Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Advendiseeria 7. aare on peidetud Tallinna ühte kõige kiiremini arenevasse piirkonda. 19. sajandi lõpul loodud Dvigateli tehase territooriumile, mis on nüüdseks teinud täieliku kannapöörde ja on suurelt jaolt ümber ehitatud tehnoloogialinnakuks nimega Ülemiste City. Projekt sai alguse aastal 2005. Tasapisi on jõutud sinnamaani, et restaureeritud, ümberehitatud või täiesti nullist püsti pandud maju on juba üle kümne. Nendes on esindatud 300 erinevat ettevõtet, kus töötavad omakorda 6000 inimest.
2015 aasta suvel loodi linnakusse Indrek Haasi poolt Baltimaade suurim seinamaaling. Jõulukuud silmas pidades ilmestab antud teos viimasel ajal sagedaseks saanud jõululaupäeva ilma. Lörts, vihm ja lumetu. Autor peitis oma hiiglasliku kunstitaiese sisse ka sõnumi - ühe salmi Debora Vaarandi luuletusest "Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja".
Kuna mõistatuse lahendamine ei eelda kogu teksti ära tõlkimist siis luuleread teie ees:
Tuult tiivule annab just vaimustus!
Peab julgelt unistama!
Siis julgele tegu ja unistus
on lõpuks üks ja sama.
Mõistatus ise on lihtne ja loogiline. Tuleb imetleda kunsti ja samal ajal muuta järgnev sümbolite joru koordinaadiks. Mõistatuse lahendamiseks kasutada lingil toodud kvaliteetset pilti. Pärast efektsete lampide paigaldamist on kohapeal nähtu seosetu. PILT1 PILT2
DV - 2.i - 1.e - aas
C - 2.o - 2.a - 1.ja
Koordinaat on kujul:
N DD°MM'SS,0S
E DD°MM'SS,SS
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://p.ocdn.ee/40/i/2015/6/15/agq2hyjp.hvy.jpg
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Konteiner | Lõpp-punkt | Geokontroll 70/907 |
Aarde sildid: soovitan (7), vaatamisväärsus (6), lumega_leitav (4), 2015_aasta_aarde_kandidaat (3), advendiseeria_2015 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC67VJZ
Logiteadete statistika: 104 (88,9%) 13 8 3 1 1 0 Kokku: 130
Olen plaaninud seda aaret küll taastada aga põhjuseid miks seda hoopis arhiveerida on kuhjunud oluliselt rohkem:
1) Lahti monteeritud Ülemiste City püramiidikest pole ikka tagasi veel toodud. Teist samasugust värviti ja hooldati paar kuud ja viidi tagasi. Aasta on piisav aeg veendumiseks, et see viidi jäädavalt minema.
2) Vahepeal lisati Ülemiste tüdruku pildile installatsiooni näol vilkuvad tulukesed aga sellega kaeti kinni osa numbreid, mis tähendas, et mõistatust polnud võimalik enam kohapeal lahendada.
3) Ülemiste linnak areneb nii jõudsalt. Jõutud on juba naabermajade lammutamiseni. Arvan, et kaugel pole enam hetk kui langeb ka tüdruk.
Kellel on huvi, et mis moodi see mõistatus lahenes siis siin on spoiler kirvega leidnutele.
Kõigepealt pidi ära tõlkima Ülemiste tüdruku pildilt kahendkoodi, mille tähed jooksid veeru kaupa ülevalt alla. Ära tuli tõlkida umbes 60 esimest veergu. Ja siis tuli hakata otsima kirjelduses ette antuid tähemärke. Näiteks "DV" asus veerus 59. Otsitav "i" asus mitmes erinevas veerus aga järjekorras 2. "i" asus veerus 25. Ja samamoodi edasi oligi koordinaat käes.
Aitäh kõigile otsijatele! Head aega Ülemiste tüdruk!
Õhtul mööda sõites märkasin, et oi-oi, võib juhtuda, et aare läheb lähipäevil kaduma. Maire küll pakkus välja, et võib peatuse teha. Ei uskunud, et sellega nüüd nii kiire on ja pärast poole kui tööle lähen, siis saan rahulikult pimeduse varjus ära võtta. Aga võta näpust. Töömehed tegid vist ületunde, sest hiljem oli juba liiga hilja. Peidukas koos aardekarbiga läinud. Jälgin olukorda, et mis seal edasi toimub. Hetkel on siis aare igatahes kättesaamatu.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Mõtteid kuidas lahendamist alustada tuli kohe, kuid tõlgendasin antud vihjet algul teistmoodi kui oli peitja eeldanud. Peale mõningast pusimist siiski õiged numbrid tegid geokontrolli roheliseks. Lõpus tuli karp lihtsalt. Tänud peitjale huvitava mõistatuse eest.
Polnud 2 aastat Ülemiste tüdruku heaolu kontrollimas käinud ja nüüd parandasin selle vea. Karp oli ilusasti omal kohal ja heas seisus. Ainult markeeringud olid peaaegu täiesti maha kulunud. Need said hoolduse käigus värskendatud.
Mõistatust päris lõpuni lahendada ei jõudnudki, miskine viga jäi sisse. Koordinaadid näitasid aga üsna usutavasse kohta ja sain täpsema asukoha osas ka kinnitust. Uue päeva esimestel minutitel sain nime kirja ja sai koju magama minna. Tänud!
Koordinaadid olid olemas juba ammu, kuid karpi otsima jõudsin alles nüüd. Karbist vaatas vastu äge Batmani kujuke.
Idee oli olemas kuidas seda lahendada. Kõik jooksis mingi maani üpris kenasti, aga mingil hetkel pidin mõttekäiku korrigeerima. Pärast seda sain õiged numbrid kenasti ritta.
Välitöödel läks väga lihtsalt, karp paistis isegi natukene välja. Pärast logimist sai paremini peitud pandud. Aitäh!
Kaupopoiss sai vaktsiini ja mina läksin nii kauaks piirkonda puhastama. Tänu geopeitusele olen omandanud nii mõnegi lahtikodeerimisoskuse, millest varasemalt kaarega mööda olen läinud. Aitäh!
Mai ootas, et millal ma seda aaret lahendama hakkan. Eile siis hakkasin. Mai selgitas ära, mis vaja leida. Tegelikult oli Mail ammu see lahendatud aga geokontrolli ta roheliseks ei saanud. Vaatasin üle ja sain aru, kus veidi mööda läks ja lisasin numbrid geokontrolli. Vastus oli punane. Täna siis vaatasin uuesti üle ja ei leidnud viga, Mai vaatas ka üle ja kõik tundunud õige. Küsisin varem leidjalt üle ja sain teada, et väga lähedal oleme. Uuesti üle vaadates leidsin "vea". Väga tore mõistatus. Aitäh!
Mõistatuse lahendamise au kuulub siinkohal täielikult minule. Kohe peale vaadates oli aru saada, millega tegu ning nii ma siis punnitasin oma silmasid, kuni kõik märgid said enam-vähem loetavaks sõnumiks kokku. Mina kasutasin üldse mingit interneedusest leitud kõrgekvaliteedilist pilti, kuna mulle tundus, et aarde kirjelduse juures olev pilt on puudulik ja osa infot on puudu. Natuke pidin ma siiski ka kontrolli piinama, kuid õnneks loogika aitas ja roheline tuli sai välja võlutud.
Täna käisime kohapeal inspekteerimas ning natuke sahkermahkerit ja karp oligi käes. Andsin seekord Märtenile logimise au. Aitäh peitjale! Seda, et vihm sõnumit peidab, teadsin ma ka enne, kuid nüüd on ka täpsem tähendus teada.
Suvel jalutasime selle pildi juurest mööda ja hakkasime Mirjamiga mõtlema, et kus see aare küll paikneda võib. Tagantjärgi tarkus on ikka tagantjärgi tarkus. Mõistatuse lahendus tuli Mirjamil, minul leidmise au. Läbi said kammitud algul veidi rohkem jäätunud kohad, aga siis sai veidi teisi kohti ka uuritud ja seejärel hakkas karp juba kenasti kätte. Leidmist takistasid autode ja bussidega liikuvad mugud. Tasub olla ettevaatlik!
See täpp oli mõttelises ignooris suhteliselt pikalt. Alguses lihtsalt ei teadnud, kuidas mõistatusele läheneda, ja hiljem oli ka ikka mitte væhe neid edutuid teooriaid. Seega oli rõõm suur, et sai lõpuks karbi juurest läbi tuldud. Tore oli tõdeda, et olin eneselegi teadmata pool aastat tagasi aarde juurde varju tulnud :D Aitäh pähkli eest!
Seda pilti oleme vaadanud nii netis kui kohapeal, kuid aardeni viiva lahenduseni seni jõudnud polnud. Kuna peitja meid mõni päev tagasi jälle Ülemistesse ringi seiklema kutsus, siis tuli ka see aare taaskord meelde. Ja kus häda kõige suurem, seal peitja nõu kõige lähem. Ühesõnaga sai väikest vihjet küsitud. Peale selgitust sai veelkord silmi vaevatud, kuid nüüd juba üsna süsteemselt ja varsti olidki lubavad koordinaadid käes.
Õhtupimeduses tegime kiire peatuse ja esimesest vaadatud kohast aardekarbi kätte saimegi. Suur tänu!
Õhtul aega parajaks tehes sõitsin vaatama, kas leian kiirelt üles. Ma pole ammu nina nii kiirelt õigesse kohta toppinud kui nüüd. Mõistatus on väga raske. Tänud
Kammisin Tallinna lahendamata mõisatusi läbi ja saatsin minu jaoks mittelahenduvamaid Tarvole, et kas tal tekib mingeid mõtteid. Tekkis küll ja täitsa nii palju, et sai lahenduse samuti paberile. Kohapeal oli õhtuhämaruses vaikne ja saime rahulikult logida. Aitäh!
Mõistatust ja pilti nähes oli juba selge, mis tegema peab. Küll aga hakkas siis palju erinevaid numbreid jooksma ja õigete valimine pani ikka kukalt kratsima küll. Lõpuks sai igast teooriaid katsetatud ja kõige paremaks neist osutus lihtsalt endale sobivate numbrite valimine. Veits geokontrolli pommitamist ja tuligi roheline tuli.
Ootasime siis õhtuni, et saaks rahus logida ning saaks ka järgmise päeva aarde peale 00-i ära võtta. Challenge aarded ju sunnivad. Kui kohale jõudsime oli ümbruses täielik vaikus. Kümne minuti jooksul, mis me aarde juures veetsime, möödus meist vaid üks auto.
Suur aitäh laheda mõistatuse ja kena aarde eest!
Kojusõidul tegin kiire logimispeatuse ammu külastust ootava mõistatuse juures. Tänan peitmast.
Lahendamine oli vaevarikas. Esimene pool läks veel enam-vähem. Väga täpset silma oli vaja. Teise poolega oli nuputamist, kuni lõi pirni põlema. Ja selle tagajärjel koorusidki välja koordinaadid, millega geokontroll nõustus. Kohapeal kiire vormistus. Aitäh sellise aarde lahenduse eest!
Lõpetuseks Vaarandi luuleread, milliseid küll ei õnnestunud pildilt leida.
Ta Lenini-Stalini lipu all siin uhkelt demonstreerib me juhtide kuulsust, me loova töö ja rahu võimsat leeri.
1952
Uhh, poolteist aastat pinnuks silmis olnud aare. Nüüd vormistatud, tänud
Olen nüüd siis selle aarde juures ei tea mitmes kord ja iga kord järjest suurema kirvega. Loopisime tänagi igas susuunas ja et ikka täpsemini visata, küsisime pisikest vihjet sõbralt. Peal seda saime ka ilusti aardele pihta. Pihtas põhjas. Tänud peremehele.
Tunne ütleb, et raskusaste võis olla pigem 3,5 . Oli päris palju nuputamist.
Kui paar nädalat peale nuputama hakkamist klikkas, siis kolmanda katsega kinnitas lahenduse ära ka geocheck. Aitäh!
Õhtu pimeduses sai imetletud tuledesäras tüdrukut, ilus. Mõistatusega aga tuli kasutada ühest aardest saadud mõttetera "Kui keegi teine oskab midagi teha sinust paremini, siis ..." ja geokolleegi abi kulus selleks ära. Ise olin täiesti nõutu ja arvan, et selle aarde puhul oleks "ignoreerimine" vähe olnud, pigem uus filter "lahendamatu". Inimvõimetel on ju piirid? Aga abiga sain koordinaadi, korra käisin isegi vaatamas aga siis oli aare jalutama läinud ning täna oli paras aeg uuesti läbi sõita ja nimi kirja panna. Aitäh abi eest ja tunnustan mõistatuse tegijat.
Kiusatus oli korrigeerida aaret mikroks. Paika sai sätitud siiski uus väikeses suuruses karp, kuid tugevama kinnitusega. Häid leide!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Oli kuri kahtlus, et aare on kaduma läinud. Öisel kontrollkäigul vaataski vastu tühi peidukas. Tegelikult imestan, et see nõukaaja kapiuste magnetitega karp seal üldse 4 aastat omal kohal püsis. Lisaks muidugi ka üsna avalikult. Eks ta kahju ole aga antud juhul pean pigem peeglisse vaatama kui süüdlast otsida soovin. Seedin natukene, et välja mõelda järgmine samm.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ühel heal päeval sai see tüdruk ette võetud ja temaga natuke lähemalt tutvust tehtud. Ikka päris pikalt sai vesteldud enne kui ta mulle oma saladust oli nõus paljastama. Täna käisin panin nime kirja ka. Tänan.
Soolise võrdõiguslikkuse jaluleseadmiseks otsisime Slava jätel üles ka selle tüdruku. Aitäh!
Mitu korda käinud siin piilumas ja otsimas. Mõistatus jäigi saladuseks, seevastu oli kirves terav.
Raudselt mingi pool aastat on koordinaadid telefonis seisnud ja oodanud, et ma mõistatusest aru saaksin ja siis sirge seljaga logima saaksin minna. Kuniks juhtusin ühele koolitusele, kus räägiti sellest, et inimene ise ei pea kõike teadma ja oskama (pidada lausa võimatu olema), vaid ta peab teadma, kust ja/või kelle käes küsida.
Mina küsisin, sain teada ning täna enne töö juurde minekut tegin kiire peatuse. Aitäh sõbrale, aitäh aarde peitjale!
Oli see alles mõistatus! Kolm aastat totaalset nõutust (ma teadsin küll, mida teha on vaja, aga osa vihmasabinat ajas mind segadusse). Selle aja jooksul leidsin ma tüdrukule kuuluva punase vihmavarju. Aga kuna see oli mõistatuse nullist umbes 5km kaugusel, siis polnud sellest suuremat tolku. Tüdruk oli endiselt peidus.
Nüüd aga istusin arvuti taha ja üsna kohe sai selgeks, kuhu Ülemiste tüdruk end peitnud on. Õhtul käisime logimas. Kuidagi väga tuttav koht oli, oleks nagu korra peaaegu siin kunagi huupi juba otsinud..
Aitäh, rohelisest geokontrollist tekkis tohutu võidurõõm ;)
Võin ilmselt üsna kindlalt väita, et tegemist on minu poolt veenvalt enim kordi lähedalt mööda käidud, kuid siiani leidmata aardega. Vähemalt saan tõdeda, et kannatust mul jätkub:). Küsimusele, kas ma tean, mida tegema pean, vastasin juba väga ammu kiirelt ja veendunult, et tean küll.. aga sinnapaika see jäi, isegi algust ei olnud teinud kordagi. Äkki kartsin pettuda, et ehk arvan hoopis valesti ja suudagi lahendada.. no, ei tea.. Igatahes tüdrukut olen ma kindlasti kümneid kordi kuus eemalt silmitsenud ja väääga palju kordi mõelnud, et tuleks ikka lahendamine ette võtta. Pärast just saadud märkust-imestust, miks ma siis ometi ära ei lahenda, saabus nüüd lõpuks “see” hetk. Meenus, et mul oli isegi pilt välja prindituna olemas, ka ilmselt ammusest ajast.
Kunsti on juba piisavalt imetletud, nüüd sai näpuga järge ajades see sümbolite joru ka lõpuks koordinaatideks muudetud. Roheline tuli tegi ikka väga rõõmsaks küll. Välitöid ei suutnud nüüd enam eriti kaugemale lükata, käisime lugesime täna õhtul tüdruku logiraamatu läbi ja lisasime end külastajate nimekirja.
Tänud peitjale!
Seda mõistatust olen korduvalt lahti teinud, kukalt kratsinud ja siis jälle kinni pannud. Mingi hetk kerkis ta aga jällegi päevakorda, kui kuulsin et Silver sellega miskit asjatab. Võtsin pildi jällegi lahti ja mingi loogika nagu isegi tekkis aga jube lünklik. Järgnes meeletu geokontrollide voor. Ja ikka päris mitu õhtut maadlesin sellega. Lõpuks ei aidanud muu, kui et tõlkisin kogu selle asjanduse ära, mispeale tulid ka mõned näpukad välja aga rohelist kontrolli ikka netu. Põrnitsesin siis oma saadud numbreid ja kaarti, kui äkki käis klõps. Selle klõpsatusega süttis ka roheline tulukene :D. Täna siis käisin ka lõppu vormistamas ja asjandus jäi kohe esimesest kohast näppu kuhu käe pistsin. Võin nüüd palgelt higi ära pühkida. Ikka parajad pähklid need Karli aarded. Alles see oli kui Tulemasinast jagu sain. Kummardus ja kraaps peitjale. Lahe värk ;)
See vahva tüdruk meenutas ennast iga kord kui sellest mööda sattusin sõitma. Isegi suund oli teada kuidas teekonda alustada, aga kuna see ettevõtmine tundus üsna tüütu ja aeganõudev, suutsin ma mõistatuse pusimist ka korduvalt edasi lükata. Mul oli isegi paar korda juba pastakas ja pliiats pihku haaratud aga ikka suutsin muude toimetuste abiga kõrvale hiilida. Ükskord pidid need vabandused aga otsa saama ja asusin pilti töötlema. Kõik nagu jooksis ladusalt aga samas ka mitte. Geokontroll ignoreeris mind korralikult. Mingi hetk tundus et olin kätte saanud 700m2 ala kus aare võiks olla. Käisin isegi selle piirkonna läbi, aga tulemust ei tulnud. Ilmnes et olin miskit vääriti mõistnud ja kehvalt kodutöö teinud. Uus number oli paljulubavam aga sellegipoolest geokontroll ei olnud minuga nõus. Leidsin ennast taas välitööd tegemas. Nii umbes 100m kauguselt võrreldes eelmise käiguga. Kui üks vahejuhtum üleolevast parkla valvurist välja jätta, siis kõik muu läks juba ladusalt ja võisin pärast edukat leidu nime kirja panema asuda.
Edaspidi vaatan seda pilti hoopis teise pilguga, tänud selle teose eest.
Seda aaret olin mitmel korral proovinud lahendada aga siiani ei olnud mul õnnestunud koordinaate pildilt välja võluda. Peale paari vihjet hakkasid ühed ja nullid lõpuks koordinaatideks muutuma. Karpi jõudsin otsima mitmed nädalad hiljem. Lõpus peab ainult passima muguvaba hetke, tööpäeval on see ilmselt keerulisem.
Mõiatatuse lahendus eeldab jah vaid pildi vasakpoolse osa läbitöötamist. Parempoolses osas on luuletus mis on lisatud ka kirjeldusse. Tähti on seal kindlasti rohkem kui 17 ;) Tähed formuleeruvad ülevalt alla ja igas veerus 1-3 tähemärki.
Kirjelduses olev pilt on poolik, kas nii peabki olema ja sellest infost piisab? Pildil on kokku vaid ligi 17 tähte, mis on luuletuse teksti pikkust arvestades vähevõitu.
Luiskama ei hakka. Olime siin kahekesi nagu parasiidid ja panime nimed kirja ;)
Täname!
Mida siin ikka keerutada -ülesannet ei lahendanud, ka kirvetamisel kasutasin vihjeid, et kuhupoole tera suunata
Aarde avaldumise hetkest oli koht välja valitud, mida peaks minema kontrollima, aga ei jõudnud ükskord ja teinekord jne. Oli ka materjal välja valitud, et lahendamisega alustada, oli ka seni ootel. Kui ühel ilusal päeval geokolleeg mu ninapidi lahendusse pistis, ei jäänud muud üle, kui siiski ka lahendada ja see, mis lõpuks välja tuli, oi kurja. Lõpp oligi seal, mille kontrollimist polnud seni õues ette võtnud. Täna lähenedes Tallinnale Harjumaa servalt ühistranspordiga, põgenesin linnas esimeses peatuses palavast bussist, kaugemale odekolonni pilvest ja samas siis lähemale Ülemiste tüdrukule. Nüüd on minugi nimi raamatusse kripseldatud ja edasi Prangli saart avastama. Tänud peitjale.
Ei saa me aru sellest seinast ja ülesandest. Las sein seal olla. Käisime lihtsalt käsi ja silmi igale poole aeg ajalt toppimas. Täna joppas.
Arvasin et minul ei jätku küll kannatust seda seina vahtida ja mõistatust lahendada. Nii ta seisis kuni märkasin et saab ka kodus pildi abil pusida. Läks ikka aega ja hulgem punaseid et peitjaga samale lainele saada. Täna vormistasin ära. Aitäh!
Päris mitu päeva peamurdmist ja lahendamist viis lõpuks tulemuseni. Vormistamiseni jõudsin mõned päevad hiljem. Veel tahaks öelda, et Damn you, geokontroll! Roheliseks sain ta alles peale lõpp-aarde ära toomist väikese vea tõttu, mida ometi teadsin, et ei tohi teha (olin ju logisid lugenud). Mõistatuse loogika on vaieldav ja mitmetimõistetav, ilmselt sellest ka geokontrolli õigete/valede suhe. Aga väga äge, ei teadnud, et sellel pildil mingi krüpteeritud sõnum sees on ja ometi olin vaadanud videot selle valmimisest. Tänud!
See mõistatus oli nii äge, et ma ei tahtnud tema lahendamist kuidagi ära lõpetada ja läks kuni Kärknani aega. Nii jõudsin objektile alles täna. Suur tänu vaimuvirgutuse ja seni märkamatuks jäänud kunstiteose sisu põhjaliku tutvustuse eest!
Peale oma mitteleiulogi veebi üles riputamist potsatas mu postkasti kiri peitjalt. Peitja julgustas takka ja kirjutas, et alati võib peitjalt väikese vihje küsida. Peitjalt saadud ühesõnaline vihje ei teinud mind grammigi targemaks. Seda vihjet olin kuulnud ka rohkem kui aasta tagasi aga ei aidanud see mind siis ega aidanud ka nüüd. Kirjutasin ka peitjale, et ei oska vihjega mitte midagi peale hakata. Siis sain peitjalt juba palju konkreetsema vihje. Ja egas midagi, tuli hakata mõistatuse kallal pusima. Aega läks rohkem veel kui küll. Pärast 3 ja poole tunnist pusimist näitas geokontroll punast tuld. Ah misasja? No mis siis valesti läks. Kontrollisin üle ja kõik oli justkui õige. Siis vaatasin koordinaatidele otsa ja tegin väikese muudatuse. Ja siis nägin seda uskumatut "pihtas, põhjas" teadet. Kui see geokontroll juba roheliseks läks, siis ei olnud hetkekski kahtlust kas minna logima. Kell oli õhtul 11 läbi ja väljas mõnusalt jäine. Kõik see oli tühiasi. Soojalt riidesse ja minek. Logi saime kirja 23.40. Nüüd saame edaspidi rahulikult Ülemiste tüdrukust mööda sõita teades, et see täpike on nüüd tehtud. Ja kindlasti ajab see meid tulevikus muigama, kui mõtleme kui palju me ikkagi seda tüdrukut jõllitasime. Tänud peitjale aarde eest ja vihje eest, mis aitas jõuda lahenduseni! Tore oli :)
Vot see on üks kiusav aare. Mul ei ole kõige vähematki aimu kuidas seda mõistatust lahendada aga sellest hoolimata olen käinud kohal, kõik postid ja metalldetailid on unepealt selged. Kordagi ei sõida sealt mööda nii, et pead tüdruku poole ei pööraks. Tänase jäise ilmaga tundus just sobilik minna tüdrukut vaatama. Tüdruk oli täitsa olemas ja lambid vilkusid. Kõik oli justnagu ideaalne. Rõõmu rikkus ära muidugi teadmine, et me ei tea kust aaret otsida. Pool tundi veetsime seal tüdruku silme all ja lahkusime. Herki ütles, et ma kustutaks selle aarde ära või teeks midagi, et teda enam ei oleks siin häirimas. Tänud ikkagi!
Viimase logiteate peale läksin kaema, kuidas mu Ülemiste tüdruk elab. Kõpitsesin sisu ja eemaldasin karbilt tühjaks imetud kookonid. Püsib ilusti edasi omal kohal.
Jälle vanast sahtlist..... Ütleme nii, et teadmine, kuidas lahendada, oli olemas. Miskipärast see aga ei edenenud ega edenenud, enne kui mingi muu jutu sees kusagil jutuks tuli ja sai kohe müksu õigesse kohta. Nii et, sohki ei teinud , lahendasin ausalt ära ja täna leidsin samuti ausalt. Minigripp on katki mitmest kohast , aga ega see ei sega. Aitähh. Mõistatus oli huvitav ja temaatiline. TFTC
135
Peale Ülemistes shoppamist oli aeg aardeks. Plaanis oli küll midagi muud, aga see jäi enne teele. Paluti ära keerata ja parkida ja näidati suund kätte. Jätsin kõrvarõngad. Aitäh!
Selle mõistatusega oli ammust ajast kõrvu jäänud vihje: väga lihtne. Nii jäi see lihtne mõistatus ootama oma aega. Nüüd ükspäev võtsin uuesti ette. Sain nagu aru mida ja kust, aga kuidas, ei suutnud kirjeldusega kokku viia. Mõtlesin juba õlekõrt kasutada, kuid õnneks enne sain DV ja C paika, edasi arvasin, et on juba lihtne, aga kontroll ei nõustunud minu numbritega, eks siis pidin vähe täpsem olema ja saingi kontrolli nõusse. Lõppu muidugi läksin esimene kord tipptunnil ja loobusin. Pühapäev seevastu täiesti vaba koht logimiseks. Tänud huvitava mõistatuse eest.
Leid tuli kiiresti, ausaltöeldes mõistatusest ei teadnud midagi, õnnestus istuda autosse, mille juht teadis kus aare asub.
Ka minu tööandjal on Citys kontor, nagu vist pea igal suuremal Eesti IT-firmal.
Neljapäeva õhtul tuli meelde, et järgmise õhtu sihtkohas on ju üks lahendamata aare. Võtsin siis pildi ette ja mõningase peenhäälestuse tulemusena oli roheline käes. Lõpp oli hea loogiline, lasin Kail oma esimese aardeleiu ise kätte otsida.
Ma täpselt üle ei kontrollinud, aga minu meelest oli lampide peal ka numbrid olemas. Kas need originaalile vastavad, ei oska hetkel öelda.
Kunagi, kui ma geopeitusega algust tegin, siis tutvustati mulle seda aaret, kui ulmelist müsteeriumit. Sellest piisas, et võtsin ta siis mõni aeg hiljem ette, käisin pildistasin tüdruku üles ja hakkasin pusima. Ei läinudki väga kaua enne, kui kontrollile sobiv koordinaat käes oli. Nüüd, kus lahendamisest on möödas üle poole aasta, jõudsin lõpuks objektile. Natuke pidi küll sobivat hetke passima, aga umbes viie minutiga oli tops käes ja sai logima hakata. Tänud peitjale.
Meil läks ikka liiga palju aega. Pärast leidu oli peidukas siiski hästi loogiline. Tänud
Pimedal ööl unepuuduses vaeveldes võtsin plika pildid ette ja tuli välja, et väga lahe mõistatus oli! Mulle väga meeldis! Eriti need DV ja C osad. Aitäh! Täna kandsime Tiinaga nimed sisse.
Väga vahva mõistatus, mis sest, et mina sellest algul midagi aru ei saanud. Ajapikku hakkas tarkust tasapisi juurde tulema, kuid lõplikuks nägijaks ei saanud ma kunagi. Viimast lõppu pidi Margus ikka aitama. Tänaseks oli kokkulepitud trehvung Kaitsiga Ülemistesse, et Lauamänguõhtu ürituseks kätte saada suur aardekirst. Seega oli sobiv hetk külastada ka Ülemiste tüdrukut, oligi teine liiga pikalt tähelepanuta jäänud. Jäljed lumes olid, kuid viimane aardelogi oli augustist. Tänud peitjale, palun järgmist, oleks juba aeg :)
Kuigi too päev aarete lahendamine/leidmine üldse ei sujunud ning ma jäin haigeks ka veel, viis geopeitus meid ägedatesse kohtadesse. Poleks elu sees sinna ise sattunud ega teada saanud, mis city sinna kasvanud on.
Käisime täna pimedas pilti imetlemas. Mõistatuse lahendamise võivad ju need lambid keerukamaks teha aga õhtul loovad ikka pildile ägeda valgusemängu juurde. Aitäh!
Ei mõelnud kohapeal välja, aga äge pilt on küll.
Helbel oli siin kandis tavalisi aardeid otsida. Sõitsime siis ühe juurest teise juurde ja tee peale jäi ka tüdruk. Tegime ka siin ühe peatuse. Ma ise just eriti osavõtlik ei olnud aga mulle tundus, et Helbel ja Margusel hakkas mingi pilt selgemaks saama. Kodus siis pusivad edasi ja kui pilt päris selgeks lööb, eks siis läheme logima ka :)
Pärast 6-tunnist mõistatuse lahendust (väikese vihje abil), oli aaret ennast üpris lihtne leida. Ülemiste City kvartal on väga tiheda liiklusega, seega otustasin tulla õhtul kell 9, lootuses, et liikumist on vähem. Siiski oli piirkonnas omajagu mugusid.
8Kui nüüd päris aus olla, siis leidsin ilma lahendamata. Kirves oli väga terav, nii terav, et ristivaates ei paistnud silmagi. Tänan.
Mõistatus sai lahendatud arvuti taga, aga ka tegelik kunstiteos sai üle vaadatud. Tänud!
Esiteks aitäh Kaupole teatamast, et midagi on hetkel mäda. Käisin täna üle vaatamas ja tuleb välja, et lampide paigaldajad on praaki teinud. Osa tulesid on vale koha peale asetatud ehk muutnud osa tekstist tõlkimatuks. Vaatan lähimal ajal üle probleemid ja viin mõistatuse vastavusse tegelikkusega. Seniks pole mõistatus kohapeal lahendatav ja peab arvuti taga seda tüdrukut passima ;)
Abiks lisan kirjeldusse pildi Ülemiste tüdrukust - ©Stanislav Moškov
Vot selle aardega võib nüüd küll tõdeda, et välivaatlusi on olnud ilmselt üle kümne. Proovisin mõne nädala eest ka kirvega, aga kuna kirves jäi nüriks, siis ei jäänudki midagi muud üle kui nuruda see viimane tõuke andnud vihje välja ning mõistatus ära lahendada. Ja mõistatuse idee oli tõesti tore. Aitäh, see mure on nüüd kaelast ära ja saab edaspidi sellest seinast rahumeelselt mööda sõita.
Seda mõistatust on uuritud ja puuritud juba avaldumispäevast saadik.Põhimõttest mida siin üldse tegema peab olin küll enam vähem aru saanud,kuid ei suutnud seda joru koordinaadiks võluda. Logid andsid julgust minna ka kirvetama,aga ei saanud ikka pihta. Õnneks aitas Kaupo järje peale ja saimegi Marttiga koos selle mõistatuse kohapeal ära lahendada.Tänud Karlile huvitava aarde eest!
Tuledesäras on seinamaaling väga efektne!
Lihtsalt ilus pilt FB-st: Lights on! #ülemistetüdruk Photo by Magnus Heinmets — at Ülemiste City.
Sel korral ei õnnestunud, aga pole hullu, järgmisel korral valmistame ette 6h, mitte ainult 3 :P
Naastes Lääne-Virumaalt, kus Kadunud järv jäi taas kadunuks, jäi see kaunitar taas me teele. Täna sai nullis kaunis kaunimaks, tibile tehti parasjagu meiki pähe. Kuna meil vahepeal pole olnud aega ega taipu mõisatust pureda, otsustasin ikkagi veel korra autos olevaid abivahendeid - labidat, saagi ja kirvest - katsetada. Lootus leida oli nii väike, et Moor ei viitsinud autostki välja astuda. Seda suurem oli ilmselt tema hämming, kui ma aardega autosse naasesin.
Suurepärane kunsttükk nullis, mida on iga kord ilus vaadata. Nüüd, uue näoga veel säravam. Aare igati korras, panime helkuri lisaks. Aitäh Karlile kena kunsti tutvustamise eest!
P.S. Vabandust, Anne :-S
Korra oleme juba varemgi tüdrukuga tõtt vaadanud, tema pidas kauem vastu. Täna sadas just parajalt arusaamatut ollust taevast, tundus lõpuks olevat aeg selle aarde jaoks. Ei olnud üldse lihtne, aga tüdruk on äge, aitäh!
Ai, kuidas oli tahtmine aarde avaldamispäeval linna tulla, kuid sisetunne ütles midagi muud. Väga hästi ütles, sest siis oleks ma pettunult FTF-jate ja kirvega vehkijate nimekirjas ja võibolla poleks ülihead aarde ideed mitte viitsinudki tagantjärgi lahendada. Uskumatu kui hästi "linnakate" kirved ikka lendavad! Meite pool ikka kasutatakse neid vaid pliidapuude minimaliseerimisel...
Kui ma eelmine kord kohal käisin, siis tuli telefonikõne ja küsiti, millega tegelen. Ja teada saades, pakuti lõpuvihjet. Ehkki see oli väga sõbralik pakkumine, lükkasin ma selle ülbelt tagasi. Tagasi lükkasin ma 2-se, 3-nda ja 5-ndgi vihje, jäin endale kindlaks, tahan teada lahendust!
Õnneks oli Paavo juba 16 kohta läbiotsinud, neid me enam vaadanud, piirdusime kumbki ühe valega. Täiesti aus mitte-leid. Mul on ikka imeline oskus kuulda seda, mis ma ise tahan. Tookordne Lembitu "uitmõte" rändas ootamatult hästi minu pähe, mõtteks see mitmeks ajaks jäigi. Aga kui mängu tulevad naised oma tarkustega, siis hakkas asi idanema. Idee tuli tööajal ja no edasi polnud mul 4 tundi midagi muud silme-ees kui Karli Unelmate Tüdruk. Oi, kui raske oli ikka temaga võistelda. Aga jagu me saime ja minult läeb kirja "MITTESOOVITUS"! Ärge loopige kirvest ega lahmige niisama, lahendage ära see mõistatus, ülivinge idee aardel!
Aitähh Karl sulle selle eest! Aaa ehkki sul pikkust jagub, jalge ette lilli ja kingitusi saaksid küll panna, kuid kuda sa kavatsed oma lemmikplikale kalli ja musi teha?
Ülemiste tüdruku lahendas ära tüdruk ülemistelt. Eks tal lihtsam ka, iga päev vaatavad tõtt :) Äge teostus, aitäh!
Ülemiste tüdrukuga oleme juba tuttavad sellest ajast saadik, kui teda suurele seinale joonistati. Passiivselt olen talle ilmselt visanud sadu pilke.. kuid tõtt läksin temaga vaatama alles siis, kui sain teada, et ta peidab endas geopeituse mõistatust. Vaatasin tüdrukuga tõtt ühel lõunapausil, sest õhtul oli platsil liialt palju "talvelibedusenautlejaid" ning ei tundunud kõige ohutum. Igatahes sel lõunapausil kui temaga tõtt vaatasin, ei öelnud ta mulle midagi. Isegi ei iitsatanud! Aga olen varemgi silmast-silma vaatamise võitnud ning ka Ülemiste tüdrukul tuli mingi hetk alla anda ning jaburana tunduv tähtede-numbrite jada muutus koordinaatideks. Täna käisime vormistasime. Tore, et tean nüüd ta saladust :)
Mõistatuse lahenduskäigu mõte hakkas kunagi isegi jooksma. Samas lahendus kui tegevus õnnestus hanke korras muretseda. Hommikul mugusid ringi ei tolgendanud ja sain ilusti logi kirja. Tänud!
Kui Lagedil koolitarkus ammutatud, uitasime sellele ülevale tibile teist korda külla. Kuna nii palju aega, kui lahendamiseks tarvis, ei viitsinud kulutada, jaotasime tegevused nõnda, et Moor töötab ajudega ja mina silmade+kätega. Igatahes kui ma veerand tunni järel tühjade pihkudega autosse naasesin, ei olnud kumbki karvavõrdki leiule lähemal. Aga mina tean nüüd vähemalt kuuteist kohta, kus seda aaret pole. Üks väga potentsiaalne ja avalik peidukas sai ka üle piilutud ja läbi katsutud, aga ei olnud minu meelest sealgi.
Hetkeks püüdsime ka ühiselt mõistatust murda, aga ei hakanud ka niiviisi midagi jooksma, nii et aitäh, head ööd! Tegin posu pilte, ehk õnnestub soojemas kohas kui siin -15 kraadiga mõistust ja muid nutikamaid vidinaid kasutada.
Nagu hakkasime tüdrukuga jutule saama, aga räägime veel eri keelt praegu. Esimesed 15 minutit oli täitsa hiina keel. Siis pidime kahjuks vestluse pooleli jätma ning pärast lühikest asjaajamist kutsusime neiu Lidosse einestama. Alguses kõlas ta keel ikka kui tulnukkeel, kuid tasapisi hakkasin temast aru saama ning peale sööki üksikutest sõnadest sain aru juba. Sai siis veel tema juures tunnike veedetud, kuid ei saanud külalislahkust ära kasutada ning lähme taaskord külla, kui veidi keeletunde võtnud oleme.
Nu ma ei saanud sellest zedriku advendiülesandest mitte midagi aru. Aga kuna ma iga tööpäev sellest ilusa tüdrukuga seinamaalist mööda liiklen ja logide alla muudkui ilmus ja ilmus kirvelogisid, tuletasin endale ka lõpuks mingi raiumist vääriva objektidelisti ette ning et mu teooria läks täkkesse, läksin samuti neist ühte siis täna õhtul toorekalt üle vaatama. Vedas sellega ja leidsingi aarde tema varjulisest peidukast :).
Logiraamatus on lahe kunstiteos, järjest arvutisemas maailmas on käega vahetult tehtud asju nii mõnus kohata :). Ja nimeandja ise meeldib mulle samuti väga, mu meelest nii vinge pilt siin seinal, mis tervesse uusarendusse sissesõidu kuidagi rõõmsaks ja sõbralikuks muudab. Muide, kel soovi, siis teose autor teeb sinust või sinu lähedasest saadetud foto põhjal samuti ägeda stencil-tehnikas portree – kas pole see hea kingiidee? :).
Aitäh Karlile advendika eest, mu lemmik selle karbi juures on muhe null :). Mõistatus on ilmselt ka tipp-topp, lihtsalt mina ei saanud sellele pihta…:D. Tublimad siiski saavad, nagu näha, seega kõigile teistele seni veel mitteleidnutele head lahendamist-pusimist ja edukaid leide :).
Paar minutit mõtlemist ning teadsin mida osaliselt teha. Kohapeal hakkasid osad numbrid klappima, aga liiga palju erinevaid koordinaate tahtis tulla. Sain väikse abi ning siis oli korras. Kui sain geokontrolli roheliseks, siis imestasin kuidas nii paljud on suutnud seda kirvega võtta. Kohapeal mõistsin, et nii raske seda kirvetada ei olegi. Mulle mõistatus meeldis, kahju, et lahendamine nii sujuvalt ei läinud. Aitäh.
Meeli: nägin selle aarde ilmsikstulekut kohe öösel. Teadsin pildi tausta juba ajast, mil lehest sellest lugeda oli. Mõtlesin, et Kaupo võiks seda FTFida, sest see ju tema ala, täitsa kümpi kohe! Aga kuna härral öösiti telefon lendab, siis jäi see plaan katki. Kuid ei läinud see nii libedalt ühti, käis tema, mõnikord ma ka seltsiks, külmetamas ja kangekaelsust tekitamas. Tänud aarde eest jah, sain ma ka esmakordselt sellesse jadasse sügavamalt sisse :)
Umbes oktoobris tekkis idee peita Ülemiste tüdruku juurde aare aga asi jäi sobiva konteineri puudumise taha. Oh seda üllatust kui detsembri algul sama teemaline aare lehele ilmus. Üks kirveteooriatest osutus isegi õigeks ja sellele sain ka korduvalt kinnitust aga otsustasin enne skoorimist siiski mõistatuse ära lahendada. Esiteks seepärast, et olin ju ise sinna aaret planeerinud ja teiseks seepärast, et see oli hea põhjust nende nullide ja ühtede osas selgust saada. Ühel õhtul ei tulnud lahendust aga teisel istusin arvuti taha ja lahendasin tuimalt ära - simpel! Järelikult peab olema väga lihtne mõistatus, arvestades kui lihtsalt see tuli ja et samas on mul pool Tallinna ja Harjumaad lahendamata mõistatusi täis. Karbi kätte saamiseks pidin kolm korda lõppu külastama: esimesel oli liiga palju rahvast; teisel oli politsei sealsamas; kolmandal korral oli juba õhtu ja pime ning midagi sadas - ühesõnaga sobivad tingimused. Tänud peitjale lahendatava mõistatuse eest.
Kuna autos ootasid kaks väga näljast K'd siis ei saanud kaua jokutada ja olime sunnitud aarde kiirelt leidma. Seda me muidugi ka tegime. Saime logitud ning suundusime edasi, et nende kahe K silmanägemist parandada (nälg võtab ju silmanägemise)!
Tõttöelda poleks seda aaret vist niipea lahendama hakanudki, kuid lugedes, kuidas kõik seda järjest kirvega võtavad, tekitas kinnismõtte, et peab selle koodi lahti murdma. Esiteks oli mul peitjast kahju, kes on teinud mõistatuse, kuid mida õieti lahendama ei vaevuta. Teiseks ei ole see minu arvates enam geopeitus, kus olulisem on kiirus kui aarde lahendamisest saadav positiivsus. Aga see selleks.
Esimesel õhtul tekkis mõte, mida edasi arendasin, kuid kuna nullis kippusid seina peal need nullid ja ühed silme ees risti jooksma, tegin hoopis pildi ja läksin koju lahendama. Täna istusin 5 tundi järjest arvuti taga ja muudkui toksisin erinevaid numbreid paberile, kuid kontroll ei tahtnud minu vaeva kuidagi rohelise tekstiga tervitada. Lõpuks tuli juba Aigar vaatama, et miks ma istun nagu naelutatud arvuti taga, nii et pole aega süüagi ja siis lõpuks saimegi minu suureks rõõmuks ekraanile teksti "Pihtas, põhjas!". Mõningaseks meelehärmiks pidin tunnistama, et oleksin selle teksti juba mõned tunnid tagasi ette saanud, kuid minu kadestamisväärt oskuse tõttu teha asju enda jaoks keerulisemaks (ehk siis ei tea, kuidas sekundeid, minuteid ja kraade kirjutatakse) lasi see aare endast ikka täit naudingut tunda.
Hoolimata hilisest kellaajast läksin logima. Lihtsalt selleks, et oleks ka mõni muu logi vahepeal kui "Leitud kirvega".
Tänud aarde eest ja mõistatus on tegelikult lahe ning tõesti lihtne (peab olema, kui juba mina sest jagu sain).
Aigari soovil lisan ka tema kommentaari: mõistatus on täiesti lahendatav. Ka tavamõistusega inimesele.
Mõistatus jäi seekord lahendamata aga nimed saime kirja lõpuks ikkagi.
Kui olime peale sõidueksami tegemist oma asjad mustamäel korda ajanud, keerasime suuna ülemiste poole. Hetk enne pärale jõudmist, märkasime ristmikul tuttavat autot vastu tulemas - lehvitasime. Hetk hiljem kui olime ära parkinud, oli auto aga meie kõrval. Selge - ei leidnud, mõtlesin. "Ei leidnud jah", ütles vx.
Nii me seal siis üheskoos tüdrukut imetlesime, üks nõutum kui teine. Vaatad tüdrukut ja tema sõnumit, loed nulle ja ühtesid ning üritad midagi kokku saada, aga no ei saa. Aga eks mul tihti ole naistest arusaamisega sama raske kui ürgmehel, kellel selline asi aju mõlki lööb.
Ei saa ka kuidagi öelda, et me ei oleks üritanud. Aga no kui ei ole ikka seda mõistusenatukest antud, siis ei ole. Kõigile lihtsalt ei jagu. Või kui on antud, siis mitte piisavalt, igal juhul sel hetkel selles kohas me midagi käegakatsutavat välja ei mõelnud. Vestluse käigus üks pisike infopojuke küll koorus ning see oli mõte, mis tasus kontrollimist. Kuna vx pidi lahkuma ning meiegi ei viitsinud rohkem end külmetada, läksime laiali.
Sõitsime läbi paigast, mille arvasime olevat sobiv, kuid rahva liigse liikumise tõttu ei hakanud midagi lähemalt uurima. Naasesime hiljem, pimedas - ja voila! karp oligi olemas. Müstika. Või siis mitte. Ma olen päris kindel, et mingi link kindlasti eksisteerib selle tüdruku, selle aarde kirjelduse, see mõistatuse ning selle aarde asukoha vahel. Aga ausalt, tahaks kunagi lahenduse lahendamiskäiku teada saada.
Nõustun kaitsiga, et kui mõistatus on selline, et pooled otsijatest ei suuda mõistust lahendada ning leiavad aarde kirvega, sõbra abiga vms., kas see siis täidab ikka eesmärki. Samas muidugi sellistel hetkedel selliste aarete puhul ma tuletan taas endale meelde, et ma teen seda kõike täitsa vabatahtlikult ning kõiki aardeid ei peagi leidma. Kui aga mõistatusaarete mõistatuste koostamine käib stiilis, et võidab see, kes vingema koostab, siis minu meelest ei ole see päris eesmärgipärane. Just my two cents.
Aga tänud aarde eest.
Endalegi ootamatult sattusime leidjate leeri. Kena pilt on. Mõistatusele kahjuks pihta ei saanud. Vabandust!
Huvitav on lugeda selle paiga tutvustust ning võrrelda seda olnuga. Umbes 12.a tagasi kui ma siiakanti tööle asusin oli see tõeline perifeeria kuhu kliendid ka tulla ei osanud. Nüüd on mitu bussiliini, niivõrd kuivõrd normaalne autotee, rongipeatused inimlikumas paigas, kohe sõidab tramm läbi küla jne. Juba on töökoha leidnud üle 6000! inimese. Olemas on lasteaed, kõrgkool. Plaanitakse veel elamuid, kooli ja spordikompleksi basseiniga, et tulevased töötajad ei peakski linnakust lahkuma. Pühendaks end tööle ja neljale seinale. Tulevad vanemad tööle, muretsevad lapsed kes ei pea kuskile enam minema ... Noh, selle kivi ja klaasi vahel pole neil kindlasti enam aimugi mis asi on kirves. Tõenäoliselt on ka peitja veidi kurb, et teised ei jaga tema silmade sära ja oskusi ning ei mõista aarde sisu ega pointi, loobivad erinevaid kirveid. Justkui leitakse kuid aarde point jääb selgusetuks enamusele. Nii ka meie. Seda seina võib ju seal vahtida ja kasu sellest pole. Kirvest heitsime ka kuid tulemuseta. Kahju et mitu potensiaalset tavalise aarde paika sellega kinni kolksatas. Üritame veel kirvega, sest tõelisele lahenduskäigule ei saa ka kosmosest pihta.
Sõidueksamilt tulime Ingaga siia. Kontrollisime ühte minu raketiteooriat, natuke Inga raketikaid ja vehkisime ka niisama kirvega ringi aga aaret ei tabanud. Lõpuks, kui olin juba lahkumas, nägin tuttavat autot Ülemiste tüdruku poole suundumas. Keerasin otsa ringi ning tulin ka ise tagasi ja aretasime veidi ka kallo tiimiga mingeid teooriaid aga seekord tulemusteta. Eks peab nüüd kodus natuke arenema ja siis uuesti proovima.
Minu kirves kaugele ei lenda, ehkki olin kaval ja kahepeale meil ikka pikkust oli ju ka. Aga siia pole kahju tagasi tulla, õigemini käin siin ju päris tihti. Aarde idee on väga hea ja seinamaalid mulle meeldivad, ilus tüdruk tõesti. Karlil on maitset!
Loll pea ja nüri kirves. Kui midagi muutub, siis tagasi... aga no kus neid muutusi ikka tulema peaks - kooli küll enam minna ei viitsi, ju peab kirvest teritama :D.
Vahtisin ma seda tüdsukut seal nii valges kui ka pimedas. Ikka midagi muud pähe ei tulnud kui kirves. Ja juba kolmas koht mida kontrollisin oligi õige.
Esimene kirves leidas viite ja järgmine juba kümnesse. Aitäh!
N koordinaadid tulid mõistlikud, aga E ei allunud loogikale. Üksinda on keeruline neid numbreid taga ajada. 40min tuule käes seismist jahutas kere maha, keegi möödasõitja lasi tuutu. Peaks kahekesti tagasi tulema.
õhtul vihma käes osutus kirves nüriks. Öösel teritasin kirve ära ja hommikul võtsin aarde välja ja logisin ära. Tuul tegi vingerpussi ja vahepeal tuli karbi sisu taga ajada, aga õnneks sain kõik siiski kätte. Aitäh peitjale.
Tont seda digikirvest võtku, pole tast asja midagi! Aga vot kui võtad kätte ikka õige kirve ja kukud sellega välitöödel laaste lennutama, siis on tulemus hää.
Täna siis, pärast tööd, seadsin sammud sinna, kuhu õite terav kirves juhatas. Ma ütleks, et kohe otsejoones viis ta mind aardeni, ei mingit keerutamist ega kõhklemist. Kohale jõudes pidi ennast natuke mugudega sünkima ja järgmisel momendil oli kirve asemel käes hoopis karp, “Ülemiste tüdruk” peale kirjutatud.
Ei noh, tore nali küll, see oli nimelt see koht, mis aarde avaldamisel teisena digikirvelt hoobi sai. Miks tookord geokontroll seda roheliseks ei tunnistanud, seda ei teagi. Ilmselt siis läks paar meetrit mööda. Ja sellepärast ei hakanud eelmisel korral välitöid tehes seda kohta vaatamagi.
Aga mõistatus? No see on minu jaoks igatahes sama raske, kui Origami. Origamit olen ma ka kirvetamas käinud, aga kuna pindala on väga suur, siis läheb sellega veel aega.
Päris põnev spordiala see kirve lennutamine :D
Ma tänan!
Viimasel ajal kipub igasugu asju sadama, nii regulaarset kui binaar- digitaalset vihma ja tont teab mida veel. Kuidagi on nii juhtunud, et see oligi selle aasta esimene leitud advendiaare alles - mugustumisprotsess on vist selle asja nimi. Ja öistele olengutele ei kipu ka kuidagi jõudma. Igatahes täna tüdrukust mööda sõites pidasime kinni, panime puki püsti ja tegime nii, nagu lingi pealt paistab. Ilge laastuhunnik aitas muidugi asjale kaasa ka. Mamm arendas mingeid kaubanduslikke suhteid ka seal. Aga mõistatus - küll jõuab. Tänud uue spordiala arendamiskatsete eest!
Täiesti kirvetatav aare.. eriti piraka seltskonnaga.
Kui soomlase rahvusvaheline sündmus külastatud ja Tallinna lennujaamas pargitud ning erinevalt leedukast politseiga suhelda ei saanud, veeresime siia. Parkisime end Merikese ja Andruse tranduleti kõrvale ning hakkasime kunsti nautima. Nautisime kohe tükk aega kuni sai siiber. Ajasime siis naaberekipaažiga juttu, kes juba geokontrollis erinevaid koordinaadisüsteeme proovis. Soovisime neile jaksu, tegin veel kiire kirveringi ja kui sellest ka vihmasabinas siiber sai, läksime edasi Ülemiste keskusse uut nutifööni soetama. Ikka selleks, et miski minust targem edaspidi selliseid mõistatusi lahendaks.
Aitäh Karlile kena kunsti eest! Nüüd saan seda kohe kauem nautida. 1:0 mõistatuse kasuks. Loodan, et millalgi viigistan seisu.
Öösel sai mõistatust järatud, aga tulemust ei olnud. Päeval sai lõpuks Ülemistelt mööda sõidetud ja hoop kirvega antud ning logi saigi ilusti kirja.
Panen siis siia esimese sinise. Ei, mitte niisama nalja pärast, otsimisega sai tegeldud ikka omajagu.
Kõik nägi alguses välja nagu aastavahetuse ootamine:
04.12 kl 23:30 Hakkame noorgeopeituriga endid valmis sättima.
23:45 kott geovarustusega on pakitud: taskulambid, abivahendid, laetud akuga geps ja telefon.
23:50 lepime kokku, et olenemata sellest, et me oleme täielikult valmis minema, võib juhtuda, et me ebasobivate asjaolude ilmnemisel ikkagi ei lähe.
23:55 riided on valmis pandud. Noorgeopeitur on asetanud riided õiges järjekorras, et saaks kiiremini riidesse. Minul on pooled riided juba seljas. Riideid on valmis pandud palju, sest ilm on äge. Liis ja Madis on juba kindlasti kuskil strateegiliselt heas kohas….
23:59 pinge tõuseb, mõlema pilgud on kinnistunud geopeituse avalehele, näpp teeb kiireid liigutusi F5 klahvi peal. Lülitan sisse välise gepsu ja ühendan selle telefoniga.
00:00 avan c:geo programmi ja võtan ette koordinaatide sisestamise koha.
00:03 Märt on lehel, aga aaret veel pole…
00:05 noorgeopeitur hakkab ise F5 klahvi operaatoriks.
00:09:18 aare avaldub. Jess, Ülemistel. Mnjah, mõistatus ju…
Lugesime õhinal ja diagonaalis aardekirjelduse läbi ning hakkasime sihitult otsima pilte Ülemiste tüdrukust. Näen seda ju tegelikult igal tööpäeval… Kant on ka täiesti tuttav… Aga sellise ilmaga enne geokontrolli rohelist tuld kodust lahkuma ei kiskunud. Mõtlesime, vaatasime, aga ühtegi pirni põlema ei süttinud.
Oli aeg avada kapp. Kapist jäi pihku kirves, digikirves. Kukkusin siis sellega mööda Maa-ameti kaarti vehkima ja tegin geokontrolli esimesed punased. Olen ju tegelt isegi mööda Ülemiste City’t käinud ja aarde peitmise mõtteid mõlgutanud, seega esimesena jäid kirve alla just need kohad. Paraku geokontrollile meie kirvetamine ei meldinud ja roheliseks teda ei saanudki.
Pärast 20 minutit sihitut kirvega ringi vehkimist tuli noorgeopeituril uni ja minul väsis käsi. Oli aeg magama minna, eks vaatab, mida järgmine päev toob.
05.12. hommik. Kirves keerutab kaardil, geokontroll jonnib. Loobun kirvest ja asun mõistatust lahendama. Proovin erinevaid teooriaid, kuid numbrid ei hakka kuidagi jooksma.
05.12 pärastlõuna. Välitööd. Saabume tüdruku juurde Kuldala juurest rõõmsa meelega, sest 400 oli just ette visanud. Pargime auto tüdruku ette ja proovime mõistatust pureda nii, nagu peitja ilmselt eeldab: otse live’s. Parklas on teisigi autosid, kuid kahjuks pole neis kedagi, seega peame ise hakkama saama. Vaatame tüdrukut, loeme numbreid, pargime auto kord lähemale, kord kaugemale. Häid mõtteid ei tule. Üks hetk aga märkan midagi, kuid ei tea, kas see just õige asi on. Hakkame jälle numbreid kirjutama, aga ikka ei midagist.
Loobume mõistatuse lahendamisest ja ma haaran jälle kirve. Kirves juhatab mööda City’t. Sõidame vaikselt, silm otsib metalli. Kahjuks aga ei hakka miskit huvitavat silma. Paari kohta käin küll piilumas, aga ükski pole see õige.
Seega, aus sinine. Aga ega me seda nii ei jäta!
Soomlaste eventil kohatud Marje ja Paavoga jutustades saime teada, et nad plaanivad Ülemistele hängima minna. No eks endalgi oli sama mõte tekkinud ja no sättisime siis Kirsikese nina Ülemiste poole ja varsti vaatasimegi tütarlapsega tõtt. Kodus oli mul lahendusest mingi teooria tekkinud ja nii ma saatsingi Alexit vahelduva eduga autost välja silmi punnitama ja ise istusin soojas autos ja muudkui genereerisin numbreid. Varsti pargiti Speedy-Moori limusiin meile kõrvale ja nägin kuidas mõttetöö tulemusel neil autoaknad higiseks tömbusid. Mõttelaineid oli lausa tunda ;). Peale poolt tundi ajutööd hakkasid meil juba numbrid ritta saama ja asusime geokontrolli pommitama, esimene oli muidugi punane. Peale seda pargiti meist teisele poole üks auto...oot see ju Paavo-Marje limusiin, aga nüüd olid nemad lahkumas, uued jahimaad ootasid avastamist ja koordinaate nad vist ei saanud. Meie nähes tehti veel üks uhke kirvering ja läinud nad olidki. Meie aga saime oma numbrid ritta, geokontrolli roheliseks ja suundusime lõppu karpi tuvastama. Esimesest kobatud kohast A varanduse välja tiriski ja saime oma nimed kirja. Nüüd loen eelnevast logist, et olime kirjutanud 6-nda kuupäeva. Mnjaa, see on kui kuulad meesterahvaid :D... nimelt väitis A ,kui talt kuupäeva pärisin, et täna on vist juba kuues... Ja kuna eventil panime vaid nimed kirja siis minul arusaam kuupäevast puudus. Kokku sai Ülemistel veedetud kolmveerand tunni ringis puhast loogilist välimõistatust lahendades. Edasi viisime Kirsikese tehnoülevaatusele ja nüüd on jälle aasta hooleta. Teel ülevaatusele särtsus A ,et ilma geokontrollita oleks linnaskäik kiiremini käinud, aga see on tema traagika :P.
PS! me pole siiski nii nutikad, et teaks ,kus järgmine aare avaldub ja arvestades aarete avaldumise kellaaega siis vaevalt me viitsiks kuhugi öösel startida ja valges on meie arvates rohkem näha mida peitjad soovivad oma aaretega näidata. Samas... keegi võiks ju teha öise sündmusaarde... siis oleks jutt hoopis teine :D. Eelmisel aastavahetusel oli nii vahva Toompeal ilutulestiku vaadata. Miks mitte teha sündmus näiteks kell üks öösel kella all ?? (Kuidas nende lollide mõtetega ja nendest kinnikrabamisega nüüd oligi ?)
Suured tänud peitjale, eriti selle eest ,et seekord tulemasinad kindlalt taskus hoidis ;)
Tänud!
Kuldarit valdas eile tõsine geopeituri motoorne rahutus, kes on sunnitud nelja seina vahele, vastu tema tahtmist. Mina ju mugutsesin ja minu väidete peale, et küll tuul viib mu ära ja küll vihm sulatab ülesse, vaatas Kuldar mind sellise näoga nagu ma oleks teda hingepõhjani solvanud :D
Täna oli ilm juba täiesti lootustandev ja võtsime siis selle tüdruku ette. Kurvastusega pean nentima, et hoolimata mõnest päris heast ideest, me lahenduseni ei jõudnuki ja käisime hoopis kirvetamas. Oli teine tunduvalt teravam kui meie mõttetöö mõistatust raalides ja nii saimegi mõningase orienteerumise järel logi kirja. No väike hämming oli logiraamatut vaadates, et oot, mis päev meil siis täna on??? Viimane sisekanne oli 06.12.2015 ja ma sattusin ikka korralikult segadusse. Ju siis Alex ja Mooritz on juba tulevikku ette näinud ja raudselt teavad, kus avaldub tänaöine aardelaegas, me siiski peame piirduma kõigest olevikuga ja startima mõnest kaugemast asukohapunktist :)
EV, aga jätsime tüdrukule ühe punase värvipliiatsi :)
Selleks ajaks kui improteatri õhtune etteaste läbi sai, oli aega südaööni üle 3 tunni. Suunasime end Stenile külla, ikkagist hea strateegiline asukoht Mustamäe südames. Koos transpordi ja ühe kiire Ginkgopolise mänguga jõudsimegi autosse napilt enne 00:00-i. Pingerikas refreshimine kuniks 00:09 tuligi meie oodatu. Ohkasime kergendatult, et me ei olegi väga kaugel antud punktist. Tagaistmel asuti lahendama, samal ajal kui takistuseks osutus punane foori tuli. Kohe kui see väike takistus möödas oli, kihutati must mööda nagu pissivast kassist, kolm korda. "FTFivad," nentis Taavi. Õnneks siiski geopeituritest liiklushuligaane peaaegu tühjas parklas ei kohanud. Oli vaid üks auto, peale mida hakkasid saabuma ka teised. Päevased Paldiski poolsaare jalutuskäigud ja tuule käes külmetamised olid oma jälje jätnud - istusin autos nagu soolasammas ja ajude ragistamise vahepeal ei oleks ükski ime mind autost välja enam meelitanud. Mugavalt parkisin oma ukse ka nii kinni, et isegi kui ma oleksin tahtnud väljuda, siis see ei õnnestunud, vabandust punase autoga naaber... Ajusid ragistasime seal autos üle tunni - teooriad sündis palju, ihaldatud roheliseni ei viinud aga kahjuks ükski. Lõpuks langesime ka meie ning jälitasime ennast aardeni kohale. Aarde leidsin teise geopeituri käest. Kohtumiseni tormituultes ja loodetavasti ka lumesajus! Aitäh! EVEJ
Kolmas logi mõni minut enne kolme öösel. Aga ma lahendasin kõigepealt ikka ilusasti mõistatuse ära :P Ei julge lubada, et esimene lahendaja, sest üks roheline geokontroll tuli veel varem. Eks see võis muidugi olla lihtsalt kellegi kontroll kirvega tuvastatud koordinaatidele. Kui oleks hoolega peale passinud, oleks küllap isegi Lauri kirve esmaleiuseltskonda pääsenud. Kuid siis oleks ülesande lahendamise motivatsioon langenud ja sellest oleks jälle kahju olnud.
Need zdrk 3.0 välimõistatused on teadagi parajalt töömahukad. Öistest otsijatest enamik passis nullis vähemalt tund aega ja vaatas aeg-ajalt kadeda näoga suure tüdruku poole, kel oli ilmselt aarde asukoht teada, aga ta vaikis. Kui tüdrukule tibutas vihmavarjule nullisid ja ühtesid, siis meile sadas vett, üsna igast suunast, peamiselt horisontaalselt. Tuul oli nii tugev, et harrastasime kohati 45-kraadise kalde all "õhule toetamist" :o) Umbes niimoodi. Need asjaolud koos pimedusega muidugi raskendasid tublisti reaalset lahendustegevust ja küllap seepärast rahval kirvetuju peale tuligi. Mul aga oli enda arust üsna paljulubav idee, mida kangekaelselt koordinaatideks võluda tahtsin. Selleks vahtisin nullis teistest tund aega kauem - õues, sest ilmaolude tõttu polnud läbi autoakna eriti midagi näha. Pärast pikka tööd ja ühe tähelepanematusest tekkinud vea üles otsimist kiitis geokontroll lõpuks tulemuse roheliseks. Siis oli hea meel küll. Ikkagi aus skoor ning lahendamata pähkel ei jää kripeldama.
Tuul vehkis ööga taevalaotuse niipalju lagedaks, et täna hommikul näidati isegi natuke päikest. Niisuguse ilmaga oleks juba lausa lust nullis nullisid ja ühtesid kokku luigeda. Kirjelduses lubatud "lihtne ja loogiline" peab poolenisti paika - on küll loogiline. Lihtsuse osas jään eriarvamusele, ütleme selline krõbedamat sorti 3.0 ikka, nõuab omajagu pühendumist :o) Aga aitäh tegijale, tubli ülesanne on meisterdatud, vaatamisväärsus ka täitsa olemas ja sellega seonduv huvitav detail, millele tähelepanu pöörata.
Kuna mul veel Karli tulemasinaga kogemused puuduvad, siis mõtlesin, et targem on seekord kampa võtta tulest läbi käinud mängijatega. Ja no Madisel oli ka juba kindel stardipunkt välja valitud, FTF kunnile ei hakka ju vastu vaidlema :D Seekord läks aga nii kehvasti, et oleksin ma jäänud sinna kust Haabersti poole sättisin, oleksin ma nullis olnud vist umbes paari minutiga :D Aga õnneks seekord ei olnud see üldse määrav. Sest seinamaal on ju uhke ja ilus ja selle vaatlejaid oli kohal juba küllaga. Õnneks keegi polnud veel saanud ka rohelist geokontrolli ja nii oli isegi FTF lootus veel õhus.
Seina imetlejaid kogunes ka peale meid veel edasi. Ikka korralik sündmus mis igal hetkel teeb ära igale vanalinnas välismaalaste poolt korraldatud "sündmusele".
No ja hakkasid siis kõik hoolega numbreid vaatama ja midagi mõtlema. Kes käis ja poleeris kõik parkla postid ära, kes seisis lihtsalt käed taskus (see viimane olin mina). Mingi hetk laekusid ka iksid. Ja kui nad ühel hetkel järsku meie juurest lahkusid, siis ikka oli vaja ju järgi minna :D Aga tühja...ei tulnud sealt teooriast midagi. Lasime ennast siis veel tuule poolt raputada. Ühel hetkel olid enamus autodesse ära kadunud ja jäin Liisi ja Kristeliga veel ilma nautima. Mõne hetke pärast sai kõrini ja tahtsin minna kontrollima üht teooriat, mis terve õhtu oli piinanud. Tee pealt korjasime ka Madise peale, sest kes seda peretüli oleks pärast tahtnud näha :P
Välja mõeldud peidukas paljastas aarde hetkega :) Oi kui magus tunne see oli :) Ja...no ei hammustanud seda mõistatust läbi aga see esmaleid kirvega on ikka ka vahest täitsa omamoodi asi :)
Tänud peitjale mõnusasse kohta juhatamast ja pilti tutvustamast. Olen seda ju mööda sõites ka varem näinud aga ega neid numbreid küll varem tähele pole pannud ja üldse kogu selle pildi taust on huvitav :) Tänud kaasvõitlejatele, et tegite sellest ühe mõnusa tuulise õhtu :) Kahju et Mihkli paati vaja ei läinud :P
Jõudsin esimesena sündmuskohale. Midagi ma seal pihta ei osanud hakata, imetlesin siis seinal olevat tüdrukut ja ta vihmavarju. Minutite pärast hakkas aga autosi järjest juurde voorima. Lahenduseni ei jõudnud ikka keegi, nii et lõpuks hakati lihtsalt otsima. Mingil hetkel saatis meid ka edu ja aare oli käes. :) Tuul oli võimas, sirgelt seismisega oli tõsiseid raskusi. Paar korda oli tunne, et tuul viib Liis'i minema. :) See oli esimene kord, kui ma uue aarde peale kohale "jooksin", kui sellest igakord selline suursündmus tehakse, siis üritaks teinekordki kohal olla. :)
Eile Mikiga Staabis käies nägime seal ka pidulisi. Ühed veedavad oma öö peol, teised metsas. Hommikul selgus, et suurt vahet pole - enesetunne on mõlemal puhul sama. Suurema osa oma reede õhtust veetsime geopohmakat välja magades. Õnneks ärkasime ikka õigel ajal üles. Keskööks olime Lauriga kokku leppinud kohtumise Haabersti Rimi parklas. Kui selgus, et sõita tuleb hoopis Ülemistele, saime ennast natuke kiruda (peamiselt küll Madist). Õnneks oli tegemist keeruka mõistatusega, seega jäi üle loota, et toimub sündmus. Toimuski. Ligi tund aega sai niisama ringi jalutatud ja imelist lahendust oodatud. Tuul oli võimas! Nautisin seda kõige täiega, soojad riided seljas ja puha. Huvitav on see, et just täna päeval imetlesin tükk aega antud kunstiteost (aga kaugelt nende piiskade eripära ei näinud). Lõpuks jäime Lauri ja Kristeliga ainsatena autode juurde õue ja Lauril tuli üks idee. No mis sa targemat ikka teed. Korjasime poolelt teelt rändama läinud Madise ka peale ja õiges kohas läks vaid paar hetke võiduka lõpuni. Mina olin üsna kindel, et ju need iksid said juba logi kirja, et nad nii salapäraselt haihtusid, aga FTF oli veel täitsa saadaval. Logisime ära. Advendiseeria on üks väga äge asi :)
Geoparklast kadus osa rahvast märkamatult kõrvale kirvetama. Mis siis teistelgi üle jäi... Geokontrolli tekitasin esimese rohelise.
STF üksi kell 01:35.
Üritasin täna siis uuesti kiirreageerida. Selles advendiseerias olen ka korra varem valmis olnud, kuid siis ei jõudnud aarde ülestulekut ära oodata. Nulli-ühe tüdruk vihmavarjuga on vana tuttav, näen seda suurtaiest ju pea iga päev. Kokkutulnud seltskond oli muljetavaldav, aga tundus, et kellegil mingit lahendusideed ei ole ja kõiguti lihtsalt tuule käes. Olin esimene, kes ühte kohta kirvetama käks. Kuna sõit autoga eemale oli nii otsustav jooksid Liis-Madis kohe järgi :) Aaret ei leidnud ja edasi süüvisin mingi aeg mõistatusse. Kui FTF üles tuli otsustasin, et tänaseks aitab ja lähen koju, võin ju seda aaret iga tööpäev otsida. Linnak areneb tõesti muljetavaldavalt kiiresti ja olenemata sellest, et seda igapäevaselt väisata jääb ometi mõni muutus tähelepanuta - veel üks kirves ja teisena logitud. Tegin seda autos ja enne kui karp tagasi sai oli mind avastatud. Otsimistuhinas seltskond ei pannudki tähele, kui ma karbi õigesse kohta tagasi poetasin, seega Erkole teistkordsel kontrollimisel aus leid. Mind piinama ei jää, et mõistatus lahendamata, ega kõiki ei jõua ja oska nii või naa teha. Mõne ülesandega on jälle nii, et aiman, mida see endast kujutab või kuidas see käib, aga lihtsalt ei ole mul nii palju viitsimist, aega ja püsivust, et seda lahkama hakata. Parim on see "ahaa" tunne, kui lahenduskäigu ära arvad. Aga tunkile kiitus ja esimese lahendaja FTF.