Rooste

Leitud ja logitud

 1 

Geoloogile see aare meeldis – sai turnida – ja paistab, et ka rooste vastu polnud tal midagi. Vähemalt on see üks võimalik seletus sellele, et ta vist kõik vähegi roostekarva nähtused selles hoones läbi tahtis katsuda. Takistuseks ei saanud ka see, kui läbikatsutava paiga raskusaste pigem viie kui kolme punkti vääriliseks sobitus. Juuresoleval pildil võib näha üht tema puhul sellist tavapärast (mitte veel sugugi ekstreemset) ronimisharjutust. Kui kõik kohad olid läbi turnitud ja süda hakkas juba rahule jääma, siis võtsime aarde ka peidukohast välja ja panime nimed kirja. Aitäh peitjale!

Plätudes ämblikgeoloog oma asja tegemas

Kahepäevase Naissaare matka üks limmikleide. Ma turnisin siin ja seal. Logistasin torusid ja piilusin pragudesse. Mööda telliskive ülesse, kiikasin aukudesse. Kasutades redelina maas lamavaid uksi, ronisin kuhu jaksasin ja leidsin oma vaeva eest ainult roostet. Ei suutnud leida midagi, mis sobiks maastiku raskusastmega ning jääks kuigivõrd truuks ka koordinaatidele.

Pantograaf oli see, kes pistis käe kohta, kuha ma olin eelnevalt vaid vaadanud. Oi, ma olin rõõmus, sest selleks hetkeks olin juba korduvalt käega löönud ning mitteleiuga rahu sõlminud.

Leitud, aitäh!

Korraldasin Muuga seltsi liikmete suvepäeva Naissaarel ja kuna mul seal hoolimata mitmetest külastustest üsna vähe aardeid logitud, siis seekord said mõned juurde :)

Leidsime!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud, aitäh! :)

Kevadine ülevaatus. Lisasin aardesse pliiatsi. Mõnusaid leide!

Siin läks meil väga kaua aega ja nüüd tagant järgi saime aru ka selle põhjuses. Seiklesime saarel GC lehe andmete ja kaartide põhjal, mis olid offline tõmmatud. Kuna levi seal metsas pole, siis GP lehte avada ei õnnestunud. Meie null näitas hoone keskele, sest selgub, et google põhised kaardid, mida GC kasutab, ei ole üldse täpsed. Kodus logimisel vaatasin GP kaarti ja märkasin kohe, et täpp hoopis teises ja loomulikult õiges kohas. Nii me objektil olles oma tähelepanu täitsa valedesse kohtadesse suunasimegi ja kui midagi ei leidnud hakkasime lihtsalt ringi vaatama, kuhu üldse peita annaks. Ja muidugi siis me üsna loogilisest kohast ka aardekarbi leidsime. Käed ja riided ja üldse kogu olemine oli pärast seda aaret üsna roostemaiguline, saime ikka täie raha eest seda roostet :)
Aitäh!

Eelmisel Naissaare tiirul jäin siin pika ninaga. Koht oli õige, aga polnud vajalikku liigutust teinud. Nüüd tuli üheskoos tuli leid lihtsalt ja sai sellegi saaga lõpetatuks lugeda.

Õige koht jäi suht kohe silma, aga tundus, et ei ulatu sinna. Siis vaatasime kõik teised kohad üle ja kui midagi silma ei jäänud, siis sai ikka seda õiget kohta uuesti uuritud ja selgus, et täitsa kergesti ligipääsetav. Tänan.

Otsisime õige sissekäigu üles ja sisenesime miinitehasesse. Turnida oli ikka vaja. Nimed kirjas. Aitäh peitjale!

Tänud.

Tehases jäi üks maastiku raskusastmele vastav koht eriti silma. Natuke turnimist ja pistsingi käe õigesse kohta. Aitäh!

Siit läks minu ja Inge teekond ülejäänud seltskonnast lahku, sest me pidime veel Nargö üles otsima ja samuti ööbimiskohast oma asjad ära tooma. Teised liikusid oluliselt otsemat teed sadama suunas edasi.

Ratturid kimasid ees minema ning ajaks kui tatsajad kohale jõudsid, käis logimine täies hoos. Roostet oli tõesti mitmes kohas, aga jälle yks võimas ehitis. Aitäh!

Kohale jõudes tundus esmapilgul liigagi palju võimalusi olevat, kuid õnneks osutus esimene Marko poolt põhjalikumalt vaadatud koht õigeks. Panime nimed kirja ja selle aarde juures jagunes meie geoseltskond kaheks. Osad läksin otsima kirja Kosmossest, kuid meid kutsus saareretke peaeesmärk Nargö. Tänan.

Täitsa roostes oli see maja. Tänud

Naissaare kahekümne kolmas. Pärast seda, kui olin ööbimiskohas kõhu tublisti täis söönud ja et ei peaks kukeseente tõttu enam vaevama pead, südant ega hinge, palusin pererahvalt paar kilekotti. Külalistemaja omanik on soomlane, aga mis teema neil pilvikutega on, ma ei ole aru saanud. Igatahes arvati, et kõik pilvikud võiks ma neile korjata. Mina seda maitsetut seent paraku üles ei võta, küll aga oli tee Männikult siinse aarde juurde väga pikaldane, kuna mul oli vaja iga paari ja paarikümne meetri tagant peatuda, et kukeseeni noppida.
Õnneks ei võtnud karbi leidmine üldse aega: esimene vaadatud koht oli õige, ainult kaane mahavõtmine oli vaevaline, surusin pastaka otsa ikka korralikult serva vahele, küüned oleks ilmselt tagurpidi pööranud.

Vaat see on hoone! Rooste küll kivi ei võta, aga tänu Naissaare ülemere-eristaatusele, on siin ju metalli rohkem säilinud kui teiste selletaoliste objektide küljes. Kohati päris põnevalt pitsiliseks on see taristu siin kahanenud.

Koht oli äge, esmapilgul tundus, et siin võib pikalt minna, aga tegelikult sai mõne minutiga tops leitud. Kahjuks hakkas ajagraafik juba üsna tihedaks minema, seega hoone ülevaatus tuli jätta tulevasi külastusi ootama. Tänud aarde eest!

Ootamatult kiire leid.

Lahe koht. Tänud

Eks ole ennegi selles hoones uudistatud. Seekord siis aardejahil. Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!

Jah, maastikuastmele vastavalt, ega siin ronimisest ei pääsenud. Kahjuks meil oma redelit kaasas ei olnud, ratta peale oleks olnud ka veidi keeruline seda võtta. Õnneks oli kohapeal materjal olemas. Täname aarde eest!

See oli Siimu lemmikhoone saarel. Uurisime teda ikka jupp aega. Läbi said proovitud erinevad hammasrattamehhanismid ja kraanid, arutlesime basseini vajalikkuse üle ja sinise värvi ilu/inetuse üle. Muu hulgas sai aare ka leitud. Aitäh!

Et kõik ausalt ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest päevast umbes kuu aega tagasi, kui meil töö juures infotunnil teatati, et selle aasta suvepäevad toimuvad Naissaarel ning uuriti kas kellelgi on traditsiooniliseks öömatkaks mingeid ideid - mille peale mina siis, ilma pikemalt mõtlemata, nagu mul kombeks on - kääksatasin: GEOPEITUS! Ülemus, kellel oli ilmselt mingi udune arusaam olemas, mida see endast kujutab, oli kohe nõus ja mis teistelgi siis enam vastu vaielda on - nii saingi mina omale kohe lisaülesande korraldada meile siis öömatk koos Geopeitusega. No tore lugu küll! - mõtlesin 15 minutit hiljem oma laua taha potsatades...mis ma endale nüüd kaela tõmbasin. Öömatk (ma pole varem kunagi öömatkal käinud) Naissaarel, kus ma pole kunagi varem käinud ja ei tea maastikust halligi ja karjatamiseks suur kari mugusid - kes ei tea Geopeitusest mitte halligi. Kiirelt vaatasin, kas Naissaarel üldse aardeid on - huh, vähemalt sellega on korras, aardeid on seal piisavalt. Ööbimispaik teada, hakkasin siis meile Geotuuri planeerima - Nargö jätsin heaga kohe kõrvale, lisaks jätsin esialgu kõrvale ka teised multiaarded ja mõistatused, ning keskendusin tavalistele - sest neidki oli ümbruskonnas piisavalt. Leidsin, et kui teha umbes 12-13km pikkune ring, peaks olema võimalik leida 15 aaret - piisab mulle endale ja kindlasti ka kõigile töökaaslastele. Järgmine mure oli, kuidas töökaaslased aardeid ja ennast kaardil näeksid ja otsida saaksid - kindlasti ei eeldaks ju seda, et kõik või isegi mõned hakkavad endale gc lehel kontot tegema, et saaks kasutada gc äppi või Locust. Järsku turgatas mulle pähe, et Geojaanil oli ju juttu Sookolli veebilehest - natsa googeldamist ja tudeerimist ja leidsin, et Super! Täpselt seda mul vaja oligi. Kui teha seal geotuur valmis ja seda linki jagada, ei pea keegi kuskile sisse logima, aga näeb ilusti kõik vajaliku ära. Nädal enne üritust saatsin ka lühikese mänguõpetuse kirja teel laiali (mida loomulikult keegi väga lugeda ei viitsinud nagu pärast selgus)ja tegin aaretsest parerile tabeli, kus olid kirjas suurus, raskusastmed ja vihjed, et ei peaks koguaeg ninapidi mobiilis passima (lisaks selgus ju ka mingi aeg see, et ega Naissaarel mobiilileviga just väga hästi pole...) Kohapeal tundus, et õnneks huvitatuid äkki väga palju polegi, aga siis tekkis ülemusel geniaalne mõte, et selle asemel et alustada öömatkaga traditsiooniliselt kell 00, lükkame alguse kaks tundi varasemaks ja tulemuseks oligi see, et peaaegu kõik olid huvitatud, välja arvatud väikeste lastega tulijad - oeh. Oma lastele seletasin, et kui nad just ei taha tulla meiega kaasa ja hommikuni võsas ragistada, siis peavad nad umbes tunni aja pärast ise leidma tee tuppa ja voodisse - ei mingit probleemi, saab tehtud! Kogunesime siis kell 22 ja jaotasime ennast kiirelt kolme tiimi. Esimesse läksid need kes teadsid, et nemad otsivad üles ainult 5 lähimat aaret ja pikemale ringile kindlasti ei tule, sest tahavad ka muude öiste tegevustega hiljem tegeleda. Teise tiimi koondusid kokku kõik meie noored ja tugevad kutid ning mina, ülemus ja kõik teised ülejäänud moodustasime siis kolmanda tiimi. Iga tiim valis oma marsuudi, ning minema hakkasime 10 minutiliste intervallidega. Kaks esimest panid siis minema ja meie väljusime 22.30. Etteruttavalt mainin ära, et meie retk kestis täpselt 5 tundi, tagasi jõudsime kell 03.30, meie tiim leidis 11 aaret, 2 jäi leidmata ja 2 ei jõudnud otsimagi. Meie parim tiim - Novarc2, mis koosnes noortest kuttidest, kes olid 100% mugud - noh...nemad leidsid üles 13 aaret :D Täpsemalt siis juba iga aarde juures...

Öömatka üheksas aare. Teel Mäejalamilt siia kohtusime ka oma teise Novarc2 tiimiga, kes olid oma ringi alustanud vastassuunast. Nemad nägid meid vist juba kaugelt tulemas ja hüppasid võssa, et meile sealt sissejuhatuseks kolli teha. Natukene hirmus oli küll :D Siis vahetasime muljeid - nii meie kui nemad olime kohtumise hetkeks leidnud 6 aaret. Soovisime teineteisele edu ja jätkasime - väsimus kippus küll juba kallale, aga pool teed oli veel ees! Kohapeal ei leidnud alguses sissepääsu ja läksime akna kaudu. Alguses vaatasime pisut nõututena ringi, aga siis tekkisid mõned mõtted, et kuhu võiks ronida - saatsime siis ülemuse ronima. natukene kobamist ja mingi asi sattus talle pihku ja küsis - kas see siis ongi, selline..? Jah, muidugi! :) Tänud peitjale!

Mõnna, sellised aarded on just minu maitsele. Silmasin madalamalt, siis oli juba rohkem indu kõrgemale ronida. Aitäh.

Olime juba loobumas, kui tuli päästev idee ning "lapsorav" Andreas ronis kuhu vaja ja tõi alla mille vaja. Natuke pusimist oli veel ka karbi avamisega, aga lahti me ta saime. Aitäh, põnev koht!

Selle aardega ei läinud hästi.Levi oli kehv ja vihjed ei toiminud.Leidmata ta jäi , kuigi sai lammutatud paar kõrgemat peidukohta.

Leitud

leitud

Kahtlane koht hakkas kohe silma, aga kui oli võimalus lihtsalt kõrval targutada ja lasta Silveril põhitöö ära teha, tuli seda ju kasutada. Tänud peitjale.

Hoonele lähenedes kuulsin seal sees liikumist. Püüdsin küll pingsamalt kuulatada, aga kaaslased ei olnud nõus vaikselt olema. Selleks ajaks kui meie kohale jõudsime oli müra tekitaja juba kadunud. Merle oleks nagu varem siin juba käinud ja näitas kohe õiget kohta. Ma koba ei suutnud isegi näpuga näitamise peale seda leida. Mõne aja möödudes kui lähedal turnimist harrastasin jäi näpuga näidatud kohas ka aare lõpuks silma. Viga parandatud, nimi kirja ja edasi.

Tänud.

Mina oleks vist kohe ukse juures teisele korrusele peitnud. Natuke aega sai ringi vaadatud ja siis leitud. Kahju, et ei ole võimalik teada saada kuidas miinide tegemine käis.

Päris kiirelt avastasime koha, kust aaret vihjet kasutades otsida. Päris üksinda oleks pidanud rohkem vaeva nägema, et aare kätte saada. Aga milleks sulle lapsoravad, kui leidub oravmees ja inimgeps ühes isiksuses ;) Huvitav on mõelda, kuidas kunagi siin asju aeti, kui kõik veel roostest puhas ja uus oli. Kahju, et saare keskel ühelgi operaatoril levi ei ole. Nii jäigi see sel korral viimaseks leiuks, sest inimgepsud kaarte ei salvesta ja nii hästi veel ei tööta :)

Viimane leid, enne kui levi àra kadus. Ja tagasi ta ei tulnudki. Vahva hoone. Tànud :)

leitud jalgratta retke käigus

Meie Naissaare 17-18 km mõnusa jalgsimatka eelviimane linnukene e. lugu sellest, kuidas raudruunlased Rooste läksid. Oligi rooste, mis rooste. Hoone nagu hoone ikka. Vähemalt vihma ei tibanud pähe. Tuvastasime eeldtava peidupaiga, ma sukeldusin sellele järgi. Ronisin kõrgemale kui vajagi - nagu mul tavaks. Õnneks taipasin alla vaadata, seal see aare oligi :-)
Täname Mihklit Nargöle pistetud aarde eest! Aare korras, ei ilmutanud kuidagi vahepeal kimbutanud logimismuresid.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/994989811

Hea, et läksime seltskonnaga, muidu oleks raskeks läinud. Aitäh.

Kuni mina katuse all endale sisendasin, et vihm polegi nii külm ja märg, logisid lapsed juba aarde ära. Aitäh!

Leitud, tänan.

 1 

Siin hakkas väsimus juba tundma andma, ikkagi juba mitu kilomeetrit maha vantsitud (17km tuli lõpuks kokku).
Aga jälle üks äge koht. Kui Paavo on kaasas, ei pea ise üldse ennast vaevama, ainult logimise vaev on. :) Aitäh!

Lapsoravad teevad leidmise lihtsaks. Aitäh!

Poisid panid ees punuma, sest meil Kajaga oli vaja ju kukekaid korjata. Nii jõudsime selle depoo juurde eri agadel, kuskil kuulsime käo kukkumist, aga vist oli see siiski kahejalgne kägu :P. Läbi kuuskede nulli poole ragistades õnneks seeni silma ei hakanud, küll aga võis aimata mis elu siin kunagi olnud on. Depoos ringi vaadates tundus vaid üks koht raskusastmetega sobivat, nii painutasime roostet vaid natuke ja logisime aarde. Tänud!

 2 

Püha taevas! Üle aastate kahetsesin, et Timix pole oma "karvast" käppa just selle aarde peitmisel kasutanud. Tõeliselt mõnus multika materjal 100m raadiuses 5/4,5 aarde jaoks, isegi vahel sellisest kohast unistanud. Ja nüüd lihtne ning tavaline aare. Arusaamatuid multikaid oli küll sellel mättal, noh, mõistatusi kah, mille komakohad said ka kottu pihtas-põhjas pommitatud(tegime teise rohelise ja 7-mes nii kilkas lõpuks), aga leid oli sellest kohast tänaseks 59m kaugusel sõidutatud, oh aegu ammuseid. Igatahes on depoo pakutav kasutamata jäetud minu arust...vot nii arvab poolteist pluss tsentnerit kaaluv orav...või tugisammas, tünni avamine oli raudselt 3, tähh!

Vahelduseks seenehullusele ka üks aardeleid. Depoo paistis üsna asjalik. Huvitav koht.

Pääääris suur hoone

Leidsime. :)

Leidsime! :)

Ei saanud kuidagi nulli paika, lõpuks näitasid Priit ja Miki suuna kätte, et me igaveseks sinna ei jääks. Siis tuli leid kiirelt. Tänud!

 1 

Oi kui kaua sai valedest kohtadest otsitud. Meid oli hoones lõpuks vähemalt 10, enne kui leid tuli. Aitäh!

Leidsime :)

 3 

Aare korras nüüd. Poleks olnud raske vaadata 2cm eemale, kus karbi teine pool oli, et saada kokku kogu komplekt. Ei saa aru, kui mindi kontrollima, miks ei vaadatud korralikult. Logiraamatut hoolega vaadates, oli Maris ja järgmine leidja Hannes, vahepeal keegi ei käinud- kumbki pani neist aarde lohakalt tagasi.

Üks väga vana logivõlg...
Tänud aarde eest!

Pilk kaardile ja oli kohe selge, kuhu tuleks käsi suunata. Leitule peale logimist peotasime kivikese, et püsiks. Logiraamat oli olemas. Tänud peitjale.

 2 

Piia ei hakanud lähedusse tulemagi tema narkootikum oli metsall. Meie Kristaga suundusime kohale ja tuvastasime koha kust tasuks proovida. Muidugi oli sel ka logiraamat. Näppu jäi vaid karbikaas ja raamat. Oli arusaadav et küllap on ka karp olnud, maast me seda ei leidnud ja asetasime mingi kivikese katuseks peale. Nüüd loen veidi varasemaid logisid ja olen ka arusaamatuses, et miks võtta mängu vihaga, miks kottida peitjat ootamatu olukorra osas, või siis näidata kellegi suunas lausa näpuga. Kui tuvastamine toimub kompimise teel, siis on tõesti raske näha 2 cm kõrvale. Peale võib tuua terve raamatu juhtumeid kus nähakse aga ei märgata. Näiteks inimese maos elav bakter H. pylori mida aastakümneid nähti histoloogiaproovides aga kuna teati et happelises maos keegi elutseda ei saa siis teda ei märgatud. Aga roostes vaatamisväärsuseid nägime ja märkasime objektil küllaldaselt

 2 

seal naissaarel elab mingi aardekratt. Leidakse komplektne aare, 5 päeva hiljem on karp kadunud, alles vaid logiraamat ja kaas, mille leidja paneb õigesse kohta. Paar päeva hiljem on õigest kohas (nii omanik kui varemleidjat kinnitavad) õige karp aga tühi ja kaaneta, originaal logiraamatuta. Nüüd 3 päeva hiljem on karp (mis kinnitati omaniku ja varemleidja poolt õigeks) ja leidjate pandud logiraamat asendunud müstiliselt originaal logiraamatu ja karbi kaanega. Imelik. Selliste krattide puhul kaob küll geopeituse mängimise isu ära. Peitjaga mina kõnelenud pole, Ethel rääkis viisakalt ja Priit astus meie kaitseks välja.

 2 

Pärast viimast logi sain paar kõnet, mis ei olnud eriti viisaka tooniga. Rikkus tuju täiesti ära. Kuna minu jaoks seostub geomäng positiivsete emotsioonidega, siis minu poolest võib see leid jääda.

Originaalaare on olemas minigripis koos karbikaanega ühes peidukas. Tundub, et karp ise on teises kohas. Kui keegi lähiajal läheb Naissaarele, siis võiks otsida mõlemad pooled aardest üles ning see uuesti komplekteerida :)

 1 

Seda aaret otsisime päris kaua. Kõik võimalikud kohad otsisime läbi. Helistada ka ei saanud, levi polnud ühelgi operaatoril. Ethel võttis siis gpsu välja ja saime täpsema asukoha ja siis hakka karp silma. Üllatus oli suur kui täiesti silmnähtavalt geokarp oli tühi ja kaaneta. Tekitasime siis logiraamatu ja täitsime karbi ning tagastasime. Hiljem suhtles Ethel ka mitme varemleidnuga ning saime kinnitust, et meie avastatud karp oli õige ning õiges kohas. Tänan peitjat, sain jälle ronida.

 1 

Algul me ei leidnud midagi, tuuseldasime seal päris kaua. Lõpuks hakkas karbi ümbris silma, mis ikka vaatasime ümbrust ehk on mingi abivahend käepärast võtta, õnneks oli. Kes ikka kui Karin ronis:) Kuna meil mõlemal puudus mobiili levi, siis ei saanud ka vaadata, mis probleem selle aardega oli. Ähmaselt oli meil meeles, et mingi jama oli. Hiljem viimast logi lugedes, kus oli kirjas kõik ülejäänud asjad olemas. Huvitav oleks teada kuhu need pandi, sest meie neid ei näinud kuigi veetsime seal päris kaua aega. Igal juhul hiljem sadamas tegime 2 kontroll kõnet ja küsisime eelnevatelt leidjatelt kas karbi ümbris oli selline ja oli see meie leitud kohas, vastus oli jah. Huvitav oleks teada, kuidas viimased logijad seda paar päeva tagasi ei näinud. Kuna karp oli sellises kohas, kuhu kindlasti ei roni niisama mugud.

 1 

Karbi ümbris täiesti olemas, puudus sisu. Leidsime tühja filmitopsi, mille sisse panime minigripi ja vihikulehest logiraamatu. Ajutiselt ajab asja ära, aga tähistust karbile ikka vaja.

 1 

Karp ilmselt koos meestega kalale läinud. Vajab uut.

 2 

Selle aardega on lood natuke pahasti. Kui koordinaatidele jõudsin, piilus peidukast minigripis logiraamat. Ajasin talle näpud taha, lappasime, uurisime - õige asi, aga karpi ümber ei ole. Vaatasime veel ringi, natuke maad eemalt leidsime karbikaane, mille Levia tunnistas õige karbi kaaneks, ja mingi rohelise üllatusmunamehikese. Isegi filmitopsi leidsime, aga karpi ennast - mkmm. Oli see siis orav või jänes või kaelkirjak või mõni linalakk, kellel karpi vaja läinud - mine võta kinni, aga objektil teda ei ole. Panime leitud kraami peidukasse tagasi, nii, et nad enam välja ei piiluks, aga uut karpi polnud kuskilt võtta. Nii et omanik, ae! Aga muidu aitüma kutsumast, jälle omapärane koht.

Teine peatus. Aitäh!

 2 

Ise ka ei usu, aga minul vist juba kolmas vana miinitehase külastus. Eelmisel saare külastusel olime väga rõõmsad, et vahelduseks katus peakohal, korrakski sai nautida kuiva olemist ning kogu selle krempli keskel piknikku pidada. Saare külastuskordade vahepeal on siia üks karbike poetatud ja nii ma siit end uuesti leidsingi. Oi, kuidas ma üksi olles oleks peitjat kirunud, oh seda õelust :) Peitja ütleb, et geopeitus peab ikka väljakutseid ka pakkuma :) Kuid jupatsitel on hea meel, kui on kaasas abivalmis kaaslaseid. Tänan peitjat ja abikäsi :)

Alguses ronisin vales kohas ja allatulles jäi jalg toru vahele ja päris hull kukkumine oli, aga õnneks suuremaid vigastusi polnud. Uurisin natuke ja kohe oli aru saada, kus ronida. Aitäh peitjale :)

Leitud.

 1 

Panin aarde tagasi õigesse kohta.

Leitud, tänan!

 2 

Rooste metalli peal on samasugune nuhtlus nagu orashein lillepeenras, aga see selleks. Meie aga kõndisime tootmistsehhi uksest sisse, keegi kätt ette ei pannud. Töölised pidasid ilmselt parasjagu lõunapausi. Aga see paus tundus olevat selline suht äkiliselt peale sadanud, kõik vedeles pilla palla laiali nagu oleks käest kukkunud. Igatahes, sellisest segadusest seda pisikest roostetäppi taga ajada tundus suht mission impossible. Aga õnneks on koordinaat peitjal nii peenelt paika aetud, et tsehhiülema käest uurima ei pidanudki minema. Nii et saime täitsa oma jõududega hakkama: aarde tuvastamiseks kasutasime üht abivahendit ja kätte saamiseks ning tagasi panemiseks teist.

Järgmised võiks liitrite kaupa Hammerite värvi kaasa haarata :D

Me täname!

 3 

Jällegi olid meie reisiseltsilised väsinud ja läksime Herkiga kahekesi. Päris pikalt saime jalutada, sest paraku ei olnud meie transpordivahendiks Зил. Ok, tegemist siis miinitehasega. Vaatamiseks oli sinna jäetud ainult 1 õnnetu miin - ülejäänud miinid olid leidnud teise säilituskoha. Aga selleeest oli roostet piisavalt. Tehase laes oli korralik tala, millel korralik tali. Eks need olid liiga suured ja mahukad niisama ära vedamiseks. Aaret ei olnud oma peidukas. Täiesti juhuslikult märkasin maas objekti, mis ei tundunud olevat selle ajastu oma. Mul oli õigus - see oligi aardekarp. Logisime ära ja tõstsime prognoositavasse peidukasse. Tänud peitjale! Koht on tiheda külastatavusega, sest just nimelt sinna viiakse kooliekskursioonid.

Majake tee ääres

Küta, kui soovid

Tehas paistabki

Üksik miin

Tehas

Lagunev tellis

Kett

Bassein

Laud

Vot siin need miinid ongi

Algul ei märganud ja seepärast turnisin veidi valedes paikades ka, aga no miskite minutite pärast vaatasin jälle ja veidi hoolikamalt. Tänud!

Eile põikasime möödaminnes läbi, kiikasime siit-sealt, aga ei miskit. Täna siis uus katse. Eeeh, kindad-sõrmed täiesti roosteseks näpitud - ikka tundub üsna lootusetu. Ei, me ei käi ju saarel iga päev - vaat ei anna alla! No tõesti, ah et oligi seal! Mulle ikka ja jälle meeldib pikk olla. Aitäh omamoodi seiklust pakkumast!

Väga vinge aardekoht, rannapatarei kõrval mu vaieldamatu teine lemmik. Aitäh siia toomast, meeldis väga siin kolamine :).

Enne selle aarde juurde jõudmist käisime taolises hoones. Mõnus, et saarelt pole nii palju metalli ära varastatud nagu maismaalt. Saab palju paremini aru milleks hooneid on kasutatud :) Lisaks leidsime eriti laheda leiu rööbastelt :P Peale mõningast sõitu liikusime edasi aarde juurde. Ka seal oli uudistamist küllaga. Leid ise tuli kiirelt. Tänud peitjale!

Enne nulli jõudmist tegime mõnisada meetrit eemal ühe sarnase hoone juures samuti peatuse. Sealt leidsime rööbaste pealt ühe objekti, millega tegime Marisele rongisõitu. Tekkisid igasugused vahvad aardeideed. Peitjapoolt pakutud miinitehases meile avastamisrõõmu jätkus. Logimise puhul oli tööjaotus hästi korraldatud. Laur tõi ära, Maris logis, ma viisin tagasi. Aitäh!

Leitud logitud. Aitäh peitjale!

Natuke sai otsitud enne kui õigesse kohta taipasime vaadata. Peidukohti seal muidugi jagus. :)

Selles kohas olin ma varem ekskursioonil käinud, kuid siis mul ei olnud õrna aimu kah, et seal miskit peidus võiks olla. Sai abivahentit kasutatud ja natuke ronitud ning käes ta oligi. Aitäh!

Leitud Naissaarel matkates teisel päeval. Väga lahe koht! Aitäh peitjale paiga tutvustamise eest! EVEJ

Leitud igaaastase Elisa matka 1.päeva käigus.

Raskusaste ja kohalik abivahend olid leidmisel igati abiks.

Viimane saare leid. Asukoht oli mõnus, mulle sellised kohad meeldivad. Veel pidas maastiku raskusaste ilusasti paika. Pikka pidu polnud kuna mind oodati sadamas juba. Aitäh! EVEJ

Tänan aarde eest!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Selle aardega läks ka kiirelt. Huvitav koht, tänud peitjale!

Lisasin aardesse juhendi.

Äge koht, aitäh kutsumast!

Äge koht! Kahjuks liiga palju aega ringivaatamiseks ei jäänud. Pärast seda aaret otsustasime hargneda, meie Priidu ja Kristeliga läksime tagasi sadamasse. Aitäh aarde eest!

 6 

FTF kell 12:35. Ootamatult pakuti võimalust külastada Naissaart. Reede õhtul sain teada, et laupäeva hommikul väljasõit. Esiteks kõhklesin nii äkilise pakkumise peale, kuid siis otsustasin ikkagi minna. Saarel ju kaks aaret ootamas esmaleidjat tervelt kaks kuud!
Sõit toimus puupaadiga nimega Juuli, mis oli ehitatud 1949. Teekond kestis 1:25. Teises pooles olid üsnagi suured lained, kuid nii hull siiski polnud, et merehaigeks oleks jäänud. Saarele jõudes oli suur kergendustunne pärast merevintsutusi. Kuna aega jäi saarel kõigest 4 tundi, koostasin teekonna plaani eelkõige uusi aardeid arvestades, et need ilmtingimata logitud saaks. Esimene põhieesmärk oli aare nimega Rooste. Sadamast sinna minnes otsustasin natuke maad läbi metsa lõigata, kuna teed mööda oleks paras ring tulnud. Miiniladude piirkond oli piirkond, mida ma varem vaid põgusalt külastanud. Maa-ameti kaardi järgi vaadates võis aru saada, et aare asub mingis hoones. Õige pea see ehitis metsa vahelt paistma hakkaski. Hoone ümber lumel polnud mingeid inimese jälgi näha. Aga ilma selletagi võis aimata, et aarde otsijad pole siia veel jõudnud. Vaatasin hoones natuke ringi. Sai katsutud mõningaid valesid kohtasid, kuni hakkas silma miskit kahtlast. Nojah, seal see tops oligi! Kaane lahti saamine osutus küllaltki raskeks. Logiraamat osutuki tühjaks, kuigi kahtlus säilis viimaste sekunditeni. Aare vääris täielikult oma nime, kuna roostet oli selles hoones tõesti palju! Üritasin ette kujutada, kuidas siin vanasti militaarinimesed tegutsesid. Põnev on igatahes. Tänud peitjale siia kutsumast!

Raudtee miinitehase kõrval

Vahipost

Miinitehasesse suunduv raudteeharu

Miinitehas eemalt

Pöörang

Miinitehas

Miinitehase poole suunduv raudtee

Miinitehas ja raudteed

Raudteede hargnemine

Miiniladude poole suunduv raudteeharu