1 

Aare läheb arhiveerimisele seetõttu, et on peidetud strateegiliselt tundliku objekti lähedusse ja ei meeldi võimukandjatele. Et oleks olukord lambad terved hundid söönud ja ma ise ei peaks pidevalt mõtlema, kas täna on see päev, kus demineerijad mu aarde puruks lasevad, siis parem on see aare sulgeda. Nüüd on siis ka konteiner maast välja kaevatud ja kõik võivad rahus edasi elada.

Tseremooniale me küll kahjuks ei jõua, aga huvitab, mis põhjustel aare arhiveeritakse?

 3 

Teade

Kallid geopeiturid, pean teile kurvastusega teatama, et täna 10.04.2016 lahkub meie aarete kirevast reast üks palju naudingut ja rõõmu pakkunud aare - Magusa Mendi. Noore, ainult viie kuu vanuse, aarde ärasaatmis tseremoonia toimub koordinaatidel 59° 24' 32,63" 24° 44' 10,02" Labidas lüüakse maasse kell 18.30 Tallinna aja järgi. Lahkunule ei ole vaja tuua pärgi, kui aga on soovi midagi tõesti tuua, siis võite kaasa võtta paki oma lemmik komme. Oodatud on kõik need, kes pole saanud selle aardega tutvust teha ja ka need, kes hea sõnaga tema eluajal teda meeles pidasid.

Lugupidamisega

Aarde looja ja valvur.

Elu algab sünniga ja lõppeb surmaga.

Leitud ja logitud. Tänud! Huvitav lahendus!

Ei osanudki kohe sellist asja sealt oodata. Täname!

 1 

Vaikne ennelõuna sobis aarde otsimiseks suurepäraselt. GPS hakkas streikima ja otsingus sõltusime üksnes intuitsioonist. Õnneks peitmisvõimalusi tavamõõdus aardele seal palju ei ole ja aarde leidsime kiirelt. Teostus oli lahe, kuid (eriti) praeguses olukorras antud kohas sellise teostusega aare ei pruugi olla kõige mõistlikum. Politseiamet peab kohe kindlasti olema sellest teadlik. Halvemal juhul võib Politsei lennata selga mõnele geopeiturile või pommirühm leida vajaduse pommiroboti liigutamiseks. Mõlemal juhul on segadust ja pahameelt rohkelt.

Geokuhi jäi mulle juba ammu silma, kuid päeval antud aarde ümber natuke liiga suur liiklus. Läksime siis täna õhtuhämaruses. Peab tunnistama, et päeva parim konteiner! Hea, kui inimesed vaeva näevad :) Tänud peitjale.

Tulime trennist ning tuli meelde, et aare ju siin. Aarde koht oli juba teada ning vormistasime ära. Mugusid möödus aga õhtuses pimeduses ei osanud keegi sinna vaadata ka. Tore teostus:)

 1 

Algajana oli otsides tunne:

Ütle, mis teeksid? Kohtad Sa aeda, mis lai nagu ilm. Kuid edasi pääsema pead.

Aed on ees, kas mööda saab? Aed on ees, kas mööda saab? Kasvõi alt või ülalt. Aed on ees, kas mööda saab?

Kaevaksid auku, mutt nagu songiks seal maad, ega teaks päevast-ööst. Või õpiksid lendamist vaid?

Aed on ees, kas mööda saab? Aed on ees, kas mööda saab? Kasvõi alt või ülalt. Aed on ees, kas mööda saab?

Aed on ees, aed on ees, aed on ees, aed on ees. Ilmatu lai, ilmatu lai, ilmatu lai, ilmatu lai. Kõrge ka, kõrge ka, kõrge ka, kõrge ka.

Ilmatu lai, kõrge ka, ilmatu lai, kõrge ka.

Aed on ees, kas mööda saab? Aed on ees, kas mööda saab? Kasvõi alt või ülalt. Aed on ees, kas mööda saab?

Lõpuks siiski selgus, et aed ei olnud ees! Leidsin aarde juba 5. märstil. Minu kolmas leitud aare. Nüüd selgub, et aare juba arhiveeritud.

Õhtupimeduses, kui inimesi vähe liikvel sai see aare ära logitud. Aitäh!

 1 

Saime suud magusaks ja kõhutäie naerda. :) Aitäh toreda aarde eest!

 2 

Ehh...magusast mendist oli küll asi kaugel, üpris hapu oli teine algul. Olime nagu Teeled, kes moosisid Tootsil suunurki kõrgemale. Lõpuks saime naeratuse kätte :) Maril siinkohal piisavalt põhjalik kirjeldus aarde leidmisest juba antud. Aitähh peitjatele aarde eest!

 12 

Jõudsime kohale, avasime laeka, imetlesime sisu, panime logi kirja ja asutasime minema. Ja järsku lähenes meile teiselt poolt aeda erariietes noormees: „Mida te sinna panite?“ Ütlesin, et mängime ühte mängu, tema selle peale, et täna pole õige päev mänge mängida. Seletasime, siis natuke lähemalt. Tema selle peale, et näidake ette või pean ma ise seda välja kaevama tulema? Koukisin kasti uuesti välja ja näitasin ette. Vaatas kasti üle, tegi paar pilti ja nägu hakkas leebemaks muutuma. Lisas muidugi, et see on padruni kast ja et see on puhas pommirühma teema. Lõpetuseks lubas teisi kaastöötajaid teavitada sellise asjanduse olemasolust ja soovis meile head mängimist. Ühesõnaga läks meil kergelt, naersime pärast, et hea, et kutt teisel pool aeda oli, muidu oleks võib-olla meil sissejuhatuseks käed raudu pannud, enne kui selgitusi anda oleksime jõudnud.

Erik tahtis jagda ühte lugu, kuidas ta ema kunagi aastat 15 tagasi, autoga liiklust rikkus ja politsei ta kinni pidas, nähes tagaistmel kolme poissi (Erik ja ta vanemad vennad)lausus:"Mine parem osta postele jäätist!" ja lasi neid trahvimata edasi liikuda. Vot selline tore politseinik. Aare oli heas korras, isegi lumaga leitav :)

Igati humoorikas ja tore aare. Probleemiks olid mugud kes alatasa kurje pilke heitsid. Tänud!

leidsin

Niii palju... Magus naeratus vahetus kibemagusaga kui sain aru sulitembust, mis see aare sisaldas. Magusad mendid mängivad maiasmokkadele trikke. Korraks tekkis tunne, et pean ilma logita lahkuma, aga siis sain aru, kus logiraamat on. Tuleb tunnistada, et öösel oleks julgem logida. Liiga palju salasilmi igal pool. TFTC

Mugusid leidus korralikult, tiirutasime natuke, aimasime, kus on, kuid avalikult nuhkima ei saanud kuidagi minna. Käisime Karamelles - ostsime sefiire. Kui juba suu oli magus, siis pidime magusale aardele ka kuidagi ligi saama. Alari jälgis mugusid, mina piilusin kohta, kus aimasime, et aare end peidab ja seal ta ilutseski. Ilusti maskeeritud, suur, korralik. Sisu üllatas! Selge, et sellega on vaeva nähtud! Suur aitäh!

Pelgasime veidi, et sellest aardest on vahepeal saanud Tööka kojamehe, aga läksime igaks juhuks kohale. Selgus, et kokku kuhjatud lumehunnikud võivad kesklinna-aarde puhul isegi väga kasuks tulla - mugutõkkeks. Ilmselt me ei näinud kogu aaret tema hiilguses, aga logimiseks piisas täiesti. Lahe :)

Leitud. Tänud!

 21 

Peale viimast hooldust tunnen, et olen püha viha täis. Mõtlesin kohe mitu päeva, kas ma valan end tühjaks või mitte, aga nagu vanarahva tarkus ütleb, kui on mure, siis pool anna ära.

Aga alustame siis meeldivast. Kõigepealt väga suured tänud Kaidole, kes jõudis enne mind aardeni ja pani sinna uue logiraamatu. Endal mul kulus teatud põhjusel sinna jõudmiseks rohkem aega, aga sellest juba logi lõpus. Teine positiivne ja adrenaliini tekitav elamus oli siis, kui me läksime neljapäeva öösel pliksidega aaret hooldama ja oma suureks üllatuseks avastasime, et peidukas oli lahti ja konteiner kadunud. Kui me siia tulime, siis nägin silmanurgast ühte autot, millel silmad särasid. Oletasin, et aare oli logimiseks autosse võetud ja varsti jalutab peitur koos aardega meie juurde tagasi. Ja sealt ta tuleb, aga nii kui mees meid märkas, keeras ta otsa ümber ja aare hakkas meist eemalduma. Ei või olla, me jääme oma aardest ilma. Võtsime ka jalad kõhu alt välja ja jooksime järgi. Kui me maja nurgani jõudsime, oli peitur peaaegu autoni jõudnud. Mäletan , et hõikasin" Käed üles", aga paistab, et seda ei kuuldud ja mees liikus ikka edasi. Nüüd tekkis silme ette pilt, et mees hüppab autosse ja suure kaapsuga sõidab auto koos meie aardega minema. Suures ärevuses ei tulnud mul muud pähe, kui hõikasin "Aare". Mees peatus. Paistab, et olin hõiganud õige võlusõna. Saime oma aarde kätte, et minna seda hooldama. Tervitused Allanile ja Kadrile.

Ilus jutt sai otsa ja alustame siis halvima osaga. Kui me aarde avasime, ootas meid ees õudus. Ma ei saa aru, kas inimesed ei oska lugeda või nad ei taha teise inimese palvet täita. Panin oma soovi kirja siia kodulehele, kui ka aardesse kahes keele. Tulemuseks on see, et leidsime eest peotäie sodi. Kõige halenaljakam on see, et keegi tarkpea on mulle sinna jätnud kolm päris kommi. Need kolm roosat kommi olid sinna aardesse ära sulanud. Peale selle, et nad määrisid aarde, olin ma ise kleepuv ja mu auto kleepus pärast sellest roosast lögast. Minu meelest oli selle aarde avamise üllatusega piisavalt palju skandaali, et inimesed võiksid sellest õppida. Arulage on see, kui inimene lausa avalikult kirjutab logisse, "jätsin aardesse ränduri". Palun vabandust, kui ma kellelegi liiga tegin. Äkki oskab keegi mulle head nõu anda, mis moodi teha peituritele selgeks, et sinna ei ole oodatud mitte üksi vahetuskaup ega rändur. Sealt võib võtta ja ei pea tundma südamepiina, kui ei ole sinna midagi vastu pannud.

Lõpuks siis natuke rõõmsamate teemade juurde tagasi. Nagu ma algul ütlesin, läks mul natuke kauem aega aardeni jõudmisega. Põhjuseks oli see, et pidin natuke valmistama aarde sisu. Kui ma kunagi seda aaret ette valmistasin, mõtlesin, et küll mul veab. Iga kord, kui jälle aaret täitma pean, saan süüa nii palju komme kui jaksan. Sellel korral, kui siis jälle seda tööd tegin, sõin ka usinasti komme. Algul oli iga komm mõnus. Ühel hetkel mõtlesin, aitab, enam ei söö. Tegin tööd edasi, aga ikka rändas vahepeal mõni komm suhu. Lõpuks tundsin, et olin ääreni täis. Aga ei ole mul iseloomu. Mingi hetk hakkas lausa iiveldama, siis hakkasin mõtlema, et äkki peaks korraldama järgmine kord ürituse "Magusa mendi talgud". Siis saavad kõik kommi süüa ja mina saan oma Mendi aarde jälle täis ja jääb oht ära, et ma geojaani ajal teile vastu veeren. Huh, palju kergem sai. Aga edu otsingutel ja palun proovige mu palvet täita.

 16 

Kui esimene kord käisime, siis ei tegelikult oodanud sellist "kirst"-aaret. jäi mulje, et logiraamat on jalutama läinud ja kuna ümbruskond oli mugusid täis siis otsustasime, et tuleme hiljem kunagi tagasi.

Järgmisel korral jäi see aare kenasti teepeale ning vedasime konteineri autosse. muhelesin, et politseil võib päris palju küsimusi tekkida, et mis nende maja ümber toimub.

Kui hakkasin aardekasti tagasi viima tundus nurgataga mingi kahtlane tegevus. Mõtlesin algul, et äkki lapsed mängivad/kelgutavad, kuigi miks nad peaks seda tegema sellises kohas? :D

Olles jõudnud nurgatagant välja vaatasid mulle otsa Janar ja tema 2 pisikest kaaslast.

Olin veidi umbusklik selle olukorra suhtes(äkki on mugud vä? Või mis geoprotokoll ette näeb, et mis ma nüüd nagu tegema peaks) ja mõtlesin, et lähen autosse tagasi kuni olukord normaliseerub.

Olin juba jõudnud peaaegu autoni kui Janar jõudis nurga tagant välja ja hüüdis AAAREE! Selgus, et ta oli hooldama tulnud. Mul oli päris naljakas.

Üritasin siis ikka kohe Buss nr 5 kohta ka pärida, kuna see oli mind mitu päeva painanud.

Kogu see situatsioon tuletas veidi meelde filmi Burn After Reading. Täpselt midagi sellist eestipärast võiks kusagil politsei kabinettides toimuda.

Välioperatsioonide inspektor: "Kahtlusalune 1 eemaldas peidupaigast kohvri ning liikus sellega sõidukisse. Sõidukis paigaldati kohvrisse mingi salasõnum kahtlusaluste 1 ja 2 poolt ning toimus kohtumine teiste osapooltega.

Välisoperatsioonide osakonna juhataja: "Ja mis siis edasi toimus, kus kohver praegu on?"

Inspektor: "Peale seda võttis asi kummalise pöörde. Kahtlustalune 1 liikus kohvriga sõidukist välja ning teda teda varitseti nurgataga. Toimus tagaajamine ning kohver vahetas omaniku! Tuvastasin, et kahtlusasluse 1 nimi on Aare.

Räägiti ka midagi buss number 5-st, nii et kõik buss nr 5-d tuleks jälgimise alla võtta. Hetkel pole veel midagi toimunud, jätkame jälgimist!"

 14 

No selle aardega sai kino ikka. Esimene kord kui käisime, siis oli liiga palju rahvast ja üleüldse oli kõik nagu pahasti. Lõpuks avastasime, et pihku jäi aarde nimeline pliiats. Täna tulime siis tagasi pimedas, et kasvõi pliiats tagastada. Võtsime konteineri endaga sooja autosse kaasa, et teda seal uuridapuurida. Peale logimist hakkas Allan tagasi viima seda väga "pisikest" aaret oma peidukasse, kui vastu tuli talle aarde peitja, kes tuli aaret hooldama. Allan aga veel noorem-geopeiturina ei osanud midagi muud teha kui keerata selg ja jooksma hakata uuesti auto suunas. Kui peitja ahastusest järgi hüüdis "AAAREE", siis sai Allan alles aru, et vist ei ole mõtet. Täiega teolt tabatud noh.

 3 

logiteadet muutes tuli hooldusvajadus tagasi. Logileht vahetatud. Vahetame teene nr 5 bussi vastu :)

 3 

Uus logileht pandud, Vana jäi omanikule ära korjamiseks samasse anumasse minigrip sisse. .... (edit)

D ja K. Talv, Väljas -13C oli juba krõbe. Nr.5 bussiga saab siia ka :) Aarde asupaiga olin juba enne jõule ära vaadanud kui päkapikke lähikonna poodides pinnisin. Logima jõudsime alles täna hilisõhtul. Autosid ja mente vähem. Koerad hoitakse ka toas külmaga. Logimiseks oli lausa konteineri jälg naabruses lumel olemas. Kasutasime sama tehnikat. Täitsa OK aare. Võtsime jälle järgmisele nr 5 bussile sappa ... ja vaatasime veel vahepeal mõnda mitte siin lehel olevat aaret.

Leitud. Tänud peitjale!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Logiraamat on täis, vajab uut.

 2 

Kui ma aardelaeka avasin, siis olin küll kohati kindel et mind jälgitakse paremalt, vasakult, eest , tagant ülalt ja altki. Mõni hetk veel ja ma tajusin et jälitusseade asub minu peas... Siis nägin konteineris peotäit rändureid, ja silti mis soovitas neid siia mitte jätta, seega tunnistan et võtsin rändurid, aga asemele ei julenud jätta ja aardeomaniku soovil poleks vist ka tohtinud... Kogu selle virrvarri tingimustes olin veendunud, et aardest puudub ka logiraamat. Nüüd saan aru küll kuhu oleks pidanud vaatama. Aga ma võtan Piia kaasa ja tulen tagasi siis on meil kahepeale vähemalt üks ratsionaalselt mõtlev aju

Macbeth vaadatud ja aare leitud.

GP 1594 / GC 1848

Jõulu esimise püha lõuna aeg oli mugusid liikumas vähe. Parkisin auto, jalutasin aardeni, leid tuli kerge üllatusega esimesest kohast. Haarasin aarde kaasa ja läksin autosse logima. Leidsime ka komme aardest, just meie maitse järgi, meeldisid väga. Hetkeks olin üllatunud, kus on logiraamat. Kuid seegi sai kätte leitud. Logi kirja ja aare tagasi viidud. Kõik maiasmokad otsima. Austan korravalvurite rasket tööd olgu nad siis kardavoid, miilitsad või politseinikud. Tegeleda päev päeva järel pättidega on ikka palju raskem, kui meeldiva naeratusega turismi reise müüa. Tugevat närvi neile. Tänud põneva aarde eest.

Öösel täitsa vaikne kant. Mulaaž mulaažiks, kleebib ikka. Aitäh!

Veidi kahtlane koht, eriti nii suure aarde jaoks.

Sai siis lõpuks nimi kirja. Tuli välja, et ma eelmine kord pimedas ja tuhinas lihtsalt ei osanud logi peidikut lahti võtta :D (no on kõhe seal politsei akende all tuuselda).
Aga tänud ikka!

Pühapäeva õhtul linnas küllaltki rahulik. Otsustasin siis selle aarde ära logida. No on tõesti julgelt peidetud! Logirulli ümbris oli hästi valitud, temaatiline. Sai ära näha selle suurt poleemikat tekitanud "kommiaarde". Tänud peitjale.

 6 

Õhtul teatrist tulles arvas Olja, et võiks "karobotški iskat", et mis sinna koju ikka nii kiiresti ja pealegi põnev mäng ka. Ta püüdis oma suguseltsi Narvas ka mängima meelitada, aga peale esimese karbi leidmist otsustati ikkagi, et see pole see. Nii ongi vahel Olja minuga kaasas. Kuna olime auto ilusasti parkinud lähedusse, siis tuligi see aare õhtu esimesena. Siia juurde ka üks juhtum, kus osalised on maiustused, politsei ja geopeitus. See juhtus juuli lõpus, kui me Reedaga (kassikakk)olime teel Göteborgi. Tulime läbi Turu Stokholmi, et varem, enne tipptundi linnast välja saada. Plaan oli sõita mööda vana maanteed lõuna poole ja noppida aardeid. Kõik kulges kenasti ja huvitavalt kuni märkamatult saabus lõuna. Kõht oli suht tühi, aga ei tahtnud nagu aega ka raisata kuskil istumisele. Ühel ristteel jäime seisma, arutasime kuhupoole keerata ja samal ajal haukasin põske pool Kalevi martsipanibatoonist. Otsustasime otse edasi sõita. 500 m pärast oli politsei, pidasid muidugi kinni ja palusid puhuda. Ma vabandasin ja mälusin suu martsipanist tühjaks, panin paar lonksu vett peale ja puhuma ... puhusin punaseks. Väike ehmatus, mõtlesin, et mis jama ... Seletasin, et ainult see martsipan ja muud nagu polegi söönud, näitasin veel paberis alles olevat poolikut. Politseinik oli ka segaduses, küsis teise politseiniku käest segaduses: "Marzipaan???" Teine kehitas õlgu. Siis võtsid mingi teise mõõdiku välja ja pidin sinna puhuma, oh jah - roheline! Politseinikud ei olnud ikka veel rahul, et miks me ristmikul peatusime? Otsustasin neile avaldada suure saladuse, et mängime geopeitust - you know? Selgus, et teadsid küll ja sellega oli asi siis ühel pool, rohkem küsimusi ei olnud - teadagi need imelikud :D AGA loo moraal: ärge sööge roolis martsipani, sest seal sees on brandit!

 2 

Nonii, siin nüüd see asi on, mingi kommisõda käis ümber selle aarde ja kuna ma öigel ajal platsis ei olnud, siis midagi ma ei saanud, mulle jäi ainult mulaaż. No pole viga. Igastahes oma kommid pean ma saama!!! Mina muidu nii ei mängi. Aarde peidikust mòöda käinud kordi ja kõrval kommipoodi on mul ka tihti asja. Tänud, tore peidik!

Auto jäi endise kommivabriku juurde parklasse ja sealt jalutasime aardeni. Täitsa mõnus suur tegelane sinna paika sätitud. Tänud!

Hetkel aset leidmas torm on perfektne aeg sellist tüüpi aarete otsimiseks. Inimesed liiguvad ringi ainult tõsise vajaduse korral. Ringi sõitvad autojuhid jälgivad palju pingsamalt liiklust. Seega üks geopeitur sulandub igas olukorras võõrastele nähtamatuks ja saab rahus tegutseda. Siin oli ainuke hirm autoteel pesitsevate basseinide ees. Ei tahtnud kohe esimese aardeotsingujärel läbimärg olla. Kõik kulges õnneks edukalt. Väga lahe, et selline konteiner on sellisesse kohta paigutatud, kiidan tegijat.

Huvitav koht :) Geopeitust mängides 2-3 korda pidanud vormiskandjatele seletama millega tegelen/tegeleme. Senimaani on mõistetud. Kommidest parem ei räägi... Aitäh.

Lõbus lugu tõesti. Eriti lõbusaks tegi seik, et ka aare sai leitud. Thumbs up!

 1 

Päris vahva aare. Võtsin ühe ränduri kaasa, mis sinna ikkagi oli jäetud. Kirjade järgi peaks seal veel teine ka olema, kuid seda kahjuks ei märganud. Tänud!

 4 

Selle aardega tuli meelde vana Meelejahutaja lugu sellest, kuidas üks naine läks poodi ja kassas maksma hakates tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, võttis rahakoti välja, pani käekoti kinni, tegi kilekoti lahti, pani käekoti sisse, pani kilekoti kinni, tegi rahakoti lahti, võttis kolmeka välja, pani rahakoti kinni, tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, pani rahakoti sisse, pani käekoti kinni, tegi kilekoti lahti, pani käekoti sisse, pani kilekoti kinni. Ja nii mitu korda. Päris sisutihe lugu oli.

Lahe aare on. Aitäh.

Aare sai leitud ja logitud koos äga heade kaaslastega! Väga tõsine plaan tehti kuidas mugude tähelepanu kõrvale juhtida, kuid paraku ei läinud meestel see läbi:) Suured tänud peitjale!

 1 

Mulle see aare meeldis. Hea pakend ja korralik sisu ning mis peamine, ta ei olnud mikro. Neid mikroaardeid ei pea ju peitmagi. Magusa mendi kommidel oli kramp sees, ehk olid nad hirmust eeskirjade, heade tavade, eetikanormide ja põhikirjapunktide eest kangestunud ning ... seega, kommi pakkus seekord Indrek oma taskust. Tänud!

Tunnelitest tulles jäi see aare kenasti tee peale ja leitud ta saigi. Väljas oli pime ja hea tegutseda ... Tore lahendus ja nänn :)

 6 

Meenus üks lugu, mis antud aarde kontekstis on ehk asjakohane :)

Elas kord Kingissepa nimelises linnakeses üks pisike poiss. Nagu paljud pisikesed poisid, oli ta väga maias. Ja eks talle meeldisid ikka need kõige paremad kommid - helesinise paberiga Trühvlid. Neid aga kogu aeg ei olnud saada. Ühel päeval ema oli kuskilt ühe kotikese neid nihverdanud ja need pandi siis ilusa kristallkausiga elutoa sektsioonkapile välja. Poisile aga tehti selgeks, et need ei ole söödavad, on lihtsalt ilu pärast. Ega poiss polnud rumal, mittesöödavaid asju ta omale suhu ei toppinud ja nii need kommid seal siis olid. Ühel päeval tuli külalised. Ema keetis kohvi ja sättis serviisi lauale, külalised samal ajal takseerisid elutoas ENE komplekti ja vitriinkapis sädelevat kristallikogu. Kohal oli ka väike poiss. Kui ühe külalise pilk peatus tema arvates liiga pikalt kommikausil, astus ta ette ja teatas resoluutselt: "Need ei ole söömiseks, need on ainult vaatamiseks". Huvitav miks ema nii kangesti punastas selle peale?

Vaatasin õhtul selle kasti üle. Julge ettevõtmine. Aitäh! Minu rõõmsaks üllatuseks olid kommipoes müügil sama maitsega käsitöö kommid, nagu kunagi maitsesid mosaiigi kommid. Need olid suured ja head. Ja saada polnud neid, nagu enamusi muidki häid asju. Nüüd olid saada, aga sedavõrd kallid on nad, et vahi samamoodi näljase näoga nagu vanasti, sest osta neid eriti ei jõua. Politseile ma veel polegi gp käigus vahele jäänud. Soomes viimati küll ähvardati kutsuda, kuid ma koos emaga vist ei näinud piisavalt ohtlik välja.

 1 

Aare sai leitud antropoloogilise uuringu käigus. Kommidega on mul nalja saanud. Lauluväljakul oli maijooks, kus kondoomimaskott üritas jagada teadagi mida. Tema sabas jooksid lapsed, kes karjusid: "onu, anna kommi." Politsei on muidugi veel naljakam ettevõtmine. On neid korduvalt kohatud ka geopeitudes. Kui veel Tartus omas universumis elasin, oli nendega pea iga päev tegemist. Mitte, et ma liiga pätt oleksin olnud, aga meil oli nii lihtsalt huvitav kontigent majas. 23 aastaga on politsei arenenud, algusaegade lontust miilitsast sirgeseljaliste võmmideni.

Enne trenni sai pop asi ära kaedud. Üllatuslikult oli koht ikka päris avalik. Tegin siis paar kiiret liigutust ja varjusin leitud purakaga nurga taha. Avades ja sisu uurides sain väga positiivse laksu. Päris kena - aitäh. Üks tore asi seal seondus huvitavalt freudi teooriate ja aarde nimega, aga see selleks. Probleemid aardega on sellele igatahes kasuks tulnud ja asja veel huvitavamaks teinud. Tänan pühendunud peitjat ja soovin aardele pikka iga. Ment on minumeelest küll sõimusõna aga endal nendega ikka igasugust pistmist olnud. On küll miilits ja ka arreteeritu oldud jne.

Väga lahe teostus!

Saab seda teed pidi üsna tihti sõidetud, aga muidugi valel ajal. Ikka siis kui ka teisi liikujaid palju. Täna siis läks kuidagi nii, et juhtusime mööduma õhtul ning päris hea rahulik oli.

Aga kift asi tegelt :)

Ma arvan küll, et see aare saab siin pikalt peitureid rõõmustada. Meie täname. Pistsime 2 TB-d ka sisse.

Leitud. Aitäh!

Julge ettevõtmine selline suur aardekirst linna peita, no aga väiksemasse ei oleks kogu see nänn ära mahtunud. Tünga saime muidugi ka, see tegi elu kohe lilleliseks. Tänud! Võtsime ränduri.

 8 

Võtsime öösel koeraga väikese retke ette sest koht tundus päevasel ajal lootusetu. Väga vinge asi kokku tehtud, koht on muidugi riskantne, aga loodame parimat. Võtsin Tiina kommi, ossa kui nunnu komm oli, tegi tuju kohe mitu kraadi paremaks. Politseiga on mul kõige värvikam kokkupuude kuskil 90-ndate lõpupoole Narva-Jõesuust. Üks sõber Jõhvist oli ka kaasas ja tahtis meile näidata Narva-Jõesuu kadunud hiilgust. Oli varakevad, ei inimesi, ei teisi autosi, sõitsime hästi aeglaselt mööda peatänavat ja äkki vaatan politsei sõidab ka aegamisi kannul. Mõtlesime, et ju nad oma autosid teavad ja võõras luurab siin midagi. Peeti kinni – tuli välja, et mul ülevaatus tegemata. Aga see daam kes autost välja astus, no oli vaatamisväärsus, ehtne „russkaja krassavitsa“ - tugevalt värvitud, juuksed uhkelt krunnis, kulda ja karda täis riputatud, ise niisugune rinnakas ja rõõmus. Ja siis nägi ta meie koera kes peatumise peale muidugi tahtis välja tulla ja ajas ennast püsti, tookord oli meil suur ilus (peaaegu)kolli. Politseidaame lausa sulas - oh kakaja sabatška prekrasnaja – no koer andis ka endast parima ja nii see trahvisumma sulas peaaegu olematuks. Pärast ajasime veel pikalt juttu ja ta soovitas söögikohta ja muudkui nunnutas koera ümber.

Jälgisin selle aarde ümber käinud tramburaid ja nüüd läksime logima. Minu meelest selline konteiner ja peitmisviis nii avalikus kohas, eriti politsei akende taga küll sobilik pole. Kardan, et peagi tuleb kellegil võimuesindajatega tegemist teha või viib keegi agar kodanik aarde lihtsalt ära. Ühesõnaga suud magusaks ei saanud, kuidagi puine. Aitäh!

Tore aare. leitud!

Proovisime suud magusaks saada. Aga tuhkagi. Üsna kibe maik jäi suhu. Politseiga kokkupuuteid ei harrasta. Eks näis mil seoses geopeitusega esimene saab olema. Siiani olen ilma nendeta hakkama saanud.

 3 

Kommivabrikus käinud pole. Mentidega kokkupuuted puuduvad, politseiga seevastu on neid ohtrasti ;). Kas aarde avaldumine vahetult enne politsei aastapäeva oli juhuslik või planeeritud?

Julgelt peidetud korralik aare. Väga suur kommisõber ei ole, kuid teinekord siiski. Tänagi tekkis kiusatus ja võtsin ühe Kasekese, õnneks jäid hambad terveks.

Ootamatult kupatati mind keset ööd külla sushit tooma ja kooki viima aga kuna liigsoe kook vajas veel jahtumist ja 97% inimestest vaatas samal ajal ilmselt näosaadet siis kasutasin võimalust, et see igal muul ajal võimatu täpp ära värvida. Päris üllatav oli sellist konteinerit kohata ja logiraamat on ka kavalas kohas :) Politsei ja Geopeitusega seoses võibolla siis selline lõbus lugu.

Kommid teevad alati lõbusaks, mendid mitte nii väga, aga praegu ei oska küll siia ühtki lugu kirja panna. Aitäh aarde eest, täpselt parajal ajal saime logitud, et rahulikult jalutades koju viivale rongile jõuda.

Ilm oli selle aarde otsinguks lausa super, kuna kõik kiirustasid kõva hooga igas suunas. Aardega kaua ei läinud, aga jah ajastamine, et logi ka kirja saada tahtis kannatust saada. Aare meeldis ja täname peitjat rõõmu tekitamise eest. Veel palju hiljem tõid magusad elamused naeratuse näole.

 24 

Oot oot, mingi triangel mingi kommi pärast ;) Suur osa "aaretest" on sulaselge rämps looduses ja sobib hästi. Väike osa mis pakuvad pikki logisid ja leidjatele suurt rõõmu ei sobi kohe üldse kuna keegi tegi sealkandis suu magusaks? Pidurdage natuke oma bürokraatlikku hoogu, kallid kamraadid. Käbid, kivid, kkatkised asjad, kondensaatorid, tühjad välgumihklid, kasutatud piletid, see on täiesti ok nänn aardes, eksole? Kui juba paberimajandus geoaudiitoritel nii käpas on eks siis laske põhjalikumalt edasi. Kas on prügi või aare, kas on hooldatud, kelle maal asub , kelle loal pandud, jne. jne. Seniks aga komm hambu. Ma vabandan kui kellegi vastu ülekohtune olin sest ma ise ka ei usu, et pelgalt kommi pärast keegi kära teeb. :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Audiiori kinnitusel on aare korras ja vastavuses reeglite ning heade tavadega.

Saime veel enne kättesaamatuks muutumist suu magusaks teha. Minule igastahes selline aare täitsa meeldis. Suur aitäh!

Leitud

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Aare on ajutiselt kättesaamatu, kuni aardepeitja aarde sisu viib reeglitega kooskõlla. Miks selline reegel on vajalik, sai peitjale juba enne aarde avaldamist korduvalt räägitud, kuid tundub, et alati mõistlik jutt ei mõju. Kahju.

 7 

Kallid kaasmängijad. Pean lisama siia väikse selgituse. Ma ei propageeri kindlasti selle aardega meie mängu reeglite rikkumist. Ammugi mitte meie seadusesilma kõrval. Nagu ma ka aarde tekstis kirja panin on võimalik esimestel endale võtta sealt midagi, aga hiljem muutub aarde sisu teistsuguseks (selleks on ka vastav ettevalmistus tehtud, ootan kasti tühjenemist). Kordan veel üle selline aarde sisu on ajutine. Aarde sünni üllatus.

Leitud.

 2 

Oi jah magusaga on mul omad suhted, nimelt olen šokohoolik, kes on endale keelu magusa suhtes peale pannud ja uskuge mind, seda keeldu on mõnipäev väga raske täita, eriti siis kui mõni sünnipäevalaps sulle kommi pakub ja sa naeratades kommi ka vastu võtad. Ja siis rändab komm peitu, et esimesel võimalusel see edasi kinkida. Õnneks ei olnud täna kommivabriku vana hoone juurde tulla raske, sest nüüd ju ei levi selle ümber enam magusad aroomid, aardegi leidsime ruttu.

Aga kommidega on juhtunud lapsepõlves nii mõndagi ;) . Nii näiteks suutsime vennaraasuga ühe assortiikarbi nii salaja tühjaks süüa, et vanemad isegi ei kahtlustanud, et karpi avatud on. Ja siis saabus hetk kus tuli külla minna ja ema tahtis just sellesama karbi kingiks viia. Meie pere päästis piinlikusest see, et ema ettevaatlikult karbi avas, et kommid kenasti oma pesadesse asetada( no sellel hetkel oleks meie vennaga küll tahtnud kuskil kaugel olla :P ) no ja siis see üllatus....mnjaaa....õnneks oli teine karp veel ja meidki võeti külla kaasa, kuid kommi meile seal ei pakutud.

Üllatavalt lihtne ja magus leid, tegi Pühapäeva kohe paremaks.

Väga magus oli. Kuidas too asjandus sinna peidetud sai? Öösel kell neli käisid peitmas ve :D

Hulgakesi tulime ja kõige noorem sai tegutseda. Kommivabrikus olen kunagi väiksena ekskursioonil käinud, sellest on toredad magusad mälestused. Politsei, no midagi natuke seoses aardega Võsu, võib-olla. Tänud peitjale.

 6 

Ei sobinud meile FTFi jahtimine ega ka reede/13, kuid nüüd on nimed kirjas ja suu ka magusaks saanud (1 komm per kärss). Aardekarp on lahe, Liina hakkas kohe naiskodukaitslase teadmisi jagama. Logiraamatu peidik veelgi ägedam. Täname peitjat! Miskit põnevat just politseiga Eestis juhtunud ei ole. Paar kokkupuudet on, kus jätsid alati sümpaatse mulje, kuigi vennaraas mul võiks palju ebameeldivamatest kogemustest rääkida pikalt ja laialt. Aaret otsides meenus, et kunagi noore ja rohelisena sai sisekaitseakadeemiasse sisseastumiskatsetel käidud, aga kangi tõstmine ja kilomeetri jooksmine vajaliku jõu ning kiirusega käisid üle jõu. Küll oli meel kurb, aga praegu saan aru, et vist läks ikka hästi, et nõrk olin. Põnev lugu juhtus aga aastaid tagasi Poolas. Mingi hetk sai suve- ja kevadkuudel kord kuus Varssavis käidud ning eks ta lõpuks trahviga pidi lõppema. Liiklus via Baltika + Poola on ikka paras kontrollitud kaos (mida Poola poole, seda kontrollitum. Mida Eesti poole, seda suurem kaos). Rekkade kogus tundub lõpmatu ning tihti terve tee möödub ühe rekka tagant teise taha möödasõite tehes. Paarsada kilomeetrit enne Varssavit olin juba päris pikalt ühe rekka taga istunud ning närv hakkas mustaks minema. Nägin küll, et ristmik ees, aga mõnus langus oli ning pikalt oli ette näha (k.a kõrvalteid) ning otsustasin möödasõidu teha. Kõik oleks hästi läinud, kui minu ees olev rekka poleks järgmisel tagumikus istunud, nii et ma sinna oma väikeautoga kuidagi ära ei mahtunud. Kuna nähtavus oli hea, otsustasin siis kohe kahest mööda sõita. Loomulikult oli nähtavus ka hea politseinikel, kes põõsas istusid ning kogu mu tegevuse filmile said. Vaielda ei olnud midagi - ühest rekkast möödudes oleksin kenasti oma ritta tagasi saanud liikluseeskirju rikkumata, teise rekka tõttu olin aga kahest pidevast joonest üle sõitnud. Mina ei rääkinud Poola keelt, nemad ei rääkinud mingit muud keelt peale Poola keele. Istusin seal autos, täitsin mingit sedelit (seal olid mingid inglise keelsed sõnad) ning pistetakse mulle äkki raamat nina alla, kus erinevad pildid joonte ja muude liiklussituatsioonide kohta ning iga situatsiooni taga summa zlottides. Näitavad mulle kahte pidevat joont ning selle taga 400 zlotti (mis siis umbes 100 eurot). Ma teatan, et mul pole nii palju raha. Nemad vastu, et pangaautomaati vaja otsida (ei mäleta, kuidas aru saime üksteisest, nad vist üksikuid inglise keelseid väljendeid oskasid). Mina ei hakka mingit kuradi automaati otsima. Läksin vaatasin autos, palju raha on, sain vist 200 zlotti kokku (võis ka vähem olla) ning läksin nende autosse tagasi. Näitasin, et mul nii palju on. Arutasid nad siis miskit ning näitasid mulle uuesti oma raamatut, seekord pilti, kus oli vaid ühest pidevast joonest üle sõitmine. Panid summa kirja, täitsid mingi nässaka paberilehe, mille nad tõenäoliselt pärast minu autost lahkumist prügikasti viskasid, sest see nägi välja hullem kui arve, mille Balti jaama turul saaks. Enam sellised asjad vist läbi ei lähe, sest isegi poolakad, kes aastaid tagasi sõitsid 100 zlotti autodokumentide vahel, seda enam ei tee.

 3 

Kuldsel nöuka ajal viis mu lasteaia tee iga päev mööda kommivabrikust. Elasin linnast väljas ja tol ajal olid asutuste lasteaiad vastavalt sellele kus vanemad töötasid. Kuna ema töötas mul Maratis, siis lasteaed oli Lasnamäel ja nii iga päev sai Sauelt Tondile söidetud. Ja oi seda magusat löhna, mis seal iga hommik tunda sai, ise emale alati rääkides, et suureks saan lähen kommivabrikusse tööle, sest siis saab nii palju komme süüa kui tahad:) aga loomulikult ei saanud minust kommivabriku töölist. Aitäh toreda aarde eest ja loodan, et köik jäävad viisakaks ja ei vöta sealt peoga komme. Meie vötsime kaks, kummalegi üks.

 9 

Väga julge lahendus :) Ment oli vist vahepeal tankimas käinud, sest nänni oli külluses, olime siiski viisakad ja tagasihoidlikud. Väga maitsev ja suu sai magusaks, AITÄH nii aarde kui magusa eest!!!

Politseiga on mul ainult ühekordne vahetu kokkupuude, aga siiski väga meeleolukas ja krimikoomika klassikasse mahtuv meenutus. Aasta oli siis 90-ndate lõpp kui mu vend oli hull sapakate fänn, kodumaja ümbruses oli neid kohe päris mitu, aga kuna vanust tal veel niipalju ei olnud, et nendega vabalt rallida (lube polnud), siis sõidetud sai mööda külavaheteid. Ükskord surnuaiale minnes oli partull ennast sisse seadnud väga kummalisele teeotsale ja kuigi me teda juba kaugelt silmasime ja kiirelt paremale pöörasime, tundusid politseihärrad siiski meie pöördest väga häiritud olevat ja hakkasid meid jälitama. No põgenemise-tagaajamise jõudude vahekord sapakas vs politsei-tollaegne-moodne-masin polnud just tasavägine ja seega saadi meid peagi kätte. Õnneks olin ma nende politseihärradega varasemalt tuttav ja seega pääses vend igasugustest jamadest, sai vaid kurja lause: "Auto jääb siia, lähete jalgsi koju ja las isa tuleb sellele järgi!" Pean siiskohal nentima, et järgi käis sellel ikkagi seesama vend, ööpimeduse varjus, isale on kogu meie põgenemine politsei eest vist siiani teadmata seikluseks jäänud :D

Väga lahe peidik. Meie 99'nda aarde puhul tegime ka suu magusaks. Aitäh.

Aitäh!

 5 

Eks tuli see aare leida,kuna olen ka ise üle 7 aasta sellele majale pühendanud,keetes kümmetkond sorti komme ka Kalevit ja Komeeti.Kui maja maha müüdi küüditati töölised maadpidi 10km ja teedpidi 20km kaugusele mispeale ma lasin end koondada.Oliver Kruuda kinkis meile lahkujaile punased roosid mis ajapikku küll mustadeks värvusid.Tegelikult lahkumisotsus oli õige kuna peale lahkumist on mu elujärg paranenud.Võtsime ka paar kommi aardest mälestuseks.Tänud peitjale laheda aarde eest !

 6 

Tuli teade usaldusväärsest allikast (otse tegialt), et aardega juhtus väike õnnetus. Eks tegijal juhtub nii mõndagi. Pealegi kahes logist loen, et logiraamat on ära haihtunud. Sellest oleks küll nüüd väga kahju, kui see ära kaoks. Nii ma siis ootasin pimedat. Kui saabus vaba hetk ja pimedus, läksin korjasin aarde ära. Ohoh. Siit oleks nagu tuulispask üle käinud. Õnneks oli logiraamat alles ja juba pool sellest täis. Plaanisin algul, et igasse ruutu mahub üks logija nagu mikro aardel. Muidugi paarist kilost nännist oli järgi jäänud paar grammi, aga see oligi inimestele rõõmu toomiseks. Oluline on, et aarde otsija lahkuks aarde juurest positiivse emotsiooniga. Olen oma igas aardes seda põhimõtet jälginud. Nüüd on aare jälle omal kohal tagasi ja valmis teile rõõmu pakkuma.

 5 

Õhtul pimeduse varjus töölt koju jalutades oli sobilik see aarde ka üle vaadata. Aardest eemaldasin kaks rändurit, mida sinna paluti mitte jätta aga seda ometi oli tehtud. Mõned kommid olid veel ka aga ühtegi nendest ei omastanud. Midagi lustakat kommide ega politseiga ei meenu.. Siis, kui mina veel laps olin nägin, kuidas teised lapsed vanematelt magusat mangusid aga mina olin pigem nukker, kui mulle magusat toodi. Minu silmad lõid särama siis, kui emme mulle viineripirukat tõi - tema ikka teadis, mis tema lapsele maitseb :)

Peedule: Täna 19:20 oli logiraamat vägagi olemas ja mina sellega eemale logima ei jalutanud ;)

 1 

Ka mina ei leidnud logiraamatut. Täna ca 19:30. Autodes logijaid ka ei paistnud. Kommipaberile ka logima ei hakanud. Sõna "ment" sobib äärde nimetusse kerge algriimi varjundi tõttu.

PS: ma pole magusa sõber aga tulen veel tagasi.

Leitud, tänan!

 1 

Kolmteist ja reede on just õige aeg oma viimanegi geoõnn proovile panna. Parkimistrahvi ei saanud, parkimiskell oli väljas. Politsei kinni ei pidanud ega tülitanud, vast ei piilunud ka akendest mitte. Aarde leidsime hõlpsasti ja suutsime valgel ajal enda arvates piisavalt märkamatult peidukast väljagi võtta. Isegi logiraamatu leidsime ruttu üles. Saime ka keeled magusaks. Aga ikkagi läks see aare mulle maksma üle 26 euro pluss kütus, auto amortisatsioon, riietuse kulumine (no ja muidugi ka vaba aeg ;-), mis on kulukuselt peale Nargö mitteleidu ehk lausa teisel kohal. Õnneks läks see kõik õigesse kohta - kõrvaoleva Kalewi kommipoe kassasse :-D
Viimane (meeldiv) kokkupuude politseiga oli ligi aasta tagasi, kui sai üks roolijoodik kinni peetud. Pikemalt saab sellest lugeda Karjaküla aarde logist, sest eks sai ikka geopeitumast tuldud, kus mujalt :-D
Oma pika elu jooksul olen politseiga saanud ikka nii ühel kui teisel põhjusel suhelda, nii era- kui tööasjus, nii kodumail kui teisel pool riigipiiregi (nt 2012 Hispaanias, 2000 Soomes). Kõige varasem kokkupuude oli küllap nii 11-12-aastasena, mil Pärnu nt küüru all sõbraga mingisuguse neljarattalise käruga korduvalt vastu parkla traataeda sõitsime ja seejärel seda sõidukit aia alt parklast tagasi toomas käisime. Ühesõnaga, ikka on kokkupuuteid - kes palju teeb, sel palju juhtub B)
Aitäh peitjaperele piisavalt suure aarde eest! Aare korras, kuiv ja sisustatud.

http://www.geopeitus.ee/aare/3254#246988

 13 

Konteiner oli sellises kohas linna-aarde jaoks üllatav jah ja logiraamatu lahendus ka tore. Nimed saime kirja ruttu ning pimeduses ei olnud kasti märkamatult tagasipeitmine samuti raske. Aga vot nüüd see humoorikas lugu… Endal mul politseiga nalja pakkunud kokkupuuuteid pole olnud, alati on kõik jäänud väga professionaalsele tasemele, aga allkirjeldatud lugu juhtus ühe mu kolleegiga, kelle abikaasa on samuti mundrikandja ning kellede kodus nüüdseks juba ülieakas emane hiirekeldrist lemmik elab. Lugu ise on järgmine: sõidab kolleeg koos abikaasaga õhtul töölt koju, enne vaja poest läbi minna õhtust toitu ostma. Hargnevad siis mehega kiiremaks asjade kokkuleidmiseks üks riiulivahede ühte, teine teise serva, järsku kolleegile meenub, et karvasaba toit sai ka otsa... Hõikab siis mehele, kes eemalolevale lemmikloomatoitude riiulile lähemal seisab, et kuule, võta vanamutile ka süüa… ja märkab kohkunult, et rahvas osa küsivalt, osa halvakspanevalt vaatama jääb, kuidas vormis seadusesilm vajalikku "vanamutisööki" kassitoiduriiulist läheb võtma… :D.

Aitäh peitjale uue magusa linnaka eest, oli tore :).

Tore peidukas sellises kohas. Kommidega selline kogemus, et head kommid saavad liiga ruttu otsa, seega käbelt logi kirja ja karp kinni. Politseiga pole ka midagi niiii kirjutamistväärivat kokkupuudet olnud. Tänud kommi eest!

 15 

Pean siinkohal piinlikkusega tunnistama, et mina olin see, kellel juhtus see väike õnnetus, mille tõttu oli peitja sunnitud planeerimata hoolduse ette võtma ja omakorda selle tõttu jäi vist vähemalt ühel geopeituril logi kirja panemata. Tuhat vabandust siinkohal veelkord peitja ees ja pika ninaga jäänud geopeiturite ees!

Aga et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma jutustama sellest, kuidas me noorgeopeituriga aarde avaldumise ajal parasjagu Rocca Prismas viibisime. Olime jõudnud pea-aegu poenimekirja lõpuni, kui järsku piiks-piiks kõlas. Selle peale haarasin telefoni ja ohh imet, tavaline aare Tallinnas. Kohe avasin kaardi ja …. Pärnu maanteel! Poenimekiri ununes ja FTF tuhin tuli peale. Kohe aga maandusin uuesti kahe jalaga maa peale, sest: selle aja peale, kui me oma toidukorvi makstud saame on Liis ja Madis juba autos (kass?!?); nendel on lühem maa sõita; homme on koolipäev ja kell on hiline. Niipalju siis FTF’ist. Noorgeopeitur ütles, et reedel lähme igatahes logima! Veits nukralt tuletasime meelde, mis meil veel poest vaja oli ja läksime koju. Kodus läksime arvuti taha ja hakkasime GP lehte värskendama, kes on esimene? Kindlasti Liis ja Madis! Ja olidki!

Saabus reede ja 13. Plaan oli selline, et kui noorgeopeitur õhtul trennist tuleb, siis lähen talle vastu ja paneme ühtlasi nimed ka logiraamatusse kirja. Mõeldud tehtud! Õigemini ainult mõeldud, sest napilt enne kuut õhtul kohale jõudes oli selline muguptus, et ohohoo. Proovisime end seal busside ja mugudega sünkida, aga oli näha, et see ei lähe kohe mette. Aarde huvides jätsime asja katki ja leppisime kokku, et õhtul hilja tuleme bussiga tagasi ja logime siis.

Saabus päris õhtu, sättisime end valmis ja saabusime bussiga kohale. Mähh, ikka on mugud liikvel! Õnneks kordades vähem, kui enne. Plaan oli meil seekord selline, et mina istun objektile, teesklen telefoniga vestlemist ja tema minu varjus tõstab kasti välja. Ei jõudnud mina veel istuda, kui üle tee bussipeatuses peatus auto. Ilmne ebaõnn! Ootasime siis, kaua ta seal ikka seisab. Tuli buss, bussist tormas jooksuga auto poole üks noormees. Istus autosse ja … auto ei sõitnudki ära. Mul hakkas igatahes juba telefoniga vestlemisest käsi väsima. Siis aga nägime midagi, mis viis päris telefonikõne mõttele, nimelt 112 numbri valimisele ja kõrvalt majast abi palumisele. Nimelt autos olijad läksid autos kergelt rüselema. Õnneks ei läinud asi väga hulluks ja varsti auto lahkus. Huuh! Nüüd! Aga ei, bussipeatusse tuli üks neiu. Natuke jälgisime teda, aga õnneks oli ta tähelepanu kinnistunud nufflisse.

Nüüd ma istusin, noorgeopeitur tormas objekti taha ja varsti sosistas: “väljas!” Mina küsisin, kas kasti lahti oskad teha, ütles, et ei oska. Pöörasin pea selja taha ja vaatasin kasti, päris pirakas teine, kuidas me sellega eemale logima läheme, siin nagu ei julgeks. Vaja logiraamat kätte saada ja eemale logima minna. Tuvastasin ka kasti avamise mehhanismi. Pistsin käe selja taha ja avasin kasti, endal pilk kogu aeg üle tee oleval mugul. Pistsin käe sisse … aga kus siis logiraamta on?!? Pöörasin siis pea uuesti selja taha ja vaatasin, et logiraamatut ei olegi. See ei ole võimalik!! Sobrasin siis veel käega kõik läbi ja varsti jäi midagi pihku. Selge, siin sees peab olema. Aga see on kinni!! Kobasin seda käega ja jäi mulje, et see on magnetiga kinnitatud. Tõmbasin kergelt, ei tulnud. Selge, ilmselt tugevate magnetitega. Tõmbasin tugevamalt ja see jäigi pihku. Õnnelikult eemaldusime ja avasime laeka. Eeee… mida…. äge... huuh, logiraamat käes. Panime nimed kirja ja...ooot, kus siis magnet on?!? Mida need liimijäljed siin teevad?!? Oi oi oi, mida ma nüüd teinud olen?? Suur õnn muutus kurvastuseks. Aga kuna enam midagi parata polnud, siis panime kõik nii kuidas olukord võimaldas tagasi ja läksime bussiga koju. Kodus kirjutasin peitjale ja palusin vabandust. Hea tahte märgiks lubasin peitjale mõned magnetid kinkida.

Nüüd ma siis olengi kõik ära rääkinud, nagu oli, ja pean veel lõpetuseks mainima seda, et igavesti lahe aare on kokku pandud. Teostus on lihtsalt super! Tõsi võib-olla ehk pisut liiga julge? Ja lahe nimi on aardel, seostub nagu “medikamendi” ja sealt edasi Pipi lainetel “medukamendi” :)

Me täname laheda aarde eest!

 1 

Leitud hilisõhtu pimeduses. Karp on täitsa tore ju, tavaliselt selliseid näinud sügaval metsas mitte kesklinnas :) Peitmisviis on muidugi eriti julge, loodame, et seda veekahuriga seal puruks laskma ei hakata millalgi :) Niiet olge tagasi peites eriti valvsad ;) Tänud aarde eest! Sai ka ikka paar kommi kaasa võetud :)

Ja Tanhel, usun et logiraamat oli ikka olemas ;) Vaata hoolikamalt kui uuesti külastad :)

 4 

Kahjuks on nii, et endal pole magusaga midagi naljakat juhtunud. Küll aga töötas sõber kunagi ammu selles majas. Nemad siis kolleegidega maiustasid liialt selle vedelikuga mis teatud kommide sisse käis ja tulemuseks oli see, et õhtul koju ei jõudnud. Järgmine hommik teatas ta naine et sai telegrammi kus oli kirjas "Ja v Pskove deneg net". Nad olid sõitnud elektrirongiga Balti Jaama aga seda kuidas tema istus Moskva rongi peale ta ei osanud seletada. Õhtul hämaras oli lihtne pirakas karp välja sikutada ja nimed kirja panna.

 5 

Praegu siis kodule kõige lähim aare. Ja politseimaja kõrval asuvat kommipoodi saab üsna sageli külastatud ja siiani on olnud mure kuna pood suletakse kell 18. Nüüd on aarde näol siis olemas 24h avatud maiustamise koht :)

Sõnaga ment seostub vene-aegne miilits, pilotka kuklas ja särk pükstest väljas. Teisena kohe kuulus teleseriaal. Tänapäevasele riigivõimu esindajale siiski ment öelda ei soovitaks. Pärast jääb üle vaid iseennast süüdistada.

Hilja õhtul peale tööd sõitsin seda teed pidi koju. Olin üsna väsinud ja peas käisid pikad vaidlused teemal "kas peatuda või mitte?"... Otsustasin, et ikkagi peab ära käima, millal muidu jälle pimedas siia satub.
Ja, oh issand, kui äge aare! Teate, kui kõik aarded oleksid sellised, siis ma päevad läbi ainult geopeitusega tegelekski! Aga nime küll ei saanud kirja (ärge mõelge, et mu käed olid aardenänni nii pungil täis). Ma lihtsalt ei leidnud logiraamatut. Ei tea, kas oli nii pime, et ka mina muutusin pimedaks või oli keegi parasjagu autos logimas?
Aga ikkagi aitäh! Pole hullu, et nimi kirja panemata, ongi jälle põhjust sinna tagasi tulla :D

 3 

Väga lahe konteiner on, tasus otsida. Seda aaret võiks isegi mitu korda leida, kasvõi igapäev. Kvaliteetne aare.

Mentidest: 16 aastaselt sõitsin rattaga Nõmmelt Piritale. Metodisti kiriku juures oli järjest mitu jalakäijafoori ning viimasena oli too, mis läheb üle trammirööbaste. Seda foori ma ei märganudki ning sõitsin üle, politsei oli teisel pool. Küsis dokumente ja miks punasega ülesõitsin jne. Küsis kus elan ning ütlesin, et Laagris. Seepärast lasi mu range suulisehoiatusega minema. Ega ma neid foore väga ei jälgi, pigem ikka autosi. Siiamaani pole ükski rattur foori alla jäänud...

Kui autojuhiload olid 6 kuud olnud siis läksin sõbra Lada rooli. Olime mitme autoga ning vaatasin, et sõbrad kaovad kiiresti eest ära. Küsisin, kas spidomeeter valetab, öelda et jaa jaa, anna julgelt minna. Andsin siis gaasi ning koheselt olid ka vilkurid seljataga. Politsei oli passinud vabaduse pst Hiiu-Kaare vahelise lillepoe ees. Politseiautos tükk aega räägiti, et pool aastat load olnud ning juba kihutan (72km/h linnas). Poole aasta pärast jääd uuesti vahele ning siis jälle poole aasta pärast ja siis lähevad load. Sisuliselt lineaarne võrrand, iga poole aasta tagant saan trahvi. Sain 60€ trahvi ning peale seda 4,5a jooksul pole enam vahele jäänud.

 1 

Lääne-Virust agiteeriti eile, et tuleb ikka kohe jalad kõhu alt välja võtta, aga meitel tuli vanadus peale, nii et kana küpses ahjus edasi ning pidasime väikestviisi videvikutundi. Hoopis paslikum oli täna läbi lausvihma kommi järele matkata. Aarde leidmine muidugi osutus selliseks suursündmuseks, et isegi vihm lakkas!

Aitäh peitjale! Jube vahva konteiner tõesti, sisust rääkimata!

Politseist: Ühe õnnetu juhuse tõttu puutusin mõned aastad tagasi lähemalt kokku Kilingi-Nõmme politseinikega. Räägitagu muidu võimuesindajatest, mida tahes, sealses pundis on igati inimlikke mundrikandjaid. Iseäranis Andrus Vaariku nimeline, kes, nagu välja tuli, ei olegi näitleja ning on sootuks minuenda kodukandist pärit :D Siinkohal tervitused ka Kilingi-Nõmme politseijaoskonna personalile!

 11 

Kuulge, inimesed, teil pole ikka vist üldse mingit muud elu, kui ootate ainult uue aarde avaldumist. :) Igatahes kui mina gp lehele jõudsin, oli aardel juba 4 logi ees.
Kuna pidin nagunii välja minema, siis läksin seda suurt ilmaimet vaatama, mis nii rahulikult politsei nina ette peidetud on. Logiraamatuni juhatas vaist, silmad ei seletanud küll midagi. Ja kui see karp oli enne pilgeni täis, siis on seal küll usinasti kohapeal käidud. :) Tänud aarde eest.

Ka minu seiklus politseiga jääb sellesse aega, kui alles noor ja roheline autojuht olin, ehk siis mingi 20 a tagasi. See on ka siiani olnud minu ainuke kinnipidamine ja trahv.
Saaremaal toimus selline äge üritus nagu Õlletoober ja sõbrannaga oli kangesti vaja sinna jõuda. Isa mulle mingitel imelikel põhjustel oma autot ei julgenud anda (võib-olla segas teda mälestus sellest, kuidas ma kord tema uhke Žiguliga kahe Mercedese vahelt läbi pressisin, nii et vaid mõned millimeetrid jäid kroonide kulutamisest puudu). Onu oli aga lahkemast lahke ja nii sõitsimegi peole. Tagasi tulime hommikupoole öösel, suveaeg, küllaltki valge juba. Mingil täiesti suvalisel kruusakal seisab politsei, napilt mõnikümmend meetrit eemal metsseaperest, kes mul just üle tee jooksis. Peab mu kinni ja küsib dokumente. Andsin juhiload, aga eks muidugi taheti ka autopassi. Ja neid mul polnud. Mul ei tulnud isegi pähe neid onult küsida. Seepeale käsutati mind autost välja ja kutsuti nende juurde istuma. Sõbranna jäi meie autosse magama.
Siis toimus meil järgmine vestlus.
- Miks teil autodokumente pole?
- Unustasin neid küsida.
Kas uskumatult naiivne või loodab tõesti politseid lollitada?
- Kelle auto see siis on?
- Onu oma.
- Mis ta nimi on?
- Tiit ...
Samal ajal oli teine tüüp usinasti andmeid kogunud ja teatas, et auto sellisele isikule küll registreeritud pole. Siis mul liigatas miskit mälus ja, üritades häält kindlana hoida, teatasin, et õige jah, auto võib olla registreeritud Meelise nimele, kellelt onu auto ostis.
Üldiselt, mina oleks nende asemel mu kohe arreteerinud ja kongi heitnud, kuna tõenäoliselt polnud toime pandud kuritegude ajaloos ammu keegi nii palju vassinud ja oma juttu muutnud. Kuid Saaremaa politsei...
Mehed vahetasid pilke, arvuti taga olev tüüp muigas ja ütles, et jah, auto on tõesti registreeritud Meelise nimele. Ohkasin peaaegu kergendatult. Vähemalt sellega läks täppi.
- Kas teil volitus on?
Oih. Kas selline asi peab ka veel olema? Mäletasin isa rahakotis mingit kortsunud paberitükki, mllele oli peale kirjutatud volitus ja mõtlesin, et ilmselt oleks mul pidanud midagi sarnast olema.
Ikka veel kestev vaikus.
- Ei ole. Unustasin küsida.
Mehed muigasid taas. No mida sellisega teha. Ilmselgelt poolearuline blondiin. Kujutan ette, et Saaremaal liigub vähemalt politsei seas nüüd küll üks hea blondiininali.
- Olgu, kirjutage oma lugu üles. Määrame trahvi 30 krooni. Aga ärge järgmine kord nii palju dokumente maha unustage.
Pärast üritasin onult pool summast välja pressida, kuna ta mulle ühtegi vajalikku paberit kaasa ei andnud, aga kuigi onu naeris mu loo peale mürinal teatas ta siiski, et ma pean siiski üksi sellega hakkama saama. Tema ei teadnud ju ka, et nii palju pabereid autoga sõitmisel vaja on.

 13 

Vat siis mis jurakas! Kui see aare avaldus, siis - Kevin, sic! - istusin Jüris, mängisin mälu ja olime just vastanud õigesti ära küsimuse nr 25: Mis on see, mida hetkel maitsta saate? Sihukest asja pole minu mälumängukarjääris varem juhtunud, et tuuakse lauale iga võistkonnaliikme jaoks pool kommi ja tahetakse teada, mis kräpiga (Evelin) on tegemist. Komeet oli.

Täna lõuna ajal kogu seda asja logides tuli aga laupäev meelde. Kolasime Kopenhaagenis, olime just lõpetanud GC1VME0 Copenhagen City 2 nimelise asja logimise (aare on minigripp, milles on kivi raskuseks ja logiraamat, ei karpi ega mingi liigset jura, vedeleb Kierkegaardi ausamba najal), kui ligi astus üks jopes tegelane, näitas Taani politsei töötõendit ja tahtis kangesti teada, mis see oli, mis ma sinna ausamba juurde panin. Aga geopeitusest oli ta kuulnud ja jäi lühikese seletusega rahule. Rääkisin seda lugu nüüd Anule, tema tuletas meelde vanemkonstaabel Tkatšenko, kellega meil oli au kunagi Supelvankri juures kohtuda. No ja arvestades selle aarde asukohta ja gabariite, hakkab siit samasuguseid lugusid muudkui tulema ja tulema.

Aga politsei kohta ment ütlema minu keel ei paindu.

 14 

Süüdistan Androidi süsteemiuuendust. Ja James Burrough'd. Ja Erkot :P Ei, tegelikult ikkagi ennast ju. Süüdlasi peab otsima, et põhjendada puudumist esmaleiult, mis toimus minust tühipalja 10-minutise jalutuskäigu kaugusel. FTF ju ometigi maailma kõige tähtsam asi :D Seekord sattus nii, et info uuest aardest laekus mulle alles napilt enne kuupäevavahetust. Lohutuseks sain siis kirja vähemalt esimese 12. novembri logi, kell 00:08, vist umbes üheksandana. Võtsin kaasa ühe maguselemendi ning ränduri, mida peitja konteinerisse jätta ei lubanud. See on Janarile omase hoolega valmistatud kvaliteetaare, kiidan teostust ja tänan!

Mendid. Ega ma siiamaani ei oska nimetatud maja veel päris politseiga väga seostada. Rohkem ühe koomikust endise MUPO juhiga, kes jäi ka selles ametis ikka koomikuks :D Aegade jooksul on pollaritega mõningaid seikasid ette tulnud, küll mitte midagi tõsist ega ka väga naljakat. Rääkida võiks ehk ühest liiklusohtliku olukorra tekitamisest täiesti liiklustühjas linnas jaanilaupäeva õhtul kell 23, vasakpöördel Vineeri tänavalt Pärnu mnt viadukti poole, kus jalg vajus raskeks ja rehv läks pisut suitsema. Muud liiklust tõesti ei olnud, aga tee äärde varju oli ennast osanud nähtamatult ära parkida sinivalge Skoda, mis pärast minu lärmakat ulakavõitu drifti (mitte Skodaga) kohe sappa võttis ja teisel pool viadukti punased vilkurid peale lülitas. Olgu mainitud, et märkimisväärset kiiruseületamist ei toimunud ega registreeritudki. Inspektor suhtus viisakalt, kontrollis dokumente ning küsis kahtleval ilmel, kas ma meelega tema nina all niimoodi esinesin. Tugev kummilõhn oli üleval, tundsin ennast piinlikus situatsioonis võrdlemisi ebamugavalt. Vastasin täiesti ausalt, et päris nii see planeeritud polnud ja nautisin vaid korraks nii üliharva tühjana avanevat laia linnateed. Politseinik naeratas ootamatult sõbralikult, ulatas dokumendid tagasi, tehes üheainsa protokollivälise etteheite: "Saan aru, et kui kapoti all on 320 vabalthingavat hobust, siis mõnikord tekib soov neid ka rakendada, aga avatud linnatänav pole selleks siiski õige koht." Eks jah, geopeiturina tean nüüd palju sobivamaid kohti, kasvõi näiteks aarde 161 juures. Kui kunagi Pontiacile värske rehviringi viitsin hankida, amordid ja pidurid vahetada, siis võibolla lähen sinna metslase kombel paarutama.

Lapsepõlve ja lõhnamälu teemal alles äsja võtsin sõna. Kalevi kommivabrikul on kindlasti selles mõttes päris oluline lahter minu mälestustes. Nimelt 11 aasta jooksul igal argipäeval 2 korda läbitud koolitee viis sealt mööda. Alustuseks sõitsin 4. trammiga Viru peatusesse, mis oli ühtlasi 18. bussiliini linnapoolseks lõpp-peatuseks. Vana kollane lõõtsaga Ikarus läks pea alati kohe Virus täis ja järgmises paaris peatuses litsuti jõuga juurde niipalju kui mahtus + veel natuke lisaks. Mõnikord uksed enam kinni ei läinud, üldiselt juht lihtsalt leppis sellega. Väikse koolipoisina ma ülevalt kinni hoidma ei ulatunud, pahatihti ei sattunud ka posti kõrvale. Ega reaalset vahet polnudki, kuna reisijate kered olid piisavalt tihedalt pakitud ja äkilisel pidurdusel või suunamuutusel kuhugi kukkumiseks mingit ruumi nagunii ei jäänud. Sihveri peatuses (praegune Vineeri) ning Tallinn-Väikses polnud hommikuti kellelgi enam lootust bussi peale pääseda (näiteks klassikaaslane sõitis kooli tulles enne ühe peatuse vastassuunas, Kino "Kosmosesse"). Ja siis ... Kalevi peatuses valgus kogu buss järsku nii tühjaks, et enamasti saime isegi istuma :D Rahvahulga asemel täitus buss tugevalt magusa aroomiga, mida hoovas sisse ka läbi olematute tihendite, soodsa tuule korral veel kahe järgneva peatuse jooksul. Ehe puhta shokolaadi ja iirise lõhn, mitte mingi kultiveeritud marjashampooni maitsega poolkeemiline kommilaadne toode. Lõhn oli nii võimas, et ausalt öeldes hommikust õhtuni selle sees viibides oleks igasuguse kommiisu ära võtnud. Niisiis plussid ja miinused :o)

Tänan aarde eest!

 2 

Kui aare avaldamise õhtul silma jäi, oli esmaleiuks juba kell ilmselgelt liiga palju ning ka esimesed logid juba olemas, seega kuhugi kiiret polnud, kuid otsus ära käia tuli siiski kiirelt, lootuses, et äkki saab kedagi teolt tabada. Ja juba kaugelt oligi taskulambiga askeldamist näha ning jooksuga sai tuvastatud, et tegemist oli pilditibi ja phantomiga. Väike geojutt, logid kirja, suu magusaks ja tagasi koju. Politseist oleks nii mõndagi rääkida, aga sellega sai lubatud, et jääb saladuseks. Magusaga on rasked suhted: nimelt see saab alati enne otsa, kui nautima jõuan hakata. Aitäh laheda asja eest.

 3 

Ajasin töökaaslasega juttu kui märkasin uut aaret. Jutt sai ruttu otsa ja terve tee autoni mõtlesin kiireima lähenemistee peale. Miski uudis oli päeval silma jäänud, et Tondi ülesõit on kinni, seega seda varianti vältisin kui tuld. Möödusin geopeiturite salgast, kuid liitusin nendega nii ruttu kui sain. Ülekäiguraja juures jäi mulle veel üks potentsiaalne geopeitur silma kuna kaart oli tal telefonis lahti. Ootas kaaslase ära ja nad said nime kirja peale mind. Magusahammas on mul suur ja viimane kokkupuude politseiga on seotud just sellesama ületee asuva parklaga. Tulime Taaviga linnast trennist ja ta tõi mind parklas asuva auto juurde. Parklast välja sõitmisel tuli välja probleem, et teemärgistusmehed on legaalse väljasõidu sulgenud. Kuna sealtkaudu ei saanud, siis pidime välja sõitma sama teed pidi kui sisse sõitsime, mis juhtumisi on ühesuunaline. Autodevoog oli üllatavalt tihe aga enne kui valgusfooris punast tuld polnud, ei õnnestunud meil pööret teha. Mina sain väikese autoga kergelt pöörde sooritatud, Taavi pidi Hiluxiga tükk aega nikerdama. Samal päeval tal juhuslikult oli ka kaduma läinud üks kahest rohelisest lehest ja üks esituledest oli ka läbi läinud. Igatahes ühel hetkel märkasin selja taga vilkureid, ja Hilux tõmmatigi maha. Politsei palus talt autodokumente samal ajal öeldes, et protokoll on juba koostatud ja kõik teemärgistus mehed on tunnistajad, eksimuseks punase tulega tee ületamine. Ühel hetkel kuulati ära ka Taavi versioon ja nii ta pääses trahvita. Teine lugu, mis mul kunagi meelest ilmselt ei lähe on see kuidas ma peale avariid politseibussi pidin kõndima, kiilasjääga teel ja murdunud kontskingaga. Aitäh aarde eest :) EV J: TB

 4 

Kui uue aarde avastasime oli FTF netis juba sooritatud.Sai mõtteid mõlgutatud Onu Bella värsiridade saatel :minna,mitte minna-minna,mitte minna - kindlasti minna!Sai siis autonina suunatud kesklinna poole ja igati seaduskuuleliku liiklejana kohale vuratud.Nullist autoga möödudes paistis miski tegevus taskulambi saatel toimuvat ja peale parkimist kiirustasime teolt tabama.Pilditibiga sai skoor viigistatud 1:1-le,mitte väga ammu aega tagasi tabas ta mind teolt Loogiliste Värvide juures :))))Tervitused teolt tabatuile ja tänud peitjale! Politseiga meenub üks lõbus seik,kui sõitsin jalgrattaga mööda Vabaduse pst ja mõõdeti minu kiirust radariga.Kohakuti jõudes hõigati mulle,et sõidan igati lubatu piires. Tahtsin veel mainida,et ka politseinike hulgas on geopeitureid.........

Kui aare avaldus, siis olime just jõudnud omale õhtusöögi jõudnud ära tellida. Selle aja peale, kui selle manustatud saime, oli kiire ammuilma möödas. Kohale jõudes polnud aarde juures enam kedagi, küll aga kõvasti nimesid logiraamatus. Panime siis ennast ka kirja ja maiustasime ka veidi. Aitäh peitjale.

Minu kohale jõudmise hetkeks oli esimeste kamp juba aarde tagasi jõudnud panna ja ajas seal juttu. Logisin siis ka aarde ära, aga selle aja peale hakkas seltskond laiali minema. Tänud peitjale!

 17 

Kell on 20:17, väljun kohvikust, helistan Erkile ja teatan, et kell on liiga palju aarete otsimiseks. Õnneks ta vastab, et ongi juba teel koju.

Jalutan läbi Tammsaare pargi, jõuan bussipeatusesse, sõiduplaan ütleb, et buss saabub minuti pärast. Avan geopeituse lehe, näen uut aaret. Tallinnas! Kiire koordinaadi kopeerimine kaardile (kirjeldust esimese hooga ei loe, sest see aare on uus: 17:00 ma ju olin alles lehel) ja kõne uuesti Erkile.

Ta vastab alles siis, kui ma olen ühe jalaga juba bussis, mis viib hoopis teise suunda. Saan teada, et ta on Hallivanamehe juures, nõus otsima minema ja õnneks jõuan bussist veel väljuda. Mugud peavad mind imelikuks. Kell on 20:26.

Jooksen Viru peatusesse, jõuan napilt bussile nr 36. Jeee, pool võitu on olemas. 10 minutit hiljem väljun Kalevi peatuses, kõnnin üle tee, kus ootab Erki. Saan teada, et otsima ei pea, sest veidi eemal käib juba usin logimine. Pole hullu, võtame rivvi. Korra üritatakse meile naljatades selgitada, et nullis seisva kamba näol on tegemist mugudega, aga liiga tuntud näod, et seda uskuda. Konteiner on muljetavaldav ja sobib hästi aarde nimega kokku. Login kell 20:39, viiendana - 22 minutit peale avaldamist.

Mina olen küll kiire, kuid seitsme maa ja mere taga on Liis ja Madis, kes on veel kiiremad. Peaks ka vist kisselli vahukoorega sööma :D

Aitäh põnevuse tekitamise ja toreda aarde eest ;)

**

Juhtumised politseiga: 12.klassis oli mul koolis autoõpetuse tund, kus õpetati kõike alates rehvi vahetusest (ma mõtlen rehvi panekut veljele mitte lihtsalt poltide kruttimist) ja lõpetades akuvedeliku vahetusega. Lisaks ka liikluseeskirja ja auto juhtimist. Peale eksami sooritamist võis minna ARK eksamile. Autoehitus mind väga ei köitnud, ma olin veendunud, et kui jõuan auto osta, jõuan ka remonditöökojas käia. Lisaks oli teadmine, et rattavahetus algab miniseeliku kandmisest, sest ise ma polte lahti ei saa. Eksamil oli õnne ja tõmbasin pileti "Auto igapäevane hooldus" - teate küll ju, et iga päev kontrollite enne rooli istumust üle õlivarda, rehvide rõhud, peeglite olemasolu, kõik tuled (ka pidurituled :D), klaasid, kojamehed, üldise puhtuse, numbrimärgid, tulekustuti, tõkiskingad, ohukolmnurga, autoapteegi, kütuse olemasolu kütusepaagis, jne. Hinne 5 ja luba nädala pärast ARK eksamile minna.

Kolm päeva enne eksamit peatas politsei mind Kapa-Kohila teel kinni. Põhjus: autol ei põlenud sõidu ajal esituled. Politseinik kontrollis seejärel dokumente, mida mul otseloomulikult ei olnud (pass oli kodus ja sellega minu dokumendid piirdusid). Koheselt vormistas ta protokolli, kuhu kirjutas "Juhtis mootorsõidukit juhiluba omamatta". Seejärel käskis inspektor Raha kirjutada mul mingisse kohta "Olen eelnevaga nõus" ja allkiri. Hakkasin vaidlema, et ma ei ole sellega nõus, sest -mata vormis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. Vend, kellele samal ajal vormistati protokolli (kuna lubas juhilubadeta isiku autorooli), käskis vait olla. Politseinik hirmutas, et tähenärija võin ma ju olla, aga eksamile mind ei lasta, kui trahvimärge üleval. Kodus raporteerisin vanematele, millega olin hakkama saanud (tegelikult soovisin lihtsalt korra veel sõitu harjutada täiesti kõrvalisel külavahe teel). Nad olid päris kurjad. Lohutasin neid, et niigi läks hästi, tegelikult polnud mul ka turvavööd peal. Järgmisel päeval käisin trahvi maksmas ja eksamile sain ka.

Kui load kätte sain, pole ükski politseinik mu sõidustiili vastu enam huvi tundnud.

**

Aastal 2002 ärkasin ma ühel laupäeval selle peale, et keegi koputas. Uksesilmast nägin, et ukse taga on politseinik. Avasin ukse, ta tutvustas end ja küsis, et kas veri, mis on maja ees oleva auto uksel, on minu oma. Vastasin, et see kuulub ilmselt mu poiss-sõbrale, kes oli klaasiga kätt vigastanud. Järgnes küsimus, kas tema on autosse sissemuukinud. ??? Mida? Ta magab toas. Läksin politseinikuga koos välja ja nägin, et keegi on öösel autos vargil käinud ja varastanud sealt kilekoti koos kingadega ja spordikoti täie musta pesu (sel ajal polnud mul pesumasinat ja olin koti õhtul autosse pannud, et maale minna, kuid siis otsustasin, et hommikul on mõistlikum sõita). Järgnes üksikasjalik riidehilpude ja pesu kirjeldamine politseinikule ja oletatava hinna pakkumine. Politsei tegi autost mõned pildid. Mõni nädal hiljem kutsuti mind uurija juurde ja mulle näidati pilti, mis olevat tehtud auto tagumisest põrandast. Fotol olid tühjad alkoholi purgid (olin eelmisel päeval veidi varem olnud sõpradele kaine juht). Uurija küsis, et kas mul on autos minibaar. Sain teada, et varga olid nad ka kätte saanud, aga riideid mitte. Samal ööl käidi kõigis autodes sees, mis sel tänaval olid. Teistelt varastati autoraadioid. Mõni aeg hiljem käisin kohtus kuulamas hala, kuidas pikanäpumehel on raske lapsepõlv olnud, vanaema üksi kasvatas, tööd ei ole, väike laps on peres - nii südantlõhestavalt kurb. Ei näinud ma riideid, ei näinud ma raha. Sain vaid teadmise, et autosse ei tohi mitte midagi jätta, sest iial ei või teada, mida vargal pole.

Tagantjärele on mõlemad juhtumid koomilised mu jaoks.

**

Kommidega on ainult kurvad lood: need saavad alati liiga kiirelt otsa :D

 4 

Lõpuks ometi! Juba pikka aega olen ma oodanud üht toredat FTFi! Täpselt kuu aega ilma ühegi leiuta ja nüüd kohe peavõit! Eile sõime üle pika aja taas mustikakisselli vahukoorega ja lootsime, et sarnaselt eelmisele sarnasele olukorrale tuleb taas uus aare. No peaaegu... igatahes täna saabusime objektile ja leidsime eest tühja logiraamatu (enne ikka otsisime tükk aega seda). Mõnus, suu sai magusaks. Natukese aja pärast läks Madis rändurit tooma ja nii siis juhtuski, et vist 3 logi sai enne aarde tagasipeitmist veel kirja ja üks aardeotsing toimus veel enne meie lahkumist ka. Päris korralik geosündmus! 8 osalejat. Suud saime ka magusaks. Politseiga kogemusi pole :) Aitäh!

 1 

Kalevi vabrik andis tööd ja leiba ka minu isale. Lapsepõlves oli ta töökoha külastamine väga kosutav tegevus - toredad tädid jagasid lahkelt lapsele kommi. Nüüd tuli kommidega kastike väga meeldiva üllatusena, suur tänu.

 3 

Õige magus FTF kell 20:30. Olime kaua meile sobivasse kaugusesse aaret oodanud ning Liisil oli lausa kuu aega Eestis otsitud aaretega vahele jäänud. Aitäh, meile meeldis!

Politseiga mõned kogemused on: Kõige esimene kogemus peaks olema kuskil 6-8. klassi kandis, kui talvel klassiõhtult pundiga koju minnes tundus olevat kõige parem mõte visata paneelmaja seina pihta lumepall. Sein asendus aga aknaga ning juhuslikult sõitis selja taga politsei. Sõbralik jutuajamine ning taheti jaoskonda viia, et vanemad järgi kutsuda. Selgitasin, et kodu siin samas ja läheks ikka ise koju. Lubaduse peale, et enam ei viska suvalisse aknasse lumepalle, lubati teekonda jätkata.

Teine juhtum on aastaid 4-5 tagasi. Tegevuspaik Muhumaa, asula piir. Mingi töllakas oli asulas kõrvalteelt ette keeranud nii, et pidin pidurdama ja hoo maha võtma. Kuna sõit jätkus alla lubatud kiiruse (40-45 km/h, asulas lubatud 50 km/h), siis otsustasin vahetult enne asula lõpu piiri sooritada möödasõidu. Võsas oli aga politsei, kes fikseeris ära, et toimus kiiruse ületamine. Jällegi sõbralik vestlus, küsimus, et kuhu kiirustan jne. Kiiruseks fikseeriti 68 +/-3 km/h, nii et selle koha pealt vedas (kiiruse ületamine kuni 20 km/h on teatavasti kõige madalama "hinnaklassiga"). Politseinik perekonnanimega Miilits oli sõbralik ning kuna see oli üks esimestest liiklusalastest rikkumistest, siis piirduti 300 kroonise trahviga.