Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vihterpalu ja Nõva vahel liikudes märkab tähelepanelik liikleja sellist huvitava nimega bussipeatust nagu Suurekivi. Pole vist vaja selgeltnägija olla, arvamaks ära nime päritolu. Siin lähedal asub ka pärandkultuuri objektide hulka kantud vana Suurekivi metsavahikoht. Metsa vahelt hakkavad silma nõukogude sõjaväedivisjoni hoonete varemed, ilmselt ehitatud 1950-ndail ja hüljatud 1992.
Multiaare juhatab teid väiksele retkele.
Teise punkti korrektuur: -15 m ja objektist 10 m kaugusel
Vihje: Kõik punktid ja aare lumega leitavad
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC62EEQ
Logiteadete statistika: 106 (87,6%) 15 1 2 2 0 0 Kokku: 126
Geopeituse peakontor tegi suurepärase ilma, kui rannas oli külm tuul, hoovihm ja suured lained, mis soosis hoopis ümbruskonda topsikule minemist. Siin teises punktis olen juba korra käinud asjatult otsimas, aga kui juhist ja vihjet loominguliselt tõlgendada, on kenasti leitav. Lõpus läks suisa ruttu. Nõva imeline kant sisaldab veel mõningaid punaarmee piiriputkade varemeid. Kas kellelgi on ideed, mismoodi saaks mõnestki neist lahti? Talgukorras võiks ju käsitsi ära lõhkuda ja tonnikaupa välja vedada, aga edasi?
Selle tegelase esimeses punktis oli Malle paremas positsioonis, et juhendeid märgata. Teises oli aga minul rohkem õnne. Ei kummaski eriti aega läinud, aga kuna minule ootamatult selgus, et mu tänasel otsingukaaslasel veel õhtul muid kohustusi, siis rohkemaks aega ei jätkunudki. Viisin ta Seljakülla ja ise suundusin Risti kanti aardejahile. Täna olime aga ajaga varustatult koos lisajõududega tagasi. Nüüd juba suundusime otse lõpu suunas. Auto suhteliselt ligidale pargitud jalutasime lõppu. Ega see leid ikka kohe ei tulnud, null ei suutnud otsustada, kus ta olla tahaks, seega tuli iseenese tarkusest asjale läheneda. Õnnestunult. Selle multiga sai siis ühele poole. Tänud peitjale seda toredat kivi näitamaks, poleks osanud teist muidu märgatagi ja vahvat multit siia tekitamast.
Pean tunnistama, et siin liikusin Mareti ja Malle tuules, sest esimesed kaks punkti oli neil juba varem läbi käidud aga millegipärast lõpp veel vormistamata. Skoorisime siis täna kolmekesi. Tänus siia juhatamast!
suurte kivide juurde peideti juba muistsetel aegadel hõbeaardeid! Suurekivi aare sai ka leitud! Tänan selle eest!
No mina ei tea kuidas Nils nii hästi koordinaate oskab paika panna... Kui teda poleks olnud siis mina poleks küll suutnud seda aaret leida. Oh jah! Aitäh!
Hädasti oli multit vaja enne kui päris pimedaks läheb. Üsna mõistliku ajaga said vahepunktid ja ka lõpp tuvastatud. Aitäh!
Olin juba teel kodu poole, aga kes siis ei tea seda et v6tan yhe veel :D Tegingi siis siin ka väikese peatuse et vaatan vähemasti esimese punkti yle. Tuleb tunnistada et siin punktis läks mul vist k6ige rohkem aega. Ikka igasugu tasanditelt ja kohtadest sai vaadatud. Olin juba alla andmas kui viimase ringiga hakkas äkki miskit silma. Oh kuidas ma siis seda kohe ei näinud. Teises punktis tegin m6ned ringid ja hakkasin siis hoopis loogikat kasutama et kuidas ja kuhu mina peidaks. Eks georada oli ka muidugi abiks. Nyyd hiljem kodus avastasin et GP lehel isegi abistav vihje olemas, aga seda ma GC lehelt muidugi ei näinud. Aga l6pp hea k6ik hea. L6pus läks igati libedalt ja saigi nimi kirja. Isegi niipalju julgust tekkis juurde et ka k6rvalmultit katsetada. Aitähhid
Igal pool oli üks pimedusega löödud vaatamine ja otsimine :D Aga lõpp sujus see-eest juba nii hästi, et ise ka imestasin :D Aitäh!
Suur pusimine oli, lõpp läks ülikiiresti. Esimeses punktis Catiberg viimaks märkas midagi. Teises punktis võtsime aja maha ja logisime naaberaarde. Puhanud silmadega uuesti otsima asudes mina leidsin. Kivilt leidsin ka ähvarduse. Praegu on ähvardust raske täide viia - orkid möllavad Ukrainas. Aga kui tahavad, siis proovigu - tina meil jätkub! Aitäh!
Tulime Firma suvepäevadelt, Roostalt teist teed mööda kodu poole ja otsisime kolme erinevat tüüpi aaret. Alguseses ei hakkanud asi vedama, siis ei saanud enam pidama, enne kui aare leitud. Tänud peitjale aarde eest.
Tuli ikka vaeva näha. Kavalad peidukad. Esimesel korral ei saanud hakkama. Takerdusime vahepunkti leitmisel. Seekord läks kiiresti. Tänud peitjale põnevuse eest. Aarded korras, iga ilma ja aastaajaga leitavad.
Täna oli nii ilus ilm, et lausa kutsus jalutama. Võtsime siis käigu ette Nõval veel läbimata multisid uurima. Nullis läks kiiresti ja teistes punktides samuti. Aare igati tervise juures. Aitäh!
NB! Esimese punkti linnupuur on asustatud, otsige seal ettevaatlikult, et mitte pereelu häirida! Lõpus tuli ikka silmi pingutada, et aare koordinaatidelt välja võtta. Aitäh!
Sellest bussiputkast oleme ikka mõnedki korrad tuima näoga mööda sõitnud, kuid täna oli multidega hea hoog sees ja otsustasime peatuse teha. Paar tiiru erinevatel tasanditel ja oligi juhend edasiliikumiseks käes. Teises punktis läks suhteliselt kiiresti. Salme ei jõudnud veel kivimüraka otsagi ronida, kui mul oli info leitud. Ja ega lõpuski pikka pidu polnud. Kahtlane koht jäi kohe pilgu ette ja saigi aardekarp leitud. Jätsime ka ühe ränduri. Aitäh!
Eelmisel päeval jäime algpunktis pimedaks, aga nüüd me saime nägijaks ja saime edasi liikuda. Edasine läks juba kiirelt ja saime nimed kirja.
Viimane kord kui käisime teeme ära meetingul jäi see aare leidmata. Saime peitjalt vihje ja nüüd käisime uuesti kohapel vormistamas. aitäh peitjale.
Algul oli plaan kohe Keibu liivarajale sõita ning alles siis teisi asju vaadata, aga need kaks multit olid nii tee ääres, et ei saanud ju lihtsalt mööda sõita. Nulli vahtisime ringi natuke kauem kui oleks võinud, kuid koordinaadid olid siiski lahkelt peidetud. Teises punktis läks pärast vihje lugemist täitsa supsti. Lõpuks aga olime nii geopimedad kui üldse võimalik. Ma vist vaatasin aarde peidikule vähemalt 3x otsa. Kuidas see võimalik on :D Polnud ju mis raketiteooria. Otsisime vist isegi kuni 30 meetri raadiuses juba, kui Krissu korraga naerma hakkas ja ytles, et koordinaat oli ju täitsa täpne. Aitäh!
Alguspunktis sai veidi võimeldud aga õnneks mitte kaua. Jätsime auto siia ja tegime tiiru metsas jalgsi. Seenelisi oli iga nurga peal, üks viisakam kui teine, muudkui teretasid. Lõpp oli nii lihtne, et otsisime ja otsisime... Tänud
Kena jalutuskäik mööda Nõukogudeaegset sõjaväebaasi. Lagunevaid hooneid on metsa all hulgaliselt! Tänud!
2017 aasta vigade parandus. Seekord läks kiiremini ja nimed said kirja. Aitäh!
Algus läks kiiresti, teises punktis olime valmis alla andma. Ka kirjelduses olnud täpsustus eriti ei aidanud. Õnneks enne kui päike looja läks, leidis Kaups teise vahepunkti üles ja edasi läks juba pigem valutult. Iseenesest on valitud huvitavad kohad, kuhu muidu tõesti ei satuks.
Esimesed juhised tulid ruttu, aga kuna gc lehel teise punkti korrektuuri pole, oli korraks hämming, kuid võimalike peidukate puudumise tõttu otsinguala laiendades saime otsitava info siiski ruttu kätte. Kui lõpu koordinaadi pärast näpuviga õigesti sisestasin jõudsin ka logiraamatuni. Aitäh.
Esimeses punktis läks kiiresti, aga teises saime metsavahel päris tükk aega ragistada ja ilma Tarvo tähelepaneliku silmata ragistaksime siiamaanigi. Õnneks saime lõpuks ikkagi tagasi reele ja nimed ilusti kirja. Aitäh!
Esimene punkt lihtne ja loogiline. Teine punkt ka päris kavalalt kirja pandud. Õnneks sain õigesti aru ja uudishimu viis sihile. Oli ilus ilm otsimiseks, suur aitäh meeldiva aarde eest!
Kena suur kivi ja head näited nõuka sõjaväe ehituskvaliteedist ja saavutustest.
Eelmine kord jäi ta leidmata. Kes teab kas ta siis oli ja kus ta oli. Ka seekord oleks me leiuta lahkunud kui keegi taipas vaadata GP lehte. Aardekirjeldused on ikka totaalselt erinevad. Lisaks veel erinevad segavad ja abistavad logid. No ok, tänu siis sellistele vangerdustele pääsesime edasi kuni lõpuni välja. Lõpp oli kuiv ja korras. Ümbrus ka ilus ja puhas (tänu geopeituritest koristajatele?) Täname 3606 lõpp oli kuiv ja korras.
Ilm on jätkuvalt päikeseline ning kui uudiseid ei loe, siis võib isegi tunduda, et elu on ilus. Jätkame oma tuuri. Täna käisime sellistes kohtades, kus olid ilusad vaated ning saime palju matkata. 2015. aastal me seda aaret ei leidnud, nüüd, GP lehe vihje toel, tuli leid mõne minutiga.
Esimene punkt tuli kiirelt, teine võttis ikka aega. Vahepeal käisime tegime kõrval asuva multi aarde ära ja siis uuesti siia...kui selgus, et gc ja gp lehel erinevad jutud, siis läks asi natuke lihtsamaks. Lõpp paistis juba kaugele :) Tänud aarde eest!
Laur leidis vajaliku(d) info(d), mina skoorisin. A no keda need pisidetailid ikka huvitavad :P.
Sadas ja sadas ja otsisime ja otsisime. Ikka sadas ja sadas. Tänud peitjale.
Õnneks läks kõik soravalt ja peagi olime lõpus, täitsa tore multi, suured tänud :)
Vahepunkt pole mitte kadunud vaid uues kohas. Vana koht paljudele ei meeldinud, seetõttu sai variant B kasutusele võetud.
Teisega läks aega aga kui kirjeldust uuesti lugesin sai ka vahepunkti kätte. Lõppu jõudsin ja nimi sai kirja. Õnneks jäi ratas terveks kui okastraati sõitsin. Ettevaatus kulub ära, militaar värk ju. Aitäh.
Teist punkti ei suutnud keegi leida. Kuna see tunnistati kadunuks, juhatas meid lõppu edasi Miki. Tuli välja, et koristades olime aardest ilusasti paari meetri kauguselt mööda kõndinud. Tänud!
Erilised entusiastid olid juba pool tundi neljakäpukil koordinaati leida püüdnud. Uskusime, et nende pingutused on juba piisavad ja lubasime poistel end lahkelt lõppu juhatada. Seal oli juba leid kiire. Tänud aarde eest!
Tühjad pesad. Didn't find it: 07.Sep.2019 17:12 Suurekivi. Esimene punkt oli OK ja arusaadav. Teisest enam edasi ei saanud. Gp ja GC kirjeldused on erinevad.
Alus oli küll kadunud, aga Kristjan ja Miki juhatasid meid lahkesti lõpu juurde logima.
Vahepunktiga läks kehvasti.. ilmselgelt see on jalutama läinud, kuna mitmed varemleidnud ka ei suutnud meid otsingutel aidata.
Aga pisikese abiga sain siiski lõpu sihtkoha selgeks ja seal oli kõik kenasti korras. Tänan.
Kui sai juba siia kanti tuldud, siis oli paras ka see aare ära logida. Tänud peitjale.
Olen siin kunagi Ianiga otsinud ja jäänud tühjade kätega. Ei leidnud me algust ega lõppu. Ühinen teiste geopeiturite mitte-leiuga. Olin küll rohkem vaataja rollis, kui teised püüdsid midagi leida.
Ei taha midagi halba kirjutada. Leitud,aitäh. Jäi tuur viimaseks.
Tänu heale vihjele saime lõpuks nimed kirja. Leitud. Logitud
Kivi on tõesti suur. Kolm korda oleme otsimas käidud aga ei midagi. Kõik ümbruses olevad kivid ka läbi uuritud.
Selle aarde suhtes oli mind hoiatatud, aga seda ma muidugi ei mäletanud, muidu oleks võib-olla pikemalt mõtlemata mööda sõitnud. Ühel suurel kivisel asemel tehtud kiiruinak mõjus aga silmiavardavalt ja tegin siis ka täpselt seda, mida kõik eelmised leidjad tegema on pidanud. Leiurõõmu see tegevus pisut kahandas, kuid aitäh sellegipoolest.
Kas kirveha või Joonasega, aga ilma suurema minupoolse susperdamiseta aare logitud sai
Sai see õudne aare lõpuks logitud. Hea sõnaga seda meenutama ei jää. Teise punkti teostus on üle võlli kehv ja see 15 meetri korrektuur koostöös esimese punkti juhatusega ei lähe üldse kokku. Tuleb esimeses punktis võtta sõnaline info ja puhtalt selle järgi toimetada, siis ehk on lootust.
Aga kas kivi väärib külastamist ja seda ümbritsev piirkond samuti. Oo jaa. Sestap soovitan ikka ja ehk teistel läheb paremini selle aardega, kui mul.
Nullis sai ikka päris pikalt toda ebavajalikku infot otsitud, aga peale umbes veerandtunnist tiirutamist jäi see ikka lõpuks silma. Logide põhjal oli oodata, et järgmises punktis läheb veel kauem, aga kuidagi õnnestus ennast üsna kohe õige nurga alla paigutada ja kaks minutit hiljem saigi lõppu suunduda. Ega sealgi pikalt ei läinud, peidukas jäi kohe silma. Tänud peitjale!
No mitte ei saa aru, et mida siin üldse mõeldakse lõpuks. Esialgne punkt juhatab järgmisesse, mingi korrektuur on Eesti geopeituse lehel aga mitte rahvusvahelisel aga sellega mingit edu ei saa, järgmine 40 minutit tühja otsimist.
Kuna olime täna siiakanti sattunud ja järgmise aardeni oli 1,5 km siit siis mõtlesime vahepeal mõned NKT-d juurde noppida. Aga süda ootab ikka pigem kevadet, et siis juba rattaga siia teele naasta :)
Seekord põrutasime kohe teise punkti. Allan oli jääkraapimises abis ja nii läks edasise info kättesaamine lihtsamalt. Lõpp tuli kõige kergemalt. Tänud.
Esimeses punktis leidsin kohe midagi, mis pilku püüdis. Info oli aga nii imelik, et ma mõtlesin, et seal peab veel midagi olema. No vist ikka ei pidanud. Teises punktis ikka paras kammajaa, lugesin logisid ja lõpuks sain aru, et peab punktist endast 15m eemal olema. No tegin siis ka ringi peale ja leidsin ühe kunstliku pesa, kus oleks võinud olla loogiliselt midagi järgmiseks punktiks aga njeetu. Ei tea, kas üldse täkkesse panin aga ise usun küll, et panin. Vähemalt käisin kõik majad mahajäetud sõjaväelaagris läbi, oli vähemalt seegi tore.
Esimeses punktis otsisin kaua, tahtsin juba teist punkti kirvetama minna, aga siis lugesin Karli logi ja leidsin kohe ka vajamineva, aga jäin sama targaks ja teises punktis seda liigutust mis Karl tegi, ei osanud teha, seega jäi asi sinnapaika.
Pärast mitteleidu ma kelleltki abi ei küsinud vaid saabus infokilluke teise punkti asukoha kohta. Kartused osutusid tõeseks ja olin otsinud peaaegu õigest kohast aga ei tahtnud tookord asukohale liiga teha. Kuigi umbkaudne piirkond oli nüüd teada, siis otsimine ikkagist kiiresti ei läinud. Sõrmeotstega otsisin aga niimoodi ei leidnud midagi. Lõpuks teatud kohas tegin mõne koleda liigutuse ja leidsingi uued juhised lõppu. No ei meeldinud see vahepunkt mulle. Esimesse punkti oleks vaja veidi konkreetsemat vihjet. Lõppu otsustasin jala minna. Peast käis läbi, et äkki peaksin jalga panema kummikud, sest keskmiselt iga teise aarde juures olin senimaani jalad märjaks saanud ja see nüüd oli paarisarvuline. Õnneks ühtegi märga kohta ei olnud. Leidsin vaid palju seeni, kuid korjama ei hakanud. Võibolla homme tagasiteel korjan paremad palad ära. Tänud peitjale!
Esimeses punktis tegin ime trikke. Põlvitasin pinkide ees ja turnisin kõrgustesse. No mitte ei saanud aru kus on uus info. Kas raskusastmed on alguse, vahepunkti, lõpu või kõik kokku kohta. Kui ma olin juba veerand tundi lolluseid teinud, siis läksin vedrumadratsi peale mõistust pähe loksustama. Just sel hetkel märkasingi otsitavat. Nii avalikult ja nii lihtsalt. Ja muidugi see saadud info oli totaalselt kasutu, sest see oli siililegi selge kuhu järgmiseks. Teises punktis otsisin, turnisin, katsusin sõrmedega läbi haiget saanud loodust aga ei midagi. Logidest jäi silma, et siin on kombeks kasutada õlekõrt "kõne sõbrale" aga ma jätsin telefoni sel korral siiski taskusse. Mõned ideed veel tekkisid aga ei tahtnud samuti kogu sammalt pahupidi pöörata.
Esimene punkt läks lihtsalt,teises punktis pidin ikkagi geokõne tegema-vähe imelikult peidetud,lõpp on kenasti peidus ja korras.
Veetsime öö Lepaaugu kaldal, hommikul hakkasime vaikselt tagasi Vasalemma poole liikuma. Kivi ei tahtnud samblast puhastama hakata, seega lahksime peale pisukest kirvetamist.
Leidsime, mis vaja, isegi päris kiirelt, kui lugeda, et vahel on väga kaua aega läinud. Ja leiu vormistamine käis veelgi kiiremalt. Täname.
Ohjah. Eelmisel suvel sai alguses käidud. Sealt saime ruttu edasi. Teises punktis jäime jänni ja ei saanud sealt enam kuhugi. Uurisime ja torkisime igalt poolt - ei midagi. Lahkusime segaste tunnetega. Kodus saime kuidagi juhuslikult teada, mida tegema peab, et edukas olla..... Tegelikult me seda üldse heameelega ei teeks ja ma saan aru, et kivi on kivi ja mis temaga ikka juhtub.... aga siiski. Pole vist päris vaja sedasi peita, saaks ju kuidagi mõistlikumalt ka. No igatahes- purk käes ja numbrid ka - jalutasime lõppu ja logisime ära. Ümbruskonnas algab vist mingi suurem kinnisvaraarendus , elektrikappe ja teid on juba installeeritud - eks siis paistab, mis edasi saab. Küllap need varemed seal ka varsti kellelegi ette jäävad :) Aitähh
Esimene punkt alistus vastupanuta, teises kasutasin Miki füüsilist abi, kolmanda leidis Ants käigupealt. Tänud
Esimeses punktis jä vajalik info kiiresti silma. Teises punktis oli vaja väheke abi varemleidnult. Kolmandas sain aga õiges peidukas algselt tünga sest ei katsunud. 10 minutit kaevasin ümbrust ja siis pöördusin algsesse otsingukohta tagasi ja katsusin, loodus oli hea maskeeringu teinud.
Oh seda kivikest tunnen ma nii pealt, alt, külgedelt, kui ümber. Ega seegikord kohe ligi lubatud, enne oli käsk metsast kõik pohlad kokku korjata. Et mida sa siin mängid, enne ikka töö. Piia tabas õnneks õiget kohta. Nüüd ma saan ka aru, et misasi on see mida Mari geopeitudes teha ei taha, mina ka ei taha. Lõpp lahendus juba kenasti. Tänud
No ma parem ei hakka ütlema, mitmes kord me seda kivi silitame. Täna otsustasime, et enne siit EI LAHKU kui otsitu käes. Nibin-nabin enne kui kannatus katkema hakkas, oli ta mul peos :) Edasine oli vaid vormistamise küsimus ;)
Tänud taaskord siia kutsumast!
Esimeses läks kähku. Teises läks jube palju aega. Pragudes on klaasikilde, olge otsides ettevaatlikud! Ka nostalgiline 0,5 liitrine piimapudel oli sinna katki loobitud. Kui ma olin kindel, et ma loodusvaenulikult otsida ei taha ja muud moodi leidu ei tule, siis helistasin Hannesele ja täpsustasin piirkonda. Olin otsinud õigest kohast küll, aga puudu jäi just see, mida ma aaret otsides teha ei taha. Kuna nüüd oli piirkond teada, siis tegutsesin väga ettevaatlikult ning sain vihje kätte. Teel kolmandasse leidsime kõigepealt jubeda boonuse: haisva seakorjuse, millest sai kohapeale kõndinud jahimeest informeeritud. Ta vastas, et see pole ainuke :(
Aare tuli õnneks välja sealt, kuhu koordinaat näitas. Oli kena ja korras.
Esimeses punktis olin juba ammu õige suuna kätte saanud, teises aga jäin toppama. Nüüd peale pikka otsimist sai Kadri vajalik info kätte -- ehk kuluks tõesti loodussõbralikum peidukoht ära -- ja edasi liigutud. Ka kolmandas punktis vaatas Kadri õiges suunas, kokkuvõttes läks siin kõige kiiremini.
Esimeses punktis ootasin ja ootasin aga bussi ei tulnud, vahepealse aja kasutasin ära edasiste juhiste otsimiseks. Ega teises punktis lihtamini ei läinud. Lõpuks sai ka teine punkt tänu lisavihjele leitud aga selle punkti asukoht võiks olla loodust säästvamas asukohas. Lõpp tuli juba lihtsamalt.
Sünnipäeva geotuuri 11/20 leid. Kogu tuuril oli õnne väga palju ning leiud tulid üllatavalt kiiresti, ka keerukamate aarete leiud. Arvan, et üksi poleks suutnud seda leida, aga kahekesti ning hea õnnega tuli suhteliselt valutult. Esimeses punktis arusaamatusi ei tekkinud, saime kiirelt teada, kuhu minema peab.
Kõige raskem oli nullis :) Otsisin juhiseid teise punkti kohta, kui noor geopeitur andis muuseas teada kus järgmine punkt asub. Olin asja enda jaoks liiga keeruliseks mõelnud.
Selle aarde juures jäi õhku küsimus, kes ikkagi kivi pooleks tegi? Aare heas seisus.
Geopimedus jätkus. Kõigepealt esimeses punktis, siis teises veel hullemini kui esimeses. Kolmandas oli vägev geokuhi, õnneks libageokuhi. Selle alt aarde kättesaamine oleks päris suur väljakutse olnud. Aitäh peitjale.
Priit läks koju ja ma kolisin Madise ja Liisi autosse ümber. :) Läksime suurt kivi otsima. Kivi oli ilus, suur ja jube libe. Kivi piisavalt silitatud, liikusime edasi. Meie Liisiga ühes suunas ja poisid teises. Lõpuks saime õiges kohas kokku ja Miki leidis aarde. Tänud peitjale!
Öötuuri kolmas aare. Siin läks kauuaaa. Esimene punkt oli loomulikult lihtne, vast mõni minut läks. Teine punkt... oeh, väga mõistatuslik. Otsisime vist pool tundi, siis otsustasime õiget kohta uurida-puurida. Kõigepealt mina, siis Miki. See oli kõige mõnusam punkt :), aga kõik oli täiesti jääs. Kolmas punkt oli kirvetöö maiguga ja loomulikult leidis aarde üles Miki. Aitäh, tegelikult päris mõnus!
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis selles, et ma kell 5:05 magama sain, on Erko süüdi. Tegelikult muidugi ei ole Erko milleski süüdi, aga tema logiteade VJS 11 juures "Aare oli ilusti omal kohal ja korras. [---] Tõstsin topsi (ajutiselt) ringi vähe lihtsamasse kohta. Meeldivaid leide!" andis signaali, et võiks õhtul "paar aaret otsida". Alguses oli plaanis Kiviaedade ära skoorida ja seejärel VJS 11 uuesti üle vaadata. Välja kukkus aga nagu alati.. Tsiteerides Mikit: "kell 4:40 koju, mudane, märg, magamata, paari tunni pärast äratus - tavaline geopäev: "Võtame paar aaret"".
Esimeses punktis läks kiirelt. Teises punktis üritasime vajalikku infot leida, aga teatavate looduslike asjaolude tõttu ei õnnestunud meil seda teha. Konsulteerisime vähekene peitjaga, pakkusime enda teooria välja, kus aare võib olla ning saades ebamäärase kinnituse, et neid objekte on seal mitu, asusime kirvetama. Edukalt seekord ning tüki aja pärast oli logi kirjas. Aitäh peitmast ning uuesti mööda minnes vaatan teise punkti info ka üle :)
Esimeses punktis leidsin algul kõike muud huvitavat kui aarde leiu jaoks vajalikku. Lõpuks sain ka nägijaks. Kuid teises punktis ei leidnud kohe mitte-kui-midagi... Kaevandustöid ka ei soovinud teha, helistasin omanikule, sain selgemaid juhiseid, et mitte kivile liialt liiga teha ja nii saingi vajaliku info kätte. Nüüd siis lõppu ja nimed kirja. Seda aaret jääb mulle meenutama pikalt märg püksitagumik :P. Nii me tänaseks aardejahi lõpetasime, kuna tagumik oli juba niigi märg, otsustasin kodus kummikud vahetada tossude vastu välja ja tegin üle 100a 5km jooksutiiru... Nüüd sauna ja õlut jooma, ega siis ühel päeval liiga sportlikuks ka saa hakata :)
Meil toimus traditsiooniline Pauli sünnipäevageomatk. Kahjuks siin me teises punktis midagi ei leidnud, kuigi otsisime terve kambaga. No siis ma ütlesin, et lähme parem kuhugi mujale mitteleidma ja nii ma kogu matka vist ära sõnusin.
Esimese punkti saime vaevata kätte, kuid siis jäime toppama. Ei tea siis, mida ei näinud. Vast mõnikord tagasi, kui tee mööda viib.
Kuna mikro juures kõik sujus ja see siin oli mõistlikus kauguses, siis otsustasin, et lähen proovin. Jõudsin kohapeale, mõtlesin, et tegelikult ju peitja ei saa nii õel olla ning viie minutiga oli vajalik info käes. Kuna saadud koordinaatidel toimus kaitseliidul miski sõjaline üritus siis pidin veidi aega parajaks tegema. Aga no kannatust mul oli ja kui laigulised metsaalt jalga lasid, läksin panin logi kirja. Täitsa normaalne asi ju tegelikult, ise mõtlesin eelmisel korral üle. Tänud!
Märge endale. Esimene punkt vajaks ümber tegemist. Kui varemleidnuil on soovi teha mulle ettepanekuid selle teostuse osas, palun GP postkasti kiri saata. Esimesel võimalusel lähen kohapeale. Mulle võib vabalt ka helistada, kui on arusaamatusi (number on minu profiilis).
Esimeses punktis sain vajaliku info üsna ladusalt kätte. Seejärel suundusin juhiste järgi teise paika. Seal alles algas jauramine pihta. Peale ühe tunni möödumist ei teadnud ma veel ikka, mida ja kuskohast otsida, siis miskite kümnete minutite pärast sain siis ilmselt tüngale näpud taha. Seejärel siis kallistasin ja poleerisin lähikondseid ja mitte just eriti lähikondseid veel miski tunnijagu aga ei midagist. Siis mingil hetkel ei teadnud ikka veel mida otsida, mõne aja möödudes ei teadnud, miks ma seal olen ja seejärel siis ka seda, miks ma seal ikka veel olen :). Oleksin veel kauemaks jäänud, siis ei teaks kes ma olen ja juba hetkel ei ole teada, kas ja milla ma üldse seal veel olen ja midagi teen. Lühidalt tõmmati selle aardeotsinguga ikka täiesti rihmaks ära.. kokku mingi 3 tundi jaurasin seal. Tõenäoliselt vajan miskit lõikust või meditsiinilist sekkumist... selgeltnägemise võimed igatahes ei aidanud... lõpus ei näinud juba enam midagi selgelt... siiani on üks pikk männikoore kaardin silme ees vilkumas.
Nullis ei olnud just väga keeruline edasisi juhiseid leida, kuid siis läks raskeks. Pool tundi tiirlesin ja üritasin mingit vihjet leida. Isegi tünga ei näinud. Lõpuks tüdinesin ja läksin edasi, kuid õhtupoole viis tee sealt jälle mööda ja pidin uuesti proovima. Nüüd andis Hannes lisavihjeid, mis poosis ma pean olema, et midagi avastada ja see kandiski vilja. Esimene kord olin küll väga lähedal, kuid ei tahtnud väga surkima hakata. Piltidel näidatud rahn näeb küll välja juba sedamoodi, et ta on varsti samblast puhtaks kooritud. Peaaegu nagu tuliuus. Edasi läks juba kõik libedalt ning peatselt sai ka logi kirja. Aarde peidukoht oli juba täitsa kena. Tänud tutvustamast.
Muinastuledeöölt lhkusin eel-eelviimasena. Erilist viitsimist otsida polnud, kuid siiski mõtlesin ühele uuele aardele pilgu peale visata. Nullis kaua ei läinud kuni nägijaks sain. Teises punktis tiirutasin, kuidagi ei klappinud üksteisega essast saadu. Siis nägin, et esimesse laekusid speedymoor ja tunk. Istusin kivile ja ootasin, kuid nad ei saanud kuidagi esimesest tulema, lõpuks läksin vaatama, mis nad jokutavad. Seejärel otsisime teist punkti ilmatuma aja, st tunk ei otsind vaid lihtsalt nautis meie tegevust, ise vait kui sukk. Mingi hetk leidsime tüngakoha ja seejärel keskendusime hoopis valedele asjadele. Lõpuks Paavo topsiku siiski välja võlus. Lõpp oli lapsemäng, logisime ja ma tegin teistele aidaa.
Pärast elupäevi Muinastulede öö sündmuse nullpunktist 200 meetri raadiuses, kus me veetsime lausa 2.5 päeva, saabus üks kord ikkagi aeg, mil pidime hakkama sellest lõbupaigast lahkuma. Kuidas geopeitur lahkub - ikka sinka-vonka. Ei, mitte purjus, vaid mööda "häirivaid" topse looduses ja täpikesi kaardil :-)
Mina ei saanud nullistki minema, olin viimane. Lõpuks hakkas ju täitsa normaalselt peidus ja nähtav asi kenasti silma. Võtsime teadmiseks ja jätkasime teekonda jalgsi.
Edasine oli juba veel suurem mure kui nullis. Otsisime vist üle poole tunni. Karvaseid, sulelisi, okkalisi, kõvasid ja pehmeid objekte, nullist saadud ja selle erinevaid variatsioone. Tünga leidsime kohe, aga see ei aidanud. Lõppude lõpuks tegi naispool oma loogika(puudumise)ga ära ja vabastas meid vaevadest. Oli veidi ootamatu, ütleme nii.
Lõpus oli peidik meeldiv ja leid lihtne. Esko meenutas, kuidas seda aaret eelmine kord otsiti. Meil oli veidi vähem meeleolukas, aga polnud viga.
Erkol soovitasin nullis olev info akuraatseks muuta, seda saab teha isegi vaid kirjeldusse täpsustav tehe lisades. Siis on leitavam.
Aitäh päeva esimese aarde eest! Oli hea meel, et sündmuse ajal ei tulnud, täna oli rohkem aega otsida, ei jäänud sündmuselobast pikemaks ajaks ilma :-)
Jõudsin rattaga nulli kui Maris ja Margus alles esimest punkti otsisid, kuid ka üsna kohe leidsid. Edasi läks taas kenasti. Ilm ainult ei suutnud otsustada kas kallata vihma meile kraevahele või ei. Igakord, kui paar tiba taevast tuli panin mina taas kiirelt vihmariided selga - eelnevad kogemused on seda õpetanud. Aga täna ta ainult kiusas mind ja tilgutaski vaid paar tiba ja mõne hetke pärast oli mul taas palav ja vahetasin jälle riideid :) Aarde karbis rõõmustasid mind võtmehoidjad, mis ma siis välja vahetasin. Tänan! Tore oli!
Meie jätsime uute aarete avastamisrõõmu sündmuse järgsele hommikule. Suurekivi aarde võtsime ette teisena peale luidetel jalutamist. Avastasime esimese punkti, leidsime teise,logisime kolmandas. Tagasi tulles leidsime, et sündmuse afterparti hakkab kivi ümber kogunema. Parklasse oli tekkinud lisaks meie autole veel kolm. Toimekas seltskond tegi ringe või puhkas jalga, olenevalt sellest, mis punkti nad juba jõudnud olid :) Soovisime jõudu ja edasi suund Ristininale.
Siin õnnestus meil jälle suuremale kogunemisele peale sattuda, aga küllap tänu sellele ei läinud ka ühegi punktiga teab kui kaua. Või noh, õnneks sattusime teise punkti parasjagu sellel hetkel, kui eelmine seltskond värskelt leitud koordinaate omale gepsu sisestas. Kivi oli aus ja suur, aga kahjuks juba meie tulekuks samblast väga tublisti puhtamaks saanud. Lõpp seevastu oli igati tore.
Aitäh!
Kui rehvitöökoda oli selleks korraks kokku pakitud, võtsime suuna viimasele selle päeva aardele. Olin juba päeva jooksul sisse harjutanud süsteemi, et kui mõni geoekipaaž nähtavale ilmus, siis sai viidatud, et "näe, Madis", "näe, jälle jussikesed", "näe, maxid", "see oli vist Kleone". Aardele lähenedes tuli kõigepealt vastu tunk ja kui eessõitja järsku hoo maha võttis, jõudsin vaid pakkuda, et "see on äkki Kadri", kui hetke pärast suures geoparklas autost väljudes selgus, et jälle läks meil täppi :)
Kuigi kaugemal paistis suurem seltskond, otsustasime kõik ausalt läbi teha. Esimeses punktis suutsin tükk aega õiges kohas veeta, aga ikka oli vaja Peebu teravaid silmi, kes kohe pärast minu mujale suundumist õiget asja märkas.
Teises punktis jõudsime eelmistele järele. Oli raske punkt olnud, aga õnneks tegeles Mari parasjagu topsikuga ja jagas numbreid meilegi. Edasi jalutasime seltskonnaga rahulikult alternatiivmarsruuti mööda ja jutustades jõudsimegi nulli. Kambaga käis leidmine-logimine kiirelt ja mõnusalt. Pärast otsustasime veel Veskijõe ja Lepaaugu lõpu juures jõud ühendada. Aitäh peitjale ja kaasotsijatele. Sellist ühisotsimist teeks teinekordki! Nüüd aga võtsime taas suuna õhtu suursündmusele, Muinastulede ööle.
Leitud koos iksidega. Esimese punkti lahendus ei ole just keskkonnasõbralik, kuigi vahetus läheduses on hulga sobivam koht olemas ja näis, et sinna oligi asi esialgu planeeritud. Teises punktis oli leid kiire.
Aitäh siia juhatamast, omal algatusel vaevalt oleks sattunud siia.
Tänud peitjale :)
Keibu luidete juures kogunenud suur geoseltskond läks ühte mul varem leitud aaret jahtima, ma olin ainus, kes kohe otse siia tuli. Sain päris pikalt nullis turnida ja juba eeldatavas teises punktiski kirvetada, aga täiesti tulutult. Lõpuks nad kõik tulid, armastan Priit ei tahtnud kuidagi uskuda, et mul veel leidmata on, sest liikusin nulli poole kahtlasest suunast. Siis pingusime seal kõik kambakesi silmi, pisut pingutasime ülegi :D Priit oli see, kes teise punkti juhised välja luges. Seal läks veel raskemaks, valejälgedele juhtivaid faktoreid oli ka rohkem kui üks. Lõpuks Jaak päästis päeva. Tuleb nentida, et üksi oleksin vist pidanud talitama ühe punkti läheduses leiduva slaavikeelse sõna järgi... Kui lõpetasime, siis laekusid parasjagu uued ja bussipeatus nägi tõepoolest välja nagu kaugreiside bussijaam, kuhu kohalikud on autodega omakstele vastu tulnud.
Järgmisel päeval tulin veelkord, koos Paavo ja Marjega, nüüd leidsime eest Reigo, kellel oli esimene punkt tehtud, edasi aga mitte. Noppisin pohli ja tegin näo nagu mul oleks pohlad. Tegelikult vaatasin hämmeldusega kui sarnaselt otsimisprotsessis kordus kõik, mida just eelmisel päeval kogenud olin - samad loogilised tõlgendused, samad tüngad, samad järeldused, samad tühja vaeva nägemised ja lõpuks sama peavangutus, et tüngakoht oleks nagu paremgi :o) Ega muidu ei kaeba, ainult peidukoha raskusastme paikapidavuseks peaks muutma algpunkti juhised paikapidavaks. Siis on korras. Aitäh.
Suur kivi jurakas jah. Tüdruk kivi otsas. Ja esimene punkt ka. Seltskond jagunes ja nemad läksid hoopis teises suunas. Aga ju oli ka see õige suund. Lõpus ei läinud aarde otsinguga pikalt. Kuhu ta end hulga käest ikka peidab. Tänud.
Bussipeatuse poleerimine käis suure hooga, välja toodi mõned peenemadki tööriistad. Edasi liikudes vaatasime ikka üles ja alla ja vasakule-paremale, tegime pätikat ja muud akrobaatikat. Eriti hirmsaks osutus okastraat-maoga kohtumine. Lõpuks oli aare sunnitud alla andma, kuna geopeiturite mass oli kaunikesti suur. Parklasse tagasi jõudes tundus, et niipea see nipikas oma pesas rahu ei saa.
Selle aarde võtsime ette peale kordonist kolistamist. Jäi ta ju kenasti nö koduteele, kõht hakkas ka juba mõnel tühjaks minema. Bussipeatuses valitses õnneks tühjus, ei hingelistki bussi ootamas. Nii saime rahulikult kõike poleerida. Leidnud vajaliku siirdusime edasi ja siis olin oma uudishimu ohver. No kes käskis mul küll sinna ronida, allatulek võttis nii kaua aega, et mõni oleks selle ajaga oma kõhu jõudnud täis süüa juba laagripaigas. Aga õnneks on kõik hea, mis hästi lõppeb. Tünni saime kätte ja taaskord avastasime eest tühja logiraamatu. Vahetasime termomeetri võtmehoidja kuldse X vastu ja lõpuks saime hakata laagripaiga poole sõitma... või noh hetkel me arvasime nii :P. Tänud muheda aarde eest!
Aarde suundudes sõitsime jalgrattasporti harrastavast Erkost mööda. Soovisin talle jõudu, et hiljem Muinastulede ööl kohtuda.
Bussipeatusesse lähenedes oli seal üks auto juba ees ja üks bussi ootajatest oli sellises asendis, milles viisakad inimesed küll bussi ei oota. No võib-olla kusagil stepis oleks selline asi veel kõne alla tulnud, kus horisont pikemaks venitatakse. Seega olime liitunud sun123451 tiimiga. Edasi oli ainult väike jalutuskäik punktist punkti. Viimases punktis otsis keegi meist veel püüdlikult aaret edasi, samas kui logimine oli juba käimas. Palusime tal küll otsimist mitte katkestada, aga kus ta siis kuulas. Tänud.
Mõtlesime, et suur tung siia on juba möödas kuna parklas olime esimesena. Rääkisin, et peidukoht ja maastik on 3.0 ja olidki mehed juba kõrgustes. Saabus 1 auto ja siis veel teine, kas ka kolmas oli või seda ma kujutasin ette, vot ei mäleta enam, hämaraks hakkas juba minema. Eks teisedki tuiljad said naerda Steni oksa valiku üle ja (vähemalt Taavi väidab, et tema nägi esimesena, kes seda tõde enam mäletab) kaua ei läinud kui saime edasi liikuda. Tanel kohe üldse ei viitsi autota enam liikuda, kole lugu! Mõnus jalutuskäik, kuigi siin aarde juures hakkasin vaikselt tundma, et on juba päris jahe. Aitäh!
Tegelikult olime me teel Keibu luidete poole, kui mulle roolis olles jäi silma üks kinnine karp gepsu ekraanil. Eespool paistis juba üks bussipeatus, mis kahtlaselt sobilik tundus. Võtsin hoo maha, et täpsemalt uurida gepsu, kui sappa oli jõudmas üks auto. Viisaka teel kosserdajana (kes ma ju oma aeglusega olin sel hetkel ;) ) tõmbasin serva, näitasin tagumisele, et ta võib vabalt mööduda, mida ta ka tegi. Ja siis... keeras see nüüd juba tuttavana tunduv auto sinnasamma bussipeatuse parklasse, kus niigi ports masinaid ees. Krt... matuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu. :D
Igastahes, nagu varemgi on olnud põhjust tõdeda, on õige ajastus, õige seltskonna tabamine hea eeldus aarete leidmiseks. ;) Ronimise ülesannetega enam probleeme ju polnud. Tervitused Matu autost väljunud Rudolfile. ;) Meenutasin mõttes hea sõnaga Narva linna ja asusime ühiselt esimest punkti poleerima. Kaugemalt nähtu ei veennud veel esimesest punktist leiuta lahkuma. Bussikas sai üle vaadatud nii alt kui ülevalt ja Peebu silm oli teraseim. Jätsime autod kenasti parklasse ja asusime teele. Teises punktis kohtasime väärikat seltskonda (tervitused iksidele ja jussikestele ja marihenile), kes olid oma info kätte saanud ja punusid minema. Edasi. Meie jäime oma osa täitma veel. Vajalik käeseljale Andresele kirja ning samuti teistele järele. Mari tuli vastu ja kurtis, et temal miskit ikka kaotsi läinud. Uurisime siis Andrese kätt, ei mitte elujooni ja saatusekäike, vaid käeseljalt numbreid. ;) Nii läksimegi ühiselt, seitsmekesi lõpu suunas.
Kohapeal läks kiirelt. Seni kuni teised aktiivselt otsisid, seisis matu vaikselt veidi eemal ja minu arust oli tema see, kes silmi kasutada mõistis. ;) Rudolfile jäi näputöö ja kirjutamine oli peaaegu igaühe enda teha. ;) Nimed kirjas, karp tagasi ja kolme auto kolonn suundus Nõva poole. Hetkeks jäi vist parkla tühjaks. ;) Oli väga lõbus ühine otsimine. Enamuse ajast nahistab iga seltskond omaette aardeid taga ajada, siis vahel on sellised massiga löömised väga toredad. ;) Hoopis teine tera... Aitäh!
Meid oli tõesti piisavalt, et katta kogu metsaalune: nuffi, armastan, tunk, kassikakk, 4 trafficut ja 2 bertit. Vägev! Eks me otsisime siit ja sealt, ülevalt ja alt, kaugemalt ja lähedamalt kuni leitud ta sai, lõpuks. Parajalt nipukas oli. Täname aarde eest. Meie lõpetamisel ja auto poole suundumisel oli tore pilt parklas: meie autod ja juba oli saabunud uus vahetus.
Kivil istub väike konn, mõtleb, et ta üksi on. Koivad välja sirutab, päikse käes end soojendab… Nii ma siin kivikesel istusin ja ootasin, aga ei tulnud kurge ega geopeitureid. Läksin noppisin vahepeal teisi aardeid ja kui tagasiteel olin… oi oi mis geoparkla siia bussipeatusse oli tekkinud, kuus autot ja minu oma seitsmes. Kiirustasin, siis uuesti sihtkohta, suurem seltskond tuli mulle juba vastu ja naersid, et mine istu veel seal kivil. Osad olid alles aktsioonis ja ma siis tegin ka nii nagu soovitatud. Seekord oli istumisest rohkem kasu ja saime teekonda jätkata, aga voor siia ei lõppenud veel nii pea. Kolm autot sõitis minema ja kolm autot tuli asemele.
Meid oli tglt palju! Teades-tundes Erkot panustasin mina vaid kõrgustesse. No tiba pingutasin üle aga niisuure ja lõbusa seltskonnaga oleks võinud neid kohti "kus Keiser jala käib" rohkemgi olla, nii tore oli! Mina tänan, olime kah teised!
Kolviku kordoni juurest lahkudes unistasid autosolijad laagripaika jäänud heast ja paremast. Päev oli parasjagu ka lõunas. Levipiirkonda jõudes, käis piiks-piiks ja uus aare jälle tuli. Üllatuslikult oli logiraamat tühi ja selle päeva teine ftf oli taskus. Huvitav paik. Täname peitjat!
Autosid ja seltskondi oli juba hulgem, kõigil sama huvi suurte kivide vastu. Üks leidis ühe ja teine teise punkti, koos aarde. Meie logi oli raamatus teine!
Olime teel Keibu luidete suunas, kui avastasime, et üks roheline karbike jääb täpselt teele. Mõeldud- tehtud- ei saa ju võimalust kasutamata jätta. Parklas oli sel hetkel vist umbes viis autot. Lihvisime nullis bussipaviljoni seni, kuni Peep leidis õige vihje. Teises punktis tabasime suurema seltskonna, kellest osaga liitusime säälsamas. Ja lõpp läks ludinal- mitu pead on ikka parem, kui üks :) Tänud :)
Nulli jõudsime hilinemisega, kuna oli vaja jah tee peal Mikiga juttu puhuda ja Erkole signaali anda. Nulli ootasid meid juba tavalised bussiootajad, kes millegi pärast tegelesid akrobaatikaga. Edasine läks kõik hõlpsalt. Aitäh näitamast!
Sedamoodi sündmusaardele sõit on nagu lumepall, karavan paisub aina pikemaks. Nii olnud ma üldse üllatunud, kui sellegi aarde nullis seisis auto, kaks tegelast tegid nägu, et nad ootavadki bussi, aga kui me nägime, kui kõrgel katuse all kolmas sell juhuslikult bussi ootas, oli nalja palju. Ootasime kaks mahajäänud ekipaaži - no Mikile oli vaja viibata teel ja Erkole pasunat anda - ka järgi ja siis panime edasi juba nelja tiimi jõul. Ja siis oli puhas lõbu, kõik punktid andsid ennast kätte minimaalse otsimisega ja lubatud maastik 3 meie ei kohanudki. Ja Triinu muidugi kasutas aega jälle efektiivselt ja sai siit hoopis suurema koguse pohli. Aitüma kerge jalutuskäigu eest!