Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 3.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nii nagu kommunism kihutas sajaga otse põõsasse, nii viib sinna ka meie tee.
Seda tehes tutvume aga ühe omanäolise, 7,2km pika kaitsekraaviga, kuhu esialgsete arvutuste kohaselt pidavat võima tervel Tallinna elanikkonnal rünnaku korral varjuda. Rahuajal pruugitakse seda aga enamasti liikluseks. Tänapäeval "Laagna tee" nime kandev rajatis oli algselt "Oktoobri tee". Sealt ka aarde nimetus.
Seda mõistatust saab lahendada kahel viisil: Esimene variant: oled autoga ja kaasas on vähemalt üks abiline vähemalt ühe abivahendiga. Mine nulli ja vajuta gaasi. Trassil ei ole lubatud peatuda, ammugi mitte autost väljuda. 6 minuti pärast, peale raja läbimist, tead sa kommunistlike lööktööliste põõsasselennu pikkuse komakohti, mis annab sulle umbes 5m täpsuse. Muidugi, kui abilised tasemel on.
Teine variant: üksi või jalgsi olles pead järgemööda läbima ette antud vahepunktid, et kõik komakohad kokku koguda. Aega võtab... noh kindlasti ikka võtab.
Räägitakse, et kommunismiehitajad olla sinna kohta oma viimase palgaraha peitnud. Selle osa siis, mida nad maha juua ei jaksanud. Aga ka võimalik, et hoopis mõni ehitaja ise on sinna maetud. Teate ju küll neid joomapidusid ja nende lõppe...
Ja et te üle ei mõtleks, siis nende lend lõppes ikka siinpool jõge (erand 3km reegli suhtes).
NB! Mõistatus on lahendatav vaid pimedas, aga lõppu võib soovi korral ka valges minna. Aardeni viib peaaegu lõpuni jalgrada, nii et sügavale tihnikusse pole tarvis tungida.
Vihje: Seinal; põõsasselennu laius pole teada ja seda ei lähe ka vaja- kasuta kaarti; põõsas.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Laagna_tee
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Põõsas | Lõpp-punkt | Geokontroll 152/1298 |
1. vaatluspunkt | Vahepunkt | 59° 26.1296' 24° 47.7968' |
2. vaatluspunkt | Vahepunkt | 59° 26.3729' 24° 49.2666' |
3. vaatluspunkt | Vahepunkt | 59° 26.4164' 24° 50.3028' |
4. vaatluspunkt | Vahepunkt | 59° 26.6251' 24° 52.7541' |
Aarde sildid: lahe_teostus (15), soovitan (8), ööaare (6), tiimitöö (4), taskulamp (4), välimõistatus (3), võsa (3), rattaga_raske (2), lumega_raske (1), lühem_matk (1), 2015_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6429T
Logiteadete statistika: 71 (83,5%) 14 6 6 4 0 0 Kokku: 101
Romani abiga sai lõpp lokaliseeritud. Olen seda aaret ammu vaadanud, aga pole viitsinud tegeleda... Sättisime lõpukülastuse päevasele ajale ning saime nimed kirja. Aitäh!
Talvel panime omadega mõned meetrid mööda, aga see oli piisav, et mitteleid panna. Vahepeal kirjutasid armsad kaaspeiturid ja trööstisid meid meite õnnetuses. Kui nüüd käisime, siis oli kiire ja väga tore leid. Suur tänu!
Aare olemas, aga tops pilgeni vett täis, samuti logiraamat läbi vettinud.
Linnast välja või linna sisse sõitmiseks on see väga hea tee, nii saab seda ikka päris tihti otsast lõpuni läbitud. Mõistatuse lahendus ootas juba ammu kaardil, täna võtsin end lõpuks kokku ja tulin jalutama. Aitäh.
See on nüüd küll üks enim jutuks olnud aare, kuid ikka ja jälle on selle otsimine edasi lükatud. Lihtsalt ei satu sinna kraavi liikuma pimedal ajal ja õiges sõidusuunas ja ikka on leidunud häid vabandusi, miks spetsiaalselt aarde pärast pole sinna kihutama läinud. Aga eile õhtul olime oma linnatiirudega hämarasse aega jõudnud ja niikaua kui nulli jõudsime oli ka juba parajalt pimedaks läinud. Siis jaotasime tööülesanded ja asusime asja kallale. Kõik sujus üllatavalt hästi, paaris punktis tegime pisikese peatuse teeservas, paaris kohas piirdusime hoo aeglustamisega. Ja oligi vajalik info käes. Samal õhtul polnud meil plaaniski asjaga edasi tegelda, seega sai rahulikult suuna taas linna poole võtta.
Kodus vaatasime natuke oma leitud infot ja üsna kiirelt oli Salmel 10 m täpsusega koht paika pandud.
Täna olime oma väikselt geotiirult just sealtkandist kodu poole sõitmas ja otsustasime ka lõpu üle vaadata. Väike jalutuskäik metsarajal ja juba hakkaski kahtlane koht silma. Ja oligi aare!
Kokkuvõtteks väga äge asi algusest lõpuni ja üldse mitte keerukas ajuväänamine, mida peaks pelgama. See aare väärib kindlasti sagedamini geopeituritest külalisi, kui vaid kord aastas. Suur aitäh!
Tiirutasime linna peal ringi ja puhtjuhuslikult jäi pilk selle küsimärgile pidama. Kuna väljas oli suur valge siis kasutasime lahendamiseks esimest varianti. Varusime abivahendeid (igaks juhuks topelt) ja proovisime lahendada. Esimene lahendus viis meid sellisesse paika kus kohe kindlasti midagi leida poleks olnud. Vaatasime teema siis veelkord üle ja lisasime igaks juhuks poolteist kilomeetrit. See lahendus tundus juba mõnevõrra lubavam. Piirkonnas jalutades tekkis küll korduvalt küsimus, et:"miks me siin oleme?" aga sisetunne arvas et miks mitte. Lõpuks olime siiski lootust kaotamas aga auto poole lonkides naeratas õnn. Tänud, oli suhteliselt omapärane aardeotsing.
Selle lahenduskäik oli nii äge.. Lausa kaks korda sai seda läbi sõidetud. Lihtsalt äggge. Ja siis jäi paariks nädalaks ootele. Täitsa meie naaber ju. Tänud
Pikalt leidmist oodanud aare, mis Kapuu-nädalavahetusel Vangol jutuks tuli ja kus sai sõlmitud ka kokkulepe, et tuleme seda täna siia üheskoos vaatama :).
Esimene jupp tuli igatahes välja väga efektselt (selline oih! ja siis ruttu nägemiseni aidanud abikas kutuks, nagu oleks pahandust teinud :D). Alguses muidugi proovisime teda sajaga valesti endi jalgade alt ja selja tagant ka välja võluda. Edasi arvasime, et saame hoo pealt ka kõik vajaliku nähtud ja kirja pandud ning kaks järgmist tükki noppisimegi auto aknast. Neljanda aga magasime maha või ma ei tea mis seal juhtus, ent otsustasime proovida ka kolmeka pealt leidma minna. Ja saime lõpuks ka nii aardeni, ehkki pimedas oli enne seda hulk pusserdamist ja kolmes telefonis erinevate akende vahel klõbistamist....
Lõpus ootas meid ka korralik teostus, Taxult poleks midagi lahjemat muidugi oodanudki. Kokku oli kõik väga lahe, aitäh meile seda kiirteed siia tenetitorru valmis nikerdamast :).
Terve kena pühapäev oli geopeituse mõttes täitsa raisku lastud. Aga õhtuks olid juba pikalt tehtud plaanid Kommunismi kiirtee ära võtta.
Saime siis kiirtee alguses kenasti kokku ja asusime jahile. Esimeses vaatluspunktis käisime autost väljas vaatlemas, kuid kui asi selge, siis ülejäänud võtsime sõidu pealt. Viimane jäi küll kuidagi kahe silma vahele, aga arvasime, et saame ehk selleta ka läbi ja suundusime vaatamata pimedusele ka kohe lõppu.
Mitu inimest on ikka mitu inimest ja nii see päris aare ka leitud sai. Aitäh! Päris äge mõistatuse idee :)
Sõites kanalis ei suutnud midagi tuvastada. Öösel ka ei viitsi mööda linna sõita. Keskendusin siis vaatluspunktidele ja sellega näkkas. Numbrid käes, pommitasin põõsa ka välja.
Teel lõppu sain aru,et olin aastaajaga pange pannud. Kodus logi kirjutades sääred ikka veel õhetavad. Kohati olid nõgesed mulle õlani, aga nii lähedal aardele ei tahtnud tagasi ka keerata, et sobilikumalt riidesse panna.
Koju sõites nägin kommunistide ehitatud kanalis avariid. Ka kiirteel ei maksa kihutada. Praegusel ajal kihutavad meie teedel bemmid ringi, kas ta ka süüdi oli, hetkel ei tea. Igaljuhul sai inimene surma. Loodan, et õiglus võidab.
Aitäh aarde eest!
Numbrid olid olemas juba iidamast-aadamast, nüüd käisin panin logi ka kirja. Tänan.
Olen seda mõistatust pikemat aega kas siis: a) tühja pilguga põrnitsenud b) hoolega vältinud. Aga siis hakkas meie leibkonnas veel üks isik geopeituse vastu huvi tundma ja eriti mõiststuste vastu. Nii juhtuski, et leidsin end peagi autost, pingsalt aknast välja jõllitamas. Sellega läks nagu läks, aga lõpuks ikka pigem läks ka.???? Teekond nulli oli natuke kurb. Leid ise oli ilmses kohas, olemas ja korras. Aitäh.
Minu meelest oli kõige põnevam osa aardest vahepunktide külastamine :) Siiani on hästi meeles, kuigi see oli päris jupp aega tagasi. Andmete tõlgendamine võttis muidugi oma aja ja pärsi palju punaseid geokontrolle. Üllatavalt puhas ja kena koht on, ootasin midagi hoopis koledamat ;) Tänud!
Seda aaret hakkasin suht juhuslikult lahendama. Lihtsalt KuMu koodi logima minnes avastasin c:geo kaarti vaadates, et läheduses on mingi aarde vahepunkt. Lugesin kirjeldust ja jalutasin vahepunkti. Kõrgelt nõlvalt oli päris lahe liikluse voolu jälgida. Korraga justkui silmapete ilmus mu vaatevälja vihje. Oh-oh.. lahe. Lõpuks juhtuski nii, et käisin kõiki vahepunkte täpselt soovitatud kohtades vaatlemas ja kogusin vajaliku info kokku, ise kordagi kiirteele sattumata.
Kodus vaatasin loogilise koha välja ja hakkasin siis oma leidusid rakendama ning teisel katsel sain geokontrolli heakskiidu.
Täna tegin päevavalguses väikse jalutuskäigu lõppu. Küllap oli minu lähenemissuund pisut teine sest peale paari eramu mille kõrvale auto jätsin, ma mingeid inimasustuse märke ei kohanud. Sellest hoolimata avaldus aare kiiresti lubatud kohas. Tore multi-mõistatus. Tänan.
See oli üks põnev lahendamine, mis mugust pealtvaatajale oleks kindlasti päris vaatemänguline tundunud. Nagu peitja soovitas, siis sai kiirtee algusest starditud, õiges kohas aknad lahti keritud, õiged abivahendid õigesse kohta paika ja voilaa - olemas. Kuigi algus oli pisut konarlik ja vajas ühte auringi lisaks, siis edasi läks üha libedamalt. Kiirtee lõppu jõudes oli õige suund juba veres ja tänu vihjetele ka põõsa kaugus teada ning lendasime kiirelt kohale. Kohapeal läks pisut aega, saime sealgi kenasti hakkama. TFTC!
Ma olen seda mõistatust mitu korda ikka vaadanud ja eks see idee, kuidas lahendada oli ka olemas. Siis jäi silma, et värskendatud kujul avatud ja tekkis plaan koos Janariga kaema minna. No alguses ei saanud ikka üldse vedama. Täiesti huupi, täiesti valest kohast otsisime. Samas, idee oli mul ometigi kogu aeg õige. Siis tegime muid tegevusi ja ühel ootamatul hetkel sai minust nägija. Siinkohal taas kord suured tänud "Aasta aare 2017" II koha kingituse eest, mis mind ka seekord hirmus hästi aitas. Samas, koordinaat jäi lombakaks, aeg sai otsa ja nii me koju koperdasime.
Ja nüüd siis oli kätte jõudnud see aeg, kui meile mõlemale Janariga sobis uuesti koos otsinguretkele minna. Tööpäev läbi, pakid vööri ja punuma. Kohapeal sundis Janar meid otsima. Mul jäi nagu selgusetuks, miks ma sellest kohast pean otsima, kus tema seisab, sest sealt otsib ju tema. Selgus aga, et ta juba teadis, kus aare on ja lasi meil otsimisest mõnu tunda.
Nimed said kirja ja aare roheliseks. Aitäh ägeda mõistatuse eest.
Oi kuidas ma pelgasin seda aaret ette võtta. Aga kaua võib. Olud soosisid ilusti välitööd läbi viima. Seda kiirteed olen vahelduva eduga päris palju kasutanud aga vaatluspunktidesse jõudsin alles esimest korda. Alguses ei tahtnud kuidagi asjad jooksma hakata, kui aga heureka hetk ära oli olnud, siis hakkas kõik paika loksuma. Üsnagi kiirelt oli kogutav info koos ja asusime ajusid ragistades lõppu välja genereerima. Kohapeal poleks ise ilmselt seda etappi ära pusinud, kuid meil oli õnneks õlekõrs autos kaasas ja saime toppama jäänud kohast mõnusalt edasi. Kui lõpu suunas jalastuma asusime, tekkis väike mõttepaus. Kaupo oli ju välja reklaaminud, et linna-aarete kõrvale on ju hea ka vahepeal piljardit mängida ja nii me Jaanikaga linnariietes sinna võssa ragistama asusime. Boonuseks ebameeldiv lõhn, kultuuri kiht ja porine tee. Õnneks ei lasknud sellest kõigest ennast häirida ja jõudsime heas tujus kohale. Pimedas just kõige lihtsam ülesanne ei olnud aga saime hakkama. Üllatus oli suur, kui logiraamatust tänase kuupäevaga logi eest leidsime.
Tänud.
Kas sul on see aare võetud? Muidugi ei olnud, olin jõudnud ainult vahepunktid gpsi panna. Juta kutsus lahkesti kaasa ja ega ei sobi ju keelduda, muidu teinekord enam ei kutsuta. Tatsasin siis sabas aardepoole teadmata kuhu või kaugele minnakse. Kohapeal lasti natuke ringi vaadata kuniks Janaril hakkas visit meist kahju ja otsustas ette näidata. Nimed said kirja ja mul jääb üle vaadata mis moel need vahepunktid välja nägid. Aitäh.
Selle aarde lahendamisega tegime algus äkki mingi kuu tagasi. See oli selline öine draivimine. Algul vahtisime ringi nagu pimedad kanad, aga lõpuks siis avanesid Jutsi silmad ja me saime nägijaks. Eelmine nädal käisime poisiga lõpus eelluuret tegemas ja saime teada, kuhu aare peidetud on, aga kuna sellel päeval oli juba aare olemas, siis jätsime logimise järgmiseks korraks. Pealegi sai Jutsile lubatud, et tuleme lõppu koos logima. Täna siis tulime koos ja lisajõuks võtsime Martti kaasa. Mul oli lõpus hea vaadata, kuidas geokolleegid ringi tuuseldavad ja siis tähtis nägu pähe teha, et kuida te ei leia ja aare pöösast välja võtta nagu muuseas. Aare oli väga hea, suured tänud peitjale.
Selle aarde otsimist olin pikalt edasi lükanud, tundus lihtsalt kirjelduse järgi keeruline olevat. Tegelikult vahepunktid tulid vägagi kiirelt aga lõpu leidmisega tuli rohkem vaeva näha ja ka kõrvalist abi kasutada. Lõpus sai käidud koos viimase leidjaga ja kahekesi koos jäi aare meil leidmata kuna looduslik maskeering oli liiga hea. Nüüd läksin üksinda uuesti otsima ja peale pooletunnist otsimist sai lõpuks peidik loodusest süstemaatilise rehitsemise tulemusena leitud.
Esimene kord ei näinud mõhkugi, sai uuritud täitsa valesid kohtasid. Teine kord tulid numbrid. Ja nüüd siis sai pöösas ka käidud. Nii kaugele välja pole ma siin veel kihutanudki.
Vanad mõistatused hakkavad Tallinnast otsa saama, nii sai see käsile võetud. Esimene kord sõitsime niisama ja ei näinud midagi, käisime ka ühe vahepunkti nullis, aga ka sealt ei näinud midagi. Selleks õhtuks aitas. Mingi teine õhtu sai vaatamise poolt vahetatud ja see andis ka tulemuse. Kolmas vahepunkt oli küll poolik, aga saime aru, et on ainult kaks valikuvõimalust. Punktid ära nähtud ja bensukas natuke punast pommitatud, aitas ka selleks õhtuks. Kodutööna tuli roheline. Lõpus läks vähemalt kiiresti, kedagi ei kohanud, vaid mõned kondid möödunud aegadest olid läheduses ripakil. Hea, et see kommunism nüüd üles leitud sai ja püsigu ta seal. Tänud ülesande eest!
Vot see oli alles mõistatus, kordinaat käes aga mis edasi? Kuna olen kohalik siis enamvähem aimasin kuhu kanti jääb ja siis läbi vihjete suutsin midagi välja genereerida ja kui sealt kandist tõesti aarde leidsin olin hämmingus. Ise nullist vb poleks pilti kokku pannutki, aga suured tänud ja omamoodi mõistatus :)
Esimene kord käisin punkte vaatamas arusaamata mis tegema peab, teine kord vihjega sain juba aru mis esmaselt tegema peab. Kolmas kord taas vihjete abiga oli aeg aare ära logida.
Pime aeg hakkab taanduma ja valgus võtab võimust. Seega oli veel hea võimalust kasutada ning selle aardega tegeleda. Nii käisimegi eile õhtul infot kogumas, kuid liiga ilusate ja puhaste riietega logima ei kippunud. Tegime hoopis kodus veidi arvutustööd ning logima jõudsime täna. Täname!
Üks täpike on ära kadunud. Täpid said kiirelt tabatud, aga edasi läks minu arust soki triibutamiseks ja punaste täpitamiseks. Täna Lasnamäel juba kogetud vingu tuli ninna, kui lõpule lähenesime. Minu rõõmuks ei kohanud me ühtki ajutist või igavest asustust, ei ühtki vingutekitajat ennast, ju see tuli triibu juurest. Kõrge maaga risti objekt oli üllatus ja põõsas leidus otsitav. Tänud peitjale.
Algus läks kenasti. Kolmandas vaatluspunktis oli väike segadus, midagi oli sealt vist kadunud. Tõlgendamisväljendusi õnneks palju polnud. Kuna loogilised lahendused geokontrollile pihta ei saanud, siis uurisin Hanneselt, kas tõlgendasime kolmandat punkti õigesti. Tuli välja, et olin vihje teise poole algust valesti tõlgendanud. Või noh, minu arust võiks see vihje vähe teistpidi vihjata. Siis poleks mul segadust tekkinud. Igatahes lõpp hea, kõik hea. Pimedas oli minu arust seal lõpus mitte nii jube kui valges. Kõike lihtsalt ei näinud. Ja üksi poleks ma sinna minna tahtnud. Aitäh Hannesele, aitäh kaaslastele, aitäh peitjale!
Kiirteel läks meil hästi,saime kõik mis vaja kätte aga geokontrolli ikka roheliseks ei saanud.Väikse vihjeabiga saime ka selle korda.Aitäh!
Sajaga kommunismi (see viimane pole just kiita, nohune värk).
Paar nädalat tagasi käisin korra uuesti olusid kontrollimas, peidukas oli kinni, mis kinni. Nüüd, kolmandal katsel, olid ilmaolud lõpuks soodsad ja kuna algusest peale kahtlustatud objekt osutus õigeks, siis seekord sai kiiresti hakkama. Tänud peitjale!
Lõpu asukoha teada saamiseks kasutasin ma kolmandat varianti. Kõigepealt kogusin aastakese hoogu, et kiirteele minna, aga kuna autot ma ei oma, siis leidsin ka alati sobiva põhjuse, et siiski mitte minna. Läksin hoopis ja otsisin selle paljuräägitud elamise üles. Siis läks veel nädalake mõtisklemist ja oligi kontroll roheline. Täna otsustasin siis lõpuks leidmiseplaaniga lõppu kohale minna. Ukerdasin mööda jäärada kohale, kratsisin oma tunni jagu maad ja kukalt, aga tulemuseni see paraku ei viinud. Tegelikult on mul siiani tunne, et ma keskendusin täitsa õigele asjale, aga kuna too ei andnud seal jää sees mingit lootust, siis tuleb kevad ära oodata ja teooria uuesti üle kontrollida.
No ms ma enam Peetri ja Paavo logile lisada oskan. Võin seda vaid kinnitada ;)
Täname!
Välisministrid olid taas päevasisu kokkuleppinud. Minul jäi üle rõõmuga nõustuda. Kunagi proovisin neid punkte otsida, nüüd saan aru miks ma kohe mitte midagi ei leidnud. Nii nagu ei leidnud endale tuleviku ka kommunism, ega loodetavalt leia ka see kaassündi. Olgu siis olemas nii kogu maa elektrifitseerimine kui nõukogude võim. Ikka on hea et süfiliitikust Ljonja eksis. Eks ole see peale peitmist tekkinud vabaõhu nautijate laagergi hea illustratsioon kommunismi utoopiale. Minule meenutas konteiner 1 kursust anatoomia õppes. Vanas anatoomikumis Toomemeäel oli neid purke tõesti küllaga. Oli tore kulg koos toredate kaaslastega, rääkimata sellest et lõpuks saime ka peitjaga vestelda.
Long time, no cache - pikk aeg, vahemälu pole ;-) Selle aardega on ennegi nööki olnud. Üldse on see pärast väikesaarte aardeid üks vanim peidetud aare, mida siiani leida pole õnnestunud - juba aastast 2015.. Tolle aasta detsembris veel kirjutasin, et vast leian enne suve valgeid öid üles. Oh mind, naiivitari ;-)
Üks kord varem, eelmisel aastal üritasin esimeses vahepunktis midagi avastada, aga ei silmanud seal miskit. Kobisin löödult autosse tagasi. Marje veel innustas, et sõidaksime selle teekonna nüüd, uute ja paremate lampidega läbi. Ma polnud sellest eriti vaimustuses, ent kuulasin siiski sõna - äkki siiski. Ja oligi siiski! Kui esimest numbrit märkasime, oli rõõm suur ning tiksusime vaikselt mööda kommunismikanalit lõpuni. Ega ju teagi, kas saime kõik kätte, aga koordinaadile lõpus olevas tanklas MA abil geokontrolli pommitades igatahes pihta ei saanud. Kuni üks kord kodusoojuses joppas seegi õnn.
Täna oli just paras aeg end siia sättida. Parkisin meid lume alt välja kraabitud, haisvate kalaraibete juurde (selgus hiljem), ootasime semudega kohtumise ära ning suundusime elamisest mööda nulli poole. Seal ei osanud 10 cm lumega kuskilt otsida, vihje ka ei avitanud. Kuna koordinaadist ammu aega mööda, katsetasin veel korra, et kas see üldse täpnegi on. Esimesed 10 katset läksid luhta. Alles teise, mitte ettenähtud formaadiga õnnestus veenduda, et asi on kümne meetriga klaar.
Otsisime omajagu, igaüks omast kohast. Marje avastas lõpuks midagi kahtlast. Aga lahti seda ikka ei saanud. Töövahenditeks kaks jalga, avanes peidik lõpuks siiski. Ja ets kae, külmast hoolimata ujus aare meile vastu, sõna otseses mõttes. Ja mitte ainult peidik, vaid aardekonteiner meenutas kooliaega, zooloogiatundi. Ainult aju või ussike oligi veel purgist puudu ;-) Valasime topsist 2-3 liitrit kollast vedelikku välja. Logiraamat minigrip kotist(!) samuti 100 grammi. Üritasime oma nimed ja kleepsud ligumärga raamatusse möllida, napilt õnnestus. Siis helistasin peitjale ning saime veel temagagi kokku, et õnnetus seisukorras aare üle anda.
Aardeleidu kohta ütlen siiralt kaua tehtud-kaunikene. Jääb meelde, nii esimene ebaõnnestunud otsing, teine frustreeriv otsing kui kolmas otsing ja numbrite leid. Ja lõpuks ka aarde leidmine. Aitäh Taimol aastateks elamusi pakkumast! :D Aare kuivas ja soojas - peitja toas.
Nojaa, siin trassil olin päris mitu korda vaatlemas käinud :o) Ega kirjelduses pakutav esimene variant üksi eriti tehtav pole, seepärast proovisin teist moodust jalgsi vahepunkte külastades - ning ei saanud väga midagi aru. Peab tunnistama, et vaatluspunktide koordinaadid viisid eksiteele, isegi kui üldjoones oli mõte õige. Lõpu osas omasin üsna konkreetset visiooni ja püüdsin vahepeal ka geokontrolli niisama roheliseks pommitada, aga tüdinesin pärast paarikümmet punast. Mitmekesi-meetodil ning korraliku abivahendiga on info kogumine muidugi oluliselt lihtsam. Ka kalkuleerimine mingeid raskusi ei valmistanud, seekord tuli esimene geokontroll kohe roheline.
Lõpu lähistel kohtusime endiste kommunismiehitajatega, kelle kommuun korraldas parasjagu joomapidu koos telklaagriga ning suure lõkkega. Muuseas tunti huvi, mis meil kadunud. Kinnitasin seltsimeestele, et kõik on kontrolli all ning minupoolest võivad nad rahulikult edasi jõmistada. Ühesõnaga kapitalistlike egoistidena ajasime nina püsti, loobusime kommuuni abist ning marssisime läbi laagri otse võssa 100 m edasi. Tundus täiesti normaalne, olen veendunud, et kõigile kommunismiehitajatele.
Sihtpunktis sai ka ikka vähemalt veerand tundi ringi tammuda, enne kui satiire kuskilt aardekarbi välja võlus. Kirjleduse ning kunagi loetud logide põhjal arvan üsna täpselt teadvat, mis seal lõpus varem ees ootas. Sama peitja see teine aare on mul nimelt leitud, "õigel" ajal. Niisiis, kes veel siin hiljaks jäi ja ilma jäi, see otsigu üles kõik taxu aarded ning arvaku ära, mida endast kujutas "midagi muud" :o) Aitäh!
Tunk-il on selles mõttes õigus, et alguses oligi seal veel "midagi muud" ka, mis aga läks jalutama. Ehk et, kes hiljaks jääb, see ilma jääb.
Seda aaret oleme ka varem otsimas käinud, kuidagi ei saanud asja jooksma, lõpuks käisime isegi kirvetamas, kuid ka sellega ei jõudnud kuhugi. :D Sinna see asi jäigi.
Vahepeal sain tänu Karlile targemaks ja nüüd tuli asi uuesti plaani võtta. Ootasime kuni õues on piisavalt pime ja alustasime algusest. Nüüd, kui teadsime mida otsida, läks andmete kogumine väga lihtsalt. Edasine minu jaoks enam nii lihtne polnud, kuid Tunk sai hetkega vajalikud numbrid kätte ja geokontroll näitas 10 meetri täpsust.
Aarde juurde jalutades jäi teele kohalike telklaager. Ma tahtsin esimese hooga ringi keerata ja minema joosta. :D Neil oli seal korralik pidu käimas. Kahjuks või õnneks meid märgati ja üks kohalik tuli meiega rääkima. Küsis midagi vene keeles ja jäi Tunki vastusega vist rahule, sest jättis meid rahule ja jalutas peole tagasi. Tunk uuris siis, et kas lähme otse läbi telklaagri või ringiga. Kuna see onu eriti kuri või pahatahtlik ei tundunud, siis olin nõus ka otse minema. Kohalikest mööda jalutades tervitasid kõik viisakalt vene keeles. :D
Nullis saime ikka omajagu otsida enne kui õige asja leidsime. Tunk ootas leiust midagi muud, kuid mina jäin ka antud konteineriga rahule. Lõpuks saime nimed kirja. :)
Suured tänud peitjale, mulle meeldis. :)
Hommik ööst targem ei olnud. Jätkasin geokontrolli piinamist pommitustööga aga pihta ei saanud. Uurisin varemleidnult järele kas minu nähtud numbrid ikka õiged. Olid küll. See tekitas aga veel suuremat hämmastust, et kuidas ma siis veel pihta polnud saanud. Mõistatamise osale ka pihta ei saanud. Hakkasin, siis eriti kangekaelselt pommitama ja üks hetk oligi pihtas põhjas. Nüüd kaarti vaadates sain ka mõistatuse osast aru. Tegelikult see idee käis mul isegi öösel peast läbi aga panin vist väga napilt mööda.
Täna pärast väikest õpetajaameti pidamist läksin jätkama oma statistilist seeriat. Pärast auto parkimist olin rõõmus, et ma siia öösel ei sattunud. Ringi liikusid imelikud näod, vastu vaatasid prügilademed ja ninna kargas ebameeldiv välikäimla lehk. Igaks juhuks viskasin armatuurile GP infopaberi ja suundusin nulli otsima. Esimene teevalik tahtis viia kellegi häärberisse, kus kohalik riputas just riideid kuivama. Olin veel rohkem rõõmus, et siia päevavalges olin tulnud. Õige raja peal sattusin aga idülli. Poleks iial osanud arvata, et siin nii ilus ja hinge rahustav koht võiks olla. Kevadine aastaaeg andis kindlasti sellele oma panuse. Kogu kommunismi kiirtee müra oli summutatud kauni linnulaulukooriga. Pole vist kunagi kuulnud nii tihedat ja mitmekülgset lindude laulu. Väga nauditav. Esimene osa aardest ja lõpu osa aardest kaalusid kindlasti üle selle peavalu valmistanud keskmise osa. Aitäh peitjale!
6 minutit andmete kogumist, pool tundi geokontrolliga jagelemist, 6 minutit andmete ülekontrollimist ja veel pool tundi pommitamist. Loodetavasti peab paika vanasõna "hommik on õhtust targem" ka siis kui asendada õhtu ööga.
Komakohad kontrollitud. Enamus vajasid vaid puhastamise, aga esimesel oli tõesti mitu elementi kaduma läinud. Nüüd jälle kõik nii nagu peab.
Selle aardega sai ikka palju maadeldud. Kõigi proovitud teooriatega saaks teha umbes 10 uut mõistatusaaret. Ühel hetkel sain teada, et üks kogutud numbritest on vale. Kontroll läks kohe roheliseks. Täna kohapeal sain üsna autentse kogemuse. Taevast sadas mingit ollust ja kõik oli ühtlaselt hall. Teel aardeni möödusin kahest osmikust, millest ühes oli elu sees. Nägin laua taga istuvaid inimesi, ilmselt jagasid palgarahasid seal. Aarde enda leidsin kergelt, õnneks ei olnud kinni külmunud. Panin logi kirja ja raja poole tagasi sammudes märkasin maas hammastega luutükki. Ei tea, kas joomapeo ohver või mõni muu loom. Minust jäi see sinna maha, aardest vaevalt paari sammu kaugusele. Sellel saagal on nüüd siis lõpp. Aitäh ja jään ootama järgmiseid pähkleid!
Kiirteel sõitu alustasin juba vähem kui kuu pärast aarde avaldumist. Aga toona ei taibanud ära seda õiget kohta kuhu oma abivahend suunata tuleb. Arvasin tookord, et abivahend on lahja. Nüüd siin paar kuud tagasi käisin uuesti esimeses vahepunktis, varustatuna juba veidi parema abivahendiga. Siis sai mindud jala ja käidud lisaks kohe päris seal, kuhu vahepunkti koordinaat näitab :D Mingil hetkel jagasin ma matsu ja jäin ootama sobivat aega, millal uuesti esimesse vahepunkti minna. See aeg ei saabunudki, sest Mihkel oli ise raja läbinud ja numbrid kirja saanud. Otsustasime koostööd teha: tema annab numbrid, mina aitan nuputada.
Nuputasimegi, kohe hullult nuputasime. Kui oleks kõik teooriad kokku pannud, siis oleks saanud terve suure kosmoselaevastiku. Aga mida me ei saanud, see oli roheline geokontroll. Ühel hetkel hakkas Mihkel ühes numbris kahtlema ja kui see õigeks sai, siis rakendasime üht üsna esimest teooriat ja geokontroll oligi roheline.
Nüüd siis kihutasime ka 50’ga otse suurelt teelt välja ja jätsime auto maha. Edasi kihutasime 5'ga noole suunas. Mingil hetkel aga ei teadnud enam, et kummalt poolt minna, sest täpselt ees oli kommunismiehitajate soojak. Pidu seal käis, kohe kindlasti käis. Küllap olid kuskilt palgaraha juurde saanud ja nüüd - kuna külmaga on auku raske kaevata - üritasid seda matmise asemel maha juua. Meie läksime ringiga, pisut ehk liigagi suure ringiga. Otsisime ja leidsimegi. Kuna aga kõrgemalt poolt oli tulnud käsk kommunismiehitajate vara külmutada, siis oli meil veidi tegu, kohe kindlasti oli tegu. Õnneks saime peitjalt endalt julgustavad soovitused ja kogu see varanatuke oligi meie päralt. Teist ja normaalsemat teed pidi tagasi tulles kohtasime veel ühte kommunismiehitajat, Prisma kott käes, sees klaasi valatud vedelik. Sinna see viimane läkski...
Peitjale tänud!
Autot mul ju teatavasti pole ja Lasnamäe vahel jalutamine ei ahvatle eriti. Ainus viis seda aaret leida oli rattaga. Algselt oli plaan mõnel nädalavahetusel pärast tuuri kodutee siit läbi venitada, aga alati olen olnud liiga väsinud või on olnud sada muud jama. Nüüd siis oli see hetk käes, kui ma olin rattaga linnas, oli pime ja oli vaba aega trassi läbimiseks. Kanali alguses panin ühte taskusse taskulambi, teise telefoni, et punktide asukohti vaadata, ja hakkasin sõitma. Olematu teeperv, väga lähedalt mööda kihutavad autod ja pidevalt kuklas kipitav ohutunne. Hea, et pärast seda sõitu veel ühes tükis olen. Nüüd on siis numbrid käes ja tuleb mõelda, mis nendega edasi peale hakata.
Tegime sotsialismusele kiire lõpu ja kihutasime kommunismi poole. Kuidagi sattus nii, nagu alati - pinguta, palju tahad - lõpp viib ikka metsa. Aga ilus lõpp oli. Tänud peitjale
Üsna juhuslikult selle aarde otsing mulle tuli, nii nagu me kampas siia tulime. Kommunismi kiirteele aardeotsingule ma veel sattunud polnud, aga vähemalt oli mul aimu, kus asub ja mis seal ees peaks ootama. Aarde lõppu ma sellisena polnud ettekujutanud, ma olin oodanud midagi hoopis muud, rohkem teemasse või pealkirjale lähedasemat. Aga noh leitud ta sai.
See oli selline seltskonna peale otsimine, kus minu roll jäi üsna tagasihoidlikuks. Retke põhiküsimuseks jäi, kuidas sai Priit omal ajal hakkama lõpu kirvetamisega, sest ilmselgelt oli suve jooksul looduses nii mõndagi muutunud ja lühemad tiimiliikmed kippusid taimestiku sisse üldse ära kaduma. Märg ja tuuline oli ka. Tuleb siiski tunnustada, et aarde idee, vahepunktide ja lõpu teostus on kõik tugeval tasemel. Aitäh!
Selle aarde 1-se poole leidsin Lembituga pea aasta tagasi. Kuna üksi ma sinna lõppu minna ei tahtnud, siis jäi ootele.
See 1-ne pool meeldis väga, sõitsime läbi, peatusime ja kogusime andmeid, lahe teostus. Teine osa aga läks lappama, nii kole koht ja ma siiani imestan, et kuidas sellisest kohta kirvega leitakse, müstika? Aga mida mina siin geomängus kah tean, niisama targutan. Aitäh, et enam lõppu minema ei pea!
Oli sinnapoole asja ja käisin lõpus ära. Eemal oli keegi ~100 maasika korvi, tühjad aga maasikatest punased värvunud, metsa alla visanud. Eelmine kord oli võsa madal, nüüd ikka rinnuni ning tee umbe kasvanud. Lõpus oli lahe maskeering. Ei mäletagi nii tugevat ja kvaliteetsed maskeeringut. Ei osanud esimese korraga kahtlustadagi.
See aare on juba avaldamisest saadik palju aega võtnud. Palju aega on kulunud valede ideede kontrollimisele ning õige avastamine võttis ikka kaua aega. Lõpus sai kaks korda käidud. Esimesel oli aare kadunud, teisel korral vedas ja aare oli kohal. Aitäh laheda teostuse ja huvitava aarde eest.
Selle aardega sai omajagu mässatud.Vahepunktides algul ei teadnud mida otsida,kuid peagi saime asja kiirelt jooksma.
Geokontrolliga sai veel väheke lõppu timmitud ja oligi teada koht kuhu kommunismi kiirtee suundus :))) Aitäh omapärase ja laheda teostusega mõistatuse eest!
Lõpp nüüd uus ja kõrvalistele silmadele paremini varjatud. Aga ilma mõjuvate sääsetõrjevahenditeta on praegusel ajal minek ohtlik!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Lõpus olnud töölise laip on kaduma läinud. Kas siis üles ärganud ja lahkunud, või varastatud. Aga vahepunktid korras ja mõistatuse lahendamisega võib tegeleda, kuniks lõpu korda teen.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Saime tule roheliseks,aga lõpus olid selged rüüstamise jäljed maas,logiraamatut ei olnud postil :( Kaupo saatis omanikule ka teate.
Peale laheda teostusega vaatluspunktide läbimist jäime taas kännu taha kinni :) Mõned punased geokontrollid ja saigi päev õhtusse.
Lõpuks ometi avastasime õiged numbrid, aga ei osanud nendega midagi peale hakata, eks varsti siis jälle...
Käisime enne 21 veebruari I ja II punktis, kuid ei näinud midagi. Nüüd käisime ainult II punktis, kuid ikka ei näinud. Kui keegi leiab, siis lähen uuesti vaatlema.
Jah tõesti, vahepunktides oli info nii määrdunud, et leidmine oli endalgi raske. Puhastamise asemel asendasin vähe parematega. Nüüd säravad nagu jõulupuu.
Leitud teise võistkonna kaardilugeja kaasabil :). Vaatluspunktid tuleks peitjal kindlasti üle vaadata, eriti 3-4. Tänud!
Käisime vaatluspunkte vaatlemas, aru ei saa ikka midagi. Autosid saaks seal päris hulgakaupa loendada?
Punktid sai juba varem läbi käidud ning nüüd sai ka lõpus ära käidud. Lahenduskäik oli veidi keeruline, aga muidu meeldis! Aitäh!
Täna sättisime just Kostiverre sõidu pimeda peale, et kaht Taxu ööaaret nillida. Kirjeldus oli läbi loetud, mingid mõtted tekkisid, mis ja kuidas võiks peidetud olla ja mida piiluda. Lollil kombel sõitsin kiirteele valest august, aga ega ma ka ju tea, kas nulli üldse on vaja minna või mitte. Igatahes möödusid meie kümmekond minutit erinevate sildade juures kiirust kahandades täiesti viljatult. Absoluutne nulltulemus. Kuigi taskulambile said just nimme selle aarde jaoks uued patareid sisse ja Mooril käskisin ka keskmisest terasem olla. Eks tuleme siis teine kord veel või proovime lõpuks seda aegaõudvat lisapunktidega varianti. Loodan enne valget aega e. suve ikka üles leida :-P
Eeltöö sai paar päeva tagasi ära tehtud. Seejärel mõnikümmend laevadepommitamist ning lõpuks see roheline ka täppi läks. Nüüd käisime kohapeal välitöödel. Õnneks oli juba teada, mis ootamas, seega kogu talvituma jäänud metsaelukaid ei õnnestunud oma kisamisega ära peletada :). Vahva asi, et ainult teine osa koordinaadist oli ikka pommitamise vili - aga no paljud said selle väga kiirelt pihta. Ja minagi ei saa kurta - paar-kolmkümmend punast on ju tegelikult tavapraktikas üsna tagasihoidlik tulemus. Tänud!
Tolgendasime jalgsi vajalikud punktid läbi, sest vaatamata kõrgtehnoloogilistele abivahenditele ei olnud kuidagi autost võimalik vajalikku kätte saada - ega muidugi kannatanud seal nii aeglaselt sõita ka, kui vaja oleks läinud. Lootsin, et lähen koju ja pommitan asja geokontrolliga roheliseks - ilmselt aga ei saa hästi sellest kasti jutust aru. Saadud numbreid suutsin ainult ühel loogilisel moel tõlgendada ning geopommitus tulemust ei andnud... teen midagi valesti?.. loomulikul :). Hetkel veel tänada ei oska, enne tuleb mitteleiu kibedust endast välja ajada :D.....[30 minutit hiljem] - siiski-siiski, laevadepommitamine viis sihile :D.
Mul on ammu siin geomängus sellist sõna vaja, et poolleitud, sest selle poole, mis peitjal üle ühest aardest jäi, me ka leidsime. Läbi jalutasime kõik punktid, äge teostus, tänan! Kahju, et tal teistpoolt rohkem ei olnud, võibolla oleks ka selle leidnud....
Oh mis te nüüd :D Sedalaadi aardeid on mul ju ikkagi vaid kaks ja teine pigem lihtsalt seetõttu, et esimesest jäi juppe üle. Aga seda, kui ta eesmärgi kohaselt toimib, on muidugi tore kuulda :D
Rada sai läbitud esimesel viisil: mina olin see tasemel abivahend, kes 10 km/h autost üritas infot kätte saada, nii et kõrvad laperdasid tõmbetuules. Kuna kell oli öö, siis teisi autosid tigusammuga ei häirinud ja keegi politseid ka ei kutsunud, kuigi meie tegevus pidi paistma enam kui kummaline.
Täna läksin siis aardele järele, pärast seda, kui olin tund aega saadud infoga üritanud midagi mõistlikku peale hakata. Peab tunnistama, et hoolimata erinevate peitjate katsest geopeiturid kastist välja tirida, olen mina sinna ikkagi mingil moel jäänud.
Ja ma ütlen - kui tahate ekstreemsust, siis minge sinna mitte ainult üksi ja pimedas, vaid ka tugeva tuulega. Mina läksin. Kõik mühises, naksus, raksus ja ma lausa nägin zombisid puude vahel kõndimas.
Üldiselt ma arvan, et peitjal on sedalaadi aaretega mingi teema, nii et ega psühhiaatri külastamise soovitus ei tohiks ootamatult tulla. Ma kahtlustan, et kohtume sama ukse taga, kuna ma pean ilmselt laskma endale suurtes kogustes validooli kirjutada, kui Harjumaa taoliste aaretega täituma hakkab.
Tänud vahva mõistatuse ja närvikõdi eest.
Ehitajad olid jätnud maha
oma ämbrid, sodi
kergelt peidus tee peal
s…hunnik oli
muidugi mu jalg ju leidis
selle üles kohe
kui ma taipasin…
siis huulilt pääses ohe…
Kratsisin siis oma jalgu
Mullas, liivas, rohus
eluheidik oma noosi
läheduses kogus.
Meie õnneks palgaraha
oli hästi peidus
aga väikse kiirtee lõpus
seegi peagi leidus.
Mõtlesin, et mis see siis ka ära ei ole. Et kui lähen öösel, siis ei liigu seal kedagi ja kui võtan enda (omast arust hea) taskulambi kaasa, siis saab need neli punkti nigu lipsti kätte.
Reaalsus oli aga see, et pisut enne kella ühte öösel käis seal selline sagimine, nagu argipäeva hommikul. Autosid vooris küll üht pidi, küll teistpidi. Esimese kahe punkti juures jätsin auto ohutulede vilkudes seisma ja üritasin lampi siis õigesse kohta suunata. No minule sealt vastu küll midagi ei paistnud. Ega ma nüüd kindel ei ole, kas üldse olin asjast õigesti aru saanud. Kolmandast punktist sõitsin niisama mööda, kuna liiklusvoog oli tihedamaks muutnud. Neljandast punktist loobusin. Ei teagi, mida oleks pidanud teisiti tegema. Kas oleks pidanud mõnelt majakalt valgusallikat laenama, või oleks pidanud ikkagi nende vahepunktide nullides kohal käima? Jääb igatahes uusi mõtteid ootama.
Pisut aega läks aga asja sai.
Lahe teostus vaeva on nähtud.
Tänu peitjale :)
Väga lahe teostus aga kahjuks jäi kastist välja tulek meil iseseisvalt tulemata ning kasutasime abi.
Kiirtee osa oli isegi fun. Mõistatuse osa enam nii lõbus ei olnud. Kasti kruvi, millest oli vaja välja tulla, oli nii kõvasti kinni keeratud, et pidime abivahendit kasutama. Kokkuvõttes jäime ikkagi mingitesse raamidesse kinni. Oleks pidanud rohkem vaba käega rahmima. Ilmselt nii nagu peitja on kunagi teinud ja vaat, mis sellest sai! :-)
Pole paha.
Esimese oktoobri õhtupimeduses sai eeltöö vahepunktidega ära tehtud. Seejärel kodus mugavalt geokontroll täpseks timmitud ja nii jäi aarde külastus valget aega ootama. Aarde kirjeldus ja vihje on alates avadumisest teinud läbi kõiksugu muudatused ja täiendused, täienduste muudatused ja muudatuste täienduste muudatused! :D Viimane(?) täiendus teravate elamuste otsijatele tehti pärast minu aardekülastust. Ah et siis valgel ajal "emotsioon kraadi võrra lahjem"? Nojah, küsimus, mis emotsioon? Hirm pimedas varitsevate asotsiaalide ees? Minul viimatimainitud emotsiooni järele tungi polnud. Seda, mis aardest vastu vaatas, sellega on iselugu. Mul hakkab vaikselt juba puzzle-pilt kokku saama hr. taxu huvialadest. Halloween on lähenemas. Mida järgmiseks oodata? :D Kunagi lapsena sai käidud lõbustuspargis "Ootamatuste koopas". Äkki saaks sealt hea idee uuele aardele? :D Aga Lasnamäe kanalist. Tõesti see rajatis vääris aaret. Kunagi sai oodatud siia kiirtrammi, aga unistuseks see paraku jäi. Kogu see idee jooksis põõsasse... Tramm põõsas oleks ka hea aarde idee olnud.
õhtupimeduses kihutasime kiirteel, õnneks oli liiklust vähe ja sai piisavalt rahulikus tempos kihutada, et kõik vajalik ära näha. Edasi polnud muud kui lõpu poole. Autoga sobilikku kohta, väike jalutuskäik ja sai otsima hakata. GPS küll veidi keerutas, aga lõpuks jäi see mikro ka silma. Maskeering tuli kuidagi tuttav ette. Aitäh peitjale.
See oli äge!!! Tasus ennast ikka kodust välja ajada, et Pilditibi karmavõlg saaks tasutud... Ja lisaks pidin abivahendisse investeerima, aga see teenib ennast kindlasti mujalgi tagasi. See on üks parema teostusega ja mõttega linna-aare viimasel ajal. Lihtne kui pihta saad mida on vaja teha ja piisavalt keeruline, et mitte kohe kätte anda. Lõpp on tase omaette. Kui on tahtmine peale pikka otsimist võidurõõmsalt kellegi kätt suruda on see võimalus täitsa olemas. Tervitused Madisele :) soovitame ja kiidame ja täname. Aitähh ja TFTC. Miskisuguste arvestuste tulemusena on see leitud aare nr. 700 (gp) ja sellise tähisena väga meeldiv ja sobiv. :)
See pole otseselt mitteleid, vaid "poolik leid". ;) Uudishimu ei andnud rahu - muidu oleks võinud ka asja määramatusse tulevikku lükata. Täna õhtupimeduses sai vahepunktidega eeltöö ära tehtud. Täitsa vahva lahendus! Aarde külastuse aga lükkan valgemale ajale. Polnud just ahvatlev minna kottpimedas sinna võssa. Piirkond on ise ka piisavalt kõhe...
Kihvt leid oli. Jälgisin hoolikalt targemate juttu ja tegutsemist, tegin hoolega märkmeid. Keegi on teepeal 2 kondoomi ära kaotanud. Ei teagi nüüd, kelle otsa vaatama peaks :)
Pelgasin ilma kummikuteta sukelduda, aga tulin täitsa kuiva jalaga tagasi.
Ilus oleks öelda, et parkisin pardale nii särava tegelase, et temast kiirgav hiilgus muutis nähtavaks ka muidu päikse käes kahvatuvad asjad :) Aga tegelikult andsid peitja poolt pidevalt vahetatavad vihjed kogu lahenduse kohta täiesti piisavalt infot, kuni selleni välja, mida vahepunktides vaadata tuleks. Kastis mõelda ju ka ei saa, kast on asustatud :) Ja siis ju lõpuks vahet pole, kus sa seda esmaleidjate poolt väljalunitud geokontrolli toksid. Võtan endale vastutuse 5 või 6 punase eest, mitte rohkem. Aga põhja ta läks ja kohapeal oli juba lihtne, ilma eriliste ekstsessideta. Lõpp oli jakah tore ja teistmoodi, kuigi, kui nüüd natuke järele mõelda, siis hakkab tunduma, et selle paarilist olen hiljuti kuskil kah trehvanud. Muidugi, Madise röögatust oleks tahtnud kuulda küll. Igatahes täitsa mõnus loogikaülesanne, pole seal keerulist mitte kui midagi. Aitäh ka!
Nüüd on kirjeldus nii palju muutunud, et leid tuleks käigupealt ära. Meil nii palju ei vedanud - lahendusi, mis kirjeldusele pädeks, oli vist sadu. Mingi koba peale oli üks neist õige ning peale 3-4h saime õnnelikult logida. Tänan.
Alustagem sellest, et pigem on kiirreageerimine erand meie jaoks. Täna langesid aga kõik tähed õigesti ritta ning vist oli kuufaas ka meie jaoks sobilik, sest umbes 15 minutit peale aarde avaldamist hüppasime meie sobivatesse riietesse ning seadsime autotuled nulli poole. Liina sai käsu kirjeldust kõvasti ette lugeda, samal ajal kui mina ennast tagasi hoidsin, et jalg liiga raskelt gaasipedaalile ei vajutaks. Nulli jõudes hakkasime lahendama, kuid varsti olime mingi kaupluse parklas, et Liisile kirjutada, sest olin enam kui kindel, et neljakesi on hõlpsam edasi tegutseda. Saimegi kokku seal, kuhu nad kirve olid pildunud ning jätkasime pimedas lootusetu üritusega. Varsti oli ka Miki kohal, kelle eestvedamisel panime strateegia paika ning tänu kelle varustusele ja tegutsemisele saime ikka enne hommikutunde koju. Kui vajalik info käes, hakkas alles nali pihta. Väga hea loogikaga saime täitsa normaalse nulli, mis küll osutus mitu kilomeetrit valeks lõpuks. Meie kaitseks peame ütlema, et algse kirjelduse/vihjete järgi tundus see väga-väga õige lahendus ning geokontrolli puudumise tõttu saimegi nii 30 minutit vales lõpus olematut kuuske otsitud. Ideid oli palju, aga kahjuks kontrollida ei õnnestunud. Lõpuks, kui 5 meeleheitel geopeiturit peitjalt geokontrolli lunisid, saimegi selle. Siis läks pommitamiseks. Üks hetk läks lugemini segamini, aga kümmekond punast vastust on kindlasti meie omad (see võib veel vägagi tagasihoidlik hinnang olla). Lõpuks, olles lootust kaotamast, tuli tagumiselt istmelt tõeline rõõmukisa, Miki on kuskilt õiged koordinaadid välja võlunud ning see pilt, kuidas 5 täiskasvanud intelligentset inimest autos rõõmukisa ja käeplaksudega geokontrolli rohelist tuld tähistasid, oleks möödujatele väga veider tundunud. Loomulikult keegi meid ei näinud, sest selleks ajaks oli kell juba järgmisesse päeva tiksunud. Edasi üritasime autoga võimalikult nulli trügida ning siis aarde poole. Kuuldes eemalt Madise hõiget, eeldasime, et tegemist võidukisaga, aga... Igatahes, huvitav seiklus oli ning meil oli väga-väga tore viiekesi neli tundi kolmanda raskusega aaret taga ajada. Täname peitjat!
Erilised tänud lähevad aga seltskonnale, kellega oli meeletult mõnus seda aaret otsida.
Aarde avaldumise hetkel istusime parasjagu sauna eesruumis, pead märjad ja muidu ka mitte heas õuemineku konditsioonis. Siis aga tuli uus aare... Madis ei tahtnud üldsegi aarde poole teele asuda, mina aga tahtsin. Üritasin teda diivanilt püsti kangutada, ütlesin, et sõidame, aga tema vastu "Ma ei tea ju, kuhu sõita!" Õnneks jäi minu soov seekord peale. Hakkasimegi siis sõitma. Alguses imetlesime ühte silda, aga seal me targemaks ei saanud. Niisiis parkisime oma auto üsna lõppaarde lähedale ja asusime seal ringi vaatama. Siis piiksatas telefon ja saime oma tiimile täiendust. Otsisime aaret tegelikult isegi täitsa õigest suunast, aga ega me ise seda teadnud... Midagi oli aga nagu puudu... Kus see Miki siis on? Kaua me temast puudust tundma ei pidanud. Peagi olime juba viie taskulambiga ümbrust valgustamas. No ei leia kohe mitte midagi. Ronisime kõik ühte autosse ja asusime seda ühe inimese varianti tegema, toimis! Seisime oma saadud infoga nullis ja ei osanud kohe mitte midagi peale hakata. Mingil hetkel hakkas midagi looma ja kontrollisime ka kõige loogilisemat kohta. Olime kohe väga hädas ja palusime peitjal aaret geokontrolliga täiendada. Aitäh! Ilma selleta oleksime üsna kindlalt loobunud. Kui aus olla, siis oleksime ilmselt ka selle olemasolule vaatamata loobunud, kui Miki poleks mingi maagia abil õigeid koordinaate saanud. Kui Madise telefon meile rohelise geokontrolli andis, läks autos juubeldamiseks. Läksime rõõmsasti tagasi sinna, kus oma otsinguid alustanud olime :) Neli tundi hiljem olime siiski veidi targemad ja pärast võsas möllamist saimegi oma nimed esimestena kirja. Teostus oli iseenesest väga lahe, ainult see mõistatuse pool... oeh. Aga lõpp hea, kõik hea! Aitäh aarde eest!
Umbes kell 21 olime Laagna teel ning mõlgutasime mõtteid. Alguses plaanisime kirvetada teise variandi järgi, aga kuna see edu ei toonud, siis tuli abiväge ootama jääda. Kõllasime Mikile (geokõne enne esmaleidu) ning küsisime, kas ta tuleb ka. Samas kirjutasid meile Liina ja Mai, kes olid ka tulemas. Kõigepealt saabusid nemad ning siis Miki. Panime pead kokku ja asusime trassi läbima. Ohootasime seal ning üsna pea olime välja selgitanud põõsasselennu pikkuse. Edasi aga oli päris mitu varianti. Kontrollisime ühte ideed, aga mida polnud, oli vihjele vastav objekt. Seejärel helistasime peitjale ning palusin, et ta lisaks geokontrolli võimaluse. Seda ka saime ning asusime ajusid ragistama. Lisaks märkasime, et ka vihjet on täpsustatud. Oioi kui kaua läks enne kui roheliseks saime tule. 5 pead on 5 pead ning peitja ise tundis ka muret, et ega liiga keeruline saanud. Omajagu sai, aga Miki võlus lõpuks vajalikud numbrid kätte. Lõppu soovitan ma küll valges minna. Kena kiljatus minu poolt kõlas ka lõpus. FTF kell 0:49. Aitäh pea nelja tunnise ragistamise eest!