Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tallinna linnamüür ümbritseb vööna meie ilusat vanalinna- UNESCO maailmapärandi objekti, kus peaaegu terviklikult on säilinud 11-15. sajandil välja kujunenud tänavate võrk ning hulgaliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud sakraalhooneid ja elumaju koos aitade / ladudega. Müür ise ei ole linnast vähem muljetavaldav ja mööda selle tänaseni säilinud osi me Teid jalutama kutsumegi. Aarde leidmiseks pole muud vaja teha, kui jalutada iga tornini, lugeda kokku soovitud asjad ja lõpuks liita omavahel kõik saadud numbrid. Nii saate kokku neljakohalise numbri, teete ühe liitmis- ja ühe lahutamistehte ning leiategi aarde. Lihtne, eks? :). Mõnusamaks olemiseks võite loendamiste käigus põigata ka sisse tornides pesitsevatesse muuseumidesse ja näitustele, sööma või kunsti ostma... Või lihtsalt jalutada tornist tornini, käes fotokas superilusaid vaateid pakkuvate piltide tegemiseks ning talvel tops sooja glögi koos tuututäie krõbedate mandlitega või suvel jäätis... :).
Jalutamisega võite alustada näiteks nii, nagu meie seda aaret peites tegime, ning esimesena külastada
Nunnatorni. Aarde leidmiseks loe siin kokku torni ukse hingedel olevad needid ja seejärel võid lipsata trepist üles – külastama kahte järgmist torni mööda puidust kaitsekäiku :). Müüril jalutamise aeg on siiski piiratud, huvi korral säti külastamine kas nädala algusesse (E, T) või nädalavahetusele (R-P), uks on soovijatele avatud kl 11:00-16:00.
Järgmine torn on Saunatorn. Mööda müüri sisekülge jalutades näed, et torni läbiv kaitsekäik on kindlustatud massiivse puidust piirdega. Pane kirja, mitu vertikaalset posti piiret toetab ja jätka seejärel astumist, kuni jõuad järgmiseks
Kuldjala torni juurde. Ka siin on vaja teada ukse hingedel olevate neetide arvu. Kui uks kohe silma ei jää, siis ära sellest heitu, ta on küll seal põõsa taga :).
Edasi mine müüri vaatama väljastpoolt, kõige parem on seda teha nii, et jalutad tagasi Nunnatorni juurde (sinna on maad umbes 250 meetrit) ja väljud mugavalt läbi sealse ilusa Suur-Kloostri tänava kaarvärava. Neljas torn kannab nimetust Nunnadetagune ja selle juures on asi lihtsamast lihtsam: vaata ainult, kuidas torn müüril “ripub” ja loe kokku, mitu kaart kunagi talle tema paremaks toestamiseks jalgade alla on võlvitud. Kirjas? :). Hästi, siis saad edasi liikuda
Loewenschede torni juurde, mille on oma igapäevasteks tegevusteks hõivanud grupp kunstnikke. Mis alal? Seda näed, kui vaatad ukse kohal olevat silti. Ühtlasi jäta meelde, mitmest tähest seal olev sõna koosneb, nii saad endale kirja veel ühe vajaliku numbri :). Kui juhtud siit mööda jalutama mittepühapäevasel päeval, saad soovi korral torni ka sisse astuda ning mitmekülgset ja fantaasiarikast kunsti kaasa osta (uksed on avatud E-R 11-18, L 11-15).
Järgmine torn on Köismäe torn, mis täna kuulub lähedalasuvale Tallinna Linnateatrile. Sinul on vaja teada, mitu vertikaalset lauda on torni kahepoolsel uksel? Käes? Siis on aeg edasi liikuda ja minna taas uurima müüri sisemist külge ning seda saad teha siitsamast, müüriaugu kõrvale jääva
Plate torni juurest. Hilisemaks arvutamiseks märgi endale selle torni juures üles, mitu kivist trepiastet siin soovijad ukseni viib ning seejärel võid uudistama minna kas vastasasuvat tillukest ja teistmoodi Ukraina Kreeka-Katoliku kirikut (kus jumalateenistused toimuvad küll üksnes reedeti kell 18.00 ja pühapäeviti kell 11.00 /ukraina keeles/) või liikuda edasi
Eppingi torni juurde. Siinse torni ukseava on olnud algselt teistsugune kui praegune, kuid eelmist markeerib kinnimüüritud kaar ning vanad uksehinged. Mitu praeguseks kasutut uksehinge on siin tänaseni näha? Lugesid ära? Väga hea :). Nüüd võid uurima minna torni sisu, külastajad on siin teretulnud proovima rõngassärke ja turviseid ning käsitlema relvi, samuti võivad huvilised siin endale suveniiriks teha koopia Tallinna Esimesest mündist... Talvehooajal saate sisse astuda L-P kl 11-16, suvel ka nädala sees.
Üheksas tornidest on Grusbecketagune torn. Siin vaata samuti järgi, mitu trepiastet viib sind sissepääsuni selles põnevas tornis, kus täna toimetab Ukraina Kultuurikeskus muuhulgas projektiga Tallinna Noa laev. Noa Laev oli projekt, mis kuulus Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi ja mille raames valmisid siia vaatamiseks mitmed puidust suuremõõtmelised mehaanilised raamatud ja mänguasjad. Täpsemalt saad huvi korral lugeda siit; uksel olev silt lubab, et tunni aja jooksul (kl 11-12) laupäeviti ja pühapäeviti on torn ka etteteatamiseta külastajatele avatud :).
Kümnendaks torniks meie ringil on Paks Margareeta – massiivne suurtükitorn, kus täna asub Eesti Meremuuseum. Muuseumitorn on ühendatud Suure Rannaväravaga, mille seinalt leiate infotahvli värava kohta. Märgi endale hilisemateks arvutamisteks tahvlilt üles esimene aastaarv ja võidki lugeda 10 esimest torni läbi käiduks :). Järgmist kümmet alustab väljaspool müüri astudes
Stoltingi, aga kuna see jääb suht kehvasse nurka, saate siit midagi loendamata mööda jalutada :). Seevastu
Hattorpe-tagune torn jääb aeda, kus on põhjust pikem peatus teha – siin pakub teile mõnusat toitu restoran “Leib, resto ja aed”, mis on mitmel aastal, sh 2015, valitud ka Eesti 50 parima söögikoha hulka. Kuid hea-parema nautimise järel ära unusta ka tähelepanelik olla ning jäta hilisemate arvutuste tegemiseks meelde torni kõige alumise akna ruutude arv.
Edasi saad jalutada mööda Uut tänavat ja Bremeni käiku Bremeni torni juurde. Seda torni pääsed uurima läbi võlvialuse, mille uksepealses on mõned palgid. Jäta meelde, mitu palki seal täpsemalt on ning
jaluta seejärel edasi Munkadetaguse torni juurde, kus on omale kodu leidnud järjekorde muuseum/galerii ning kus asuvast Eesti disaini showroomist saab osta Eesti disainerite loodud valgusteid, rõivad ja aksessuaare. Tornigaleriis korraldatakse ka disaini ja kunsti väljapanekuid. Torni külge ehitatud eeshoone paremal küljel, kohe majanumbri 58 kõrval on aken. Mitmeruuduline see aken on?
Järgmine torn müüris on Hellemanni. Siin on ukse kõrvale sepistatud üks kahekohaline number, pane see endale kirja ja mine seejärel uurima torni sisu või liigu edasi
Viru Värava juurde, mis muide on ka Tallinna linna ametlikult registreeritud kaubamärk :). Siin vaata järele, kui palju McDonald-si poole jääva torni vahevõlvil on kitsaid, kolmeruudulisi aknaid (vaja on ära lugeda nii sees- kui väljapool müüri olevad aknad), ning edasi pääseb taas lihtsamalt sest
Hinke torn jääb majade vahele peitu ja on vaid osaliselt nähtav Pärnu mnt poolt, mistõttu ka siin midagi loendada vaja ei ole. Aga üle vaata ta ikka, mujal sellist elumajade vahele kinni ehitatud torni ei näe ;).
Assauwe tornis asub Eesti Teatri ja Muusikamuuseum ning torni küljes ripub muuseumi logo. Mitu kandlekeelt on rippuva logo pillil?
Kiek in de Köki tornis on endale koha leidnud Tallinna Linnamuuseum ja bastionikäigud ning siia soovitan kindlasti sisse astuda :). Samuti ära unusta üle vaadata torni lõunakülge – sealt leiad hulga suuremaid ja väiksemaid kahurikuule, mis sinna Liivi sõja mälestuseks müüritud. Sina märgi üles, mitu suurt kuuli on müüritud seina ühtse reana ning liigu edasi
Neitsitorni kus on koha sisse võtnud mõnus muuseumkohvik. Suviti saab istuda siin kaitsekäiku jääval müüripealsel ning hoov ise on igal ajal täis kauplejaid, kes müütavad siin suveniire ja maitsvaid ampse/jooke. Pidevate suurte rahvahulkade tõttu on asjade lugemine siinses hoovis samuti natuke lihtsam – vaata uksest paremale jäävalt infotahvlilt, millal seda torni on esimest korda mainitud ja kohe samalt hoovipealselt loe ära ka
Tallitorni trepiastmed esimese ukseni. Seejärel liigu edasi
Lühikese jala väravat uurima; selleks pole vaja teha muud, kui kõndida mööda kitsast käigutänavat tornini ja lugeda kokku torni kõrvale jääva kahepoolse uksega värava helehallid, terava tipuga vertikaalsed latid (ka murdunud tipuga latt läheb arvesse). Ning siis polegi muud kui minna viimase torni juurde, milleks on
Pika jala väravatorn. Seda torni on kunagi suletud 2 paari ustega, sina vaata, mitu värava hinge on neist kunagisest kahest uksest alles.
Ja ongi kõik. Liida nüüd omavahel kõik numbrid. Saad ühe neljakohalise arvu ABCD. Aarde leiad koordinaatidelt: 59 26.EFG' kus EFG=BCD-527 ja 24 44 HIJ' kus HIJ=BCD-262, edukat leidu :).
Vihje: Vaata lõpp-punkti jõudes vasakule, musta metalltara näed? Keskendu puu taha jäävale nurgapostile ;)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.ohtuleht.ee/527753/umber-vanalinna-tornist-torni https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3015
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp-punkt | Lõpp-punkt | Geokontroll 151/956 |
Aarde sildid: soovitan (26), vaatamisväärsus (15), lahe_teostus (8), välimõistatus (8), ilus_vaade (6), pikem_matk(>1km) (3), 2015_aasta_aarde_kandidaat (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC68274
Logiteadete statistika: 114 (97,4%) 3 10 1 0 0 0 Kokku: 128
Lõpus kahtlustan pigem ootamatut geoerosiooni kui muude kehvade asjaolude kokkulangemist. Muidu aga väga põnev ja informatiivne aare, aitäh!
Oli see alles jalutuskäik. Koordinaadid said kogutud paar päeva varem ning arvutuskäigud tegime kodus. Tol hommikul aknast välja vaadates oli ilm nii ilus, kuid koheselt kui vanalinna jõudsime läks pilve ning tõusis tuul. Sai tutvutud väga huvitavate kohtadega, kuhu võibolla muidu polekski pikemalt peatuma jäänud. Sealhulgas turnisime ka linnamüüril elu hirmsaimal trepil, kust alla sai tulla vaid tagumine ots ees. Soovitan soojalt oma jalutuskäigu planeerida sellele ajale, kui linnamüüri uksed avatud on. Suur tänu põneva jalutuskäigu eest!
Korralik ettevõtmine ning kui ka tornide tippu ronimisel sai nähtud vist senise elu kõige hirmsamat treppi üldse. Muidu aga tore jalutuskäik ning lõpppunktis päris uhke massivne maja, mille olemasolust mul aimugi polnud.
Selle aarde leidmise eeltöö ehk müürivaatlemise jalutuskäik sai ära tehtud kevadel. Matemaatika jäi kodutööks ja ega see nii lihtne polnudki - oli omajagu pusimist enne kui roheline tuli anti. Nüüd siis lõpuks tulime logisime ka aarde ära. Aitäh peitjale nii mõistatuse kui aarde eest!
Küll see on hea turistiaare ja küll on äge linnamüür! Et kogu ring tuleb peale teha, siis sai päälinna vanalinn hoopis tuttavamaks ja kohtusin tornidega, kus kunagi pole varem käinud. Korra jõudsin lõppu minnes mõelda, et see koht on nagu linnamüürist eemal, aga mis siin vanalinnas tegelikult ikka kuigi eemal saab olla? Aitäh peitmast. Üks toredamaid sel aastal.
Juuni esimestel päeval toimus Tornide väljakul pärimuskultuuri festival Baltica. Mul oli muidugi geo-meelelahutust vaja ja nii ma piilusingi, et mis siinkandis peidus on. Tornide nimekirjas jõudsin kahe päeva vabadel hetkedel peaaegu poole peale (või siis täpsemalt Paksu Margareetani), aga mõned päevad hiljem konverentsil olles tegin puudu jäänud tiiru kahe kiire jalutuskäiguga lõpuni. Nii tore oli! Lõpuks ometi sain mingi arusaamise sellest, et kus üldse linnamüür asus ja kus on selle piirid Toompeaga. Suur-suur tänu!
Eks pea 8a jooksul on muidugi üht-teist muutunud - sissepääsude ajad on nihkunud, jumalateenistuste kellajad muutunud ja mõni restorangi pankrotti läinud ja uuega asendunud. Aga linnamüür ja tornid on alles ning isegi Lühikese Jala värava murdunud otsaga latti pole keegi uuega asendanud :)
Arvutused jätsin hilisemaks ajaks, sest viimase torni juures lõpetades pressisid juba peale muud kohusutused. Kui nendeni jõudsin, siis geokontroll andis mulle esimesel katset täiesti punase tulemuse, aga kuna arvutused just eriti keerukad polnud, siis sain tasapisi geokontrolli piinates ka õigele koordinaadile pihta. Minu enda loetud tulemus oli 5 võrra väiksem kui geokontrolli käest naeratuse saamiseks vaja. Lõpuks sai vihje järgi täitsa kergesti logiraamatule näpud ligi - gps näitas täiesti lootusetult valesse kohta. Aga hea meel, et sain nädala jooksul kestnud otsingud lõpetatud.
Suur-suur tänu ekskursiooni eest!
Seda mõistatust võtsin ikka enne kui otsustasin lahendama hakata nii mõnigi kord lahti ja panin uuesti kinni, et ikka igevesti palju numbreid vaja koguda ja eksimise ruumi eriti nagu pole. Paar nädalat tagasi aga oli ilm niisugune, et libeduse tõttu oli võimalik liikuda vaid linnatänavatel, seega vanalinnatuur tundus õige valik. Võtsin mugust sõbranna kaasa ja neid igasuguseid jupstükke me lugema suundusimegi. Tegelikult kujunes see jalutuskäik igavesti meeleolukaks ja huvitavaks. Lõpp-tulemus oli küll 30 meetrise veaga, ju me kuskil millegagi eksisime, aga tänu vihjele polnud kohapeal sellega mingit probleemi. Tänud peitjale vanalinna müüritornidega tutvuma kutsumast ja loomulikult ka toreda lõpp-aarde eest
Mingi hetk jalutasin läbi kõik punktid ja kogusid andmed kokku. Täna oli Mail mõistatust vaja ja sealkandis oli ka üks event, mis sobis ilusti kokku meie päevase teekonnaga. Aitäh!
Kui juba seal kandis sai jalutatud, siis vaatasime uue peiduka ka üle.
Oh seda geopimedust. Samal päeval, kui me olime Kalamaja kuulsused ära lahendanud, siis otsustasime, et teeme siis ikka täismahus geotuuri ja lahendame siis linnamüüri ka ära. Kõik punktid sai kenasti läbi jalutatud. Eks sai juurde kogutud nii mõnigi fakt, mida varem ei teadnud. Samuti jalutasime ise müüril. Kalkulatsioonid olid esialgu 10 meetri täpsusega täppi läinud. Mina olin jonnakas ja korrigeerisin arve nii palju, et kontroll täitsa pihtas-põhjas näitas (mitte, et oleks vahet polnud, kas ikka täpne peab olema). Lõpus käisime kohal ikka rohkem kui ühe korra. Uurisime, vaatlesime ja poleerisime. No ei midagi. Isegi täitsa võimatud objektid katsusime läbi. Väga mitmel korral olime siiski aardele otsa vaadanud. Kirjutatud sai isegi peitjale. Lõpuks tuli siiski mõistus pähe ja saime aarde kätte. Informeerisime ka peitjat, et tegelikult on aardega kõik kõige paremas korras. Suur tänu mõnusa jalutuskäigu ja toreda aarde eest. Oli väärt avastus vanalinnas.
Ühel nädalavahetusel, kui meil Märteniga suurt midagi plaanis polnud, tulime vanalinna ja võtsime nõuks siinsed liikumismõistatused ära lahendada. See oli üks neist. Saime meiegi tornides turnida, sest me kumbki polnud linnamüüril enne käinud. Mõne torni juures tekkis vastuste osas küsimusi ka, panime mõlemad variandid kirja. Lõpliku lahenduseni jõudsime aga alles kodus arvutusi tehes.
Korra käisime lõpus piilumas ka, kuid midagi silma ei jäänud. Kahtlustasime juba, et äkki on kadunud, küsisime peitjalt nõu. Saime natuke täpsema vihje ning sellega varustatult tulime täna tagasi. Oli täitsa omal kohal ja olemas - tunnistame end geopimedateks.
Aitäh! Meile jalutuskäik meeldis ja lõpp oli ka huvitava koha peal.
Aare taastatud. Jessas, kui kahju mul selle aarde originaal-logiraamatu kaotsiminekust on, seal oli muuhulgas Mega ajast nii ägedaid templeid ja läbi aegade jäetud mängijate poolt terve hulk toredaid tervitusi...
Uus konteiner sai 2 x väiksem ning logiraamat muundus ribaks; katsetan esialgu aarde püsivust sellisel kujul ning kui läheduses toimuvad ehitustegevused ükskord punkti saavad võib ehk mõelda ka esmase lahenduse uuesti kasutuselevõtule. Aarde asukoht muutus samuti aga midagi uut moodi arvutama ei pea te siiski hakkama; lõpp-punkti jõudes liikuge lihtsalt vasakule jääva musta metallaiani ja keskenduge seal puu varju jäävale seina-äärsele nurgapostile :).
Aitäh Helenile ja Salmele kampatuleku eest, esmalt uusi võimalikke peidukohavõimalusi hindama ning hiljem valgustkarvate spreioperatsioonide katteks ka varjualust pakkuma ;). Loodetavasti suutis too eksprompt loodud camo ööga end siis ka vihmas mittekleepuvaks tinistada ning esimesed otsimaminejad ei pea lahkuma moega, nagu oleks nad just tulnud plahvatava ampulliga sularahakohvrit muukimast... :D.
Aare on taas kättesaadav, kel käimata, olete oodatud linnamüüri juurde jalutama :).
Aare kadunud. Aitäh Helenile ja Salmele möödaminnes pilku peale viskamast.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aarde lahendamiseks tegin põhjaliku eeltöö, printisin kõik küsimused välja, viimistlesin kaks korralikku A4-ja ja mõtlesin, et iga kord, kui ühe torni juurde satun, siis saan punkti võrra vastusele lähemale. Alustasingi väga entusiastlikult ning juba esimesel päeval oli mul 5 torni andmed koos.
Siis juhtusin onutütardega kokku, kes teavitasid, et neil algab puhkus ja kas ma ei võiks neile soovitada mingit head geopeituse mõistatust, mida lahendada. Nagu naksti võlusin oma suurepäraselt viimistletud A4-ja kotist välja ning ulatasin ülesande neile. Igaks juhuks tegin veel pilti ka, et kui ikkagi ise enne lahendama jõuan.
Mõni päev hiljem sain telefonikõne - et meil on nüüd numbrid aga me ei oska koordinaatidega miskit teha :) No kui ei oska, aitame ja nii juhtuski, et minu geoteadlikest mugudest onutütred aarde enne mind leidsid.
Mina aga olin kaval - kui juba teisendada oli vaja, panin ka oma täpi õigemasse kohta ning täna jalutasin sealt läbi. Kuue sekundi leid, võiks öelda. Aitäh aarde eest, patuga pooleks lahendatud ja ausalt ise kohapeal leitud :)
Aarde otsimisest võtsid osa Kadri, Egert, Karin ja Hanna. Leidsime aarde edukalt üles ja teepeal leidsime ka seniavastamata kohti ning maitsesime head ja paremat.
Kõik need tornid sai mõnda aega tagasi läbi jalutatud. Täna oli lihtsalt lõppu tulemise vaev. Tänud selle külje pealt vanalinna tutvustamast
Leidsin koos Artur K. Nüüd oli hea põhjus külastada ka neid torne, mida varem pole viitsinud külastada. Tänud peitjale.
Vanalinn on minu kaardil ikka veel häbematult täpiline... Eks ta asub ju siinsamas ja tore on seda järjepidevalt kuhugi "homse varna" lükata :P Linnamüüri aarde boonuseks on ka hulgaliselt vahepunkte, mille läbimine alati liiga tülikas on tundunud. Osaliselt infokildude kogumine mul aga väga hästi välja ei tule, ikka suudan oma märkmed pilla-palla kuhugi sahtli põhja vedelema unustada.
Täna oli plaan niikuinii vanalinna külastada ja miks siis mitte üks pikemat sorti jalutuskäik ette võtta. Alustasime küsimustele vastamist tagurpidi, hulka sai põimitud ka teiste aarete külastusi ning muhulised munakiviteed risti-rästi läbi käidud.
Mõnes üksikus punktis takerdusime ning jäädvustasime omale hoopis loogikale tuginevad vastused, mida hiljem peitjaga täpsustasime. Munkadetaguse torni juures kohtasime mitut seltskonda, kellel oli samasugune kaart näpus, ainsaks erinevuseks et neil oli punktide leidmisega jube tuli takus. Liigitasime tundmatud mitte geopeituriteks ja astusime rahulikus tempos edasi :) Aaret logides oli hea meel, et vastu vaatas mõnusalt suur originaal logiraamat.
Kokkuvõtvalt väga mõnus jalutuskäik – ei olnudki varasemalt kõikide tornide hingeelusse süvenenud ja mõni koht tuli ka täieliku üllatusena. Peale logimist külastasime põgusalt Jõuluturgu, kuhu hoolimata pandeemiast oli üksjagu rahvast kogunenud. Suur aitäh, oli mõnus soliidses riietuses linnavahel patseerida! :P
Muutsin Neitsitorni osa puudutavat aardekirjeldust (uus: vaata uksest paremale jäävalt infotahvlilt, millal seda torni on esimest korda mainitud); aitäh Raulile (Raul_77) ja Simonele (Simpsu) muudatusvajadusele tähelepanu juhtimast ning Simonele ka uuele kirjeldusesõnastusele kaasa mõtlemast :).
Kui Tallinnal on mõni positiivne külg, siis üheks neist on vanalinn. Selle aarde tegid toredaks jalutuskäigud ümber vanalinna, mille käigus sai avastatud mitmeid uusi kohti.
Kaks päeva tegime Marega mõnusad õhtused jalutuskäigud linnapeal, külastasime erinevaid söögi paiku ja ühtlasi korjasime kokku tornide info. Kodus tegin rehkenduse ja geokontroll lubas otsingutele minna. Täna teel rongile astusin läbi ja panin nime kirja. Aitäh.
Selle linnamüüri aarde otsimist olime pikka aega edasi lükanud. Hirmus keeruline tundus kogu selle info otsimine ning arvasime, et peab umbes 100 erinevat kohta läbi käima. Tegelikkuses oli see jalutus väga põnev ning niimoodi tervet ringi ei olnudki me kunagi vanalinnale peale teinud. Seega tõesti on see väga mõnus aare ning nägime ka paari kohta, kuhu polnud varem sattunud. Täname sellele ajaloolisele jalutuskäigule kutsumast ning muidugi ka aarde eest!
Sai ükspäev mööda seina ääri käidud. Nüüd on tulemused käes. Logitud. Aitäh.
Mis saaks olla veel parem esimene aare, kui kodulinna keskmes asuv seiklusaare. Kolme tunniga sai üle loetud kõik astmed, vuugivahed ja kahurikuulid. Väikese ärevusega tegin kontrolli, sest viga üles leida oleks olnud ikka väga raske. Esimese katsega roheline tuli ja suund otsejoones aarde suunas. Sellisel turistivabal ajal ideaalne hetk lahendamiseks ja logimiseks. Väike logi inimkonnale, suur logi minule. 1!
Tänane tehtud sammude number oli üsna nadi ja seetõttu otsustasime õhtuseks jalutuskäiguks valida ringi ümber vanalinna. Rahvast oli suhteliselt vähe liikvel kuid siiski rohkem kui nädal tagasi. Tornide leidmine ja vajalike asjade loendamine sujus ilusti ja üsna pea olimegi viimases punktis. Tegime väikese peatuse pargipingil, et teha matemaatikat ja siis südame põksudes katsetasime geokontrolli. Meie rõõmuks oli tulemus üsna ok ja siirdusime lõpp-punkti. Seal oli leid kiire ja paik inimtühi. Logiraamatu ümber olev minigrip kott oli katki ja just täna polnud meil kaasas meie tavalist geokotti koos kogu vajaliku varustusega. Aga kuna koht asub meie kodust vaid väikese jalutuskäigu kaugusel, siis vast homme viime sinna uue kotikese ka, et logiraamat ikka kuiv püsiks. Tänud peitjale toreda linnaekskursiooni korraldamise eest!
Helge logis esitatud küsimus, kas sarnaselt üles ehitatud aardeid on maailmas kusagile veel peidetud, ajas mu selle märkamisel kangesti elevile ja hakkasin otsima, et kas siis on :). Tuleb välja, et on küll. Kõige sarnasema ülesehitusega aarded (multid) leidsin Bardejovist, Slovakkiast ning Chesterist, Inglismaalt; lisaks on peidetud näiteks Yorki, Inglismaale linnamüüri trail, Rhodose saare müürile earthcache (vaja on läbi käia 5 erinevat punkti vastuste saamiseks) ning Hiinas Xi’anis võib nende ägedalt müürilt ca kilomeetrise vahega leida vähemalt 2 tavalist mikrot. Kindlasti on huvitavaid vanu kindlustussüsteeme säilinud linnade ümber veelgi, lihtsalt ma ei suutnud neid koondada, kuna nendega seotud aardeid nimetatakse kõikvõimalikel erinevatel viisidel…
Aga põnev oli mul seda infot välja otsida (ja mitte vähem põnev poleks ka nendesse kohtadesse nüüd minna :D), aitäh Helgele küsimast :). Ning Carole samuti aitäh, võhiku rahvusvahelisel lehel otsinguid kasutama õpetamise eest, too GC-maailm hakkab mulle külge ikka väga tibusammudega… :D.
Kui kõik lähevad metsa, on linnas hea lahe jalutada. Eks ole neid torne ennegi nähtud, kuid nii süsteemselt polnudki varem väisanud. Üllatuslikult palju oli neid torne. Linn ise mõnusalt rahvavaene ning need vähesed liikujad oskasid ka 2+ meetrit vahet hoida. Mõnus jalutuskäik ja sujuv mõistatus lihtsa matemaatikaga. Tänan kutsumast.
Sai see tripp ette võetud, paljud kohad olid sellised kuhu tõesti varem sattunud polnud :P ühe punktiga sai veidi pange pandud ja aaret otsimas käidud, sai kiire vigade parandus tehtud ja siis edasi oli juba lihtne, tänud :)
Suur tänu väga kenasti üles ehitatud äärmiselt toreda aarde eest! Kuigi kodulinnas palju jalutatud, leidsime nii mõnegi uue kangialuse. Vaatamata sombusele ilmale veetsime mõnusad 2,5 tundi müüriääres. Kahjuks täna enam kuskile sisse ei saanud ja tornid jäid ronimata, see-eest saime mõtteid, kuhu ronida tahaks. Osades tornides oleme õnneks ikka käinud ka. Üheski punktis probleeme ei olnud ning arvutused klappisid esimese korraga. Logisime mõnusalt muguvabalt. Meie täname!
Sooviks tänada väga vahva "Tallinna linnamüüri" aarde eest! Väga tore jalutuskäik oli. Siiski ei õnnestunud geokontrolli täitsa roheliseks saada. Ehkki 10m eksimus lubas kirvega aarde leida. Punkt nr 10 ehk Paksu Margareeta juures vajalikku tahvlit seinal enam ei ole. Kellaajast tingituna tornidesse ega müüridele jalutama enam ei pääsenud, tuleb see mõneks teiseks korraks jätta. Paar nurgatagust olid täiesti uued ja põnevad. Aitäh ringkäigule kutsumast!
Tornide vaatlus sai tehtud paar päeva tagasi, järjekorf sai selline, et algus ja lõpp olid Paksu Margareeta juures. Aarde enda otsimine tuli kavasse pühapäeva õhtul, kus rahvast polnud praktiliselt üldse liikvel. Seega otsida ja logida väga mugav. Aga mõistatuse enda osa oli väga mõnus, selliseid on puhas lust lahendada ja üks põhjustest miks geopeitus on äge :) Aitäh! PS Paksu Margareeta numbri sain mina googlemapsi streetviewest. PPS Tea kas mujal (nt Euroop) linnades ka sarnaseis aardeid on tehtud?
Paksu Margareeta torni juures otsisime ikka tükk aega seda metallist infot - ei leidnudki seekord, ehk renoveerimise käigus kaduma läinud? Numbri aga önneks leidsime me teisest punktist juhuse tahtel. Paar korda pidi teekonnal end soojendama. Vägagi vahva aare! Tänud! :)
Väga tore jalutuskäik oli. Sattusime küll paar korda valele poole müüri, kuid isegi siis sai avastatud uusi kohti ja põnevaid nurgataguseid. Samuti saime kinnitust, et suveniiripoode on Vanalinnas miljon. (Kas tõesti on nii palju turiste, et need kõik end isegi oktoobris ära tasuvad?) Aare ise oli igat pidi väga meeldiv ning turistidele kindlasti must-have. Aitäh!
Väga lahe seiklus :) Merilin kirjeldas juba highlighte ka :)
Vanalinnas on kolatud palju, aga siiani polnud suutnud seda aaret käsile võtta. Nüüd sai tehtud konkreetne plaan ning leitud pahaaimamatu ohver, kes sai kaasa kutsutud sõnadega „no kuskil paar tundi läheb“. Tegelikkuses kulus meil 4 tundi, kuigi ma ei nimetaks seda aega just kulutatuks.
Käisime läbi peaaegu kõik sissepääsetavad tornid, v.a Grusbecketagune, mis ei klappinud meile ajaliselt, ja Kiek in de Köki bastionikäigud, kus ma juba varem käinud olin ja kuhu Karel üksi minna ei viitsinud. Eppingi tornis oli põhiteemaks RuneScape, sest kuidas sa vaatad bronze full helmile otsa ega mõtle ruunile. Peale seda oli kõik nagu ruunis. Daggerid ja longswordid. Eppingis lubati küll kõiki eksponaate katsuda ja selga proovida, aga kui ma ülakorrusel oleva täissuuruses katapuldi kasutamiseks luba küsisin, soovitas valvelauaneiu seda mitte teha. Kuskil katusel sai lõunaks kaasa võetud pirne pestud ja see pakkus palju nalja, sest keegi ei ärka hommikul üles teadmisega, et täna on see päev, mil sa pesed vanalinna katusel pirne ning kui see hetk korraga käes on, ei ole sa selleks lihtsalt valmis. Ja siis üsna pea olime me jälle tagasi soojas Kiek in de Kökis arvutusi tegemas ja hinge kinni hoides geokontrolli nuppu vajutamas, mis andis meile 10 meetri täpsusega rohelise tule ning loa välja hingata. Lõpus läks kiirelt ja aega jäi veel ülegi, et üks tiir Toompeale teha.
Tänan hästi koostatud ja silmaringi avardava aarde eest! :)
Elades ise juba mitu aastat sõna otseses mõttes siin vanalinna müüride vahel, ei ole mul senini veel põhjust olnud neid torne nime- ja nägupidi tundma õppida. Nüüd sai see viga siis parandatud :) Aitäh hariva jalutuskäigu eest!
Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest. Alguseks on see, et olin parajasti aarde piirkonnas Munzee-sid otsimas (Geopeituse laadne mäng, aga otsitakse ja peidetakse QR koode) ning ühte koodiruutu otsides juhtusin piiluma ka aarde asukohta. Olles juba üle 10 aasta geopeitust mänginud, ei tekkinud hetkekski kahtlust, millega tegu ning seetõttu panin ka nime kirja.
Minu jaoks täiesti esmakordne sündmus jällegi - leida täiesti juhuslikult lihtsalt niisama aare. Nüüd tuleb ette võtta ka jalutuskäik, et kõik ikkagi korrektselt tehtud saaks. :)
Töö lõppes selliselt, et oleksin igatepidi ummikusse jäänud. Otsustasin, et lähen vanalinna jalutama. Päris sihitult ei tahtnud ringi kolada ning see aare sobis sihiks suurepäraselt. Aitäh!
Miks ma siiani seda aaret otsimas pole käinud on lausa mitu põhjust. Esiteks kui ma kunagi selle kirjelduse lahti tegin, ehmatas selle mastaap mu ikka korralikult ära. Teiseks püüan vältida seda turistide tunglemist. Aga aeg on möödunud ja lähiümbruses jääb täppe aina vähemaks, seega iga järgnev karbike on kui kullatükk omaette. Nädalake varem oli balta juures vaja natuke aega surnuks lüüa ja otsustasin et hakkan siis otsast seda müüri vaikselt imetlema. Ühele tornile järgnes teine ja teisele kolmaski. Sattusin nii hoogu et jõudsin Viru väravateni välja. Tookord see lõppes sellega, et jäin tänu selle kohtumisele hiljaks. Täna aga leidsin ennast ratast kulutamast, meenus poolik linnamüür ja suund sai vanalinnale keeratud. Tagantjärgi see muidugist enam nii hea mõte ei tundunudki. Turistide vahel rattaga pendeldada ja seda mööda treppe tassida tundusid kudagi üleliigsed liigutused. Aga see selleks, ära käidud ju siiski sai. Igatahes kui siiani arvasin ma et tunnen vanalinna hästi, siis mööda müüre jalutades sattusin nii mitmessegi käimata kohta ja „must go“ listi sai nii mõnigi asutus lisatud. Neist mitu oli lausa seotud selle müüri endaga. Selle eest juba tänud ette ära. Ilm oli ilus, linn ka! Seega kogu teekond mõnusalt nauditav ja kiitmist väärt. Kui tornid nähtud ja info käes, oli aeg koordinaate välja arvutama asuda. Ma olin vägagi kindel et juhtub nii nagu tavaliselt ja olen kuskil hooletusvea sisse teinud. Seega ma punase geokontrolli peale väga ei üllatunud. Kui aga avastasin et olin kontrolli lihtsalt ühe numbri valesti kirjutanud, andis põhjust teise katsele ja kui see arvutused heaks kiitis oli juubeldamiseks põhjust küll. Läksin tähistasin edukat loendamist logimisega. Paistab et kartsin asjata, me vanalinn ikka täitsa tilluke ja üsna mõistliku ajaga lahendatav mõistatus siiski.
Tänud seikluse eest.
Tallinna inimesed ju tihti vanalinna jalutama ei tule. Seepärast otsustasime teadlikult mitte guugeldada ja linnamüüri päriselt läbi jalutada ning kõik üle loendada. Ajasime näpuga järge ja tutvusime tornidega. Alustasime ringiga Paksu Margareeta juurest ja tagurpidi. Numbrid käes, tegime kohvikupausi, arvutused tehtud ja roheline tuli käes, meel rõõmus ja nimed kirjas. Aitäh peitjale, et oli hea põhjus siia tulla, tõesti nautisime selle aarde lahendamist.
Selle aarde lahendamine andis mulle palju meeldivaid emotsioone. Otsustasin mitte googeldada vaid võtta piisavalt vaba aega ja teha üks mõnus jalutuskäik vanalinna miljöös. Olin minemas pisikesele geojalutuskäigule Svensonite pealinna. Laev läheb õhtul ja mina tulin meie pealinna juba päeval, et ümber linna tiir jalutada. Kuigi olen aegade jooksul enamustes kohtades käinud ja ka tornides olevat uudistanud, oli siiski veel täitsa avastamata kohti. Väga ladus aarde kirjeldus juhatas kenasti tornist tornini ja andis kiire selgituse iga torni kohta. Nautisin seda tornide rida täiega. Kuna ei satu enam Tallinna vanalinna ülearu sageli, siis oli huvitav märgata ka linnapildis asetleidnud muutusi. Vaatamata talvisele hooajale oli tänavatel meie vanalinna vaateid nautimas uskumatult palju turiste. Andmete loendamine osutus lihtsaks. Nunnatorni juures eeldasin mingi pärast, et seal on järgimstest tornidest andmete loendamiseks müürile ronida. Paraku oli neljapäev ja sinna üles müürile ei lastud. Laevareisilt tagasi saabudes käisin siiski seal müüril ka jalutamas ära ja avastasin, et andmed oleks ju saanud ilusasti ka maapealt kätte. Samas meenus, et 1975a, TPI esmakursuslasena tõi meid sinna müürile meie rühmajuhendaja, et rääkida Tallinnast. Arvutesed said tehtud. Nüüd olin uuesti Tallinnas ja aardeotsing läks ruttu isegi mobiili GPS-i ei läinud vaja. Jäin kogu protseduuriga väga rahule. Tänud peitjale huvitava aarde tegemise eest.
Alustasin Assauwe tornist ja selle puhul tasub teada, et algset metallist logot seal enam ei ole. Peitja lubas seal vajalikud paradused juhendis sisse viia. Kõikide teiste tornide puhul oli vajalike esemete loendamine lihtne ja mõnus jalutuskäik võttis aega tunnikese. Väga tore linnamüüri tutvustav seeria, nüüd tunnen Tallinna vanalinna tunduvalt paremini.
Pärast loomaaias käiku pugisime kõhud Rocca al Mare ameerika grillisöögikohas kõhud korralikult täis ja otsustasime ülejäänud aja enne mälumängu veeta vanalinnas aardeid otsides. Valisime välja Tallinna linnamüüri ja see oli väga hea otsus. Aarde juures meeldis kõik - välitööde käigus sattusime kohtadesse, kus me kumbki polnud kunagi varem käinud, loendamisjuhised olid selged ning arusaadavad, tornid igaüks ise nägu ja tekitasid huvi ajaloo vastu, lõpp oli tänu vihjele kergesti leitav, samas jällegi meie jaoks põnevas kohas. Kindlasti tuleme linnamüüri juurde veel tagasi, kuna praeguse 2tunnise kiirkäigu ajal polnud mahti üles müürile või tornidesse ronida. Välitööde ajal nägime lisaks kummalist inimkäitumist - gruppideviisi inimesi liikus ringi klapid peas ja ninad nutitelefonides aeg-ajalt keerukujudena kuhugi tardudes. Põhiliselt räägiti inglise ja soome keelt. Kas see on Tallinnas tavaline vaatepilt? Turismigruppidena see asi välja ei näinud, pigem pokemonide jahina.
Suur-suur tänu hariva ja toreda aarde eest!
Ringkäik ja arvutused sai eelmise aasta 1. mail tehtud, nüüd jäi üle vaid logida. Tore aare, aitäh!
Mingi paar nädalat tagasi tegime natuke üle poole torne ära. Siis sai aeg otsa, uued üritused ootasid ees. Nüüd lõpetasime viimased tornikesed, kõik tundus nii lihtne ja armas ja üheselt mõistetav. Õues oli vinge tuul, läksime kohvikusse, tellisime pannkoogid ja hakkasime liitma. Selgus tõsiasi et kokkuliitmine on jube keeruline, saime kolmel korral erineva tulemuse ja kontroll saatis meid ka puu taha. No mida! Võtsime pisikese kirvekese välja, Merily arvas küll, et see rohkem taskunuga kui kirves, aga toimis esimese hopsuga. Peitjat peab kohe kõva häälega kiitma, väga vahva asi on valmis tehtud. Ja kui nüüd veel kuidagi aru saaks miks meil kontroll sõbralik ei olnud. Aga ikkagi lõpetatud. Pannkoogid olid ka jube head, ainult et hirmus suured, hommikuni oli pannkoogine tunne.
Eks vanalinnas ole pika elu jooksul käidud omajagu.. asja pärast ja niisama ka. Tõesti on väga lahe, et meil selline vaatamisväärsus on...väga paljudel ei ole kas enam või pole üldse olnudki. Tornid üle vaadatud, kõik korras. Loetud, loendatud, liidetud ja arvutatud. Seda, et esimese korraga kõik klapib, ei osanud oodatagi. Kena vaikne kohakene valitud, aardel on seal hea elu. Aitähh kena jalutuskäigu eest.
Läksime umbkaudu kohale ja kammisime tükk aega potentsiaalikaid kohti ilma eduta. Siis saime pisut täpsemad koordinaadid ja sattusime ägedasse kohta, kus pole kunagi käinud. Ei teadnudki, et Tallinna vanalinnas sellised hooned on. Meid tervitasid möödas6itvad papid halli habemega.
No ma lihtsalt ei suutnud vastu panna soovile seda ilusat lugu, mis nagu tellitud kingitusena just Caro sünnipäeval meie linnamüüri aardes lõppes, ka Teiega siin lehel jagada :). Kuigi jah, mängijad, kellele pole võõras ühtlasi geopeituse rahvusvaheline leht, on seda võib-olla juba märganud. Kõik tõenäoliselt siiski mitte, ühesõnaga…
Linnamüüri aardes finišeeris 06. mail 2017 rändur Mia san GIGA, et jõuda peale kolme aastat seiklusi sinna, kuhu ta temale omistatud ülesande järgi määratud saabuma oligi :). Ränduri, mille Aare (Karuonu) lennutas Eestist läbi Itaalia San Marinosse, kandis nimetust "Caro, my love!" ning selle eesmärk oli geopeiturite abiga "find a way back to Estonia, to hands my fiancee Carolina" :). San Marinost rändas münt edasi Norra (2014), sealt edasi Leetu (2015), Leedust võtsid mängijad teda oma trippidele kaasa Hispaaniasse (2015), Venemaale (2015) ja Poola (2016) ning 29.04.17 toimetasid lõpuks ka Eestisse :). Kokku reisis see kaunis münt 18339.4 km, külastas 8 erinevat riiki, tema kohta kirjutati enam kui 500 logi ja teda aitasid missiooni täitmisel edasi liikuda 10 erinevat mängijat; lisaks teelepanijale ja ootajale tagasiside andmiseks märgiti südamekese juurde ka tervelt 35 nägemisteadet, osade Leedu mängijate poolt seejuures korduvalt…
No kas pole see armas tegu ja lugu? :). Mu meelest on ja küllap temale pandud imeilus ülesanne hoidis ka rändurit ära kadumast :). Sest ma ise ei tea rohkem küll ühtegi TB-d, mis oma maailmas reisimise edukalt oleks lõpetanud... Omanikele aitäh enda kaunist eluepisoodi ka teistega jagamast ning mul on väga hea meel, et meie aare lõppkarbina selles samuti osaline sai olla. Palju õnne veelkord Aarele ja Carolinale ränduri kojujõudmise puhul ning loodetavasti saame siin peagi lugeda ka järgmisest õnnelikust lõpust… ;).
Minusugusele see polegi ühe päeva aare. Kui koordinaadid käes, on logimiseks just paras päeva pimedam pool. Tänud
Häbi, et olen selle aarde otsimist nii kaua edasi lükanud. Avaldumise hetkest peale on siiski olnud minemise suhtes kiusatus. Vanalinna aga niisama lihtsalt mitmeks tunniks ei satu. Kõige lähedamal minemisele olin täpselt aasta aega tagasi kui viisin auto hooldusesse ja oli vaja aega parajaks teha. Tol päeval oli aga nii rõve ilm, et istusin pigem 3 tundi kohvikus. Järgneva aasta jooksul suutsin kõik peitja poolt pakutavad lingid läbi näppida ja veel rohkemgi muud põnevat tornide kohta läbi lugeda. Täna järjekordne autohooldus ja soe kevadilm, mis soosis nüüd lõpuks tornide ringile minemist. Alustasin enda päripäeva ringi Sõpruse kino juurest ja esimeseks oli torn number 18 - Assauwe. Kõik vastused tulid ilma pikema mõtlemiseta. Oli ka nurgataguseid kuhu ma polnud varem sattunutki. Terve jalutuskäigu ajal õppisin palju paremini nägema detaile, mida muidu möödaminnes ei pane tähelegi. Lisaks oli terve aeg tunda õhus homset vabariigi aastapäeva. Ringi vurasid sõjaväe masinad ja linna patrullisid politseinikud. Juhtusin nägema ka presidenti, kes saabus teenetemärkide tseremooniale ja palju teisi tähtsaid külalisi. Eelviimase torni juures tuli sõnum, et auto valmis. Arvutamise otsustasin jätta koduseks toiminguks ja lahkusin vanalinnast. Kui auto oli käes, siis avastasin, et hooldustehnikud olid mu auto sellisesse kohta parkinud, kus ma olin omakorda kinnipargitud puksiirautoga. Hakkasin siis hoopis autos oma numbreid kokku lööma. Arvutused sooritatud ja geokontroll andis kohe viisakalt teada, et pihtas-põjas. Nüüd tekkis kiusatus, et peab ikka logima ka minema. Pikka mõtlemist polnud ja läksin panin nime kirja.
Kokkuvõtteks ütleksin, et Tallinna vanalinn on ikka üks väga ilus koht ja see aare on suurepärane seda tutvustama! Aitäh!
Lumega oleks olnud ilusam ja mõnusam ümber vanalinna jalutada.
Sai siiski ära tehtud. Tänud!
Vanalinna aarete osas eelluuret tehes ja seda aaret avastades ei saanud muidu, kui pidin mõnust vigisema hakkama. No täpselt minu elemendis aare. Kaaslasele targu enne ei öelnud, millega täpsemalt tegu ja tegin ettepaneku see viimaseks jätta, et asja rahulikult nautida.
Kuna logistiliselt sobis alustada punktist 18, siis nii me ka tegime. Seejärel aga tegime kohe prohmaka, sest lähenesime Kiek in de Kökile valelt poolt ega saanud aru, kuidas siis nüüd sellele ligi pääseda. Õnneks ei pidanud kaua selle üle aru pidama, et kui ühelt poolt ei saa, siis peab saama teiselt poolt. Peagi leidsime end juba Neitsitorni juurest ja Taani Kuninga aiast. Tõrvikud põlesid ja turistid pildistasid end dementoritega. Äärmiselt lahe atmosfäär oli.
Lühikesest jalast lipsasime vahepeal ka veidi eemale, et kaaslane saaks ühe võtmata aarde ära korjata. Seejärel jätkasime rõõmsalt mööda Pikka jalga alla ja Nunnatorni poole. Tabasin end mõttelt, et Gustav Adolfi Gümnaasiumis oleks ju päris uhke koolis käia. Teine mõte oli, et küll nüüd oleks lahe, kui taevast järsku lund alla sadama hakkaks. Seda imet paraku ei juhtunud, aga müür oli sellegipoolest nagu muinasjutus. Kõndisin ja nautisin.
Loewenschede torni juures olevad taiesed tõid muige suule. Kuni Munkadetaguseni kulges kõik ladusalt, aga siis oskasime jälle valelt poolt minna. Õnneks polnud enam palju jäänud, nii et väike kõrvalepõige ja olidki kõik vajalikud numbrid olemas.
Hakkasime siis otsima kohta, kuhu end istutada ja rahulikult arvutusi teha. Eemal sädeleva poe ees paistis üks pink, mille serva peal aga keegi juba istus. No ja mis siis, küll me mahume. Veidi lähemale jõudes osutus istuja suureks pronksist lehmaks, kellega kõik millegipärast pilti teha tahtsid. Sellistes tingimustes poleks ju rahulikult matemaatikasse süveneda saanud ja nii leidsime end lõpuks Rimi seest trepil istumast. Söötsin kõik numbrid masinasse ja jäime hingevärinaga rohelist tuld ootama. Õnneks see meile kohe esimesel katsel antigi.
Vahepeal jõudsime veel teisel katsel Hämariku ära võtta ja seejärel jalutasime lõpp-punkti. Peab ütlema, et väga hästi valitud koht mõnusa ümbrusega. Mugud ka ei seganud. Pimedus natuke segas, sest karp sulas oma peidikuga väga ühte, aga õnneks vaid hetkeks ja siis see meil avastatud oligi.
Kokkuvõtteks lihtsalt suurepärane aare minu arust. Mõnus jalutuskäik, hariv ja sisukas kirjeldus, lihtne ja loogiline lahenduskäik ja hästi valitud lõpp - mida veel ühelt healt mõistatusaardelt tahta? Minu tänud peitjatele!
Tükk aega oleme siin nagu ümber palava pudru tiirutanud, aga täna oli selge, et see juba ette palju avastamisrõõmu pakkuv aare ei saa enam kauem oodata. Kuigi aasta- ja/või kellaaja tõttu tornidesse enam sisse ei saa, tõotas tulla huvitav retk. Mapp ja pastakas - check. Lamp - check. GPS - check. Telefon kogu vajaliku infoga - check. Jook ja toidupoolis - check. Kindad külma tuulega võitlemiseks - check. Kui kogu see kola taskutesse mahutatud, tekkis paras koormaeesli tunne. Aga pole hullu, meil on missioon!
Jätsime auto tasuta parkimisalasse ja lähenesime Suurtüki kaudu, ehk siis esimeseks sai loosi tahtel seitsmes torn. Lugesime astmed kokku, panime kirja ja olime rahul - kui samamoodi jätkub, siis on ju täitsa timm. Esialgu läkski päris libedalt: nägime igasuguseid põnevaid nurgataguseid ja punktides oli vaid numbri märkimise vaev. Pluss vanalinn on minu jaoks ikka müstiliselt lahe päkapikumaa, täitsa nagu tasuta teemapark: mine ükskõik millisesse nurgatagusesse või kangialusesse, ikka on seal kas mõni vahva pisiettevõte toimetamas või kellegi väga lahe elamine.
Hattorpe-taguse torni juurde minnes olid väravate kõrvale pandud õige mõnusa lõhnaga õueküünlad. Lõhnataju on üldse imeline; töötab teine justkui alateadvuse kaudu, aga pääseb sedavõrd paremini mingitele emotsioonidele ligi. Eks siinkandis osatakse seda ka hästi ära kasutada.
Neitsitorni õu on ka hirmus äge koht. Nautisime seal mõnda aega lihtsalt vaadet, teiselt poolt tekitasid Dementorid veidi kõhedust :)
Nunna-, Sauna- ja Kuldjala torni juures läks meil arvestus veidi sassi, et mitmes nüüd on ja kummalt poolt peab lähenema. Tegime mõned ebavajalikud lisaliigutused, aga varsti saime taas järjele. Viimased tornid tulid jälle ilusti.
Istusime siis pargipingile, et numbrid kokku lüüa. Kuigi ülemõtlemise koefitsiendiga olid ka mõned sulgudes lisanumbrid, paistis seis päris paljutõotav. Kujutlege siis seda visinat, millega väljus kehast enesekindlus, kui geokontroll punast näitas. Kuna aga ka kogu arvutuskäik tähendas, et ka mõõdukas viga peaks siiski nulli lähedale viima, otsustasime kirvetada. Lõime numbrid masinasse ja saime nulli... endast kümne meetri kaugusele. Ei ole võimalik? Ei olnud võimalik.
Kiire kontroll näitas, et olin kasutusse võtnud vale neljakohalise. ROHELINE! Oi, see oli kergendus. Lõppuminekuks suutsime kuidagi valida hästi suure ringiga ja pideva vastutuulega marsruudi; õiges kohas oli aga aare Arvol hetkega käes. Jehuu!
Kokkuvõttes: kui seda aaret ei oleks olemas, tuleks see ise välja mõelda. Iga jumala punkt oli külastamist väärt; loodetavasti õnnestub kunagi ka lisavõimalustega tutvust teha. Samuti on kogu juhend ja arvutamine tehtud tõesti nii kasutajasõbralikuks, kui vähegi võimalik. Puhas nauding! Aitäh ja väga soovitan!
Käisime reedel ja vaatasime üle, kas aare vajab hooldust, ei vajanudki. Aga karpi oli meile jäetud reklaami ühe tulevase mega kohta - nii et kel huvi, saab asja edasi uurida. Suvine Inglismaa kõlab ju küll iseenesest hästi... :)
Esimest korda vaadates tekitas see aare veidike kõhedust... nii palju erinevaid asju vaja kokku lugeda ja seega nii palju võimalusi kuskil eksida või millestki valesti aru saada. Tegelikult kujunes aardeotsing väga mõnusaks linnamüüri tornidega tutvumise jalutuskäiguks. Kõik sai õigesti loendatud ja edasi läks ka vägagi lihtsalt. Tänud!
Väga huvitav aare, mõnus ja hariv tunnike soojas päikeses ... seal lõpus ei olnud mina vist kunagi käinud. Geps viis täpselt nulli ja karbi leidmisega ei olnud probleeme. Täname väga sellise aarde valmis tegemise eest!!!!
Tiia soolo. Esimene kord jäi ajapuudusel pooleli, nüüd õnnestus logi kirja panna. Aitäh.
Täna jätkasime talvel pooleli jäänud numbrite kogumist. Sooja päikesega oli ikka tunduvalt mõnusam jalutada kui lörtsis. Kui juba Leib, resto ja aed ette jäi, siis otsustasime ära ka proovida. Reserveeringut polnud, aga väike lauake ukse all oli õnneks vaba. Mul oli kõht täis, nii et võtsin ainult magustoidu - brüleekreem leivaga, nii hea! Väga idülliline siseõu, aitäh siia ka juhatamast lisaks muidu kenale jalutuskäigule! Natuke imelik oli, et sõime ja jooksime minema, muidu peaks gurmeerestoranis ikka veidike kauem istuma. Paar viimast numbrit oli veel jäänud, enne kui maha istusime ja arvutama hakkasime. Tundsin korralikust kalkulaatorist puudust, esimene arvutus telefoniga andis veidi vale tulemuse, aga juhatas üsna õigesse kohta. Teine tulemus läks veel rohkem metsa, aga kolmas andis täpse koordinaadi ja saime logima asuda.
Talvest saati lükkame seda jalutuskäiku ikka edasi, et ilusama ilma jaoks. No täna oli see ilus ilm tõesti kohale jõudnud. Mõnus soe päikeseline kevadilm.Täpselt see, mis vaja, et vanalinnale tiir peale teha. Täname peitjat mõnusa jalutuskäigu eest! Proovisime ära ka "Leib, resto ja aed" poolt pakutava. Suurepärane elamus, mis sest et kiirkõnnil läbitud gurmee resto :) Leidmine läks ka üsna viperusteta, tuli lihtsalt paar korda üle arvutada ja siis õigest kohast aare välja võtta.
Tegin siis ka jalutuskäigu ära. Tunni ajaga saab täitsa hakkama kui väga sihitult ei longi. Oli täitsa vahva.
Kui tavaline aardejaht igavaks jääb, siis on võimalik ring peale teha ka giidiga varsti :)
Mõnus jalutuskäik vanalinnas ja boonuseks ka aardeleid. Ega geoepeiturit ju naljalt vanalinna ei meelita ilma aardeta :) Aitäh peitjale.
Mõnus turistikas. Meile meeldis. Rändurit aardes ei olnud.
Jalutasin minagi tiiru ümber linnamüüri. Taaskord märkasin seda mida varemgi märganud, aga kindlasti enam seda, mis on seni jäänud nägemata, vaatamata. Ei tormanud ja jalutasin päeval ja sain maailmavaate veidi avaramaks küll. Lõpp oli ka üllatuseks ja tänud kõige selle eest
Tuleb häbiga üles tunnistada, käisime ise omal jalul linnamüüri läbi ja loetlesime kõik asjad üle. Mõnes torni juures polnudki varem käinud. Mõne juures olin enne üpris mitu korda käinud. Igatahes kohest leidu takistas pimedus, siis kui nüüd kevade poole issanda päikest ilmarahva rõõmuks jälle paista lubatakse, on leid juba kerge tulema.
Paar tundi vanalinnas jalutamist ja laste näol naeratuse imetlemist, super!
Kõigepealt au ja kiitus peitjatele. Väga hästi õmmeldud aare. Selle aarde juures pole küll ühtegi paha sõna öelda. Meil oli täna pisike "linna lastelaager". Selline aare sobib üli hästi 4 lapse hoidmiseks. Vaja oli ainult ette lugeda järgmine ülesanne, kui kõik pistsid jooksu ja juba mõne sekundi pärast oli kuulda kaugusest ülesande vastust. Juhtus ka selliselt, et enne pandi jooksu ja kui suured lõpuks kohale lohisesid, küsiti, aga mida me otsime. Enne seda oldi kõik võimalikud asjad üle loetud. Vahepeal, kui lastel hakkasid patareid tühjaks saama, otsiti kotist välja küpsist ja shoksi, ning peale nende manustamist olid patareid jälle laetud. Tutvustasin või lasin lastel otsida veel mõnda vanalinna aaret ja nii me lõpuks ringi peale saime. Tegime ühes Lühikese jala galerii eeskojas arvutused ja siis lõpu poole jooksu. Aare ilmutas end kohe. Segama tuli meid korra paar mugu. Peale mugude lahkumist, logisime kiiresti ära ja siis läks suureks shoksi söömiseks. Nii me siis saime 2 tundi mõnusalt aega veedetud. Kõikide osavõtnute poolt peitjatele väga väga suured tänud.
Tundus, et enne bussi peale minekut on natuke aega, et ka see aare ära vormistada. Tundus valesti :). Tund aega peale nulli jõudmist olime alles poolel teel ja ühest bussist maha jäänud. Veel tunnike hiljem olime lõppu jõudnud ja ka viimasest bussist maha jäänud. :) Aga oli väga lahe aare, polnudki ammu vanalinnas nii palju jalutanud, oleks muidugi veel toredam olnud, kui nähtavus oleks parem olnud ja külm vähem näpistanud. Vihjest innustatuna panime lõpus tähele vaid kaasaegset, logisime kiirelt ja hakkasime geomobiili otsima, millega koju saaks. Aare heas korras. Tänud peitjale.
See oli tõsine väljakutse. Samas külm ilm soodustas ajutegevust ja pärast mõningaid tunde aktiivset tuuritamast ümber vanalinna sai aare edukalt leitud. Hädakorral aitab pingviinikõnnak alati. Väga geniaalne teostus!
Linnamüüri aare oli üks mõnus teadmiste- ja tähelepanekute seiklus:
Aare oli korras. Kontroll näitas ka TravelBug-i, mida aga reaalselt aardes ei olnud, Aitäh peitjale toreda teostuse eest :)
Eelmisel nädalal Siimu laevalt oodates tegin linnamüürile ringi peale. Kuna nullpunkt on mu kooli ees, siis oli tegemist minu jaoks tõelise nostalgiarännakuga. Enamus neist tornidest on mul koolipõlves läbi ronitud ja roomatud. Mängisime c-klassi poistega luurekat linnamüüri sisesel alal ja teadsime täpselt, kust kuhugi torni sisse sai. Mõnikord oli vaja mööda müüri külge üles ronida, mõnikord kasutada mõnd elumaja trepikoda ja pööningut, mõnikord turnida mööda katuseharja. Ja keegi ei kutsunud miilitsat, kui 1.-5. klassi lapsed sellist eluohtlikku tegevust harrastasid. Kellegagi ei juhtunud kah midagi hirmsat.
Nüüd läbisin raja väga meeldiva juhendi järgi ja sain esimese ringiga kõik andmed õigesti kogutud. Kõige hirmsam oli üksi pimedal ajal Kiek in de Köki torni juures olla. Seal polnud kedagi peale minu ja mingi venelase, kes käis kahtlaselt veidi vaaruvalt mu taga ja pomises kui mantrat: "Dai dengi, dai dengi!" Edasi ei tahtnud ma temaga kahekesi pimedasse käiku minna, mistõttu keerasin sisse valgesse ja sooja muuseumi ning ootasin veidi, kuni noormees silmapiirilt kadus. Sellist puhkepausi polnud mul ette planeeritud, mistõttu viimased punktid läbisin joostes ja kihutasin poisile sadamasse järgi. Täna tulin lõppu logima. Jäin vahele mingitele välismaalastele, ent need olid vist piisavalt tuhmid ja jäid uskuma mu teatrit, nagu pildistaks ma lähedalasuva objekti erinevaid detaile erinevate nurkade alt. Igatahes aaret otsisid nad alguses ~25 meetrit eemalt. Väga avalikult otsisid. Kuigi seda kolmikut sai jupp aega enne lahkumist jälgitud, ei suutnud nad selle ajaga, mis nad vaateväljas olid, aaret leida.
Suur tänu laheda rännaku ja väga meeldivalt koostatud juhendi eest! Tõeliselt mõnus turistikas. Minu poolt lähevad soovitused ja favo punn kindlalt kirja. Aitäh ja palun veel!
Aarde avaldamise hommikul kell 9:00 nägin, et geokontrollile on pihta saadud. Mõtlesin, et ükski otsija seda küll teha ei saanud, tuleb ju 5 tunnine jalutuskäik teha. Tegelikult läheb oluliselt kiiremini ning seepärast soovitaks ka GC-s mainida, et 1,5h vms on leitav. Muidu ehmatab turistid ära.
Meil läks lahendamine edukalt, käisin mitmel korral tänavatel/kohtades, kus kunagi varem pole sattunud. Kui numbrid olid koos läksime Põrgusse, kust võtsin Saaremaa koduõlle. Maitse oli jube, nagu kadakat oleks keegi vees leotanud. Esimese korraga saime pihtas põhjas ning suundusime aarde poole. Pisut enne kohale jõudmist tahtis Meeli McDonaldsi minna, nagu algul kokkulepitud. Kui kõht rämpsu täis läksime ja leidsime aarde. Mikrogrippi avades kärises serv. Täna käisin ja vahetasin ta välja. Oli huvitav, aitäh.
Tegime vanalinnas aega parajaks ja mõtlesin, et võiks seda linnamüüri ka vaadata. Aga ei viitsinud seda tiiru küll tegema hakata. Eilsel tiirul sellest aardest midagi räägiti ja noh, vaatame siis siia kanti. Pärast seda, kui lugematute objektide juures uurimas käisime ja mõtlesime alla anda, jäi aare täiesti juhuslikult silma. Nojah. Logisime siis ära. Aitäh!
Niisiis... nagu juba eelpool-logijad on maininud, saime linnamüüri-ekskursiooniks suurema kamba kokku. Eks me Erkiga sõime siis oma hommikusöögi-saiu ja vaatasime itsitades, kuidas Mari ja Külli neete loevad, kuni Anni ja Krista kohale jõudsid.
Peitja on teinud tõesti ilusa juhendi! Ei tekkinud mingit ohtu, et tornivõhikud õigest kohast mööda kõnnivad. Vähemalt mina õppisin küll oma uue kodulinna kohta palju uut, aitäh!
Ja aitäh geokolleegidele seltskonna eest ka :)
Oligi käes pühapäevane päevake, kui sai linnamüüriga tutvuda. Peitjalt on nii ahvatlev kirjeldus ja mõnusalt mahukas, et ei saa mitte tulla. Esimese torni juures oli oodatust rohkem neetide lugejaid. Tutvusime Kylli ja Mariga. Tänu hallile ilmale oli rada vaba, muudkui tatsa, loenda ja pildista. Meile Anniga väga meeldis, kunagi suvisemal ajal tuleme uuesti. Tänud peitjatele.
Olime Kylliga parasjagu esimese torni juures neetide lugemisega ametis kui järsku märkasin, et oli tekkinud väike järjekord. Nii ma siis küsisingi, kas järjekorras? Vastuseks sain, et juba loetud ja ootavad edasiseks liikumiseks lisajõude. Nii me siis liikusimegi edasi juba kuuekesi. Tore jalutuskäik mööda ammu unustatud paiku toredas seltskonnas. Numbrid koos, istusime kohvikusse maha arvutuste tegemiseks ja aare ennast meie eest varjata ei suutnud. Tänud!
Täielik logi on lisatud lingil ;) Niikui see aare üles tuli, tekkis too seos, ja no ei saa seda kasutamata jätta :) Aga kui tõsisemalt, siis on ikka veel hämmastav, kui mitu kihti seda Tallinna olemas on. Ei tuksu ma selle linna rütmis, ei satu vanalinna sugugi nii tihti, ja ikka on midagi uut. Tänase emotsiooni tekitasid kaks pappi, kes ühest väravast tänavale kargasid ja oma pikkade mustade hõlstide lehvides mööda tuulist tänavat kuhugi minema hakkasid. Pisike ebaoluline detailike, aga jääb seda leidu ikka meenutama. Lõppu vaatasin ka hulk aega suu lahti, ja proovisin meele tuletada, mis aasta meil parasjagu käsil on. Ei, mingil soojemal ajal võtan pisikesed ka näpu otsa ja vaatame koos müüri üle, kes teab mis detailid siis päevavalgele ujuvad. Aitüma ka!
Et Teile kõik ausalt üles tunnistada ja südamelt ära rääkida, siis pean alustama täitsa algusest. No kohe päris mitu päeva tagasi algusest.. kus nuffi teada andis, et tuleb provintsist pealinna kooserdama ning pakkus välja ühe geotuuri võimaluse. No loomulikult on linnaaardeid, mis tihti võimaldavad ennast ülejäänud linnaelanike ees piinlikesse olukordatesse panna, hea kellegiga koos otsida. No ma selle viimase osa lootsin hea kaasgeopeituri ülesandeks panna :). Siis peale vastavat infot õnnestus mul kord ühte sobivat aega välja pakkuda ja seejärel jälle teist - no selline tavapärane otsustusvõimetu tüübi huila-muila, mida ilmselt valdav osa Eesti naisperest päevast-päeva kuulda on saanud. Aga no siiski reede õhtul sai kokkulepitu teoks. See siis osutus esimeseks otsitavaks. Seni kuni tornid olid müüri küljes kõvasti kinni, läks kõik ladusalt. Nuffi küll veidi üritas oma trepiastmete ehitustehnilise tõlgendusega aardeleidmise üritusele vett peale tõmmata (seda korduvalt), kuid minu kõrkus, allumatus ning ülbus viisid siiski sihile ja saime loogilise tulemuse :D. Peale seda, kui tornid enam järjest müüri küljes kinni ei olnud ja mõned aastad tagasi külastatud korpulentne-mari külastet sai, jooksis muidugi minul kui põlisel harjumaalasel orjentiir uttu kinni ning paidlanna haaras suuna määramisel initsiatiivi. Nüüd vaatan, et aardekirjelduses kaart ka olemas :). Aga kokkuvõtteks uskumatult mõnus asi ja igati normaalselt sõnastatud kirjeldusega kusjuures veel. Minusugusel fantaasiakehvikul ei õnnestunud seekord midagi valesti tõlgendada. Kokkuvõttes ovatsioonid ja maani kummardus peitja ees.
Oo õudust, kui palju ridu ja arvutusi, oli mu esimene mõte kui aardekirjeldust nägin.
Täna oli väga ilus õhtu jalutamiseks. Lembit oli etleja, mina raamatupidaja. Võtsin A-4 paberi, et teha mõned märkmed, Lembit aga muudkui vuristas ja mina muudkui kirjutasin, ehh puudu tuli mu paberist. Loendamise tegime koos, kõik vastused olid meil ühesed, seekord olid trepiastmed ikka täitsa trepiastmed, seepärast geokontrolli me tegema ei hakanudki vaid vudisime lõppu. Lõpus geps küll arvas prügikastis karbi olevat aga see oli tema probleem. Sinna nad (maris-Laur) ju ometi ei peida! Keskendusime muule ja see tõi edu.
Tänan teid, mul oli väga tore õhtu. Nii äge oli meenutada ja lihtsalt kolada, superaare, veelkord aitähh!
Ausalt öeldes polnud ma nii tähelepanelikult enamikku nendest tornidest vaadanudki. Mööda jalutanud neist seevastu aga palju. Autoga pole vanalinnas midagi teha nii et see jäi Mustamäele tasuta parkima. Aarde leidmise ajaks oli kõht täis, varbad märjad ja põlv valus. Plaanisin alustada oma ringi Assauwe torniga aga kuidagi jäin sinna Neitsitorni juurde hoopiski ja juba oli järgmine punkt lähedal ja nii see Kiek in de Kök jäigi hoopiski lõppu. Minu jalutuskäigu päeval veel päris korraliku sula ei olnud, sain varbad märjaks alles Pärnu mnt-l ülekäigurada ületades. Assauwe torni otsisin väheke kauem aga kui lõpuks õigesse kohta jõudsin, siis ei saanud üldse aru, miks ma algul valelt tänavalt seda otsisin. Ja oligi järg jõudnud Kiek in de Kökini. Andmed kogutud, otsustasin lõunatada. Olid need nuudlid jalad, libe trepp või halb vedamine aga mina saan nüüd öelda, et olen kukkunud Vabaduse väljaku trepist alla, päeval, kainena... Kuigi laskusin ainult ühed trepiastmed aga ehmatus oli ikka suur, rääkimata sellest, et valus oli, kurat. Samal ajal jalutas trepist üles üks meesterahvas, kes mu püsti tõmbas ja uuris, et kas jalg ikka liigub, liikus. Loo moraal: plaanist tuleb kinni pidada. Istusin siis Vabakal pargipingil ja mõtlesin, et kas saadan selle aarde sahtlisse või pean võiduka lõpuni vastu. Näitasin üles iseloomu (enda arust), maandusin Dublineri, kus lõunat oodates lõin arvud kokku. Esimese katsega punane, teisega aga roheline! Rõõm oli suur ja nii ma ka pikemalt mõtlemata lõppu lonkasin. Aitäh toreda multi eest!
Aarde kirjeldust lugedes tundus see nii keeruline ja vaevaline... Aga nüüd enda kogemusest saan õelda, et kõik tornid ausalt külastatud. Ainult ühes punktis jäin mõtlema mida peitja täpselt tahtis. Muidu vinks-vonks aare. Tänan!
Seda, et see on hea ja sobilik aare Tallinna tutvustamiseks sain kohe aru. Kahjuks loendamisaarded ei kuulu just minu lemmikute hulka ja paberil tundus kohutavalt pikk samuti. Nii ta mõneks ajaks jäi. Nüüd ühel ilusal talveõhtul otsustasin jalutama minna, et teha vähemalt pool. Asi aga edenes ootamatult kiirelt ja lihtsalt, seega sai kogu linnamüür läbitud ja läksin rahulolevalt koju arvutama. Ootamatult tuli leppida punasega, selgus, et mingi näpukas oli siiski sisse lipsanud. Täna käisin vormistamas. Jätsin gpsi, ei võtnud midagi. ;) Tänan tegijaid, poisikesena sai ikka vanalinnas kolatud ja erinevaid põnevaid ajaloohõnguga kohti avastatud, aga nüüd pole ammu siia sattunud. Seega oli palju taasavastamist.
Peitjal on nii mõnigi huvitav raamat veel riiulis, seega ootame järgmisi :)
Uskumatu aga nii rohkete loendamistega ja saime hakkama esimese korraga. Täname peitjaid!
Väga huvitav tornide vaatlustiir vanalinnas. Panin tähele palju uut, mida varemalt polnud pannud. Tänud peitjale!
Väga mõnus ja hariv jalutuskäik vanalinnas.Kogutav info sai hoolsalt kirja pandud.Retke lõppedes läksime Rataskaevu restorani kerget einet võtma koos hõõgveiniga.Saime geokontrolliga kohe sõbraks ja läksime panime nimed kirja. Aitäh huvitava ekskursiooni eest millega tähistasin ka oma 100 päeva järjest geopeituse aardeleide!
Kui Kass paitatud ja Keres külastatud, parkisime end L-2317 rongi juurde ning vudisime vanalinna. Mooril pealaest jalatallani tutikad talveriided seljas ja jalas. Esmalt tegime Patkuli trepi kummituse aardele juba teise mitteleiu, siis aga jätkasime rõõmsamat tatsumist selle pärli nulli. Väljas oli külma nii -15 või enam kraadi (paar tundi tagasi ei käivitunud kodus autogi 24.5 miinusega), mask tuli ette tõmmata, et nina näkku kinni ei külmuks :-P Ise mõtlesin niimoodi ringi uidates, et kui burkasid keelustada tahetakse, kas siis oleks ka mäel või mujal suusamaskiga keelatud viibida...
Alustasime nullist nagu peitjad soovitasid. Selle torni külastamine maksab nüüd kolmandiku rohkem kui möödunud aastal, ütles meile sõbralik tornitädi. Edasi polnud ma esiti kindel, kas õiges suunas liigume, aga õiged vastused õigetele küsimustele andsid kinnitust. Kuni esimese mitteloendavata tornini sujus kõik viperusteta ja varasemalt teada kohtades olime kahe peale efektiivsed. Siis tuli Bremeni käik sisse lükata, aga meie vudisime rõõmsalt hoopis muule tänavale. See oligi tore, sest muidu poleks ühe maja katusel Otto-Triinu märganud :-)
Edasised viperused ootasid meid Pärnu maanteel, kus lolli peaga muuseumi üles ei leidnud ja saime pea Viru tänavani tagasi seigelda. Seal otsustasin Marje telefoni gepsust ja G-kaardist targem olla ning haarasin vanakoolimehena postiaadressilt sarvist - oligi hulga tulemuslikum. Korra suutsime veel Kiika Köögile valelt poolt lähenema hakata, aga ka see viga sai peagi parandatud. Pikkade ja Lühikeste jalgadega läks ka lõpus õige sutsu sekelduseks, ilmselt oli 15-kraadine pakane 5-kilomeetrisel ringil oma töö teinud. Olgu öeldud, et Marje oli enamus aega paljakäsi, sest uhiuued riidehilbud kuumutasid ta täitsa üles.
Tegime sealsamas linnamüüriringi - või gepsu träki järgi pigem mingi lollaka sikk-sakilise kujundi - lõppedes kiired kalkullid ning saimegi viimase vastuse erinevast tõlgendusest hoolimata esimese korraga rohelise tule. Jalutasime edasi aardeni, mille leidsime pealtnäha täiesti muguvabast ümbrusest. Hea vaikne nurgatagune, kus oma geotegevusi teha, mis treenimata mugusilmale kindlasti kangesti süstimise moodi välja näeb.
Meil oli hea meel, aare väga vahva, kogu ring kultuuriloolisuse seisukohalt äärmiselt tänuväärne. Isegi endise talinlasena pole kõiki neid torne selle pilguga nii lähedalt kaenud. Seda aaret võib vabalt turistidele soovitada, saavad hea ettekujutuse vanalinna ajaloost.
Aardel võtsime minigrip-kilekotist kahe terava otsaga pliiatsi välja, et see kotti auke ei uuristaks. Ärge siis karpi avades pliiatsit maha poetage! Ideaalis võiks karbis kummiga kinnitus olla, mille vahele pliiats käib, siis on kaotamise tõenäosus väiksem. Aare oli ideaalses korras ja kenasti peidus. Suur-suur aitäh Marisele ja Laurile selle vanalinna väärisaarde eest! Soovitan ja kiidan.
Aasta viimane päev ja me saabume vanalinna, et taas teha tiir peale juba nii tuttavatele tornidele, sest olime ju ise ettevalmistamas sama tiiru, samade tornidega, kuid veidi teiste loendamise ülesannetega (sedapuhku küll autoga, kuna oma "üllitise"ettevalmistamise ja ka muidu aegade jooksul on siin palju jala kõmbitud :) ning õues on algavalt "ebasoe" ) , meile meeldisid muuhulgas ka tuulelipud ja hoopis teised asjad lugemiseks-loendamiseks ;), puudu oli ainult lõpupesa veel :P. Nüüd vaatame ringi veidi teisema pilguga, loendame seda, millele pole mitu kuud tähelepanu pööranud ja paberile koguneb aina numbreid juurde. Neitsitorni juures on meeletu mugudeuputus, tuleb järjekorras oodata, et üht teatud kohta veidi silmitseda ja lahkuda. Üldse on aasta viimasel päeval, mõned tunnid enne uut aastat, õhtuses linnas väga palju turiste ja nii ei vaata keegi meid imelikult kui vajalikke andmeid kogume. Lõpuks on kõik kohad külastatud ja hakkan arvutama. Tulem tuleb täitsa loogilisse kohta ja läheme seda vaatama. Leiame aarde ja... siis tuleb selline muguparaad sinna(lisandub ka vilkuritega auto, mis pargib end mugavalt, äärmiselt ebamugavasse kohta meie jaoks) ja peale vaatamisväärsuste korduvat pildistamist lahkume, et tulla taas millalgi rahulikumal ajal, ei saa ju aaret nende nähes välja sikutada(vot...lõppeski vana aasta meie jaoks leiu, aga mittelogimisega...roheline nägu?).
Täna , pea nädal hiljem, on ümbrus vaikne, ei ainsatki hingelist, no seda valget asja on maas palju ja eks see pakasepoisski hoiab mõned külmakartlikumad majade kaitsvate seinte vahel. Külmast lõdisev A tirib peidukast aarde välja ja saame lõpuks logida.
Tänud peitjatele, täitsa tore oli taaskord vanalinnas kolada!
Mida veel teha esmaspäeva õhtul, kui õues on imeilus talveilm. Lumesajus kõndisime mööda vanalinna ja linnamüüri äärt. Mulle meeldivad aarded, mis on hästi teostatud ning seda see kindlasti oli. Lõpp-punkti koordinaadid tulid kenasti kätte ning veidi peale otsimist näitas end ka aare ise, kuhu saime nimed kirja :) 5+ tänud peitjale.
Peale trenni sai veel poole kümneaeg end toast välja aetud ning lisaks väike jalutuskäik ettevõetud. Jalutuskäik kohas, mis mulle kodune ja teistelegi hästi teada. Käisime üksipulki raja läbi ning kogusime vajaliku info kokku. Juba see oli tore, et kõik juhised olid konkreetsed ja üheti mõistetavad (mitte nagu mõne sarnase ülesehitusega aarde puhul, kus peab erinevaid variant üles märkima). Numbrid käes ei olnud mingit muret nende koordinaatideks vormistamisel. Ja jäigi vaid nimi kirja panna. Oeh kui palju mälestusi tuli meelde kogu seda rada läbides. Aitäh ülimalt kvaliteetse aarde eest.
Eelmisest ühisest otsimiskorrast koos Oliveriga Inga juba kirjutas, täna tahtis ta eelkõige lumesadu pildistada vanalinnas aga nagu tellitult lõppes sadu ära kui meie kohale jõudsime. Peale Patkuli trepi kummituse aaret (mida GP lehel veel pole) läksime otse lõppu ja ma pidin konteineri üles leidma. Minutike kulus ikka ära Inga pideva kommenteerimise saatel, et kuidas ma juba ei leia, kas ma olen pime jne. Tõepoolest, kui õigesse kohta vaadata siis võiks nii suurt tünni ikka näha. :)
Kõik punktid said 30-l detsembril koos Airiga üle vaadatud ja numbrid välja arvutatud. Siis lõppu üles ei leidnud nähtavasti sellepärast, et usku jäi väheks, koht tundus veidi imelik ja geokontrolli ei saanud me ka proovida, sest mul on telefon vanaks jäänud ja millegipärast ei saa geolehele sisse logida. Ilmselgelt tuleb see nüüd lõpuks välja vahetada, kui juba mängimist segab :)
Täna käisin Leoga linnas jalutamas ja lõppu logimas. Päevavalges polnud mingi probleem. Valges linna sattumise puhul käisime Nunnadetornis müüril jalutamas ja tornides ronimas, ja hiljem ka Neitsitorni juures hõõgveini joomas. Alates tänasest või siis eilsest olid aga mõlemas kohas tädikesed 2 ja 3 euri nõutamas, vist soovitakse justsaabuniud turismiperioodil võimalikku kasu saada.
Tänan mõnusa müüritiiru eest, täitsa tore vahepeal turistipilguga oma kodulinna vaadata!
Head uut aastat!
Selle aasta esimene aardeleid ja seekord tuli see muidugi ülikähku. Veider, et eelmine kord ei näinud, kuigi null sai korralikult üle valgustatud. Aga no eks see andiski põhjuse uuele ringile minna. Tänud aarde ja võimaluse eest taas vanalinnas ringi jalutada.
Täna oskan küll kommenteerida, miks eile leidmata jäi. Ikka sellepärast, et täna peale uisutamist jõuluturult soetatud sooja joogiga aarde poole jalutada ja kohapeal olles kaasasolijatele teatada aardest meetri kauguselt, et siin ongi null. Esimesest silmatud kohast aare vastu vaataski. Eile koos Helbega vaatasime ka sinna aga suutsime mööda vaadata. Tore! Aitäh! Palun kergemat karistust, et aardeomanikud täna hommikul asja kontrollimas käisid, kuna nad pidasid mind kogenud mängijaks, kel selline asi ometi ju kahe silma vahele jääda ei või. Võib ikka :P
Rahulikku aasta viimaseid tunde ja ärge üle pingutage! Pidage piiri! :) Kohtumiseni uuel aastal!
Oskasime ikka karbi valida sinna, sulandub teine nii hästi oma ümbrusesse, et ma isegi pidin kaks korda vaatama kus ta nüüd seal on... :D.
Kuna Tunki teate kohaselt geps loobib seal nullimummu 10 meetri kaupa ja teistelgi pole leid just joonelt tulnud, sai vihje samuti väikese täienduse... No nii igaks juhuks. Ja meie linna ilusa ajaloo kaitseks :).
Aitäh kõigile, kes otsimas käinud, toredate logide eest ja (uuesti) minnaplaanijatele edukaid leide :).
Ühesõnaga jah. Kui asi hakkab pekki minema, siis ta ka läheb.
Tegelikult oli mul suurejooneline plaan minna vanalinna pildistama ja selleks sobis see aare suurepäraselt. Veiko oli juba eelnevalt ära räägitud, et ta tuleb lapsega kaasa ja nii hakkasimegi algusest uljalt astuma. Juba esimese torni juures hakkasin ahhetama, kuna pimedas ja valgustatult nägi kõik nii äge välja, tõmbasin fotoka välja, mille olin hoolsalt kaasa võtnud... ja siis meenus, et mõlemad akud on jäänud koju. Paar tornivahet vedasin kaamerat veel kaasas, siis viisin selle kui kasutu eseme autosse. Terve ülejäänud aeg ma soigusin Veikole kõrva, kuidas ma pildistada tahaks...
Ringi siiski läbisime ja kuigi ma kahtlustasin, et peitja on suli ja kindlasti on kuskil mõni konks, siis Veiko kinnitas, et tema oli logidest lugenud, kui puhtalt ja konksuvabalt aare on tehtud. Tõesti-tõesti, pool ringi läbitud ja pidin tunnistama, et polegi ühtegi vimkat veel näinud. Igaks juhuks lugesime me muidugi 3 silmapaariga kõikides punktides asju vähemalt topelt üle.
Poolel teel ronisime MacDonaldsisse soojenema, kus kallasin ergutuseks tohutu suure kohvi sisse ja läksime jälle edasi. Praegusel inimtühjal ajal on vanalinnas lihtsalt vaimustav jalutada. Iseäranes äge koht on Taani kuninga aed, kus ronisime üles müürile ja nautisime vaadet.
Kui lõpuks kõik numbrid koos olid ja Veiko oma ettevalmistatud exceli käiku lasi, saime koordinaadid omapärasesse kohta. Alguses mõtlesime, et ei lähe otsima, kuid viimaks sai kiusatus võitu. Kuna ma aga teadsin, et mind ootab kodus tort, siis ei suutnud ma otsingule enam eriti keskenduda. Lisaks tahtis üks väike tegelane kangesti koju ja nii me sealt leiuta ära tulimegi.
Järgmisel aastal lähen uuele ringile. Siis teen ettevalmistusi hoolikamalt. Tänud ägeda tiiru eest. Soovitan seda aaret juba praegu, mis siis, et pole veel leidnud.
Meile teadaoleva info järgi teenisime siit auga välja mitteleidmise FTF-i. Jalutasime mitu mõnusat tundi mil aeg kulges lausa lenneldes. Ilusat tuledesäras vanalinna imetledes ja mõningaid asju loetledes sai tiir linnamüürile täiesti märkamatult peale tehtud. Arvutuste tegemiseks võtsime eriti populaarses Reval Café-s istet ja hellitasime end piparmünditee ja koogiga. Kui numbrid said kenasti ritta laotud suundusime taas välitöödele. Koht tundus osalt küll loogiline aga leid jäi meil sellest hoolimata vormistamata. Nüüd hiljem kodus geokontrolli kasutades saime teada, et olime siiski õiges kohas. Ei oskagi kommenteerida, mis siis sel korral vajaka jäi. Eks järgmisel aastal tuleb üritada uuesti või kes teab - ehk veel jõuab sellelgi aastal - ligi 27 tundi on veel aega :P Head aastavahetust kõigile logide lugejatele!
Mida ütles õpetaja Laur? Et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool". Aga kui mitu korda teha pool, siis lõpuks saab ka terve kokku.. nii ka läks. Tänan!
Milline mõnus multimõistatus!
Eks ju vanalinnas ole ennegi käidud, aga vot sellist tutvustust pole veel keegi meile teinud. Ja ega kui vanalinna sisse astud, ega siis ju ei mõtlegi selle peale, et mille alt sa just parasjagu läbi astud. Ega vaevu ju tegelikult isegi üles poole vaatama.
Aga seekord oli hoopis teisiti. Eeltöö oli hea: kaart ja küsimused olid välja prinditud ning kaante vahele pandud. Natuke Goolge Streetview’gagi vanalinnas tuuritatud. Sellegi poolest õnnestus meil vanalinna siseneda mitte plaanitud Nunnatorni juurest vaid hoopis Plate torni juurest. Sealt liikusime siis juba Kuldjala poole ja vastuste leidmine algaski siis “põõsast”. Järgmise punkti juures (punkt 2) kohtasime tõenäoliselt ametivenda, kes samuti seal toimetas, üles kirjutas ja esimest punkti pildistamas käis. Igatahes tervitused geopeiturile, kes 28.12 kl 15:06 paiku seal esimese ja teise punkti kallal toimetas.
Edasi läks meil kõik üsna ludinal, mingeid kõhklusi eriti ei tekkinud. Kõik lugesime mitu korda üle ja tegime pilti kah, et pärast oleks hea vigu kõrvaldada. Viru väravate juures tekkis korraks peata olek, et kuhu nüüd edasi peab minema, aga õnneks oli mul kodutööst meelde jäänud, et Müürivahe on see õige tänav, mida mööda liikuma peab. Mingil ajal jõudsime kööki kiikamise tornini, sellele tahtsime ligineda alguses valelt poolt. Õige pea saime veast aru ja tegime väikse ringi sisse. Seejärel sattusime hätta Neitsitorni ukse leidmisega, kuna jälle lootsime seda leida valelt poolt. Õnneks ei läinud õige koha leidmisega pikalt aega. Lõpetasime Pikajala juures ja kuna mul oli telefonis exceli tabel valemiga valmis tehtud, siis mingit arvutamist polnud enam vaja. Toksisin arvud sisse ja koordinaat oli olemas. Aga nüüd tuli pettumus. Nimelt ei tahtnud geokontroll minu poolt sisestatuga nõus olla. Kuna aga pool meie seltskonnast oli sellest matkast üsna väsinud ja vea otsimine oleks võinud ei tea kui kaua aega võtta, siis otsustasime koju minna ja seal rahulikult geokontrolliga suhelda.
Kodus hakkasin siis mitte vigu parandama, vaid neid hoopis juurde tekitama. Hakkasin juba kõiges kahtlema ja geokontrolli sai mitu punast juurde. Näiteks, kui pisut üle mõelda, siis annab teist punkti kaheti mõista. Ühel hetkel jõudsin siis Viru väravateni. Ja seal see konks oligi. Selgus, et kiiruga polnud meist keegi küsimust tähelepanelikult lugenud. Nüüd ei jäänudki muud üle, kui pidin need juurde tekitatud vead tagasi parandama ja selle ühe tõelise vea ka õigeks tegema. Tulemus oli loomulikult roheline. Sai siis kiigatud korra ka seda asukohta ja kohe sai selgeks, et homme pärast tööd olema kohal nagu viis kopikat.
Jõudis kätte homme. Töölt tulles lasin vastavat kutsetunnistust omava inimese poolt ennast pügada, samal ajal teised tegelesid Harju tänaval libeduse nautimisega. Ja õige pea oligi käes see õige moment, kus seadsime sammud aarde poole. Kuna jällegi kodutöö oli tehtud, siis kiikasin kohe õigesse kohta. Pettumus oli aga suur, kui sealt kohe aaret vastu ei vaadanud. Laiendasin siis otsinguala, aga kuna sinna mujale eriti peita pole, siis sai õiget objekti korra ka õige nurga alt vaadatud. Ja no seal see oligi. Oi kui hea on muguvabalt logida ja otsida! Aga nii kui olime karbi tagasi saanud, nii olid kaks mugu kohe platsis kah:)
Suured kiitused sellise toreda ja hariva aarde eest! Nüüd kui vanalinnas käin, siis ei kõnni enam kuskilt no_name kangi alt läbi, vaid nüüd on igal kangialusel nimi kah. Soovitan!
Me täname!
Öine vanalinn oli päris ilus, kahju ainult, et lumega on nagu on. Madis suutis ühe arvutusvea teha ja see vajas korrigeerimist, aga muidu läks libedalt. Aitäh!
Sellele aardejahile plaanisime eile õhtul minna, kuid kuna täpselt enne starti avaldus uus aare, siis plaanid muutusid ja siia jõudsime hoopis viimasena. :) Suured tänud peitjatele!
Õhtu ainuke eesmärk oli teha vanalinnale tiir peale, aga uus aare kiskus teise piirkonda. Selle tõttu aga vanalinna tornidega tutvumine ei kannatanud, ka see sai kirsina tordil tehtud. Kahju ainult, et aarde avaldamise ajal Norras olime, oleks võibolla ka öise jahi ette võtnud. Aitäh peitjatele, täitsa tore aare. Esimene emotsioon oli muidugi, et nii palju vahepunkte, aga reaalsuses asi hull polnud.
Parajalt pikk mõistatus, mis sobis suurepäraselt koolivaheaja sisustamiseks. Kõikides punktides sai vajalik info ruttu paberile kribatud, ainult kahest tornist panin tänu valele tänavavalikule märkamatult mööda. Aga kiire tagasikäik sisse ja said needki leitud. Geokontrolli sain esimese katsega roheliseks, kohapeal aga nokitsesin omast rumalusest algul valede asjade kallal oma 15 minutit. Aitäh väga muheda ja hariva mõistatuse eest! Olen nüüd vanalinna tornide osas tükk maad targem kui enne.
Meie tänase päeva esimene leid. Eeltööga alustasime päev varem, kui oma lõunase jalutuskäigu jooksul tegime vanalinnale ringi peale ja märkisime üles kõik vajalikud numbrid. Vankriga mööda lühikest jalga ülesse minnes raputasime vist liiga mehiselt, Lisette tegi silmad lahti ning polnud väga vaimustuses meie tegevusest. Seega jäi algne plaan, et ka aare kohe üles leida, poolikuks. Õhtul kodus kalkuleerisime rahulikult lõpu välja, geokontrolli saime roheliseks ning täna, teel Vabaõhumuuseumi sai drive-in meetodil logi kirja. Tänud peitjale. Meile väga meeldis ning loodetavasti lisandub veel sarnaseid aardeid :)
Mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga.
Tänud peitjale :)
Päris kena Tallinnas käik päikesepaistelisel lumeta talvepäeval. Pärast soojasid ilmasid oli lõpuks kerge miinus tekkinud. Tallinna vanalinn on mulle alati meeldinud ja ma võin täitsa uhke olla, et Tallinn on minu sünnilinn! Lapsena tõid vanemad mind tihti siia vanalinna ja me külastasime perega ka linnamüüri torne ning galeriisid. Olen hulga aastaid olnud ka Tiina Mägi poolt juhitud "Kodulinna" klubi aktiivne liige. Mäletan, et sai muuhulgas töötatud isegi ühes linnamüüri tornis turistide vastuvõtjana. Vaatamata sellele, et ma 2000.a. Tallinnast ära kolisin, tunnen ma endiselt seal väga koduselt! Nüüd tutvusin taaskord linnamüüriga ja logisin vastava geopeituse aarde. Tänud peitjale kodusesse vanalinna kutsumast!
Ei oskagi õelda, mitmeid kordi seda ringi üht või teistpidi läbitud, kuid alati tasub uuesti tulla, seekord siis öösel ja vihamaga. Mõistlikud ülesanded / jõukohane aritmeetika / täpne koordinaat :) Tänud peitjale
Kuna aknast tundus ilm ilus, siis seadsin sammud linna poole. Uus aare tundus just mõnus ja paras jalutuskäik. Tegelikult muidugi nii ilus ilm ei olnud, sest jäine tuul tahtis kohati minema viia. Jalutuskäik oli selle eest toredam veel kui arvasin. Igati korralik töö on peitja poolt tehtud ning tornist torni jalutamine oli lausa lust. Kui kõik vajalikud asjad loendatud, läksin kõhtu täitma ja käsi soojendama. Ei julgenudki esiti numbreid ritta seadma hakata, sest äkki on miskit valesti. Õnneks kõik läks täpselt nii nagu pidi ja kohe oli roheline vastus olemas. Lõpus jäi aare kiirelt silma. Kogu aarde puhul meeldib see, et ei pea mugudega võitlema. Suur-suur tänu, igatepidi hea teostus!
Maalt linna sõites küpses plaan tulla vanalinna jalutama - ilm oli ka super. Kahjuks jõudis viimane selleks ajaks juba pöörduda, kui me starti jõudsime. Päris jalutamiseks seda siiski nimetada ei saa, sest üsna tempokalt liikusime ja loendasime. Minul oli uusi avastusi rohkelt; Erki väitis, et oleks nagu lapsepõlve tagasi sattunud, mil vanaema juures uuris põnevusega raamatut Tallinna linnamüürist. Ühel hetkel olid numbrid koos ja läksime mingisse söögikohta arvutusi tegema. Selleks ajaks oli tekkinud ka juba Tunk'i logi, kus kirjas, et geokontrolli sai peale rada kohe roheliseks ja ei midagi kahemõttelist. Meie esimesed kolm katset olid sama punased kui jõulukuulid - käisime kõik kohad paberil mitmeid kordi uuesti läbi. Neljas katse viis lõpuks sihile ja kui toidud, joogid hävitatud, suundusime logima. Veidi vaatamist ja leidsime üheaegselt konteineri. Olime kolmandad kell 18:25. Suurepärane aardeidee ja mõnus teekond. Meeldis väga, aitäh ;)
*Neitsitorni juurde minnes peavad nõrganärvilised ettevaatlikud olema: kiljusin seal ühe "munga" peale, kelle sõbrast Tunk on pilti teinud :D
STF kuskil 12:45 Väga mõnus tiir oli. Küsimused olid selgelt ja üheselt mõistetavad ning arvutamine oli ka kergeks tehtud. Tunniga sain numbrid kätte ja kontrolli roheliseks. Just sellist aaret meie vanalinn vajabki! Suured tänud peitjale! Pärast läbisin ka XDreami jõuluraja. Ühesõnaga- kordaläind päev.
Nujah, ma tean küll, et niisugune aare avaldumas niisugusel ajal testib kas sul on "elu" või mitte. Mingit muud elu väljaspool geopeitust siis :o) Ilmumise hetkel ei viitsinud rohkem vaadata kui seda, et ahah, paistab tõsisem süvenemise teema. Saigi kohe asi unustatud ning mugusündmus jätkus täie hooga. Kui laulud ja mängud kuskil poole nelja paiku otsa said, siis tegin selle saatusliku vea ning kiikasin GP lehele. Lugesin läbi Kallo logid, mis päeval mu viimaste Kurna aarete juurde ilmunud, pärast seda piilusin nii muuseas veel korraks Tallinna linnamüüri lehte, et mis sellega vahepeal toimunud on ka. Mitte midagi ei olnud. Tähelepanu köitis Geokontroll 0/0. No vähe ei hakanud kihelema siis igalt poolt! Tõsiselt, olin tegelikult juba oodanud taas üht kopsakamat mõistatust. Vahepeal järjest mulle võrdlemisi lähedale ilmunud tavalised aarded ei tõmmanud eriti öösel FTF-jahile tormama, seda enam, et oma koduse stardiga jäänuks ma advendiaardeid haardepositsioonil varitsevatele küttidele nagunii alla :D Aga linnamüüri värk paistis just paras pusimine. Alustasin mütsiga löömisest ja laksisin päris huupi kaks punast geokontrolli. No niisama ajaviiteks. Loogikast oli ju näha, et variante jääb ikka jube palju, isegi kui süntaksile mittevastavad koordinaadid kõrvale heita. Samuti on loendamised nii kavalasti säetud, et Street View või fotode lappamisega kuigi kaugele ei jõua, igatahes saaks müüri ääres jalutades arvud palju kiiremini kätte.
Siis tuligi raskem kaalumise koht - millest ma õigupoolest ilma jääksin kui kohe vanalinna läheksin? Jupist unest - ülehinnatud! Hommikusest laisklemisest, ise juhmi näoga telepurki passides - juba tehtud, vahest liigagi palju. Tornide lähemast uurimisest ja muuseumide külastamisest - suures osas tehtud, kindlasti jõuab veelgi. Tegelikult ka jõuluöine jalutuskäik vanalinnas on varem tehtud, tõsi küll, lumega.
Niisiis - riided läksid iseenesest selga, lambiaku vahetus ise värske vastu ja jalad hakkasid täitsa ise vanalinna poole astuma. Autoga lähemale saamise variant jäi seekord ära, sest porter vajas lahustamist. Umbes poole tunniga olin nullis ja sealt edasi jagus tegevust juba tihedalt. Vigu ei raatsinud teha, seetõttu lugesin kõik asjad vähemalt kaks korda üle. Kuna astmete loendamine põhjustas ükskord natuke segadust, siis treppide jaoks märkisin juurde ka võimaliku -1 koefitsiendi vajaduse. Tegelikult on antud aarde juures kõik nii nagu mullegi loogiline tundub, loendatavad elemendid on selged, eeldatavasti püsivad, kirjelduse sõnastus väga täpne ja kahetimõistmise varianti ei teki nagu kusagil. Peaaegu kõik tornid on piisavalt valgustatud, et pimedas ka igasuguse isikliku valgusallikata vajalikud andmekillud kätte saada. Pulss ikkagi tiba tõusis kui Pika jala värava juures arvutused lõpetasin ja saadud tulemust karmile geokontrollile näitasin. Võimalus ju siiski jäi, et tegin kuskil vea - ja katsu sa seda siis tagantjärele üles leida :o) Aga oh imet - koordinaat oli kohe esimesest laksust roheline! Gepsu lülitasin sisse, ega tast suurt tolku polnud, lõpus lennutas siia-sinna kõva kümne meetri kaupa. Kaardi, vihje ning loogika toel sain mõne minutiga karbile käpa külge ikka. Logiraamat ei olnud tühi, aga esmaleid siiski veel sooritamata. Märkisin sinna kellaajaks 6:38 - näh, ei kulunud poolt öödki :o)
Kokkuvõttes väga hästi koostatud aare, niimoodi mööda müürikülgi terve ringi korraga läbi jalutamine annab päris eheda ettekujutuse kunagisest linnaplaneeringust, mastaapidest ja kaitserajatiste vajalikkusest. Loendatavate objektide hoolas valik ja täpne kirjeldus koos tornide lühitutvustustega teevad asjast tõeliselt nauditava leiu - säärasest mahukast loendamisülesandest oleks muidu ju nii kerge mingi kiuslik ebamäärane frustratsiooniallikas luua. Aga ei, peitjad on loomulikult tasemel, hindan kõrgelt hoolikalt läbimõeldud lahendust (nimetagem seda siis lahe_teostus), soovitan ja tänan. Tallinna vanalinna paremaks tutvustamiseks kulus just täpselt niisugune aare ära!
Aarde peitjad palusid jalutuskäigu läbi teha, et võimalikke vigu avastada. Hoolimata kaela sadavast vihmast, oli hästi tore. Meil läks umbes tund puhtalt torni juurest torni juurde kulgemiseks, me kuskile sisse ei läinud uurima. Kõik küsimused olid hästi leitavad ja konkreetsed, kuskil polnud kahetimõistmist. Arvutama läksime vihma eest varju ja hõõgveini klaasi taha. Lõppu otsisime ka veidi, kuid ei midagi hullu. Mulle väga meeldis, just paras turistikas vanalinna tutvustamiseks, kindlasti tuleme soojema ilmaga tagasi ja uurime torne lähemalt. Suured tänud peitjatele!