja padavai lõpu poole ajama. Lõpus kahjuks selgus, et minu võimed sellele aardele peale ei hakka. Midagi ei ole teha - jääb see aare minu poolt võtmata.

Sedakorda veel ei leidnud aga vb mõni teine kord.

 5 

Kaua plaanitud saare külastus oli ometi kord kätte jõudnud ja algus oli nõnna kaunis. Meri kohises, linnud laulsid ja nii ilus oli olla , isegi mõned varandusetünnid olime suutnud leida.
Aga no siin pidime ometi alla vanduma sellele mullitavale leiutajale , kes peitis nii kaunilt mullitava aarde, mida kahjuks ka paar päeva hiljem peale otsimist ei suuda oma peast välja visata ja mis kummitab mind nüüd nii päeval kui ööl ja nii jätkub see ilmselt veel kaua, nii pensionipõlveni välja :P. ( pensile lähen ma nii umbes 15+ aasta pärast, naiste puhul vanusest ju teadupärast ei räägita ;) )
No mõned punktid me ju suutsime kuidagi mullitades leida kuid siis lõppes viimne hapnik ja no õhku ahmides ja lesti kokku tagudes tuli mõistus ometi koju ja koputas otse lagipähe, aitab täna... ne takaja horozaja pogoda segodnja.
Suured tänud väga meeldejääva aarde eest!

 7 

Meistermullitaja? Meisterleiutaja? Sünonüümid...kuram! Aarde avaldumisest kuni katseni otsida, olid tagumiste palgete karvad turris, kas tõesti tegi ära? Mhmhhh...tegi jah, mitu punkti läbitud( nagu multi puhul kombeks) ja ühes punktis oli vaid igav liiv ja tühi väli(kirjandusest laenates). Ohates panime Saaremaa tripil esimese ja õige sinise näo kirja...hiidlased ütleks selle kohta: ju jääb...(põlise eestlasena paluksin, et pange see "loom-lind-kala"?... lühema keti otsa, mis peitja identiteeti omab...urr). Aitäh! Maru koht ja muhedad inimesed abistamas,vähemalt meil, igatahes!!

P.S. See ei ole Teile Geokontrolli aare, mida saab 5 miljonit(ning pluss) korraga pommitades lahti muukida,!!!!!!!!!!!!!!!!! Jopp ja tema matt:).

 2 

No hästi natukene jäi puudu...