Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EBAVERE mägi, üks Põhja-Eesti kaunimaid mägesid, on 50 hektari ulatuses looduskaitse all. See kõrguselt kolmas mäetipp Pandivere kõrgustikul oli muinaseestlaste ohvripaik. Nagu on kirjutanud kroonik Henrik, asusid mäel puust jumalakujud, mis sakslased 1220. aastal maha raiusid. Sama kroonika jutustab, et mäel sündinud saarlaste jumal Tarapita, kes siit Saaremaale lennanud. Ebavere kohta on loonud rahvas hulgaliselt muistendeid. Nii kõneleb rahvasuu, et mäe sees olevat linn, Kalevipoja sepapada — sellest ka suits mäe ümber; ikaldusest pääsemiseks olevat mäel ohverdatud ümbruskonna kauneim piiga Eba. Oma loomingus on Ebavere-muistendeid kasutanud Jakob Tamm, Jakob Liiv, Peeter Jakobson, Kersti Merilaas jt. 1894. aastal peeti Ebavere jalamil esimene kohalik laulupäev, kus ühendkoore juhatas Assamalla õpetaja Juhan Elken ja kõnedega esinesid Ado Grenzstein, Jakob Tamm, Jakob Liiv jt.
Lisaks Henriku Liivimaa kroonikale kirjutab Karl Feyerabend 1794. aastal ilmunud raamatus „Kosmopoliitilised rännakud. Kiri Eestimaalt”. Kord olnud end ülekaaluka vaenlase eest kaitsvad saarlased suures hädas. Jumalad saatnud neile appi Thori. „Mäe pühas hiies võttis ta inimese kuju, lendas sissepiiratud saare poole, lõi vaenlased tagasi ning vabastas saarlased neid oodanud orjapõlvest. Sellest ajast saadik sai Thorist Saaremaa eriline kaitsejumal; ning toda hiit, kus ta kõigepealt inimese kuju võttis, hakati Thorapitaks, see tähendab, Avitaja Thoriks kutsuma.” Ühe loo järgi lennanud jumal Ebavere hiiemäelt minema pärast seda, kui teda hakkas häirima Kassisaba külla (praegune Väike-Maarja) ehitatud kiriku kella helin. Rahvapärimused kõnelevad Ebaverest kui tähtsast pühapaigast, kus pealikud käinud ande viimas. Mäe ääres olevat Uku aru ja kalmed. Tõepoolest, 1929. aastal leitigi sealt kalmud ja muinasesemeid. Gressleri kalendris aastast 1840 nimetatakse Ebavere mäge üheks kõige kuulsamaks jaanitule paigaks. Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest jpm.
Sonetid Ebavere näele. Jakob Tamm, 1893
Aare on tervise- ja suusaraja ääres. Talvel tule suuskadega. Aarde kõrval on veel teinegi logiraamat kuhu tervisesportlased panevad kirja oma harjutuskorrad.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (12), lahe_teostus (12), lühem_matk (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC64BB1
Logiteadete statistika: 119 (98,3%) 2 3 0 0 0 0 Kokku: 124
Huvitav jutt. Teostus oli varasemast tuttav, tänu sellele kiire leid. Aitäh!
Viimane tõus aardeni oli parasjagu rets. Kõrval paks lumi, rajal aga lausjää. Kuskil vahepeal me siis üles ära kõkutasime. Aare oli kenasti korras ja teostus juba tuttav.
Ausalt öeldes ei teadnud, et Ebavere on selline ägedate matkaradadega kant. Ja eks seda pisuhänna legendi ikka teadsin, ja et Taara on Ebaverest päris. Käinud polnud siin aga kunagi. Lisaks veel põhikoolist meelde jäänud, et neid eestlaste puukujusid raiutud ja need jooksnud verd. Mõnus on käia radadel, mis juba lapsepõlvest saati "kummitavad" ja kuhu siis jõudes veel palju ühendusi enesesse jõuab. Aitäh aarete eest.
Oleme neid kahte aaret nillinud juba aastaid ja kuidagi on alati tundunud, et siin on kas liigapalju rahvast või mõni muu segav faktor. Täna oli aeg ja olud parajad, et teha mõnus jalutuskäik talvises metsas :)
Ronisin vokiga siia üles ning siin olid mingid punased lindid. Pärast kohtusin inimesega eks paigaldas neid. Rääkis et siin mingi spordi üritus toimumas mõne päeva pärast.
Tänan peitjat!
Teostus oli kaval ning taustainfo huvitav!
Igati eeskujulik aare
Väga mõnna jalutuskäik, mida troonis eeskujulik aare. Kiidan ja tänan!
Põnevad rajad, mida ammu olime tahtnud külastada. Raivo sai näpud aardele taha. Aitäh!
Siin kuuma ilmaga ronimine oli üsna karm. Aare ise oli vahvalt peidetud, tänud!
Sa juudas, kus siin kandis oli täna siiberdamist. Kettaid lendas rohkem kui linde ja inimesi oli rohkem kui puid. Aga õnneks siia kõrgele ükski ketas ei lendand ja ükski teine peale minu ka ei roninud, seega sai rahus asi üles otsitud. Aitäh peitjale!
Kõigepealt lugesime kõik infotahvli kuulutused läbi, sest huvitav lugemine oli. Ja siis muidugi rajale jalutama, sest ei suuski ega ratast, mida liikumisvahendina propageeriti, meil polnud. Iga järgmise kurvi tagant tuli aina järsum mägi vastu ja päris võhmale võttis see aardeni jõudmine. Kohapeal oli ka ikka uudistamist natukeseks ajaks kuni kaval aare leitud sai. Aitäh!
Olid siin alles mäed. Kohe üüratud mäed. Peidukas oli hea. Nüüd kui seda logi kirjutan, avastasin, et Ebaverre tuleb tagasi tulla, sest eile tallasime ühe uue aarde otsas aga aarded ju ei avaldu õigel ajal. Kellele üldse neid leide vaja on, mitte nuffigi ei saa aru.
Tänud siia kutsumast
Karel kasutas peidiku asukoha tuvastamiseks sama loogikat nagu ÄMM 3: Kersti Merilaas juures ja üsna kiirelt oligi meil karp käes. Aitäh aarde eest ja ägedaid matkaradu tutvustamast!
Andis otsida ja kangutada, aga leidsime! Lahe teostus.
Korralik mägi, andis ikka üles minna. Aarde asukoha juures saime ikka omajagu aega otsida. Sai ka õigest kohast vaadatud, kuid ilmselgelt rakendasime liiga vähe jõudu, kuid lõpuks sai õnneks Kaido poolt ka see viga parandatud ning saime logima asuda, aitäh!:)
Läks aega selle aarde teostuse mõtestamisega. Lõpuks tuli ikka natuke vaeva ka näha. Aitüma!
Veidi läks aega, aga lõpuks tajus kaido ära. Väga ägedalt peidetud
Põnevad lood selle kohaga seotud.
Kõigepealt leidsime tervisesportlaste logiraamatu ja alles pärast aarde oma.
Tänan peitmast.
Ühelpool mäge oli naiskodukaitse telk, teisel pool oli teeotsale kollane lint ette veetud, aga kuna nad lähemaid selgitusi seal ei jaganud, siis sammusin nulli. Natuke otsimist ja leitud ta oligi. Tänud aarde eest!
Oli asja Väike-Maarjasse ja vabal hetkel tegin jalutuskäigu. Mõni talv on siin ka suusatamas käidud nüüd aardejahil. Tiirutasin ikka tükkaega ümber nulli ja poleeritud sai nii siin kui seal. Ju siis olin mäkke tõusust oimetu ja jaksu jäi vajaka, et oleks olnud kiirem leid. Aga leid tuli ja nimi sai kirja. Aitäh.
Leituf???? No tore, kõigepealt juhatab Google map rahulikult kellegi koduhoovi, tuleb välja, et me polnud seal esimesed. Peremees juhatas lahkelt raja alguse parklasse, tänud veekord ja vabandust! Parkisime auto ära ja hakkasime esimese punkti suunas orienteeruma, geopeiturile kohaselt ikka võimalikult otse, vältides normaalseid teeradasid, mis ka tegelikult kenasti kohale viivad. Tahvli leidsime üles ja tiirutasime ning vahtisime üles päris tükk aega, ei saanud päris täpselt aru, kust ja mida tuleks leida. Seda õiget kohta kahtlustasin ka, kuid alguses ei osanud õigesti läheneda. Käisime siis vahepeal ära teises punktis, kus juhuslikult ja kogemata avasime aardelaeka ja pilt oli selge. Kahtlustatav objekt osutus õigeks, kuid see ei avanenud kõige kergemini. Igal juhul väga tore ja mõnus jalutuskäik mägedest üles-alla pluss lõbusad peidukad. Suur tänu peitjale!!!
Tulihänna juurest jalutasime siia. Ikka täitsa mägine maastik siin, ühest alla, teisest üles. Pulsi sai korralikult üles. Eelmise aarde juurest oli ka teada vajalik nõks selle aarde leidmiseks. Toimis.
Lugedes legende selle paiga kohta ning iseäranis Eba ohverdamise kohta, ei mõista ma, miks just see kõige kenam piiga tuli ohverdada. Kas see siis aitas ikaldusest paremini üle saada kui natuke vähem kena piiga ohverdus? :) Vastasel korral oleks meil praegu terves Eestis (kuna mööda sugupuud minnes jõuame ju nagunii sellele tulemusele, et kõigil on üks ühine esivanem) kõik erakordselt kenad inimesed. Mitte, et juba praegu ei oleks, aga noh, siis oleks veel kenamad. :)
Tänud aarde eest!
Esimesel katsel jäi leidmata ja lubasime endile,et siia mäeotsa enam tagasi ei roni aga kui olime Tulihännast innustust saanud ,lausa jooksime siia tagasi,et ruttu ära logida.Siis läks meil kiireks ja tegime maratonkõndi Kiltsi jaama,mispeale sain paar varvast kõveraks ,neid ma praegu turgutan .Aga tore matk oli koos ämma aaretega ja huvitavad olid nad kõik .
Võttis ikka päris kaua, enne kui asjale pihta saime. Mõnus jalutuskäik. Tänud peitjale!
Leitud. Meeleheites küsisin [caro]lt vihjet, aga sekund enne piiks-piiks sms signaali leidsin õige koha. Aitäh!
Mäkketõus ja äärepealt oleks aardega vasta nägemist saanud. Aitäh, vinge!
Alustasin siit. Ei leidnud. Katsusin õiget asja mitu korda. Käisin Tulihännas, olin lootust kaotamas. Sain hakkama. Kõmpisin tagasi. Oligi õige aga jõust jäi väheks esimesel korral
Tegime väikese pealampide matka. Täna juba kolmas matkake meil, tundsime, et oleme piisavalt tervislikult jalutanud ja panime end ka tervisesportlaste logiraamatusse kirja. Tore koht, aare vahva ja mõnus õhtune jalutuskäik kerges vihmasabinas. Täname!
Oli jah kaks logiraamatut. Nii palju kui mäletan, siis olen enamjaolt ikka ka nendesse muguraamatutesse midagi kribanud. Tegime seda ka seekord. Esimene nimi kirja, aga kus on aare! Hehh, deja vu. Kaupol olid vahepeal näpud süldistunud ja ei saanud aardele kuidagi ligi. Nii ma siis appi tõttasin ja nii mitu korda järjest.
See ka vahva tükk nagu naabergi. Tänud.
Esmalt logisime end sportlaste lehele, sest seda võivad teha ka jalutajad, mida me siin tegime. Järgmiseks leidsime nutikalt peidetud aarde. Natuke imelik, et kõrval oleval aardel on palju vähem silte ja FP-sid, aga eks elus ongi kõik võrdsed, mõni lihtsam teistest natukene võrdsem.
Mõtlesin, et kummale poole minna sel korral rattaga. Valituks osutus Ebavere. Kaardil mul jooksis rada ilusti, et plaanisin sellele ronida poole pealt. Mõeldud tehtud. Vale rada oli natukene. Siiski liikusin mööda rada õiges suunas, kuni nägin teist rada, mis viis otse mäkke. Ilmselgelt oli see rada isetekkeline ja siin kohal meenus mulle see karu, keda eelmine aasta nähti terviseradadel liikumas, mina teda ei näinud. Aaret nägin ka ja panin sinna nime kirja, "harjuta terviseks" lehele nime ei kirjutanud, kuigi kunagi olen ka seda teinud. Tänud!
Selle aarde juurde ronisime Pillega kahekesi. Õnneks oli kvaliteetne aare ega pidanud võssa ronima. Aitäh!
Ükskord olen siin juba mitteleidmas käinud. Toona vaatasin küll umbestäpselt õiget kohta ja kujutasin ette umbestäpselt õiget peiduviisi, ainult miskipärast ei jõudnud logiraamatuni. Seekord kulus kah ikka mõni minut, aga geokogemust ja -julgust jagus pisut rohkem, mis viis ka eduka logimiseni.
Kauge mineviku vägeva väega paik siin spordiradade vahel, aitäh kutsumast!
Andis siin metsavahel ikka ronida. Kohale jõudes takistasid puud GPS-i töötamist ja pidi ikka kõike muud lisaks õigele objektile ka poleerima. Lõpuks avasin silmad ja leidsime õige koha, aitäh!
Harjumatult mägine teil siin Virumaal, võttis korraks hinge kinni. AItäh!
Äntu Valgejärves väike hommikuujumine peale ärkamist tehtud oli aeg suunduda edasi uute avastuste poole.Kohalikust bensukast saadud hommikukohv ühes ja pirukas teises käes suundusin Ebavere mäele kahte aaret otsima.Õnnestus hästi,mõlemad krutskid said leitud.Aitüma
Parkimise auto optimaalselt ning õnnestus ka sobilik shortcut leida mäe otsa. Tükk aega mängisime pimedat, kuid ühel jätkel jäi ka see miskit silma. Peaaegu arvasingi, et tegemist on vale asjaga, kuid siis aare paljastas logiraamatu. Aitäh!
Mäkke tõus oli päris väsitav, aga õnneks saime logid kirja. Tänud peitjale.
Sedagi aaret olime varemalt otsinud, kuid mitte leidnud. Seekord õnnestus hoolimata juba valitsevast pimedusest aare ikkagi peidikust välja meelitada. Uskumatu :) Lisasime oma nimed logiraamatusse ja seal läheduses olevasse protokolli samuti. Igaksjuhuks...
No kui tulihänna juures sai tunnike üles vahitud, siis Ebavere aare oli vaid vormistamise küsimus. Isegi pimedas. Tänud aarde ja ägeda legendi eest.
Tipa-tapa mööda rada naaber aarde juurest siia. Kõik OK. Täname!
Tulihännast jalutuskäik siia ja jälle kord kenasti tehtud aare. Tänan.
Eriti kuumade ilmade vahel sai korra ka geopeitusega tegeleda ja nüüd lõpuks leidus aega ka logida. See koht tuli juba lugedes tuttav ette, seega sai kasutatud sama – selja tagant lähenemise teed :). Sooja ja niiske ilmaga oli see üles-alla maastiku läbimine igatahes täiesti vastunäidustatud. Kohapeal läks ikka mingi aeg ette kui tähelepanelikum vaatlus peidukoha paljastas. Hästi teostatud, tänud! Logi kirja saanud kohalikest lendavatest satikatest eskordi saatel auto juurde tagasi.
Kui Karli logi poleks olnud, arvanuks ma samuti kaljukindlalt, et mul on see aare lihtsalt varasemast logimata jäänud. Mäkke minnes tuli siiski natuke teine suund valida ja ekslemist oli samuti varasemast vähem. Aaret tuli ikka mõni minut otsida, enne kui kindla nurga alt vaadates üks reetev detail silma hakkas, mis lubas juba enesekindlama liigutuse teha. Aitäh (taas) siinsetele radadele toomast!
Andis ikka viimase Ämma juurest siia vantsida. Kell on nüüd 02:57 ning ma vallutasin just Ebavere mäe. Peidukas oli kaval, aga tabasin selle üsna ruttu ära. Aitäh aarde eest!
Pärast 12-tunnilist ÄMMa matka leidsin endas veel jõudu, et geopäeva jätkata. Päevavalgust oli ju siiski mitme tunni jagu järel. Teekond alates parkimisest aardeni oli täielik dejavu. Olin juba kindel, et ma lähen leidma aaret mis mul varem leitud. Ennem viimast ja järjekordset jalgade jaoks rasket tõusu meenus, et sealt ma olen hoopis mäest alla laskunud. Nüüd kus ma teadsin, et logiraamatust enda nime taga otsima ei pea, sain aarde otsimisega tegeleda. Kõigepealt leidsin sportlaste paberiga varustatud salakavala peidiku ja seejärel veel kavalama Geopeituse peidiku. Aitäh!
Siin tuli logirulli leidmiseks ikka päris tükk aega otsida. Ja aarde leidsin lõpuks peale lisavihjet ikka sealt kust ma otsimist olin alustanud.
Läksime suusaraja äärest mäest üles aardeni. Nägime suusatajate kukkumisjälgi lumel, neid oli kohe palju, ikkagi päris järsk laskumine. Üks suusataja parajasti jõudis laskumisele, temal laskumisel probleeme polnud. Järjekordselt vahva teostus. Aitäh!
Henriko ja Anne jäid parklasse mind ootama. Rühkisin kerge lumega kaetud mäkke. Rajal olid kahed suusajäljed ja hulgim jänese jälgi. Aitäh.
Väikse ringiga Tulihänna juurest ja järsumast nõlvast mööda kitsast jalgrada vinnasime end mäe otsa. Vaatasime üle sportlaste harjutuskordade tabeli ja lõpuks leidsime ka aarde. Suur tänu siia kutsumast, huvitav koht ja toredad aarded!
Peale 8km jooksu Ebavere nõlvadel sai üles otsitud ka see aare. Mõnus teostus!
No andis selle va Tulihänna juurest siia üles alles liuelda-turnida! Vaev tasus ära, sest esiteks aare käes!, ja teiseks sai vägagi selgeks, et võin rahulikult kõrvale heita oma pikaaegse plaani siia kunagi suusatama tulla. Las julgemad laskuvad, ma jään turvaliselt koduradadele:) Aga kõndida on siin mõnus - teinekordki!
Aitäh, Vaimar väärika looga koha näitamise ja väärt aarde eest!
Kui juba Tulihänna leitud, siis otsustasin, et käin ka Ebavere mäel ära. Nulli minek oli paras katsumus, sest mägi osutus üllatavalt libedaks. Lõpuks sain kohale ja nimi kirja.Samuti väga kavalalt lahendatud peidukas.Tänud peitjale.
Siin läks juba kiiremini. Tänud peitjale.
Siin ei teadnudki, mida oodata. Vanakooli või kavalat aaret? Tegelikult esimene kahtlustatud objekt osutus õigeks. Sellised asjad mulle juba meeldivad! Tänud!
Mõnus jalutus matkarajal.Aardelaekaga on ikka vaeva nähtud.Sellised aarded on kohe plussiks heale meeleolule.Aitäh!
Hommikut terviseradadel alustada on väga hea mõte, saab päeva mõnusalt käima. Ja veel parem, kui seal rajal ka mitu aaret asub. Astud ilusas hommikus, kenas looduses lisaks huvitavad teadmised ja legendid Ebavere kohta. Tänud peitjale mõnusa jalutuskäigu eest! Siin vaatasin kõigepealt õige koha üle ja siis otsisin mõnda aega mujalt ka.
Olles eelmise avastanud, oli järg selle käes. Geovaist areneb jõudsalt. Tore! Täname peitjat!
Talvel võiks seal mõne suusaringigi teha. Tänud peitjale!
Tegelikult tõi meid täna Ebavere mäele search'n'rescue missioon. Nimelt oli hommikul sealkandis üks muguwhippet ennast päästekoerte laagris millegagi ehmatanud ja metsa tormanud. Keegi oli teda seal mäel näinud ja et meie kojusõit sealt kaudu läks, otsustasime omanikku aidata ja koertega mäele otsimistiirud peale teha. Möödaminnes otsisime ka seda aaret. Esialgu tundus "igav liiv ja tühi väli" olevat aga siis jäi üks kahtlane koht silma ja kohe ka Annelile konteiner näppu. Kaval tõesti.
Whippet õnnestus õhtuks üles leida, koer oli olnud terve, kuid väsinud. Liikunud oli selleks ajaks läbi Väike-Maarja kümme kilomeetrit Tamsalu poole. Rõõmustasime koos Beani perenaise Heneliisiga, et koer lõpuks kodus.
Sportlaste logiraamat leitud, kuid see, mida otsima tulime, jäi leidmata. Noh poja emotsioonidest siinkohal ei räägiks parem. Ise pole veel lootust kaotanud. Jätkame järgmistega. Ilmselt need 2 esimest (elu esimest), Lasila ja Lasärni, mis leidsime,olid seotud algaja õnnega.
Enne seekord kainena jaanipiduõhtusse sukeldumist oli isu ja aega veel üks LV aare ära skoorida, mis alati trajektoorist eemale või muul põhjusel otsimata on jäänud. Peaaegu oleks ka nüüd minu pärast vajaliku varustuse jm hädapärase maha unustamise tõttu jäänud, aga see seks.
Auto jätsin Tulihännast tuttavasse parklasse. Kõrval käis korraliku peo ettevalmistus. Isegi Tigedate Lindude rakulka oli kohale toodud, lahe! Tatsusime põrgukuumuses mööda sportimiseradu aardeni. Kohapeal oli kõige pealt sportlaste logiraamat, kuhu me end möllima ei hakanud. Seejärel studeerisime ka aardeobjekti mõnda aega, enne kui kaval peidik end avaldas.
1.9 km mõnusat matka siia ja Tulihänna kaudu autoni tagasi. Aitäh Vaimarile väärisaarete eest! Aare korras, evej.
Sportlaste logiraamatu jätsime rahule (kuigi ka see sisaldas tuttavaid nimesid), kasutasime meie oma
No siin oli mägi ikka juba mäe moodi ja ikka kohe päris üles tuli ronida. Vastu tuli paarike, kes oli ka mäest allaminekust silmanähtavalt väsinud. Nulli jõudes tekkis küsimus, et ei saa ju ometi nii lihtne olla. Sai aga küll ja logi ruttu kirja, sest vereimejad tahtsid oma osa saada. Mulle meeldis ka tore ja informatiivne aardekirjeldus ja koht on ka väga mõnus. Aitäh peitjale!
Peale rasket kohalejõudmist (tõus) aare leitud ja siis kerge äraminek (laskumine). Tänud peitjale.
Ja kui selle aardeni jõudsime,oli Märdil keel vestil.Selle eest tagasitee oli ainult allamäge.Suured tänud peitjale.
Rattaga nendest küngastest üles-alla kihutamine võttis päris higiseks. Aarde juures puhkasin veidi ja alustasin otsingutega, mis viisid kiirelt õnneliku lõpuni. Tänud peitjale!
Päeva esimene aare. Kőrgel ja leidmatu. Me ei andnud alla :-) Tänud peitjale.
Paks udu kattis maad kui neli unist kärbest Kirsikesega mäe poole veeresid. Parklasse jõudes jõudis süda kiirema takti üles kruvida sest meiega koos keeras sinna sinivalge triibuline isend. Hm, kas patustasime millegi vastu... oh ei , sellest sinivalgest pudenes välja hulk jõnglasi ja tema järel veerenust mikrokast veel rohkem... ja kadusid sporti tegema. Meie A-ga vudisime ka tervesesportlasi mängima. Haa... esimese künka otsas seistes lõõtsutasime nagu auruvedurid ja plaanisme juba tagasi keerata kuid uudishimu sai võitu. Või no mis võidu ta tegelikult sai... kaks ümarvormi tippisid tigude aeglusega püüdlikult mööda jäiseid nõlvu aina ülespoole ja loodus rõõmustas koos meiega, linnud naersid meie üle...samas näsiniin paitas oma iluga meie nägemisorganeid. Ja siis olime me üleval... ja krmse kahju oli, et kelku polnud kaasas, sest alla oleks kelguga olnud kõige parem kihutada. Otsisime aarde üles ja ...mõtlesime tükk aega seal kõrgustes, et kuidas me nüüd alla saame, kelku ju polnud :P. A pakkus et laseme oma pehmeimal organil, kuid teksadega ei tundunud see sugugi hea mõte. Nii hakkasime vaikselt hinge kinni pidades külg ees mäest alla tippima ( oh siin oleks täna kontsad abiks olnud) ja alla jõudes olime kangete lihastega ja A küüned olid ilmselt tossudesse sügavad vaod vajutanud :D. Nüüd oleme igatahes väga tervistavat sporti teinud ;). Tänud peitjale!
Mina suusatamisest ei unistanud, küll aga kelgutamisest. :) Pean endale ikka kelgu muretsema ja igaksjuhuks kaasas hakkama vedama. :P Peidukas oli tõesti tuttav eelnevast aardest. Mul endal oleks vist leidmata jäänud, kuna ma poleks julgenud piisavalt jõudu kasutada. :) Ilus koht, tänud peitjale!
Olid hästi hooldatud suusarajad, olid suusatajadki. Süda tilkus verd, et miks mina siin jalgsi topsi taga ajan. Aga parem ikka kui mitte midagi. Mõtetes sai endale jälle nii mõnigi lubadus antud. Aarde peidikut nägime, kättegi õnnestus saada. Peitja sellist käekirja olime täna juba kohanud. Aitäh!
Suusamugud saavad jalameeste peale kole pahaseks, kuigi sildil suurelt kirjas, et matkarada. Eks jalamehed peavad siis praegusel ajal põlvini lumes ja otse läbi metsa hakkama saama, pulsi saabki nii kiiremini üles. Aitäh.
Kiire jalutuskäik mäe otsa ja siis jälle kiiresti alla, mulle peidukas meeldis, aitäh!
Matkasime kohale, pime oli juba, osad lambid põlesid, osalt aitasid meie omad kaasa. Ka siin olin ma eriline uimerdis, aare oli enne väljas kui minu mõte alles soojenes. Äge, lahe, kihvt! Allatulek oli päris hea katsumus aga mudaga olime täna piisavalt harjutanud, nii saime siitki enamvähem ouhtalt alla. Tänud, siia tuleks veel ja see eelmine aare siin oli ju ka väga hea lõpuga.
Siia jõudsime alles pimedas, kuid sellest hoolimata võttis aarde leidmine vaid mõne sekundi. Aitäh!
Kui start algab kohe tõusuga, siis finišisse ei pruugi enam jõuda. Kuigi koht on varasemast tuttav, üllatas peitja suurepärase teostusega nukil, kuhu varem asja pole olnud. Täname!
kiirelt üles ja kiirelt alla! hea maskeering! tänud!
Ega ma ju liiga sageli sinna mäe otsa ei satu, eelmine kord oligi naaberaaret otsides. Üles on suusaradu mööda lihtne minna, ja kuna libisemine on alles kehvavõitu, siis suuskurite külluse üle just kurta ei saanud, kõigil alles peab. Ühesõnaga sain rahus tegutseda. Muidugi, kõigepeal panin gepsu taskusse ja lasin kirjeldusel end korralikult eksitada. KUna see siiski edu ei toonud, olin lõpuks sunnitud koordinaati ka vaatama. No siis oli muidugi aint vormistamise küsimus, vaimari moodi mõtlemine tuleb teinekord juba päris edukalt välja. Aitäh, väärt kraam!
Tasapisi hakkame mõtlema nagu peitja, leidsime kiiresti. Aitäh!
Juba autos tekkis mõte, kus see aare ikkagi olema peab. Läksime koos koertega nulli ning seal ta tegelikult oligi. Täitsa vahvasti peidetud asi :). Tänud!
Oli mõnus ilm väikeseks jalutuskäiguks. Natukene sai pulsi kiiremalt tööle. Sai paari kohta uuritud, kuid aare tuli välja kolmandast kohast. Väga lahe peidik! Aitähh peitjale.
GPSi soovitatud tee muutus äkki selliseks, kus ei tundunud viisakas sõita. Tagurdasin suurele teele tagasi ja jätkasime jala. Nii pikk nii pikk tundus see tee, mis mäest üles viis. Nullis oli objekt küll, aga mikro poleks sinna kohe kuidagi sobinud. Sai siis mindud ühte teist objekti vaatama, aga seal näitas masin lausa paarikümmet meetrit. Tundus palju. Lugesin logisid, vaatasin peitja nime ja võtsin lõpuks ka aade välja. Ilus töö. Aitäh peitjale.
Teisipäeval (22.09) leiti sealt kusagilt Aafrika seakatku surnud metssiga. Seakasvatajad - hoidke eemale!
Paras oli siia koertega jalutama tulla. Viimane kord siin jalutada oli pärast mingit tormi, kui mahakukkunud puid oli risti-rästi igal pool ja üsna keeruline oli üle nende oma rada käia. Seekord oli rada täitsa puudevaba. Aarde arvatava asukoha tuvastasin kohe, sest sellel oli Vaimari käekiri. Siis aga selgus, et äkki polegi? No ei saanud mitte olla! Ja siiski, ikka oli! Tänud peitjale aarde eest!
Piret ehmatas Annit. Paus. Nad muutsid asukohta. Paus. Pärast lühikest vaikust, alustasid ülejäänud objekti tulemuslikku skaneerimist. Tänud Vaimarile.
No ei sobi mulle need metsa mikrod. 0- i jõudes hakkas silma suht loogiline koht kus aare võiks pesitseda, kuid ei. Vaatasin seal pea kolmveerand tundi ringi, aga tulemusteta. Ei leidnud.
Minul sellist tööd kahjuks pole, et töö ajal hobiga tegeleda saaks, nii ma teisena pärast tööd pärale jõudsingi. Tegelikult kolmandana, sest vihm oli ka esmaleidjate järel kohal. Kõigepealt olin õiges kohas, aga kas vihm pimestas või külmast kangena lihtsalt ei märganud kõiki detaile. Igatahes kontrollisin igasuguseid ümbritsevaid võimalikke kohti ka. Siis saabus seeneline, kes tahtis mind parematesse seenekohtadesse kaasa võtta, tal oli juba kilekott seeni täis. Väitsin, et ootan sõpra ja sain venekeelsest mugust lahti. Seejärel jõudis kohale tervisejooksja Väike-Maarjast ja laenas mulle kenasti logimiseks pliiatsit. Vajadust selle järele ju polnud, kõrval kastis oli neid hulgim, aga kirja ma oma nime panin. See polnud esmakordselt. Taolisi kaste ja logilehti on siin metsa all mitmes kohas ja minu nimi on talvel mitmel korral kirja saanud. Enamasti ma küll logida ei viitsi.
Nüüd sain siis teisest mugust lahti ja rohkem ebanormaalseid inimesi selle vihmaga metsas polnud. Sain nime õigesse logiraamatusse kah kirja. Mäest alla uisutades otsustas vihm sadamise lõpetada. Aitäh talle selle eest!
Suured tänud Vaimarile taaskord väga laheda aarde teostamise eest mu kodumaakonnas!