1 

Käisin kivi vaatamas. Ilma aardeta. Päris mõnus mürakas, vääris tulekut küll. Eks ma ikka silmanurgast vaatasin aardeotsimise pilguga ka. Paar kirjeldusele vastavat Erko 3.0 mikropeidukat leidsin, üks neist veel eriti paljulubav, kuid topsikut ei tabanud. Igaks juhuks sõelusin varbaga maapinnal vanu lehti ja muud mudru, sedagi tulemuseta. Kui Erko aare ei peaks taastuma, siis küllap siiagi ükskord jälle midagi geopeidulist tekib. Mürakas nõnda kutsuv ju :o)

Ei tea millal taastada jõuab. Las puhkab praegu rahus. Kivi võib minna vaatama ka ilma aardeta.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuni omaniku kontrollini kinni.

Loogilised maastikule vastavad kohad olid tühjad. Pisut ebaloogilisemad kohad sai samuti üle vaadatud. Lõpuks logisid lugema asudes sai vaid kehva eeltööd tunnistada... olematut ongi raske leida.

Aare juba 2 aastat kadunud.

Kuna siia tulles polnud eelnevaid logisid vaadanud siis sain minagi pisut otsida aga ei jäänud miskit silma ega näppu. Võibolla oleks mõtet aare ajutiselt kinni panna?

Vaja üle vaadata

Ilmselt siiski pole seda, ei leia

Tühjus Didn't find it: 02.Nov.2019 11:48 Smen. Kõigepealt jalutasime. Üks teeviit hakkas silma, teist ei ei näinudi. Üle põllu teed otsisime ka umbes maa-ameti kaardi järgi. Õnneks oli see täitsa olemas. Sammusime hulka maad ära. Kivi on vägev! Aaret otsisime ka. Kaua ja omaarust põhjalikult otsisime. Mõni koht tundus kahtlane aga tühi. Meist jäi ta leidmata ning kahtlustame et GC lehel üks leid on ka rohkem virtuaalne kui reaalne. Vajaks mugukindlamat teostust.

Otsisime ja otsisime aga leidmatta ta jäi.

Ei leidnud. Mitte ei leidnud. Aga koht on suurepärane!

Sellega läks vähe lappama. MIngi moment oli võsa sein ees. Läksin mööda ja panin puuse. Aga kohale saime. Konteiner oli ka kuidagi avalik. Poetasin talle pesas lehe peal. Nüüd vastab ka ehk peiduka numbritele

Jalutatud ja leitud, aitäh!

Selle aarde otsimiseks oli aeg igati sobilik. Hein oli tehtud ja sääski enam polnud, ainult tüütud kärbsed tiirutasid ümber pea. Aarde leiuga meil ka vedas, ei pidanudki pool päeva otsima. Tänan.

Karli jaoks oli see kindel FTF. Aitäh!

 2 

Paigaldatud uus ja loodetavasti veekindel konteiner. Logirull uus. Asukoht ja maskeering sama, mis enne. Meeldivaid leide!

Redel on ilusti alles, ootab üles ronijaid.

 2 

Sellise palavusega võssa trügimine ei tundunud üldse hea mõttena. Samas, alla anda ja loobuda ka ei tahtnud. Seega - ikka tuleb minna! Raja algust väga kergelt ei leidnud, sattusime ikka suvalisest kohast metsa. Metsas olles ja natuke külgsuunas liikudes hakkas aga küll midagi rajasarnast silma. Õnneks rada see oligi ja tõepoolest, mööda seda oli päris hea liikuda.

Kivimüraka leidsime kergelt, küll aga ei saa seda aarde kohta öelda. Kui peale poolt tundi saabus kerge meeleheide ja olime enda meelest kõikvõimalikud kivilähedased kohad üle ja läbi vaadanud, kasutasin õlekõrt ja helistasin sõbrale. Ilgelt hea meel oli küll mõne abistava vihje eest, mis oluliselt kitsendas otsimisala. Ei läinudki enam kaua kui tops oli käes. Tõesti oli meel, et pääsesime metsast välja lagedale, kus oli natukenegi õhku liikumas. Täname aarde eest!

Rahvusvahelisel lehel oli lähenemistee kenasti ära märgitud, seega jäi üle lihtsalt kohale jalutada. Aitäh vaatamisväärsust näitamast!

 2 

Seekordse retke suureesmärk - saagu mis saab, Smen peab leitud saama! Kaupo tahtis proovida nulli sõita ja õiget teed teades oleks see ehk õnnestunudki, aga meile tüüpiliselt valisime üsna vale, aga see-eest siksakilise tee. Ja viimaks sealt ta paistiski! See polnud veel kõik, aaret ikka tükk aega ei leidnud, see-eest lendles ümberringi palju mingeid tüütuid elajaid. Viimaks suutis Rudolf aardele lisatud silte õigesti tõlgendada. Siis istusime veel kõik Smeni otsas ja mõtlesime, mis eesmärke elus veel seada võiks. Ega ei tulnudki muud pähe, kui et nüüd tuleks mööda rada tagasi minna. Nõnda saanudki. Ja kui nad veel surnud pole, mõlgub Smen neil ikka veel meeles. Aitäh peitjale!

 3 

Selle aarde otsimist lükkasime edasi nii palju kui sai. Kohe kuidagi ei tahtnud palava ilmaga võssa matkama minna. Hakkasime vantsima ja üritasime raja algust leida. Midagi nagu leidsime, aga 20m hiljem oli suvaline võsa. Raiusime läbi võsa ja olime kohal. Pikalt tiirutasime ümber kivi kuni Rudolf leidis. Smen kivi otsa jõudmine oli üks elu suurimaid hetki, ilma geopeituseta poleks seda küll juhtunud. Kahju on mugudest sest suurem osa neist ei näe kunagi seda kivi. Ma mõtlesin sama võsa mööda tagasi minna, aga Rudolfil oli mõte teises suunas minevat rada vaadata. Oli alles kerge jalutada mööda õiget teed. Kui metsas väljas, siis Matu sõnul läksime me enne 4m kõrvalt metsa. Logi kirjas, tuju hea, aga kohutavalt palav.

Seda teekonda pelgasin enim, aga kokkuvõttes polnudki väga hull. Väga hea, et raja alguskoordinaat leida oli, muidu oleks rskeks läinud. Kivi oli tõeline mürakas, sinna tasus vaatama minna. Aitäh!

Leitud. Konteineri avamisel pudenes ligumärg logirull laiali. Asendasime selle uuega, ehk püsib mõnda aega kuivana. Aitäh.

Teine kivi metsas. Siin oli Vormsi aaretest kõige rohkem pusimist. Lausa niipalju, et lõpuks olime sunnitud toru haarama. Aga oma viga, et lugeda ei oska ja numbreid ka ei tunne ;) Aitäh!

Vormsi rattaretke teine leid. Siia tulime tee äärest küll jalgsi.

Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.

Leitud peale pikemat matka ja mõttetegevust. Britt - 292, Simon - 122, Lukas - 120

 2 

Ma kartsin sellest päeva kõige hullemat aaret, kuid see oli nagu jalutuskäik pargis. Aitäh raja alguse ära näitamise eest, mööda seda tuli lihtsalt kivini kõndida. Aarde enda leidmisega nii lihtsalt ei läinud, õnneks on sookollil juba 9500 leiu geokogemus varnast võtta ning tema aarde ka tuvastas. Aitäh!

Seal noh, mis siin keerulist?

Leidis kellegi endale käevangu

 1 

See aare tekkitas enim kõhlust. Enne teele minekut kinnitasime korralikult keha, kergeld tibutas uduvihama, aga hullu polnud midagi. Kuni metsani/võsani oli kõik korras, kuid see õige raja algus jäi tähelepanuta (tagasi tulles selgus et ca 150 m meist paremal)ja siis me raiusime seal nõgestest üleujutatud võsas, geps oli nagu karussellil. Kuidagi me sealt läbi saime ja kivini jõudsime. Tagasitee oli juba mööda rada lihtne. Tänud peitjale.

 1 

Vormsi geo-rattaretk 2017.

Nagu ikka, sai algul raskemat teed mindud. Leitud. Tänud!

 1 

See aare tundus pärast ronimisaarete arhiivi minekut saare üks suurimaid väljakutseid olevat, seega otsustasime ta kohe esimese pikema saaretiiru päeva alguses ära külastada. Kuna kaaslane jäi oma asjatoimetustega veidi maha, sain rahulikus tempos vändata kohani, kus aare teega kõige rohkem kohakuti oli. Üks tee keeras küll enne ära, aga seda liiga vara ja otsustasin, et see aardele lähenemiseks ei sobi. Pealegi oli seal ilus känd, millel istudes oodata. Kui kaaslane kohal, tekkisid meil erimeelsused jalgrataste paigutamise suhtes. Valida oli nende tee äärde põõsasse jätmise vahel, mida eelistasin mina, või jalgrattad kaenlas läbi võsa rühmamise vahel, mis alati kaaslase eelistus paistab olevat. Õnneks sain raiesmiku ilma suuremate kahjustusteta ületatud ja jõudsime ilusale heinamaale, mida mööda ka veidi vändata sai. Olime kindlalt otsustanud leida nii mitmeski logis mainitud ja ka Maa-ameti kaardil toodud lähenemistee. Õnneks leidsimegi selle kohe ja jätsime rattad heinamaa servale ootama. Kuna enamik geopeitureid oli juba sel suvel Vormsil ära käinud, oli ees ka viisakas georada ja paari säärt silitavat nõgest üritasime ignoreerida. Kohapeal tabas meid geopimedus, nii et tükk aega sai vale mõtet taga aetud. Kui lõpuks selgus saabus, oli aare ruttu käes ka nagu lubatud. Tagasitulles jõudsime muidugi heinamaa otsas rajakeseni, kus tähis ja viisakas tee suure teeni olemas. Kokkuvõtteks polnud üldse hull retk. Aitäh peitjale!

Eeltöö maaameti kaardiga juhatas õigele rajale.

 1 

Saarekese kolmas ja viimane matk pärast Suuremõisa näsi ja Vargsteini. Ja kõige ropum-raskem neist. Lõppkokkuvõttes liikumist 1.9 km ja pool tundi. Aga nüüd sellest, mismoodi see kulges.
Autoga saime üsna põnevast künkateest alla heinamaani. Ainus koht, kus saarel autol esiotsa paigutatud põhjakaamerast puudust tundsin - nii järsk oli ühest tipust langus. Kuna sinnani saime hästi, ei hakanud rohkem punnima ega üle heinamaa sõitma. Riietusime vastavalt ja asusime oma parima äranägemise järgi minema, metsa serva. Auto mahajätmispaigas oli siiski ka üks viit kirjaga SMEN.
Metsaservas olnud raiesmik ei olnud just kõige mugavama läbitavusega, aga muidugi mitte nii hull, kui viimane võsa, millest otse aardeni läbi raiusime. Siiski, lõpuks olime minu gepsus olnud koordinaatidel. Ainult, et seal küll ühtegi saare suurimat rändrahnu ai paistnud. Kui kivi tuvastatud, ronisime selle otsa puhkama ja "vaadet" nautima. Lõpp hea, kõik hea, võiks tõdeda. Sest kivi juurest autoni viis tagasi täiesti normaalne metsarada, nagu jalutuskäik metsapargis. Nõgesed aga olid üle pea, mitte vaid rinnuni. Eks see sõltub rindadest ka ;-)
Tänud Erkole takkajärgi saare suurima kivi juurde juhatamast. Ainult lühikese matka sildi võiks pikema_matka vastu vahetada, kui kirjelduseski öeldud, et matk aardeni vähemalt 1 km on. Aare korras ja leitav, vähemalt lumeni.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/975023331

Sissepääs metsa punasega

 3 

No ma küll ei kujuta ette kuidas see aare peaks olema GPSita leitav...või no kui tehniline olla, siis vist jah kivi juures olles pole gpsist kasu, kuna mingi ime läbi näitas ta meile esialgu 50m mööda aga kivi otsas olid juba samad numbrid nagu viimati parandatud....aga no kivi ilma gpsita üles leida on ikka omaette kunst :D Ühes kohas nägime isegi viita mis suunas üle heinamaa...sellega ka kogu abi lõppes. Lähenesime siis läbi kõige hullema võsa ja kuidagi pressisime end kivini. Leid ise kaua aega ei võtnud ja muidugi kivi juurest läks täiesti mõnus rada tagasi auto suunas. Kui metsast välja saime, siis juba 10m kauguselt ei olnud võimalik tuvastada kust kohast võsast see rada sisse läheb. Aga olemas ta on :D

 5 

Vormsi roheliseks vol 2, 8/10.

Küll on hea, et Erko meile tutvustamiseks kõikvõimalikest padulepikutest need suured kivikolakad tutvustamiseks üles leiab, ei pea üldse muretsema, kust saaks natuke suuremat koormust andva jalutuskäigupõhjuse… :D

Erko küll lubas et nõgesed on rinnuni, aga olid veel palju rohkem...

Täna, 2+ aastat hiljem, meenuvad mulle esimesena nõgesed ja siis kivi :D
Tänud.

 1 

Maaameti kaardil oli märgitud mingisugune rada, sellesuunas siis sihi ka võtsime. Põld oli heinast puhtaks niidetud, seega esimene etapp kulges lihtsamalt. raja algus oli tõesti ka lähimeetritelt tuvastamatu. Me saime otsa kätte vaid tänud kaardile. Rada oli aimatav, eriti just alguses. Vaatamata varasemate peiturite pingustele olid nõgesed taas ennast püstiseks ajanud, ma küll trampisin neid maha, aga hooletult, mõni suvatses just Piia möödumisel ennast taas taevapoole sirutada ja kuna Piia oli seelikuga siis tabas täpselt tema säärireisi. Tulemust teavad kõik. Lööve andis alles paar päeva hiljem veidi järele. Edasi polnud enam probleemi. Tallusime rada ka meie oma jao, logisime. Tänud suunamast, kivi ju väärib nii külastamist kui ka seda, et tee selle juurde ei rohtuks ja selles osas on peitja andnud oma hea panuse.

 1 

Koordinaadid päises muudetud. Saatke ikka teade administraatoritele, logiteadete sees ei pruugi üldse tähele panna.

Nojah, GP lehel on jäänud koordinaadid muutmata. 7.novembril 2015 logis on koordinaadid ära märgitud. GC-s on õiged koordinaadid: N 59°00.912' , E 23°14.527' Nüüd on GP Adminile kiri saadetud.

Mõni jah kirjutab iga aarde logisse, et möödasõidul kiire leid. Siinse aarde puhul ärge üritage siiski drive in-i teha. Nautige ikka loodust selle asemel, et maailma ainult läbi autoakna vaadata.

Mõnel on see aare möödasõidul kiire leid vastupidiselt minule. Autoga sai küll 500 m peale aga siis edasi oli paras võsas ragistamine kivi piirkonda. Kuna otsisin aaret öösel kella 1 ajal, siis kivi nullis näha ei olnud ja lõpuks hakkasin kivi otsima spiraalmeetodil kuni lõpuks õnnestus kivi leida 50 m kaugusel nullist. Viga on seega lubamatult suur ja vajaks täpsustamist. Peale kivi leidmise läks tükk aega ka aarde leidmisega. Kivile tegin ikka mitu ringi peale enne kui tekkis õige mõte aarde asukoha suhtes. Tagasi autoni sain aga viisakalt astuda juba mööda kinnikasvanud jalgrada.

Leidsime maaameti kaardilt jalgraja, otsisime selle ka põllu äärest üles ning pääsesime aardeni mööda üsna inimlikku rada. Aarde leidsime kiiresti.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Esimene aare, mida Vormsil püüdma läksime. Kaardi järgi tundus üks raskematest ligipääsu poolest. Mõtlesime, et ongi hea, kui kohe alguses selle tehtud saab. Teekonna kohta, mis aardeni viis, rohkem ei ütleks, kui: nõgeseväli ja lühikesed püksid pole hea kooslus. Kohapeal segas meid elusloodus, eriti sääsed. GPS ei tahtnud ka koostööd teha. Kivi leidmiseks polnud seda küll vaja, aga edasi oli veidi tume maa. Lugesime siis kirjeldust ja vihjet ning kirusime võidu mõlemat. Üldse hakkas asi ikka väga negatiivseid toone võtma seal, mistõttu oli targem lahkuda. Tagantjärele (olles mõned teised Vormsi aarded leidnud) on tekkinud kahtlus peidukatüübi osas, sest sellise pilguga me tõesti seal ringi ei vaadanud. Uuesti sinna siiski niipea veel ei kisu.

Leitud. Vihm ja rinnuni nõgesed.

 1 

Oi, kuidas võttis vanduma, lubasin veel peitja saata sinna samusesse. Ausalt nagu vihma kallas mõnuga, sopane oli, hein ja nõgesed rinnuni, tihe võsa, kõik kohad metssea jälgi täis ja jalas lirtsuvad tossud ning see kõik milleks???? Aga loomulikult aarde nimel, mis on rändrahnu juures. Ausalt peale selle mikro logimist oli hindan kuivi sokke kui päeva parimat hetke.

Leitud.

2792.

 2 

Tänase päeva teine matk. Kõik marssisid oma rada kuni metsani. Siis sukeldusime metsa. Huvitav, paar aaret tagasi just oli lööklause, Jansi taga ei tohi käija, aga siin jälle kõik mu sabas. Muidugi näitas minu telefon jälle valet suunda ja kui ma sellest aru sain võtsin kasutusele päikse järgi orienteerumise ja jõudsin ilusti kohale. Hetkel kui rahvas aru sai jälle, et ikka pole mõtet minu järel liikuda, kadusid kõik kuhugi tagant ära. Ainuke keda ma nägin oli Smen-Sven. Imelikul kombel jõudsin ma ikkagi esimesena kivini ja aardeni, kuigi tegin suurema tiiru, juu on mu koivad siis lihtsalt pikemad. Tagasi läks õnneks tee, mis viis meid ilusti jälle põllule tagasi ja siis uuesti autoni. Tänud mõnusa matka ja aarde eest.

 1 

Kuidas küll sellele aardele läheneda? Juta leiab üles küll kõik kaardil olevad ja ka mitte olevad teed aga selle aardeni ei suutnud päris ära juhatada. Seega parkisime auto põllu äärde ja võtsime mingi suuna. Janar muidugi teatas, et tõmbame diagonaalis üle, eks võtsime siis nõu kuulda (miks küll?). Hein rinnuni ja oma kõrge-rohu-foobiaga tegelema. Juta palus küll meestel käia ühte rada, et meil oleks ka mõnusam tulla. Ma lisasin siis soovituse käia neil käest kinni ja teha naiste jaoks lausa tee valmis. Neile meie nõuanded ja palved ei sobinud ja seega tekkis kolm eraldi rada. Metsa äärel vaatas meile otsa nõgeste rada. Sellel korral saime küll nõgestest mööda. Mingil hetkel kaotasime Janari silmist, kaugelt paistis vaid Sveni sinine pluus. Järgmisel hetkel hakkas jahe ja tegin pausi, et tuulekas selga panna. Tuulekas seljas, tõstsin pea ja kedagi enam polnud. Vaid mina keset metsa. Telefonil ka gps enam ei töötanud. Hakkasin siis liikuma selles suunas kus enne nägin kahte inimest, ehk paistavad sealt ka mingid jäljed. Lõpuks leidsingi mingi raja, hakkasin seda mööda minema aga mingil hetkel sain aru, et on vale suund. Kerge paanikaosakond hakkas tekkima, üksi võõras metsas. Suund juba ka unustatud, telefon ei tööta. Kõikvõimalikud hirmud juba tulid. Lõpuks hüüdsin aga keegi ei vastanud. Nutt kerkis juba kurku, muudkui sisendasin, et ma ei jää siia metsa, küll nad mind üles leiavad. Vaagisin omaette, et kas oleks mõistlikum jääda paigale ja lasta end üles leida või proovida ikka liikuda. Asi veel nii hull ei olnud, et paigale jääksin. Seega proovisin igal võimalikul lagedamal kohal jälle saada õiget suunda. Lõpuks hakkasin ma kuulma ka teiste hõikeid ja leidsin kivi üles. Pühkisin pisarad ja ronisin üles, et siis kuulda, et pean ise aarde üles leidma. Õnneks polnud see väga raske. Tagasiteel klammerdusin siis Janari külge ja vaatasin, et ta silmist ei kaoks. Muidugi sai ka kõik nõgesed ära paitatud. Tänan peitjat.

 1 

Selle aarde juurde orienteerudes sain lõplikult aru, et Jansi järgi kõndida on lihtsalt tervistkahjustav. Aga no tema läks ees, Karin ja Sven tema järgi ja mina ka, omaette pobisedes, et kuulge, kivi jääb ju teisele poole.

Mingi hetk olid härrad sellise vahe sisse kõndinud, et pidasin targemaks oma peaga orienteeruda. See lõppes kiirelt mõnusa jalutusraja leidmisega ning tükk aega enne neid kivini jõudmisega. Aarde leidis sellegipoolest Jansi, sest ma otsisin nulli, mis näitas ikka totaalselt võssa. Jansi see-eest luges kirjeldust ja võlus aarde hetkega välja. Tänud, korjasime kaasa ka mitmed puugid, järgmistel jälle lihtsam.

Lahe koht, kus mugusid kohata! Aitäh aarde eest!

 1 

Õnneks taipasime cachingust vaadata punkti, kust rada algab, muidu oleks läbi võsa murdnud. Tee oli päris märg ja mudane, varbad said märjaks, kuid ega see geopeituri meelt morjenda. Meiega samaaegselt jõudis kohale ka mugu atv-ga. Ronisime kivi otsa ja tegime tsirkust. Aare sai ka leitud. Aitäh! Ilma aardeta ei satuks küll eales siia, kui just uut matkarada ei tehta.

 2 

Selle aarde juures avaldus jälle kord selle saare minu arvates imelik fenomen - mida üksikum ja kõrvalisem paik, seda kindlamini võid kohata inimesi, mootorsõidukeid jne. Eelmisel Vormsi külastusel trehvasin mootorsõidukeid eranditult kõige kaugemates neemeotstes, lausa padrikus, saare teedel oli tookord autosid väga vähe. Seekord läks veel kummalisemalt. Astusime meie kivi poole, ragistades võsas, vaadates kuhu astuda, sest enamuses laiutas siin märg mudane maastik. Ja siis kimab meie kannul täpselt sama rada vanapapi ATV-ga. Jõuab kivini meiega üheaegselt, vaatab pealt, kuidas geopeiturid kivi otsas turnivad. Ei saanudki väga aru, et tal oleks olnud muud eesmärki, kui meie turnimist vaadata. Siiski meist jäi ta sinna kivi juurde maha ja me tegelikult ei tea, võib olla tegi ka tema oma ronimistrikid peale meid. Igastahes oli tore astumine ja vahva kivimürakas.

 1 

Teised tulid jala, ma väntasin üle põllu. Ratas jäi raja algusesse ja edasi läksime kõik koos mööda porist rada. Täpselt siis, kui olime kivi juurde jõudnud, saabus ka üks üks atv isa ja pojaga. Väike sahker-mahker ja logi sai kirja. Aitäh!

 1 

Hea, et Mariann ütles, et soovituslik parkimiskoht ja raja algus on ka märgitud, sest mina kasutan GP lehte ning seal neid ei olnud. GC lehe järgi saime mugavalt rajale ning natukene vesise jalutuskäigu järel olime kivi juures. Üks ATV pressis ka ennast sinna ning siis oli küll tunne, et tulid küll inimtühja kohta, aga ikka on mugud juures. Üks vanem meesterahvas väikse põnniga ning ootasid kenasti järjekorras, kuni me kivi otsa ronisime, pilte tegime ja salamisi ka aarde logisime. Aitäh juhatamast!

Owner Maintenance 04/22/2017
Maintenance done and new logsheet set in.

Aarde karp rikutud, vett ja muda täis ning logiraamat üks vettinud junn.

 1 

Korralik matk ilma võsakata ei ole matk. Nii, et ka meie lähenesime algusest kaarega, aga ei kahetse. Nägime ühte jämedamat toomingat, otsustusvõimetuid puid (kas kasvada koos või eraldi:) ja igasuguseid muid huvitavaid objekte. Praegune aeg oli matkaks parim, metsaalune puhas. Kivi oli omal kohal, aga aare rikutud. Logiraamatu leidsime maast läbivettinud rullina.

Segaduses puud

Ja ongi Vormsi puhas ;)

Kõik vajalik oli olemas - suunaviit kirjaga "SMEN", teerada, kivi, redel jne. EVEJ.

Oma rumalus, et sai lähenedes võsas ka ragistatud. Kivi oli ja oli redel, sestap käisin ka kivi otsas. Rajal on korralikult laiust ja hea tatsata, võrreldes Vargstaini juurde viiva teega. Tänud peitjale.

Paar ringi ümber kivi viis logimiseni.Tänud!

 2 

Veel üks rändrahn. Vormsi sisemaa geotuuri kõige pikem ja raskem lähenemine. Autost oli mingi 900+ meetrit. Heinamaa esimeses servas leidsin ka puu najale toetatud teeviida Smen juurde. Aga edasi? Panin otse üle niidetud heinamaa ja edasi võssi. Kuskil peaks ju ka rada olema? Ragistasin nulli suunas, hääbuvale rajale jõudsin alles vast sadakond meetrit enne kivi. See oli seni saarel nähtutest suurim, ronisin otsa ka. Tagasi sain siis veidi lihtsamalt. Aga tundub, et Vormsi trend on, et rajad vaatamisväärsuste juurde ei huvita kedagi ja võsastuvad. Isegi tagasi tulles kadus järg enne heinamaale jõudmist ära, vastupidi on ikka suht lootusetu juba õiget sisenemiskohta võssi leida.

 1 

See sai jäetud laupäevaks, kuivõrd lühikeste pükstega ei soovinud sinna nõgestesse turnima minna. Nüüd jätsime rattad ööbimispaika (Norby apartment - täitsa tore paik muuseas) ja laekusime autoga siia - u 900 m aardest jäi veel kõndida. Algul mööda lagendikku oli see pargis kõndimine. Metsaservas sukeldusime võssa, kuid õnneks peale mõneminutist nõgestes ja võsas ukerdamist leidsime raja ülesse. Mööda seda saime muretult kivini. Ja siin läks siis jauramiseks lahti. Imbi ronis kohe kiviotsa ja mina liikusin nina GPS-is nulli... see oli minul GPS-i arvates u 50 m kivist... no otsisin ja tuhnisin seal nagu opakas... aga ei midagi. Miski kümmekond minutit jaurasin seal... siis lugesin aardekirjeldust ja mõningaid logisid ning läksin võtsin topsi peidikust välja. Krdi GPS jaurab vahel niiviisi. Tänud, ilus kivimürakas siin!

 1 

Auto juures sai Hannese jalgadele sõnad peale loetud, et need väga kiireid ja pikki samme ei teeks, kuna minu võhm hakkas otsa saama. Kui enne olin lihtsalt aeglane, siis nüüd olin veel väsinud ja aeglane. Üle heinamaa sai suhteliselt mõõdukas kiiruses liigutud, siis tõmbas Hannes jälle tempo üles ja kadus kuhugi võsa vahele. Alles kivi juures sain ta jälle kätte ning seal polnud meil kummalgi kahtlust, kus aare on. Leid läks kiirelt, logimine samuti. 6 sekundit, kui ma ei eksi. Tagasiteel sai selgeks, et see jääb viimaseks aardeks saarekesel ja ega ausalt öeldes poleks vist väga enam jaksanud ka. Puhkus kulus hädasti ära ja seda saime me sadamas kuigivõrd teha. Tänud!

 3 

Ausalt öeldes seda pelgasin ma neist Vormsi aaretest kõige rohkem. OK, Rumpos ja Austurgrunnes on pikad matkad, aga sellele jurakale ei paistnud ühtegi head ligipääsuteed, no ja siis lõpus veel mikro metsas, Erko pandud pealegi. Mis aga välja tuli? Vaatasin kaardi peal mingi enam-vähem pädeva lähenemistee välja, aga koha peal selgus, et - ülla ülla - peitja oli vajalikud teepunktis c:geos kenasti ära märkinud. Mis nii viga! Praegusel aastaajal paistis raja otsa märkiv hiirekõrvul toomingas ka juba vähemasti poolde põldu ära. Toominga juures tegi Inga muidugi imestunud nägu - ot kus siin rada teha tohib - aga siin see rada ju ongi, ta lihtsalt muutub selliseks, kui teda piisavalt vähe kasutatakse. Lõpus - on aga kivijurakas sinna leiutatud, suur kui kehvema mehe maastur. Aga aare ise - Erko, vat see on kuuesekundiaare, mine vaid ja nopi :), vaid kohaleminek mingil muul aastaajal peale praeguse võib komplitseeritud olla. Hulk aega mässasin kummiga - no ei oska enam kummiga, kui oled ilma ära harjunud, aga tagasi ma ta sain sinna logirulli ümber. Proovisime veel natsa kellaga võidu joosta, et ehk jõuab Norrby torne ka veel enne praami vaadata, aga ei, 15 km matka istus jalgades ja ei lasknud kohe kuidagi neid kiiremini liigutada. Ongi veel kaks põhjust siia tagaasi tulla - mulle Vormsi istub. Tänud näitamast ja see you soon, Ormsö!

Otsustasime aasta alguses pisikese georetke teha. Seltskonnaga vedas, tore aare, tänan peitjat!

Leitud. Aitäh!

 1 

Mõnus suur kivi oli, ülesse sain ilusti aga alla ei tahtnud tulla, kuna väga libe oli. :) Lõpuks siiski õnnestus. Mulle see aare meeldis. :) Tänud peitjale!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 2 

Kaheksakesti ühte autosse - ei ole probleemi. Kulgesime mööda kivistunud põldu. Halbade teeolude tõttu kupatati meid siiski kaugel nullist maha ja autojuht suundus tagasi ametlikule põlluteele. Erko oli meil heaks giidiks olenemata, et ta meid väikese ringiga juhatas. Lisasammud rahulikul jalutuskäigul ei tee kunagi tervisele liiga. Enne kivi juurde jõudmist ei arvanud, et siit sellise hiiglase võiks leida. Peidukas oli samamoodi vääriliselt kaval. Seejärel ootasime mahajäänud kaasvõitlejate saabumist, kellest pooled tulid õige geopeituri kombel otse läbi võsa. Tänud peitjale!

Aardeni minek oli nagu jalutuskäik pargis, eriti kuna kõik oli jääs. Kivi oli lahe ja peitmisviis ka meeldis. Aitäh!

Vormsi puhtaks 15/26

 3 

Parkisime oma auto ära ja tõmbasime joonelt võssi... oi jeerum küll, seal võssis suutsime Kaja ära kaotada ja siis auutasime ikka jupp aega, enne kui Kaja meid kivi lähistel nullist üles leidis. Tema küsimuse peale, et siin pidi ju kivi olema, viipasime vaid 56 m eemal seisva müraka poole ja käskisime oravaasendi sisse võtta. Orav ohkas ja läks, aga... tünni netu. Kratsisime tiba kukalt ja pudenesime igaüks ise suunas otsima . Mingi hetk hakkasin jälle tuttavat auud kuulma, hääle suunas minnes leidsin Orava tünn pihus istumas ja logimas. No ok, hää et niigi läks :). B võttis täpsemad koordinaadid ka ja siis astusime laisa kõnnakuga mööda suurt rada, ei mingit võssis ragistamist enam , otse auto suunas. Kuidas me ometi enne seda rada ei märganud :P.
Tänud peitjale!

 1 

Tundub, et mingi anomaalia selle kivi koordinaatidega siiski on. Olen siiani Maa-ameti kaarti usaldanud. Kohale orienteerusin ka Maa-ameti kaardi abil, aga midagi veidrat ei täheldanud. Kivi juures võeti GPS seadmega koordinaadid N 59°00.912' , E 23°14.527', mis on umbes 50m Maa-ameti (ja ka Regio) kaardi omast erinev. Ütlen siinkohal veel ära, et kivi on leitav ka umbkaudsete koordinaatidega ja aare hoopis ilma gps-ita.

 2 

Eesti lehel ootamatu esmaleid. Välismaa lehel nii rõõmsalt muidugi ei lähe. Huvitav see, et Regio kaardil on kivi 56 meetrit oma asukohast eemal. Õnneks leidmist see ei takistanud.