Söe arboreetum

Päeva viimaseks otsimiseks, enne kojusõitu, jäi see huvitavas flooras peituv aare.

Tänan peitmast.

Lõpuks võtsime ette ja loksusime Tänaku tempoga selle pika kruusatee läbi. Esimene emotsioon - creepy! Nüüd võin öelda, ma olen siin olnud. Aitäh!

Väga vinge seiklus!

Tore üritus oli Tammemäel, eks sai ka siis vahepeal üle jõe ka ära käidud.

Leitud.

Sai isegi rohkem ronitud kui vaja.Mulle meeldis siin.Aitäh

Olen juba mõni aeg seda aaret piidelnud, aga kuidagi ei sattunud teele. Nüüd oli just parajalt aega, et väike georing siinkandis teha. Hämarusele vaatamata oli koht päris meeldiv. Tänud siia toomast.

See aare sai koos paari naabriga mitmel korral vahele jäetud, sest õhtupimedus surus peale ja oleks ikka tahtnud arboreetumis ka veidi ringi kolada. Täna osutus aga geonälg liiga suureks. Hämarusele vaatamata sai kohale kolistatud ning üks kiire sinna ja tagasi tehtud. Logimisel sai ainult veidi mõnusaid aroome nautida. Peitjale siiski aitäh kutsumast. Vast satub siia ka valgemal ajal uuesti, nüüd kus tee selge.

Otsustasin päeva lõpuks siis ka selle siin ära napsata. Nii hea meel, et tulin. Sellised kohad on täpselt minu tüüpi kohad, tänan kutsumast!

Väga äge koht iseenesest. Tundub nagu täiega karupepus. Kahjuks ei leidnud. GPS näitas võssa, otsisime ümbruskonnas pikalt, aga kahjuks ei leidnud.

Leitud, kena paksu lumaga mets ootas meid siin ;)

Ma polnud üldse kirjeldusega tutvunud (tavaliste aarete puhul see ju tavaline praktika ;) ja olin üsna segaduses, kuhu metsa ja mida täpsemalt vaatama Salme mind sõitma suunab. Sai ikka omajagu erinevaid pikki kruusakaid läbi vuratud kui ühel hetkel sai minu auto jaoks sobilik tee otsa ja jätkasime jalgsimatka. Nüüd oli aega ka uurida, mis vaatamisväärsus meid ees ootab. Õige pea hakkasime tee kõrval nägema ka metallist numbrisiltidega puid. Mõnel oli silt nii ilus nagu oleks eile pandud ja teisel jälle täiesti kulunud ja pooleldi tüvesse sisse kasvanud. Huvitavad olid need puud igatahes, kahjuks ei saanud muidugi kohapeal teada erinevate liikide nimetusi. Paitasime nii mõndagi pehmete okastega kuuske ja vahtisime teisigi meile tundmatud eksootilisi liike. Mõnusalt jalutades jõudsime peagi aarde juurde, kus ootas ees isegi natuke kõhedust tekitav pimedus. Aare oli siiski kergelt leitav ja väga heas korras.
Suur tänu huvitavasse paika kutsumast!

Vot selliseid puid ei osanud küll siit metsast leida. Andis ikka ronida nii tihedasse võssa. Tänud

Teel arboreetumi saatis autot lendav auvahtkond. Enne autost väljumist sai end silmini/kõrvuni maskeeritud. Ruttu autost välja ja uks kinni. Vaatamata sellele oli päris suur osa vahtkonnast silmapilk autos ja ülejäänud aplalt paljaks jäänud ihul. Kiire sukeldumine puudesallu ja seal suutsime vahid endalt maha raputada. Leid kiire. Koht huvitav ja kindlasti ilma geopeituseta siia sattunud poleks. Tänud!

Tänud peitjale!
Sellist varju pakkuvate puude all olen kohanud erinevaid loomi puhkamas. Siingi vaatasin ennem hoolikalt, et ega mingeid tegevuste jälgi ole maas.

Valisime ilmselt kõige "parema" tee aardeni, tasakesi tiksusime aarde suunas, tundus et tee ei lõppegi. Kui lõpuks jõudsime kohale, kena koht ning kiire leid. Aitäh! :)

Tee aardeni on killustikust, eks tehakse teed kõrgemaks. Madala autoga käib auto alt kolks ja kolks. Kohale saime ja aare korras ja õiges kohas. Ilusad puuliigid, mida iga päev ei näe, aitüma peitjale!

Tänan aarde eest!

Väga ilus mets isegi pimedas.

Täitsa huvitav see selline teistmoodi mets. Paraku oli lund palju ning seetõttu jäime ilmselt paljust veel ilma, aga nägime siiski omajagu. Täname kutsumast!

Tänud siia juhatamast ja aitäh aarde eest!

Täitsa huvitav oli seal vaadata seda kasvavat loodust. Mõni puu oli ikka ära ka kuivanud aga mõni vohas isuga.

Tänud!

Huvitav koht, kuhu polegi varem sattunud, tänud.

Logidest lugesin nagu oleks hirmus võsane, kuid kui oled pisike siis ei olegi nii hull :D Reigo pidi ka end pisikeseks muutma ja siis uuesti pikaks, et aare kätte saada :D

 2 

Sellist ulmevõsa ei mäletagi. Hea, et Dix ära käis. Aarde kirjelduses on jäme viga nagu etteütluses selgus :) Tänan peitjat!

Ei raatsinud veel pärast sündmust lahkuda ning tegime koos väikse tuuri ümbruskonnas. Talvel ja lumega on muidugi kena arboreetumis käia. Ainsad, mis ära tundsime, olid elupuud. Dix märkas ja tõi ära ka. Kitsekesed jälgisid meid, kui autodega lähenesime. Aitäh!

Peale geosündmust koduteel esimene otsitud aare. Tee oli kenasti lahti lükatud. Õnneks kinni ei jäänud keegi. Found it: (3587)

Kell oli 22.00 kottpime ja tee oli rohtu kasvanud, otsisime taskulampidega kuni kalle karjub et leitud.

Mina olin pimedusega vastu vahtimist saanud, Kaupo nägi aarde ära.

Oli huvitav koht. Ringi ei tahtnud peale teha, sest võsa oli kõrge ja kõditas autot. Aga nii palju kui päripäeva sai nähtud, oli huvitav. Sõitsime nulli ja seal läks vist 10 minutit, kohe kuidagi ei tahtnud karp silma hakata ja gps normaalselt töötada.

 1 

Kunagi oli mul tuttav (noh pigem selline tuttav in law), kes sai päranduseks Patastes (mis on ka nullile lähedam kui Kairo või Vientnam) aia kuhu oli istutaudd väga erinevaid puid (omanikusuhtega võin aegu tagasi mäletades muidugi mööda panna). Aga seal oli küll dendroloogia huvitavalt ja säilunult alles. Omamoodi ootusega sundisin nüüdki Piia geolambrot just sellistel teedel liikuma, mis nii lambrole kui Piiale ajutised aga pikka aega tundavad märgid peale jättis. Kohal olles suutsin mina tuvastada vaid võsa ja nõgest. (mina kui tüüpiline põhjamaa poiss teen tavaliselt ikka okas- ja lehtpuudel vahet, vähemalt tavel). Aga see ulmvõsa aarde nulli ümber see oli küll elamus omaette. Justkui oleks olnud mõnes S.Kingi senikirjutamata romaanis, kus iga oksal on oma hing ja iseloom. Ma pidin iga ettejuhtunud oksaga seetõttu erineval ja individuaalsel moel suhtlema, enne kui küündisin karbini. Kuna "logimisasjad" olid ulmemaalimast väljaspool, siis ma pidin seda suhtlust 4 korda harrastama. On mida meenutada, on kohti kuhu mineku puhul tasub enne mitu korda mõõta, enne kui lõigata.

 2 

Lõuna poole kulgedes oli Peetril kohe plaan, et lähme ja teeme selle söevärgi nüüd ära. No kui perepea nii ütleb siis pole mul enam midagi kobiseda.
Algul suunati geolambro küll sellisele teele, mis mitte kuidagi selle auto sõitmiseks sobiv polnud. Ragistasin sealt ikka kuidagi läbi ja edasi tuli lihtsalt selline tee, mille läbides oli raske auto algset värvi aimata. No, mis siis ikka. Hetkel siin JAZZ-is logides, püüavadki poisid algset tooni taastada :)
Aardest mõnesaja meetri kaugusele auto pargitud, kulgesime nagu kaks tuuleveskit aarde poole. Sain taas kinnitust, et suvi EI OLE minu lemmik aastaaeg! Uhhhh, need parmud ja kõiksugu teised teravkeelsed lendlevad vereimejad ja siis veel nõgesed ja veel hirm, et kusagil mõnele vinks-vonksile saba peale ei astu... Oi, kuidas ei meeldi selline kompott!
Paar viimast meetrit jäi Peetrile sukeldumiseks. Õnneks "ujus" ta lõpuks aardekarbiga pinnale ja saime oma külaskäigust sissekande teha.
Tänud, aare oli korralikus peidikus ;)

Oli siis põhjuseks märtsikuu ja veel maad kattev lumekiht või midagi muud, kuid midagi eksootilist meile silma ei hakanud. Mõne tuntuma/vähemtuntuma liigi siiski leidsime ja samuti ka aarde. Aare oli korras ning sooviks sellele pikka iga... ümbrusega on nii nagu on jah.

 2 

Puid, palju puid. Ainuke huvitav asi, et leidsime oma kompanjooni logi sealt, kuigi minion polnud temaga seal käinud. Mh. Tundub, et ta on seal salaja käinud ilma meieta :/ Kuid tänud aarde eest :)

 1 

Nulli sõites juba märkasime igasugu erisuguseid puid. Nullis tegime ühtedega neist lähemalt tutvust. Aitäh selle eest. Võtsin TB. Kuna kaardil on ümber arboreetumi ka pikem ringtee, siis ma keerasin sellele teele. Tee on muidugi palju üteldud selle kinnikasvanud kahe sügava rööpa kohta. Tegin küll selle ringi ära, aga ei soovita. Kohe üldse ei soovita. Kui siis jala.

Leitud!

 1 

Väga huvitav koht. Ei meenutanud kohe üldse Eesti loodust. Kui ma ei oleks olnud iseenda autoga, siis võinuksi järsku tekkida aimdus, et olen kusagil võõral maal reisil ja geopeitumas. Aga väga tore, et see aarde puu ei saanud populaarseks metsamajandus puuks. No mida ulme võssi. Kõige parem viis liikumiseks oli kükakil ja tagurpidi. Võidusõidu kiiver poleks ka paha teinud. Konteinerit silmata oli kergendus. Kuid tõelise rahulolu saavutamiseks pidi ennast pressima nulli ja nime kirja saama. Pärast edukat sooritust avastasin natukene veel ümbruskonda. Aitäh!

<_Eelmine |1.päev| |2.päev| |3.päev| Järgmine_>

Eksootiline võss

 1 

Tänane viimane leid. Kuna aardetuur läks kiiremini kui planeeritud siis jalutasin siin tunnikese ringi. Täitsa põnev. Tagasiteel kohtasin emakaru kahe pojaga. Kadusid nii kiiresti metsa et pildistada ei jõudnudki. Pildistasin siis lohutuseks vihitajat traadi peal. Aitäh!

 1 

Ulmevõsa on täitsa tabav sõna selle kohta. Eksootilised lõhnad ja tundmatu floora. Vihje oli täitsa abiks ja karp kauaks peitu ei jäänud. Aitäh.

 1 

Tohutult põnev koht, kuhu tahaks kindlasti tagasi tulla koos värskendatud metsandusteadmistega. Karbi leidsime pärast mõningast valedes kohtades uitamist. Vihjele vastas siin umbes iga teine puu.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Logide ja suu-sõnaliste kirjelduste järgi tundus üks õudsamaid kohti olema. Vale jutt puha. Madala jätsin 150 m kaugusele kuhu sai täna ilma igasuguste probleemideta, oleks võinu ka 8 m kaugusele vedada teise kuid otsustasin siiski auto nina enne ringi pöörata. Mis puutub rohelusse sukeldumist, siis seda pidin ikka tegema, et võlvkaarte alla sattuda. Veidi otsisin silmadega ja viimaks võtsin kirjelduses toodud vihje abil karbi välja. Aitäh.

Tänase ilmaga peaaegu drive in. Vaid õige koha otsimisega läks natuke aega.

Leitud ja logitud.

Aare leitud peale maisipõllu labürindis ekslemise üritust. Oli tõesti müstiline paik siin. Aitäh tutvustamast! EVEJ

:)

 1 

Käsigepsu kaart ei lubanud ringteed, auto oma oli lahkem. Saimegi ringi peale! Mikk sukeldus rohelusse ja leidis aarde päris kiiresti, mina peletasin parme ja teatasin kuupäeva. Müstiline paik, aitäh!

Leitud. Täname

 1 

See oli nüüd küll üks äge koht kuhu mind sunniti seekord sukelduma. Leidsin ennast kohe täiesti ulmelisest maailmast kus üldjuhul peaksid seiklema haldjad, kääbikud ja muud sellised kaabikud. Piirkond oli nii võluv, et peaaegu oleksin pea kuklas liikudes ühe looma poolt jäetud miini otsa astunud. Mina tänan. Peitjat siis, mitte looma.

Kui ma siit ära minnes õkva mööda kruusakat Piibe maantee poole uhasin, siis just enne suurele teele jõudmist nägin tee peal lonkimas ühte varest. Lähemale jõudes muutus vares suuremaks. Ja kui ma veel lähemale jõudsin, siis tõusis lind lendu ning moondus väiksemat sorti kulliks. Päris uhke kui ta seal oma tiibu vibutas.

 2 

Lopsaka looduse tunde sai kätte juba madalapõhjalisega nulli sõites. Hein nii kõrge, et küljeaknast ei näinud õieti väljagi. Tee kulgemise suunda võis küll aimata, aga võimalike auke või muhke ennetada polnud igatahes vähimatki lootust. Õnneks ka mitte vajadust - nagu katse-eksitusmeetodil tuvastatud sai :o) Võõrapärasesse võssa sukeldudes tekkis illusioon, justkui kuskil kaugel maal geopeituks. Teadagi kui hästi saab isegi normaalsuuruses karpi säärases tihnikus peitu pista - 8z aitas leidmisele tublisti kaasa. Ja sest müstlisest paigast meie enda metsade vahel polnud ma varem midagi kuulnud, aitäh näitamast!

Leitud, aitäh!

 1 

Tõepoolest omapärane koht kodurajoonis, millest õrna aimugi polnud...ega ka päris selget ettekujutust, et puud selle ajaga nii suureks kasvavad - 70ndad olid ju eile:) Kujutasin ette, et jalutame puukeste vahel ja õpime siltidelt liigid selgeks nagu ühes korralikus metsanduse välipraktikumis ikka. Aga võta puust!

Aitäh, oli tore arboreetumiga tuttavaks saada ja tuleme kindlasti tagasi.

 1 

Väga lahe koht, mida ilma geopeituseta poleks iialgi avastanud! Sedapuhku avastusretke pikemalt ette ei võtnud, kuid tagasi tahaks küll tulla... eriti kui saaks asjatundjama inimese kaasa meelitada - see oli nüüd väljakutse mu vendadele. Tänud peitjale!

 2 

Visuaal tuvastas tugeva liigirikkuse tõesti aga, mis sellest loomaarstile tolku, kui nimesid ei tea... Aga kena siiski, et kutsuti puid ja põõsaid vaatama ja kena seetõttugi, et siin ei üritatud kaktuseid kasvatama hakata, küll siis peitja oleks ka karbi ära pistnud 5,0 nii et praegune peidukas lausa lust. Tänud peitjale!

Drive-in aare :)

Tänud!

Tänase geopäeva viimane aare. Eeldasime ei tea mis teed, aga tegelikult oli täitsa sõidetav. Aarde peidupaigas oli vaja ikka mitu ringi teha, enne kui õigele kohta pihta saime. Mulle seal meeldis ja üksi olles oleksin kindlasti veel pikemalt tutvunud. Aitäh kohta tutvustamast!

 1 

Ausi sillal aare otsimata, saabusime siia. Äge koht - tasus tulemist (peame endale vaid veidi kõrgema auto muretsema:))
Selle aarde eriline väärtus ongi see ümbrus siin. Tänud peitjale!

Uue tundmatu sõna sai teada ning mõnus oli ringi käies erinevaid puid ja taimi vahtida. Seal oli eriliselt palju liblikaid ning ka neid sai püütud. Aitäh!

Väga vahva pesa moodi asjandus oli seal, aitäh!

ESimene mõte aardele lähenedes oli, et minu isa küll mööda seda teed ei sõidaks, kuid õnneks oli roolis Anete isa ning sõit võis jätkuda. Sõitsime oma paarisaja meetrini ning sukeldusime koopasse. Aare näpus ja rutttttu logi kirja sest sääsed ei halasta. Aitäh!

2350.

Tundub, et see konkreetne päev meelitas veel geopeitureid Jõgevamaakanti. Alguses olime meie esimesed, kes kuupäevanumbri sees nime kirja said. Ei tea, mis aarde juures nad meist mööda läksid, äkki siis, kui ma Kuremaale ujuma läksin.

 1 

Auto parkisime mõnusalt varju, et naastes liiga hull saun poleks ja jalutasime aarde poole. Paar meetrit sammutud meenus emale, et peab puid vaatama. Vaatasime siis ja imestasime, nimetada ei osanud ju ühtki. Raja järgi sukeldusime koordinaadi poole, tundus hull võss, aga oli päris hubane puudealune. Mulle küll meeldis seal üht ja teistpidi pugeda. Aare jäi küll emale silma ja ta sai ise ronida. Aitäh, Lõuna-Eesti ikka ei väsi üllatamast oma huvitavate ja ilusate paikadega!

See aare meeldis meile tänase palavusega iseäranis hästi. Suur tänu peitjale! Väga põnev mets oli.

Leitud :) Selliste aarete puhul on hea lapsi ära kasutada. Nendele see suur rõõm.

 7 

Roheliste Rattaretke geotuuri 12. aare

Hannes suutis oma allameetriste käsilastega ikka erilise urka leida. Jah, ta võib ju kirja panna, et peitis üksi, aga seda juttu võib ta oma vanaemale rääkida. Tundsin end seal okste vahel nagu Raudses Neitsis. Ei saanud end isegi korralikult pöörata, ilma et järjekordne okkaline tuust tuharatesse poleks susanud. Teisest küljest oli võss nii tihe, et kaks meetrit eemal rajal tuhisevad ratturid olid minu kimbatusest õndsas teadmatuses.

Või kas ikka olid? Üsna pea kostus raja äärest jutuajamist, mis andis aimu peatunud ratturitest. No hea küll, nagu ma ütlesin, nemad polnud ka parima tahtmise juures võimelised mind nägema, ehkki ma võisin neid peaaegu puudutada. See-eest kuulda võisid nad mind vägagi hästi. Seetõttu tardusin paigale nagu tavaliselt linna-aarete juures, kui tuleb tundide kaupa prügikasti mängida, ja ootasin, saates samal ajal peatujate suunas läbi põõsa pilguga teravaid nooli ehk teisisõnu pilkenooli. Okste kontsentratsioon, nagu öeldud, oleks selles kohas peatanud ka tuumakiirguse, mistõttu pole ka ime, et retkelised teisel pool tundmatu ladinakeelse nimega okastaime täielikult puutumata jäid. Selle asemel hakkas, hääle järgi hinnates naiskodanik aina rohkem tihniku poole nihkuma.

"No tore!" mõtlesin ma kirudes. Nüüd ta tuleb veel võssi pissile ja mina istun põõsas nagu viimane pervert ning vaatan pealt. Mida kuradit teha? Nagu ikka sellistes olukordades pakib mu kaine mõistus asjad ja putkab alateadvusse puhkama, seega ei osanud ma muud targemat teha, kui pöörasin selja. Olukord jäi muidugi sama piinlikuks nagu ennegi, kuid kasu oli sellest vähemalt nii palju, et märkasin aardekonteinerit. Unustasin hoobilt selja taga eeldatavalt urineerimist alustava vastassoo esindaja ning hakkasin otsima võimalusi mind ja aaret eraldava okstekanga valutuks läbimiseks.

"IKKA EI KUULE VÄ?" läbistas õhku mu selja taga ja ma tundsin ennast kui külje kõrval rohelist kurki märganud kodukass. Pöörasin ümber ja minu selja taga seisis seesama naiskodanik, kellel oli häda nähtavasti üle läinud. "Abi on vaja või?" oli tema järgmine küsimus. See hajutas kahtlused, et minuga pragama tullakse. Ma ei osanud esialgu midagi öelda. Siis küsisin kirvest. Mida sa ikka tihedas võpsikus noore naisterahvaga kohtudes öelda oskad. Ikka küsid kirvest. Kirvest tal muidugi polnud, selle asemel hakkasime viisakusi vahetama. Nagu lugeja juba kindlasti aru on saanud, oli tegu meie metsades levinud tavalise geopeituriga (Geoexploratoris Regularis). Täpsemalt oli tegu Airiga, kelle nime olin märganud juba rattaretke esimese Künnimehe aarde logiraamatus koos Margusega. Ta küll ei öelnud, kuid ainus Airi, kes mulle geopeituse lehelt meelde oli jäänud, oli kasutaja airce. Nagu näha, siis nii see oligi.

Kohtumine ei jäänud meie viimaseks.

 2 

RRR teine päev algas huvitavalt, et mitte öelda kehvasti. Koos äraantava kaubaga nagu näiteks telk, magamiskotid, soojad riided läks terveks päevaks veokisse hoiule ka geps ja spidokas. Kuidagi väga paljas oli ratta lenks. Õnneks oli Margusel neti ühendusega mobiil, mille abil ta siis aarde asukoha välja peilis. Mina sõitsin muidugi edasi, sest sain aru, et aardeni veel vaja edasi minna. Tükk aega ootasin, et kuhu ta jäi, kuni kannatus katkes ja tagasi sõitsin. Aarde asukoht oli täpselt meie rattasõidu trajektooril, mistõttu tuli siis ratturitele vastu sõita.

Hetke raja ääres seistes selgus, et Margus ei ole veel aaret leidnud ja teiseks selgus ka see, et keegi juba ragistab seal. Kuna aga sellisel rattaretkel on pidevalt raja ääres peatujaid, siis ei saanud kindel olla, et mida seal puuvarjus olev rattur parasjagu teha võib, kuna aga krabina asukoht muutus tundus üha selgem, et tegu ei ole põit tühendava ratturiga vaid hoopis geopeituriga. Ma ei eksinud. Meelis alguses justkui ei kuulnud mind, aga nii, kui kuulma hakkas siis leidis ka aarde. Logisime sõbralikult puude varjus koos. Kui Margus hakkas välja pugema, siis möödasõitev rattur hõikas, et sealt tuleb karu :P

Nüüd taas ühe geopeituri nimele nägu juurde saadud. Oli tore koos puude varjus okstega ragistada :)

Aitäh aarde eest!

https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1j7Q91fmDZSM5nfnmQxNmwPDheOI

 2 

Huvitav hakkas juba siis kui me suure tee pealt metsa sisse keerasime. Nimelt hakkasid mammukesed nii mõnelgi kõdi tundma, sest Kirsike lappas kõtuga mööda lumerööpaid. Õnneks seda kõditeed väga kauaks ei olnud ja jõudsime suuremale teele välja taas, aga see tee oli lihtsalt libe :D. Mööda seda teed jõudsime siiski nulli lähistele ja siis juba sahistasime mööda kellegi jälgi mööda lund nulli suunas. Ja siis kadusid need jäljed lihtsalt ära. Proovisin ka ära kaduda kuid seal eikuskil ei näinud midagi. Vaatasime et meetreid eemal veel tekivad ja kaovad jäljed. No kadusin minagi siis eikuhugi ja seal see karp mind ootas. Krt ja põlgu, pool teed autosse raputasin end, sest kõik kohad torkisid :D. Tänud, polnud sellest kohast miskit kuulnud ja täitsa põnev oli !

Arvasin, et siin tuleb väike jalutamine ette võtta aga autoga saab päris letti. Tegin ringi peale, päris hüljatud paik. Aare korras.

Leitud! Tänud peitjale :)

Kui paar pehmet kohta välja arvata on arboreetumi ring hästi sõidetav. Mina hoidsin väikese peavaluga otsimistegevusest kõrvale, kuid kuidagi saadi sellest hoolimata hakkama. GC lehel vihjet pole. Huvitav koht, aitäh! EVEJ

Tänan aarde eest!

Tõesti huvitav koht. Tänud!

Täitsa lõpp kui lahe koht ja milline mets. Sellisest võsast pole küll varem aaret otsinud. Aitäh!

Leitud. Taskulamp on abiks :D Tänud!

Leitud.

Võimsad puud. Laiskadena roolisime nulli ja tegime vajalikud toimingud. B panustas tee puhtusesse ja saagis maha ühe aiast teele ulatuva vastiku oksa. Aitäh tutvustamast!

 2 

Uiuiui, kus siin sai ikka võsa täie raha eest. Indrekul ja Martinil oli asi leitud, nii et nemad teab kui aktiivselt sinna vahele ei tikkunud, ise olin varustatud ühe kõngeva lambiga, mis näitas edukalt kaks meetrit minu nina ette. Pärast pikka sajatamist tuli Gertrud lõpuks ka appi otsima ja tema taipas üsna kähku õigesse kohta pilk pöörata, ise olekski vist jäänud sinna ekslema.

Ilmselt oleks siia tükk maad põnevam sattuda näiteks kevadel ja valges, aga sinnani on ju veel nii palju aega...

Aitäh!

Teatud mööndustega oligi põhimõtteliselt drive in. Neid mööndusi kritiseeris ja põhjustas Kadri. Aga koha peal oli see Marianni aare. Leidis, ronis ja puha. Mina sain ainult nagu töll pealt vaadata. Eks hinges oli ikka väike uhkus kah. Arboreetum. Eks ole elu jooksul mõnda sattutud. Sellesse konkreetsesse küll esmakordselt. Huvitav ikka. EVEJ. Tänud.

 1 

Pühapäevane ilus ilm tõmbas lausa magenetiga loodusesse. Ei hakanud pikka ringi tegema, ka selle väikese tiiruga nägime tavametsa eksikülalisi päris mitmeid. Ulmevõsa oli oma nime väärt. Üks mitmeharuline oli võsa teises servas. Aga õiges kohas oli teine ka. Tänud peitjale.

Soe sügispäev

 5 

Meie geps suunas kenasti siis just nii, nagu peitja soovitas. Metsatee oli kohati juba selline, et kirusin, et mille pagana päralt ta just siit meid saadab, kui teine tee tundus kena kruusakas. Kõrge rohi kraapis kenasti autol kõhualuse puhtaks. Loodetavasti, mitte auto eluks hädavajalikest vidinatest. (Arvestades seda, et me taas kodus oleme, siis ilmselt jäi kõik kõhualune paika ;) )
Lõpuks jõudsime kohale ja georada kulges vankumatu kindlusega ühes suunas. Sukeldusime ka sinna ja pärast mannaterade kaootilist liikumist avastas see kõige mannateram tegelane Mariann aarde. Tema leidis, alla tõi ja ka tagasi viis samasse kohta. Hakkab juba asja saama ka selliste aarete juures. ;) Ehk läheb aega "geojuuniori" seisusesse jõudmisega, mil vaid "imelist-hunnitut" vaadet nentida. ;)
Koht oli aga äge, palju ilusaid puid-põõsaid. Täiesti sürr paik. Sinna oleks pidanud multiaarde tegema. Noh, et "nulu juurest leiad ühe numbri, viienda elupuu juurest teise, enela juurest kolmanda... jne". Siis oleks arboreetumiga rohkem ja süvitsi tutvuda saanud. ;)
Hiljem Põltsamaal kohvikus tualetis käies jäi meist igastahes maha hunnik puist pudi. ;) Saputa veel riideid avalikus kohas.
Maalt ja hobesega ikka...
EVEJ, Aare korras. Aitäh huvitavasse kohta kutsumast!
Ja metsatööd olid ilmselt lõppenud. Meid ei takistanud keegi. Õnneks...
Päike hakkas juba alla vajuma. See sügispäev on ikka lühike...

 1 

Kõveraks väänatud Tartu teekonna - algusega suurt ja Valastist edasi mööda Piibe maanteed - eelviimane leid. Ilm juba äärmiselt hämar, sest käes on kaamose saabumise aeg. Tegimegi tiiru vastupäeva nagu peitja soovitas. Viimase lause kohta ütlen, et minul näitas GPS täpsuseks üks meeter, nii et leitav pimedaski :-) Edasi panime ausa silla peale, ausalt.
Aare igati korras, kaupa ei teinud. Hannesele tänud maailmapilti avardamast ning uude kohta kutsumast!

Siin oli juba nii märg, et Siim autost välja ei tulnud. Ainult mainis, kui nägi mõnd järjekordset silti puu küljes. Mina ei peljanud võsa ega märga, läksin ja logisin. Jätsin geomündi, võtsin tavalise puugi. Põnev koht ja korras aare. Mina tänan.

Pea-aegu drive in aare, kui mõned puud eest koristada. Jäi teel Tartusse ette. Võtsime ränduri kaasa. Aitäh!

 1 

See oli küll täitsa vahva paik. Vahepeal kahtlustasin juba arengupeetust, kuna õige arboreetus ei jäänud hästi silma. Mõnede minutite jooksul siiski miski asi silme ees viirastus ja seal pesas ta peidus oligi. Tänud!

 1 

No teretore, polnud kuulnudki sõna "arboreetum"! Täiesti Sürr koht leitud ja väga orginaalsed aardepeidikud.

Mul tekkis kohe 2 uudishimu: Esiteks, kust peitja sellise koha leidis? Ja Teiseks, kui mina suutsin seal ringi liikuda "kui kükitav mannatera", siis mismoodi Palang sinna üldse ära mahtus??? Aga kui mind juba miski huvitama hakkab, küll ma kunagi vastuse saan. Tänud seikluse eest, väga äge koht, mina soovitan!

 1 

Kui juba Aus sild leitud, siis oli see aare loogiline jätk. Nii lähedal ja samas nii kaugel. Linnulennult vaevalt paar kilomeetrit, aga teed mööda kordades pikem. Hakatuseks soovitas GPS üle sellesama pisikese silla sõita. Pidasin siiski targemaks ringiga minna. Veidi enne aaret seisis keset teed veoauto ja laadis omale palgikoormat peale. õnneks oli teeservas piisavalt ruumi mööda hiilimiseks. Kohapeal oli ikka tõeliselt sürr koht. Aardeni paarkümmend meetrit, aga kuidas sinna saada? Esimese hooga viis georada paljulubavasse kohta, aga sealt ei leidnud midagi. Otsustasin igaks juhuks nulli üles otsida. Eks see silkas ringi ka muidugi nagu võsavahel ikka juhtub. Paar vihjele vastavat kohta leidsime veel, üks neist peitis ka aaret. Null oli üllatavalt täpne, logimise ajal näitas GPS vaid 2 meetrit. Võtsin aardest kaasa ränduri. Kui aare tagasi pandud, siis tuli auto üles leida. See polnud samuti ülearu lihtne ülesanne, ilma GPSita vist olekski leidmata jäänud. äge koht. Aitäh peitjale.

 4 

Ausa silla juurest loogiline jätk. Vist oli nii, et linnulennul kolm koma midagi, mööda teed 12 või 14. Kusjuures bensiininäidik oli punases juba Tartust väljumisest saati - mis see väike Jõgevamaa-tripp ikka ära ei ole.

Vastupidiselt peitja soovitusele leidsime ennast ühel hetkel autoga üsna nullist. Nii palju kasu kirjeldusest siiski oli, et oskasime enda ümber vaadates täheldada, et pole tõepoolest päris tavaline metsakooslus. Otsimiseks kasutasime laiskuse tõttu minu tõrkuvat nutilutsu - panime huvipakkuva võseriku paika ja edasi lõhna järgi. Vedas kohale küll. Logi kirjas, suundusime välja otsesuunas. Täheldasime, et georada maha ei jäänud, ei tuleks ideepoegagi sealtkaudu sisse murda.

Tegelikult mulle väga meeldib see kirjeldus ja koht - ei kaardile vaadates ega lähenedes oskaks kuidagi arvata, et kusagil "seal" on selline koht, millel on omakorda nii põnev taustalugu. Parimas geopeituse vaimus elamus.

Tagasiteel oli sarnaselt Tanelile metsaveok tee blokeerinud. Kuna meil polnud ka tõstega "kättemaksu" käepärast, oli see möödanihverdamine paras punnitamine, aga hakkama saime. Lähtele tankima jõudsime ka, osuti ei näidanud küll enam midagi.

Aitäh!

Nädalavahetuse programm "Külla ämmale" juurde sai sobitatud ka mõned aarded, 4/22. Seekord esma leidu ei tulnud. Kiire leid, logitud. Tänud peitjale koha tutvustamise eest.

 5 

Mis oleks magusam, kui võtta ära FTF, mis asub avaldamise hetkel enda asukohast ligi 200 km kaugusel? Ilmselgelt pole paremat pala ;) Aga nii ta läks. Olime Luuale lähenemas ja kaks verivärsket aaret jäid täiesti mõistliku kauguse raadiusse. Söe arboreetumist polnud kuskilt kuulnud, kuigi ligi poole elust olen metsandusega lähedalseisvate persoonidega üpris tihedalt kokku puutunud. Aga kuna päikseline päev oli pugemas öö teki alla, siis pikalt aega ei veetnud- kribinal- krabinal roomasin ja ronisin, panin nimed kirja ja tulime tulema. Kell FTF- i logimise hetkel oli kah kena numbrikombinatsioon- 20.20 :) Igal juhul ütlen, et koht väärib külastamist ka päevavalgel- kavatsen selle plaani isegi uuesti ette võtta. Tänud :) Aa üks asi veel- ränduri võtsin kaasa :)