Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud 2015. aasta linnu, viu auks.
Eestis võib kohata nelja liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu, põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu, läbirändav taliviu ning eksikülaline stepiviu on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisidelt küllalt erinevad linnuliigid. Ehkki viud on ühed kõige sagedamini kohatavad röövlinnud, ei tunta neid tegelikult kuigi hästi. Seetõttu pühendataksegi tänavu nende liikide tutvustamisele ning räägitakse tavapärasest rohkem nii neljast viust kui ka teistest Eesti röövlindudest, samuti nende eristamisest, uurimisest ja kaitsest.
Viud on keskmise suurusega laiatiivalised röövlinnud, keda on sageli näha tõusvate õhuvoolude toel tiirlemas. Tihti istuvad puudel ja postidel või raplevad ühel kohal õhus, samuti võivad istuda maas.
(See tekst on pärit Eesti Ornitoloogiaühingu lehelt www.eoy.ee/viu/viud)
Aardesse jätsime hunniku erinevaid linnukleepse ning eelkõige ongi sinna oodatud linnuteemalised asjakesed.
Aare on peidetud suurte avarate põldude lähedale, kus viudele meeldib teadupärast söömas käia. Ehk õnnestub teilgi mõnda isendit näha! :)
Vihje: pole
Lingid: http://www.eoy.ee/viu/
Aarde sildid:
gpsita_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6696J
Logiteadete statistika:
183 (98,9%)
2
4
1
1
0
0
Kokku: 191
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Omaniku soovil arhiveeritud.
Leidsime ilmselt geokuhja laialiolevad jäänused aga aaret mitte. Keegi võiks üle vaadata.
Vihm oli, geokuhja moodi asi ka aga aaret ei leidnud.
Terve aarde ümbrus oli täis sinililli, väga ilus vaatepilt. Karbis oleval pliiatsil on tera murtud, juhul kui kellelgi võimalus ja plaan aarde järgi minna, võiks selle ära teritada. Kahjuks endal ei olnud vahendit kaasas.
Liiklus oli rahulik ja auto jätsin lähima teeotsa juurde. Tõnu läks aaret otsima ja logima. Geokuhi küll päris koordinaatidel ei asunud, kuid täiesti leitav. Täname!
Erilist parkimis kohta siin polnud, õnneks õhtune aeg, auto tee äärte ja logima. Ty
Korra varem sõitsin mõõda ja vaatasin aarde poole aga liiklus oli tihedam ning kinni ei pidanud. Seekord tulime teisest suunast ja saime auto ohutult pargitud. Aare sai kiirelt nimed kirja aga viusid ei trehvanud. Aitäh.
Tagantjärele tarkusena oleks saanud auto ikka palju lähemale ootele jätta. Nüüd jalutasime mööda rohtu aardeni ja teed mööda tagasi. Aitäh!
Viud ennast nägime teel Lähtesse. Teleobjektiiv oli tegelikult kaasas, aga kuumus ja väsimus ei lubanud tegudele. Vaatasime niisama. Ilmselt näeb teda ka edaspidi, vähemalt seni kuni tal on koht, kuhu rännult tagasi tulla.
Siin läks ka tegelikult kauem kui lootsime. Nullpunkt oli paigast ja ühesugust pilti oli palju. Hiljaaegu oli niidetud ka, nii et väikseid heinakuhjasid leidus kõikjal. Vast nii lagedal ei ole, et peaks kõik läbi tuhlama. Siis Kristen leidis. Oli päris nähtaval, me lihtsalt vaatasime nullis põhiliselt. Aitäh!
Päeva lõpuks saime kokku 40 000+ sammu (~32km). Kokku veetsime kõndides 9-10h. Saime käigupealt arutada tööprotsessidest ja üldisest tööelust, filosoofiast, filmikunstist ja selle ajaloost, tegime plaane ürituste korraldamiseks, jagasime elu valusaid õppetunde ja heietasime tugitoolispordist. Seega oli aardejaht ülimalt meeleolukas ja produktiivne. Linna sisenedes veel lõpetuseks spontaanne kohv ja elu oligi korraks jälle õnnelik.
Algul tundus, et see aare jääb meil täna võtmata, sest tee ääres ei tundunud ühtegi parkimiskohta olevat. Mööda sõites leidsime ka autole koha ja nii saime aarde juurde vantsida. Tops jäi kiirelt silma. Nii peidukoht kui ka konteiner pole just kõige paremad. Muidu aardega kõik korras ja see ei vaja hooldust.
Päev varem pimedas otside jäi märkamata, koordinaat oli justkui veidi nihkes. Eks ikka viimase puu juures karjus näkku. Panin põgusa maskeeringu tagasi.
Aare, ma tõin sulle pliiatsi! Väikeste transpordiraskuste tõttu on kahjuks pliiats nüüd kahes jupis. Igatahes saab logida.
Tegelikult leidsin kenasti, aga puudus pliiats, et ennast kirja panna.
Õhtuhämaruses ühtki viud ei silmanud, kuid aaret küll kena kuhja all. Aitäh!
Purk vedeles lageda taeva all. Panin natukese geokuhja all. Samas kui nii kaua on vastu pidanud, on eelduslikult aardel veel pikk eluiga.
Tartust väljasõidul üks kiire peatus, väike nägelus teemal kummal pool teed peaks auto peatuma :D ja siis juba nimed kirja ja kodupoole :)
Parkisin neljarattalise kaardi juurde ja jalutasin aardeni. Põllul oli mingeid linde näha ja taevas kostus ka üks teraslind. Tänud!
Viusid tegutsemas vaadata mulle meeldib. Kodukandis näeb neid vähe, aga muudes osariikides jääb neid ikka rohkem silma. Naisel oli vahepeal omamoodi kulli pilk ja pidas juba iga kolmandat lendavat varest ka viuks. Leid ja logimine oli möödaminnes üks kiire ohutuledega sutsakas.
Tänud.
Käisin täna vaatamas, et tegelikult olin login aarde 26.06.2018. Mitte, et sellest midagi sõltuks tegelt... Aga ma ise seda logiteadet enam kahjuks muuta ei saa.
Aare oli korras ja ootas kenasti leidjaid.
Edit. Aitäh algse logiteate muutmise eest, caro!
Päeva esimene, hea lihtne sutsakas, oli teine üsna kaugelt hoomatav. Tänud peitjale!
Leitud. Viu õde on muide Püü.
Klaaspurgist konteineri austajatele võiks soovitada tulevikus vähemalt klaas teibi sisse mähkida vms, maandamaks riski, et talvise toksimise peale killud loodusesse ei satuks.
Teel Tartusse ei olnud tegelikult üldse plaanis aardeid otsida, lihtsalt kaardistasin, mis teele jäävad. Kuna tundus kiire peatusega aare ja nii oligi, panin möödasõidul siin siiski nime kirja. Tänan.
Hea pargi-ja-kraba aare ning vanakooli peitmisviis, mis lähebki juba meelest. :)
Minu Tartu ja Tartu taguse seiklemise 7. ja ühtlasi viimane päev. Selle päevaga oli aeg otsad kokku tõmmata. Mõtetes oli ka täna leida veel 7.järjestikune täpike, et saaks täis üks ilus jupike suurest seeriast. Vaikselt hakkab peas koitma juba plaan selle aasta lõpuks pooled nädalad 52-st kokku saada. Aga algas see täpi püüdmine minu jaoks suure ehmatusega. Olin jätnud eelmisel päeval auto enda arvates turvalisse ning kõrvalisse kohta, kus ta kedagi segama ei peaks ja kui auto juurde jõudsin, siis oli asfalt auto taga läbi kaevatud :) ning minu auto oli uhkes üksinduses seal teisel pool kraavi. Õnneks avastasin, et on jäetud minimaalne ümberkeeramisruum ja ka kitsuke riba kuskilt kõrvalt, kust ma siis oma auto lõpuks kätte sain. Edasi oli aega täpi püüdmiseks ca 50 min, mis Tartu õelaid aardeid arvestades on paras väljakutse. Olin väljavaadanud paar lihtsamat täppi ja võtsin plaani neist kõige lihtsama - Viuaare. Olgu kindlapealeminek, ikkagi 7-s päev :) Suur tänu peitjale selle lihtsa aarde eest! Just täpselt see, mida minul täna vaja. Nüüd sõidan vaksalisse Margusele vastu ja edasi A-Ha kontsert Lauluväljakul, lõppakord sellele seiklusnädalale. Ja kontsert oli imeline :)
Selgelt mäletan, et sai suvesel ajal seal logimispeatus tehtud. Aga miskpärast on online logi kirja panemata. Isegi selles pole ma kindel, kas oli suvi 2018 või 2017... Aga üks ilus kuupäev, et kaardil täpp õiget värvi saada.
Kui Peipsi järveäärne maantee oli iga väikese aja tagant täis suitsukala müüjaid, siis siin Tartu ümbruses olid igalpool maasika müüjad. Pärast ma ei tea mitmendat edukat sooritust ahvatlusele vastu panna, kiskus lõpuks siiski ühe telgi ees parem käsi pidurit ja ostsin pool kilo Eesti maasikaid. Nosisin need mõne aeglasema silmapilguga endale sisse ja läksin panin viuaardesse nime kirja. Nüüd olingi jõudnud oma matka lõpp-punkti Tartusse. Aeg ööbimisasutusse enda kott ära viia ja alustada Tartu "lammutamist". Aitäh!
Nii mõnus rattasõit oli mööda jõe kallast, see rohelus on ikka lummav. Jätsin ühe "viu" ka endast maha, keskmisest pisut särtsakama. Minu #55, aitäh! :)
Siinsete logide järgi tundus maru hüljatud aare olevat, aga logiraamat rääkis teist juttu. PS: viud ennast trehvata ei õnnestunud. Tänud peitjale!
Veel viimane aare ja sõit kodupoole võis alata. Nagu meie meesliige ka enda logis kirjutas, oli ilmataat ülimalt õnnetu, et me sellest heade mõtete linnast juba nõnda kiirelt lahkume ning valas selle kinnituseks rohkelt pisaraid, kuid kodutee ootas ning samuti koduteele jäävad aarded. Autost läbi vihma aardeni ja jooksuga tagasi. Nähtavuse tõttu ei märganud kedagi aarde nime omavat.
Ja nii saigi selleks korraks Tartu aarded jahitud. Viimane leid ja siis kodupoole. Loomulikult oli Ilmataadil kurb, et me lahkusime heade mõtete linnast. Selle märgiks valas pisaraid nii mis kole. Kuid egas ühe korraga saa Tartut aaretest kah tühjaks noppida. Igatahes Viude kodukoha leidsime üles ning sai märge maha pandud. Tänud aarde tekitajale :)
Isendeid silma ei jäänud, küllap olid külmavarjus. Aga geokuhi oli hästi ära tuntav. Aitäh.
Leitud. Britt - 343, Simon - 162, Lukas - 158
Enne Tartusse sisse sõites sai ka siin peatus tehtud. Linde küll ei näinud, aga aare hakkas kohe silma. Aitäh peitjatele.
Aarde otsisime üles, aga kahjuks ühtegi viud ei näinud. Võib-olla poleks ka ära tundnud. Aga selgitav jutt viudest oli igati hariv. Aitäh peitjale nii koolituse kui ka aarde eest! .
Sarnaselt eelnevate leidjatega lisasime oma oksa viupessa. Tänud
Selle aarde juures olin mina lihtsalt ilus, ülejäänu tegi Peeter ;)
Täname!
Minu armas värvuke jäi oma Hondapesasse ajaks kui mina võõrast pesa "rüüstamas" käisin. Jah mis linnukestel viga, isased kordades ilusamad kui emased, dinosaurustel oli minuteada samamoodi
Geokuhi kasvab iga leiuga ilmselt suuremaks, kuna kõik üritavad aaret paremini peitu tagasi panna :) Lisasime siis meiegi oma raokese ja läksime oma teed. Tänud!
Uus rattatee, mis viib Jõgeva maanteele, vajas testimist ja täna oli õige hetk selle tegemiseks. Seekord aardest niisama mööda ei vuranud, panime nimed ka kirja. Viusid ei näinud, küll aga rebast. Täname.
Viimane aare enne puhkuse lõppu. Ei saanud niisama Tartut seljataha jätta. Punkti pidime veel saama. Halli-punase kirjud topsid käes logisime ka selle ära. Viud olid veel peidus. Meie täname.
Kahtlane kuhi hakkas juba mõned meetrid eemalt silma. Tõstsime aarde koos tema lisanditega veidi kõrvale, et ta poleks päris keset põldu, eriti arvestades, et ega see niitmishooaegki enam kaugel pole. Aga muidu oli kõik korras, aitäh!
No see oli küll kiire leid. Tartust koju sõitmiseks andis kaart just selle teekonna, seega sain mina selle väga lihtsa aarde ära korjata, Janaril juba see korjatud. Juba autos ütles, et näeb aaret. Mina astusin autost välja ja nägin ka kohe. Logitud ja suund kodu poole (muidugi paari vahepeatusega). Tänan peitjat.
Peale messi külastust ei saanud ju ilma mõnda logi kirjutamata lahkuda.Nii me siis tegime.Leid oli kiire.Täname
Geotuuri 8 leid. Ohh, sinililled! Ornitoloogiühingule tegin 2015 nii Viu veebilehe kui vaatluste rakenduse, tore, et keegi ka aarde pühendas.
Praegu on peiduka alune muutunud sinilillede leiukohaks. Ilus!
Romek oli juba autos õnnelik, et teab kus aare on. Seega jooksuga kohale ja nimed kirja. Tänud peitjale.
Kiire ja korralik leid. Kiidan eeskujulikku kuhja. Tänud!
Autost väljudes telefoni ei vaadanud vaid tegime võidu ühe puu juurde. Kohapeal selgus, et vist on vale koht. Kuni ma telefoni taskust välja urgitsesin jõudis Oliver juba õigese kohta ja lasi sellise rõõmuhõiske valla, mis oleks viimsegi viu lendu ehmatanud (kui neid oleks seal olnud). Tegelikult on geokuhi ju muljetavaldav, oleks võinud kohe siia tulla. Klaaspurgi võiks siiski millegi vastupidavama vastu vahetada.
Kuna täna sattusin Tartusse ja siit kandist pole ühtegi aaret veel võetud ja no hakkas juba pimedaks ka minema, siis mõtlesin et võtan teel koju ühe lihtsa aarde. Purk oli suht kinni külmunud ja pliiats seal sees ka kehvavõitu. Aga muidu kiire leid, tänud!
Peaaegu et viuhti ja leitud. Klaas ja kivi ei sobi mitte kokku arvan mina. Suured tänud peitjale.
Liina tõmbas kõik oma helkurid taskutest välja pilkases pimeduses ja läks aaret otsima. Paar minutit hiljem, samal ajal kui mina tema helkurite veidrat valgusmängu vaatasin puude vahel, tuli ta aardega tagasi autosse. Lisasime suurema minigripi logiraamatule, sest ei suutnud vana kotti sulgeda. Täname aarde eest!
Jäin tee ääres seima ja aare vaatas kohe vastu. Kiire logimine jam inekut järgmise aarde suunas.
Nutitelefon viis nulli, kuid sealt aaret leida ei õnnestunud. Vaatasin laiemalt ringi ja selgus, et koordinaadid ei ole kuigi täpsed. Logi sai ilusasti kirja. Kahjuks viu seal kandis ei silmanud. Tänud.
Seiklusrikka rattamatka lõpuks otsustasime selle siis ka ära logida, kuna autoga parkimiseks pole just mugavam paik ja kaugel see rattahooaja lõpp on. Tükk aega saime passida, enne kui üle maantee pääsesime. Purk oli terve ja muidu ka kõik OK. Ladusime kogu maskeeringu hoolikalt tagasi ja ootasime jälle, et uuesti rattateele pääseda :) Aitäh peitjale!
Selle aasta teise geotripi esimene leid. Kiire ja korralik algus.
Kiire leid. Öösel muru niiske, muidu oli kõik hea.
Silkasime mööda märga rohtu kohale ning panime nimed kirja. Aitäh lihtsa aarde eest!
Jõudsime küll alles rasvatihase aastal, aga viu auks kaevasime selle geokuhja rõõmuga lahti:) Lähedalolevatest põldudest olen tihedalt mööda sõitnud ja üksikud korrad seal ka viud märganud. Aitäh tutvustuse eest!
Keset teed pidi Miusu auto kinni pidama, sest ma olin juba ühe jalaga uksest väljas ja tahtsin aaaret. Leitud ja logitud :)
Silmad kinni, gepsu vahtides jooksime ilmselgest peidukast mööda. Tänud tähelepanu juhtimast!
Viusid ei näinud aga viuuhti aardest üle käisime küll. Oli OK seisukorras.
Mahe tuul vihises kõrvus kui viuna selle aarde poole kihutasin ratta seljas
Käisime korjasime selle aarde ära ja olime rõõmsad, et vaata kui kerge saak. Nüüd, kui võtsin lahti aarde kirjelduse juures oleva lingi, tekkis südames eriti soe ja samas kurb tunne. See on ju meie Lonni, kes mulle sealt ekraanilt vastu vaatas. Kunagi väga ammu, elas meil kodus selline lind. Isa oli ta kinni püüdnud, kuna ta käis meil kana vargil. Pani teisele pandlad jalgade ümber ja nööri sinna külge ja nii ma teda dreseerisin. Temast kujunes minu parim sõber. Ühel päeval, kui me vanaema juurest tagasi tulime, ei leidnud me teda enam oma aluselt. Järgi oli jäänud ainult nöör ja selle küljes olev katki näritud pannal. Ei teagi, mis elukas ta maha murdis. Oletame, et see oli mõni küla koer, aga see jääbki saladuseks. ;( Tänud aarde eest.
Väike peatus ja kiire sutsakas enne edasisõitu kodu poole. Tänud peitjale.
Valga petangivõistlustel tehti ikka piu ja tehti ikka pau, meie võistlejad langesid kui loogu, võitjaid said au. Aga et koju minnes tühjade pihkudega ei jääks, noppisime Tartus VIU aarde. Lohutuseks abiks seegi, aitäh
Kindlasti on viud oma teravate silmadega selle aarde juba ammu tuvastanud. Aga kas nad ka loginud on, selle unustasime järgi vaadata. Täname.
Uue päeva esimene leid, siitkaudu maanteele minnes tegime kiirpeatuse ja otsisime selle imelihtsalt peidetud linnukarbi samuti üles. Aardest rändas meile autosse kaasa ka üks ilus megapõder, see seikleb nüüd päälinnas…
Viiuviiu tegi Marje tagaistmel terve hommiku kui hakkasime Tartust ära sõitma...lõpuks saime aru, et ta üritas teada anda, et me sõidame kohe ühest aardest mööda :P No tegime siis ka peatuse ja logisime ära ning krabasime ühe põdrast ränduri aardest kaasa :) Tänud peitjale!
Ma ei jõudnud veel motikat tee ääres peatadagi kui Mirjam aarde koha silmadega ära märkis. Tänud peitjale!
Miks minna otse kui saab ka ringiga haha. Aare korras. Võibolla võiks tõesti maskeeringut parandada. Aitäh!
Maskeering ei äratanud kahtlust, et seal aaret ei võiks olla. Aare oli kenasti korras, logisime. Sai üritatud natuke rohkem loodust maskeeringuks lisada.
Juba eemalt, tee pealt oli näha kus aare end peidab, no päris autost haarata ei saanud kuid kiire vudin aardeni ja sama kiirelt tagasi. Tänud!
Siin läks kiiresti, Tartu mõistatuste ja peidukohtade kõrgpilotaaži vahele väga mõnus vaheldus. Tänud!
Meie linnuke oli liiga suur aarde jaoks, ei saanud teist sinna jätta. Tore aare.
Väga kiire jooks koha juurde, väga kiire logimine (-30!) ja kiire jooks tagasi. TFTC!
Leitud ja logitud!
Kui hästi vaadata siis aare teelt näha.
Tänud ja tervitused peitjale ning aardele pikka iga!
Onutütrele külla minnes jäi aare kenasti täpselt teele, nii sai see möödaminnes kiirelt logitud. Tänud aarde eest.
Ootasin tunnike uue advendiaarde ilmumist Harjumaal. Kui ei tulnud otsustasin teha hoopis öise aardetuuri Tartusse, et sealsed mugualtid aarded leida, logida. Siinne jäi siis teele. Kell 03:00 parkimisega muret polnud. Tee leiuni oli lihtne. Tänan!
Sobiva peatumiskoha leidmine polnud pimedas lihtne. Jalutasime Steniga nulli ja võtsime aarde pesast välja. Aitäh! EVEJ
Kui aare avaldati, siis ei leidnud kuidgi aega, et siin ära käia ja nii ta jäigi mõneks ajaks kollase täpina siia istuma. Kaardi peal sai isegi ära vaadatud, kuhu minema peaks, aga jah...
Igatahes ca 1 paiku öösel ei olnud õnneks eriti muret parkimisega ja kaardimälu järgi sai aare ilusti üles otsitud. Väga vanakooli lahendus.
Aitäh!
Leitud, väljas oli pime, mingeid Viusid ei näinud aga netist vaatasin,ilusad linnud. Tänud, jälle targem!
Sai lõpuks ometi Tartust välja ja kiirelt logisime ka selle vanakoolika. Aitäh!
Väljas oli pilkane pimedus ja viusid ei näinud. Aare oli omal kohal. Tänud.
Oli teine oma pesas väheke jäässe läinud, aga kätte sain :) Aitäh!
Start Haljaval Harjumaal, finiš Vahi külas Tartu külje all. See aare sobis tee peal ainsaks ja senise mugu Jaani geosüütuse lõpetamiseks hästi - lihtne ja ilmne peidik. Edaspidi liigub ta sealt kindlasti teise pilguga mööda. Tere tulemast geomaailma, Jaan! Kes ühegi aarde leidnud, ei saa enam kunagi muguks tagasi. Nagu süütusegagi.
Aare korras, kuigi klaaspurk pole tõesti parim konteiner. Ei võtnud midagi, jätsime olemasolevale pliiatsile pastaka lisaks. Aitäh viutava aarde eest! Hiireviusid näeb kodukandis pidevalt tiirutamas. Viuuudi-viii!
Lühike peatus möödasõidul. Tänud peitjale.
Käisime ja vaatasime kah koha üle. Viud loodetavasti juba magasid. Aare otsimist just ei vajanud, Eele hinnangul suurim geokuhi, mida ta siiani näinud on. Eesti röövlinnud on ägedad, on õnnestunud geopeituse raames suhelda värbkakuga ca 1 meetri pealt, jälgida nii viusid kui väiksemaid kotkaid, üks kanakull sisises mu peale kui ma juhuslikult sattusin talle peale jänesesöömise hetkel ühel metsalagendiku kännul jne. Viusid ja pistrikke näeb jah pigem planeerimas põldude kohal või istumas postide otsas.
P.S Auto soovitaks pimedal ajal parkida lähedalasuvasse tanklasse või Tartu kaarti juurde, antud liiklussõlm on väljaspool asulapiiri, valgustamata ja kitsaste teepeenardega.
Kasutasin pimedust kurjasti ära ja leidsin aarde. Viud olen ka geopeitudes mitmeid kordi näinud. Ka eelmise aasta lindu - jäälindu on õnnestunud silmata. Mulle selle peitja aarded meeldivad.
Saabusime õhtul Lähte poolt linna ja Viu jäi tee peale, nii et läksime teda püüdma. Kätte saime!
Aare paistis juba maanteelt. Ega klaaspurk nüüd parim ümbris ole, tänapäeval on oluliselt sobivamaid asju saadaval. See selleks. Panin nime kirja ja sõitsin edasi. Tõeline maiuspala ootas enne Tabiveret kui vasakut kätt põlluserval viud laperdamas nägin. Auto teeserva ja binokkel kätte. Valge saba, must sabaots ja omapärane raplev lend lubasid ta liigitada taliviuks.
Aarde eest aitäh! Jään rasvatihase aaret ootama. Ja veel. Keda talvine linnutoit huvitab siis saab praegu seda soodsalt ornitoloogiaühingust.
Leid ise tuli kähku, ega seal muidu saagi. Iseasi oli auto ohutult parkimine ja natsa räsida saanud peiduka taastamine. Ega ta parim ei saanud, aga ... Ühesõnaga, uus koht külastatud, skoor kirjas, ja kestku see aare kaua!
Selles seisus nagu ma ta avaldumispäeva lõpus leidsin, aardele kuigi pikka iga poleks julgenud lubada. Aga saan aru, et väiksema konteineriga on asi nüüd pisut paremini lahendatud. Paari päeva pärast paluks Rasvatihaseaare siis :o)
Kui oma aarete aktiivsust vaatan, siis tundub, et Tartus on geoelu päris välja surnud. Tundub, et asi on vist hoopis selles, et inimestele ei meeldi lihtsalt minu aarded. Selle aarde juurde jõudsime avaldamispäeva õhtul ja saime oma nimed logiraamatu esimese lehe lõppu kirja. Täitsa mitu nime oli kirjas, lausa lugemine läks sassi. Aarde leidmine erilisi raskusi ei valmistanud. Aitäh peitjale.
Olime just teel minu järgmise nädala "hotelli" kui avastasin telo näppides, et tekkinud on üks uus aare, otse minu pesa lähedale. Käisime ja vormistasime ära. Oli teine väga ... nooh, kuidas seda nüüd öelda ... veidike kummaline nii asukohalt kui asukohta arvestades suuruselt, aga ju siis taotuslikult nii :) EV, J: värvipliiatsi (linnupilti peal ei ole, aga kes tahab, saab linde joonistada).
STF 02:07 :)
Viud ei näinud, aga kohe aarde juurest lahkudes tuli vastu kolm vilkuritega politseiautot, viu-viu-viu.
Peitmisviis on muidugi überjulge, aga vast kestab mõnda aega. Aitäh!