Nu ei ole head mõtet aarde avamiseks, kui võtit ei ole. Paneme hetkel kinni, äkki mõnel parem idee. Kui välja mõtlen kuida avada, siis taastan. Konteiner loodusest eemaldatud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Abivahend koos hoidikuga on minema rännanud teadmata suunas.

Liin muutub https://www.tallinn.ee/et/transport

 1 

Olen ka omajagu selle bussiga ringi liikunud.

Mõistatuse jätsin targu sitkemale ajule. Kui mingi kohamääratlus paika pandi, imbusin Homer Simpsoni kombel hekist välja ja sibasin Herki (mitte Homeri) sabas sinna, kust bussid tulevad (no mõned). Otsisime mitu päeva (mitte järjepanu :)) - lõpuks tuli mõistus koju,ning saime logiraamatu ka kätte. Leitud! Aitäh!

 1 

Ülemiste järv oli mul puhas nagu Tallinna joogivee järv peabki olema. Mingi hall täpp hulpis seal, aga kuna ma seda ei osanud lahendada, siis ei teinud sellest välja. Mingil hetkel siiski muudeti uuesti aktiivseks. Pidin päriselt asja uurima hakkama. Esimesed ideed läksid kõrge kaarega mööda. Logide põhjal tundus ka kirvetatav, aga tahtsin päriselt ära lahendada. Ja siis üks ideeke välgatas, pärast mida hakkas mõistatus hargnema. Lõpus pidime kaks korda käima. Esimese korraga leidsime ainult abivahendi. Teisel korral juba koha kus sai seda kasutada. Aardega kõik korras, kõik töötas. Tuli jänkuonu meelde, aga veel ägedam.

Number viite olen palju kasutanud. Tuleb meelde üks juhtum neljanda klassi ajast. Värske tallinlasena pidin esimene kuu käima koolis Koplist Lasnamäele. Trammiga ja hiiglama pika sõidu number viiega. Üks kord tagasi tulles ei märganud õiges peatuses väljuda bussist. Mäletan, et tekkis väike paanika, aga oli nii palju mõistust, et tagasi jalutada Viru ringini, et seal trammi peale minna. Praegu tundub naljakas, tol ajal mitte. Pärast seda jälgisin tükk aega tähelepanelikult peatusi.

1112 Aitäh!

 1 

Eks see aarde asukoht oli juba aastaid teada ja kui aus olla, siis tuvastatud sai see ka täitsa juhuslikult. Aegade jooksul on seal paar korda ka piilumas käidud, aga tulemust siiani ette näidata polnud. Nüüd, kui asi jälle ametlikult paigas oli, võtsime selle asja uuesti käsile. Ergo oli jõudnud juba eelnevalt natuke eeltööd teha ja nii saime raamatule üsna mõistliku ajaga ligi. Uhke värk, tänud aarde eest!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aare on nüüd oma kohal tagasi ja abivahend ka nurga taga olemas. Mõistatuse osas kahjuks ei oska öelda, kas nüüd on kõik oma kohal, aga kui kellelgi pool rehkendust olemas siis võin aidata edasi. Mõnusat otsimist.

 1 

Lõpuks sattusin sinna lõppu sellisel kellaajal kui seal busse ei ole. Kell kaks öösel on seal hea toimetada. Seekord lähenesin asjale vähe põhjalikumalt ja se eelmine kord märkamata asi silma jäi ja laeka ma lahti saingi. Lahe asi tegelikult.

Õigem oleks vist kirjutada, et ei saanud kätte. Samas tekib küsimus, et mis osa seal hoolduses on mida ma praegu loen, lõpus on ju kõik vidinad kohapeal.

Nikerdasin seal päris pikalt. Lõpuks kui üks buss kohe seljataha parkis siis loobusin.

 1 

Vaevalt jõudsin mitteleiu logi üles panna, kui tuli välja, et ma ei maadle üksi selle bussi kallal. Minu sportlik osa jäi Ove omast oluliselt pisemaks, kuid rõõmustada sain seda enam selle üle, et lõpp tuligi sinna kanti, kuhu oletasin. Keri saare retke tõttu lükkus minu lõpu külastus kahjuks edasi. Täna ma enam oodata ei suutnud ja väänasin teekonna lõpust läbi. Aarde leid oli kiire, kuid ega siis sellega asi lõppenud... kõige põnevam osa siis alles algas. Mulle insenerina sellised lahendused väga meeldivad. Suurepärane ja soovitamist väärt aare. Suur tänu peitjale.

Osa vajalikust infost on hävinenud aga lõpp on siiski leitav. Peidik ise on väga põneva teostusega.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Läheb hooldusesse.

Asusin seda mõistatust lahendama. 3 esimest punkti sain edukalt lahendatud, kuid siis hakkas ikaldus peale. Ei teagi, kas tuli geopimedus peale või on vahepunktid jalutama läinud.

Uus päev, uued aarded. Ilm oli ju võrratu, ei tahtnud kodus istuda. Pidime minema loogilisi otsima, kuid plaanid muutusid kogu aeg paremateks, nii et loogilised jäävad mõneks teiseks korraks.
2016. aastal lahkusime pika ninaga, seekord läks paremini, saime ikka ohhootada ja ahhaatada. Stiilne aare, aitäh!

Found it: 19.May.2019 12:05 Buss number 5/ Bus number 5. Aardeomaniku juurest suundusime siia. Koht oli välja peilitud ning teooriad vajasid kinnitamist. Ega seal nagunii ei saa nii et kasvõi üks jut sind igavusest koguaeg ei vaata. Üks vaataski oli vist varujuht. Majja ta ei läinud vaid vahtis bussis kõik see aeg kui teised tulid ja läksid. Tegime siis seal nägusid ja varjusime põõsas. Isegi kui ta sinna läheb ta ju ei saa seda kätte kui ei tea mis seal olema peaks. ÄGE asi oli. Jummala lahe teostus! kindel FP. Täname kõik oli kõige paremas korras.

Täiesti juhuslikult õnnestus mul päris palju peavalu kokku hoida tänu sellele, et Silver tahtis koduteel selle aarde juurest läbi põigata. Ise polnud sellega veel tegelema jõudnud hakata, aga jälgides pealt, kui suur pusimine selle aarde kättesaamine oli, siis tänan head õnne. Ootamatult äge teostus, mis tõi naeru suule. Aitäh! :)

 1 

Ühe varasema geotuuri käigus olin koos Silveriga seda bussi juba piilumas käinud, seepärast tundus väga ahvatlev tema mõte öist geotuuri veel pisut pikendada ning proovida uuesti pealinna ühistranspordiga tutvuda. Laialiminemise asemel tulimegi kogu kambaga bussi jälitama. Abivahendi saime ruttu kätte, aga olekski võinud ju arvata, et ega nii lihtne see nüüd siin ka olla ei saa.. Mitu pead on ikka mitu pead ja käsi oli ka terve ports kasutada, nii saime lõpuks ka toredat konteinerit imetleda. Tänud peitjale, väga vahva.

 2 

Erinevalt teistest läx minul selle aardega jällegi risti vastupidises järjekorras. 6ine geotuur hakkas just läbi saama ja oli aeg hargneda. Sain aga kodust s6numi et vaja linnast yhtteist veel tuua ja kui kuulsin k6rvalt et Silver ja Merilin nr 5 otsima kavatsevad minna, siis pakkusin ennast ka t66varjuks kaasa. Saama moodi jäi see ka Merle marsuudile. L6pus oli isegi neljakesi paras pusimine ja teostus v6ttis ikka kukalt kratsima kll ;) Sisu ise oli muidugi Janarilikult stiilipuhas ja äge :P. Selle logi kirjutamisega ma ei kiirustanud kuna nagu yldiselt ka k6ikide teiste tagurpidi lahendatud m6istatustega yritan ikka asja läbi hammustada. Selle närimine aga tahtis ikka pisut keskendumist. Eks nende asjadega kipubki nii olema et kas käib kohe kl6ps ära v6i siis saad tykk aega ragistada. Peitmisega on k6vasti vaeva nähtud nagu Silvergi mainis nagu ei tahaks et seda leitaks :D aga kui l6puks asja leiad on see kindlasti kogu seda vaeva väärt. Sildid kylge ja Tänud peitjale

 10 

Olgu esmalt ära mainitud, et peitja on ikka kurja vaeva näinud, et seda aaret ei leitaks. Aga miks seda teha aardega millega on nii palju rasket tööd ja vaeva nähtud? Esimene etapp oli mõistatus. No mitte ei tahtnud see kuidagi ära laheneda. Lõpuks logidega tutvudes ja väikse müksuga sain suuna kätte. Läksin kohapeale piirkonda läbi kammima. Selleks kulus ikka tunde. Ja kui miskit meelepärast lõpuks leidsin, siis hakkas alles ohkimine pihta. Nüüd kulus veel ilmatuma palju aega kuniks jõudis kohale, et ega seda keset päeva pole võimalik logidagi ja lahkusin. Möödusin aardest tühjalt veel oma 50x kindlasti, iga kord silmanurgast olukorda hinnates ja nägu krimpsutades.

Meie ühine geotuur Merle, Tarmo ja Meriliniga oli just läbi saanud ja olime ringiga mälumängu parklas tagasi ning hakkasime koju minema. Kuupäev oli vahepeal muutunud ja tekkis mõte, et viskaks lõpule pilgu peale. Merilin, kes haigutas ja lohises meil sabas juba mitu viimast aaret järgi, ootas ilmselt pikisilmi koju saamist. Aga mis sa teed kui sohver veel üht kõrvalpõiget soovib teha. Järsku avastas Tarmo, et tal ka ikka linna asja paki järgi ja võttis sappa. Ja Merlelegi tundus et läbi linna on praktiliselt sama aeg koju sõita võrreldes kiirteega ja võttis samuti rivvi. Ja nii see rong sinna bussi poole sõitis. Kohale jõudes lõid silmad juba kaugelt särama. Et täna vist ongi see kauaoodatud päev kätte jõudnud ja saab ka see aare alistatud. Kodutöö oli korralikult tehtud ja asusin abivahendit otsima. No ja ega ju sellega me seiklused ei lõppenud...

...uhh, tehtud sai ja peas nüüd jälle ruumi ühe kinnisideeks kujuneva aarde jaoks. Nähtud vaeva eest 5+ ja selliseid paluks juurdegi. Suured tänud.

Vanasti sõitsin rohkem buss nr.33-ga. Kõiki peatuseid ma ausalt läbi ei ole käinud, aga mööda olen ikka sõitnud. Täna siis oli see päev kui sai lõpu(ks) peatus tehtud. Kasti sisu oli äge. Tänud.

362

Võtsime mehe kaasa, kelle ramm kruvidele paremini peale hakkas. Järgmised - palun sulgege ikka nii, et nõrgad naisterahvad ka bussiga sõita saaks. Aitäh!

Võtsime oma kõige mehisema ja tublima abivahendi ühes ning vormistasime lõpu ära. Bussidega on saanud omal ajal sõidetud küll, eriti nr.5-ga. Sellest ajast on mälestusi, aga mitte midagi eredat ja kirjapandavat. Pigem on eredad mälestused kaudsõidubussidest.

Kõik algas nii vahvasti. Tuju oli hea. Vallatlesime koordinaatide kogumisel just täpselt nii nagu peitja heaks oli arvanud. Konkureerisime kodututega. Meie võit, sest kodutu meie tegevuse vastu huvi ei ilmutanud, keeras külili ja asutas end magama. Siis kiskus viltu vedama. Ei saanud me maastiku raskusastmega sina peale. Meie arvasime üht, tema arvas midagi hoopis muud. Mingi aja järel saime ka selle murega hakkama. Aga siis oli kõik. Seisime käes kolm abivahendit ning ükski neist meid aardele lähemale ei aidanud. Tupikseis. Ilmselt peame kuskilt lisa abivahendeid hankima, kui veel kunagi tuju tuleb siia tagasi tulla.

Jutal oli 0 ja 1 lahendatud ning kutsus mind kaasa. Mõned korrad sõitsime üritustelt tulles läbi, aga ikka oli segajaid. Täna siis võtsime aarde ette. Enne leidsime abivahendi ja natuke hiljem ka aarde enda. Pusisime, mis me pusisime aga meistritööga saime hakkama ja nimed kirja. Väga vägev, tänud meistrimehele.

Päris pikalt teadsin, kus aare end peidab, sest mõistatuse lahendus istus kotis. Küll aga ei saanud otsida. Põhjuseid oli erinevaid, kuid enamasti maabusid nad sinna - liialt palju silmi või aare kinni kanti.

Nüüd siis aare taas lahti ja kuidagi jäi meile tee peale ka. Mõtlesime, et vaatame korraks, kas õnnestuks leida. Ega siin pikka juttu pole, Sven sai kohe aru, mida tegema peab. Martti võlus lisavahendi ja mul jäi üle meistritööd imetleda. Oli jälle äge aare, küll on kahju, et ainult üks kord logimas saab käia. Aitäh, tee mõned palun veel!

 4 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kallid reisijad, bussijuhina mul on väga hea meel teile teatada, et taaskord on avatud liin number 5 (Buss number 5). Läks aega, mis ta läks, aga lõpuks on buss jälle sõidukorras ja kõik reisijad on oodatud väiksele sõidule. Mõnusat kruiisimist!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Abivahend sõitis ära Ida Virumaale ja ei tule enam tagasi. Kui kunagi bussi sisse saan, siis läheb aare jälle lahti.

Aitähh

 9 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kallid reisijad, mul on väga hea meel Teile teatada, et Buss number 5 on jälle liinil tagasi. Peame vabandama oma klientide ees, et Teil polnud võimalik meie bussiga vahepeal sõita. Tehnilisel personalil lihtsalt võttis remontimine tavapärasest kauem aega, aga nüüd on jälle kõik kõige paremas korras. Sära silma naeratus näole ja mõnusaid reise Teile meie armsas bussis.

Teie bussijuht.

 4 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Seoses bussi avariilise olukorraga, läheb buss remonti. Reisijatel palun jälgida meedias ilmuvaid teadeandeid. Sealt saate teada, kuna on võimalik sellel liinil jälle sõita. Meeldivate kohtumisteni. Buss number 5 juht.

Selle bussiga on ilmselt karusid veetud, kõik bussiistmed puha segamini ja validaator seinalt maas. Pull värk.

Siin oli ikka üksagu pusimist enne kui õige asja kätte saime. Vahva asi tehtud, tänud.

 4 

Mõnda aega on juba olnud üldine kujutlus, kuskandis see aare võiks pesitseda, aga niisama kirvega loopimiseks tundus ettevõtmine siiski liiga keeruline. Nüüd olid õnneks varemleidnud kaasas ja mis välja tuli - vahtisin aardega tõtt ja hindasin, et see vist ikka ei saa olla, et liiga ehtne näeb välja. Veidi aega hiljem oli abivahendiga sama lugu - vaatasin, vaatasin veel. Kiikasin silmanurgast toetustiimi poole. Nii, kerge muie. Laieneb. Järelikult kas õige asi või hästi-hästi vale asi. Seekord vedas.

Ja siis aarde enda juurde. Uhh, plaks-plaks-plaks ja suur kummardus. Oleks ma nii paarkümmend aastat noorem, olnuks vist tunne, et olen võlumaailma sattunud. Sest päriselt ei ole ju selliseid asju olemas, siinsamas, meie ümber, ainult natukene peidetuna? Minu elus on tänu sellele aardele igatahes jälle natuke maagiat juures. Aitäh!

Kunagi suvel käisime neid numbreid lugemas. Lõpptulemuseks saime rida kuusi ja viisi peale teiste loogiliste numbrite. Kodus õnnestus siiski loogiline koht välja peilida. Lõpp oli üliandekas. Aitäh.

Nõndaks, buss number viiega selleks korraks lähemalt tutvutud. Kuid ikka kripeldas möödasõidul külastus, no-jah seal ta on, aga no ei saa, mugu siin, mugu seal. Täna võtsime endid julgemalt positsioonidele, tegime Poppinsit ja Pipit. Vau, mis me seal nägime ja kuulsime! Tänud peitjale.

 2 

Buss number 5 on mind kandnud küll. Päris palju kordi.
Aarde mõte sai selgeks, aga leid tuli ikka kirvemeetodil. Esialgu visuaalne leid. Mitte kruvikeeraja puudumise vaid mugude ohtruse tõttu. Teisel korral läks paremini. See on superaare, ainult koht võiks veits muu olla. Muguvabamas kohas oleks ma seda kohe kaua vahtinud ja nautinud. Nüüd oli selline varga tunne, et oleme salaja keelatud vilja kallal.
Aitäh!

2574.

Ai kui äge värk Janaril meisterdatud. Peab ikka nuppu olema ;)
Tänud, meile väga meeldis see reis!

 3 

Buss number 5 kulgeb ikka väga olulist teed pidi. Seda on saanud kasutada nii rulluisutama minnes, suusatama kulgemisel, aga korduvalt ka geopeituse aarete juurde kulgemisel. Nüüd näed oli nii buss, kui peagi ka reisijad aga tüliks.
Aega meil siin laupäevas kulus palju kulus, aga kulus. Kõik oli aga imeline. Kõigepealt leiad miskit, siis ei oska leituga miskit peale hakata. Siis taipad vihjet vaadata, siis ei oska vihjega miskit peale hakata, siis leiad abivahendi oled marurõõmus, aga siis saad aru, et tegemist polegi õige asjaga. Siis tabab muidugi Piia, kust tuleks jätkata. Siis ootad hetke, et märkamatuna oma tegemised ära teha. Siis saad emotsioonide osaks, mis päev hiljemgi ergud võbisema panevad. Ja siis ootad taas hetke, et nähtamatuna tegutseda.
Ma väga tänan selle pika, ilusa hetke pakkumise eest!

Olime just lahendanud kõik loogilised aarded, nii jäi meil loogikat ülegi. Panime kaks ja kaks kokku ning läksime jalutama. Karbi leidsime, kuid lahti ei saanud. Kruvisime küll kõikvõimalikud asjad naaberobjekti küljest lahti aga seekord ei midagi.

 12 

See aare on meeli köitnud avaldumise hetkest alates.. 15.01.2016 käisime buss nr.5 töövarju mängimas, kuid mingit edu me ei saavutanud. Ega me siis täpselt ei teadnud ka, mida otsime. Päris otsimiseks on seda raske isegi nimetada, lihtsalt sõitsime kogu liini läbi ja tegime siin-seal mõne peatuse. Seega isegi ei kirjutanud mitteleidmise kohta mingit logi - ise ju teadsin, et ei leidnud :)

Järgnes suurem mõistatamine ja koordinaadi võlumine: tulemuseks hiiglaslik exceli fail rohkete valemite ja teooriatega - osad lausa sellised, mis sobiks mõistatusaardele nimega "Rakett nr.5" :D

Tavaliselt ma selliste lahendamatute mõistatustega lähen täiega närvi ja loobun, kuid selle aardega mitte. Ei teagi, mis köitis, sest ega me selleks hetkeks polnud Janar'i aardeid eriti leidnud või ehk tõesti oli ta Magusa mendi kommidega mu ära võlunud/nõidunud (Praegu avastasin, et Pardiralli on ka samalt autorilt).

Igal juhul juhtus nüüd nii, et tabasime täiesti tahtmatult teolt 2 geopeiturit ([mihkelp] ja [rogerrik]). Esimese hooga ma isegi ei saanud aru, millelt me neid tabasime, kuid kui see teadvusesse jõudis, varises mu maailm kokku. See tundus nii ebaõiglane! - täielik pettumus. Ma ju tahtsin ISE selle asukoha peale tulla (missest, et ma sel hetkel olin lahendusest veel mitmete valgusaastate kaugusel).

Ega ei jäänudki siis muud üle, kui oma suure solvumise peletamiseks lahendus välja nuputada ja hea võimalus oli seda teha töölt koju sõites bussis (küll mitte liinil nr.5). Ohoo.. täitsa paljulubav algus ju.. Aga koordinaat ise tuli linnulennul 2785km kaugusele Surgutskiy raiyon'i, mis ilmselgelt pole päris õige koht. Seetõttu siis mitteleid.

*aga 04.08.2016 tutvustasin peale kinos käimist Erkile oma uut väikest idumõtet (täiesti juhuslikult ootasime samal ajal bussi nr.5). Kuna ta seda hetkega porri ei trampinud, siis.. Ütleme nii, et Mihkel ja Roger saavad nüüd andeks :) - meil on null olemas ja küllap jõuame ühel ilusal päeval ka laeka enese müsteeriumini ;)

Kunagi avaldumise päeval sai see ette võetud ja vaadatud ja natuke veel vaadatud ja siis arvatav lõpp paika pandud. Edasi sai külastamine plaani võetud, aga see muudkui venis ja venis ja nii ta tegemata jäigi. Nüüd lõpuks jõudsime ka kohale, väga lahe asi, aitäh.

 1 

Megalahe tõesti. Au ka kiitus peitjale!

 1 

Olime seoses geopeiturite airsofti mänguga samas kandis ning otsustasime ülejäänud seltskonnaga, kellest enamus ei olnud ka seda aaret veel loginud, see üles otsida.

Väga laheda teostusega aare, soovitan soojalt! Aitäh peitjale!

 17 

Päkapikk on mind tõesti sel aasta esimesel poolel kuidagi unarusse jätnud, ka jõuluvana pole veel käinud, seega oli täpselt õige aeg teha üks randevuu ja seda lubatud kingitust oma silmaga vaatama minna.

Suured tänud peitjale, selle super kingituse eest - oli väärt otsimist ka soojal suvepäeval ja nüüd on selline tunne, et hakka või jõuluvana ootama. Tänud ka kaasotsijatele ja abivahendi omanikele.

...
Minu naljakaim kogemus ühistranspordis jääb aastakümne taha kui olid veel need vanemat tüüpi trammid, kus juhi seljataga oli üksik tool, näoga ülejäänud reisijate poole. Telliskivi peatuses tulid trammi noormees ja neiu. Noormees istus juhi seljataha toolile ja neiu tema sülle ning käsi nad väga paigal hoida ei suutnud - ilmselgelt vastarmunud :)

Minu ees istus kaks memmekest, kellest üks (olgu ta nimi siin kuri memm) tõmbas sae käima ja kohe kõva häälega üle trammi seletama: "No on alles tänapäeva noored, vaja avalikus kohas ikka kohe siivutusi tegema hakata!"
Malbe memm: "Ei ole selles ju nii hullu midagi, noored!"
Kuri memm: "No just, hukas noored ja mis mõttes pole hullu midagi, kas on vaja kohe trammis. Pole kombeid, no pole kombeid!"
Ja siis niimoodi väsimatult pot-pot-pot-pot ikka edasi.

Malbe memm lausus üks hetk ennastunustavalt ja kõva häälega: "Minu arust armastus on ikka nii ilus, oeh-oeh, ... ma pole mitte kunagi meest saanud!"

Ja vähemalt trammi esiosas tekkis hetkeks täielik haudvaikus.
...

 2 

Selle aarde otsimisretke olen alati edasi lükanud, kuid nüüd, olles aarde leidnud, soovin, et oleksin selle varem ette võtnud. Lihtsalt nii sigalahe on see aare. Tänud peitjale!

 4 

Vaatasime seda ammu, nii mõned kuud tagasi. Saime aru mis siin teha tuleb. Mingi aja pärast saigi välitöödel käidud. Seda on tõesti lihtsam vist teha bussiga, meie tegime muidugi autoga ja see polnud kõige mugavam, parkimisega teadagi keeruline Tallinnas.... Lõpp punktis jäi kõigepealt abivahend silma, saime selle ka kätte ja siis hakkasime otsima mis sellega teha. Ok, õige koht ka leitud kus abivahendit kasutada ja siis oli mäh... et mis nüüd siis. Peeglit meil välitöödel kaasas polnud, (sai ilma ka, kuigi peegliga oleks ehk lihtsam olnud, poleks vaja lolli mängida, teha nägu, et vaja kingapaela siduda vms) ja praegu mõtlen, et ega meid see peegel tookord ka lõpp punktis poleks päästnud..... Kuigi oli hiline aeg ja siis olid veel õhtud pimedad, siis rahvast liikus ikka ja no need bussid, need seisavad seal ju vahetpidamata. Bussijuhid lobisevad omavahel, suitsetavad bussi kõrval jne. Külm oli ka ja nii ta poolikuks jäigi. Vahepeal oli igasuguseid mõtteid tekkinud ja eile õhtul tahtsime aega parajaks teha enne Jänku-onule külla minekut, et läheks vaataks seda bussi asja veel, äkki läheb selle aja peale pimedamaks. No mitte et eile poleks külm olnud, Eestimaa suvi ju. Passisime jälle, vahtisime bussigraafikut ja ootasime millal kolm viimast bussi kadusid, nüüd oli aega põhjalikult uurida ja üllatus oli ikka suur kui logiraamatu kätte saime. Igavene lahe asi. Soovitan kõigile, eriti kui teha seda algusest lõpuni nii nagu peab. Me väga täname ja kiidame.

 1 

Noolega kapi leidsin kiirest, aga abivahendi leidmisega oli tükk tegu. Otsisin midagi väiksemat ja nii see vist märkamata jäigi. Kui selle kätte sain lõpuks, siis läks juba ludinal. Aare suutis avamise järel lausa kaks korda meeldivalt üllatada. Väga vinge asi. Au ja kiitus peitjale.

 5 

Sai seda mõistatust korra vaadatus ja siis kiiresti kinni pandud nagu kõik teised ulme mõistatused. Kirvega vehkida ei viitsinud (kirves on eelmisest sajandist, vana ja roostes) ja nii ta ootas paremaid päevi. Ühel heal päeval avasin ta uuesti. Vahtisin neid nulle ja ühtesid juhmi näoga, printisin mõistatuse (poolikult) igaks juhuks välja ja viskasin lauale vedelema. No vedelesid seal paar päeva, aegajalt neile pilku visates. Ja järsku tekkis mul mõte, krabasin kiiresti arvuti järgi, et mõtet kontrollida. Jehuu!!! Mõte pidas 100% paika. Nüüd uue pilguga mõistatust vaadates on see ju imelihtne. Peitja on ju kõik puust ja punaseks teinud, ole ainult mees ja aja jalad kõhu alt välja, ega ta ilma asjata õue ei soovitanud minna.

Koordinaadid tuvastatud lõpu poole teele. Abivahendi karp jäi kohe silma, aga aardeni me ei jõudnud, eemal tegid pollarid autos aega parajaks ja me otsustasime mitte kahtlust äratada ja lahkusime. Vahepeal läks üksjagu aega mööda ja täna, siis uuel katsel. Tuleb välja, et mu teine mina on sama juhm kui ma isegi. :D Kuid peale mõningast kukla sügamist õnnestus logi kirja saada. Äge, tõesti väga äge teostus! Suured tänud!

 5 

Tüüpiline talveilm 3. jaanuari pealelõunal. Kaks vaprat geopeiturit on äsja naasnud Tallinna linnamüüri juurest Balti jaama, istunud autosse ning viskavad nalja, et vot nüüd võiks uus aare geopeituse lehele tekkida. Isegi seda võimalust uskumata haaravad mõlemad oma nutitelefonid ning avavad geopeituse lehe. Naljatuju kaob hoobilt - püha esmaleid! Ongi uus aare Tallinnas ja ühtegi logi pole! Käiku lähevad autos olnud paberid-pliiatsid ning nutitelefonid, et kiirreageerijatele konkurentsi pakkuda.
Kuigi mõistatus polnud lahendatud tuli ühel neist - nimetagem teda näiteks Ingaks - lõpuks idee kus aare võiks asuda. Terve tee kuni kohalejõudmiseni püüdis teine vahva geopeitur - nimetagem teda näiteks Veikoks - nullidest ja ühtedest sotti saada ning olgu mainitud, et põhimõtteliselt sai mõistatuse idee ka välja mõeldud kuid konkreetseid numbreid kätte ei saanud. Kohale jõudes märkas viimatimainitu koheselt kahtlast objekti ning et mitte liiga palju reeta siis jäägu osa juttu siinkohal vahele aga vahepeal sai isegi lähimates poodides käidud vajalikku abivahendit otsimas kuid kahjuks ei olnud seal mida vaja.
Vahepealse 2+ kuu jooksul on selgeks saanud, et tegemist ühe toreda viguriga on aga kuna võidujooks on läbi siis polnud ka enam kiiret selle aardega või polnud siia kanti jõudes vajalikku atribuutikat kaasas. Täna valmistusin korralikult ette ning kohapeal läks kiirelt ja lihtsalt (eks ma natuke varitsesin eemal ka, et plats enam-vähem muguvaba oleks). Kiidan ka omalt poolt valmis meisterdatud asja, väga uhke värk. Aare vinks-vonks korras ja tänud toreda asja eest.

 5 

Füüsikareegli järgi minu kirves kaugele ei lenda ja ükski FTF seda pulli üles ei kaalu. Teistele annan MITTESOOVITUSE seda aaret kirvetada! Lahendage ära nii nagu juhend ette näeb. No nii lahe asi on välja mõeldud. Minul oli pool-asja lahendatud juba mitu nädalat tagasi aga ei viitsind linna tulla. Oleks ka Geovastlal pool diplomitki või kommigi saanud...

Täna, ilge lobjakaga oli just see õige päev. Meie meeskond töötas kui kui tutt-uus buss nr 5. Olime nii eufoorias sellest aarde lahendamisest, et see paar reakest kirjelduses, mis olid olulised vabsee vahele jäid, kah mul asi. Peitja suunas sõbralikult meid jälle õige bussi peale, tänud.

Siis aga ilmnes minu jaoks takistus number 1 ja kohe ka number 2. Minu bussisõit lõppeski seal reaalselt. Tänu sellistele takistustele on jäänud nii mõnigi aare mulle kättesaamatuks. Lihtsalt ei sobi ja punkt . Kuid kaval naine nagu ma olen nihverdan kohe järgmise idee ja seekord sai selleks Polekala. Talle polnud see takistuseks, arusaadav ka ju kui meid kõrvu vaadata.

Lõpp oli mulle rida küsimusi: mismoodi, kuidas, kus kohast, millal, millega... Tänan, lumelörtsises ilmas on võimalik ka Tallinna Ühistranspordiga positiivseid emotsioone saada!

 2 

Ei no selle Pytagorose teoreemi lahendamine oli ikka superluks äge. Ilm soosis meid igati - mis sa sellise lörtsisajuga muud ikka teed, kui lahendad matemaatikaülesandeid. Lühidalt, meeskonnatöö sujus tõrgeteta ning nõrkasid lülisid polnud. Koordinaadid käes ronisime lõppu. Seal läks ikka ukerdamiseks. Mitu aega läks ikka aega, enne kui nuffi aardeomaniku kaudu teada sai, et ta on ikka samasugune geoäss ja korüfee nagu minagi, et aarde kirjeldust korralikult läbi ei loe... aga no nii talitavadki ju teadupärast üksnes nõrgad - tugevad otsivad valesid asju valest kohast ja lähevad nutuvõru ümber suu leidmata koju tagasi... nii oleks vast ka juhtunud, kui me siis hoolikalt aardekirjeldust taas lugenud poleks. Aga jah, kui kõik vajalik näppu jäi oli lõpp ikka supperluks-sigalahe-vinge-vidin. Ammu pole nii südamega tehtud ja ägedat asja näinud. Kummardused, ovatsioonid ja kiitustetulv peitja suunas!

 6 

Oh juudas, kus me üritasime seda koduste vahenditega lahendada. Üht ja teist pidi, isegi kolmandat. Mingid alused olid justkui paigas, millestki justkui saime aru, aga lõpuni ei lahenenud asi kuidagiviisi. Kulus ikka häid tunde. Lõppude lõpuks tekitas saabunud-saadud selgus hea tunde.
Aarde eeldatavas asukohas teostasime välitöid. Aare ise jäi üsna nobedasti silma. Aga vajalikku abivahendit esialgu silmata ei suutnud. Pidime isegi ootama kui ülihoolas koristaja viimsegi paiga ülipuhtaks kasinud on. Lõpuks tegin objekti kallal, mida kohe alguses kahtustasin, otsustava liigutuse ning siis oli krempel peos. Aaret ennast avastama vähemalt mina ei plaaninudki asuda, sest mugud olid tööpostil ning kellaaeg ka veel liialt valge. Abivahendit tagasi peita püüdes selgus aga, et täpselt selle nullis on mitu mugu end sisse seadnud, sestap ei jäänudki pea veerand tunni jooksul muud üle, kui aega parajaks teha. Aega tegime parajaks aarde avamisega :-) No oli alles peitusemäng mugudega.
Kui üks kord aarde avatud saime, ei jõudnud ära imestada, üllatuda ja kiitvalt muheleda. Lihtsalt superteostus, saab kõrgeima taseme e. AA kandidaadi sildi külge. Kui peab millegi kallal ehtinimlikult vinguma, siis ainus miinus on asukoha mugurohkus. Kõige muu kohta saan vaid ülivõrdeid kasutada.
Janar, 1000 tänu Sulle selle meistriteose eest! Aare ja abivahend korras, kaupa ei teinud. Bussiga paraku ka ei sõitnud. Võib-olla üks teine kord.

 5 

Vaatamata peitja jõupingutustele õige lahenduseni juhtimisel, pole mina siiani saanud GPS-i sisestamiseks sobivaid koordinaate ja jätkan oma pusimist ka peale aardeleidu. Sisetunne juhatas siiski ühte kohta kontrollima ja juhuslikult olid kaasas ka kõik vajalikud tarbed - peegel, kruvikeeraja, lamp ja muidugi kirves. Kasutasime kõike (kirvest küll vaja ei läinud, koht oli õige). Saanud üle esialgsest superüllatusest panime kirja logi, parandasime eelmiste leidjate 5 6-ks ja pakkisime kogu loo kokku. Ja siis oleks olnud õige hetk see veelkord läbi teha ja seekord kogu protsess salvestada - kena endal uuesti vaadata ja ka mittegeopeituritest sõpradele näidata, mis äge mäng see on. Kahjuks tuli hea mõte veidi hilja. Tänud logidest saadud kõrgete ootuste suure varuga ületamise eest.

Leitud, tänan!

 8 

“Sa said selle juba tagasi või? Ma ei näinudki!” lausus noorgeopeitur, kui olin just oma kohale tagasi asetanud aarde viimase detaili.
“Millise bussi peale me lähme?” oli järgmine küsimus.
“Mul suva, lähme ükskõik millisega, peaasi, et siit ruttu minema saaks” vastasin mina tüdinud, aga samas ülirahuloleva näoga.

Seljataga oli 2 äärmiselt pingsat tundi, keset pühapäevast päeva. Naerma ajas, oi kuidas ajas kogu see pull naerma, aga katsu sa naerda näoga, mille alumine osa oli just mõnda aega tagasi aarde sisu nägemisest suure kolksuga vast maad käinud. Äge oli, no lihtsalt sigaäge oli.

Õnneks tuli seekord buss ruttu ja me pääsesime. Bussid… mõneks ajaks on meil nendest nüüd allergia…. 2 tundi täis mugusid, tüngasid, busse… ja kõige selle juures tuli teha nägu “ootame siin sõpra, kes pidi juba ammu tulema ja meid peale võtma…”. Vot sulle siis nüüd Pythagorast. Polnud siin mingit teoreemi, oli hoopis kirves, buss, auto, jalad, peegel, telefon, kruvikeeraja, kotitäis kalamehe kannatust ning 1 kuu ja 2 päeva veel pealegi. Peale selle, nüüd on mul bussiootepingi sündroom. Tõenäoliselt avaldub see sündroom järgmistelgi, kes proovivad seda aaret päevasel ajal lahendada.

Aga peitja, selle veretilga eest, mis aare mu näpuotsa tekitas, ma sulle veel näitan! Näitan sulle koha, kuhu sa järgmisel korral redeli toetad, kui ma soovin valge inimese kombel Kaitseliidu Harju Malevasse astuda!

Sellest kõigest hoolimata lähevad minu poolt siia kõiksugu head sildid külge ja aasta aarde valimisel olen ma sunnitud nüüd muudatused sisse viima.

Bussidega sõidame me tihti, isegi väga tihti. Ühel päeval saabusime kõik neljakesi bussiga oma lõpp-peatusse. Aga maha me ei läinud, sest olude sunnil olime me eelnevalt autoga bussile lähemale tulnud ja nüüd ootas auto meid pargi ja reisi parklas. Soovisimegi nüüd nimelt pargi ja reisi peatuses väljuda. Kõik olid juba ühissõidukist väljunud ja märgates, et me ei väljugi, tegi juht oma ukse lahti ja jäi küsiva näoga meile otsa vaatama. Ma siis küsisin: “Kas te pargi ja reisisse ei sõidagi?”. “Muidugi sõidan, miks te kohe ei öelnud?”. Jäi vaid õhku küsimus, et millal oleks olnud see õige aeg juhti teavitada…

Ah jaa, ma ei tea enam, kas sissekande aastaarv ikka sai õige. Võib-olla sai sinna 07.02.15.

Me täname!

Tabatud! Geopeitur numbreid kogumas

 1 

Leitud ja logitud. Päris vinge aare oli. Kiitused peitjale!

 13 

Tean, et õnnitlusteks on olemas foorumis oma koht, aga võtan julguse kokku ja kirjutan ikka selle õnnitluse siia. Paljud selle aarde leidjad on peale leiulogi kirjutamist saanud minult ühe küsimuse. Olen tahtnud teada, kas keegi neist on leidnud selle aarde koordinaatide kaudu. Nüüd on mul võimalik õnnitleda ühte väga tublit geopeiturit ja tänada teda, et ta võttis vaevaks ja lahendas selle aarde leidmiseks ära "Pythagorase teoreemi". Selleks eeskujulikuks peituriks on meie Esko (tunk). Palju õnne sulle eduka aarde leiu puhul. Õnnitlusega kaasneb omaniku poolne käepigistus, diplom ja väike auhind. Veel tahan Eskot tänada väga põhjaliku tagasiside eest(kirjade näol). Sellised põhjalikud tagasisided on iga peituri unistus.

Selle aardega sain kõvasti abi ja mitte ainult ühelt inimeselt. Ei saanud alguses nendest nullidest ja ühtedest aru. Nüüd on selged. :) Tänan väga aarde eest, korralikult vaeva nähtud!

 9 

Kaks lambaantsu öö eel
olid taaskord pimeduse varjus teel
ikka sinna ,kus nad ennegi käinud
aga mis teha, no õige asja aju ei näind ;)
Täna eemalt jäi silma kaks tumedat kogu ,
mööda meist kihutas auto mis logu ,
need kogud ju ootasid meid ja akadeemikuid ,
et teha veidi tükke ja kükke ülimeelikuid ;).
Akadeemikutega kuid täna on tuuga
ju nad tegelevad millegi muuga .
No mis salata, neli kogu siis salamahti
tegid pimeduse varjus tähtsa laeka lahti
nimed kirja , laegas kinni
peale seda lahku mindi.

Ühistransport täitsa tore
liigub vaikselt oma ringil
aga tunne see on kole
kui uinud koju sõites tagumisel pingil
ärkad lõpuks väiksest unest
salamisi aknast piilud
ja siis märkad õudusega
taas kodust kaugemale liigud...

Tänud peitjale!

 2 

Leidsime peale piirkonna vaatlust ja vaat kus ta on . . . :)

Minu poolt Aasta aarde kandidaat!

Tänud peitjale :)

 20 

Täitsa lõpp kui lõpp hea see lõpp on! Juba mõistatuse osa oli väikest viisi uskumatu, võttis küll kohati vanduma, aga muigama ikka rohkem :o) Aardekarp ise on veel palju paremgi. Meeldivaid üllatusi tuli kohe mitu tükki järjepanu. Muidugi oli kõik vajalik kõrvaloleva objekti küljes olemas, eelmisel katsel lihtsalt otsisin vale pilguga valest kohast. Seekord pärast logimist imetlesin seda meistriteost päris pikalt ja mõnuga. Soovitan teistelgi öösel tulla, nii saab mugupilkude pärast muretsemata rahus aaret nautida ja kõigile detailidele vääriliselt tähelepanu pöörata. Kui nüüd puhtalt teostust hinnata, siis minu seniste leidude hulgas tõusis antud aare vist praegu üleüldse esikohale. Seega hea_teostuse silt tuleb nii võimas, et jääb tublisti üle 2015_aasta_aarde_kandidaadilegi! Nüüd võtan missiooniks korraldada ka oma kodustele mugudele väljasõit vaatamisväärsuse juurde, muidu on neil mu "karpide taga ajamise" õhinat kohati raske mõista :o) Aitäh Janar, see buss on 5+!

Seiklused ühistranspordis jäid mul kooliaega, samuti järgnev luulevormis pool-romantiline pool-fantaasia.

* * *

Od-ot midagi oli nagu...
Vaatan tüdrukule järele -
piiga pillab pimestava
varesemuna värvi pilgu.
Siis jookseb mulle otsa
laternapost sinakasroheline
ja silmist välja virutab välgu.

Pärast trollis juhuslikult
kohtan sama näitsikut.
Äkki sinkja särtsakaga
troll sarved maha raputab
ja järsult hädapidurdab.

Neiu nüüd mul süles on
silme ees kisub vägisi
elektrisiniseks.
Põletavalt sähvab... mmm...
türkiisseilt huulilt musi,
kärtsroheline.

 3 

Selle aardega oli ikka omajagu pusimist, aga peale kirve piisavalt teravaks teritamist tuli kõik ilusti välja. Väga lahe teostus, AITÄH!!!

Minu huvitavaim kogemus ühistranspordist tuleb samuti teiseltpoolt suurt lompi New York´i linnast, kus sai minu lemmik transpordiviisi, otseloomulikult metrooga, nädal aega kimatud. See kogemus oli nimelt selline, et kohalikele oli tööpäeva lõpp, ning rongid olid üsna täis. Sõitsime siis oma hotelliliiniga F Times Square´ilt 21 st. Queensbridge peatusesse. Kõik vagunid olid paksult inimesi täis ja siis järsku oli meie üllatuseks üks vagun täiesti tühi. Eks me siis suure rõõmuga just sellesse vagunisse tormasimegi, aga sisse jõudes saime aru, miks see nii tühi oli. Nimelt oli vaguninurgas ennast sisse pesitsenud üks uinakut pidev jõhkra rooja- ja kusehaisuline parm, ja ma ütlen ausalt, nii ränka lehka, nagu ma seal vagunis tundsin, pole ma mitte kuskil elus varem tundnud. Tahtsime välja joosta, aga juba oli liiga hilja, uksed sulgusid. Nii me siis piinlesime seal umbes kümnekesi järgmise peatuseni. Ja paistab, et seda ei juhtu New York´is just mitte väga harva. Lisasin ka mõned reisil tehtud pildid tõestamaks, et ega see süsteem seal üldiselt just väga puhas pole :) Nii et siit selline reisi-soovitus: Kui tühi vagun tundub liiga hea, et olla tõsi, siis täpselt niimoodi see ongi.

Aitäh veelkord!

Igapäevane nähtus NYC metroos.

mürgiga on vist natuke hiljaks jäädud.

DNF :(

 1 

Mulle tegelikult meeldiks lahendada mõistatusi nii, nagu peitja mõelnud on, ja siin sain lõpuks isegi pihta, mida tegema peaks. Aga tundus siiski liiga suur vaev, et mitte üritada vähemalt korra kirvega. Sõime kõhud täis ning jalutasime objektile, ehkki oli teada, et õiget tööriista kaasas ei ole. Hetke pärast viipas Hanno tööriistade suunas ja mina näitasin, kus aare võiks olla. Ja sinna nad ootele jäidki kuni järgmise hommikuni, mil korraliku varustusega tagasi tulime kogu etendust nautima. Suurepärane teostus, aplaus!

 2 

Ilus, mis...?? No tõesti, midagi pole öelda!! Aga bussiga võite ise sõita.. eriti Tallinnas ;). Aitähh!

 4 

Ega selle aardega vist lähebki väga piinarikkalt või tuleb hoopis ludinal.

Minul tuli ikka väääga raskelt,aga raasugi pole kahju uneajast mis sai sellega „magama“ pandud :P

Väga tipp topp teostus,aitäh toreda aarde eest!

Naljakas lugu tuleb NYC-st.Saime just JFK lennujaamast esimesse metroopeatusse,kui selja tagant keegi hüüab : “Gimme all your money“! Olin just oma reisukaaslasele rääkinud,et rahakotti tuleb hoida põuetaskus.Tuli välja ,et on ju valentinipäev ja üks mustanahaline noormees tegi oma sõpradele väikse vimka!

 5 

Käisin nüüd viimasel ööl sealsamas, kuhu paar päeva pärast avaldumist kirvetama läksin. Oleks hoolikamalt kirvetanud, oleks ilmselt ära kirvetanud ja motivatsioon mõistatuse lahendamiseks tublisti langenud. Selles mõttes vedas, et esimesel korral mugupilkude all vaid väga pealiskaudselt kiiresti vaatasin. Sest mõistatus on ju tegelikult täitsa hea. Õige mõte käis isegi aarde ilmumisel korra peast läbi, aga toona heitsin selle kõrvale, sest kirjelduse sõnastus viitas justkui millelegi muule ja muidugi polnud siis ka vihjeid üldse mitte niipalju kui praegu. Lisaks oli E järel liiga vähe numbreid ja needki tagurpidi järjekorras :o)

Igatahes praegu on kõik väga selge, nüüd kui kõik koolipoisi kombel korralikult ja õigetpidi lahendatud sain, jõudsin uuesti sinna maailma kõige loogilisemasse lõpp-punkti. Kohapeal enam aarde asukoha osas mingeid kahtlusi olla ei saanud, küll aga tekkis teatav kahtlus esemete osas kõrvaloleva objekti küljes - need tundusid justkui puuduvat... See kahtlus võib muidugi olla täiesti alusetu, geniaalse juhmusega olen paar korda varemgi hiilanud :P Igaks juhuks näitan ikkagi pilte oma poolikust leiust peitjale, et vältida võimalikku tühja vaeva nägemist tühja koha peal. Mõistatuse poolt soovitan juba praegu, ehk ükskord näen teostust kah :o)

Edit: kahtlusalused esemed olevat siiski objektil, seega esialgu said kinnitust vaid kahtlused minu enda pimeduse ja juhmuse osas :P

 9 

-Kell 00,42.

-Buss nr.5 parkis minu auto kõrvale ja roolist väljus küllaltki sümpaatne naisbussijuht.

• " Kas olete politseinik ? " - pöördus ta minu poole.

• Ei ole.

• (mureliku häälega) „Oi vabandage,üks reisija on bussi tukkuma jäänud !

• Ajasime unekoti koos üles.........aga minul pole üldsegi und!

 8 

No täitsa lambaantsu tunne on . Laekusime varem tuvastatud objektile nii sobivalt hämaruses, mugusid liikus limiteeritult ja neid me üldse ei huvitanud. Selle välgu leidsime ka ja no siis seisime kui kaks linnatola karjamaa väravas. We'll be back...siis kui ...is a very black night meil on keevitusmaskid ees, autos on kogu töökoja varustus ning paarkümmend akadeemikut.

 8 

Pole midagi parata, panen siia jälle sinise molli. Ah et miks? Eks ikka sellepärast, et käisin kohal. Ei, mitte, et ma oleks vahepeal selle mõistatusega kuidagi ühele poole saanud. Läksin ikka sellepärast, et iga kord, kui ma seda mõistatust kirvega proovin lahendada, siis satun ma kaardil ühte ja samasse kohta. Mõistatuse loogikale olen ma juba mõnda aega tagasi pihta saanud, aga noh, pole sellist aega kuskilt hetkel võtta, et saaks selle korraga läbi teha.

Igatahes läksin siis valitud objekti juurde, väljas oli siga külm, aga valgustingimused otsimiseks ideaalsed. Kohale jõudes pidin aga pettuma, polnud seal midagi sellist, mida ette kujutasin. Ilmselt siis pean kirve asemel hoopis pendlit kaardi peal kõigutama, võibolla see näitab õige koha kätte. Või siis, võtan lõpuks sellele bussile sappa…

 10 

Mitteleid pole häbiasi, nii mõtlesin mõned tunnid tagasi, vahtides õige numbriga busse...nende juhte, enda aina punasemaks muutuvat nina, külmast konksu tõmbuvaid sõrmi ja õnnelike inimesi enda ümber, aga -12 on selle aarde otsimiseks tunduvalt inimlikum. Selle junniga tundub, et läheb veel aega enne, kui nime kirja saab. Igatahes paras pind pehmes kohas, ju peab selliseid kah olema ning seilame edasi ette antud teekonnal, tänud!

Kuna saime aru et tegu pole lihtsate killast asjaga siis ühendasime jõud. Väga tore asjandus igatahes valmis tehtud. Meie täname!

Nikerdamist jagus algusest lõpuni. Õnneks ajastus oli hea ja sai rahulikult toimetada. Lõpp on väga hästi vormistatud. Meile meeldis.

 4 

Alustan sellest, et tol hetkel, kui tekkis plaan minna bussi jälitama ei olnud ma veel teadlik, et talv ei ole minu lemmik aastaaeg. Niisiis, tulime Mirru ja Janisega sünnipäevalt ning korjasime Kalevi peatusest Annika ja Erki peale. Magusat menti ei hakanud tol hetkel isegi üritama, sest labidat kaasas polnud. :D :P Sõistime siis sinna, kust see number 5 oma teekonda alustab. Ja nii me siis kujutasimegi endale igas peatuses ette, et keegi meist soovib vb väljuda ja pidasime hetkeks auto kinni. Ise autost välja aga igas peatuses ei läinud, sest kellaaeg oli veel selline, et buss oleks võinud tulla. :D Paaril korral õnnestus küll leida hangede vahel,kuskil kõrvaltänavas, mingi parkimiseks sobiv koht. Siis tegime kiire ülevaate ka lähimas peatuses. Kui olime terve ringi ära teinud, olid Annikal ja Erkil küll mõned ideed, kuid uuele ringile me ei läinud, sest väike Mirru oli juba üsna pahur päevasest magamatusest ja tuli võtta suund kodu poole. Aga kindel on see, et kevade poole teen selle ringi uuesti läbi. Seekord ilmselt öösel või bussiga. :D

 1 

No on ikka äge asi valmis tehtud, lõbustasime ennast ikka oma paar korda... Suur tänu peitjale! Kohale sõitsime muidugi buss nr. 5-ga...

 2 

Nüüd kui süsteem töötab läks väga kiiresti. Väga hea aare, detailsus pani imestama. Ei võtnud ega jätnud midagi. Aitäh hea emotsiooni eest, muudan nüüd oma AA järjestust :) .

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aardele sai tehtud esimene remont. Muutsin paari tehnilist lahendust ja parandasin katki läinud osad. Piiisike palve oleks teile kallid peiturid. Vahetuskaup ja rändurid võiksid mahtuda ära sahtlisse. Aitäh.

Paistab, et sellel aardel on mingi vimka sees. Ei saanud teda algul kuidagi avatud, siis tuli välja, et olin teinud ülesande liiga segase. Täna, kui käisin aaret üle vaatamas, avastasin, et see on seest väga palju kannatada saanud. Seda remonti kahjuks ühe paiga korda ei saa. Millal ma selle korda saan, seda ma öelda ei oska. Need, kes jätsid aardesse oma rändurid, võivad mulle kirjutada, saan teile need äkki üle anda. Oletan, et tulevikus siia aardesse pole võimalik rändureid jätta (kui siis hästi väikseid). Nänni jaoks olev sahtel on ikka liiga väike. Need, kes tahavad koordinaate "välja arvutada", valemid on täiesti õiged, kontrollisin täna uuesti kõik üle.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kuna tuli teade, et aarde juures on midagi katki, siis lähen täna seda kontrollima ja vaatan üle ka koordinaadid.

 1 

A oli hommikul lumekoristusmasinat mänginud, nüüd otsustasime siis bussijuhtide ametit proovida. Sättisime ühele sappa ja ... ei tulnud sellest tänasest õppesõidust välja miskit. Ma ei jõudnud nii palju uksi avada ja sulgeda kui seda päris bussijuht nupuvajutusega teeb ja no külmafaktor ka kauem hullata ei lasknud. Teooriaid...oo , neid on tekkinud hulgim ja paar korda olen isegi merekooli sattund, aga no areneme edasi.

 7 

Statistilised statistid, õues miinus 20, tuju umbes sama, aeg on koju minna 40 kraadisega end soojendama, et omadega nulli jääda...algsed raskused oleks võinud jääda, oleks Iroka selle aasta lemmikaardeks kandideerinud(1,5/1,5). Isegi viinamarjad pole hapud, külmunud rosinatest rääkimata...

D ja K. Talv, Väljas -13C oli veidi krõbe. GC koodi pole. Võtsime end nr 5 bussile sappa ja alustasime algusest. Jõudsime lõpuni välja ilma aarde ja ideedeta. Indreq logi õnnestus ka ära deshifreerida, kuid aardekirjeldust ennast mitte. Ju siis peab nii olema.

 6 

Mis siis kosta selle kõige peale? Täpselt ei hakka siin kirjeldama, mida kõike ma selle mõistatuse lahendamiseks tegin, aga üsna paljud võtted said läbi proovitud. Esimesel ööl ei puudunud isegi unenägu sellest aardest, saan aru, et ma polnud ainus :) Lõpuks jäi sõelale 2 varianti. Üks neist hea variant ja teine mitte just kõikse parem.

Täna oli pisike ajaaken ja ma läksin ühe valitud objekti juurde. Seal selgus, et mõistatus kujutab endast siiski seda mitte just kõikse paremat varianti. Ehk siis üks "bitt" pea kahest "baidist" on mul nüüd käes. Millal järgmised saab, seda ei oskagi öelda, ehk saab selle aastaga hakkama. Loopisin siis igaks petteks korra kirvest ka, aga kahjuks unustasin selle eelnevalt teritamata.

Maastiku raskusastmest. Ma ei tea, kas see nüüd selle pihta käib, aga juhendis on kirjas nii:
3. Aardeni jõudmiseks võib kuluda tund või rohkem. ...
Ehk siis, maastik 3, kui just kirvega ei lähene?

Aga jah, kellel aega on, see jalad kõhu alt välja ja külma ilma nautima!

 2 

Targad silmad avastasid, et E koodis on puudu mõned nullid ja kuna asi tundus paljudele tuumateadus, siis panin paar vihjet juurde. Rohkem ma teile putru pehmeks ei mälu ja suhu ei topi. Ei ole olemas halba ilma vaid on hoopis halb riietus.

 4 

Olin töölt just koju jõudnud ja ühendust võttis Liis, kes uuris mu tööriistade olemasolu kohta. Hetkeks tundus asi segane kuid kiiresti mainis buss number viite. Olin nigunii sõitu minemas ja käisin välja sobiva kellaajal mil kohtuda. Kõnealused peategelased jäid nulli sõites palju paremini silma, muidu ei pane bussinumbreid enam tähelegi autoga sõites.

Kohepeal sain esmakordselt esireas näha kuidas tegutsevad ühed tõelised FTF kütid. Kuidas toimub ülesannete jaotus - roomamine, asjaliku pilguga konteineri otsimine, valgustamine, rändurite toomine ja palju muud. Aitasin kuidas oskasin. Igale leiule järgnev ülesanne oli eelmisest huvitavam, mille tipus kroonis väga vahva lõpp. Kiitus peitjale!

Bussisõitude kohapealt meenuvad esmalt pigem halvad emotsioonid - graafikus mittepüsivad või sootuks vahelt ärajäävad bussid, külmad, vähe istekohti, palju ropendavaid ja valjult muusikaid kuulavaid lapsi, magavad asotsiaalid jne. Proovisin pikemalt mõelda kõige positiivsema asja peale bussisõidu juures. Kui bussiga sõitsin ja sain istekoha akna äärde, siis suutsin kõige selle müra kõrval lülitada ennast täiesti eemale ning siis tulid kõige paremad mõtted ja ideed. Kokkuvõtteks ütleksin siiski, et nüüd autot omades ei kutsu kohe üldse tagasi bussireisijaks, olenemata, et Tallinnas ühistransport tasuta.

Käisime õhtul hilja otsimas. Leidsime võtme ja noolega objekti, aga edasi ei osanud minna. Tundus nagu suur võti käiks tühja, aga võib-olla rakendasime valesti. Kohapeal ei osanud peegliga midagi teha, kodus mõeldes tuli üks mõte. Millalgi uuesti proovima.

 9 

Potentsiaalselt väga äge asi, aga kui kirvetad külma käes 1.5/1.5 mõistatuseköksi, aga sattud hoopis 3/2 meistriteose otsa, võtab kiruma küll. Ei toimind seal õieti miski - ei Pythagoras, ei mõistus, ei lukud, ei muu, tahtis jultumust ja jõudu, kruvikeerajast rääkimata - aga neid sa ju 1.5 võtma minnes kaasa ei raba. Lõpp seevastu kompenseerib selle sajaga.

Mis ühistransporti puutub, siis sinna satun ma peamiselt välismaal. Ja siis näed, kuidas Berliini metroos parajalt svipsis valges ülikonnas härrasmees valge pintsaku seljast rabab ja selle oma vagunist väljuva südamedaami jalge ette perroonile paiskab. Või muud sarnast.

Tänan - aga krdi krdi külm on.

Aare ise on äge, aga mõistatus selle juures.. No mitte ei saa aru, ju siis mõtlen nii kõvasti üle. Peitja soovitus välja minna ning eilsed logid andsid kindluse kirvetama minna. Külmetasime aarde juures nii 30 minutit, aga lõpuks sai kõik vajalikud vidinad kätte, tarvilikud liigutused tehtud ning nimed kirja pandud. Jätsin portsu rändureid, login nad kohe pärast GC lehel avaldamist aardesse. Aitäh peitmast!

Naljaka loo ühistranspordis paneb kirja Liis, bussitäis rahvast sai selle vaidluse juures naerda.

 11 

Mina tahtsin mõistatust lahendada kirvega, aga Madis raius seda 001001010010101010 ideed. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et kirvevariant töötab paremini, aga peidukoht 1.5 on meie meelest midagi muud. Nüüd näen, et 3, nii ta vast on jah :) Neetud olgu need sünnipäevad! Minu sünnipäeval ei saanud pidustuste tõttu aardejahile minna ja nüüd sama lugu... Täna oli siis plaan tulla. Tulen mina õhtul poest koju ja mida ma näen - vihane porisev Madis autos tuuseldamas. Uurin siis, et mis härra teeb kah? Tema otsib kruvikeerajalaadset seadeldist. Toas otsimine jätkus, aga mida pole, seda pole. Niisiis tuli leida vastava seadeldisega kambajõmm. Kohapeal läks tegelikult võrdlemisi kiirelt, 30 minutit ja tehtud. Õnneks olid soojad riided seljas. Väga äge asi igatahes! Jätsin oma ränduri sinna väga teemakohasesse asendisse.

Bussiga mulle muidu sõita ei meeldi, aga ükskord juhtus küll lahe lugu nr 24A bussis. Nimelt istus üks naine kahel kohal ja mingi mees üritas ka sinna istuda. Järgnes pikk vaidlus teemal kes siis ikkagi liiga paks on ja kes sigadega koos söömas käib. Tapamajja ei võeta väidetavalt kumbagi... Kui naine väljuma hakkas, nentis mees, et pole ta nii paks midagi. Terve buss sai naerda.

Aitäh aarde eest!

 14 

01110100011101010110111001100100011101010110001000100000011011100110 00010110011101110101001000000110101101100001011010000110010101101110 01100100011010110110111101101111011001000010000001100001011001110110 00010010000001110110011010010111001101110100001000000110010101101001 00100000011011110110110001100101001011100010000001100001011011100110 11100110000101101110001000000110000101101100011011000110000100101110

 9 

Paistab, et enamus on alla neelanud konksu, mille külge oli riputatud pythagorase teoreem. Muidugi oligi eesmärk segadust külvata. Mina soovitan jalad kohe kõhu alt välja võtta ja õue minna. Väljas on ju võrratu ilm. Lugege vihjet, tehke esimene vihje sõna mitmuseks, äkki siis laheneb võrrand paremini. Tõstsin ka natuke raskusastet.

Mõistatuse raskusaste nüüd kohe kindlasti 1.5 ei ole.

http://www.geopeitus.ee/wiki/raskusastmed

Peidukoha raskusastme väärtus sisaldab endas kõike, mis vajab mõtlemisvõimet, leidlikkust, äraarvamisoskust, teravat silma jne. Samuti on peidukoha raskusaste kõrgem keeruliste mõistatusaarete puhul.

1. Koordinaatidel näed kohe ainsat võimalikku aardepeidikut. Midagi arvutada või mõistatada pole vaja.
2. Aardele on tehtud maskeering, mis jääb kõrvalistele isikutele märkamatuks, kuid vilunud geopeitur tunneb kunstliku maskeeringu ära. Raskusaste 2 võiks sobida ka mõistatusaardele, milles on vaja koordinaatidelt kindlas suunas kindlal kaugusel olev aardepeidik leida.
3. Aarde maskeering on peaaegu loodusesse sulanduv, peidukoha lähedal on mitmeid teisi võimalikke peidikuid (muulid, kiviaiad jne). Multi- ja mõistatusaarde puhul on vaja tõsiselt arvutada või internetist informatsiooni otsida. Aare võib sisaldada „tünga“ ehk siis aardekirjeldusest võib aarde peidukoha iseloomu kohta aru saada mitmeti, eelkõige valesti.
4. Aarde maskeering on täielikult ümbritsevasse sulanduv, aaret on võimalik ära tunda vaid paljusid võimalikke objekte avada püüdes. Multi- ja mõistatusaarete puhul võib olla tegemist info otsimisega raamatutest, arvutused võivad kuuluda keskkooli matemaatikasse. Aarde asukoha leidmiseks võib olla abi piirkonna eelnevast tundmisest. Võib vajada aarde leidmiseks mitmekordset peidukoha külastamist.
5. Aarde leidmiseks on vajalikud erioskused ja -teadmised nagu programmeerimine, (de)krüpteerimine, muusikaline kuulmine jne. Aarde leidmiseks vajalikud arvutused on kõrgkooli tasemel.

 12 

Tubli "2" võib mulle panna hindeks "pythagorase" lahenduse eest. Ei õnnestunud kogu õhtu jooksul kodus arvuti taga mõistatusest koordinaate välja võluda. Tuli lihtsalt värske õhu kätte minna ja aare üles leida. Kasutasin aardeni jõudmiseks - ülla-ülla - bussi nr 5. Kohapeal tegutsemine oli keerukas mugude tõttu. Aga kui aarde lõpuks lahti sain - oppaaaa! "Kloostrikivi" vol.2! :D Ainult et kloostri asemel sattusin seekord bussi! :D Ilus kast teine jah! :)

Ise olen ma pidev ühistranspordi kasutaja, kuna mul pole autot. Naljakas on kuulata automeeste jutte, kuidas nad ammustel aegadel lapsepõlves ühistraspordiga olla sõitnud. Praeguse aja ühistranspordist on neil reeglina üsna ähmane ettekujutus.

Anekdoote.

Kohtuvad kaks sõpra: "Mina sõidan igal hommikul tööle BMW-ga!"

"Aga mina BNV-ga!"

"Mis asi see BNV on?"

"Buss Number Viis!"

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eri maades ripub linnaliini bussides bussijuhi pea kohal erinev silt.

Saksamaal: "Bussijuhiga rääkimine rangelt keelatud."

Suurbritannias: "Parem on, kui te bussijuhiga ei räägi."

Iisraelis: "Teil pole mingit vajadust bussijuhiga rääkida."

Itaalias: "Reisijatel on keelatud bussijuhile vastata."

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kaks narkarit hulguvad öösel linnas ringi ja väsivad ära.

"Kuule, seal on bussipark," ütleb üks teisele. "Ma käin kähku ära ja ärandan ühe bussi, sina aga seisa siin senikaua valves."

Teine seisab ja seisab, aga esimest ei tule. Läheb siis vaatama ja näeb, kuidas esimene nõutult busside vahel ringi traavib.

"Mida sa teed seal nii kaua?"

"No ei suuda kuidagi bussi number 5 leida!" vastab esimene kurvalt.

"Loll, aja siis number 16 ära - sõidame kuni turuni, sealt läheme siis jala edasi!"

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kaks blondiini lähevad bussipeatusesse. Üks peab minema bussiga number 5, teine bussiga number 1. Tuleb buss number 51, blondiinid hüüavad: "Juhuu, me saame koos minna!"

Timix kahtlustas aarde ilmudes, et tal võib abivahenditest puudu jääda ning seetõttu ma vankrile saingi. Tal oli mingi idee, millesse ma ei uskunud ning kontrollisin oma mõtteid, mis kus ja kuidas võiks. Tulemus tuli ikka samasse kanti lõpuks. Kohale, leid ja logimine. Väga lahe teostus, Janaril on ikka kuldsed käed, ma ütlen. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

 2 

Meie käisime ka tegelikult. Ei käinud bussiga ja alguses vales kohas vist kah. Kuna ma veidi lonkisin niisama kaasas ja "teooriatasin", siis lõpuks arutasime välja ka õige koha suuremas mastaabis, kirusin jällegi, et ei tohi üle mõelda, kuna peidukoht ja maastik aint 1,5. Välistamine oli ka tore tehnika. Vahepeal mokaotsas pudistasin, et "Võime ju kirvetada ka, aga jube külm on ikka". Korra tõstsin pilgu ja olin täitsa kindel, et oleme täiesti õiges kohas, kuid tundub, et seda viimast "nõksu" ära ei tabanud seekord. Tekitasime palju lumejälgi. Hommikul Allan rääkis, et nägi unes toda aaret. Ei anna ikka rahu talle see mitteleid.

 15 

Olime Veikoga parajasti vanalinnas ega osanud kuhugi edasi minna, kui ütlesin, et mõni uus aare võiks tekkida. Igaks juhuks tegin geopeituse lehe lahti ega uskunud oma silmi, kui vastavatud linna-aare vastu vaatas. Pool tundi istusime autos ja proovisime erinevaid teooriaid, kuni mul lõpuks küllalt sai ja mõtlesin oletatavat nullpunkti vaatama minna. Seal korraldasime igasugust tsirkust, millest ma igaks juhuks kirjutama ei hakka ning asi lõppes sellega, et sõitsime nördinult koju. Igaks juhuks lihtsalt mainin, et seda kruvikeeraja juttu tasub tõsiselt võtta. Kodus ei andnud asi mulle aga kuidagi rahu ning kui olin kiiruga õhtusöögi sisse kugistanud, läksin tagasi koos Aigariga. Nüüd läksid vaid mõned minutid, kui logiraamatule küüned taha saime ning teise koha vastu võtsime. Väga lahe teostus lõpus.
Ma ei tea, kas see lugu just bussidega seonduva alla läheb, võib-olla peaks ootama piletikontrolöri aarde ära. Aga kuna see on ainus, mida ma ma mäletan sellest ajast kui veel bussiga sõitsin, siis võib vist kirja panna.
15 a tagasi elasin veel Tartus. Pileteid ostsin ma suhteliselt harva, kuna kontrolle oli sellel ajal ikka väga vähe liikvel. Sel ilusal päeval sõitsin ma Annelinnast kesklinna poole ja Atlantise juures pidi süda seisma jääma, kui buss kinni peeti ja kontrolör peale astus. Vanas Ikaruse bussis oli peale minu vist ehk veel 2-3 inimest, polnud lootustki kuidagi pageda. Kui kontroll üsna kähku minuni jõudis, kes ma tavapäraselt bussi kõige tagaotsas seisin, andsin talle mingi vana suvalise pileti, mis mul taskus kätte jäi. Kontroll vaatas piletit ja siis mulle otsa, siis jälle piletit ja mind. Eks see paberitükk nägi üsna räbal ja kortsunud välja ka. Mina vaatasin suurte süütute selgete silmadega kontrolörile vastu, ise lootes, et ta ei pane tähele, kuidas mul süda kurgus taob. Kuskilt mäletasin, et silmade pilgutamine tähendab valetamist ja nii ma hoidsin neid pärani, tundes, kuidas silmad vett täis valguvad. Tõenäoliselt polnud mees kohanud ühtegi nii jultunud tegelast, kes annab mingi suvalise paberitüki ning samas veel süüdimatult ja ülbelt otsa põrnitseb, nagu poleks tema asigi. Igatahes pärast lõputuna näivat pilguvahetust andis mees mulle pileti tagasi ja lahkus mulle midagi tegemata bussist. Mina komberdasin nõrkadel jalgadel järgmises peatuses maha ja lubasin endale, et ma enam jänest ei sõida. See närvikulu pole seda väärt.
Tänud muheda aarde eest.

 6 

Istusime just Mustamäel autos, kui käis plönn. Vaatasime seda numbririda ja proovisime seda mudida, nagu seda tavaliselt muditakse, aga midagi mõistlikku sealt ei tulnud. Lootsime siis, et äkki Miki mõtleb midagi välja. Ikka ei midagi. Siis ei jäänudki muud üle kui lihtsalt aarde juurde minna ja ära logida. Väga meeldis ja sildid juurde :) Aitäh! FTF kell 19:00.