Storby

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

14 juuni 2024 leidis Gert [gert]

Leitud

Tänud aarde eest

12 august 2023 leidis Siiri ja Toomas [muumi]

Huvitav rahvas need rootlased, taastavad siia imeväikesele maakillule kirikut. Lahkuti siit ju juba 80 aastat tagasi. Väga lugupidamist väärt ettevõtmine ikkagi. Täname peitjat.

18 august 2022 leidis Marko [markosu]

Aitäh aarde eest!

29 juuli 2022 leidis Saarel seiklejad [raku178]

Kirik oli väga vahva.

29 juuli 2022 leidis Matkajad ja [sunflower]

Seiklesime saartel küll ratastega kui ka jala.Ilm oli super ja meeleolu ülihea,nii ei jäänud meile peitu ükski aare mida jahtisime.Aitäh saartele kutsumast.

29 juuli 2022 leidis Anne, Aive, Raiko, Vanda [nuffi]

Kirik ülimalt lahe aga kuidas keegi ei hoolitse, pole teedki sinna! Kurb, väga kurb, et juba mitu aastat seisab niimoodi, samas paistis, et ei rüüstatud ka, justkui aga no mis häda siuksesse kohta üldse kirik püsti ajada. Mittemidagi seal tagaotsas ei olnud, see hämmastas saarel kõige rohkem.

Lahkusime nukra tundega, suvaliselt üle konarliku põllu. Tänud kutsumast, ei muidu ma siia ei tuleks!

25 juuni 2022 leidis Matkajad & [speedsta]

Kaevu juurest oli siia mõnus vurada, tuul sasimas juukseid nendel kellel need veel säilinud. Kirik on kehvematel (kuumematel) aegadel olnud ikka varjupaigaks inimestele, seega tegime meiegi pausi just siin. Sees oli mõnus jahedus vastukaaluks õuele. Esmalt logisin aarde ning senikaua, kui kõhtu kinnitasime, grillis logiraamat päikeselõõsas ja vabastas ennast ajajooksul kogunenud higist, et siis tagasi sinna minna, kus oli tema koht.

5 juuni 2022 leidis Kaupo, Liis, Silver, Tarmo, Merle [meteta]

Jalutuskäik kirikuni üle kevadiselt kauni kollase lagendiku. Kirik üllatas, kuna ees ei oodanudki lagunevad müürid, vaid täitsa uhke hoone. Seespoolt uurimine andis korraks ka head jahutust ülisoojal päeval. aitäh.

5 juuni 2022 leidis Kaupo, Liis, Merle, Tarmo ja [silver0]

Leid tuli kiirelt, seega jäi rohkem aega kirikule pilk peale visata. Paistab, et luua süsteem siin ei toimi, seega tuli ukse eest tool ära tõsta. Restaureerimine oli täies hoos. Uus ja vana harmoneerusid päris hästi. Julgem pärdik otsustas ka parema klõpsu nimel tellingutel ära käia.

Tänud.

5 juuni 2022 leidis Merle&Silver&Tarmo&Kaupo&Liis [luurebuss]

Kirik oli tõesti uhke ja eriti tore, et seda vaikselt otsast taastatakse. Mõni julgem läks vallutas kohe mitu kiriku korrust ära - pidavat nii taevale lähemal olema. Ühtlasi palusime igaks juhuks oma olematute geopattude eest andeks ja siis sammusime edasi.

5 juuni 2022 leidis Merle&Silver&Tarmo&Liis&Kaupo [lepalind]

Kiriku asukoht on tõesti hämmastav, aga vähemalt saab traktor kilometraaži. Meil suurenes ainult jalgade kilometraaž ja nii me siin põllul vantsisime. Tingimused olid väga head, hein oli madal ja ilm oli mõnus. Leidsime kiirelt aarde ja vaatasime kiriku üle. Väga vägev värk. See järel jalutasime tagasi paadini, mis oli kirikust loode suunas.

5 juuni 2022 leidis Kaupo, Liis, Merle, Silver, Tarmo [tarmoxy]

Järjekordne pärl siin mahajäetud saarel. Siin oli tunda et vanadele varemetele oli ilusti hing sisse tagasi puhutud ja teine v6imalus antud. Jäi kyll kysimus et miks ja kellele, aga ega ei peagi ju k6igist asjadest aru saama ja tegelikult oli ju täitsa m6nus siia varju tulla. Väga viisakalt taastatud ja imestasime isegi redelite kvaliteeti. Astmed k6ik sisse tapitud ja lausa EN märgis peale joonistatud :D Tänud peitjale

28 mai 2022 leidis Helbe, Helen, Salme, Krissu, Dauno, Margus ja Raul [helbez]

Tegime ratastega tiiru kõigepealt Suur Pakril, esimesena tulime selle aarde juurde. Kui nimed kirjas, uudistasime kirikut. Päike paistis ja kogu väli oli nurmenukke täis. Lisaks üksikud muulukate õied. Ilus omapärane koht, aitäh siia juhatamast!

28 mai 2022 leidis Pakrite rataskond [yksk6ik]

Arvestades, et siin pole ainsatki maja, on selle kiriku eest hoolt kantud, praegugi tundub remonditavat. Tore, et väärtustatakse. Leidsime aarde ja uudistasime sisemust. Tänud

28 mai 2022 leidis Pakrite vallutajad [helen]

Peale saarte vahelise tammi ületamist võtsime suuna kohe lõunasse ja väntasime ühe hooga selle kiriku juurde. Teel selle aardeni tegime ka väikese valearvestuse õige teeraja valimisega ja seetõttu saime ühe lõigu ka üle põllu sõita. Tänu sellele sattusime imelistele nurmenuku väljadele. Üldse on siin saarel praegu imeilus õitsemise aeg. Igal pool on ilusad õieväljad - nurmenukud, metsmaasikad, kullerkupud, anemoonid, pääsusilmad, piibelehed, võililled ja veel paljud natuke tundmatud lilleliigid.
Kiriku taastamine käib täie hooga ja praeguseks on valmis saanud päris korralik rajatis. Uudistasime seda hoonet nii seest kui väljast. Huvitav, kui restaureeimine lõpule jõuab, kas kohalikud seda ka usinasti sihtotstarbeliselt kasutama hakkavad. Asub see ju praeguseks säilinud külast suhteliselt kaugel.
Aardekarbi leidmine raskusi ei valmistanud. Vesi oli karpi tunginud, kuid tegime korraliku hoolduse. Puhastasime, kuivatasime, markeerisime. Nüüd kõik ilusti korras. Aitäh Storbysse juhatamast!

14 märts 2021 leidis Siil77, ja Reisi vandersellid [siil77]

Vàga ilus koht Enne polnud kunagi Suurel Pakril kàinud

3 juuli 2020 leidis Inge [aunad]

Väike-Pakri Lillby sadamas tõsteti mu ratas väikelaevalt maha ja 11km hiljem sai leitud Suur-Pakrilt päeva esimene aare. Tegelikult viimase u. 0,5km jupi tegin jalgsi sest ega ikka ei ole olemas neid kaardil näidatud teesid. Kohapeal kõigepelt logisin aarde ja siis uudistasin kirikut ka. Väljast teine täitsa kenakeseks saanud, sees veel tellingud. Tänan peitmast.

6 juuni 2020 leidis Elena [elbori]

Väga ilus väike kirik. Vaade oleks ilmselt imeline, kui põld veel õitsevate nurmenukkudega kaetud oleks. Tuleb rohkem kevade poole tagasi tulla.

6 juuni 2020 leidis Henri [henrikiivit]

Kui selle aarde poole teele asusime, siis sai juba tee peal kirjeldust loetud ja polnud raske teha järeldust, et sihtkohaks on kaugusest paistev kiriku torn.

Tuleb tänada meie neljajalgseid sõpru saarel, kes olid heinamaa ilusti madalaks järanud ning seetõttu oli kõndimine veidi lihtsam aga seeeest oli meeletu tuul, mis tahtis mütsi peast viia - õnneks võrdlemisi rasked seljakotis hoidsid jalad maas :)

Kohale jõudes ei tekkinud aarde leidmisega erilisi raskusi ning kui jalga veidi puhatud, siis vaatasime ka kiriku üle - hea meel oli näha, et hoone oli ilusti korda tehtud ja kestab veel pikki aastaid

See aare oli ka sellepoolest eriline, et sealt maalt edasi hakkas kodutee ja sammud raske makakoti all olid nagu veidi lihtsamad ;)

24 juuli 2017 leidis Arvo [arvoaljaste]

Et selle aardeni jõuda, tuli julgus kokku võtta ja pullikarjale vastu astuda. Kumb on tugevam, kas kolm täisjõus meest või 4 pulli, kes hoolega meie poole marssisid. Ühel hetkel pullid jäid seisma, uudistasid, me läksime otse peale ja noored pullid lõid kartma, hakkasid ära jooksma ja see murdis pullikarja moraali, ka kõige julgem ühel hetkel jooksis meie eest ära.

Järgmine kari oli juba 8 liikmeline, ka see sai tükkideks peletatud, kuid aardeni jõudmiseks oli ainuke tee neist läbi kütta. Üks ägedam pullipoiss aga urises ja kraapis maad, samas jäigi arusaamatuks, et kas ta oli meie peale või hoopis mullamuttide peale tige. Ja lõpuks oli kirikuaias ka aardevalvur. Võiks öelda, et lõpuboss. Aga see oli eriti arg isend ja kui me teda kallistama läksime, siis pani sellise hooga liduma, nagu kodumaa paistaks.

20 juuli 2017 leidis Mari, Mariann, Maris, Mihkel, Krista, Piia ja Peeter [kikael]

Peale Matit sõitsime traktoriga Suur-Pakri lõunaotsa. Kiriku juures käis vilgas restaureerimine. Otsisime oma karbikese üles ja tutvustasime mängu kohalikelegi , et nad koristustöö käigus seda ei eemaldaks. Siia jæi rändur maha. Aitäh!

20 juuli 2017 leidis Mari,Mariann,Maris, Mihkel,Krista, Piia ja Peeter [blondiin]

Minulegi jäi siit meelde kaks asja. Esiteks et jumala teed on ettearvamatud. Siin saarel taastub jumalakoda ilma kohapeal oleva koguduseta. Pigem just mälestusmärgina kunagi siin olnud ja hetkel pigem kuskil kaugemal asuvale usule. Mujal kipuvad ka kogudustega kojad lagunema.

Teiseks oli brigadiri proua südamest tulnud imestus et te olete ju täiskasvanud inimesed ja tegelete sellise mõttetusega, tehke parem tööd. Meie seas olnud misionärid proovisid loomulikult geopeituse suhtes uskmatut pöörata õigesse usku. Mina asusin esimestena aga oma ristiretkele mööda saari, mulle tundus see misionitöö sama mõtestatud olema kui Kuveiti nafta eksportimine

20 juuli 2017 leidis Mari,Mariann,Maris,Piia,Mihkel,Peeter,Krista [krista]

Valges kostüümis tädi vaatas huviga, et mis see Villu nüüd traktoriga kohale tõi, kas abiväge? Siiralt pettunud oli, kuuldes, et meil teised plaanid. Usinad mesilased jäid meist edasi vuukima ja tädile sai GP infot jagatud. Väide, et Suur-Pakril elavad vaid pullid ja metsloomad, ei ole ajutiselt tõene. Kabeli restaureerijaid oli siin omajagu, kes telkidega oli ala asustanud. Tänud peitjale.

20 juuli 2017 leidis Krista, Peeter, Piia, Mari, Mihkel, Mariann ja Maris [max]

Minu jaoks selle aarde esmakülastus. Eelmisel Pakri tripil jõudsid siia meie seltskonnast vaid kaks visamat - Merike ja Margus. Teistel lihtsalt ei jätkunud jõudu rühkida jalgratastega läbi siin saarel aastate eest vohanud meetrikõrgusest kibuvitsa-vaarika ja kes enam mäletab mis muu taimestiku padrikust. Aja jooksul olen näinud palju pilte selle ehitise varemetest, kuid nüüd oli meeldiv üllatus ootamas. Ehitis on saanud uue katuse ja uksed. Ka meie külaskäigu ajal tegi tööd usin restaureerimisbrigaad. Kelle peakorraldaja kuuldes, et me mingeid karbikesi taga ajame, arvas, et parem võiksime tööd teha mitte aega surnuks lüüa :) See oli nii ehe reageering meie hobi kohta :) Siin lõppes meie mõnus traktoriga sõit ja edasi ehk tegelikult hoopis tagasi jätkasime oma matka jalgsi.

20 juuli 2017 leidis Krista, Mari, Maris, Mariann, Piia, Peeter ja Mihkel [mihkelp]

Loksusime traktoriga kohale. Kõigepealt logisime aarde ära ja siis vaatasime ka kiriku üle. Aitäh!

16 juuni 2017 leidis ikka koos kõigi teistega [insomn1um]

Ma imestan, et Inga mind kaasa kutsus. Ma veel ikka täitsa algaja geopeitur, täielik noob veel. Uudishimust sai nõustutud, ning reisil sai ka tutvutud professionaalsete geopeituritega. Samal ajal kui ma kirikut uudistasin, sai aare juba leitud.

16 juuni 2017 leidis Vaiki, Levia, Hannes, Hanno, Triin, Einar, Tiia, Karl ja Inga [kingu]

Kui minult küsiti, kas ma oleksin huvitatud väljasõidust Pakrile, ei tulnud mu vastus küll nii kiirelt, kui liblika mälu pikkus on, kuid siiski täiesti arvestatava kiirusega. Ega ma ei mõelnud ju üldse, mida see endast kujutab. Oma naiivsuses arvasin, et see on midagi Saaremaal aarete otsimise taolist - autoga nulli ja logimine. Alles mõne aja pärast hakkasid välja tulema mõningad kõhedustäratavad asjaolud: 25 km kõndimist, 25 ühikut raha, paadisõit, traktorisõit jne jne. Aga kuna jah-sõna oli juba öeldud, ei tahtnud ka alt vedada, niisiis võtsin veel Vaiki kaasa, kellele pakkus reis huvi vaat et rohkem kui mulle. Lisaks oli keegi, kellele vahepeal soiguda.
Kokkulepitud päeval ja tunnil kogunes rahvas parklasse ning kui olime rüsisnal paadi juurde jõudnud selgus, et kümnes plaanitud liige otsustas meid alatult hüljata. Veidi kõhedalt astusin ebakindlale alusele, aimamata, kui mõnus see tundub päeva lõpus. Päästevestid kinnitati selga ning tuhinal kihutasime saare poole. Tegelikult oli see päris mõnus reis ning kuigi Karl üritas sõidu ajal pilti teha, loobus ta vastupuhuva tuule tõttu sest mõttest siiski üsna kiirelt.
Kohale jõudes võttis meid vastu tohutu linnukari ning traktor, kes pidi meid esimesse punkti sõidutama. Ronisime kasti ning logistamine algas. Ma olen mõned korrad elus sõitnud traktori taga kastis, kuid see ulatas aega, kui mul ninagi õieti üle kastiääre ei paistnud. Nüüd mõnulesime ülestõusva tolmu ja diisliaurude käes ning nautisime loodust.
Sõit läbi kahe saare kestis natuke üle tunni, nii et esialgne plaan kärutada sellega 90 minuti jooksul 5 punkti läbi, kukkus üsna kiirelt ära. Kellelgi polnud tahtmist nii palju maksta, et traktoriga lõbusõitu teha.
Ma jõudsin kastist välja ronida, kui nägin, et pagarid juba logivad. Jooksin juurde, et vähemalt nimigi ette öelda ja oligi kõik. Kirikusse sisse ei jõudnud, kuid kuulsin kaeblikke helisid, kui Hannes kella tõmbas. Siis pakkus traktorist teise punkti juurde tagasi viimist, kuna aardeotsimine tekitas talle tõsise huvi. Peaaegu nii suure, et tahtis isegi otsima tulla, kuid minu pealekäimisest hoolimata ta sest kahjuks loobus. Ma lootsin nimelt, et siis saame vähemalt tasuta sõita, kuna nähes, kui pikk oli teekond sadamast viimasesse punkti, pani mind ikka tõsiselt kahtlema, kas ma jõuan üldse poole saare pealegi.
Tänud aarde eest, mida ma ka vilksamisi nägin.

16 juuni 2017 leidis koos teistega [pagarid]

Esimene. Aitäh!

16 juuni 2017 leidis Hannes, Inga ja Vaiki, pagarid, TBin, Trine ja Hanno, Karl [hpalang1]

Ma miskipärast arvasin, et traktoriga saab siia tiba rutem, aga tunnike ja tiba pealegi kulus läbi kahe saare sõitmiseks. Raputas natsa ja tolmas kah, aga need Suure Pakri suured lagedad karjamaad ... Paadiga ümber saarte kimada on ilmselt ka lahe, aga neil militaarkoplitel on oma lumm, ja eriti veel siis, kui traktor on tagasi läinud ja helid kuuldavad. Üks koovitajatitt seisis kivi peal ja näitas ennast, ja kõik need muud asjad ... Kiriku juures vallutas traktorist esimese asjana peldiku, ja kuna koordinaat näitas kah sinna suunas, siis pidasin paremaks esimesena ikkagi kirikusse kaeda. Uksed on paisunud, tuleb uuesti teha, ja kiriku on vallutanud pääsukesed. Kummaline. Otse sissepääsu kohal rippus silmus. Lõin retke kordamineku heaks paar korda kella ka - õnneks läks. Ja kui kiriku kinni olime pannud, tegelesid teised parasjagu logimise ja traktoristile geopeituse õpetamisega. Mõlemad läksid korda, tundub mulle vist. Aitüma kutsumast, mulle siin meeldib.

16 juuni 2017 leidis 9-pealine seltskond geopeitureid + traktorijuht [zdrk]

Päev 96.

Mitte kaua aega tagasi küsiti kas oleksin huvitatud Pakri saartele minemist. Vastus oli olemas kiiremini, kui liblika mälu pikkus. Ainuke mure, et väljakäidud kuupäev 15.juuni oli mul tööpäev. Väikese kauplemise peale tuldi mulle vastu ja sain päeva vabaks. Seepeale sain uue info, et minek on hoopis päev hiljem. Reedene päev mul samuti tööpäev. Sisse tekkis kahtlususs, et kas nüüd jääb minu joaks see retk katki. Läksin uutele läbirääkimistele, mis õnneks lõppesid minu jaoks positiivselt. Eks ole näha kui palju teeneid ma nüüd võlgu olen.

Kogunesime natukene enne kümmet Kurksel. Tegelikult pidi meid olema vastavalt kellaajale ka samu palju matkajaid aga meie peaorganisaator Alo tegi paadi juures üllatuse mitte paati tulemisega, sest tal tulid ette muud kohustused. Sõit Väike-Pakrile oli mõnusalt tuuline. Saarel ootas meid juba tellitud traktor järelkäruga ja terve posu karjuvaid linde. Erinevaid ideid oli mitmeid kuid paika jäi plaan sõita Suure-Pakri lõunatippu, et sealt edasi jalgsi matkata. Sõit oli üle ootuste ajamahukas. Vaid natukene kiiremini kui jalakäija tempo aga kogusime seeläbi kokku palju väärtuslikke mahakäimata jäänuid kilomeetreid. Natukene üle tunnise sõidu järel jõudsime kohale. Seal piilusime sisse pääsukeste poolt vallutanud kirikusse. Hannes lõi paar korda ka kella. Kirikust välja astudes oli kaaslastel juba karp pihus ja ajasid meie taksojuhiga geopeituse jutte. Aitäh!

9 september 2016 leidis Marje ja [puutetundlik]

Viimane. Peale selle leidmist sumpasime läbi kõrkjate poolele teele paadile vastu ja siis algas meie tagasitee, põnev ja värvikas :D. Aitäh Marjele ja Paavole Scorpioniga laiamisreisile kaasa kutsumast, oli väga tore :).

13 september 2015 leidis Leho & kamp hulle aerutajaid [morgot]

See aare jäi teekonna viimaseks. Sai tehtud lõunapaus ja edasi liigutud.

Aga kui meil Kurkse uuesti üle vee paistma hakkas selgus kole tõsiasi, et oma jõuga me sellest vastutuulest läbi ei murra. Siis saigi otsustatud õlekõrre kasuks ja tellisime oma parvele Kurksest mootori ette. Kogu retke pikkus oli ~25 kilomeetrit millest viimased 5 olid motoriseeritud.

17 august 2015 leidis Reigo [reix]

Süstamatka kolmas päev. Viimane aare Pakritel, nüüd plats puhas ja edasi mandrile, Lutsukiviranda.

26 september 2014 leidis Jarlet, Illimar, Raido, Kaarel, Indrek [jarlet]

Kirik on kenasti taastatud. Sees oli mõnus kaselõhn. Tõsise tormiilmaga oleks siin päris õdus redutada. Meil aga oli eesmärk veel õhtul põhjatippu jõuda. Logisime aarde ja suund kompassile ning otse põhja.

Tänud peitjale.

27 juuli 2014 leidis Bosse [bussbosse]

Leitud, logitud, tänud!

28 juuni 2014 leidis L@SSIE ja Lapsuliblikas [lassie]

Kui kirikuni jõudsime, oli Mati juba viimsele teele saadetud. Vaid tallatud rohi meenutas toimunud sündmust. Kiriku kõrvalt konkust paistis inimsiluett. Kui ma seda aga põhjalikumalt silmitsesin, siis tundus see ära kaduvat. Kui konkuakna poole ei vaadanud, ilmus siluett tagasi. Oli see nüüd mõni arglik töömees, või Mati vaim, raske uskuda, sest kirikuhoones mängis mingi Elmarilaadne raadio tervitusi ja Terminaatori lugu. Kohalik peldik tasub külastamist. Kultuuriväärtused.

28 juuni 2014 leidis Lassie ja [lapsuliblikas]

Lähenesime aardele ja imestasime, kas keegi istub tõesti soojakus või meile ainult tundub. Kiriku ees seisnud soojaku aknast paistis midagi inimeselaadset... Paraku oli vari täiesti liikumatu. Logisime aarde ära ja lahkusime. Tagasi vaadates tundus endiselt, et keegi istub. Korraga vari liikus - tõusis püsti. Ma sõna otseses mõttes ehmatasin. Nagu oleks vaimu näinud. :)

GP 1103 / GC 1323

7 juuni 2014 leidis Liis, Mairi, Maksim, Priit [limag]

See on meie esimene Pakri tuuri ajal leitud aare. Aitäh!

1 juuni 2014 leidis Jan, Kristo, Laur, Leelo, Allan, Madis, Erko, Tanel ja Liis [muhujan]

Selle reisi viimane aare. Uudistasime kirikut ja logisime aarde. Väike tiir kalmistul ja hakkasime taas paadi poole astuma. Tore reis. Tänud Tanelile ja kogu matkaseltskonnale. Oli väga mõnus!

1 juuni 2014 leidis Kristo, Jan, Laur, Leelo, Allan, Madis, Liis, Tanel, Erko [kristof]

Ja see oligi meie selle korra viimane aare Pakritel. Hea näha et kabelt renoveeritakse. Kerge väss oli ka peale tulnud, veel oli vaja jõuda paadini kuhu oli umbes 2,2 kilti. Selle päeva skoor üle 31-e kilomeerti. Tänud!

1 juuni 2014 leidis Jan, Kristo, Laur, Leelo, Allan, Madis, Erko, Tanel ja Liis [erko]

Lõpuks jõudsime välja oma päeva viimase geopeituse-aarde juurde. Siingi tehti grupileid. Seltskond vajus äkitselt kõik nagu niidetult murukamarale, mõni lausa magama. Mul igatahes väsimust polnud ja tekkis veel tahtmine viimaseid tunde kasutada vanade Suur-Pakri külade uurimiseks. Sel ajal, kui ülejäänud rahvas paadi randumiskoha poole suundus (jutu järgi, et seal edasi magada), tegin ma Rannaküla (Åsby) ringi. Saingi aega maksimaalselt ära kasutada, kuna randa jõudsin 7 minutit enne kokkulepitud aega. Tundus, et rahvas veidi muretses, kuhu ma jäin, kuid kõik oli ilusti kontrolli all. ;) See 30km matk Pakri saartel oli igati õnnestunud ning emotsioonid jäid vaid positiivsed! Jääb üle tänada Tanelit idee ja ettevõtlikuse eest korraldada geopeituritele erireis!

1 juuni 2014 leidis Jan, Kristo, Laur, Leelo, Allan, Madis, Erko, Tanel ja Liis [cherub]

Päeva viimane aare, siia jäime pikemaks päikse kätte mõnulema. Et kogu retk võttis kõvasti vähem aega, kui arvanud olime, saime kohe mitmes kohas päris pikalt puhata. Kui paat meile järgi tuli, kerisin ma püksisääred üles... Aga raske on olla lühike- vesi oli ikkagi poolde reide. Kokkuvõtteks võib öelda, et päev oli väga tore ja kordaläinud. Aitäh kaasgeopeituritele ja peitjatele!

1 juuni 2014 leidis Paar vähem kui paaditäis geopeitureid [laur]

Viimane aare sellel toredal päeval. Kõik läks nii kuis pidi ja saime varemgi valmis kui oli plaanitud. Ühtegi aaret endal leida ei õnnestunud kuna alati oli keegi kiirem :) Päev ise läks ka väga kiirelt ja ka viimased paar tundi paati oodates olid toredat kuulates teiste lugusid aaretest ja muust. Suured tänud Tanelile korraldamast ja suured tänud toreda seltskonna eest!

1 juuni 2014 leidis Jan, Kristo, Laur, Leelo, Allan, Erko, Madis, Liis ja Tanel [timix]

Kaugelt paistis juba see kirik ning tuli kogu aeg aina lähemale. Aardeleid tuli kiirelt. Seejärel nautisime natuke ilusat ilma, uudistasime kirikut ning seejärel läksime mere äärde, kohta, kuhu pidi meile varsti vastu tulema paat. Kuna veetase oli madal, siis pidime põlvist saati merre minema, et paati saada. Selle eest oli mind muidugi ka eelnevalt hoiatatud, kui tahame Suur-Pakrilt tagasi saada. Erko oli aga veel omapea uitama läinud ning jõudis kohale alles siis, kui teised juba paadis olid. Sellega oli ka meie tänane üle 30-kilomeetrine matk Pakritel läbi. Aitäh toredale seltskonnale, aarete peitjatele, paadimehele ning imeilusale ilmale! :)

1 juuni 2014 leidis Trobikond geopeitureid ja Madis [madis1989]

Leid oli väga kiire ning seal ilusa sakraalehitise juures tegime ka pikema peatuse. Seejärel vantsisime mõne kilomeetri kaugusele mere äärde, kuhu meile järgi tuldi. Aitäh peitmast!

31 mai 2014 leidis Ove ja 16 matkajat [ove]

Esimene kord käisin seda aaret otsimas 2006 aastal kevadel sügava lume ajal ja tookord jäi aare leidmata. Nüüd 8 aastat hiljem oli aarde leidmine uuest asukohast väga lihtne. Koos matkaselskonnaga sai üle vaadatud kirik ja erilist vaimustust tekitas välikäimlas olev kodukootud pildikene seinal. Siit tagasiliikumiseks Väike-Pakri Suurkülas asuvasse telklaagrisse liikusime saarerahva pakutavat taksoteenust kasutades (vt. pilti).

14 september 2013 leidis Henn, Liina ja Andreas [gpsitu]

Suur-Pakri retke kaugeima aardeni jõudsime peale nii umbes 17 km matka. Õnneks oli aare väga inimlikult peidetud, nii et õnnestus see vihjetagi üles leida, vihjega oleks vist veelgi kiiremini läinud.

Väikese puhkepausi ajal hävitasime viimased võileivad ja jõime ära pea kõik kaasavõetud vedeliku. Seejärel algas tagasitee Väike-Pakrile, et kokkulepitud ajaks sadamast lõuna pool asuvas randumiskohas paadile jõuda. See oli juba tõeline kiirmarss, vahepeal sai viimaste jõuvarude najal veel sörgitudki, sest tundus, et siis teevad tööd teised, mitte nii valusad lihased. Kui siis lõpuks paadile jõudsime, ütles taksomeeter (okei, Endomondo), et oleme kokku matkanud seitse tundi ja läbinud selle ajaga 30 kilomeetrit. Minu elu pikim jalgsimatk... Aga väga äge!

1 september 2013 leidis Annika, Sorex* [annix]

Saarteretke viimane aare. Eelneval ööl süütasime seal läheduses ühe kalurimajakese juures oma Sorex matkalistega ka väikse Muinastulede öö lõkke mererahva ühtsuse ning ajaloo-kultuuripärandi austuseks

10 august 2013 leidis Meeli-Mari, Georg, Kelly, Jüri ja Margus [caveman]

Pakri tuuri alustasime Nõva sadamast, kust rentisime paadi. Tuul oli kõva, lained suured ning sõit väikse paadiga lainete vahel hirmuäratav. Peale paaritunnist sõitu jõudsime Pakrite vahelisele lahele ning siis võis juba rahulikumalt hingata. Kaldaääred on roostikuga kaetud ning randumiskohta väga lihtne leida ei olnud. Lõpuks märkasime kaldal lehma, seal juures ka kohalikku paati ning randumiseks sobilikku soppi. Kõigepealt käisime Kaevu aarde juures, seal meid saatis ebaedu aga õnneks siin tuli leid kiiresti. Aare heas korras. Tänan aarde eest!

22 juuni 2013 leidis Liisa, MK [blackwhite]

Kui kunagi käisin otsimas, siis ei leidnud aga seekord viis samm ja tee mind otse aardeni. Vaated on ilusad, kiriku ehitustööd edenevad.

17 märts 2013 leidis eix;eero timo(mugud ilmar ja silvi) [eix]

loodus andis hea võimaluse suuskadel merd ületada ja nii sai saarele aardejahile suundutud.selle retke esimene leid aare oli oma pesas külma töttu väga kõvasti kinni ja oli ikka tegu,et aarde sisse pääseda aga õnnestus.EVEJ aarde jogi juures viibisid ka lõbus vanapaar.

http://connect.garmin.com/player/285738962

21 august 2012 kommenteeris Andi [andi]
Vihje ja koordinaadid korrigeeritud.

19 august 2012 leidis Merike,Priit ja [alex]

Peale mälus sobramist meenus, et lausa enda semul on Kloogal paat ja ta oli valmis meid "merehädalisteks"viima ning õunte pealt lubas vaadata ka tagasi toomise asja.Nii me siis kärmelt ka oma retke planeerisime hoolimata ilmast ja inimestest.Paldiskis paati veesates ei pakkunud "nuttev"taevas just erilist silmailu kuid lootus sureb ju viimasena.Õnneks oli paadimees nõus meid maale toimetama Suure-Pakri lõunakaldal ja see lubas, et meie matk ei kujune väga pikaks(taas kord minu "blond" valearvestus ja lõpuks oli läbitud kilomeetreid 34 ringis)aga taevast tilkuv h2o ja märjad ning mudased teed olid "lisaboonuseks"sel retkel.Mööda põdrarada saime küll kirikuni aga siis hakkas lausvihmas peale tunnist ringi tuuseldamist masendus valdama.Retk tõotas juba algul sinist nägu.Üritasin ühendust saada aarde peitjaga aga tehnika ei võimaldanud kahjuks.Järgmisel valitud numbril kõlas aga selline info, et kohalikud kiriku taastajad olid aarde kuskile ümber paigutanud aga kuhu?Kolasime aga edasi kuid ainukeseks saagiks jäid erinevate kivide all ussid...prrr, andsin mina juba alla ning kükitasin kirikus nagu hunnik märga õnnetust.Täiesti uskumatult aga helistas mulle Hdhunt tagasi, et ta oli taastajate käest saanud info uue asukoha kohta...jessss!!Mõtteline päike valgustas pilves ning nutvat taevast ja logimise ajal said ka uued koordinaadid võetud ning ka hiljem peitjale edastatud koos vihjega.Tänud aarde eest ja spets tänud Hdhundile, tänu kellele sai leidmine üldse võimalikuks kuna uuest kohast poleks ise osanud otsida!

19 august 2012 leidis Priit, Alex ja [mooritz]
Hommikune pilvine ilm ei pannud meid oma plaane muutma ja nii me end sadamast leidsime paadile istumas ;). Natuke närvikõdi lainetel , natuke rahulikumalt sõitmist ja juba maabusimegi selle aarde lähistel, Alexil oli plaani ometi pühapäeval kirikus või siis kabelis ära käia :D. Lähenesime mööda kellegi rada, kes oli täpselt meile sobivas suunas läinud. Selle tee näitas meile kätte paadimees, kes arvas, et see on põdrarada ;). Nii siis jõudsime kabelini panime seljakotid vihmavarju ja jäin teiste otsimist vaatama. Minule üllatuseks ei leidnud aga Priit ja Alex sealt ,kus mina kunagi aarde olin leidnud ja kuhu umbkaudu ka koordinaat näitab, midagi muud kui ühe unise nastiku, kes lasi end siiski pildistada ja siis vaikselt uude peidukohta puges. Uurisime veel siit ja sealt ( kahtlustasin juba oma mälu altvedamist) ja siis tegime mõned kõned. Üks neist aitas meid ka leiule lähemale. Oli tõesti teises kohas, minul mäluga kõik korras :D.

19 august 2012 leidis [alex] [mooritz] ja [armastan]
Meie gps näitas aarde koordinaatideks 59 18 20,1 23 56 0,73
Aarde otsimine võttis veidi rohkem aega, pärast vihje saamist oli leid kiire.

22 juuli 2012 ei leidnud Liisa [blackwhite]
Randuda sai edukalt suure puu all- keegi oli roostikust juba rada kirikuni kõndinud kuid kõrvenõgesed limpsasid siiski sääri ja pikad püksid kulusid ka kuuma ilmaga ära :) Rohi on kiriku juures kõrge ning piirab tublisti otsimisvõimalusi. Kõndisin ka piki kiviaedu lootuses, et äkki kusagilt turritab aare välja. Ei leidnud. Kirik on edenenud ja asjade seisu järgi tundus, et meistrimehed seal toimetavad.

23 juuli 2011 ei leidnud mugu [mugu]
Ei leidnud sellepärast, et kahjuks tuli Triin & Hanno parasjagu saarele maha jätta. Ka see aare on üks põhjustest Capritele peagi tagasi minna!

23 juuli 2011 leidis Triin & Hanno [hanno5000]
Vahepeatusega joogivee hankimiseks Väike-Pakrilt jõudsime siia juba õhtu eel, randumiskohta hõredamate kõrkjatega sai päris pikalt otsitud, lõpuks otsustasime tol hetkel veel enda teadmata parima variandi kasuks. Kajakid rannale tõmmatud, suundusime tellingutes kiriku poole, esimese asjana ikka aare ja siis ülejäänud asjad :). Otsimine nii lihtsaks ei osutunudki, poleks olnud Triinu vihjeid, läinuks mul seal vist päris mitu aega. Natuke imelik peidukas, aga ei hakanud paremini ka peitma :P. Tänud!

29 august 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Pakrite-retke vimase aardeni läks kaevu juurest mõnus jalgtee. Leitud koordinaatidelt, konteiner asendatud 0,3l karbiga, katkine kilekott eemaldatud. Pärast leidmist meenutasime, et meie transpordivahenditeni on vaja kõmpida üle seitsme kilomeetri ja ületada sillaks nimetatud rajatis. Kui silla juurde jõudsime, oli meie joogiveevaru otsa, kuid teadmine, et teisel pool on joogivett, pani meid päris kiiresti silda ületama, kuigi ..... Kes on käinud, teavad. Kes soovivad veel seda kasutada - kiirustage, sest silla detailid on väga pehkinud ja sügistormid võivad selle lammutada päriselt. EV, J: nööbid (3+3).

24 juuli 2010 leidis ahti [hdhunt]
peale tulareemia aaret otsustasin minna otse mööda kallast lõuna poole. sinna kus asub väike kaluriküla. kus üks väike, lahke kalurionn on ootamas väsind rännumehi ja pakkub neile peavarju ja lubab endas magadagi. kaluriküla poole minnes tuli mõne kilomeetri ka madalas vees sumada, aga see ei teinud isegi linnavurlele mitte midagi. onni külastus sai ilusti logiraamatus logitud ja võtsin suuna kiriku poole. kuigi saarel ei ela kedagi on kiriku renoveerimisega pihta hakatud. rahad selleks pidid tulema Rootsimaalt. aare leitud ja nüüd suund suurküla kaevule.

21 juuni 2010 leidis Triin, Triinu, Priit & Paavo [speedy]
Peale keskööd onni lähistel öö veedetud
Hommikul putru söödud, kohvi keedetud
Alles seejärel matkaks valmis me vaimud
Asusid teele nii Priit kui ka nimekaimud

Tee meil kui haned reas läbi märja rohu
Teekond sinna ja tagasi oli meile nohu
Kirik olnud kaunis ja tellingud on püsti
Ei kahandanud miski meie kamba lusti

21 juuni 2010 leidis Triinu, Priit, Paavo ja Triin [trine]
Maabusime saarele eelmisel ööl süstadega eri suundadest, olles enne kokku leppinud laagripaiga ühe kõigile avatud matkaonni juures (mul on koordinaadid alles, kui keegi soovib). Kuigi Suur-Pakri lõunaosa on suht soine ja kõrkjane, on seal hea randumis-telkimispaik. Märjavõitu hommikul jalutasime kiriku juurde ja Priit saab nüüd elu esimese aardeleiu kirja. Aardekarp on alt katki, kahjuks polnud meil vahetust kaasas. Kott on ümber ja sisu kuiv.

8 august 2009 leidis Liisu ja Erik [hel]
Panime lõuna paiku seljakotid selga ja asusime oma peatuspaigast teele saare teise otsa, teekond aardeni oli 5,5km pikk. Tee ääres avanesid müstilised pommihunnikud, autovrakid ja mida iganes. Süüa sai vaarikaid, põldmarju, maasikaid ja tikreid. Aare tuli kiiresti peidukast välja vihjet lugematagi. Kui olime ennast kiriku juures piknikule sisse sättinud kohtusime kajakituuril oleva rühmaga. Tagasi otsustasime minna tuldud teed pidi, sest kohatine mets pakkus varju lõõskava päikese ja 23 soojakraadi eest. Kokku siis kuskil 11km matk, mis on meil pikim teekond ühe aardeni. Täname peitjaid, väga vahva! EVEJ

30 juuli 2009 leidis Kaido ja Indrek [kaido]
Vaatasime talvel peidetud aarde üle. Suvel ka leitav. Ainult et saba oli maalepääsemisel, Pakri on juuli lõpus ikka väga rahvarohke. EVEJ, kõik korras ja isegi kuiv.

24 juuli 2009 leidis Aare, Ain ja Kalle [sookoll7]
Meie georetke viimane aare. Väikeste manööverduste järel õnnestus meil leida päris hea randumiskoht, kust oli ka rada sisse niidetud kuni aardeni. Korraks jäi isegi vihm järgi ja sai kuivas logida. Tagasitee aga möödus meil tugevas vihmasajus, nii et me kõik lausa tilkusime- nirisesime veest. Aitähh peitjale.

24 juuli 2009 leidis Aare, Kalle ja Ain [aints]
Aare oli leitav kiiresti ja vaatluse teel. Kuid siia saabumise viisist ja vaatamisväärsustest tulenevalt oli see minu selle päeva lemmikaare. Oli tunne, justkui sattunuksime mingisugusesse kunagi ammu nähtud filmi. Pilte kogu meie merereisist näeb siit: http://nagi.ee/photos/Aints/sets/215665/396960/

24 juuli 2009 leidis Ain, Kalle ja Aare [karuonu]
Pakritele hakkas ring peale saama. Tulime paadiga Lilla Rägö poolt ja madalike vahel manööverdades õnnestus paat vigastusteta kaldale tuua. Keegi hea inimene oli „sadamast“ kirikuni geomaantee kenasti ära niitnud. Vaatasime rootsikeelseid riste, imetlesime kiriku varemeid ja aarde leidsime ka üles.
See oli kahepäevase saarte tripi viimane aare. Siit jäi veel 17 km tagasi Nõva sadamasse, ehk umbes tund aega sõitu. Viimasel kolmel kilomeetril tabas meid nii kõva vihm, et silmi ei saanud ka lahti hoida. Hea, et kõigil oli veel vähemalt üks komplekt kuivi riideid alles jäänud, mis meil õnnestus mahajäetud sadamahoonetes ära vahetada.

17 juuli 2009 leidis Kadri, Triin, Thor [kadri]
Jalgsimatka kaugeimas punktis leidsime lisaks kaunitele vaadetele ka aarde.

17 juuli 2009 leidis Triin, Kadri ja päästekoer Thor [triinu]
Eelmisel päeval nakatasin Kadri ja Thori geopisikuga, seega ei olnud enam küsimust, kas otse teele jääv aare üles otsida või mitte:) Niisiis leidsime kohustuste kõrvalt aega teha lõunapausi ajal kiire kõrvalepõike aardeni, kirjutasime logi ja jätkasime töisemalt. Õnneks oli ilm väga ok, seega saime kenasti matka alguspunkti tagasi (Väike-Pakrile laagriplatsi) kõnnitud. Minu juulikuu pikim jalgsimatk läbi võsa, nõgeste, ohakate ja muu põneva kujunes kokkuvõttes väga toredaks:) Ja mütsikergitus Thori ees, kes terve tee Väike-Pakri sadamast Storbysse ja tagasi väga reipalt kahejalgsetega samas tempos vastu pidas:) EVEJ

10 juuli 2009 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

28 juuni 2009 leidis Lembit, Andres ja väike Rasmus [polekala]
Paadiga aarde alla randa ja siis raginal läbi pilliroo kuni heinamaani, seal oli juba lihtsam. Aare paljastus esimesest kohast kuhu vaatasin. Vahva koht, tänud sinna juhatamast. EVEJ.

1 juuni 2009 kommenteeris Jaanus & co [jmets]
Tegelikult istus vist Maku karbi otsas, aga peale istumist oli karp igatahes terve. Meie seltskond logis viimasena ja uhkes üksinduses, kuid meist jäi ta hoolikalt ja tervelt peidukohta tagasi.

1 juuni 2009 kommenteeris caro [caro]
Geokrahv ütles oma logis ju selge sõnaga: "Algaja istus aarde otsas" ;)

1 juuni 2009 kommenteeris . [kaits747]
karp katki? Dessantnikute logides sellest juttu polnud. Eks me vaata seda võimaluste piires lähiajal. (sel suvel)

30 mai 2009 leidis Ever ja Ermo [pioneer]
Paadiga valge inimesena lähimas kohas otse randa ja üle aasa nullpunkti. Väga huvitav koht. Aarde karp katki, aga polnud millegiga parandada. Peale aardeleidu mõnus supikeetmine veepiiril ning päikesepaistelise ilma nautimine.

23 mai 2009 leidis Lauri, Rita, Maire, Helen ja veel palju teisi [ftf]

Teekond aardeni oli pikk ja piinav. Kui muidu on mereääres mõnus ja hea kõndida, siis see teekond seda küll ei olnud. Iga liivatera, mis mingil imelikul põhjusel mulle kummikusse sattus andis tunda. Kui lõpuks aare leitud ja logitud, siis lootsin ma kõigest väest, et ma kasvaksin selle kiviga, mille peal ma parasjagu istusin ühte. Kuna siis oleksin ma saanud veel puhata ja ei oleks pidanud paadi peale minema. Seda kahjuks ei juhtunud ja pidin ikkagi paadini kõmpima. Teelikult kokkuvõttes oli päev mõnus ja tore, ning sai mitme aasta värskeõhu limiidi ka täis.

23 mai 2009 leidis Kait + EGSN vaimne tugi ca 1,2 km eemal [spek]
Et tee sai justkui otsa, ei hakanud ma kedagi teist peale iseenda väsitama, et kiriku juures ära käia. Kohapeal suunas geps mind üsna kindlalt ühte kohta, kus kellegi hoolsad käed olid usinalt mätaste vahele pugenud. Aga aaret seal kuidagi ei õnnestunud leida. Siis jäi ühtäkki silm pidama nii ilmsele peidukohale, et endale jäi ka arusaamatuks, mida ma seal nii kaua otsisin. Tõsi, sellesse suunda ei tahtnud mu tark aparaat mind kordagi saata. Igatahes väga loogiline peidukoht ja aare ka meeldivalt huvitava koha peal. Tänud! EVEJ

23 mai 2009 leidis Maku & CO [maku]
Storby aarde juurde minnes sai Priiduga väike doping võetud ja kohal me kõik olimegi (kuid sinna minnes tuli juba teha esimesed puhkepausid) :P Aga Storby juurest sadamasse oli surm :). Sest peale igat pausi liikuma saada oli omaette ooper... Peale silda otsustasin, pean auru juurde andma ja sadamasse kiirelt jõusma, sest tundsin, et reie siseküljed on püksid päris hellaks höörunud. Nii ma siis panin viimased 5 kilomeetrit tempot, möödusin ka Joonasest (hiljem sain teada, et ta oli Joonas). Ja võidukalt sadamasse... Paadiga Kurkse ja sealt 200m autoni jalad harkis :P

23 mai 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Kui meie aarde juurde jõudsime, istusid 2 geopeiturit juba seal, 1 neist aarde peal. Peale logimist tehti ka väikene söögipaus ja Algaja püüdis paadimeest moosida, et see meile otse Suurele Pakrile järele tuleks. Paadimees oli kategooriliselt vastu ja nii me alustasimegi tagasiteed sadamasse. See osutus oodatust oluliselt raskemaks. Teekonna lõpus enam pauside tegemisega ei riskinud, kuna peale puhkust uuesti alustamine oli liiga piinarikas, ja kõndisime sadamani välja. Lõpus küll pigem lohistasime jalgu, aga ära tegime! Meil näitas trip 34,9 läbitud km.

23 mai 2009 leidis Kaks paaditäit geopeitureid ja mina [geokrahv]
Lauri jõudis otse minnes kohale esimesena ja meie saabudes istus süütu näoga aarde otsas. Kauaks tal seda kavalust ei olnud. Aare heas korras. EVEJ.

23 mai 2009 leidis Jaanus, Eneli, Silver [jmets]
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest ... Kuigi meil oli ülejäänute ees muljetavaldav edumaa, jõudsime viimastena aardeni. Eks pisut pidurdas esialgne vale teekonna valik ja ohtrad puhkepausid mõnusal rannikul. Vahetult enne piirivalvekordonit silmasime jälitajaid. Keerasime sisemaale ja otsustasime mööda saart aardeni läheneda. GPS vigurdas omajagu ja huvitavad paigad sundisid sikk-sakke tegema, aga lõpuks me peale ohtraid peatusi kohale jõudsime. Kui aardeni oli jäänud alla kilomeetri, märkasime ülejäänud seltskonda saabumas. Meie kohale jõudes vaatasid kõik süütute nägudega ringi ja aardest mitte üks sõna. Otsisime pisut siit ja sealt, aga aaret ei tuvastanud. Lõpuks raalisin välja, et aaret varjatakse "ebaausate" võtetega. Pakuti küll ringmängude mängimise võimalust, aga kuna võhm oli otsas, siis valisime venitamistaktika. Kokkuvõttes oli see edukas ja peale esimeste geopeiturite tõusmist paljastus ka aare. Omapärane aardejaht igatahes. Andsime teistele väikese edumaa ja asusime neid siis jälitama. Veidi enne silda kohtasime ohtralt inimesi, teretasime, vahetasime mõne sõna juttu ja liikusime edasi, et püüda kinni Lauri. Pakkusime Laurile veidi dopingut, kuni selle mõjumiseni lonkis Lauri meie järel, aga õige varsti rühkis meist mööda ja meil oli tegu, et temaga sammu pidada. Kohtusime veel teistegi geopeituritega, kes kinnitasid meie kahtluseid, et kui seisma jääda, siis lihased kivistuvad. Rühkisime jala võiduka lõpuni, kuigi kohtusime nii traktori kui ATV-ga. Kuulsime Laurit ka ATV juhti moosimas, kuid tundub et tulutult. Paadini jõudsime täpselt õigel ajal. Kuigi GPS korduvalt streikis ja tracki hakkis ning pangestus, oli tal lõpus ees numbrid 33 km. Võimalik, et sinna võib lisandda ca 1-2 km, aga suurujärk on teada. Oli tore päev!

23 mai 2009 leidis Lauri, Rita, Maire, Helen ja veel palju teisi [algaja]
Siia tulin otse Tulareemia aarde juurest. GPS pakkus 6,27 km linnulennult ja lõpuks kui kohal olin siis istusin lihtsalt maha ja puhkasin mitu aega. Otsetee oli üsna lihtne, vahepealne soo oli ka madal, umbes 25 cm vett oli kõge kõrgem tase. Loodus oli padumetsast kuni heinamaani, igasugu asjad sai läbitud. Lõpuks kui ma siledal pinnal olin siis jäin veel kuskile mätta taha varvastpidi kinni ja käisin korra ninali. Teised läksid mere äärest ja vahepeal helistasin ning uurisin kaugel nad on. Tuli välja, et neil on üle poole km vähem lõpuni. Seepeale ei saanud ma üleüldse aru. Kuna ma ise läksin otse ja oma arust väga ei veninud siis nad pidid ringi minnes ju suisa jooksma. Alles hiljem sain teada, et kilomeetreid öeldes jäeti komakoht lihtsalt ütlemata. Aarde juures sai kogu kamp kokku ja tehti veel üks eine. Lõpuks tuli aga ikkagi hakata tagasi minema. Umbes 17 km ja 3,5 tundi. Mina kihutasin teokiirusel teistele järgi. Mida vähem teekonda järgi jäi seda enam hakkasid igasugu imelikud kohad keha küljes endast tunda andma. Aegajalt sai niisama maha istutud ja küll see uuesti liikuma hakkamine oli ikka vaevaline. Kuskil lõpupoole üritasin mignit ATV-d või pisikest traktorit sõiduks kaubelda aga juht ei mõistnud mind. Lõpuks ei jäänudki enne seisma kui paadi juures. Siiani minu kõige pikem jalgsiteekond aardeni. EVEJ

23 mai 2009 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Teekond Tulareemia juurest Storbyni oli juba omaette elamus. Liikusime mööda randa, jalge all vaheldumas erinevad pinnased. Kohale jõudes tegime retke pikima peatuse, tervelt 20 minutit. Storby juurest sadamasse jõudmine oli ka saavustus omaette. Vahepeal sai tehtud vist kaks 5minutilist puhkehetke, aga pärast silla ületust ei teinud enam ühtegi pausi. Lihtsalt tõstsime jalgu üksteise ette, et jõuda esimesele lahkuvale laevale, sest õhtu jätkus Limp Bizkiti kontsertiga... Jätsime kutsa. Aitäh!

23 mai 2009 leidis Mari [marx303]
Eilne viimane ja minu jaoks raskeim aare, sest jalad olid lõpuks suht väsinud. Siimul ja Taavil ma ei lubanudki nii kaugele vantsida, nemad saatsin eelmise aarde juurest tagasi sadamasse. Aarde koht oli põnev ja mulle jättis mulje ka veidi põhja pool asuv küla oma kibuvitsadesse kasvanud peamagistraaliga. Evej. Aitäh!

17 august 2008 leidis Anti, Viliceq ja Skype Web team [duke]
Leitud kahepäevase kajakimatka ajal, peidukoht oli liigagi lihtne :) Meid oli seal päris palju, nii et kolleegide eest mul leidu eriti varjata ei õnnestunud, tegin neile hoopis lühikese sissejuhatuse geopeitusesse. Aare heas korras, logiraamatusse läksid siiski kirja ainult minu ja Viliceqi (kolleeg ja geopeitur Tšehhist) nimed, vahetuskaupa kaasas polnud, nii et EVEJ.

PS! Teisi Pakrite aardeid meil võtta ei õnnestunud, sest kava oli suht tihe ja teisel päeval ka ilm kehv ;)
http://www.360.ee/sustamatkad/kaks-paeva-pakri-saartel.html

16 veebruar 2008 leidis Kristjan, Aldo, Anti [kpihus]
Nagu juba Scouchpati aarde juures mainitud sai see aare võetud teel põhi eesmärgi juurde. Peale seda kui olime kiriku seest peaaegu et pahupidi pööranud mõtlesime, et nyyd on vist õige aeg vihjet lugeda. Ma ei jõudnud vihjet lõpunigi, kui juba tuli väljast teada, et leitud. Kui ma õigesti mäletan, siis oli see Aldo, kes aarde peidukast välja võttis.

16 veebruar 2008 leidis Anti, Kristjan, Aldo [antia]
Sai leitud teel "suure eesmärgi" juurde.

16 juuni 2007 leidis 1845 ja co [gratos]
Kurksest kajakimatka alustades sai esmalt suundutud Suure-Pakri poole. Meri ületatud, tegime esimese puhkepausi Storby kiriku läheduses ja sealt juba jala aaret otsima. OK.

16 juuni 2007 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Aarde leidis suurem seltskond:
Mairi, Krissu, Helen, Martin, Andres, Tarmo, Ivo, Mart, Jaanus M, Jaanus P ja Priit.
Aare oli väga heas korras ja leidmine raskusi ei valmistanud.
V: -
J: Zorro märk

18 august 2006 leidis Merike ja Margus [max]
Peale okkalist teed aardeni, leidsid aarde Merike ja Margus. Kui nänn vahetatud ja logid kribitud sai sama tee uuesti ette võetud, et õigeks ajaks sadamasse jõuda.

18 august 2006 leidis Merike ja Margus [mooritz]
Tulnud Tulareemia aardelt tuli meil ületada kuivanud märgala ja seda ratast mööda mättaid lükates ja tirides. Gps näitas lähedalasuvat teed ja nii me silm punnis selle tee poole rühkisimegi. Vahepel kõndisime mööda mingit järve, mis oli kahjuks tilgatumaks kuivanud, ainult kuivanud teokarbid viitasid siinsele kunagisele veerohkusele. Jõudsime vene piirivalvekordonini ja oh ime leidsimegi mingi teeotsa. Mööda teed sõites hargnes see varsti kaheks ja tuli otsustada, kas tagasi sillale või edasi Storby aardeni. Meie kahekesi valisime selle kõige okkalisema raja ja sõitsime mööda kivimüüridega ääristatud Suurküla teed aarde poole. Tänastest aaretest kõige valusamini ligipääsetav aare sest tee oli kitsuke ja ääristatud kibuvitsadega. Kuid kohale me jõudsime ja ei kahetsenud , sest aarde peidupaiga lähedal vahva vana kirik ja ümbrus ka muidu na ajaloohõnguline. GPS näitas küll pisut mööda, kuid kuna seda me juba eelnevaid logisid lugedes teadsime, siis aarde leidmine palju aega ei võtnud. Jätsime sellessegi aardesse mündi. Tagasitee oli veelgi raskem, seda enam ,et kell hakkas juba palju saama ja suurem seltskond ootas meid juba sadamas, kuhu varsti pidi meile paat järgi tulema.

30 juuli 2006 leidis meelis koos seltskonnaga [mull]
Selle reisi viimase aarde otsimisel oli terve seltskond veel alles. Viimase aarde leidis Mull kell 16:15, Aardest tulid meiega merele kaasa tibud ja jätsime siemens kirjadega kaelapaela.

30 juuli 2006 leidis Miki koos suure seltskonnaga [miki]
Saartele oli ring peale saamas ning seltskond täiesti alles, (Liis, Siim, Meelis(mull), Annelii, Ants, Raivo, Nele, Kats ja Lauri) ehk siis keegi polnud kaduma läinud. Viimase aarde leidis Mull kell 16:15, Miki otsis niikaua süstast oma plätusid.. ei leidnudki. Tuli välja, et need olid jäänud kivi peale kilomeeter tagasi, kus sai lõunat võetud. Niikaua kui teised aarde läheduses peesitasid, lippas Miki maad mööda oma jalavarjudele järele. Aardest tulid meiega merele kaasa tibud ja jätsime siemens kirjadega kaelapaela.

12 märts 2006 ei leidnud Ove [ove]
Peale viimast aastatagust Pakri saarte külastamist läksin seekord saarele kavatsusega külastada vahepeal lisandunud aardeid. Ilmastikuolud ja piiratud aeg, sundisid juba teel Väike-Pakrile plaane muutma ja võtsin eesmärgiks ainult Storby aarde. Jõudes kohale tutvusin esmalt kirikuga või sellega mis kirikust alles oli jäänud. Kuna otsida kästi kirikust eemal, siis otsisingi aaret eemalt sügava lume alt kuid peale pooletunnist kaevamist loobusin. Matk tagasi mandrile oli tänu tugevale vastutuulele veelgi raskem ja kui tulles olin suuskadel, siis tagasiteel matkasin enamuse teest jalgsi lumes sumbates.

21 jaanuar 2006 kommenteeris reisijutud.com seltskond [kaido]
Merel jalutades käisime möödaminnes kontrollimas aarde tervist. Kõik oli tip-topp, aare hästi aasta üle elanud. Võrreldes peitmise ajaga oli samal kellaajal juba täitsa pime ja külmakraade ka kuskil 15 rohkem. EVEJ. Jook oli pudelis omandanud jäämassi kuju, aga siiski joodav/neelatav. tee jäätus juba teekorgi vahel. Oma teekonnal nägime muide ka kahtlast kaubalaeva, mis terve päeva Pakri saarte taga redutas ja ühest küljest üleni jäätus. Paar päeva hiljem reostas keegi sealkandis mere...
http://www.reisijutud.com

6 august 2005 leidis Sixten ja Veronts + ülejäänud matkaseltskond [sixten]
Sorexi mimelist keskkonnakaitseühingu süstamatka ajal Pakritele sai ka natukse geopeitust tehtud ja ka seni leidmata Storby aare esimestean leitud. Leidmine oli sut lihtne ja koht oli ka eelmistest käikudest tuttav. Koordinaadid näitasid küll vähe mööda aga loogika ei vedanud seekord alt. Aare ilusti korras. Võtsime kana(kleepeka või midagi sellist) ja jätsime laheda alumiiniumi plönni, mis ilmselt tekkinud mõne lennukipommi ja maapinna kokkupuutel:)