Võib-olla taastan aga siis mitte sellisel kujul.

Paar sammu jenkast vasaku jalaga ja mõni parema jalaga on kaduma läinud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Jenkat sai siin täiega. Kuna alguses oli vajalik info kadunud, siis peitja aitas katkenud kohast edasi. Midagi on rajal siiski veel ilmselt kadunud, mul jäi kindlasti leidmata 3 punkti aga võib-olla ka rohkem. Lõpu jaoks infost siiski piisas aga ega siis lõpus ka niisama lihtsalt ei läinud. Kuna rajal oli mingi osa infost puudu, siis oli mul üks tegevus jäänud tegemata ja pidin lõpus kirvega aaret otsima. Väga hästi see ei tahtnud õnnestuda aga peale pikemat otsimist jõudsin lõpuks ka õigesse kohta.

Meile meeldis. Tänud toreda aarde eest.

Kambaga on täitsa mõnus jenkat vihtuda. Kuigi olen avastanud ennast tihtilugu iseendaga rääkimast, siis mis see üksi ka väike tantsusamm üles pole võtta. Minust oli vist kõige vähem kasu. Isegi aaret suutsin valest kohast otsida ja leiurõõmu sai Liis endale.

Tänud.

Eelmisel aastal vehkisime Mutionu pidu teha. Siis sai ikka teiste aarete tõttu natuke päris rabapinnal sumada. Täna, peale padukat, olime tänulikud, et raba-aarded kuivemateks päevadeks jäävad ning me lihtsalt mööda teed saime jenkatada. Aare oli eeldatavasti maha kukkunud. Kuna ma ühtegi sobivat kinnitusvahendit ei leidnud, siis panin aarde selle puu alla, kust ma selle leidsin ja tegin väikse geokuhja peale.

Teistel oli see aare leitud, kuid minul mitte, nii et Karl oli nii abivalmis ja sumpas mulle lumes raja ette. :D

Tänan kohta tutvustamast, suvel tahan siia kindlasti tagasi tulla. :)

Aitäh!

On saamaks tavaks, et teen Lottele sünnipäeva kingiks ühe matka. Valisin raja, kus oli ka aardeid, et saaks väikeseid pause, pika kõndimise peale teha. Igatahes ilm oli ilus ja Lotte sai tuttavaks Lotaga, kes oli tulnud pererahvaga koos suguvõsa matkale. Kõik mis plaani võetud sai ka avastatud. Tänud peitjale aarde eest.

Tuttav rada kuhu geopeitus on varemgi juhatanud. Mõnus jalutamine sellegipoolest.Nüüd sai lõpuks ka nimi kirja.Aitüma peitmast

Vihma sadas,tuul oli mõõdukas ja kolm matkajat rajal.Oli selline meeleolukas kulgemine,kõik loomad sai kenassti leitud.Siil oli natuke upakil seal puuokste vahel aga kätte me ta saime.Lõppu jõudsime juba pimedas.Ma ei ole päris kindel,et raamatusse sai õige kuupäev,millegi pärast kummitab mind ,et ma panin sinna 19.Tänan seikluse eest.

Laul on päris hästi pea sees juba ajast kui kõigist seal esinevatest sõnadestki veel aru ei saanud. Samal viisil ümina taktis hakkasin astuma, parklast kaugenedes sai üminast vile, pärastpoole kumises niisama pea sees, ilma häält tegematagi - pigem tekkis probleem, kuidas Kalmer Tennosaar kõrvast välja ajada :P

Vahepunktidega sujus üldiselt kõik kenasti, kuigi üks jäi leidmata. Seal olid asjad mõnevõrra lagunenud, võimalik, et see mängis rolli. Või siis variant B: ise pime. Kuid puuduv lüli ei takistanud absoluutselt ülejäänud rada rahulikult läbi kõndimast ning logiraamatuni jõudmiseks tarvilikku infot kogumast. Korra tulid inimesed vastu ka, muidu tantsisin siin laanes üsna üksinda. Väga mõnus jalutuskäik ja mõistatusülesanne, aitäh!

Mihkel ja Leet ei tohi siin selfie-sid teha

 1 

Käisin kõik punktid üle, värskendasin ja hooldasin mõnda. Kõik kõige paremas korras. Head matkamist!

Karulaane lumeolusid arvestades saime korralikult terve matka lumes sumbata. Põder oli ka üritanud mõnes kohas mööda laudteed minna. Jäljed läksid sinkavonka siia ja sinnapoole laudteed. Aitäh kena kohta kutsumast!

 1 

Detsembri lõpus Marimetsa rabas käies tundus see talvine rabas/metsas käimine täitsa mõnus. Ilm ilus, maa kõva, lund kah natuke. Siin oli samamoodi, va. see, et lund ei olnud enam natuke. Päris palju oli. Seal lume all kuskil oli olemas ka laudtee, aga sellest me väga ei teadnud midagi. Aga sättisime end hanereas minema, muudkui laulsime ja korjasime infot. Tegelikult läks päris lõbusalt see matk ning peagi oli vajalik info koos. Siis veidi nuputasime üheskoos, et mis me sellega peale hakkame. Kui ka see pähkel sai katki puretud, oli lõpp juba käega katsuda. Nii oligi, saime, mis tahtsime ning ülesanne edukalt sooritatud. Minu kell näitas, et kokku sai siin matkarajal läbitud nõks üle 7km. Päris hea, sooja sai! Täname aardemeistrit!

 1 

No tõesti, ei tea kelle idee see oli? Mina küll üles ei tunnista. Peitja poolt pakutud pilte ei olnud, sest kõik oli aimatav vaid paksu lumekihi all. Niikui vähegi vääratasid, olid kohe külili. Ilmselt siis laudtee kõrval hanges. No johhaidii kus oli alles lund, kõik oli valge, mina muud ei näindki .

Aga pooleli ei tahtnud ka jätta, muudkui rassisime, hõlmad valla, sest nii palav hakkas kõigil. Info tuli vaevaliselt ja kuna hargnesime, siis saime lõpu juba Põdraallika juures kätte. No jõudsime lõppu ja ma olin ikka täitsa läbi.

Idee aardel lahe, Entel-Tentel plaadit on mul peas, küsige millist laulu soovite! Vanasti ju polnudki muid plaate kui Onu Remuse jutud ja Entel-Tentel. Tänud kutsumast talvel!

 1 

Ei tea jah, kelle mõte oli täna siia sumpama tulla.. Teised võisid vähemalt öelda, et „Kaupo käskis“ või „Anne nõudis“, aga mis nende vabandus oli?;) Tegelikult oli muidugi täitsa tore, mets oli vahva ja väga lumerohke. Aardega oleks ilmselgelt siin suvel lihtsam, kambaga ei jäänud aga seegi leidmata, kuigi aeg-ajalt hämmingut oli, saime vajaliku laulukese siiski kokku. Ühtki lubatud neljajalgset retkel ei näinud, paksus lumes oli isegi nende jälgi vähevõitu, ilmselt isegi kitsed ja põdrad otsivad hetkel kergemini läbitavat rada. Mõnusa seltskonnaga on paksus lumes sumpamine ju lausa nauding. Tänud.

 1 

Vurasime kohale ja suundusime lumme. Poleks arvanud, et seal nii paks lumekiht on. Eelnevalt olime küll tutvunud lumekaardiga, aga kodus olles ei ütelnud mulle 42cm lund eriti midagi. Hakkasime siis mööda kujutletavat matka- ja laudteed minema. Kogusime vajaliku info ja leidsime ka lõpu üles.

Puhkepaus

 2 

Ei tea kelle idee see oli siia sumpama tulla. Suvel oleks saanud palju kergemini käidud. Vahepeal sai laudteest mööda astutud ning põlveni sisse vajutud. Aga läbi raskuste selle ringi ära tegime ja aarde leidsime. Mutionu peole lähen kindlalt suvel kui vesi soe.

 1 

Parajalt väsitav astumine talvises lumises metsas, tänud.

 2 

Matkaraja algusesse viis lai lahti lükatud tee. Parkisime autod puhkekohale ja alustasime oma matka paksus lumes sumbates. Paaril korral õnnestus näha laudtee serva. Muidu poleks arvanudki teise olemasolu seal. Henriko jaoks võtsin kaasa kelgu kuid meie jäljerada oli kelgu jaoks liiga kitsas ja rohkem oli kelk kummuli ja poiss pidi omal jalul hakkama saama. Koos teistega käisime kahes esimeses punktis ära ja siis oli selge, et Henrikoga ma teiste tempos püsida ei suuda. Piduriks ka jääda ei soovinud ning mõtlesime juba loobuda. Samas oli teatud muster silma jäänud ja edasi saime teistele oma edusammudest telefoni teel raporteeritud. Ühte vahepunktidest jõudsime korraga. Meil jäi ainult 20 m puudu, et esimestena info kätte saada. Samas oli ka kogu vajaminev info karbini jõudmiseks koos ja ega logiraamat meie eest varju jäänud. Aitäh matkarajale kutsumast ja ehk saabub aeg, kus saame koos Henrikoga terve matkaraja läbitud.

Karulaane jenka Olerexi moodi

 2 

Tänased meie rabamatkad olid siin Tudu kandis. Lumekaart lubas siiakanti poole paksemat lund ja nii ka oli. Õnneks oli raba ümber keerutava matkaraja laudtee üldiselt aimatav ja väga sumpama ei pidanud. Ühes kohas jäime natuke mõttesse aga siis autasime lume alla kinni jäänud "muti" jälle jalule (vihjet me siin ka ei leidnud). Raja keskel oleva varjualusest edasi olid ATV jäljed ja sedavõrra oli asi lihtsam. Lõpus, kui laul lauldud, selgus et üks loom oli veel midagi omaette podisenud, mis meil kuulmata jäi. Sirutasime õlekõrre tsivilisatsiooni poole, et natuke otsingut täpsustada ja varsti oligi logiraamat käes. Tänud peitjale. Sellesse kohta võiks lumeta ajal uuesti tagasi tulla

Leitud

 3 

Ringsõidu viimaseks aardeks tulin viga parandama mis poolteist kuud lõpetas rattatuuri minu jaoks mitteleiuga. Sel korral proovisid minu kollase rõõmunäo teket takistada kõige enam mustikad. Enamjaolt üle Eesti oleks nagu kõik mustikad kokku korjatud. Siin olid kõik aga alles. Sõin neid nii palju kui nelja megatoitva lihapiruka peale veel mahtus. Lõpuks aardeni ma jõudsin ja nime kirja sain. Aitäh!

Edasi veel mõtlesin kas tasuks mingiski suunas aarde järgi minna aga mõõtkava oli selline rõvedik, et iga aare tähendanuks minimaalselt 80km kõrvalepõiget. Tarkus jäi sõltuvusele peale ja sõitsin otsejoones koju. Edasi järgnes hoopis geoväsimus. Varsti aeg talvepuhkusele mõtlema hakata.

Leitud

 3 

3974.

 8 

Tuuri viimaseks ühiseks aardeks jäi Karulaane jenka üritamine. Joonas ütles kohe, et võiks pigem kirvest loopida aga ma laitsin selle mõtte maha, et vaevalt me seda sellisel viisil nii suurelt territooriumilt leiaksime. Kui nägin suunaviita sellest kui pikk see rada on, siis sain aru, et selle jalgsi läbimine oleks ajaliselt meil võimatu. Siiski suundusime matkarajale. Joonas ütles, et kui me kõnnime 8km/h siis suudame ära teha. Mega kiirkõnniga jõudsime kolmanda punktini kus sai aga mõistus otsa. Seal olid vana vaatetorni varemed hunnikus ja laiali vedeles ka uue laudtee detaile. Vihjele vastavad kohad said läbi näpitud aga midagi näppu ei jäänud. Kokkuvõttes olime omadega jõudnud juba nii kaugele, et tagasi ratasteni oli mitu kilomeetrit. Kiirkõnniga seega tagasi. Proovisime veel mõne hetke aaret otsida, kuid Rakvere rongiaeg surus tagant ja pidime lõpetama.

Rakveresse oli sõtkuda nüüd 40km, kerges vastutuules ja paistis, et iga kurvi taga ootas uus ületamist ootav tõusunukk. Mul oli mõtteis ainult üks asi - Joonase tagumine ratas. Pressisin kuis jaksasin, et hoida minimaalset distantsi ja saavutada parim tuules viibimine. Seetõttu rammisin vähemalt 5 aga maksimaalselt 6 korda oma esirattaga Joonase tagumist ratast. Hea, et ühtegi tehnilist õnnetust kummalegi rattale ei tekitanud. See tähendanuks automaatselt, et viimasele rongile ei jõuaks. Kui 2/3 maast oli läbitud, siis nõudsin järjekordse tõusu ajal puhkepausi. Esimeses ettejuhtuvas bussikas tegime peatuse. Täiesti juhuslikult oli seal juures ka üks aare, mille Joonas sai vahepeal ära logida kuniks ma pingi peal elu üle järgi mõtlesin. Tõmbasime seejärel kahepeale alla ühe spets joogiampulli, mida hoidsime erakordseks juhuks kui on vaja lisaenergiaboosti. Väsimus kadus ja rattatempo kasvas 5-7 km/h. See aga ei tähendanud, et mu elu lihtsamaks oleks läinud. Kui mina sain lisaenergiat, siis seda sai ka Joonas ja ikka pidi täiega pingutama, et mahajäämise statistikat nullis hoida. Rakveresse oli hea meel jõuda. Tegime veel kaks mitteleidu, sest ühes kohas oli aare asukohta muutnud ja teises puudus meil sobiv abivahend. Raudteeperroonile jõudsime umbes 5 minutit ennem rongi väljumist.

Teel Tallinnasse meenutasime ja vaatasime tagasi sisutihedale rattatuurile. Meisterdasime 33,3 abivahendist tuuri iseloomustava talismani, mis sai riputatud magnetiga minu välisukse siseküljele. Tallinnas lõpetasime tuuri sealt kust alustasime. Joonas suundus otsejoones edasi järgmisele tuurile ja mina otsejoones tööle.

Tänusõnad lähevad:

• Joonasele laheda tuuri eest.
• Kõikidele piirkonna aarete peitjatele. Eraldi peab välja tooma vaimari, kelle aarded pakkusid erinevate äärmustega mõnuaineid.
• Kõigile kaasaelajatele.
• Mooritzale, kes aitas mitu korda lootusetust seisust välja
• Aldari poele, kus olid alati olemas erinevad präänikusordid mille vahele valida. Täitsa reaalse külapoe alkovaliku eest ka.
• Ja paljudele teistele väiksematele ja suurematele osapooltele, kes tegid reisi just selliseks nagu see oli.

<_eelmine |1.päev| |2.päev| |3.päev|

Tänu väiksele lisavihjele sai mõistatus tehtud ja rajale mindud. Ilus koht on ! Tehakse veelgi ilusamaks. Lõpust oleks midagi rohkemat oodanud. :)

Mõnus jalutuskäik ilusas looduses.

Mõnus jalutuskäik tehtud, oli aare ka käes.

Veel selgelt meeles talvine matkamine :) Teisel korral siia tulles sai nüüd logi kirja ka. Tänud peitjale.

Eelmisel korral jäi napilt puudu, seekord sai siis asi ära vormistatud ja autogrammid raamatusse jäetud. Aarde poole sõites tundsin tõsiselt puudust georondist, sest mingi metsatraktor oli korraliku kruusatee nii üles sonkinud, et auto põhi käis mitu korda vastu maad. Aitäh peitjale.

 4 

Vot see aare meeldis mulle küll väga! Matkarada oli väga ilus ning leidsime üles ka kõik loomad! Hea meel oli üles leida ka see magnet. :) Tantsisime seal karulaane jenkat nii suure hooga, et üks hetk laskus Madis põlvili ning järgmisel hetkel olin juba kihlatud. Ja no nii muuseas leidsime ka aarde siis lõpus üles. Ja meelde jääb see küll eluks ajaks! Vahva aare ning imeline matk igas mõttes! Tänud peitjale! :)

 6 

Siin saab üsna tihti käia, lihtsalt nii mõnus rada on. Keskel saab teed rüübata ja päeva nautida.
Magnetiga punkt on omal kohal. Tanel on otse selle kõrval seisnud. Valedes kohtades on väga palju jälgi.
Orav on samuti ikka puu otsas matkalisi ootamas. Kui magnetiga punkti ei leia, ei leia ka oravat. Nii jäävad kahe looma laulusõnad kuulmata, aga pole hullu, varsti juhatab aare ise otsijat õigetele jälgedele tagasi.
Ilus aeg praegu siia tulla.

rabavesi pressib oosi servast vabadusse

Vahva laul selle teekonna saatjaks, kuid aare jäi meil seekord siiski leidmata.

Peaaegu kõikide loomadega sai trehvatud, ainult orav ja magnet jäid leidmata, aga lõpus ei osanud kogunenud infoga ööd ega mütsi peale hakata. Eks veidi seedin seda asja. Aga peitja võiks orava üle vaadata kui mahti saab :)

No vot see on, kui logimine jääb võlga, ei mäleta ma selle aarde otsimisest enam pisidetaile. Aga seda mäletan küll, et see oli üks mõnus jalutuskäik metsas koos Marise ja Margusega, kes meid lahkesti oma (raba)geotripile kaasa kutsusid ning et kõik vajaliku lõppu jõudmiseks leidsime mõnusa loba (ja korduva muusikakuulamise :D) kõrvale ka kamba peale kokku. Ning kui nimed kirjas, suundusime edasi veel kahte Vaimari lastelaulu-rabakat leidma…

Meie rabapäeva põhiaaretest siis esimene. Mõistatusest ei saanud midagi esialgu aru. Jalutasime lihtsalt kuhugi ja jenka möllas meie mini boomboxides. Üritasime siis ühtepidi ja teistpidi ning lõpuks olimegi vist kusagil õiges kohas. Tundus, et kõik sujub aga siis jõudsime kurikuulsa magnetini. Otsisime ja ei leidnud midagi. Lugesime logisi ja selgus, et saab ka vist ilma hakkama. Jalutasime edasi ja kõik tundus minevat nii nagu vaja. Lõpuks oli meil samuti orav puudu, kuid õnneks ei olnud see midagi hullu ja peagi oligi aare käes. Raba selle raja peal nägi oodatust vähem. Võinoh, oli teistsugune. Aga muidugi kohati ka väga lahe, kus mujal on ühel küljel kõrge niiske raba ja teisel küljel suur langus täiesti kuiva metsaalusega...Lahe koht ja toredasti tehtud aare :) Tänud peitjale!

Suvest saati on olnud plaanis need rabakad siin kandis ette võtta. Aga suvi jäi kahjuks liiga lühikeseks, nii jõudsimegi siia alles sügisel. Et meil Margusega oli mutionuga juba tutvus tehtud, siis oli veidi aimu kuhu rappa seekord suundume ning oli tunne, et oleks nagu nende laulust pärit elukatega ka korra varem tutvust sobitanud. Kutsusime kaasa ka Lauri ja Marise. Vedas meil, et nad tuult ja vihma ei peljanud, sest mõlemat lubati laupäevaks rohkesti. Õnneks see lubatud vihm sadas kuskil mujal ja meie saime vaid mõned tibad ning sedagi siis, kui rada oli juba suuremas osas läbitud. Esimeseks raba valikuks oli seekord jenka tants. Tants läks üsna sujuvalt, punktist punkti, vahepeal kand ja varvas. Magnetit ei leidnud ja oravat ei kohanud. Seega selline tavapärane keskmine sooritus. Meie poolt leitud andmete järgi oli aare leitav ja logi sai kirja. Täname rappa kutsumast! Palun teinekordki, mulle siin meeldib :)

Otsustasime pühapäevase sügismatka Seljamäe matkarajal teha. Vahur tuli rajale kaasa lootuses torni minna, see muidugi ei õnnestunud, kuna tornist oli vaid rusuhunnik järgi. Laudtee oli ka väheke lipa-lapa, aga õnneks oli rohkem okastega laotud rada, mis oli jalutamiseks väga mõnus. Loomade leidmisega läks hästi, ühte lisaasja küll ei leidnud, aga tundus, et meil seda tarvis ei läinudki. Vahepeal tuiskas meid rajalt peaaegu et maha üks hiireke, ei teadnudki kohe kas kuulus nüüd tema ka jenka loosse või mitte, aga järele talle me ei tormanud. Leidsime rajalt ilma hiiretagi vihje tarvis kõik vajaliku ja tatsasime lõpu poole. Seal läks raskeks ja kulus aega, aga lõpuks leidsime mis vaja ja peale seda oli tee nimedeni juba kerge. Tore matk oli. Tänud.

Esimese jenkasammu alguskohani jõudsin u poole kaheksa paiku õhtul. Siis aga hakkas nii palju seeni silma, et otsustasin neid seal korjata ja neist midagi endale söögiks valmistada. Võiga praetud kukeseened ja puravikud musta leivaga kõlbasid selleks õhtuks suurepäraselt. Kui magu punni sai, siis oli juba üksjagu hämar... otsustasin siiski vabas õhus liikumise kasuks.. vilistasin krantsi metsaalt kohale, panin ta autosse valvama ja asusin ise tantsusammusid kirja panema. Alguses jooksis kõik ladusalt, magneti juurest ei õnnestunud ka minul midagi leida, kuid astusin siiski edasi. Mingi aja pärast sain asja jälle jooksma. Aega läks ning eeldatavasse lõppu jõudsin ikka veel napilt sama päeva sees. Seal peale pikka pimesikutamist selgus, et olin midagi ikkagi eelnevalt veidi valesti teinud. Kooserdasin siis ikkagi auto juurde tagasi... viskasin telgi üles ja jäime krantsiga norinal magama. Hommikul oli ilm teinud korraliku pöörde.. vihma sadas mis hirmus.. .kahjuks näitas ka nutifoni kaudu tehtud infopäring, et see ei kavatsegi päeva jooksul vastavas kandis ära lõppeda. Ja eks ehituspoest ostetud üliodav-säästu-pop-up-telgist ei oleksi saanud suurt vihmapidamist oodaga. Vedasin siis märja madratsi ja magamiskoti autosse, käkerdasin telgi kokku ja asusin sinna teele, kus midagi valesti läks. Seal siis tegin õiged sammud ja läksin lõppu logima. Väga vahva kontseptsiooniga asi jällegi. Suured tänud!

Selle tantsuga alustasin ma tegelikult juba mõned päevad varem, siis kui kure ja konna juures käisin ning mutionu peol. Kui peolt tulema sain oli juba üsna hilja õhtu aga otsustasin ikkagi jenkat ka tantsima minna, nagu pidudega ikka vahel juhtub, hoog on sees ja ööklubisse:) Eeldatavasse (sest magnetit ja oravat ma ei leidnud) eelviimasesse punkti jõudsin juba täiesti pimedas ning sealt ma mõningase otsimise järel vajalikku ei leidnud. Nüüd tagasi tulles otsisin päris pikalt ja tegin lõpuks väikse abikõne, et ega mul midagi olulist teadmata ei ole. Sain teada, et teinekord on vaja veel rohkem pidutseda :) Tänud teadmise eest! Peale seda sain logi juba kiirelt kirja. Suured tänud peitjale väga mõnusa matka ja mõistatuse eest!

Tegime ilusa reede pärastlõunase matkakese. Kontrollisin kõik jenka elemendid üle. Kõik on korras ja sammud sassi ei lähe. Ilusat sääse- parmu- ja nõgesevaba kevadmatkailma kõigile!

 2 

Paksus metsas karu magas vähemalt tol hetkel
kui me hiilisime ringi oma jenkaretkel
jalad olid täitsa väsind eilsest jooksutiirust
seega ei me saanud aretada mingit sorti kiirust
jenkatants on muidu tore ,kuid hüppeid liiga palju
selle hüplemise käigus juhtub palju nalju
kõike rääkida ei saa ma meie jenkatantsust
kuid mingi hetk see maapind täitsa valjult matsus ;)
Tänud aardepeitjale, see jenka oli lõbus
ehk homme jalad pole kanged ja olemine kõbus!

Leitud :) Tänud peitjale! Väga lahe, magnetiga vahepunkti ei leidnud, vihje saime kokku aga lõpp läks kuidagi käest ära.. läksime siis lihtsalt varemleidnute jälgi mööda kohale.

 1 

Hetkel on punktis, kus peab midagi magnetiga olema, see asi lume sisse kukkunud. Helista mulle 511 35 77 ja ma ütlen mis seal olema peab. Ei tahaks mõnusat matka pika püha ajal kinni panna. Seda enam, et praegu on ideaalne ilm väikseks matkaks.

 2 

Jenka venis päris pikaks. Kõik vajalikud loomad olid ilusasti oma kohtadel. Väga hea osoonilaks. Aitäh peitjale ja Piretile kes rajale vedas.

 8 

Päeva viimane, ent mitte hapupiimane aardeotsing, ja õnneks, lõppude lõpuks ka -leid. Kõige pealt parkisime end nullile kõige lähemale, ühe teise, läänepoolse teeotsa juurde ning nosisime seal korraliku hilise lõuna sisse. Vahepeal sõitis mööda jahimees ja palus edasi mitte sõita - meil polnud plaanigi. Kui keha kinnitatud, hakkasime kirjeldust lugema. Mnjah, hea et ilma seda tegemata astuma ei hakanud ;-) Sõitsime kuulekalt parklasse, kus pink-laud, WC ja lõkkekohtki ning jätkasime siit jalgsiteed.
Lund oli nii palju, et alles mitmesaja meetri peal saime aru, et jalge all on laudtee. Olgu, katsume mitte mööda sammuda. Jõudes esimese punktini, oli kerge hämming, mis nüüd täpselt edasi teha, aga selle vastu aitas lihtsalt kõmpimine. Seda alles pärast 10-minutist totaalselt edutut kirvetamist ;-)
Edasi kulges rada lepase reega, väga mahedalt looduse rüpes omapäi uidates. Ma pidin ees rada tegema, jalgu mitte normaalselt üles tõstes, et Marjel oleks hõlpsam ses "loomarajas" sammuda. Tuiasime punktist punkti, püüdes aimata, kus on laudtee, kus niisama rabapinnas. Aga ega seal suurt vahet polnud, igal pool oli lund ühe palju. Mõnda aega sumpasime loomade jälgedes siis olime ise rajaleidjad. Vahepeal jõudsime ühe lammutatud onni või puhkepaigani, lootes ise, et see pole see lubatud puhkekoht. Pool tundi hiljem selgus, et nii see õnneks polnud.
Ühel hetkel jõudsime ka päris korralikku puhkekohta, siin oli ilm juba üsna hämar. Ring oli ajaliselt pikemaks veninud, kui arvata võis, aga puhas rõõm oli talviselt valges rabas müttamisest siiski. Katuse ja lõkkekohaga puhkepaigast edasi oli rada õnneks lihtsam, sest aimatav ATV-jälg oli ees. Õnneks polnud ka lõpuni enam teab, kui palju. Ühe lume alla mattunud objekti tuvastamine mobiilide taskulambivalgel oli väike katsumus, aga naiselik vaist viis sealgi paari minutiga sihile. Ja võisimegi nautida õndsust juba tuttavas kohas - eluring sai täis.
Aardeotsingust saan rääkida ka vaid viperusi. Algselt ei leidnud midagi. Siis kui 20 minutiga leidsin, tõlgendasin saadud infot 180 kraadi vildakalt, mis viis meid veel veerand tunniks nüüd juba pilkases pimeduses põlvini lumme, õnneks mitte mutta.
Kui Marje mulle mõistuse pähe tagus, saime korrektse suuna paika, kuid sealgi kulus veel veerandtund. Või vähemalt tundus aeg venivat ja tume taevalaotus üha enam maad võtvat. Lõpuks, lõppude lõpuks oli siiski ka aare silmis ja käes ning võisime võidutatsu saatel alustada tühja koduteed.
Aitäh Vaimarile väga vahva rabamatka eest! Kogu matk läks "maksma" 6.75 km ja 2h 15m. Mõnus rammestus, ohtralt puhast hingeõhku ja pingutuse auhinnaks preemia - leid. Soovitan, ka valgel talvel -18 kraadiga nagu meil autosse naastes oli :-| Aare korras, EVEJ.

Tuldud tee - põlvini lumes

Päike loojub, lootus mitte

Punasoo lugu

Sünnilugu

Liikumiskeeld

Puhka jalga

Deja vu lennukid

Grillime

 2 

Kuidagi nüri on Sellise Aarde kohta vaid üksainus tilluke logi koostada. Vääriks pikka lugu. Õigemini eellugu, lugulaulu, muinasjuttu, memuaare ja nii edasi. Ütlen siis lihtsalt, et põlise Rakvere tüdrukuna ei kujutanud ma ettegi, et Tudu poole jäävate põldude ja võsa (vabandan kohalike ees :P ) vahele on peidetud nii ilus mets ja soo. Nii äge! Sobib isegi vihmase ilmaga mõnusaks matkaks. Aitäh peitjale ja aitäh [krista]-le ja [sylli]-le kutsumast!

Tänan aarde eest! Paras katsumus oli juba kerge väsimusega kogu see jenka läbi tantsida. Aga lahe oli!

Leitud. Aitäh!

Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.

Lahe teostus vaeva on nähtud.

Tänud peitjale :)

Matkata on mõnus. Aitäh!

Leitud

 4 

Kõige ägedam kogu selle asja juures oli see, et, pisiLiisi matkas kogu selle kuueka omal jalal läbi, ilma igasugust üks-, kaks- või kolmratast vms pruukimata. Vaid need libedavõitu soosillad sõitis kukil. Pärast oli läbi nagu läti raha ja kadus ruttu autosse tuttu, aga noh, nelja-aastane ju võib.

Ja aare ise pole kehvem sugugi. Alguspunkt lahendamine raskusi ei valmistanud, see tuli kohe. Logid tekitasid kahtlusi, sellegipoolest saime kenasti minema. Vahepeal suutis peitja muidugi tõestada, et aeg on silmaarstile minna, kasvõi mitmekesi korraga. A hunt va elukas oli vist liiga palju hundijalavett pruukinud ja lobises liiga palju, või siis inspireeris niisama piisavalt, et asjad paika loksuks, no ja siis edasi läks inertsiga, kontrollides, kas meie idee ja peitja idee sobivad. Perfect match, ütleks selle peale kosjakontor. A siis, va kurjam, oleks ikka pidanud kirjeldust lugema, oleks kohe taiband õiget asja otsida. Nagu alati, kui kõik valed ideed otsa said, tuli õige, ja siis oli jah vaid vormistamine. Sihuke kena natsa-alla-kolme-tunni üritus.

Me täname!

Meist sõltumata põhjustel jäi üks teine päev meil jenkatamine pooleli. Täna vormistasime lõpuni. Täname peitjat!

Eelmine kord tegime tugevalt jenka - trenni. Sellest aga jäi samm töntsiks ja eksami sooritamiseks sellest ei piisanud. Täna jäi see ka päeva viimaseks, kuid harjutamine teeb meistriks ja aare meie eest peitu ei jäänud. Täname!

 3 

Missioon täidetud(sellest homme), läksime karulaande jenkat tantsima. Ligi kolm tundi tantsisime. Tiia pidi kella neljaks Mäetagusel olema. aga õnneks sai ürituse edasi lükata, muidu oleks tantsutrenn poolikuks jäänud. Parklast suundusime nullpunkti, pea käis ikka vasakule-paremale, sest mine seda Vaimarit tea, millise puu külge ta need elukad sidunud on. Peale teist punkti tekkis juba väike ettekujutus. Ühtede koordinaatide leidmisega tekkis jama - pidasin kärbsemustaks seda, millest Tiia hiljem järgmise punkti asukoha välja võlus. Prillid jäid ju autosse, vanainimese asi. Eelviimases punktis istusime ja pidasime aru, mida saadud tarkusega ette võtta. Välja mõtlesime, aga aaret ei leia. Asjast hakkas juba siiber saama, otsustasin kirvest(loe "vett") visata. See viskamine jäi kuidagi poolikuks, kuna aardekarp säras vastu. Oi me olime õnnelikud, et Vaimari järjekordse pähkli katki hammustasime. Aitäh.

Olime. Käisime. Nägime.
Registreerimise jätsime järgmiseks korraks.

 1 

Analüüsisin oma eilset matka ja leidsin et mul on siiski võimalus. Täna viibutasin veidi kirvest ja üks välejalgne loomake rääkis välja mis ta teab. Hiljem varemleidnuga muljeid vahetades selgus et suurest osast tantsust jäin ma ilma. Palun vabandust.

 1 

Ilmselt pühendasin matkarajal rohkem tähelepanu rähnidele ja teistele lindudele sest mõnedest tantsijatest oskasin ma mööda minna. Sain mingi info, tundus loogiline, aardeleiuks jäi väheks.

Matkarajast ka. Olen siin käinud korduvalt ja seda juba siis kui torn alles oli. Üks mu poegadest osales kunagi kui ta veel lapstööjõu mõõdu välja andis selle laudtee ehitamisel. Ja teine vist värvis torni puidukaitsega. Nüüdseks on laudtee väsinud ja tornist vaid hunnik palke maas. Uut ilmselt ei ehitata sest lähikonnas elab elukas kelle nimegi ei tohi suhu võtta.

Tulen siia rõõmuga uuele ringile.

 1 

Tänane päev oli otsimiseks keeruline. Mets oli rahvast täis. Alguses läks kenasti. Alustasime üsna vara ja koos meiega läks metsa üks keskealine paar, keda kohtasime poolel teel kotitäie seentega. Edasi olime nagu rahvamatkal, kogu aeg tuli keegi vastu. Eelviimases punktis olin päris hädas. Kaks paari jõudsid lahkuda, kui saabus umbes bussitäis inimesi. Lõpuks kadusid nemadki puude vahele ja saime edasi asjatada. Päris lõppu jõudsime üksi. Mingi vanem paarike tahtis küll meiega liituda, ent selgitasime neile, et ma otsin sealt vaid taimi ja seeni lastele tutvustamiseks. Kuna ma seda juba enne teinud olin, sain neist kergesti lahti.
Metsas kohtasime Raivot, loodetavasti sai temagi enne pimedat aarde kätte! Tegemist on väga laheda aardega. Vaimari trikid õnnestus mul oma väikese ajukesega seljatada ja enne rahvamatka oli imeline ilm ning kaunid vaated. Pärast oli jätkuvalt väga ilus, ainult liiga rahvarohke.
Pohlad ja jõhvikad olid maitsvad ning aeglustasid tempot. Aitäh toreda päeva eest! Olen mitu korda mõtelnud siia matkama tulla, kuid seni polnud veel jõudnud. Nüüd oli hoopis lõbusam!

 1 

Fantastiliselt tervisliku ja maitsva koostisega, meeldivalt serveeritud, parajalt hapukas ja magus, mitmekihiline "Jenka", pika mõnusa järelmaitsega. Piretile tänud kutse eest ja aitäh Vaimarile!

 10 

Aitäh Vaimarile toreda sünnipäeva aarde eest ja tantsule kutsumast!

Laulu õppisime pähe ja kiirustasime kottpimedasse loodusesse. Jenkat tuli tantsida taskulampide valgusvihkude saatel. Pole varem tantsumaratonis osalenud, aga kolmanda tunni järel saime aimu, mis tunne võib osalejatel olla. Naha sai täitsa märjaks, kuigi õhusooja oli vaid kolm-neli kraadi. Kui alguses tundus, et tantsusammud on selged, siis mõne aja möödudes enam nii lihtne ei olnud. Tuli mõned uued liigutused ära õppida, et tants hästi välja tuleks. Terve tantsu aja jälgis meie tegevust Karulaane loomapere. Mitte ühtegi pereliiget ei jätnud me tähelepanuta. Ühes kohas tundus, et siili abiline Punatera tahab meile vimkat visata ja seal meie maraton katkeb. Kuid ei, vastaseks oli vaja vaid kullipilku ja jenka jätkus. Teadsime juba alguses, millega iga tants lõpeb. Just nii oligi. Ja rohkemgi veel :) Laulu laulsime ka kaasa. Maratoni autasustamisel saime täitsa esimese koha! :)

Aitäh Vaimarile väga ägeda sünnipäevamatka korraldamise eest!

Leitud