Valeaare ka loodusest eemaldatud :)

Käisime täna hommikul Liisiga otsimas. Mina olen selle juba kunagi ammu leidnud.
Nägime siin GP lehel viimaseid mitteleide, GC lehel olid aga leiud.

Kohapeal selgus, et eksisteerib mingi topsik, kuhu oli kantud sisse nimed alates 08.09.2019 ning esimeseks logijaks on kasutaja meliisa. Langeb kokku GC logimisega.

Kuna topsikus polnud mingisugust viidet, et tegu oleks geopeituse aardega (puudus juhend), siis tundus asi kahtlane. Võtsin ühendust peitjaga ja selgus, et tema tehtud topsik see tõesti pole.

Minu teooria: õige topsik oli jalutama läinud või meliisa ei leidnud seda ja ta tegi uue topsiku. Järgmised inimesed panid oma logid sinna kirja. Maastik sellel topsikul on õite pisut lahjem, samuti on see üsna nähtaval.

Leitud, tänan!

No me ei saanud seda eriti otsimagi hakata. Staadionil tehti vasaraheidet ja ehk veel midagi ning aardest ca 15m kaugusel chillis üks boheemmugu kitarri tinistada.

Tundub et see aare on jalutama làinud. Tuhlasime ja turnisime ysna tükk aega.

Sai siis järgmine päev sama aaret sihikindlalt uuesti otsima tulla. Seekord tulin valges ja abivägedega. Otsisime ja turnisime pikalt, aga seekord jäime taas ilma.

 2 

Esimene sissekanne umbes 6 kuu jooksul või nii. Kuna mitu päeva oli mõttes juba olnud, et võiks mõne aardekese leida, siis täna pimedal ja külmal (1 kraad sooja vist), kuid õnneks kuival sügisõhtul otsustasin seda kodust 12 min jalutuskäigu kaugusel olevat aaret otsima minna. Turnida ka ju meeldib. Pimeduses puuotsas ronimine on aga omaette seiklus. Ronisin ja vaatasin iPhone'iga (loe: taskulambiga) ringi. Ja sama järgmisel ning järgmisel ning järgmisel oksal. Järsku olingi ootamatult kõrgel pimedas puuotsas, kui tuuleiil puud kõigutama hakkas. Pastakas otsustas ka millalgi puuotsas olles omapead alla tulla. Kartis kõrgust vist. Nagu me kõik teame, kuidas iPhone'i aku külmaga vastu peab, siis peagi oligi taskulamp ka otsas. Ei tea kas otsisin liiga kõrgelt või liiga madalalt, või hoopis vale puu otsast, kuid tuleb siia valges tagasi tulla ;)

Ühiste jõu ja ilunumbrite tulemusel sai aare leitud.

 1 

Mugud tegid sporti ja Marko tegi oravat ehk päästis päeva! Aitäh peitjale!

Eks ikka kui võõraste linnade manu, siis peab endast märgi või mitu ka geopeituse logiraamatutesse maha jätma. See jäi kuidagi imelikul moel teepeale. Tantsisime päris pikalt, enne kui tops silma jäi. Selliste ronimiste ilunumbrite suhtes pole viimasel ajal isegi enam arutelu, et kes läheb. Peab tunnistama, et harjutamine teeb meistriks ja iga järgmine tuleb üha lihtsamalt. Eks lõpuks ka nende va Kapuude otsa ;). Tore oli, aitäh!

Seekord head turnimise riided seljas. Ei seganud läheduses alkoholiga pidutsev seltskond ega teiselpool mugudeperekond. Ja üllatus-üllatus, täitsa saadaval oli ka punane pastakas :) Kui juba oled teel aarde poole, näed ka seda, kuni keegi geopeitur seda ära ei võta.

Täna võtsime Kariniga plaani, et varasemalt leitud aga logimata aare tuleb korda teha. Käidud, võimeldud ja logitud.

Teate tüüp peaks olema praegu: näen, aga ei saanud veel kätte :) Pillel oli terav silm, nagu ikka, aga ronijal ei olnud täna võimlemiseks sobivaid riideid seljas, et ilma sinikateta pärast koju jõuda :) Tuleme kindlasti tagasi. Tänane oli ka väga saagikas retk. Imeilus päikeseloojang ja sellest pildid ning palju maasikaid metsas.

Leitud. Elisabeth oli täna terava silmaga ja väga osav :)

Ei näinud isegi midagi. Ehku peale ronima ka ei hakanud.

:)

Palju kordi siin katsetamas käidud, aga mugud või kirjutusvahendi puudumine on plaanid luhta ajanud. Nüüd siis tegime ära.

Varustus on õige, siis aare tuleb ise su juurde :)

Leitud

Veidi turnimist jäisel puul ja käes ta oligi :)

Käisime aasta eest ka, aga nüüd siis saime kätte.

Aitäh!

Või õigemini - ei otsinudki. Staadionil mängisid "mustad poisid" jalkat ja vaadates enda riietust, siis jah... tuleb tagasi tulla sobival ajal ja varustuses.

Eks päeva turnimislinnuke oli ju veel tegemata. Siin sai seda viga ilusti parandada. Kedagi segamas ei olnud ja sai rahulikult asjatada. Koor oli vihmast pisut libe aga ei midagi kontimurdvat. Tänud Peitjale

Eelmine minu leiulogi on ekslik, see aare jäi mul püüdmatuks.

Kõigepealt ronisin mina ja spottisin aarde ka, aga natuke jäi puudu. Stenil käis asi kiirelt ja lihtsalt. Aitäh!

Kas ma olen maininud, kui väga mulle meeldib ronida ronitavates kohtades?

Leitud. Kunagi ammu sai siin platsil ühe sõbra ulakat koera jalutatud. Koera nimi oli Bingo. Bingo ka leiule! Täitsa leitud!

Pisike

Lihtne leid

Märkasin aaret maapinnalt aga üksi vist poleks saanud. Mugusid ka päevasel ajal piisavalt. Teinekord siis. Veidi arusaamatuks jääb aarde asukoht, natuke nagu reeglitevastane.

 4 

Uus logiraamat ja aare jälle puu otsas.

Ronisime küll, aga midagi silma ei jäänud. Eks saab veel tagasi tulla.

Logiraamat niiske ja lagunemas

Võimlemisest oli asi kaugel, juba venitusharjutustega jäi konteiner näppu. Logiraamat väga niiske ja raske logida. Tänud!

Seda aaret üritasin otsida juba kevadel, aga kohapeal sain aru, mida tegema peab ja seega nihkus leidmine määramata ajaks edasi. Nüüd aga selgub logidest, et asukoht on muutunud ja aare lihtsamini leitav. Kaks korda seda mulle ütlema ei pidanud ja nii läksingi kohale. Kulus omajagu aega, et see ja lõpuks otsustasin, et see on viimane koht, kuhu vaatan ning sealt aare vastu vaataski. Kui praegu poleks leidnud, oleks läinud logimiseks ilmselt veel aastaid...

Tundub, et praegu lihtsam kui algselt ette nähtud.

Pimedas metsas koperdasin kohale ja logi sai kirja. Tänud inimsõbraliku peiduka eest.

 1 

Väike tiir ja ikka nii, et aare ka teele jääb. Teadsin lugu, et asukoht vale, aga kas juba tagasi pandud? See info puudus. Tiirutasin ümber puu, vaatasin nii ja naa pidi kõrgustesse, et ehk näen maast - ei midagi. Selge, siis tuleb ronida. Puu oli märg ja kummikud ei aidanud ka kuidagi kaasa. Aga ei andnud alla ning järgmine hetk ma seal puu otsas olin. Otsisin, mis ma otsisin kõrgustest, aaret ei olnud. Aga ülevalt näeb siiski paremini ja aare vaatas altpoolt vastu :) ohutult kahe jalaga maal tagasi, sirutasin käe ja aare käes :) oli tore, aitäh :)

Olime nullis ja astusime peale. Täpne peidupaik teadmata kuna oli maha kukkunud. Panime aarde peitu samasse kohta kus ta meile talla alla jäi, kuid see ei pruugi algne asukoht olla.

TFTC!

Siiani olen peljanud seda aaret külastada kuna logide järgi oli mulje jäänud et siia tuleb tulla kas rattaga või kambakesi. tegin just sõidueksami ära ja kui juba siinkandis siis mõtlesin et viskan pilgu pealegi vähemalt. Maast küll aaret ei tuvastanud aga sellegi poolest väikse jõupingutusega ilma abivahenditeta ma seal puu otsas olin. Leid tuli üleval juba kiirelt, sellest oli võimatu mööda minna. Ja nii saigi luure asemel missioon täidetud, tänud peitjale.

Leitud. Aitäh! :)

Rasmus sai taas külastada oma loomulikku elukeskkonda. Kahtlustan, et ta võis eelmises elus orav olla :D Aitäh aarde eest! :)

Leitud.

Leidsime :)

Kolmas kord seda aaret uurimas ja seekord sai logitud ka :)

Kenri hoidis ratast, et saaksin selle pealt ronimist alustada. Aaret märkasin juba alt, nii et üleval otsima kaua ei pidanudki. Logides saabusid mehed puu kõrvale grillima ja kui mind tähele panid, ütlesid, et orav. Aitäh peitjale :)

Eelmine kord kui käisin polnud abilist, seekord sain abiväega männilõhnaliseks. Tänud!

Töö kiire ja korralik. Mina nägin aaret, Ülla oli orav, Ülla logis, mina sain täpi roheliseks :-)

Leitud ja vaigune :) Tänud! :)

 2 

Kui tunnete raamatukogus männivaigu lõhna, siis see olen mina

Teine katse. Seekord võtsin abijõu kaasa, ise olin redeliks ja Madli viis logimise lõpuni. Tänud.

Tehtud, Kertu võimles meie eest ☺

Oravaoskused alles! Logitud.

TTÜ teguleb innukalt valgusreostusega. Üks vaene mehike teisel korrusel oli suisa pruuniks kõrbenud selle kunstpäikese käes. Aardepaik on pime ja kuskilt Nõmme suunalt oli kuulda öist kakuhäält.

Leitud.

Kerge seljasirutus ja saigi logi kirja, tänud.

Suure ronimisega avaldus

Natuke turnimist ja oligi logitud.

Leidsin aga kätte ei saanud. Ei olnud riideid ka, mida oleks raatsinud määrida. Natuke üritasin aga liiga lihtsaks ei ole seda ronimist tehtud :) Eks kunagi tagasi kas ronimiskõlbulike riietega või miskise abivahendiga.

Pärast suusavõistlust sai väike venitus tehtud aaret otsides. Tänud peitjale!

 1 

Kuna hommikul oli juba õues tunda kerget kevade lõhna siis igasugu kodutööd lendasid, kus see ja teine. Loomulikult õue!
Täna oli eriline geotrip. Meiega ühines ronimisministeeriumi esindaja :) Aja jooksul oli meil kogunenud aardeid, mis just talle naudingut pakuvad. Jah, meie teema see tõesti pole.
Mulle pakkus hoopis enam naudingut vaatepilt, kuidas kõrvaloleval spordiväljakul 75+ proua kaunil pühapäeva hommikul vasarat heitis. Samal ajal kui tema eakaaslased kodus "Prillitoosi" vaatasid :)
Täname siia kutsumast!

Siinset aaret polnud me kunagi üritanudki, sest meile niiväga meeldib ronimine. Võtsime kaasa abivahendi ja kohapeal kui konteineri asukohta nägin mõistsin, et oleks piisanud redelist kah.

Esmalt oli tee aardeni libe ja vahel ka märg, sest kaks pead otsustasid üle staadioni minna. Igatahes kohale saime. Siis tuli hakata ronima. Pimedas oli see üsna ebameeldiv, sest esmalt oli vaja ikka tähtede poole minna kuid õnneks alt sain õige suuna. Tänud!

01223

Õige abivahendiga oli logimine täitsa lihtne. Tänud!

Aarde asukoht sai juba mõnda aega varem loengute vahepeal ära vaadatud, täna siis tänu abivahendile sai ka logitud :)

 1 

Et nüüd ilusti ausalt kõik ära rääkida, tuleb alustada algusest. Staadion oli täiesti muguvaba. Mis veel tahta? Herki ronis - olid need ikka korralikud jõu- ja ilunumbrid. Tegemist ju ikkagi 120 kg-ga. Ronis oksalt oksale aga ei mingit aaret. Kuulsin ta hääles juba tigedust ja soovi lahkuda. Telefon oli sama kannatamatu ja hüppas supsti puu otsast alla - jäi terveks. Siis sai Herkil kõrini ja ronis puu otsast alla. Aga äkki on ikka kõrval puu otsas? Ja Herki ronis jälle puu otsa. Muidugi ei olnud seal aaret. Siis pidi hakkama logisid lugema. Ja must-valgelt oli kirjas, et enne tuleks maapinnalt aare leida ja alles siis ronida, mitte vastupidi. Ma ei näidanud enam valgustki vaid otsisin Herki valgusvihu saatel. Ja oh sa imet - seal ta oligi, ühtäkki lihtsalt piilus meid! No küll siis oli palju rõõmu :) Ja ega miskit, Herki pidi jälle puu otsa ronima - seekord kindla sihiga, et aare mulle logimiseks alla tuua. Oli see ju selle päeva 5s aardeleid ja plaanis oli veel 9 aaret leida kuigi õues oli juba parajalt hämar. Kui oleks tulnud mitteleid, oleks olnud oht, et geopäev sellega lõppeb aga paraku nii hullusti ei läinud. Tänud peitjale!

Tore, kui sul on sõbrad, kes sinu eest raskema osa ära teevad! Tftc! Pimedas tõeline õnnemäng!

Tänane teine leid Tiina poolt. :)

Oh juudas....no muidu polekski ehk lugu väga hull olnud aga oli ju pilkaselt pime ja ebameeldivalt märg. Igaljuhul juba nullis olles ei tahtnud ju kuidagi logita koju minna. Võtsingi siis julguseriismed kokku ja kobisin üles. Juba üleval olles tundus asi veel lootusetum...kui viimaks just enne allaandmist tuli meeliülendav leid :) Logimine oli ka omamoodi ooper aga midagi ma sinna ikka kirja sain.

 5 

Läksin mängu vaatama. Hüppasin läbi, lisasin logipaberi. Nüüd korras.

 5 

Ronimisharjutus vol kaks. Siin läks ses suhtes lihtsamalt, et esimene puu oli vähemalt õige. Aga üles saamine polnud seekord sama lihtne. No ei olnud ka probleeme. Marise ees pidin ikka ennast kuidagi ju üles pressima. Ja siis kui ma seal tõsist Puhhiakrobaatikat tegin, siis Maris sõimas hoopis oma telefoni eemal, kuna see kaotas taskulambi ära, ja ei näinud üldse mismoodi ma üles sain. Hetk hiljem oli vähemalt logi kirjas. Kahjuks oli eeltöö kehva ja ei teadnud hooldusvajadusest midagi. Õnneks peitjale pole ka kauge aare :P Tänan õhtuse liigutamise eest :)

 4 

Vedas, saime eelmise aasta advendika enne uue sarja pealetulemist ikka ilusti üles leitud :D.

Hakkasin logimise ajal vaatama, et palju meil üldse veel 2015. aasta advendiseeria karpe leidmata on, aga natuke pikemat süüvimist vajaks see ja käsitsi otsimist… Samas lihtne oleks neid vaadata sildiga “advendiseeria_2015”, võiksime advendikatele sellise ühisnimetaja panna? Ka varasematele ja selle aasta omale? :).

Tore ronimine. Tänud peitjale.

 2 

Sellest aardest olen korduvalt saja meetri kauguselt mööda läinud ja mõelnud, et las jääb mustadeks päevadeks, äkki läheb kunagi vaja. Nüüd tuli väga sinine öö, ümardame siis mustaks päevaks.

Esmalt tuli leida õige null, siis aare ja seejärel võttis Arvo vabatahtlikult raskema osa taas enda kanda. Toimingud said koostöös edukalt sooritatud ja võisime õhtu kokkuvõttes siiski edukaks lugeda.

Aa, hooldusvajadus on ka nii ja naa - hetkel logida saab väga kenasti, lihtsalt nüüd saavad kõik teada, mida [ziil] ja Co süüa armastavad :) Aitäh õhtule positiivse lõpu andmise eest!

Aardes ajutine logirull, tahaks uut ja korralikku.

Kunagi varem käisime piilumas, aga siis tegid keegid idioodid lähedal lõket ja ei saanud alla tuua. Nüüd tegid noorgeopeituri väledad jalad aardele üks null. Kahjuks oli logirull läbimärg - võtsin koju kaasa, võin proovida kuivatada või kellelegi tagastada. Aardesse nuputasime ajutise logi.

2492.

Mirjam võttis akrobaadirolli ja leidis ka konteineri.

Õnneks päris teivashüppeks asi ei läinud. Samuti ei pidanud oravaks maskeeruma. Saime lihtsamat moodi nimed kirja ;)

Leitud! Kohale jõudes teadsin kohe kus võimlema hakata. :)

Sinna stata juurde polnudki veel asja olnud ja sattunud. Ega aaret algul ei näinud, aga kuna eelmiste aarete juurest oli juba hoog sees, siis panin kõige lubavama otsa ajama - ja seal ta oligi, lihtne.

Leidsime!

Leitud, aitäh

Sellel aardel olen pikemalt pilku peal hoidnud, ronimine ikkagi. Kui kohale jõudma hakkasime, olin elevil, otsisin juba silmadega sobilikku ronimispuud, aga ükski neist mitmetest nagu ei kvalifitseerunud. Oma õndsas naiivsuses ootasin vist sellist, "astu aga madalalt mu oksale" puud. Siis jõudsime õige kohani ja vandusin kõvasti. Sellist jõudu mul veel ei ole, et ennast pelgalt käte jõul nii pikalt üles tõmmata. Proovisin ühtpidi-teistpidi ja andsin loobumisvõidu järjekordselt Priidule. Ka temal ei läinud algul kuidagi ja nüüd siis oli minu kord itsitada ja kamandada. Vahepeal märkasime üht lähenevat ratturit ja jätsime ronimise pooleli. Rattur peatus veidi eemal, asjatas seal ja ei teinud seda nägugi, et lahkuma hakkab. Me siis kannatlikult ootasime ja piilusime puu tagant. Oodata saime kõvasti, kuni ta lõpuks läks. Hakkasime aga otsast peale. Sel korral oli Priidu etteaste kiirem, korralikum ja konteiner näpus.
Aitäh peitjale, tore oli :)

Leitud

Ei otsinudki... Sorry

Kuna eelmise ronimise aarde viis läbi Mariann, siis nüüd kupatati mind puu otsa. Kiiresti asusin otsima. Ei näinud aga mittemidagi. Tagasiteel alla, et anda teatepulk kellelegi teisele, kellel parem nägemine ööpimeduses, juhtusin aga olema nägupidi konteineris. Järgmine raske etapp oli, et ei näinud mida ma sinna kirjutasin. Pooleldi tunde järgi sodisin sinna kuupäeva ja leidjate nimed aga tehtud sai. Aitäh!

Leitud, aitäh!

Olime enda arvates kavalad, et kui pimedas tulla, siis pole mugusid segamas. Vale arvamus. Mugud tundsid enda väga hästi ja veetsid toredat õhtut üsna lähedal. Õnneks siiski pimedus varjab nii mõndagi. Pimeduse varjus sai Karl küll kenasti turnida, kuid siis tuli hoopis uus mure, kuidas leida mikro pimedas metsas. Õnneks vedas ja sai leitud.

 1 

Tulime staadionile väikese geopeituri uut jalgratast proovima ning piiluma, kas aare on ka pühapäevariietes võetav või sarnaneb pigem ühe orava nimelise aardega, mille peale keskealise inimese jalg juba värisema hakkab. Kuigi staadioni ümbrus ja pealne oli omajagu rahvast täis, olid nad kõik oma tegemistega hõivatud ega näidanud välja suuremat huvi teiste vastu. Otse staadionil grillis üks seltskond liha ja kogu ümbrus oli tossu täis. Kaugemas nurgas loopis üks vanem naine vasarat. Õnneks ei olnud tema heitekaared kuigi pikad ja ohtlikuks ei muutunud. Staadioni kõrval oli üks seltskond kahe puu vahele tõmmanud köie ja seal nad istusid kõrvuti reas nagu kanad õrrel. Aegajalt üritasid nad suurema eduta ka köie terves pikkuses läbi käia. Väike laps lubas veidi julgemalt käituda, sest eks naljategemine on ikka lubatud. Aarde leidsime kiirelt ja ka selle äratoomine ei osutunud kuigi keeruliseks. Seejärel istusime väikese mehega oksale ja nautisime vaadet.

Juba teist korda ei saanud logida. Küll lootsin, et kell 23.00 enam mugusid pole, aga ikka üks venekeelne seltskond istus seal lähedal. Liiga kahtlane oleks olnud taskulambiga ronima minna.

leitud :)

Kuna pole sinna staadionile varem sattunud, siis eeldasin, et aare on parimal juhul magnetiga mingi vana ronimisredeli küljes. Seega väike jalutuskäik üles ja alla. Päris sellist akrobaatikat küll ei oodanud, aga õnneks jäid kõik vanad kondid terveks ja paari aasta pärast ehk saab juba noorema väljalaske selliseid aardeid noppima saata.

Ei meeldi mulle selliseid linnaardeid üksi otsida. Eks tuleb orav kaasa võtta, siis ehk hakkab meeldima. Kohapeal oleks parema meelega taldrikuid lennutanud, nagu kõrval staadionil tehti.

Leitud. Enne kui ronida, oleks hea teada, mida otsid :)

Leitud ja logitud. Kolmas ronimise harjutus tänapäeval. Huvitav. Tänud!

Staadion oli kergelt amortiseerunud, aga logimist see õnneks ei sega :) Tuvastasin peiduka ja paks orav ronis kribinal-krabinal puu otsa. Täitsa mõnus võimlemine oli. Aitäh peitjale.

 1 

No ütle seda Liisi küll! Ei püsi maapinnal...

Selleks, et sellist peidukat leida tuleb ju hulka läbi kõõluda! Tänud, tore oli!

Kahe objekti vahel oli valida, kus trenni tegema hakata-Valisime õige. Täname :)

Plaaniväline leid ja pliiatsit muidugi kaasas ei olnud. Eks tuli improviseerida ja männivõrsega sai kuidagi oma initsiaalid logiraamatusse kirja.

Oeh, jälle ronimine. Mõtlesin, et proovin vähemalt visuaalselt aarde tuvastada ja siis otsustan, mida teha, aga ei õnnestunud sedagi. Teinekord võtan oravad kaasa.

 1 

Käisime korra varem ka siin, ilmselt 24.jaanuar, kuid siis olid puuokstel lumemütsid ja korra Erki proovis ühe puu otsa ronida, kuid loobus koheselt: libe, paha jne. Nüüd nägime konteinerit juba puu all seistes. Ajasime Josteni puu otsa ja nii see logi mõni aeg hiljem kirjas oligi. Aitäh ;)

Josten palub selliseid aardeid veel.

*Erki määris jaanuaris aga täiesti vale puu otsas oma suusapüksid ära.

 1 

Selle aarde puhul tuli kasuks eelmiste logide lugemine ning tõdesime isegi, et oma silm on kuningas ehk vaatlusest on palju kasu ;) Igaks juhuks ronis Ingmar enne vaatlust ikka mitu võimalikku puud läbi, et ikka miskit märkamata ei jääks. :) Leitud ja logitud.

Tervitused ahvi aastal sündinutele

 1 

Lapsed tahtsid kohe ronima hakata, pidurdasin neid soovitusega kõigepealt vaatlus teha, mis õnnestus teravsilmadel aga kohe ja ikka said kohe ronima tormata.. taas mõtlesin, et kui eemalt peaks keegi ka meid vaatlema, ronivad lapsed ilmselt ei tundu üldse imelikud võrreldes olukorraga, kui suur inimene puu otsa roniks.. ;) Tänud peitjale.

Kiirelt tuvastatud ja logitud. Tänud peitjale.

Pimedas kella 20 ajal täiesti märkamatu. Hea, et aardeni jõudes taskulamp ja pastakas kaasas olid. Võtsin hetkeks aja maha... ja panin aarde tagasi.

Kõige parema kommentaari tegi Erki, varasematele luurekäikudele tuginedes: "TTÜ juurde võime õhtul pimedas ka minna, seal ei pea nägema, et kuhu ronid." Jõudsime siiski valges ning vaatlustest oli ka ootamatult palju kasu :) Aitäh peitjale!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Otsi silmadega ja kui näed siis roni. Kadri leidis ja Marko ronis nii logi tehtud saigi.

Logiraamat märg

Aare Leitud ! Logiraamat märg.

leitsin aarde üles

Kahjuks ei saanud proovidagi. Puust mõnekümne meetri kaugusel mängis üks tegelane oma drooniga. Ta minu poole küll ei vaadanud, kuid tähelepanelikumal vaatlusel selgus, et tal spetsiaalsed prillid ees. Droon edastas otsepildi talle prillidesse ehk nägi pidevalt kõike mis toimus TTÜ staadioni ümbruses. Ei hakanud liigset tähelepanu endale püüdma ja lonkisin tagasi auto juurde

Algul läks aarde märkamisega aega, hiljem aga käis asi kähku. Tänud!

Laps kaevas ilma kinnasteta lumes, kui ema võimlemisharjutusi tegi ning isa pildistas ja itsitas toimuva üle. Võimalik, et ärevusest pani ema logiraamatusse homse kuupäeva.

Tänud peitjale aarde eest. Logirull märg.

Kui ronija oleks esimesel korral aaret märganud, oleks ta pääsenud teisest korrast, aga noo ei vedanud. Ian oli puu otsas, mina logisin kindlal pinnal. TFTH

Väike venitus ja akrobaatika ning märgitud ta oligi.

Abivahend aitas,aitäh.

Leitud

Läksin siis Liisi aaret otsima. Kuna Priit oli varem kohal käinud, siis ta teadis, et varustus tuleb kaasa võtta. Tänu varustusele läks otsimine väga lihtsalt. Oleks ka ilma kätte saanud aga oleksin pidanud natuke rohkem vaeva nägema. :) Tänud peitjale!

Eelmise aarde nostalgia oli ju tarvis lõpetada... Siin allkorrusel ma suusatasin kooli gümnaasiumiosa suusatundides, nii et nostalgitsemine jätkus, kuigi tehnikaülikooli päevil ma siia ei sattunud. Võrku mängida oli palju lõbusam staadionijooksust. Kuna see esimene tuli mul hästi välja, siis jooksma ma ei pidanud kah :) Aarde leidsin kenasti. Aitäh! Logi oli täis. Kirjutasin ftf-i kohast üles, võiks rulli vahetada. Juhendi tagune oli ka tühi muidugi...

 1 

Meil oli abivahend täna kaasas. Päike oli ka veidi kõrgemal kui eelmine kord. Sammusime objektile ja mõtlesime Paavo sõnadele. Enne ronima ei hakka kui midagi näeme. No ei näinud. Helistasime hoopis Paavole ja küsisime kus tema on - mitte aare. Siis suunasime jutu geo teemadele ning palusime tal hoolega mõelda mida ta vastab, et mitte asukohta reeta. Küsisime suuruse kohta, ainult suurust, sest mõnda käbi me olime juba näinud. Saime vastuse ja olime sama targad edasi. Siis ajasime abivahendi puu najale ja sammusin üles. Peaaegu oleksin mööda pannud. Jah, seda me pimedas tõesti ei näinud. Ei saanudki näha kui ma kaks korda kõrgemal seda tookord otsisin. Kui vahel on pimedast abi siis seekord oli päevavalgus meile sõber. Logitud. Täname.

Tänavakivi Jyväskyläs

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Väga tuttav, aga seekord väga märg koht. Sulistasime vaikselt edasi.

 1 

Peale seda, kui olime kõhud kiirtoidurestoranis täis parkinud, läksime me siis sporti tegema. Loomulikult mitte vabatahtlikult, vaid tänu oskamatusele orienteeruda. Peale auto parkimist, panime lihtsalt vales udama. Tuleme meie oma 400 meetri ringilt, kui märkame puu all peidus inimest, paar sammu edasi jalutades, tuleb nähtavale teine inimene. Millised hullud need ikka õhtul hilja ühte puud poleerivad kui geopeiturid. Nii ma siis oma mõtete kinnituseks küsisin: "Kas geopeiturid". Kui vastus oli jaatav, saime tuttavaks Anni ja Sandriga. Kuna meil oli kaasas üli osav orav Elys. Siis saatsime ta aardele järele, ise alt juhiseid andes. Aare visati meile alla Anni maalis ilusti kaligraafiliselt meie nimed kirja ja juba lendaski aare üles tagasi. Lasime enast veel mõned fotosüüdistused teha ja jalutasime koos autode juude tagasi. Mina muidugi korjasin geotarkust kogemustega peituritelt. Tevitused Annile ja Sandrile ja tänusõnad peitjale.

Meist kõigist saavad kunagi inglid;)

 2 

Jätsime auto maha ja suundusime üsna otse nulli. Valgustasime natuke puud ja arutasime, et kumb üles peaks minema. Kuulsime lähenevaid inimesi, otsustasime nende möödumise ära oodata. Kui meie kõrvale jõudsid, siis tuli küsimus: "Kas geopeiturid või?" Saime tuttavaks Janariga, kellel oli kaasas kaks tüdrukut. Nüüd polnud vaja enam mõelda, kes üles läheb :) Panime nimed kirjad ja kuna autod olid meil samas parklas, siis jalutasime üheskoos tagasi ning ajasime juttu. Tervitused ja suured tänud!

Noorgeopeituri saatsime staadioniringe suusatama ja ise suundusime aarde juurde. Mütsikesed olid jah kadunud aga otsisime ikka tükk aega enne, kui nägime, kuhu minna tuleb. Oma süü oli muidugi ka hämarusel. Tänud!

Töllerdasin kohale. Kuna ma pimesikuna konteinerit maapinnalt ei märganud, jäi proovimiseks kaks võimalikku objekti. Õnneks valisin õige. Võimlemise jooksul jäi suht kogemata lumekuhjakese alt konteiner silma. Pistsin logi kirja ja totsiku samasse paika tagasi. Enam tal muidugi paraku sellist ägedat lumemütsi pole, aga no küll ta selle veel talve jooksul endale jälle saab. Tänud!

Leitud! Abikaasa mängis Tarsaani!

Brrr... külm oli. Tänud peitjale!

 2 

D ja K. Talv, Väljas -12C mis ei tundunud nii krõbe enam. Kaks täiskasvanut ronivad puude otsas. Miski vilkuriga koer tuleb ja vaatab mõistmatult, haugatab (äkki vihjas midagi - aru me ei saanud). Otsime lumikatte alt ja vahelt mikro (!!!) aaret (metsas). Pole isegi vaadet kõrgemal. Ei leia, lahkume. Võibolla on tore asi, võibolla ta juhatas meid kohta kus me mitte kunagi pole olnud.... Täname.

 4 

Kui ülevalt tibilt järjekordselt korvi saadud, tulime oma meelt siin taas helgemaks muutma. Ma tuletasin (olematuse poole kahaneva) mälu järgi, et TTÜ staadion ikka spordihoone juures laiutab, aga võta näpust. Jalutasime üksildases metsas ja justkui Lotte raamatust välja lõigatud Mati vasaraheiteplatsilt mööda. Mahajäetud(?) staadion ei andnud aimu (endagi lõpetatud) ülikooli hiilgusest, aga eks seal õpivadki ju rohkem ajude kasutajad, sportlased käivad teistes koolides.
Nullis ei silmanud mingit mõttetut ega mõttega mikrot metsas. Eks siis tuli sportlikul kombel tuvastama hakata. Õnneks polnud õnn maha jätnud ja mõne "sammu" järel oligi aare nina all. Allolija logis, mina tegin nullist vaatepilte.
Lahkudes korjasime nulli lähedalt bussipeatuse prügikastini Martini Baby pudeli. Enne autot õnnestus veel silmata väga kaharat blondi koera koos samasuguse perenaisega. Paraku jäi perepilt tegemata. Aitäh aarde eest, nüüd ka siin käidud. Totsik kombes.

Vaade peategelasele

Vaade alla

"Martini, baby"

Arvake, kas jäi sinna rippuma? Jäi!

 2 

Väike mõnus jalutuskäik aardeni, paar sirutust ja tõmmet ja käes ta oligi. Üks mööda suusatav tädi vaatas veits imelikult .. pidas meid vist sellise asja jaoks juba liiga vanaks :) Tänud peitjale!!

Natuke turnimist kargel hommikul ja nimed said kirja.

Väike hommikune virgutusvõimlemine. Tehtud!

Külma ilmaga on geopeituse juures see pluss (või siis miinus), et kõike tuleb teha kiiresti, kuna ei taha kaua väljas olla, veel vähem kaua aega ilma kinnasteta olla, et logi kirja saada. Leidmine ise läks üsna kärmelt, aga katsu sa siis külmade näppudega logida, ei tule mitte ilus kiri välja. Aga logitud saime siiski. Täname.

 2 

Miinus mituteist. Pime. Ei mugu, ei peiturit, ei kedagi. Null ka ei osanud kuidagi ära otsustada, kõõlus seal kahevahel ja vibeles. Sass hõõrus kätt vastu ainukest kinnast ja aitas nullil otsustada, vaatas kõigepealt siia ja siis sinna ka ja viskaski mind konteineriga. See logi on seal paras nutsakas, annab ikka koukida. Aga tehtud, uraa! Täh ka.

Mõnus karge jalutuskäik ja siis natuke akrobaatikat ja saime nimed kirja. Tänud peitjale.

Staadion oli tuttav, seega aimasime ka umbes, millega tegu. Kohale jõudes otsisime põgusalt, kui Alari otsustas puu otsa ronida, kus aarde asupaik tundus kõige loogilisem... Aaret ei leidnud. Otsisime veel, hiljem sisetunne näitas jälle algselt otsitud puule, Alari ronis jälle puu otsa ning alles üleval märkas aaret. Hea peidukas. Natuke raske oli logiraamatut kätte saada.

Male juurest tulles oli kuidagi vara veel koju minna, seega läksin ka TTÜ-d logima. Aardeleid tuli huvitavalt, aga pikemalt ei tahaks seda kommenteerida. Tänud!

Sellistesse kohtadesse upitan tavaliselt Liisi, aga kuna tema oli seekord peitja ning käepärast teda võtta ei olnud, siis pidin ise turnima ning oma pea 90 kilo üles vedama. Järgmine hetk olin üllatavalt kergesti üles saanud ning hakkasin uurima, kus see konteiner on. Hmm, ka see läks kiiresti. Aega võttis logiraamatu kätte saamine, aga ka see sai tehtud. Nimi kirja ning potsatasin alla tagasi. Aitäh, täitsa mõnus ronimine!

 5 

Tänane hommikvõimlemine. Õigupoolest kohmakalt hale sooritus külmast kangestunud olekus, kui jäsemed läbi häda kuidagi napilt sõna kuulasid. Ja seda oli vaja kontrollida, et kas on nüüd päriselt ka haare või ainult illusioon :D Oleks saanud endale maastiku tubli palli võrra lihtsamaks teha kui oleks viitsinud enne sooja saamiseks mõned ringid ümber staadioni sibada. Autoistme kaudu tulnud väline soojus hajub õue astudes umbes 10 sekundiga, samas kui liigutamisest saadud seespidist kütet jagub ligi pooleks tunniks.

 1 

Siin staadionil on omajagu joostud ja jalgpalli mängitud. Kui Trummis elasin läks ka tee trollini siit mööda. Nüüd pole ammu sattunud. Pime küll, kuid männidki tundusid tuttavad - ronisin siis.

Mõnus ja lihtne, aitäh! Üsna muguvaba, välja arvatud üks hästi maskeerunud telefonist. Aga üldiselt jalgrattaga detsembri viimasel nädalal sõita juba teist aastat järjest ilma igasuguse lumeta tundub väär. Lisan ka paar pilti edaspidiseks meenutuseks lumevabast detsembrist 2015.

Detsembri viimane nädal...

Ausalt - pildil on mugu

Panime just aarde juures plaane paika, kui pimedusest ilmusid geokolleegid. Ühiste pingutuste tulemusel sai siis leitud ja logitud. Tänud!

 1 

Põgus kohtumine teiste peituritega. Sai turnitud ja ka kamba peale leitud !

 13 

Mõtlesin, et lähen üksi luurele, no nii, et vaatan lihtsalt korra, et otsin silmadega aarde üles ja siis millaski lendame kambaga peale. Läks aga hoopis nii, et sinise näo asemel on siin kollane.

On hommik, lähen varasema bussiga ja väänan tee pisut kõveraks. Viigipükste peal on paksemad suusapüksid, jalas saapad (no külmaks läks). Gepsu juhatamisel lähen kohale. 100 meetrit nullini ja juba pettumus: pime on. Lootsin tegelt valgustatud kohta. Aga pole hullu, kui mina teisi ei näe, siis ei näe teised ka mind. 20 meetrit nullini, märkan tervisesportlast, teeb pimedas ringe. Õnneks on tempo ühtlane.

Edasi toimub kõik tervisesportlase rütmis: pool ringi on ta minu poole seljaga, siis saan tegutseda. Kõigepealt siis otsimine. Õige puu leidmine läheb kiirelt, kõhklusi ei teki. Aarde leidmiseks kulub täpselt üks ring (minul, ja seda ümber puu). Edasine on keeruline, tuleb ennast kuidagi 1.5 pealt 3.0 peale saada. Võtan seljakoti seljast ja asetan selle sama puu oksale rippuma. Käin ümber puu. Valin välja ühe oksa ja …. ei nii ei saa. Tõstan koti hoopis teise puu otsa. Nüüd on õigel puul rohkem vabu oksi. Haaran, pingutan, vinnan ja üleval olengi. Õige pea seisan ma juba puu otsas ja nõjatun kindlalt oksale. Aare on käe ulatuses. Võtan kätte ja keeran lahti. Logiraamat välja ei tule. Kuuvalguses kahjuks põhjust näha ei ole. Hakkan jälle tervisesportlast jälgima ja võtan põuest pealambi. Logiraamat väljub siiski ilma abivahenditeta pärast mõningast inertsi rakendamist. Haaran taskust pastaka ja sean valmis logiraamatu. Tervisesportlane möödub, nüüd ruttu lamp põlema ja logi kirja. Kiirelt uuesti tuli kustu ja rahulikult kõik oma kohale tagasi. Alt möödub koer, järgneb omanik. Loodetavasti keegi ei märka minu seljakotti, mis lesib teise puu okste vahel. Nüüd on õhk puhas, ma laskun madalamale ja viimase oksa juures lasen gravitatsioonil ka veits mõju avaldada.

Lähen valge kätte tagasi ja vaatan riided üle, heh peaaegu, et lipsuga võetav :)

Niipalju siis luurest ja kambakast. Ma tänan hommikuvõimlemise võimaldamise eest!

Õhtused võimlemisharjutused sai seekord sooritatud TTÜ staadionil. Aare korras, aitäh.

Vaatasime mis me vaatasime näha polnud midagi. Võtsin suuna kõrgustesse ja seal ta oligi.

 1 

Jõulud läbi ning päkapikud põhitöö lõpetanud, seega võis jälle aarete otsimiseks päkapikupüramiidi käiku lasta. Sain kõigepealt vales kohas sahmerdada, käed ära külmetada (kes siis kindad autost kaasa võtab, kui on teada, et vist ronima peab). Edasi arutasime mitu head minutit, et kas ikka saab/suudab/oskab/< insert doubt here >. Õnneks Liina aitas käsi soojendada ning läbi selle said ka silmad nägijaiks. Polnud enam midagi teha, tuli taaskord püramiid töökorda ajada ja nimi kirja saada. Nagu ikka, hasart, mis otsimisega kaasneb, raugeb peale logi kirjutamist ning siis hakkasin värisema nagu haavaleht kuni lõpuks nagu õun alla potsatasin. Täname peitjaid!

Et jõuludel saadud kaloritest vabaneda otsustasime ette võtta paari tunnise jalutuskäigu. See aare oli meil esimene, mis teepeale jäi ja leidmisega ei tekkinud ka probleeme. väike akrobaatika ja käes ta oligi.

Leidsime.

Sai kutsaga väike jalutuskäik ette võetud. Hea lähedal minna ja logi kirja saada.Kohale jõudes oli suhteliselt kohe aru saada, kus aare ennast peita võib ja täppi see ka läks. Väike pingutus ja tehtud :).

Kiirreageerijatega võistlema ei asunud aga lootsin, et lapsed võiks olla selle otsimisest huvitatud. Nii oligi, kui muidu juppe õue ei saa siis aarde otsimist mainides olid jubinad küllaltki kiiresti riides. Kohapeal proovisime vaatluse teel õige puu valida kuna telefon ei suutnud kolme puu vahel valida. Valisin siis ise ühe, ronisin tippu välja, nautisin vaadet ja kirusin end, et oli mul vaja nii kõrgele turnida! Järgmiseks oleksin järgmise vale puu otsa roninud aga viimasel hetkel otsustasin ikkagi selle kasuks mille ronitavust juba alguses imetlesin. Logisin üleval ära ja aitasin ka Carolini üles kes käis samuti aarde juures ära, Oliveri upitasin ka aga tema ei tahtnud eriti minna. Pärast tegime veel lastega tiiru ümber TTÜ ja vaatasime ausambaid/mälestusmärke/jne ja lõpuks leidsin veel mingi venekeelse narkari telefoni (arvestades kontakte ja pilte). Tänud kodu lähedale metsa kutsumast, muidu vist enne uut jooksu(hoo)aega siia ei satuks.

 3 

Staadion ja ronimine... hm, tuli komplekteerida oma TTÜ, st Tugevate Tüüpide Ühisrinne ja oodata ära kuni pimedaks läheb, et võimalikud sportlikud mugud vähem näeksid ;).
TTÜ saabus pimeduse varjus objekti lähistele ja punnitas oma silmi kahe võimaliku isendi suunas. Teravsilm märkas otsitavat ja pimesikk TTÜ-lane asus tegevusplaani välja mõtlema. Kaua käidi ümber isendi kuni otsutati, et üks on redel ja teine ronib mööda teda :P. Mustad käpikud päkkade alla ja ronija oli orbiidile saadetud, haa aga peale logimist tuli ju alla ka saada. Sellega polnud ronija taaskord arvestanud ja värises kõrgustes nagu haavalehekene :D. Aga taaskord tuli kaaslane TTÜ-st appi, käpikud õlale ja maapind tervitas maandujat oma okkalise pinnasega. Huh tehtud, ei ole nende TTÜ oravate elu ka kerge ;).
Tänud peitjale!

Tänan aarde eest!

Leitud. Aitäh!

 3 

No kes seda siis oleks oodanud, et vanainimesi haarab samuti soov öösel üleval passida ja kuhugi tormata. Aga sai ka see järele proovitud ,kaua kulub nn. "kiirreageerimiseks" :) Kaua kulus. Liiga kaua ... Kuigi nulli jõudmine oli kokku ehk 30 minutit , avaldamisest alates, oli see lootusetult hilja. Tippsportlased olid juba ilmselt ammu kodus teki all selle aja peale. Igatahes oli nullis näha mõningaid taskulampe ja kohalejõudes leidsime [Hanno] :) ja veel [iksid], kes raskema töö ära tegid. Nii sai see üritus kena lõpu. Pisut geojuttu ka , teemadel, kes milliseid kangelastegusid on sooritanud ja oligi aeg koju tagasi pöörduda. Aitähh :)

Pimedas oli taskulambimere leidmine lihtne. Kui järjekord meieni jõudis, siis Kuldar võttis selle aarde korjamise enda ülesandeks ja logitud.

 3 

Startisime kodust natukene liiga hilja, et oleks piisavalt aega olnud, et enne südaööd Male aare üles otsida. Õnneks seal olid niikuinii mugud platsis ja otsustasime mõnel teisel ajal uuesti proovida. Selleks ajaks kui ootusrikkalt tuttavasse IT Kolledži parklasse jõudsime oli FTF juba tegelikult tehtud. Kõndisime kiirelt aga lampi polnud endal vajagi, objekt oli valgustatud ja suund teada. Liiklus oli tihe, ühed tulid, teised läksid jne. Kõik geopeiturid ja kõrvalisi tervisekõndijaid me ei kohanud öös. Tõdesime (loe: süüdistati), et minu poolt valitud algus polnud mõistlik. Boonusena (loe: karistusena eelneva järelduse eest) pidi Taavi ise aardele järgi minema. Siis ta viitis seal üleval nii palju aega, et järgmistele otsijatele ka tsirkust teha. STF, vist? PS. Hakkame Taaviga puu otsas logimist harjutama, sest jälgides kolmandate leidjate logi kirjutamist, ei saanud ma küll aru, kas ta kirjutas sinna Carolys, Taavi või sun123451... Paremat kohta vist Lepalinnu tänamiseks pole, et just siis kui mina olen öövalveks tööle roninud, avaldab ta minu mänguväljakul uue aarde. Aitäh!

 1 

Siis kui 4K tiim kohale jõudis, oli suurem osa kiirreageerijatest juba loginud ja vist ka lahkunud. Aga kes seal pimedas öösvarjus sellest enam täpselt aru sai, kas olid need nüüd FTF-itajad või STF-itajad. See, kes mind oma särava kolmanda silmaga pimestada püüdis, oli vist küll Timix :)

Segadusse ajamise strateegia oli eelnevatel skoorijatel nii paigas, et jää või uskuma. Õnneks me ei jäänud, saime leida ja ka logida. Nautsime veel hetke järgneva peituri oskuslikku ämblikmeheks kehastumise etteastet ja võtsime sammud auto poole.

Aitäh peitjale!

Nullile lähenedes võis gepsu tasku pista, sest kiiremad juba tegutsesid. Kui eelmine tiim logitud sai, tegin ka ise jõu- ja ilunumbrid, poetasin konteineri alumisele korrusele logimiseks ja peale tagasi pistmist andsime teatepulga järgmisele.

Tore advendiseeria on jõudmas lõpusirgele. Panime ennast Marttiga stardipositsioonile ja sisustasime viimaseid minuteid ennem kesköist "stardipauku" aega jõulupostkaartide saatmisega. Aarde avaldumisel suunasime autonina Tipi mäest alla-Martti roolis ja mina kaardilugeja-andmesisestajana :))) Kiirelt geoparklasse koht sisse ja leekima. Usain Bolt oleks ka meie sprindi soorituse peale aplodeerinud :P Nulli jõudsime esimestena,peagi olid ka järgmised geokolleegid kohal. Veidi koos otsimist ja Martti teatas leiust.Igatahes oli vahva kohtumine,hästi iseloomustab üldse seda advendiseeria FTFi virvarri Miki logi Geocachingu lehel. Tänud öise „spordipäeva“ eest ka peitjale!

 1 

Ootasime avaldamist mõned kilomeetrid eemal ning kimasime kohe sündmuspaigale, aga ikka olid ka kaasvõitlejad juba kohal. Viimasel hetkel ilmus ka Miki kohale. Aitäh! Ftf 00:11.

 3 

Nonii, seekordse advendiseeria viimane Tallinna aare tähendas seda, et tuleb kindlasti valmis olla. Logistiliselt hea koht sai võetud umbes 23:53 ning nüüd jäi üle vaid loota, et tuleb lähedale. Enam-vähem täpselt südaööl ta tuligi ning nüüd sai hästi kiirelt õige kurss võetud. Nulli lähedal olevas parklas vaatas 00:06 vastu tühjus, niiet lootus esmaleiule veel püsis. Sai siis kärmelt viimased 250 meetrit nulli spurditud, kohapeal õnneks taskulambi vehkimist näha polnud. Aga otseloomulikult ei läinud mööda ühte minutitki, kui igast ilmakaarest hakati meid sisse piirama. Ühendasime jõud ja otsisime aktiivselt edasi. Ega palju üle kolme minuti ei läinudki, kui topsik mulle silma jäi. FTF sai kirja kell 00:11, hetk hiljem saabus ka miki, kes pääses seekord kergemalt, kuna me ei jõudnud aaret tagasi panna. Tagasiteel parklasse tuli vastu veel ka hilinejaid. Oli tore, aitäh!

 3 

Kutsusin Margi ja Ragnari kaasa, et lähme FTFijahile. Startisime 23:00, et käia Sakust läbi ning panna sinna üks tavaline aare. Jõudsime varuga mustamäele, Ragnar läks rooli ja me Margiga hakkasime õlut jooma. Kui aare avaldati olime Mustika parklas. Kohale jõudes jooksime Margiga nulli poole ning Ragnar jäi autosse. Nulli jõudes oli seal juba 4 otsijat ning kõik vaatasid puid. Keegi konteinerit ei näinud, kuid otsustati ronida ning aare leiti. Nimed said kirja ning läksime ära. Tegime öösel veel 2 aaret. FTFi jahtimine on omaette sündmus, kuid kahjuks ei jõua nautida antud objekti/maastikku.

 3 

Juhtusin linnas olema ja uus tops ilmus päris lähedale ning ronimist lubati ka veel... Sattusin ülal olema just siis, kui üks seltskond oli eemaldunud ja järgmised tulid. Pärast ajasime tiba juttu ka veel. Nii võiks teinekordki :). Aitähh!