Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Puhake julgemad kotkad,
lahingus lõppes te lend.
Mälestus jäädav on teile,
venda ei unusta vend.
Vihje: Väike geokuhi ja konkureeriva mängu punane teabeleht
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_raske (3), lõkkeplats (1), ilus_vaade (1), ujumiskoht (1), telkimiskoht (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC65531
Logiteadete statistika: 118 (91,5%) 11 8 2 0 0 0 Kokku: 139
Aegviidu-Altja matka teine päev. Leidsin kollase lehe ja punase lehe, palju muud ka, aga aardepeidikut seekord silma ei jäänud. Peale mõningast tiirutamist laekusid lähedusse lapilised, ilmselt Kevadtormi raames, jätsin nemad sinna edasi toimetama. Teinekord proovime uuesti. Aitäh.
Eelmisel korral jäi leidmata, siis sel korral leitud. Tänud peitjale.
Ikka jupi aega tammusin seal metsa all ringi, tundus suht lootusetu. Allaandmisplaani küll veel ei pidanud, aga logisid hakkasin lugema küll. See viis sihile. Kuid leid tuli ikkagi üllatusena, täitsa ehmatasin kui näpud karpi puutusid, sest väliselt polnud ma kohta kui peidukat küll tuvastanud. Peale logimist ja aarde tagasipanekut kohta üle vaadates tundus,et on siiski ka vaatluse teel tuvastatav, aga minul ei õnnestunud. Aardega kõik ok. Tänud peitjale
Peale matka paukjärve ääres oli kell kohe veel vara, et lõunat teha. Vurasime ümber raba teisele poole,jätsime teel mõned aarded järgmisteks kordadeks ja jõudsime lendurite lähedusse. Tegime supi, sõime kooki, käisin kastsin end jälle korraks vette. Didn't find it: 29.Oct.2021 13:37 Lendurite kivi. Enne kui ära hakkasime sõitma uurisime veidi maad. Mitte miski ei klapi, vihje, raskusastmed, suurus (?). Igatahes punase sildi me leidsime ja ca 15m raadiuses otsisime ka geokuhja ja suurt karpi! Tulutult seekord.
Kui Paukjärvele lähenesime mööda Piibe mnt siis ära minna otsustasime mööda Peterburi teed ja see aare jäi mugavalt tee peale. Leidsime nii kivi kui ka kahe konkureeriva mängu sildid. Üks neist oli eesti 100 mäng ja teine punane pisike silt aarde koordinaatide läheduses mingi küsimusega, aga kahjuks ei leidnud ei geokuhja ega aaret. Aga koht on väga nunnu - tuleb tagasi tulla :)
Kavalalt peidetud, natuke tuli ringi vaadata, aga lõpuks ikka käes! Aitäh peitjale!
Kaarti vaadates selgus, et autoga saab päris lähedale. Meid selline lahendus ei rahuldanud, matkasime peale Pikkjärve aarde leidmist ümber järve kulgevat rada siia. Läbi puude paistis mingi suurem seltskond puhkepausi pidavat, kuid õnneks saime künka varjus aaret otsida. Vaatasime natuke ringi ja maastiku anaomaalia oligi märgatud. Aardega kõik korras. Vaatasime üle ka kivi ja matkasime mööda järvekallast uuesti Pikkjärve parklasse tagasi. Aitäh!
Tulin siia Pikkjärve kaldal olevate lõkkekohtade poolt jalutades. Otsisin tükk aega, proovides märgata ühte ja/või teist vihjes mainitud asja. Lõpuks arvasin, et ehk on keegi rohelise teabelehe vahetanud ümber punase vastu ja otsisin viimase lähedusest. See viis viimaks ka sihile kuigi geokuhi oli tõesti väike ja maskeering hea. Logisin aarde ja seejärel jätkasin oma jalutuskäiku ümber järve.
Aitäh!
Hommikul ärgates sai kohe hakatud aardeid otsima. :D
Leitud!
Kui eelmine kord leidsin ainult augu, siis seekord oli karp täitsa omal kohal. Tänud aarde eest!
Vedamise peale komistasin aardele otsa. Lumevaiba alt paistis tükk geokuhja. Lumi ise pealt pehme, sügavamad kihid smuutiks külmunud. Kokkuvõttes ikka puhta õnnega pooleks.
Kaevatud sai siin päris mitmekümned ruutmeetrid lumelabidaga aga aare meile end ei ilmutanud kahjuks. Suvest mälestus tühjast aarde peidukast ka üldse ei aidanud, miskipärast oli maa hoopis teistsugune täna.
Rohelise teabelehe leidsime. Võtsime autost isegi labida, aga kahjuks lumega jäi peidik meile nähtamatuks. Eks kunagi tagasi.
Tänane ilm ujumist ja telkimist ei soosinud, küll aga oli parklalähedane grillimiskoht aktiivses kasutuses. Veidi suurem perekond või veidi väiksem sõpruskond oli end sisse seadnud ja nautis looduses olemist. Meie nautisime ka, tegime tiiru ümber järve ning leidsime selle jalutuse käigus kaks siin asuvat aaret. Täname aarde eest!
Pärast tegusat päeva tänaste õhuväelastega läksin ja poetasin uue konteineri samasse kohta. Kui ma aarde viis aastat tagasi peitsin, siis ma kaevasin maasse spetsjomm augu konteineri jaoks. Mis iganes erosiooni ja ja vastupidise erosiooni tulemusena on see aarde peidukohaks olnud auk tõusnud maapinnast kõrgemale. Ehk sisuliselt tekkis vulkaan, kus küll tuletegevust ei toimu, aga kena mägi keskelt tühja auguga oli sinna ikkagi tekkinud. Seega ei saa imestada, et aare lõpuks kellelegi ette jäi. Aga ühesõnaga poetasin uue konteineri samasse auku. Algselt maskeeringuks olnud känd on viie aastaga lihtsalt uueks huumuseks hävinenud, seega ehitasin klassikalise geokuhja peale.
Aardekonteiner nii teemakohane pole, sestap muutus aarde suurus klassi võrra väiksemaks. Selle kompenseerimiseks on järgmist leidjat ootamas üks militaarne riidest märgike, mida triikida mõnele riideesemele (poisslapsele kindlasti meeldib ;)) ning üks putukas.
Käisin kontrollimas. Oligi kadunud. Ju see imposantne konteiner kulus kellelegi marjaks ära. Olen isegi üllatunud, et see nii kaua seal vastu pidas ja polnud varem jalutama läinud.
Aga olin selleks valmistunud ja uus aardekarp oli ka kaasas, aga kae nalja, logiraamatu mini-grip oli koju jäänud. Et siis pean nüüd varsti uuesti minema ja aarde paika sättima.
Seniks soovitan endiselt kohta külastada. Vahepeal on RMK pannud ilusa sildi püsti, mis peaks tagama, et keegi enam mälestuskivist niisama mööda ei marsi. Ning ka Kaitseväe Akadeemia õhuväe kadetid on seal hiljaaegu käinud ning avaldanud kangelastele austust.
Üsna sama jutt, mis Raulil. Ilus kandiline auk oli, lahtist sammalt augu kõrval oli ka, aga karpi ennast tuvastada ei õnnestunud.
Nullis oli mingi kummaline neljakandiline tühi auk ja kogu lugu.
Kännust ei tea mina küll midagi. Asetses keset lagedat platsi täiesti avalikult metsa all. Sai endale samblast mütsi pähe. Tänan.
Tulime nädalavahetuseks mõnusalt aega veetma. Telklaager püstitatud, matkasupp söödud, supitamise hooaeg avatud, järves ujutud ja õhtul oli aeg teha ka jalutusring ümber järve. Veidi tiirutasime ümber puude, aga õiges kohas paistis karp siiski juba kaugelt. Aitäh!
Leitud, logitud. Kunagi ammu sai ka otsitud, aga tookord jäi leidmata. Viga parandatud :)
Sellega läks nüüd nii, et koht on küll meeles aga praegu loen, et kuskil peaks mingi mälestuskivi olema. Paarikümne meetri raadiuses seda ilmselt ei ole, sest vast nii kaugele me oma aardeotsingutel nullist nihkusime. Ja känd on tõesti pigem eksitav kui abistav vihje.
Oli see vast katsumus seal laugastes. Vihjest oli sama palju kasu kui vihjereale kirjutada orava pesakast või BMW nukkvõll. Uutele otsijatele teadmiseks, et edu toob kändudest võimalikult kaugele sattumine.
Logide järgi arvasime, et siin läheb otsimisega kaua aega, tegelikult leidsime aga aarde 5 minutiga. Kasutasime ülejäänud aega laudteel ja järvede äärsetel radadel seigeldes.
Trampisime nullpunkti ümbruses saja meetri raadiuses hea tund aega, aga täna jäi aare leidmata. Loodame tagasi tulla.
Selle leidmine oli puhas õnn,oli teine loodusega üheks kasvand.Aitäh!
Kõndisme mitu korda õigest kohast mööda.Känd on küll ajalugu..Aardel võimas karp.Tänud peitjale siia juhatamast!
Järgmine tore telkimispaik mis kirja sai. Vaatasime koha üle ja logisime ära. Tänud!
Uudistasime kivi ja läksime aaret otsima. Selle kõrval oli kohe mingi orienteerumise vahepunkt.
Sai ikka mitmeid kände näppitud, enne kui õige leidsin. TFTC.
Lahemaa tripp 14. Kõik lõkkekohad olid hõivatud ja rahvast oli metsas omajagu. Saime siiski rahus otsida ja no seda tuli ikka teha, enne kui õigele mättale pihta sain. Mu nulli näitas ikka paarkümmend meetrit eemale. Vaatasime ka mälestuskivi üle, tänud seda tutvustamast!
Suursoost tagasi tulles jäi see aare nii ahvatlevalt teele. Peidukoht oli teda ja erinevalt paari nädala tagusest külastusest polnud pesa enam jääs. Tegin kiire logimise. Tänan.
Kõik laagrikohad seal kandis olid vist võetud. Nullis pidi natuke muguvalvet tegema aga lõpuks komistasin aarde otsa ka. Ja ma ei olnud mitte esimene sel hommikupoolikul. Tänud!
Pikkjärvede aare käes, tuli külastata ka Lendureid. Iseenesest ei olnud midagi hullu, kuid tundus, et ühed aardekütid olid juba ees. Ei jäänud muud üle, kui "imiteerida" asjalikku rändurit. Tuleb tõdeda, et aardejahil tuleb kasuks hea näitlemisoskus. Küll olen luuraja, siis rändur, teinekord peame muguga armunuid mängima (mitte et me seda ei oleks), siis jälle turiste. Äge. Igatahes aarde leidsin ülesse, logi sain kirja, kivi ära nähtud ning infotahvli läbi loetud. Au langenutele ja tänud aarde peitjale.
See koht on mulle juba tuttav. 2 suve tagasi sai siin RMK alal paar öödki veedetud. Ka seekord olid sellised mõtted peas ja tegin eelluuret. Rahvast oli aga palju ja otsustasin siiski lihtsalt aarde üles otsida. Geps küll lollitas aga leitud ta sai. Pärast leidu proovisin otseteed pidi Piibe maanteele saada ja ühtlasi ka Oru aare ära noppida. Ühel hetkel leidsin ennast purunenud silla eest ja olin sunnitud suure ringi ette võtma. Oru aardest jäi mind lahutama 200m. Kuna poisid autos magasid, jäi jalutus seekord ära ja see aare leidmata.
Tänud.
Mina ei tea milles siin probleem oli, aga tõesti me ei leidnud. Vaatasime ka logiteateid ja vihjet, aga antud koordinaatidel ja selle ümbruses polnud ühtegi sellist kändu, kust midagi oleks võinud leida. Järgmine kord uuesti.
Tundus kirjelduse järgi justkui lihtne leid, aga otsisime seda pea veerand tundi. Päris nutikas, minul näitas nullist nii u 5 m, aga noh see võis ka minu telefoni viga olla.
Gps jändas veidi, aga suuri tiirusid tehes lõpuks S leidis.
Isa oli sellel korral otsingutel abiks kaasas. Lahe aardekast, tänud peitjale!
Leitud peale väikest otsimist. Tõsine tükk.
Täna oli mets rahvast täis. Puude vahel siblisid orienteerujad. Mahutasime meiegi oma tranduletid teiste vahele ära ja suundusime mitte siis starti, vaid hoopis stardist eemale nulli. Kuna siin olid GPS-l häired, siis tuiasime niisama ringi, kuni Helena avastas vihje ja selle juures ka aarde. Tänud peitjale.
Mingi suuremat sorti orienteerumisüritus oli parasjagu käimas ja täpselt aarde kõrvale oli ka kontrollpunkt paigaldatud. Õnneks meie sealviibimise ajal keegi punkti võtma ei tulnud ja me saime rahus otsida ja logida. Aarde leidis Helena, aga tõesti alles peale pikemat otsimist. Kivi nägime ka, kaugelt. Tänud peitjale!
Nii pime oli, et kivi me ei näinud, aga aarde leidsime õnneks üles küll. Aitäh aarde eest!
Kõik telkimisplatsid olid paksult telke täis, üritasime vaikselt logi kirja saada. Aitäh!
Läheduses olid mitmed seltskonnad tulnud ööd loodusesse veetma. Õnneks meid nad ei seganud ning tänu vihjele tuli karp väga kiiresti välja. Aitäh kutsumast!
Tänased kolm esimest leidu olid sellised, et astusin Lauri sabas nulli ja panin raamatusse nimed kirja – ise teadmata sedagi, mis aaret me otsime või palju meil neid üldse täna programmis on… :D. Ja muidugi ei osanud ma siis Laurilt küsida seda ka, et mis lendurite kivi ja kus see siis on ja läheme otsime selle üles. Kodus muidugi tegin kodutöö pärast täisraha eest ära, guugel on ikka supervärk :). Ja pildi leidsin ka nimeandjast – selline ta siis on :).
Aare nr. kolm kus ma seekord kahetsesin, et gepsu kaasa ei võtnud. Taas telefon keerutas piisavalt kaua ja vales kohas. Lõpuks aga hakkas ikka tööle ja sai geokohi leitud. Mõnus konteiner. Peale logimist jalutasime edasi naaberaarde juurde mis mul oli leitud. Seal meenus, et Lendurite kivi jäi nägemata...mõtlesime, et tagasiteel vaatame üle...aga no uuesti tuli see nüüd logides meelde...Tänud siiski, ju ta seal kusagil oli.
Siin asi alguses ei klappinud. Sai sihitult metsa all edasi-tagasi käidud, kui lõpuks tuli meelde et vaataks kus see kivi on. Peale kivi leidmist läks juba ludinal. Tänud peitjale
Ei saa ütelda et see aare kergelt tuli. Läks ikka veidi aega tiirutamise peale. Lõpuks otsustasin kivi üles otsida, peale seda hakkas apastraat kohe paremini juhatama ja lõpuks Raul seda kändu ka märkas. Suured tänud peitjale.
Geokuhja leidsin enne kui varemleidnud Lassie :D Logimine võttis natuke aega, sest lõbusas tujus seltskond hoidis meil silma peal. Tänan.
Seoses Timixi lahkumisüritusega valisin lähima leidmata aarde välja ning otsustasin teha väikse rabalaudteematka enne õhtust istumist. Auto kaksiksilla parklasse. Platsi pealt läbi, Timixile esimesed tervitused ja soojad sõnad kaugele maale kaasa antud ning siis kand ja varvas raba peale. Mõnus ja ilus oli siin. Aega olin varunud piisavalt, et rahulikult kulgemist nautida. Teisel pool raba ootas mind võõras mets ja palju laupäevaseid grillijaid-suvitajaid. Õnneks on aare veidi kõrvalisemas kohas. Esialgu ei suutnud ma kivigi leida, aardest rääkimata :) Tiirutasin ringi kuni kivi end mulle ilmutas. Siis läks juba lihtsasti, gps suunas otse peidukani. Tänud peitjale!
Teised ikka orienteerumas, mina aaret otsimas. Jalutuskäik ümber järve ja ringi vaatamisel hakkas midagi silma, oligi aare. Vägev konteiner. J: paberi hoidja. V: märgi. Tänud peitjale.
Geps hakkas korralikult segast peksma, kuid korralik kuhi aitas leida lõpuks konteineri. Robert sai konteineri leidmise au omale :) Aitäh peitjale!
Käisin korra aarde seisukorda kontrollimas ning jätsin putuka. Kolleegide geokuhi on märkimisväärne juba :)
Algselt oli plaanis Järvi Pikkjärve äärde laagrisse jääda. Kuna aga oodata oli suuremat seltskoda teismelistest koosnevat, puberteedi eas mugulasi, sai aare kiirelt üles otsitud ning lahkutud.
Külmaga konteineri avamine pisut raskendatud, aga leidmisega probleeme ei olnud
Suundusime öötuuril läbi Põhja-Kõrvemaa järjest lõuna poole. Siingi olen varem viibinud, aga seda kivi pole märganud. Kartsime, et lume tõttu võib aare leidmata jääda, kuid tänu hiljutistele leidudele hakkas maskeering peagi silma. Aitäh!
Kahtlesin tugevalt selle aarde leitavuses, aga siiski õnnestus. Arvatavasti tänu eelmise leidjale. Oleks see mitu kuud külmunud olnud siis vaevalt.
Kergelt ei tulnud, kättesaamiseks kulus aega. Koht ilus, tänud.
Perega looduses uut (geo)aastat alustamas. Väike geotuur ja piknik Lendurite kivi lähistel. Aare heas seisus.
Minul Suveseikluse käigus leitud aare, vaatasin pealt, kuidas poisid otsisid. Aare oli kaugele näha, panime paremini peitu ja lisasime logilehti.
Väikese matka raames tehtud. Karp liiga hästi nähtaval. Ilus järv on kõrval. Aitäh.
Kohustus nr 1 - leida aare! Kohustus nr 2 - leotada õde järve vees! Natuke kurb oli suure karbi tühja sisu vaadata.
Ilus koht. Leitud tänu kalapüügi huvile. Tänud peitjale.
Leitud Suveseikluse käigus. Geopeituril on Suveseiklusel ikka hea elu, tänu aardekirjeldustele olid pooled kohad, kuhu minema pidi, kohe teada. Kuniks Speedy & Co küsimusele vastas, jooksin mina tunki gepsuga metsa.
Oleme käinud siin erinevatel aastaaegadel ja erinevatel põhjustel, kuid siis siin geoaaret ei olnud. Täna püüdsime mitu aaret korraga: geoaarde, targa kirjaga kontrollpunkti, hulga ahvenaid ja ilusad õhtuvärvid. Kalapüügiga sattus Silver eriti hoogu. Konteiner oli vägev, sinna mahuks mõni väiksem isegi vihmavarju. Üks vähestest kordadest, kus me nänni ei vahetanud, sest meil olid vaid vihmaussid, ahvenad ja lahtist söögikraami.
Tänud aarde eest!
Kulutasime maksumaksjate raha, elik osalesime Keskkonnakuu puhul ilmarahvale tasuta korraldatud ekskursioonil. Kui buss pärast ekslemist oma tiinest lastist maha sai, siis teatas sisselülitatud GPS, et lähimani on 56 meetrit. Ei saanud võimalust pattu teha jätta kasutamata jätta. Üldse, kui teil on võimalus pattu teha, siis tehke seda alati, sest kunagi pole teada, kuna seda jälle teha saab. Aare korras ja kuiv. Aitäh.
Mälestusmärk üle vaadatud, aare leitud, logitud. Kõige raskem osa oli nii suure karbi tagasi peitmine. Tänud!
Tee Võhma rappa viis aardest mööda. Meelega muidugi. Aardeleid tuli kiirelt ja pärast sai teisel pool teed tükk aega loodusmustreid pildistatud. Väga äge oli, tänud!
Eelmise aarde juurdest saime mingi raja peale, mis tõi kenasti selle juurde. Nimed kirja ning algas rännak tagasi, tagasi kaksiksilla juurde, kus ootas neljarattaline sõber. Nüüdseks oli üle poole kõnnitud. Kell näitas 22:05 kui aarde juurest lahkusime. Aitäh
Siin läks mul natukene rohkem aega kui Järvi pikkjärve juures. Karbi kallal pusisin natukene kauem. EV J: TB, mängulooma, RMK teatmik, rinnamärk
Edasi tõi tee siia, kus pidi tulema vaid minu etteaste. Kristelil oli siia üksik roheline täpp juba joonistatud - noored poisid ta siia ükskord vedasid, kuid muud otsida ei lasknud. Häbi lugu! Sellega läks mul kiiresti, esimene koht kuhu vaatasin peitis suurt, kuid häbematult tühja konteinerit. Nüüd jätkame rabasse - kellegil on ka täna sünnipäev!
Arvasin, et sellise paksu lumega ei leia kuskilt ühtegi aaret, aga no näed sa, täitsa leiab ! Aarde karbi järgi oleks lootnud seest leida palju nänni, aga ei leidnudki :(
Aarde kõrval vilistasid laanepüüd. Ja telkisid inimesed. Kiire peatus muidu.
Otsustasime Kundast naastes siiagi, viimase aardeotsingu manu sisse põigata, et kodutee jumala eest päevavalges ei lõppeks. Tuttavatest kohtadest mööda vurades jõudsime mööda kena metsateed lumeplögase lombini, mida üritasin läbida vasaku poole ratastega paksemat lumist serva ületades nagu suvelgi. Suur oli aga üllatus, kui see sama lumeserv autot mitte edasi ei kandnud, vaid hoopis endasse haaras. Noh, nüüd pole vähemalt muret, et liiga vara koju saab :-P
Esiti tundus olukord üsna nukker, lumi oli auto karbist kõrgemal ja end mõnusalt tihkelt alla kinni pakkinud. Õnneks oli autos kunagi auto-orienteerumiselt auhinnaks võidetud kokkupandav alumiiniumlabidas. Sellega sai natukene lumelinna kühveldatud. Aga suurt tolku ei midagi. Siis veeres sama lombini meiegi tuldud teed madal punn ning sõitis lombist otse keskelt aeglaselt läbi. Jäi pärast lompi seisma, et abi pakkuda. Noor ema, kel teine titt juba ootel nentis, et sõidab siit neli korda päevas läbi ja on pidanud uue autoga korduvalt garantiis käima. Arutasime võimalusi, ise lasin kätel samal ajal käia, raiudes auto alt lund nagu sõdurpoiss sapöörilabidaga vaenlasi. Kui abivalmis naisterahvas juba maasturiga mehele helistada jõudis, suutsime lõpuks autoga lombist oma jõududega väljuda. Huuh, aitäh moraalse toe eest!
Järgmise samasuguse lombini jõudes, kus ka ümberkeeramise jäljed ees olid, otsustasime paarsada meetrit jalutada, mis oligi väga mõnus. Aarde juures lugesime teksti kivil ning leidsime aarde murevabalt üles. Korralik suur karp oli nii nukralt tühi, et lisasime sellesse rinnamärgi.
Aardest teisel pool teed, kauni järvekese kaldal leidsime võrratult maalilise pikniku-grilli-telkimiskoha. Siin sobib lihtsalt ideaalselt mõni geopeiduline sündmus maha pidada. Loodan, et keegi võtab kätte, mina tuleks küll :-)
Aare oli kuiv ja korras ning viis kaunisse metsaalusesse ja järvekaldale. Aitäh Markkole selle ja ka väikse autoelamuse eest! B-)
Meie kujundasime siit oma tänase 16 km talvematka alguse. Jävelt olid uisutajad asendunud kalapüügi fännidega. Siiski oli ka suhteliselt paksus lumes näha järvejääl uisujälgi, uisutajad ise olid täna aga endale leidnud koha Pikklauka jääl. Aarde enda leidsime ruttu. Kivi enda puhastasime ka lumest ja lugesime kellel siin mälestust avaldatakse. Seejärel liikusime imelistesse talvevärvidesse üle Kõnnuraba edasi
Tore, et Piret ja Mart siin peatusid. Tulime matkamast Jussi loodusrajalt ja olime teel koju. Pikkjärve jääl oli palju uisutajaid. Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kohale jõudsime pimedas, oli auto, olid mugud ja oli lõke! Meie neid ei seganud ja nema d meidki. Meil oli vaja just vastassuunda minna. aarde leidsime kiiresti. Tänud kohta tutvustamast!
Aarde poole sõites rääkis raadios parasjagu ühest naislendurist. Lahe kokkusattumus. Teiselpool teed kumas lõke ja seltskond istus lõkke ääres. aare tuli kiiresti peidust välja, ei jõudnud veel õieti otsimagi hakata. Aardest tuli kaasa rändur. Aitäh peitjale.
Oleme aastaid käinud esimesel jõulupühal Tallinnas. Seekord tegime kaks väikest kõrvalpõiget ka. See on siis üks nendest! Aitäh aarde peitjale! See on väga tuttav koht. Sõidame siit tihti mööda. Vahel peatume ka! Aitäh! EVEJ
Kodus pärast tööd degusteerisin kahte väljamaist õlut ja tekkis idee keskööl kiirreageerida advendiaardele. Uurisin välja kuhu kanti peaks välk tabama ja otsisin üles ka külastamiseks sobivaid geopunkte. Kella 10ks olid 0.83 liitrit alkoholi kehast väljunud ja asusin Kõrvemaa poole teele. Tee nulli oli väga tuttav. Sel kevadel algas ja lõppes just selle järve kaldalt rattamatk millest osa võtsin. Autoga rallisin nii palju kui tee lubas. Teel oli mitmeid tõeliselt suuri lompe, mis meenutasid pigem tiike; palju auke, millest mööda laveerimiseks tuli võtta kasutusele kõik Tallinna tänavate läbimise kogemused / oskused; ootamatud lörtsiga kaetud teelõigud, mille peale sõites kasvas adrenaliinihulk keres. Kõik see tekitas aga ehtsa Colin McRae rally tunde peale. Olgugi, et kiirus oli mitu korda väiksem ja autovõimsus ei ole võrreldavgi. Kohale jõudes parkisin auto ninaga nulli suunas ja jätsin täistuled peale. Tolku sellest aga palju polnud kuna auto oli künka otsas ja null künka taga. Palju puudu ei jäänud, et oleksin pimeduse tõttu kuhugi veemülkasse jalutanud. Selle napika tõttu vahetasin enda kehvapoolse taskulambi välja telefoni lambi vastu. Seoses sellega aga loobusin enda telefoni gepsust. Kokku kulus 5 minutit, et ringi tiirutades leida vihjele vastavat kohta. Väga huvitav oli täielikus vaikuses, öisel ja talvisel ajal sellises tsivilisatsioonist kaugel olevas kohas aaret otsida. Autosse tagasi istudes mõtlesin, et sõit siia on ennast juba igati õigustanud. Edasine õhtu / öö vaid boonuseks. Tänud peitjale!
Vana tuttav paik, kuhu olen ka varem sattunud ning ilmselt satun ka tulevikus veel nii mõnigi kord. Põhja-Kõrvemaa üks äraütlemata mõnus paik ja õnneks ka suhteliselt mõistlikul kaugusel kodust. Kohapeal vahtisin algul gps-i ja seetõttu läks veidi aega. Seejärel aga tegin silmad lahti, nägin vihjekeppi ja kohe oli ka aare käes. Tänud!
Lund oli seal vist paar päeva tagasi kõvasti olnud, sest teed olid ikka väga sopased kohati. Siin-seal laiutas keset teed hiiglaslik sopaloik. Laveerisime siis sellest läbi ja maandusime järgmises suuremas veekogus. Õnneks oli see siiski samuti läbisõidetav ja nii, et isegi aru ei saanud saabusime juba aarde juurde. Aare vahtis meid kogu oma ilus, notsu vaatasime üle, kuid kuna sigadekatk on liikvel siis jätsime ta puutumata. Panime veidi maskeeringut lisaks ja siis algas nostalgia... ojaa siit olin paar aastat tagasi oma 100 km-se rattatripi käigus läbi sõitnud ja igasse kurvi minnes teadsin täpselt, mi seal ees on. Nii hea tunne tekkis... mul on veel mingi mälu :D. Tänud peitjale !
Kõigepealt nägime eelmiste otsijate jälgi lumel. Siis ka aaret. Ja kivi puhastasime lumest. Aardesse jätsime rändurpõrsa, võib-olla elab talve üle, kui keegi vahepeal koduloomaks ei võta. Aitäh!
Siia jõudsime jube pimedas ja aarde leidmisega läks tükk aega. Kivi me kahjuks ei näinudki. Aitäh ikka!
Seekord oli koordinaat oluliselt täpsem, väljas valge, ilus ilm ja kõik muud toredad asjaolud. Tänan peitjat!
Võimas konteiner tõepoolest. Tänud huvitavasse kohta juhatamast.
Sealkandis on ju ennegi käidud kuid kivi pole silma jäänud. Nüüd me siis teame ja ka seda, et Lennukooli kadetid seda samuti tähtsaks peavad. Aardekonteiner - ilus ja suur aga tühi nagu Soome aare. Aitäh juhatamast!
Mehed jäid veidi eemale ja mina leidsin aarde. Aitäh! Ma olen siit rabarajale läinud küll, kuid kivi juures pole enne peatust teinud.
Pean piinlikkusega tuhka pähe raputama. Ei saa mina aru, kuidas mu fikseeritud koordinaat aiateibaid näitab. Pärast peitmist (ja kahe seadmega koordinaatide määramist) sai seal teist kordagi käidud aaret kontrollimas ning kolmanda gepsuga koordinaate võtmas.
Aga esialgu võib siis kasutada Raivo poolt määratud koordinaate 59 25 33,8 25 40 30,7 kuniks ma vist kellegi neljanda gepsuga asja üle mõõdan.
STF 8:25. Nädalavahetuseks oli planeeritud Ida-Virumaa tuur, piiratud päevavalgusega arvestades sai start enne päikesetõusu. Tee peal tegelikult peatusi ei planeerinud, aga kuna sel - antud hetkel uusimal aardel - veel ühtki leiulogi avaldunud polnud, siis tekkis kiusatus vaatama minna, trassilt kõrvalepõige minimaalne ju. Ega 2 päeva varem ilmunud suuremõõdulise tava-aarde puhul mingeid reaalseid esmaleiulootuseid enam küll ei hellitanud, ent äsja tõusnud päike ning maaliline härmatis meelitas looduskaunis kohas vahepeatust tegema, kant on varasemast hästi tuttav ja see läheb lõunapool veelgi ilusamaks.
Suur oli minu üllatus kui kõveral metsarajal laiutas juuresolevatel piltidel nähtavat vaatepilt, nullist vaid paarikümne meetri kaugusel muide. Filmitegijate laager jäi veidi puude varju, varahommikuses uduähmas ma neid kohe ei märganudki, ümberringi valitses täielik vaikus. Sellegipoolest adusin, et taolist avariid pole seal mitte mingit moodi võimalik sooritada. Kiirus lihtsalt tõuse piisavalt kõrgeks, sest liivaselt metsateelt lendab ka parima haardumisega sõiduk otse lendurite kivisse juba oluliselt vähem deformeeriva tempo pealt :o) Seni kui ma võtteplatsile installeeritud stseeni lähemalt uudistasin, loivas kohale unine asjapulk, ilmselt administratiiv/turva funktsiooniga. Küsisin kinnitust oma arvamusele ja sain teada sama mida teistelegi räägiti, ilmselt saab onu seda juttu veel korrutada niikaua kui võttepaik mõne järgmise aarde juurde nihkub.
Aaret otsisin esmalt üksi, aga kohe ei leidnud ning kui härmas looduse näppimine hakkas sõrmi külmetama, siis läksin autosse kinnaste järele. Tagasi nulli pöördudes leidsin eest mätaste kallal askeldavad tuttavlikud tegelased, kes osutusid iksideks. Kuna mina olin juba nullile lähemad kahtlased kohad varem välistanud, siis otsustasin koordinaadid unustada ja kivist alustades lihtsalt vihjet otsida. Üllatuslikult osutus see taktika edukaks, lihtne 1.5 peidukoht jäi nullist 36 m kaugusele. Minu gepsu järgi 59 25 33.3, 25 40 30.6.
Tuleb välja, et ka ca 30 m mööda koordinaat - olgu, nutifoni näidatuna - ei sega aardeleidmist. Koht ise jäi kenasti trassile, kui Loksalt tagasi tulime,ja lootsime suht lihtsat leidu. Et sellise vihje ja sellise suurusega peaks ikka miskit leidma. Aga võta näpust. Tuia mis sa tuiad, koordinaatidel vihjele vastavat asja ei esine - ne nabljudajetsja. Vaatasime siia, vaatasime sinna, lõpuks lugesime GCst Miki nukrat mitteleiulogi, vaatasime veel ja lõime käega. Aga siis, jupp maad koordinaatidelt eemal, hakkas üks vihjele vastav objekt silma, ja lähemale minnes ei varjand karp ennast enam mitte sugugi. Kas ta peabki seal sedasi poolavalikult olema? Ja kas peidukas 3 käib mööda koordinaatide kohta? Ja ümbrus on praegu hull, mingi liiklusõnnetus on sinna lavastatud ja keset teed vedeleb kummuli vrakk. Ja muud tehnikat ja rahvast seal metsas jagub. Nii et kes kino tahab, siis vuttadi vutt kohe kohale, enne kui tsirkus kotid pakib. Aitüma ka. Võtsime ränduri.
Pärnjärve ääres oli tohutu laager. Kohal oli ainult valvur kes selgitas et soomlased filmivad õudusfilmi. Kuna võtted käivad öösel siis praegu kõik puhkavad. Nullis ei olnud midagi. Küll aga märkasin otsimise jälgi, siin-seal on sammalt liigutatud ja kännukesi silitatud. Laiemalt ringi vaadates nägin vihjele vastavat objekti ja selle all see kast oligi. Hea vanakooli värk, nii peidukas kui ebatäpne koordinaat. Pääsesin veerandtunniga. Saatsin peitjale oma asukohaversiooni. Aitäh! Kui keegi veel seda kivi ei tea siis nüüd saab teadma.
Just avaldati, kui olin trassil tagasiteel kodu poole. Mis ikka, väikese haagi võib ju sisse teha. Kohapeal oli oli ajutine keelumärk 600m enne aaret, lähenesin siis väikese ringiga ning leidsin legaalse teeotsa mis mõnesaja meetri kaugusele tõi. Auto metsavahele ja siis ei saanud aru, mis toimub. Suured prozed väljas helkurvestid, mögafonist lõugamine, terve mets sadade meetrite ulatuses valgustatud. Küsimuse peale, mis toimub ja kas siin võib liikuda, tuli vastuseks, et jah, ikka võite, meil on siin ühe soome õudusfilmi võtted, aga tänaseks oleme juba lõpetanud ja hakkame asju kokku panema. Vot siis. Aare jäi õnneks piisavalt kaugele ning sai rahulikult otsida. Kuna nagunii seal juba olin, siis tegin põhjalikult, et kiiret kusagile pole. Poolteist tundi, selle ajaga käisin minu arvates kõik kohad läbi, mis nullist kuni 50m kaugusel olid. Eesti lehel olev vihje "Kännujändrik" ei aidanud ka suurt edasi - sealkandis ei olnud ühtegi sellist kändu, mis jändrik võiks olla. Kände muidu oli piisavalt ning kõik sai ka kaks-kolm korda üle käidud. Küsimusi tekitas küll, et miks?? Häid peidukaid oli koordinaadi lähedal mitmeid, kus annaks loodustsäästvalt peita. Ilmselgelt kitkutakse need kännud varsti puupaljaks, kui nii hea peidukas on. Seda ka ei usu, et peitja koordinaadiga puusse pannud on - nulli saab nii maa-ameti, kui ka korraliku kaardiga üsna täpselt määrata, gps väntsutas ka ainult paar meetrit siia-sinna ning ligi 500 leiuga geopeitur koordinaadiga ei eksiks. Eks tulevikus tagasi, kui keegi vahepeal leidnud on, seni on küll üsna loll mulje endast, et kuidas sellise hea vihjega aaret nii lihtsast kohast nii pika ajaga ei leidnud.