Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde leidmiseks mine nulli ja vaata ringi.
Mingit vaatamisväärsust te eest ei leia.
Selleks et aare leida pead Sa abivahendi kaasa võtma, üks nendest on õige.
Peegel
UV lamp
2xAA
Korona patarei
Magnet
Õhupall
Taskulamp
Töötav GPS
Pangakaardi taoline ese
NB! Palun logides diskreetsust!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 8.2462' 24° 17.8827' |
Aarde sildid: soovitan (31), lahe_teostus (29), 2016_aasta_aarde_kandidaat (14), lumega_leitav (5), välimõistatus (4)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6B1GP
Logiteadete statistika: 83 (72,8%) 31 4 2 0 0 0 Kokku: 120
Täpp oli pikalt kaardil oodanud, aga ootamine tasus end ära. Tõesti väga äge aare. Kasti kinnipanemine võttis väheke aega, aga peas oleva abivahendiga läks uks ikka kenasti nutikalt kinni. Aitäh!
Juba päris mitmes kord siin. Seekord õnnestus lõpuks logiraamatule ligi saada. Sulgemine oli keerulisem veel, aga sai lõpuks pusitud. Tänud!
Aardele tulles olime ikka põhjalikult ette valmistatud. Seega siis nutikusest puudu ei jäänud. Tänud huvitava väljakutse eest.
Kui naaberaare edukalt avatud, poovisime siingi taiplikult abivahendeid kasutada, aga nutikusest jäi veel puudu. Küll tuleme kunagi kolmandale katsele.
Esimesel korral olin ma siin ja kasutasin ka õiget abivahendit. Aga nö. musklist jäi puudu. Seega selleks korraks täiendasin ka oma abivahendite ridu siia nimekirja mittekuuluvate jõuliste agregaatidega. Need tahtsid aga kuudil katuse pealt viia, õnneks sain jaole ja midagi hullu ei juhtunud. Tasapisi meelitades sain aru, mis siis täpselt see õige meetod on avamiseks ja siis hakkasin gramm haaval meelitama. Ega ta kergelt siiski ei tulnud, kuid ühel hetkel pauh oli see uks ka lahti. Hehe. Tegelt jääb vaid imestada, et kuidas see kaadervärk ikkagi selliselt just toimib ja mis teda toimimas hoiab. Ma muidugi logimiseks eemaldasin oma käpakesed abivahenditelt ja lukk klõpsas jälle kinni. Pärast oli ukse kinnisaamisega ka tegemist. Aga tehtud ta sai ja ootab järgmist ja nutikamat. Aitäh vahva aarde eest!
Õnneks olen juba kuskil samasugust aaret näinud, see aitas,teine katse oli edukas.Aitäh!
Kuna meie abivahendite kott on alles nii õhuke, et ei sisalda pooltki sellest nimekirjast, siis läksime kaks kätt tühjades taskutes üle vaatama, mis vahendid võiksid siin siis vajalikud olla. Arvatavasti saime aimu, mille soetamisest tuleb alustada, et siis tagasi tulla.
Kuigi nüüdseks on juba selge, mis teha vaja, siis ikka ma logiraamatule ligi ei saanud.
Logide järgi pole siin katsetamas lausa viis aastat käinud. Kast veel aga seisab vapralt kuigi osad detailid näitavad väsimise märke. Ikka igakord sellest teeotsast mööda sõites meenub, et siin on üks pähkel, kuid uskumatu, et tõesti pole päriselt objektile nii kaua jõudnud. Alguses oli täitsa hea katsetada, kuid siis hakkasid sääsed üha enam kiusama ning tundus, et meil seda päris õiget siiski täna kaasas ei ole. Ei tekkinud veel ka mõtet, et mis see päris õige olla võiks... Kohtumiseni, ma tahan ka veel nutikaks saada!
Proovisime mitme vahendiga, aga ei avanenud ja ega tegelikult järgi mõeldes just targemaks ka ei saanud vist.
Oi-oi, kui palju kordi ma seda majakest olen külastanud ilma, et uks oleks avanenud. Tuli välja, et kasutasin alati valesid abivahendeid ja seda õiget nagu ei tulnud pähegi enne proovida, kui selleks väikest vihjet poleks tulnud. Hurraa!!! Lõpuks ometi sain raamatusse nime kirja, pluss avamine ise oli lõpuks väga vahva üritus!
Neljas katsetus osutus edukaks. Igati vahva vidin siia üles seatud. Kahjuks on ka katuse kaudu üritatud sisse pääseda ja ühe laua kruvid enam ei hoia.
Tänan peitmast.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Sai paar korda eelnevalt käidud, aga siis ei tulnud päris selle peale mida teha. Täna tuli lihtsalt hea idee mida proovida ja aare käes oligi :)
Kuna see aare oli kuidagi minu radari alt välja jäänud, siis kui täna ta georetke marsruudile jäi, tutvusin asjaga ja lugesin ka logisid. Noh, võiks ju öelda, et need on üsnagi reetvad, eriti mõned neist, aga kuna mina eriti raamist välja mõelda ei oska, siis pigem viisid mõtted hoopis valedele radadele. Seega üllatusmoment oli täiesti olemas. Õige abivahend oli kohe kenasti kaasas, aga üritasin teda täiesti valesti seal kasutada :D Õnneks suunati tasakesi õigele teele ja siis sai varsti juba kenasti ka nime kirja panna. Aitäh aarde eest!
Ühe asjaga nimekirjast tuvastasin, mida vaja teha. Avasin asjaga, mida nimekirjas polnud. Raske oli, aga asja sai. Aitäh!
Kaks korda kohal käidud. Aega läks, aga lõpuks avatud ja logitud. Aitäh.
Kõrvalmajas saime edukalt käidud ja tulime optimistlikult siia maja juurde, kuid uks jäi meile suletuks.
Täiendavate vihjete ja veidi teistsuguste abivahendite ja lähenemisega saime ometi lahti. Tänud!
Leidsime, leidsime :) !
Või noh, leidmisega saab kana ka hakkama, proovigu teine aga enne kaagutama hakkamist pessa pugeda. Meie siis andsime särtsu, lasime valgust paista, lükkasime ja tõukasime ning kasutasime muid kõnekeelseid vahendeid ning lõpetasime mõnusa sulekrabina saatel.
Kunagi aegade hämaruses olin ma seda kasti juba silitamas käinud, paraku tulemusteta. Nüüdseks oli tarkust vähe rohkem kogunenud ja nii sai mõningate katsetuste järel uks avatud ja see üksik õnnetu kollane täpp ka roheliseks värvitud. Tänud aarde eest!
Õnne sai proovitud nii siin kui ka naaberaarde juures, kuid seekord ta meile ei naeratanud. Järgmisel korral proovime nutikamad olla.
Uhke värk ja nalja sai tehtud. Aga ega muidugi nii motiveeritud ka ei olnud, et varustus piisav oleks olnud. Tänud lõbusa ja huvitava teostuse ning toredasse kohta juhatamise eest.
Meil polnud õrna aimugi mis meid siin ees ootab, aga kuna jäi marsuudile siis tilime vähemalt vaatama. Oh sa raks midasi siin veel on. Midagi sellist kll ei osanud oodata. Asusime siis esiteks poleerimis ja piilumisringile. Tsekkasin siis mis mul geokotis on ja ennäe oligi miskit vajalikku ka kaasa saanud. Karpi lahti tehes vaatas poiss kohe et oo põrrad ja vahetasime sealt ühe neljarattalise kaasa. Peitjale aga suured tänud ja kiitused laheda kasti eest ;)
Geokotis leidub igasugust vajalikku kraami, ka sobilik vidin oli kaasas, pärast mõningast pusimist paljastaski nutikas kast oma sisemuse. Lahe asjandus. Aitäh.
Väga äge. Korduvalt kohal käinud aga vahendid ei olnud sobiva tugevusega. Tänud
Mitmeid kordi kohal käinud aga õnne ei olnud. Nüüd seekord õnnestus karbini pääseda, ou yeaaa :D
Üks vahend (muidugi see õige) oli geokotist puudu. Proovisin veidi teistmoodi lahendust, aga see sihile ei viinud. Loobusin ja läksin vennasaaret vaatama, kuid sealt sain lahenduse ka siinsele. Tegin ka õige abivahendiga esmalt vale asja, kohe ikka mitu korda. Väga äge lahendus sel, aitähid!
Vabalt võiks siia lihtsalt "Ole taiplik" logist copy-paste teha :D Ainuke erinevus on see, et siin ei tekkinud meil isegi ideed mõnest sobivast abivahendist. Karl mingil eriti allaheitlikul hetkel hakkas lambist üht toru imema ja kui ta järgmisel hetkel uuesti torusse vaatas, vaatas sealt vastu korralik ämblik. Karl sai jummala krambid ja oli millegipärast kindel, et oli selle tegelase kaaslase endale juba kenasti seedesüsteemi imenud. :D No comments.
Just üks abivahend oi kotis puudu ja käisin seda enne aarde juurde minekut ostmas. Kohapeal õnnestus kasti uks avada neljandal katsel.
See oli vähemalt kolmas kord siin konteinerit silitamas käia. No on alles väljamõeldis, suurepärane!! Aitäh Priidule.
Oligi õige abivahend kaasas ja saingi logitud. Väga äge lahendus, kuigi hästi ei saa aru, kuidas see töötab. Tänud peitjale!
Siin sai kohe kaks korda mitteleidmas käidud. Esimene katse võttis nii umbes tunni, abivahendi mõtlesime vist välja, aga ilmselt jäi kasutamisoskusest vajaka, või siis ikka kasutasime vale vahendit. Igaljuhul kuna peale tundi ei olnud asi seda nägugi, et midagi juhtuma hakkaks, otsustasime asjad kokku pakkida ja minna naaberaarde juurde mõistatama. Selle saime mõistliku ajaga avatud ja otsustasime sealsest edust tiivustatuna tagasi tulla, aga peale poolt tundi selgus, et tuleb natuke veel mõtteid koguda ja uuesti tulla. Tänud peitjale!
Seni kuni uurisin lahendusi oli Juta oma ideega ukse avanud. Mõnus aare, ei pea leidmisega vaeva nägema vaid olema nutikas, et logi kirja saada. Tänud.
Esimene kord hiilisin ümber aarde esimesel septembril. Siis sain ka vihje, mida peaks kasutama kuid kaasas olnud olid viletsad ja edasi ei aidanud. Seekord võtsin kaasa korralikuma abivahendi ja kaks meest julgestuseks. Seniks, kuni nemad siis erinevaid võimalikke abivahendeid kaalusid avasin ma teise katsega aarde imeväel. Vahva, no väga vahva! Tubli töö!
Käisin kohal ja sain vist teada, millist abivahendit on vaja. Sel korral polnud seda küll kaasas, nii et tõenäoliselt tulen siia kunagi tagasi.
Pool oma õhtust veetsime selle aarde juures. Olin niipalju nutikas, et kaasas oli abivägi, kes kogu hingest mulle kaasa elas. Nii oli hulga kergem, aga aega ja muud kulus ikka paganama palju ja viimasest jäi ikka puudu. Lõpuks tekkis Allanil juba huvi ja andis ka oma panuse ja nii see uks lõpuks lahti sai. Kinnipanemiseks on ikka ka abivahendit vaja, aga see õnnestus hulga lihtsamalt. Tänud.
Peale metsaistutamist otsustasin mõned aasta aarde kandidaadid üle vaadata. Suur kamp tuli meid naaberaarde juurest siia, proovijaid nii palju, et kastile ligi saamine päris keeruline... Peale mõningast trügimist sain ligi :), panin abivahendi õigesse kohta ja nii ta lahti tuligi... puhas juhus! :) Sorry peremees, et siin kinupilt nii lühikeseks jäi :) Äge kast, nutikalt tehtud! Aitäh!
Kõik loetletud vahendid peale ühe olid kodust kaasa haaratud. Kokku seltskonna peale saime aga kogu nimekirja. Väga tore aare! Aitäh peitjale! EVEJ
Selle aarde juurde tuldi juba massiga. Mina tegin seda sama, mis eelmise aarde juures, aga vist mitte siis täiesti õiges kohas. Igatahes õnnestus see kellelgi teisel paremini ja aare avaneski võluväel. Jälle väga püss aare. Tänud peitjale.
Meie plaan oli minna metsa istutamise sündmuselt vähe teises suunas minema minna kuid gps uurides ja veidi juhtmeid ajus lühistades jõudis kohale teadmine, et kohapeal lüüakse massiga. Võib saada nii kino kui peavalu. Peitja ise ka tahtis kino saada ja seda me lubasime. Teistel olid kõik abivahendid olemas meil ainult 2 kätt taskus. Aga siiski sain selle imeasja avamist ise ka proovida. Seekord herilasi ei olnud. Täname
Isegi ei tea enam, mitu korda siin käinud oleme. Oma abivahendi kohta oleme saanud varemleidnult kinnituse, et tõesti see on see, mida tuleb kasutada. Täna uurisime peale oma järjekordseid tulutuid ponnistusi kasti ka endoskoobiga ja tekkis kerge kahtlus, et äkki pole mitte kõik päris nii nagu peaks. Eks me tuleme tagasi, kui mõni leiulogi peaks tekkima.
Koduteel sai üle vaadatud, et abivahendeid ja nutikust koguma minna :)
No ei ole meil nende Priidu kaksikvendadega õnne olnud, Esimene kord proovisime lihtsa mõtte ja biovälja abil ust avada, liikvele suutsime vaid herilased ajada. Teinekord tegime kõik õigesti aga ikka paugutasime tühja. Ja ka nüüd olime juba nukralt lahkumas, kui viimasel katsel see oodatud klõps käis ja uks avanes. Vahetasime rändureid. loomulikult kiidame ka meie armastuse loomingut, kui see vaid teinekord nii kapriisne poleks
Siis, kui see aare kunagi aasta alguse poole avaldus, sai siin ikka väga palju aega surnuks löödud õiget lahendust otsides. Nüüd, kui lõpuks seda õiget oma silmaga nägin, selgus, et varem sai juba õiget abivahendit rakendatud, ainult et natuke valet moodi. Aitäh, kokkuvõttes lahe teostus!
Otsustasin, et lähen ja vaatan, mis moodi see vidinas siis lahti käib.. tegin kõike nii nagu ka eelmisel korral ja juba minutiga oli uks lahti. Vahva värk, aitähhid!
Abivahend oli õige, väga suure tõenäosusega oli ka kasutusviis õige, kuid ma vist nii mage mees, et lihtsalt füüsisest jääb puudu. Järgmine kord vajan abivahendi kasutamise abivahendit... ainult ei viitsi autoakut endaga sinna kaasa vedada või pean mõtlema, kuidas ma vahelduvvoolu sinna organiseerida saaksin... a praegu las jääb.
Siinkohas ei õnnestunud neid mõnda asja leida, millele asjandus reageeriks. Et mõni asi puudu oli või olemasolev valesti rakendatud sai, siis järgmise korrani
Katse number ?. Seekord välja ei mõelnud. Kogume mõtteid ja siis tagasi.
Tegelikult tulin seda aaret lihtsalt peale nkt seeriat uudistama. Kaasas olid ka ainult 2 listis olevat asja. Nüüd tean mis järgmine kord kaasa võtan.
No siin oli nüüd nii, et kuidagi ei suutnud otsustada mida vaja oleks. Pooled asjad muidugi välistasin kohe. Lõpuks sain ka konteineri lahti Annabeli abiga. Üksi ei kujutaks ette, kuidas nii kähku oleks võimalik liigutada, et konteiner avaneks. Tänud peitjale.
Olime end varustanud igasuguste abivahenditega. Asusimegi kohe õige vahendida kapi avamist proovima. Ei kulunudki palju aega, kui käis meie jaoks sobilik 'klõk' ning kapp avanes. Võrreldes naaberaardega läks siin ikka suisa kiirelt. Täname!
Sai seda imeasja tükk aega igalt poolt uuritud. Enamus abivahendied sai ka järgi proovitud. Nüüd logisid lugedes tekkis aga arvamus mmillist abivehendit võiks järgmisel korral kasutada.
Peale töökat NKT hoolustiiru sai vaadatud kuidas nutikusega lood on. Kui ikka õige abivahend juhtub kaasas olema - siis on ju lihtne! Aitäh Priit! Ilusasti tehtud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuidagi ei saa jagu herilase pesast.
Nüüd lähenesime rohkemate, ilusamate, kvaliteetsemate, kallimate jne. abivahenditega, aga ei olnud sellest kasu. Võibolla jäi kannatust väheseks.
Nokitsesime natukene aega herilaste saatel ja otsustasime, et järgmine kord on kaasas veidi rohkem abivahendeid.
Proovisime ühte ja teist vahendit, lõpuks jõudsime järeldusele, mida võiks kasutama, aga abivahendid osutusid veidi nigelateks. Järgmisel korral tulles korrutame kaasavõetava nimekirja artiklite kogused vähemalt viiega.
Õige abivahendiga on siin varemgi käidud.Seekord saime teistmoodi lähenetud ja asi toimis suurepäraselt. Abivahendite listi soovitaks täiendada :) Kui ennem peremehetsesid siin sääsed,siis nüüd on vähe tõsisemad tegelased kasti vallutamas :)
Aitäh põneva elamuse eest!
Nutikas. Liiga nutikas meile. Kõik uksed, aknad, pilud ja logid uurisime läbi. Ainult pööning jäi uurimata (ka röntgeniga) sest seal olid sumisejad end sisse seadnud ning härra Raidi meil käepärast polnud. Üks loetelus olnud abivahend oli ka puudu, kõike ülejäänut oli peaaegu topelt. Dix avas ja sulges pööningut vastavalt sellele kuidas mõni elanik sisse soovis saada. Välja ei lasknud kedagi ja sisse meid ka ei kutsutud. Sedasi me seal aega veetsime, kaua. Tore asi tehtud, kahju ainult et ei soovita selle leidmisi eriti palju näha. On tõenäoline, et paljud häbenevad ka mitteleide kirja panna. Meile meeldis. Saab külmal ajal tagasi tulla või veidi julmemate meetoditega Raidi abil ka pööningut uurida. Täname! Kesklaine vaud see veel ei vähendanud. Heade aarete päev jätkub.
Herilased saalisid pööningult sisse välja, mind ei kutsunud eriti lähemalt uurima. Ja kui lasta kaks inseneeri aarde kallale, ega muudele eriti ruumi ei jäägi :) Veetsime vist tund aega seal, kuid sellest nutikusest läbi ei hammustanud.
Esialgu segas tühi kõht nutikas olemist - sugulased ootasid meid pikisilmi lõunale ning olimegi juba hilinemas! Salati näksimise kõrvale mõlgutasime mõtted paika ning koduteel põikasime taas imekaunisse metsasalusse värsket õhku hingama, ajusid ragistama ja logima. Aitäh peitjale!
Pööningule käis aeg-ajalt üits tiivuline sisse ja välja. Võib-olla on tal plaanis pesa ehitada. Meil itsitamist ja nalja oli ikka omajagu. Tõesti üks ongi see ainus ja õige ja seda õiget sihtotstarbeliselt kasutades ka uks avanes. Lahe teostus! Tänud peitjale.
Kuna eelmise kasti juures nii õnnelikult läks, et pääsesime enne ööd võsast minema, olid kõik muidugi seda meelt, et mina ja Rauno PEAME minema ka teist aaret logima. Minu vastuväited jäid nõrgaks ja nii eskorditi meid suure tseremoonia saatel järgmisesse võssa. Karl oli kuidagi iseäranes õhinas ja kihutas seltskonnaga kuhugi kaugele puude vahele ning mine tea, kuhu nad välja oleks jõudnud, kui ma poleks enne kasti märganud.
Põhimõtteliselt hakkas kogu trall siin jälle otsast peale. Õnneks siiski mitte nii kaua, et oleks pidanud kohe pensionile jääma. Kasti saime peatselt lahti ja logi kirja.
Tänud aarde eest! Ahjaa, kui keegi tahab abivahendit kasti avamiseks, siis jätsin selle aardesse. Kellele seda kasutatud pangakaarti ikka enam vaja läheb.
Mõned nädalad tagasi reisisime Saaremaale ja tegime selle aarde juures väikse peatuse, et vaatame, äkki veab. Kohapeal saime selgeks, et kui ei ole kaasas nimekirjast pooligi asju, pole lootust nutikat mängida. Nüüd oli selge, mida kaasa võtta ja naaberaarde jaoks ka vidinaid. Siin läks kõik edukalt, kui mitte lugeda ebaeduks aardekasti otsimist mööda metsa. GPS-i jätsin autosse, oli ju eelmisest korrast täpselt meeles, kuhu minna, aga ju siis mitte niiii täpselt. Mina kasutasin nimekirjast kahte abivahendit, ühte raamatuni jõudmiseks ja teist peidiku sulgemisel. Tänud ägeda aarde eest.
Kui sündmusaarde avamise sündmusel tuli juba vaikselt pillid kotti pakkida, jõudis kõrvu info, et Annel ja Karlil olla idee koduteel siit läbi tulla. Kuna niivõrd kiidetud asjaga tegu ja veel väidetavalt olla nuffil pädev idee, lõime kampa, kuna eks meilegi lõunaosariikidesse jõudmiseks see tee täiesti sobis.
Hea ikka, et kellelgi mingi idee oli, sest mina vaatasin küll nullis päris lolli näoga asjale otsa, kui aus olla. Aga lõpuks viis lähenemine sihile ja kõik said rõõmsalt oma nimed kirja.
Aitäh sigavinge aarde eest!
Kui sündmusaarde avamise sündmusel koduigatsus juba väga piinama hakkas, tulid Anne ja Karl järsku välja ideega, et võiksime kodutee läbi Rapla ja Türi vedada ning ühtlasi veel ühe ägeda aarde üle vaadata. Et idee olla juba olemas, aga veidi lisavägesid võib ära kuluda. No mis meil sai sellise pakkumise vastu olla, liiatigi et aare niikuinii algselt huviväärtuste nimekirjas oli.
Taas leidsime mõnusalt kurvilise lähenemistee, mis minu jaoks juba niigi rõõmu pakkus. Aardele endale lähenemine käis kogenumate mälu järgi ja üsna siksakilises mustris läbi põõsaste ja üle puude, nagu peab.
Ja siis seisime silmitsi... sellega. Tõtt-öelda mina ei osanud enam A-d ega O-d arvata, jõllitasin lihtsalt tühjal pilgul. Anne aga jooksis ümber seltskonna slaalomit, jagas kõigile abivahendid kätte ja utsitas muudkui katsetama. Idee pidas tõepoolest paika, kuigi igaühe puhul ja esimesel katsel kohe ei õnnestunud. Väga põnev aardetüüp igatahes, ainult et kõiki ideid läbi katsetades tuleb ilmselt sääsetõrje ja lõunasöök kaasa võtta :) Suur aitäh autorile ja kaaslastele!
Pühapäeval koos aardeid jahtides ja sündmusel olles tegi Anne piisavalt lobitööd, et märkamatult olin ma nõus Nutika juurde minema. Õhtusel kellaajal kojumineku asemel kuhugi vales suunas minek on mul üldjuhul vastunäidustatud. Kaasa haarasime veel Tartumaalased. Või no õigemini kõik teised läksid lihtsalt koju ja antud aare jäi tee peale.
Hea asi oli, et ei pidanud tervet nimekirja endale kokku otsima. Annel oli vajalik eelmise korra külastuse ajal selgeks tehtud ja kaasas. Kambakesi natukene jändasime ja peagi oligi logiraamat meile logimiseks ulatatud. Aitäh, kihvt teostus!
Kui eelmine kord olin ma hambuni relvastatud, siis seekord kasutasin ma oma tavapärast viisi aarete leidmisel st 2 kätt taskus. Ja kui eelmine kord mul juhmaka Lembituga tõesti nutikusest puudu jäi, siis seekord olin ma kohe ülinutikas - ei läinud sinna üksi! Seisin eemal ja imetlesin poisse ja nende poose. Pagan, nad tegid täpselt samuti kui meie eelmine kord ja üllatusega pärast mitmeid katsetusi aare avanes. Vähe viha ei teinud. Proovisin siis minagi seekord uuesti ja täitsa mõtetuks osutusin ka seekord. Ju on väiksel inimesel muud asjad peale aju ka väiksed. Aga logi on kirjas!
3 LLL-i ehk leitud-logitud-lahe, jääb seekord väheseks. Lõbus, lustakas, aitähh sulle peitja emotsiooni eest! Tasus tulla teist korda veel, tegelikult võiks veel tulla, nii äge!
Vanemate ja targemate meeste kogemusele toetudes oli üsna selge, mis abivahend kaasa tuleb võtta. Kyllil oli üsna mitu sellist kasutatud eksemplari kodus olemas, pistsime need tasku ja asusime teele. Kohapeal imetlesime seda imeasja juppike aega. Katsetasime ühte ja teist varianti ja siis võtsime taskust välja selle, mille Kylli juures tasku pistsime. Õnneks oleme elu jooksul seda asja kasutama õppinud ja nii see luugike avaneski. Meisterlik ehitis ja suured tänud geopäeva rõõmsaks muutmise eest.
Käisime siis teist korda proovimas aga peame veel tagasi tulema. Aitäh huvitava vahepala eest!
Parkisime auto ära ja suundusime nulli. Hakkasin nuputama, et mida ja kuidas. Tutvusin olukorraga, proovisin erinevaid lähenemisteid. Järsku jääb geoparklas auto seisma. Kolleegid? Igaks juhuks lambid kustu. Auto lahkub ja tuleb tagasi. Käsikaudu sai asi lõpuks lahti. Logi sai pealambi valgel kirja ja suundusime tagasi auto poole. Geoparklas peatunud auto hakkas ka vaikselt liikuma. Metsast väljudes suunasin lambi korraks eemalduva auto poole. Auto oli sinivalge ja keeras ringi. Autos olnud korravalvuritele tundus kole kahtlane, et üks auto niimoodi pargib ja olid mures, et kas kõik on ikka korras. Autost lahkudes oli salongituli põlema jäänud ja see oli iseäranis kahtlane. Igaks juhuks pandi nimi kirja ja hoiatati, et sealkandis pidi vargaid liikvel olema. Nii et kui pargite öisel ajal seal, siis kustutage salongivalgus ära, siis ehk pole nii kahtlane. Aga asi ise äge ja vingelt teostatud. Aitäh peitjale.
Viisakusest panen siis vahepeal ühe mitteleiu ka kirja peale vist kolme katsetust eeldatavalt 99.9% SELLE ÜHE JA ÕIGE abivahendiga, mille rakendamisoskusest hetkel veel puudu tuleb.
Aarde kirjeldust lugedes tundus asi väga põnev ja kohale sõitmist väärt. Ütlen juba etteruttavalt ära, et tegelikult on kõik veel palju põnevam ja ägedam ja loomulikult igasuguseid silte ja tiitlit väärt. Aga et kõik ausalt ära rääkida, siis läksime kohale, vaatasime ja mõtlesime. Mõttetöö tulemusena sai mitmeid abivahendeid proovitud. Tekkis ka mitmeid ideid ja nagu pärast selgus, siis nii õigeid kui valesid. Kui me olime paari ideed püüdnud edutult teostada ja nii mõnestki abivahendist loobunud, tegime väikese geokõne, et küsida kas meie idee on õige. Selgus, et üks on õige kuid selleks kaasavõetud abivahendi alternatiiv ikka päris hästi ei sobinud. Huvitav, kas lähedal asuvas pubis võiks olla õiget asja, no vaevalt. Mis siis ikka, Laagri Maksimarketis peaks ju kõike müügil olema. Oligi. Tagai jõudes oli täiesti pime, kuid telefoni taskulamp polnud veel tühjaks saanud kuigi olime seda enne juba aktiivselt piilumiseks kasutanud. Nüüd polnud enam pikalt midagi jokutada, katsetasime siit ja sealt ja saigi lausuda need kuulsad sõnad: "Seesam avane" ning ta avanes. Nii kuidas ta avanes, nii ka pärast kinni läks. Heameel oli suur ja lisaks nägime aardekarbis kunagi aastaid tagasi oma aardesse pandud jänkukest ja ahvikest. Oi mis üllatus. Super aare. Me täanme.
Aeg liigub kärmelt kevade poole. Päikegi juba mitu päeva südant rõõmustanud. Mõtlesime siis ka mõnda aaret külastada. Valisime meile lähima leidmata aarde. Ettevalmistusi alustades lugesime esimesi logisid. Kuna juba sellistel asjadundjatel kulus seal tunde siis erilist lootust logiraamatut oma silmaga näha ja käega katsuda need ei tekitanud. Edasi jäid pilgud pidama Anne logile. See võttis igasuguse tahtmise hakata seda varustust kokku ajama. Natuke odavamalt oleksime saanud. Kütusele kuluks märgatavalt vähem. Ka oli meil mingi GPS-masin olemas. Ehk ka taskulamp. Aga ülejäänud ..., tulnuks muretseda. Ja nagu Annel oli ka meil sama mure „ Ja mis krt ma selle Korona patareiga nüüd peale hakkan?“ Võtsime siis kõik ülalkirjutatu aluseks ja otsustasime lihtsalt sealses metsatukas veidi jalutada. Aaret nägime ka. Väljast vägev. Meisterdamine tuleb Priidul hästi välja.
Puhtalt nime põhjal kujutasin esimese hooga ette mingit nutitelefoni toel lahenduvat välimõistatust. Abivahendite nimekirja lugemise järel hajus seos nutiseadmega kiirelt ning missioon hakkas piisavalt põnev paistma, et planeerida üks geotuur Riisipere suunas.
Jaah, päris nutikas peidukas tõesti, imetlusväärne teostus. Diskreetsuse huvides oleks ju saanud veidi vähem reetva aardekirjeldus teha, samas teisalt jällegi omamoodi mõistetav, miks see just niisugune on nagu on. Ega rohkem ei saagi eriti asjast rääkida, muidu läheb logianalüüsijate töö juba liiga lihtsaks :P Aitäh väärtaarde eest, meie digitaliseeruvas nuti-maailmas on säärast tüüpi nuti-ülesanded ülimalt tervitatavad.
V: TB, orava; J: auto.
Abivahendid said kõik kaasa ja kohapeal tekkis õige mõte ka üsna ruttu, aga ikkagi läks päris kaua, enne kui salapärane aardelaegas avanes. Vahepeal pidi muud ideed ka läbi proovima, enne kui esialgse juurde tagasi jõudsime. Aitäh!
Aitäh Priit! Tore leid oli. Aare tekitas minus mõtteid, et huvitav oleks kuulata, kuidas Mariann oma tuttavatele seletab, millega tema vanemad laupäeviti aega viidavad :)
Tahtsin ka FTF-ma tulla aga kuna mul ühtegi asja kodust võtta ei olnud, siis tegin kalkulatsiooni:
Peegel (siuke suurem, mis ikka näitab ka) 4.20
UV lamp (keskmine, et midagigi näeks sellega)11 EUR
Korona patarei 2.40
2AA patareid 2x3=6 EUR
Magnet 2 EUR
Õhupall (terve pakk, meie poes üksikuid ei olnud) 1.30
Taskulamp (vaevalt, et minu huulepulga suurusega midagi teha seal on) 34 EUR
GEPS (veidi parem, targem) 199 EUR
umbmäärasest sõnastusest "Pangakaardi taoline asi" suudab minu aju eristada vaid sõna pank ja see tähendab minu jaoks raha, alla 100ka pole nagu rahagi, selle eest peaks juba midagigi saama, minu arvates
Autokütus 20 ltr = 19 EUR
Kokku 378.90 Kle ega ma soe ei ole peast, et FTF-ma lähen!
Tänaseks olin kokku kraapinud kõik vajalikud vahendid. Mõtteid oli hullult häid!
Eks neid häid ole ennegi nähtud..... Ja mis krt ma selle Korona patareiga nüüd peale hakkan?
Kuna olin eelnevalt aarde nimega tutvunud, siis ei olnud mul endal miskit ootust, et siin logima pääsen. Kogu lootus oli seega nuffi peal - too aga osutus selle aarde juures sama juhmiks, kui ma ise :D. Täitsa õige asjaga seal sai mässatud, aga ju valesti. Jään ootama aaret - lollakas, totakas, opakas jne - sellise julgeks isegi üksi ette võtta :D. Aga tore ja vahva tükk tundub olevat - ei anna rahu, miski aeg kindlasti tagasi. Loo moraal, kogu elu ei ole matemaatika, et kaks miinust annavad plussi kokku :D.
Sai siis ports abivahendeid kaasa haaratud. Kohapeal sai mõelda, katsetada, meelitada. Väga äge aare, meie lemmik sel päeval. Aitäh! Keegi kaval oli "parklasse" teleka toonud, aga noh sellega ju aaret kätte ei saa...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kõik ok, aare ootab otsijaid.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuna kohapealt laekus info, et üks asi käib liiga raskelt siis viisin laeka koju remonti.
Soovitan. Päriselt ka. Ma ei saa midagi parata, et see aare tekitab kogu aeg mingeid erilisi mõttelende ja assotsiatsioone , aga ilmselt on asi mitmetähenduslikes abivahendites ja nende ümber ja nendega toimuvates tegevustes :) Igatahes on hea asi. Au ja kiitus ja aplaus.
Kuna Haapsalu paari aarde poole ei hakanud Kullamaalt keerama, jäi siia rohkem aega. Alustuseks kasutasime magnetiga üle tõmmatud pangakaarti ehk pangakaardi taolist eset ning sõime Mati Maja Pubis kõhud korralikult täis, et pikemaks veniv aardeotsing masendavaks ei muutuks. Kuna otsing võib alati pikemaks venida, kaasasime ka taskulambi. Sättisime peeglisse piiludes seitlid sirgeks ning sõitsime parasjagu mittetöötava GPSiga nulli poole. UV lambike on mul samuti pea alati kaasas, kuhu sisse 2x2xAA patareid käivad. Kuna olin just tellinud Medile kaks hoolekandetelefoniga seotud suitsuandurit, pätsasin sealt ka korona patarei või isegi kaks. Ning nagu Vinni Puhh teab - on võimatu olla õnnetu, kui sul on õhupall - on õnnetunde säilitamiseks õhupall alati rahakoti vahel kaasas :-)
Nulli jõudsime jälgede järgi. Tegime seal kolme abivahendit kombineerides ühisüritust. Väga põnev ja tulutu oli mõnda aega. Kaheksandamal minutil aga läksid taevamannaväravad valla ja inglid hakkasivad meitele laulemaie. Oh, laulge ja hõisake, selline lahendus, übervahva!
Kusjuures, enne loodusesse suundumist mõtlesin otsida potentsiaalse lahenduse juba eos üles, aga õnneks ei teinud seda. Kui oleks kodus otsinud, oleks leidnud õige lahenduse esimese asjana. Aga ei hakanud üllatust rikkuma. Suurimat tänud Priidule viis pluss AA kandidaadi eest! Kõik muud väärissildid samuti külge.
Võtsime ränduri ja geomündi, vist jätsime pastaka. Tuju on aardest siiani hea :-)
Ei ole päris õige öelda - EI LEIDNUD. Leidsime küll aga logiraamatule ei pääsenud ligi. Kaasavõetud abivahendid ei suutnud kuidagi abiks olla. Ilmselt on vajalikud need nimekirjas olevad abivahendid mida meil kaasas ei olnud. Kasu ei olnud ka nimekirjas mitte olevad kuid kasulikena tundunud abivahendid. Aga siiski tekkis mingi aimdus milline seekord puuduv vahend tuleks järgmine kord kaasa võtta. Kuigi ma ikkagi ei saa aru kuidas see mehanism töötab on näha et peitja on vaeva näinud ja paistab päris andekas leiutis olevat.
Kodunt reedel lahkudes sai tehtud revisjon oma geokotis leiduvatest vidinatest:
Peegel-olemas
UV lamp-olemas
2xAA-olemas
Korona patarei-olemas
Magnet-olemas
Õhupall- Puhh on selle ära viinud, aga eks saarelt vaatab
Taskulamp- olemas
Töötav GPS- kontrollimise ajal töötas ;)
Pangakaardi taoline ese- peaks midagi leidma.
Nii et võis selle kavasse lülitada küll kui taas mandrile pääseme.
Kolm päeva Saaremaal sai märkamatult läbi ja peale praamilt mahasõitu võtsime suuna siiapoole. Äkki läks autos kilkamiseks, sest kuidagimoodi olid autosse saanud kuus hiirt :D. Ok, kuna me nii pelgurid ka pole siis nabisime nad kinni ja panime kindlalt kinni, et kui võimalus avaneb siis laseme nad lahti.
Aga teele jäi ju see aare. Ok, kuna hiired vajasid ka veidi värksemat õhku siis võtsime nemadki kaasa. B ja K tahtsid tsirkust näha ja tulid meiega kaasa. No oleks ma teadnud, et B tahab me koibi treenida, siis oleks ma oma kõrvad tema õpetustele sulgenud ,kuid kuna ma pidavat olema nn linnalaps ja kaaskodanikest vaid head usun ,siis ei osanud mina seda vigurit ju ette näha. No treenisime siis koibi ümber puude rännates ja lõpuks jõudsime ikka nulli ka. Ja siis oli möh... Piilusime siit ja sealt ja kasutasime kotis olevaid abivahendeid.Kuid miskit nagu ei sobinud. No ja siis tuli hea mõte , lasta hiirtel tegutseda. Panin ühe hiire auku, see aga tegi piuks ja pani ajama. Hm, aga tundus, et hiirtest võib siiski abi olla. Nii võtsin teisel hiirel kindlalt sabast kinni ja katsetasin uuesti. Hiirt jälgides tegime väikese uurimuse, ning nüüd oli teada mida vaja ja õige abivahendiga töötas masinavärk kui õlitatult ja saime varanduse kenasti kätte. Ühe põdra võtsime ka veel metsast kaasa ja täname peitjat aarde eest!
Tubli meistriteos!
Mida aeg edasi, seda kindlam ma olin, et eelmisel korral tulnud idee on õige ja töötab. Täna saabus siis võimalus see kindlaks teha. Nii oligi - kaasas õige abivahend ja sellega õigesti tegutsedes, avanes luuk kui nõiaväel. Diskreetsust säilitades ei hakka siin ka Hannese logis toodud paralleelteemal arutlema.;) Vahetasin rändureid.
Priit, pagan võtaks… :D.
Omapead ma seda avamismehhanismi oleks tulnud ilmselt veel mõne(d) korra(d) vaatlema ja täna pääsesin pikast uurimisest ainult seetõttu, et praamile oli kiire. Aga vähemalt selle siis mõtlesin välja kuidas pood kokku tagasi käib, blondile töövõit seegi, eks :P.
Väga lahe teostus karbil, minu poolt lisandub samuti sildisadu siia ja loodan väga, et aarete ehitamise töötoas on mõni järgmine samasugune juba meile mõistusemurdmiseks kokkupanemisel – mängule oleks see igatahes puhas võit :).
Hiiumaale sõites startisime spetsiaalselt selle aarde nimel varem. Esialgu oli plaanitud umbes tund aga kuna äratus ikka väga edukalt ei läinud, jäi meil umbes 15 minutit varu aega. Õnneks sellest puudu ei jäänud :) Kui oleks rohkem aega olnud, siis oleks Marise kasti jätnud uurima ja ise tsirkust jälginud. Nimekirjas oli aga üks detail, mis tekitas põnevust ja kahtlustasin kohe avaldamise hetkel õiget lahendust :) Sellegi poolest läks kohapeal ikka umbes viis minutit ära. Ja ka ilm hoolitses, et meil igav poleks. Aaret pusides tõusis eikusagilt tõsine lumetorm. Kartsin juba, et sellise tuulega praamid ka ei liigu :D Peale leidu aardest eemale sõites oli aga juba mõne minuti pärast päike väljas ja ilma parimast parim :) Ei tea kuhu musta auku me sattusime...
Aare igatahes on super :) Soovitan ja kiidan ja ootan uusi :)
Reede õhtul olin väsitavast töönädalast läbi mis läbi. Polnud mingit tuju ega motivatsiooni end kusagile õue vedada. Ilm oli kah na nutune ja õnnetu. Aga keegi pidi Siimu Soome poole teele panema ja pühapäeval järgi minema. Eks ma siis otsisin motivatsiooni ja siinkohal tahan öelda suur tänu sõber Hannesele, tänu kellele ma reede õhtul eeltööle asusin, et mõnd mõistatust leida.
Mingi hetk selgus, et professori nutikas pea on otsustanud Nutika aarde kallale minna ja mina võin end ka sinna sokutada. Mõtlemise mängud mulle meeldivad, seega sõitsin õigeks ajaks kohale.
Peagi saabusid teised suure auringiga. Kuna logis peab diskreetne olema, siis ütlen, et see oli üks tore lõbus kamp, kellega oli lahe oma laupäeva veeta ja motivatsioon tõusis sedavõrd, et ema juurde jõudsin alles öösel. Aa, ja me suutsime kasutada hulga rohkem vahendeid, kui seal ettenähtud rivis. Iseasi, kui palju kasu neist oli...
Aare saab minu poolt soovitused ja favo punnid. Suur tänu!
Ega ma muidu pole ennast sinna vedanud, aga lihtsalt mitte midagi muud paremat polnud teha. Kästi siis ühe abivahendi analoog kaasa võtta, mitte abivahendit ennast. Nullis alguses natuke näppisime seda riistapuud ja siis läksid teised natuke eemale ja käskisid hakata kaasavõetut rakendama. Seda siiski ma tegema ei hakanud ja hankisime õiged asjad, mis viisid ka suhtelised kiirelt leiuni, mõnus kaadervärk. Aitäh!
Geopeitus on teatavasti peremäng. Nii me läksimegi kõik neljakesi itsitades eemale, kui Tanel tahtis kaasavõetud asendusabivahendeid proovima hakata - tont teab, annab veel halba eeskuju. Mingi aeg pidasime maha korraliku vaieluse, kas koht on Riisipere või Nissi, ja kui Mari seda kohaliku mammi käest küsis, siis mammi nähtavalt sulas ja pani asja paika - Nissi mis Nissi. Ja kui abivahendite rida oli täienenud ka kommidega "Komeet", võtsime asja uuesti ette. Tore, et peitja on palunud delikaatne olla - muidu ei kannataks see logi üldse trükimusta. Aga aare nagu naisterahvas, vaja vaid see õige auk üles leida ja seal õigesti tegutseda - ei midagi rasket ju? :) Tore vidin, aitüma!
Hilisõhtuses lobjakasajus tekkis mõte aaret uurima minna. Kavatsesin küll nimekirjast kaks asja kaasa võtta, kuid ühe neist unustasin siiski maha. Päris huvitav ehitis, takseerisin ja tutvusin ta konstruktsiooni ja hingeeluga pea pool tundi. Kindlaks sai tehtud nii mõndagi. Näiteks, kuidas oli võimalik logiraamatuni pääseda nimekirjaväliste vahenditega. Peitja on küll juba tõenäoliselt tuuninud, kuid ei välista ka praegu kõverat teed pidi avamist, vahend peab vaid sobilukum olema. ;) Lootust on, et sain ka aru, mis see õige peitja mõeldud abivahend on ja kuidas sellega talitades õigesti laegas avaneb. Seega lähimal ajal tagasi, usku igatahes jätkub...
PS Vihje: Mahaunustatud vahend asja ei ava!
Küll oli ikka kukla kratsimist ja abivahendite sihipärast kasutamist enne kui laegas ennast avas. Suur tänu peitjale nähtud vaeva eest!
Üks linnavurle vajas testimist ja see aare täpselt parajal kaugusel, et sotid selgeks saaks. Kaasa sai võetud erinevat varustust sellest pikast nimekirjast.
Tulemus oli see, et peegliga nägi jube hästi puu taga olevat kaaslast. UV lambiga kahtlaseid plekke ei tuvastanud. 2xAA patareid kulusid gepsu sisse ka ära. Korona patarei jäi rõõmsalt koju suitsuanduri sisse. Magnet teatavasti puitu ei söö. Aare on ju võsas! Õhupalli puhusime täis, aga oksad tegid ikkagi katki - tolku vähe. Taskulambil patareid ju nagunii tühjad, mis tast ikka kaasa vedada. Töötav GPS - kuidas muidu kohale saab? Pangakaardi taoline ese, mida sel korral asendas ID-kaart. Nägu sellel nüüd vähe krimpsus on, aga vähemalt saab pangaaparaadist raha kätte, iluoperatsiooniks.
Kui kõik abivahendid ja mitte abistavad vahendid proovitud said, võttis veidi nõutuks küll. Kuid siis, koputasime viisakalt uksele, tuli päkapikk ja avas ukse! Palun väga! Näitas kogu rändurite kollektsiooni ette ja ühe pisikese pistis taskussegi. Täname peitjat. Mõõdukas annus värsket õhku kulub ikka ära.
Olin Liisi ja Madise juures lauamänge mängimas, kui telefon uuest aardest piiksus. Nende kass ei pane mitte piiksude peale jooksu vaid selle tralli peale, mis uue aardega kaasneb. Hull siblimine läks lahti, samal ajal kui riide toppisime, uuriti mis abivahendid olemas on. Ainult üks oli nimekirjas olevatest puudu. Selle saime hiljem tanklast. Jõudsime esimesena kohale, aarde leidsime kiiresti. Sama ei saa öelda selle avamise kohta. Proovisime mitut erinevat varianti... üle kahe tunni kulus aega. Madisel sai vist lõpuks seal passimisest villand ja otsustas õiget asja proovida. Aare on tore, suured tänud peitjale!
Sattusin töösõidul liiga lähedalt mööduma, et mitte seisma jääda. Pooled asjad olid küll vajaminevate asjade listist puudu aga ega se ei takista maastikuluuret tegemast. Kohapeal kiikasin seda üllitist mõne minuti ja suundusin autosse abivahendi järgi. Varustanud ennast listivälise abivahendiga suundusin metsa tagasi. Tubli 5 minutit otsisin uuesti seda laegast enne kui selle uuesti ilma GPSita üles leida suutsin. Abivahend aitas hästi ja peagi oli kast lahti. Ei saa aru mida seal kauem mõelda on? Sportlikust huvist helistasin ka peitjale, et kuidas se tegelikult lahti peaks käima. Kõigepealt sain vastuseks, ah sa suller, nüüd tean mida seal veel tuunima peab, et selline petutegu enam korduda ei saaks.
Lahe asi tegelikult.
Mina ja mu geo-kaaslane olime end juba teki alla mõnusalt sisse seadnud kui 'ding-dong' käis. Avasin uue aarde. Ooo... Harjumaal ja võrdlemisi ligi. Üks osa minust tahtis kiirreageerida, teine osa minust oli rahul sooja voodiga. Umbes 10minutit otsisime UV äppi ja arutasime, kas leiame kõik nimekirjas olevad asjad kodust ja kas üldse peaksime voodist tõusma. Lõpuks korjamise vajalikud asjad maja pealt kokku. Kaaperdasin suitsuandurist ja kaamerast patareid, kiirelt sai õelt peegel küsitud, isalt taskulamp, Ianil oli selleks ajaks UV lamp alla laetud, külmkapi pealt saime magnetid, kaardid olid rahakoti vahel, õhupalli asendas üks ootamatu vahend, gps oli telefon ise. Panime rutuga riide ja asusime õhinaga teele. Autosõit möödus kiirelt. Rääkisin Ianile, et leidub selliseid hulle (heasmõttes) geopeitureid, keda ei takista vihm, lumi, torm ega kellaaeg kui kaalul on esmaleid. Ma ei pane seda pahaks. Kohale jõudsime vist 23 ajal. Sinine auto oli juba kohal. Metsas sähvisid valgusvihud. Isegi kägu oli talvitumast tagasi metsa tulnud. Katsusime aaret igalt poolt, välistasime abivahendeid ja katsetasime ikka uuesti ja uuesti. Nalja sai! Umbes peale tundi väsis minu geokaaslane ära - külm näpistas ta varbaid -, sain aru, et ta tahaks koju juba. Miks te seda kasti nii kaua peate vaatama, lugesin ta silmist. Minu rolliks jäi taskulambi hoidmine, samal ajal kui teised tegid naljatrikke. Aeg tiksus, kätte oli jõudnud juba järgmine päev. Aktiivne Madis ei andnud alla. Kui see uks lõpuks lahti tuli, plaksutasid kõik õnnest käsi ja ohkasid:"Lõpuks!! Me teadsime!! Oh... Mis kiusuaare!! Logiraamatusse sai viis nime FTF järel. Koju jõudsin peale ühte. Mulle meeldis see öine seiklus. Magus uni viis mu kiirelt unenägudemaale.
Kui õhtu kätte jõudis, hakkas Kristelil vist igav ja ta tahtis meile külla tulla. No mis seal's ikka, mängisime natuke lauamänge. Mina kaotasin pidevalt ja ei edenenud see asi. Ja kui siis see mäng ette võeti, kus ma hea olen, läks Krissu mingi blingblingi peale kole elevile. Kass oli silmnähtavalt segaduses - heli oli nagu vale, aga sahmimine hakkas ikkagi pihta. Siis tulid ka kaks tuttavat piiksu ja kassil ka asi selge - inimesed tulevad jälle alles hommikupoole ööd koju. Kolme peale olid meil peaaegu kõik abivahendid olemas, ainult üks oli puudu. Selle saime tee pealt kaasa haaratud. Kohapeal ei paistnud kedagi ja asusime tööle. Hiljem tuli ka abiväge. Kõik sai vist läbi proovitud, isegi auto esmaabikarp läks kasutusse (õnneks mitte sihtotstarbeliselt). Rohkem ei saa siin väga lobiseda, eks igaüks vaatab ise järgi :) FTF ja Madise 2000. leid läksid kirja kell 00:40, aga nagu nüüd kuulda oli, jäi üks oluline asi logiraamatusse hoopis märkimata :D Aitäh toreda aare eest ja häid ideid edaspidiseks!
Uudishimu ei andnud rahu, pidin ikka vaatama minema. Vinge värk! Aga mul läks nõksa vähem aega, ainult 4 minutit. Tänud peitjale! P.S. Aarde ümbrus oli suitsukonisid täis. Nii ei sobi! Koristasin ära.
Näideldud ning vastlakuklid söödud, olime jõudnud Mustamäele, otsinud tikutulega parkimiskohta taga (leidnud selle mõnesaja meetri kaugusel majast) ning mängisime Kristeliga kolmekesi lauamänge. Kuues võtab oli just läbi saanud ning tegelesime Ligretto reeglite selgitamisega, kui järsku Krissu tõmblema hakkas - uus aare! Kass veel seda häält ei teadnud karta, aga hetk hiljem hakkasid ka minu ja Liisi telefonid hääli tegema ja selle peale jooksis kass teleka taha peitu. Vaatasime, et mõistatus ning käisime kähku vaja võivate asjade nimekirja läbi. Kuulge, meil ju peaaegu kõik olemas, ainult SEE on puudu. Pole väga kaugel ka, lähme! Teepeal hankisime viimase puuduoleva abivahendi ning 22:35 jõudsime aarde juurde. Uurisime seda vinget asjandust ühelt poolt, teiselt poolt, alt, ülevalt, eest, tagant, vaatasime enda abivahendeid ning mõtlesime, millist oleks õige pruukida. Mõne aja pärast liitusid Halliki ja Ian ning tegutsesime edasi. Virtuaalseid kanaleid pidi saime teada, et aarde juurde sügeleb ka Erko, aga tõbisus ei lubanud jalgrattaga külmetama tulla. Diskreetsuse huvides tuleb nüüd pikk pikk osa vahele jätta ning edasi saab kirjutada alates 00:40-st, kui saime lõpuks logiraamatu kätte. Ehk siis jah, 2 tundi ja 5 minutit (kiiremad jõuavad selle ajaga Tallinnast Tartusse) kulus selleks, et saaksime logida. Rõõmuhõige oli selle pika pusimise peale suur, eriti rõõmsaks tegi minu ilusa ümmarguse leitud aarete numbri täitumine - kokku 2000 leitud aaret meil ja mujal maailmas. Panime logid kirja, tegelesime rändurite vahetamise ja avastamisega ning üsna pea asusime tagasiteele. Kõhud olid tühjad ning see mure oli ka veel vaja lahendada. Peitjale suured kiidusõnad - meisterdas aasta aarde kandidaadi valmis, tubli! Väga äge aare, soovitan soojalt! (külmal ajal soovitan ka soojalt riidesse panna, aarde juures võib kauem minna). Edukaid leide järgnevatele!