Aus sild

Kohalik abivahend oli väga kahtlane, kuid siiski toimis. Kaaslasel olid piisavalt palju pikemad jalad, nii et päris leidmine jäi tema vormistada.

Tänan peitmast.

Aitäh!

Päeva teine aare. Lisaks sellele ka teine kord siin käia. Esimesel korral olid kalamehed sillal ja ei saanud ronida. Täna aga vaatavad kõik Pariisi olümpiat, sillal oli hea vaikne. Ronisime, alguses mina, siis Nils takkajärele, sest mina ei leidnud. Nilsi terav silm leidis ka roostekarva toote üles. Muidugi on terve sild roostekarva, aga aardel on peal hea maskeering. :) hehehe! Tänud!

Leitud, aitäh!

Aitäh peitjale

 1 

Aus sild käidud.

Jõgi allavoolu

Jõgi ülesvoolu

Esimest korda käisime külma lōikava tuisu ilmaga siin kaua ei otsinud. Seekord oli ka üks mugukalamees meie tegemisi jälgimas ja ei saanud väga toimetada siin. Kahjuks peame jälle mitte leiuga lahkuma. Ehk kolmas kord näkkab.

Kahjuks ei leidnud.

Sellele aardele liginemine tundus vähemalt meile meie praeguses olekus liig mis liig. Las ootab aegu kui paremas vormis oleme.

Kui me juba oleme nii lähedal sellele aardele, siis võtame ka selle ära. Lapsed otsisid kive vette loopimiseks ja mina siis tegelesin otsimisega. Natuke kehalisi harjutusi ja oligi aare peos. Suured tänud aarde eest.

Mulle seal pimedas ronimine ei tundunud väga lihtne, kaaslane oli ikka hulga enesekindlam ja tõi aardekonteineri peidukast välja.

Ausal sillal aus ronimine. Kaaslane oli veidi hirmul, aga tegelikult väga lihtne ronimine. Selleks, et liiga lihtne ei oleks, tegime seda sügavas hämarikus pealambi valgel. Aitäh!

Ausa silla küljes oli nii mõnigi valelik element, seega tundus mõttekam tuua autost oma abivahend. Kui juba õigel tasandil seista, siis muidugi sain aru, et ka kõrgusetunnetus oli sillalt alla vaadates kuidagi kiivas ja petlik ning tegelikult ei olnud nii hull ühti. Logiraamat kuiv ja ok. Aitäh!

See ei olnud mingi Mahajäetud maja, kus maastik oli 2,5 ehk mine võta ja logi. See oli Aus sild, siin oli maastik pool palli kõvem. See tähendas, et abivahend tuli välja sikutada. Aardega kõik korras, hooldust ei vaja! Raamatus ruumi ka maa ja ilm. Aitäh!

Väga lahe peidukas, sai kõvasti turnitud mitu tiiru, nõgeste käest kõvasti kõrvetada saadud aga ei jätnud jonni, Aimar oli oma arvamuses nii kinni, et lõpuks leidiski sealt kus arvas aarde olevat. Pärnakad tänavad!

Null tuvastatud, ronitud, aare leitud. Aitäh.

Kaido ronis ja mina värisesin. Oli ikka jube vaatepilt kuigi oli juba pime.

Aus koht, aus konteiner ja eriti aus turnimine vihmas :) Tänud!

Sellel sillakesel saime ühe päeva jooksul lausa kaks korda käia. Esimesel korral jõudsime sinna samaaegselt ühe muguperega. Vahtisime natuke voolavat vett, kuid tundus, et mugudel on seal tegemist pikemaks ajaks ning otsustasime vahepeal naaberaarde juures käia ja siis naasta.
Tagasi jõudes oli õhk puhas, olime natuke jõudnud mõlgutada mõtteid aardele lähenemise tehnika üle ja haarasime kohe autost kaasa ka mõned abikad. Kui karp leitud, selgus, et logiraamat täis. Sain ikkagi veel korra autosse lipata geokoti järgi, et uus logiraamat panna. Kui hakkasin keset silda käpuli maas uut logiraamatut vormistama, siis ilmus äkki silla otsa põristades üks rolleriga vanahärra, kes hooga üle kihutas nii et sillalauad laperdasid. Me saime peale väikest ehmatust kõik taas omale kohale seatud. Aitäh aarde eest!

 1 

Kuna logiraamat oli täis kirjutatud, siis panime uue ja vana toimetasime peitjale.

Slingitasime alla ja üles tagasi. Tänud

Mõni minut otsimist. Konteiner sulandub hästi keskkonda. Motootsimise esimene aare. Tänud koha näitamise èest!

Vaatan siin hotelliaknast voolavat vett, lakkamatult edasi-tagasi sööstvaid pääsukesi, rõdupiirdel jalutavat varblast ning mõtlen - miks on see inimese elu nii keeruline? Vesi voolab ka meieta, voolab edasi ka siis, kui viimane inimene on lahkunud. Päris kindlasti elavad ka linnud meid üle. See varemetest tõusnud vana veski võib uuesti varemeteks vajuda, mitte kedagi pole siin enam hoolikalt jõupaberit mustuse kogumiseks nende pesade alla laotamas, mitte keegi ei tule korraks linnast siia õhkama, et küll on ilus, vaikne ja rahulik. Lähevad ära inimesed - ongi igal pool ilus, vaikne ja rahulik.

Kohti, kus autosid rohkem ei sõida, avastab ja avab regulaarselt ainult geopeitur.

Ehk siis Endspiel'i Nagg'i sõndega: "Tahan dražeed!"

Aga dražeed ei ole enam...

Tänud peitjale!
Esimese hooga ei jäänud silma ja tekkis kahtlus, et ronisin vale posti otsa. Aga õnneks siiski mitte.

Kaido hulljulgus viis aarde leiuni. Mul oli sillale minek juba päris kõhe, kuna see ei tundunud just eriti turvaline. Päris kõhe oli näha kuidas Kaido alla läks ning pärast üles ronis. Aitäh! :)

Allahüpe, logi kirja, ülestõmme. Eelmine kord oli liialt tormine, et alla minna, nüüd suurepärane ilm. Aitäh peitjale!

Logitud

Kerge käesirutus ja käes ta oligi tänan

Tänan aarde eest!

Jube külm ja lõikav tuisune talveilm. Siia tagasi tulen küll suvel soojaga.

Täitsa vinks-vonks sild siin ning aaregi selline, khm, huvitavas kohas. See sai aga nobedalt leitud "suts sinna, suts tagasi" meetodil. Meie täname.

Parkisin õigele poole ja lisaks kirjutusvahendile võtsin ka abika kaasa: niimoodi ju kukepea kohale saada. Sild on küll selline, et mõnedel laudadel astudes hoiad instinktiivselt hinge kinni, et kas murdub jala all ära või mitte.

Sild veel kandis ja julgesin peale minna. Ronimine peavalu ei valmistanud, küll aga panid ees ootavad klaasikillud muretsema. Ladusin kogu oma kaasas olnud maise vara sillale, hülgasin ka plätud ning suundusin otsima. Igal sammul ettevaatlikult jala alla vaadates jäid teravamad elamused õnneks ära. Kui alguses karp silma ei tahtnud kuidagi jääda, siis õiges kohas olles, oli juba leid lihtne. Nimi kirja ja nüüd ruttu edasi Kirna lõkkeplatsile mudavanni võtma ning teisi seiklejaid ootama, et jõel koos üks mõnus sõit teha.

Tänud.

Nimed kirjas, kena koht!

See mulle meeldis. Mulle meeldivad alati sellised aarde kus saab ennast natuke venitada. Aitähh.

Kerge seljasirutus ja logi kirja, tänud.

Leid tuli kiirelt ja ausalt. Iga mugu saab ju aru, et kalamees läheb landile järele. ;) nii ka minu kalamehel õnnestus. Nüüd ma siis külmetan siin sillal, kuni kalamees silla all kala landib ;) :D aga sild on tõesti igati aus :D

Leitud!

Karuonu käis järel. Ülejäänud hoidsid redelit. Mina olin lihtsalt ilus. Tänud!

Sild oli aus. Kaits tõi abivahendi ka ja karuonu tõi aarde supsti ära. Mina hoidsin silmi kinni.

Pärast Trofee jahimajas ürituse lõppemist asusin koduteele. Loomulikult tuleb marsruut seada nii, et tee läbiks veel leidmata aardeid. Ja sealses piirkonnas on mul neid piisavalt. Parkisin auto kirjelduses etteantud parklasse ja uurisin silda. Oli selge, et minu jaoks see ronimine ei sobi. Kuid peitja ju sai sinna. olen tema logidest näinud, et tal on samasugune abivahend, kui mul. Seega peaks sellega saama hädast üle. Ja nii oligi - ei mingeid probleeme. Aare siiski kohe end ei avaldanud ja pimestav päike sellele kaasa ei aidanud. Lõpuks siiski oli tops käes ja logi sai kirja panna. Tänud Ausat silda näitamast.

3451 Found it: 23.Aug.2019 16:51 Aus sild oli aus :) Liikusime mööda teid kus varem polnud käinud. Meil oli piisavalt aega ja tuju oli hea. Vahetult enne teeotsa lasi meid üks heinakoormaga traktor mööda. Ega me ka ei teadnud, et ta sinna samma asjatama tuleb. Üksteist me ei seganud ja aardeni sain ka kuidagi nobedalt. Alles siis kui D logis hakkasn mõtlema, et tagasi peab ka ju kuidagi saama. Tuli mõelda. Õnneks piisas seekord vastupidisest tegevusest ning piisas allesjäänud lihasjõust. Oeh. Täname toreda koha eest. Aare oli kuiv ja heas korras.

Ma ehitasin kohe plaani, et kuidas aare kätte saada. Leid tuli ruttu. Aga sellele järgnev... No ehk kirjeldada seda siis pealtvaataja jaoks umbes selliselt, et üks suur mehemürakas tahtis vist oma pika käega kala püüda, aga sai veest hoopis mingi konna kätte, kes nagu pidalitõbine tema käe küljes rippus. Ei kukkunud ta vette, ei saanud ta üles, kuniks Kalevipoeg ta lihtsalt mängleva kergusega üles maa peale sikutas.

Ausalt öeldes ma ei tea, kuidas ma sealt üles oleksin saanud, arvatavasti polekski ning hüpanuks jõkke pommi. Liisi läks kiirelt alla, leidis aarde ja tirisin ta üles. Hea, et siia üksinda ei tulnud.

Peitja loomingu ja trikkidega olin juba eelnevalt kursis, seega olin pisut skeptiline ja arvasin, et jätaks vahele. Noored aga tahtsid proovida. Tükk aega poleeris igaüks oma kohta ja katsetas oma jõudu ja loogikat. Tavapärasest erinevalt jäi aardekonteiner näppu meie kõige suuremale ja ainukesele mehemürakale, kes toimetas topsi meieni ja samamoodi ka tagasi. Täitsa kuivalt ja ilma vigastusteta. Tore, et nii läks :)

 1 

Kuna tavaliselt ronib mu minion sildade alla ja puude otsa, siis tänase tähtsa päeva puhul, võtsin selle ülesande enda kanda. Ja mis kõikse imelikum, sain hakkama ja jõkke ei kukkunudki. Oma "vägiteo" pühendan Marlenile. Palju õnne sünnipäevaks lugupeetud minion :) TFTC!

 1 

Pidin koduteel ainult korraks kursilt kõrvale põikama, aga Kursil olles tuvastan, et lähedal kaks aaret peitjalt, kelle loominguga olen just viimasel ajal mitmel korral pusinud.. no, pidin muidugi järgi uurima. Ajapiir oli ees ja millegipärast tundub, et Hannese maastikega 3-4 olen paremini hakkama saanud kui lahjematega, seepärast tulin muidugi siia. Silla lauad paistsid küll vaid ausõna peal püsivat, mis ei sundinud siiski loobuma, nii kõrge sild ka ju pole, et jõkke kukkudes surma saaks.. Metallosa paistis juba veenvamalt vastupidav. Natuke pimesikutasin, aga sain varsti nägijaks. Alles nüüd hakkasin mõtlema, kas üles tagasi ka saan..aga telefoni jätsin ju igaks juhuks sillale.. Õnneks sain.

Aitäh.

 1 

Hästi peidetud aare, pole midagi ütelda! Õnneks kaua vastu ei punninud. Aga ikkagi, käid kõik kohad üle ja oled nõutu. Tegelikult ju lihtne. Aga kaval paigutus. Pärast logi vinnasin end üles tagasi, viskasin särgi päikese käes maha ning pidasime sillal piknikku Puurmani poest leitud hea ja paremaga.

Leitud!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale juhatamast!

 2 

Silla peal vaatasin ühelt poolt alla ja siis teiselt poolt alla. Sisetunne ei meeldinud see idee, et ma alla nüüd roniksin. Ei olnud kindel kas üles ikka saan pärast. Proovisin umbes poole peale turnida aga pidamine oli null ja läksin üles tagasi. Isu kuhugi oma nime sodida oli ikkagist piisavalt suur ja otsustasin, et las see üles saamise mure jääda hilisemaks lahendamiseks.

Väikese hüppega alla saades asusin otsima. Mind valdas täielik pimedus. 15 minutit tuhnisin väikesel maalapil ringi. Ei jäänud muud üle kui võtta istet ja uurida kaladelt mida nad mäletavad eelmistest otsijatest. Kõik olid kahjuks kuldkalad ja pidin veebilogiraamatut sirvima. Ei saanud ka niimoodi targemaks kuid vähemalt tekkisid uued ideed. Pärast korduvaid ringi samades kohtades jäi lõpuks konteiner silma. Ülessaamise kohapealt alahindasin oma füüsilisi võimeid ja pikkust. Täitsa lapsemäng. Aitäh ausat silda näitamast!

<_Eelmine |1.päev| |2.päev| |3.päev| Järgmine_>

Tugev tuul puhus jõel. Pakkisin end soojemalt sisse ja sukeldusin konstruktsioonide vahele. Kiiresti ei läinud kuid üleliia pikalt ka mitte. Aitäh!

Parkisin vastavalt juhistele ja kaesin asja üle. Ega siin maastiku raskusastet vaadates palju võimalusi ei olnud, mida järgmiseks ette võtta. Aarde asukohas oleks tänase ilmaga hea meelega kauemgi aega veetnud, aga teisel pool jõge hakkas mingi elu toimuma ja pidasin paremaks logida ja lahkuda, muidu oleks keegi äkki päästma tahtnud tulla. Aitäh.

Üksi oleksin ma siit ilmselt sama targalt ära läinud, aga õnneks leidus julgemaid (ja pikemaid) isikuid, kes päeva päästsid.

Teisel korral oli sobiv abivahend kaasas ja kalamehed ei seganud aarde kättesaamist. Tänud peitjale. Logiraamat oli natuke niiske.

Eelmisel korral takistas otsimist kalamees. Täna tulime maisilabürindi sündmuselt suures rõõmus ja valmisolekus: kõhud Anne hõrkudest vahvlitest täis ja ilm imeilus. Silla poole keerates ja seal autot nähes juba kurvastasime, et kalamees on ka esimest päikeselist sügispäeva nautima tulnud... Aga ei! See oli hoopiski tuttav Pireti ja Mardi geomobiil. Tabasime õige hetke: nemad olid just lõpetamas ja meil oli neist tõepoolest palju kasu.

Koduse Pedja jõega seotud aarded kõnetavad iga kell ja vägagi. Aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 4 

Mind lükati tanki ehk antud juhul sillalt alla. Pärast arutasime Mikiga, kas tema tehtud ronimispilte emale kannataks näidata, mille peale ta koostas lustliku stsenaariumi sellest, kuidas lugu oleks võinud minna: kõigepealt peaga vastu kivi, siis vette ja siis triiviks allavoolu juba "seeolimerilin". Õnneks jätkuvalt veel olen ja järgmine kord, kui ema näen, näitan pilte ka. Tänud varem kohale jõudnud geoseltskonnale varustuse laenamise eest! :)

Vaatasime silla üle.

 2 

Kohale jõudes oli hunnik geopeitureid juba abivahendiga kohal ja olid saanud just logitud. Mis siis ikka, rääkisime Merilinile augu pähe, et ehk lähed. Õnneks läkski muidu oleks see aare küll mul logimata jäänud ma arvan. Aitäh Merilin sulle.

Leitud ja logitud.

 2 

Sel ajal kui mina aardega toimetasin hõiskas Mart, et keegi tuleb. Mõtlesin hetke järgi ja küsisin, et kust poolt tuleb. Vasakult kaldalt tulemine tähendanuks minu jaoks silla lähedase kodu pererahvast. Tuldi paremalt kaldalt. Selge. Pole pererahvas, saab logimise rahulikult lõpetada. Olid tuttavad geopeiturid. Aga siis tuli neid üllatuseks ka vasakult poolt, geopeitureid. Peale maisilabürindis seiklemise üritust. Ja siis oli neil meist natuke kasu ka! :) Aitäh toreda aarde eest!

 1 

Lõpuks trikitasin ka ausa silla käest aarde omale näppu. Kas ausalt või ebaausalt, las see jäägu minu südametunnistusele. Aga enne seda võtsin välja oma nõgeseravi seansid ning mingit sorti turnimisharjutusi tegin ka.

Teel Söe arboreetumi poole jäi mulle üks teed ületav linnupere risti ette. Kaugelt vaatasin alguses, et pardid, sedaviisi jalutasid ning paterdasid risti üle sõidutee. Aga lähemalt tundus, et võisid vist olla hoopis nurmkanad, pardid igatahes mitte. Kui auto väga lähedale jõudis, siis tuli neile lõpuks lendamine ka meelde ning võtsid väheke kiirema suuna põllu poole. Kolm väikest juntsut leidsid poole lennu pealt, et sõidutee peal oli ikka parem ning pöörasid otsa ümber. Vahi tolasid. Hea et seekord kõik ikka üle jõudsid.

 2 

Ausalt, ma lootsin, et siin sillal läheb lihtsamini. Ausalt öeldes lootsin pääseda lausa ronimisliigutusi sooritamata. Tõele au andes oleks see tegelikult isegi võimalik olnud. Aga noh - mikro on tilluke, Palang on pikk ja sild on aus. Mis tähendab, et võimlesin maastiku raskusastmele vastavalt - vahest grammi võrra rohkemgi kui nüüd kristalselt aus olla.

Leitud, aitäh!

Null paika, veidi sillauurimist ja logitud. Maastik 1,5 ;) Aitäh!

Väga lahe sild ja turgutav turnimine ka. Mina tänan

 1 

"Kuidas kala ka võtab?" "Alles hakkab võtma, just tulime." Aus vastus ja ausalt selge, et siit täna head nahka, st aaret ei saa. See-eest nägime kaunist luigepaari ning saime teada, et jõest saab nii särge, ahvenat kui havi(ausalt!), ja et silla all olevat igal aastal rästiku pesa, ja et Pedja on praegu eriliselt madal (no vaadake ise seda heledat joont seal betoonil!).

Nii tore koht ja sõbralikud noored inimesed, ikka tasub tagasi tulla...õngega:)

 4 

Järgmine katse. Lugemine on vahepeal juba segamini läinud ega teagi enam täpselt, mitu korda ma seda teed nüüd siis kokku sõitnud olen. Vana meierei ees jõudsin järele ühele autole ja aimasin halba. Auto minu ees pani sisse parema suuna ja liikus samal sujuval kiirusel nagu teelgi, otse sillale. Juba teades, et sellest sillast autoga niikuinii üle ei saa, küll ta siis ükskord sealt ka tagasi tuleb, kui ta just kalale ei jää. Oma autot parkides paistiski juba auto tagurpidi tagasi tulemas. "Õhh, polnudki kalamees", mõtlesin. Kui auto oli silmapiirilt kadunud, asusime taaskord silda uurima.
"Kuidas täna kala võtab?" kostis eemalt. Taas seisis mu kõrval kalamees, õng käes. "Pole õrna aimu, me siin niisama vaatame Pedja jõe ilu :)" vastasin, ise mõteldes "Fk, palju õnne Olavi, täna jälle selle asjaga korras...". Soovisin head kalavõtmist, istusime autosse ja suundusime taas Tartu-Tallinna maante poole.
Paari tunni pärast suunaga Tartu poole, keerasin taas maanteelt maha ning liikusin läbi Puurmani ja Kursi Ausi poole, sest asi ei andnud rahu. Kohale jõudes oli sild tühi ja asusime igaksjuhuks kiiresti tööle. Eemalt pilguga hinnates asusin otsima midagi muud aga hoopiski õige asi jäi näppu. Sel eesmärgil pole nüüd vaja siia tagasi tulla. Kui siis hoopis kalale :)
Tänud aarde eest! Aare oli korras. Tõsi, tihemini võiks tal rahvast külas käia :)

 1 

Taaskordne katse aare leida ja logida läks vett vedama. Kui olin otsustanud hakata veidi lähemalt aarde asukohta tuvastama, peatus silla otsas auto, kust välja astunud kalamees hakkas muudki tavaari autost välja laduma... Nii kõva närviga ma pole, et päris mugude seltsis hakkaksin aaret otsima :)
Aga pole midagi - võin selle paarikümne kilomeetrise ringi proovida taas mõni teine kord teha...

 1 

Taaskord oli aus sild ausalt libe. Minu kummikutel ei olnud kohe mingit haakumist. Seega tegelesin siis enamjaolt iseenda püsti hoidmise ja vaate nautimisega - esialgu loodusvaate. No ja kui Heldur sellesinatse virgutusvõimlemisega pihta hakkas, siis-siis olin suisa sõnatu, isegi pilti ei taibanud neist uhketest poosidest teha... Ja taaskord tabasin end mõttelt, et geopeitus ei ole nõrkadele :) Tänud peitjale!

 1 

Sai siis tutvutud selle silla konstruktsoonidega. Päris lihtne, ehituslikust seisukohast. Erinevate pooside võtmise seisukohast mitte nii väga :) Tänud peitjale kella 11.00 virgutusvõimlemise eest!

Koos hetke ilmastikuga päris mõnus elamus. Tänud!

 2 

See paik mulle meeldis. Suhistasime geomobiiliga soovitatud läänekaldale kergelt hämarduvas talveõhtus. Sillal toimetades hakkas ka lund taevast alla langema. Jõgi liikus vaikselt, eemal kaldal põles lõke ja paistsid vanad hooned. Natuke motoriseeritud põllumajandustegevust häiris ka seda idülli. Viimased leiulogid andsid hea idee ja nii me siis mängisime natuke lippidega. Õigemini küll kaaslane tegeles sellega. Kuna minule kõrgused ei meeldi ja lisaks oli see igati aus sild veel libe ka, siis rippusin kindluse mõttes kogu aeg selle küljes kinni. Kaaslasel selliseid probleeme pole ja peagi oli tal karp käes. Ämblikuga karp oli ja see vaeseke seal sees juba üsna uimane. Ei tea, kas tegime õigesti, aga poetasime ta karbist sillakonstruktsioonide vahele. Mõnusalt sürr koht igatahes. Aitäh siia juhatamast!

Olime siin Ausi sillal juba teist nädalavahetust - eelmisel nädalal suri seal auto aku ning auto vajas käekõrval käima jooksmist. Kogu avatud paanikaosakond ei lasknud mul siis enam aardele keskenduda.
Ka täna ei saanud me löögile, sest üks vana oli ennast paadiga täpselt silla alla parkinud ja imiteeris kalastamist:). "Eks peame siia kolmandat korda veel tulema" arvas Piret. Eks nii vist on...:)

Mind väga imestas teiste järjepidevus. Sild sai lahtilammutatud ja tagasi kokku pandud, aare sai leitud. Aitäh!

Sai veidi silla juppe liigutatud ning saime ka kätte. Täname!

Otsimise käigus sai sild nii sõnaotseses mõttes laiali lammutatud, mis tõi aaret nähes kõigile suure naeratuse näole. Lipid lapid kokku ning nägu nagu midagi poleks juhtunud. Aitäh - aus sild ei valeta!

 5 

See infokild oli küll kunagise kodumaakonna kohta teadmata, aitäh tutvustamast. Ja otsima kutsumise eest ka, lihtsalt just ei tulnud… :P

Täitsa aus sild tõesti :) Leiule aitas kaasa peitja tundmine :P Tänud juhatamast! Oli hea sirutuspeatus :)

Mulle tundub, et me leidsime seda aaret kõige mugavamal võimalikul moel. Täitsa muhe värk sellise kambaga :) Tänud peitjale!

Täna läks selle aardega palju lõbusamalt kui eelmisel korral ning isegi võimlemisharjutusi ei pidanud tegema. Veidi oli tõrkeid küll tagasipeitmisel, aga lõpuks sa kõik korda. Mulle meeldis, aitäh!

 2 

2349.

Olen kunagi silla alt läbi kanuutanud tollal aimamata, mis seal peidus on

Kõhuli oli sillal hea olla, aga aardeleiule see kaasa ei aidanud. Alla oleks ehk ka saanud, aga kas ka üles, ei tea, ei hakanud proovima oma jõududega. Koht oli täitsa tore, ongi põhjust tagasi tulla.

Käisime silda kaemas. Aaret ennast mitte nii väga. Vabandusi saab puistada kuhjaga, mida kõike ei saa või kaasas ei ole. Kasvõi kõik need toredad kaaslased, kes hoopis Tartu ringile läksid. Jääb teiseks edukamaks korraks.

Metsanotsu tuhnis aarde välja! Mina aint logisin. Tänud!

Leitud, aitäh

 4 

Sild on aus, seisab ilmselt ausõna peal ka. Lauad ilmselt rohkem, kui konstruktsioon. Panime asukoha paika ja hakkasime arutlema, kes aarde järele läheb. Algul olid kõik nõus minema, siis mõtlesime veel veidi ja otsustasime, et saadame selle, kellel kleiti pole, kes ronida oskab ja pärast ilmselt ka tagasi saab. Minek oli lihtne, ka leid oli kiire. Pärast tuli aga tagasi tulla ja sellega tekkisid komplikatsioonid. Pärast korduvat juhendamist, selgitamist ja katseid oli selge, et tagasitulek muutub keeruliseks. Jätsime siis ühe liikme seltsiks ja läksime abivahendit otsima. Selle saime naabertalust. Redelilaenutuse soovi põhjendasime ronimishuvilisest reisikaaslasega, kes paraku omal käel tagasironimishuviline väga ei ole. Kui küsisime, et kas neilt on ilmselt ennegi redelit laenatud, vaadati meid mõistmatu pilguga ja öeldi, et ei, see on esimene kord. Noh, neid toredaid- ja vähem toredaid esimesi kordi ikka juhtub.
Aitäh peitjale :)

Leitud :) Sain veel enne õhtut paraja adrenaliinikoguse kätte.

 2 

Roheliste Rattaretke geotuuri teine leidmata aare

Rattaretk tõi meid Söe arboreetumi aarde juurest edasi mööda pikka ja igavat kruusateed sillani, mille all teadsin asuvat Hannese käsilaste poolt paigaldatud geosööda. Sööt oli, nagu ikka, peibutav, kuid mina olen teatavasti hirmus halva haistmisega. Seetõttu pani aarde ligidus mu ninasõõrmed vaid veidikene puhitama, kuid tõsisemaid liigutusi ma kättesaamiseks ei teinud. Inimeste tihedus sillal oli sel hetkel nimelt suurem kui Tallinna kesklinna tava-aarde nullis kümme minutit peale avaldamist. Mugude kontsentratsioon aga viimasega võrreldes mitmekümnekordselt üle. Kujutasin ette, kuidas ma seal üle piirde ronides inimestele tsirkust teen ja rattaretke rahvas on lisaks veel selline pilkelembene kah.

Kui ise ei saa hakkama, tuleb käiku lasta plaan B. Meenutasin, et Trofee jahimaja juures olin Airist ja Margusest möödunud. Seega, kui ise ei viitsi ahvi mängida, siis tuleb kutsuda teised ahvid. Niisiis jäin sillale ootama. Ootamise käigus jõin tühjaks oma järjekordse veepudeli ning üritasin samal ajal vaimusilmas oma äsja kohatud kaaspeitureid tsirkusepärdikutena ette kujutada.

Jätkasin teekonda.

Koht oli ilus, maastik tundus hirmutav ja rattureid oli liiga palju.

https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1j7Q91fmDZSM5nfnmQxNmwPDheOI

 1 

Ilma pukseerimisköieta poleks seda täna ilmselt leidnud. :D Ja aaret silmates selgus, et lahenduse oleksime poole lihtsamalt leidnud, aga leid oli seda väärtuslikum, aitäh. :D

 1 

FNTF lõpuks ära parandatud ;) Polnud probleeme :)

Parkisime auto kenasti ära, haarasime autost redeli ja läksime. Vaatasime kuidas pardid mööda vett eemale paterdasid ja siis oli aeg veidi turnida. Oh kes siis selleks ometi redelit kasutab, see oli vaid musklite treenimiseks. Orav sibas ilma redelita õigesse auku ja tiris selle õige ligumärja asja välja. No ei olnud südant seda samamoodi sinna tagasi pista, seda enam, et kirjutada oli sinna ilmvõimatu. Sibasin autosse, komplekteerisin kiiresti uued ürikud ja panime asja taas paika. Siis vinnati orav üles ja saime oma teed jätkata, ikka sinna heade mõtete linna. Tänud peitjale!

 3 

Panime uue juhendi ja logi .Ligumärjad asjad kuivavad autos. Peitja saab soovi korral need meie käest kätte.

Ah, et selline sild siis. Veidi turnimist ja pimesikutamist ning karp käes. Kui aus olla siis kõik on ligumärg ja logi kuivatamisest on siin vähe kasu, jäi paraku samasse seisu.

Kallasime topsist vee välja. Logiraamat niiske kuna vett oli sattunud ka minigripi.

Õnneks olime maskeeringuks kaasa võtnud kaameraga Steni. Kalamehed otsustasid vabatahtlikult eemale püüki harrastama minna. Kuna meil oli just sobiv abivahend kaasas, siis otsustasime seda ka kasutada. Aareni jõudsime nagu niuhti aga abivahend andis natukene otsad. Ehk saab veel korda aga kaks otsimiskorda vastupidada on küll natukene piinlik. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Päeva viimane leid. Sillal oli vist plaan meie vastu ebaaus olla, kuid lõpuks andis järgi ja näitas laeka asukoha kätte. Tänud!

Jätsime auto soovituslikku kohta ja läksime uudistama. Gepsu ei võtnud, telefoni ka mitte, küll läheb kähku. Natuke aega otsisime, külm, tuul, vihm. Siis vaatasime gepsu, pagan, valesti kohtast otsisime. Lõpuks õnnestus siiski üles leida. Peitmisviis meeldis väga, aga konteiner ei pea vett. Aitäh!

Leitud. Sild on aus. :D Tänud!

Sillal lauad loperdasid ja kohati tundus, et kogu see asi ripubki au sõna peal. Õnneks oli oma orav kaasas. Kui minna massiga lööma, siis on raskusaste paari palli võrra kõrgem ja on tõsine oht midagi ära lõhkuda. Samas on silla kõrval laeva veeskamiseks sobiv auk, mis võib logimise tunduvalt lihtsamaks teha.

Kahjuks sattusime siia päris pimedas ning ausat silda ja tema ümbrust kuigi põhjalikult imetleda ei saanud. Samas silla konstruktsiooniga õnnestus lambivalgel tutvuda küll. Õnneks andis aare ennast kergelt kätte :)

Aitäh!

Sellel sillal tegi põhitöö ära Kadri, kasutades ära kogu oma pikkust ja laiust. Mina olin siis lihtsalt ilus, seni kuni aarde välja võtsin. Sild on huvitav jah ja vähe kipakas kah. Aga noh, võtsin aarde välja ja siis olin ilus edasi. Ilm oli kah ilus ja linnud laulsivad jne. Tänud.

 4 

Mnjah... meie puhul oli vist maastik mööndustega 1,5. Eks ma ju peaaegu pikk "tüdruk" kah.
Kujutasin elavalt ette, kuidas ma mugudele seletaks, miks ma just seal ja sedasi olen. Mida ma teen? Vaatan voolavat vett? Otsin eilset päeva? Või helget tulevikku?
Igastahes, ellu jäin, ära tõime ja logiraamatusse läks peale nimede kirja veel see, mis hetkel südamel ja keelel oli. Pange nüüd lapsed ja muidu viisakad inimesed silmad kinni:
"Kurat küll.."

Nüüd võite silmad avada ja edasi lugeda. Muidu oli sild päris ilus ja samas üpris "ausõna" peal olev. ;) Ei meeldi mulle sellised eriti... Aga tunnen ma teda üpris põhjalikult nüüd. Aitäh elamuse eest! ;)

 2 

Pärast südikat arboreetumit jäi see enne Tartu kanti paikseks jäämist veel viimaseks. Pilkane pimedus. Ei hingelistki. Ma keelitasin küll, et ärme lõpuni sõida, aga ei, ikka oli vaja üritada. Mõnus oli pärast sirgjoont mööda tagurdada. Vähemalt polnud puid ees nagu Raadna telkimisalal..
Sild ise oli tõesti aus. Nii ausat silda pole mitu päeva näinudki. Ei valetanud meile silpigi. Nagu kirjelduski. Sai kaaslase kisast-kärast hoolimata turnitud ning aare alla keskmise vaevaga leitud. Kõige võhmaleajavam ja raskem oli kogu asja juures joosta juba lahkununa 2x250 meetrit tagasi sillale ja uuesti autosse. Sest GPS laiutas uhkes üksinduses keset silda. Mina aga seda nii jätta ei tihanud.
Tänan Hannest viisaka aarde ja mõnusalt vuliseva paiga eest! Aare korras, vesi samuti, ilusti lahus. Aus kaup. Aus mitteleidudeta geopäev.

Ilm oli märg. Sild oli libe. Siimul oli hiljuti sünnipäev ja ta sai omale ammuigatsetud tossud. Kui te arvate, et nendega läks ronimiseks, siis eksite. Värsket õhku tuli geojuunior küll hingama ja isegi mainis, et vaade on hunnitu, aga sellega tema osalus piirdus. Aarde tõin logimiseks lagedale mina. Aitäh! Tore koht ja korras aare.

Einar sai oma lemmikharrastusega veidike tegeleda. Aitäh!

Kohe tunnistan üles, et minuga vist juhtus nii, et sattusin ikkagi valele poole jõekaldale. Kõva muusika küll kusagil mütsus, kuid mugusid õnneks kusagilt ei paistnud. Topsik jäi õnneks kohe silma. Pistsin logi kiiresti kirja ja lasin jalga. Tänud peitjale!

"Kui pea ei jaga - jagavad jalad!" Minul õnneks jagas pea, sest jalakesed oleks mu juba nädal tagasi siia toonud ja siis ma siin sillal olekski 2 kätt taskus niisama ju seisnud ja lihtsalt ilus olnud. Logiraamatust oleks vaid und näinud. Täna nagu lipsti logitud ja peidukas väga hea, tänud, sillaehituses jälle targem!

Esimene märk sellest, et varsti uus aare läheduses tulemas, oli see, kui peitja telefoneeris ja uuris, et ega mul sobilikku karpi pole. Ei olnud. Kui aare avaldus, siis ei hakanud kuskile tormama, sest nädala pärast oli nagunii Põltsamaale asja ja üleüldse, tark ei torma. Tagasiteel tegin väikse haagi ka aarde juurde. GPS suunas kruusateele. Alguses kirusin, et vaat kus loll, kõrval ju ilus asfalt, aga hiljem avastasin, et sedapidi oligi parem, sai ilusti soovituslikku parklasse kogemata. Alguses läksin niisama nulli, aga lõpuks otsustasin minna kergema vastupanu teed ja tõin autost abivahendi. Edasi läks juba libedalt. Lahe koht igatahes. Aitäh peitjale.

 2 

Pühapäeva pärastlõunal tekkis viimaks hea võimalus üks väike tiir teha ja naabermaakonna uued aarded üle vaadata. Kuna ilm oli ilus, nõustus ka Indrek kaasa tulema.

Esimese laksuga lähenesime ikka valelt poolt ja kohe peaaegu nulli välja. Ma veel jõudsin kiruda, et miks see GPS va jaburdus sellise ringiga juhatab. Alles selgelt liiga kitsa sillaga tõtt vahtides meenus, et oli vist jah kirjelduses midagi selle kohta. Olime hästi viisakad ja sõitsime ringiga teisele poole parkima.

Panime nulli paika ja suur oli mu üllatus, kui ühtäkki leidsin Indreku ühe käega sillapiirde küljes rippumas, jalad järgmisest kandvast pinnast veel liiga kõrgel. Tunnustasin tema initsiatiivi (ise oleksin läheduses parkivat abivahendit laenanud) ja jäin ootama, millal ta aardega naaseb. Vahepeal käis veel suurusi-raskusastmeid küsimas, selgelt on veel arenguruumi. Ühel hetkel oli tops siiski käes ja selgus, et olime teised logijad. Indreku tagasisaamine oli veel tükk omaette huvitavat punnitamist, aga sinna ta ei jäänud.

Pean veel ära mainima, et see ilmatuma tühi laik Jõgevamaal oli endalegi silma jäänud, aga üldiselt võõras piirkond, ei tea selliseid huvitavaid kohti. Seega suur aitäh initsiatiivi võtmast ja kohapärimust tutvustamast!

 2 

FTF 16.06. Nädalavahetuse programm "Külla ämmale" juurde sai sobitatud ka mõned aarded, 5/22. No selle aardega oli ikka pusimist kohe ei leidnutki. Tulime uuesti tagasi jõudsin järeldusele, et pean kangemad prillid hankima. Natuke turnimist, leitud, logitud. Tänud peitjale.

FNTF???