Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Ralfwind, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel.
Aare asub mahajäetud liivakarjääris. Inimene pole siit liiva kaevandanud 25-30 aastat ning inimjalg satub siia kanti harva. Seevastu võib siin aga kohata salakavalaid metsloomi, kes on uuristanud palju urgusid. Sinu ülesandeks on leida aare, mida valvab kämbla suurune kivi.
Kivinõid on valmis pannud piirkonda ka lõkke, mida tohib süüdata ainult üks kord aastas, novembri kuu neljanda neljapäeva südaööl. Lahkudes kustuta lõke liivaga!
Viimane Öökulli aarde geo-otsija, tuvastas, Et "urunõid" oli tegutsenud ja uruloomad kohale kutsunud. Seetõttu aare veidi ümber paigutatud volitud innuka geopeituri poolt. Uued Koordinaadid päisesse lisatud 11.04.2016
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: võsa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5CWWG
Logiteadete statistika: 97 (98,0%) 2 1 3 2 0 0 Kokku: 105
Aarde mõte jäi arusaamatuks. Ja läbi ligemärja teekonna aardeni tegemine pani ikka kurja vanduma. Tehtud sai ja punkt kaardil roheline. Tänud seegi poolest
Mõnus metsatukk, võimsad kuused ja leitud nii lõkkepuud(ei süüdanud) kui ka aare.
Siin oleme kunagi mitteleiuga lahkunud,õnneks tänane käik lõppes leiuga.Aitäh!
Jalutuskäik naaberaarde juurest siia ei võtnud peaaegu üldse aega. Läbi metsatuka jalutades kohtasin öökulli asemel vahvat oravat. Aarde leidmisega muret ei olnud. Juhendil oli aarde nimeks märgitud Lõuna-Eesti haigla. Tagasiteel nägin ka urgusid ja lootsin, et nende elanikke ei kohta. Aitäh!
Nagu Kristel ütles, et siia ei tuleks ei iial. Aitäh peitjale. Logitud!
Lisasime kuivuse mõttes uue logiraamatu topsikusse topsikuga.
Siia ei satuks eluilmaski. Aitäh geopeitus! Sääsed kostitasid meid eriti meelsalt.
Eks otsida ikka mõnevõrra sai, aga liiga kaua õnneks liivakastilusti ei jagunud ja jäi see linnuke näppu.
Potsataja juurest liikusime Öökulli juurde. Rohi ei olnud veel nii kõrge, et sai üsna kerge vaevata karjäärini. Aare avaldus kiiresti, tänud.
Konteiner oli alles, aga sisuks ainult patsikumm ja kellegi kleebis, mis kunagisest logiraamatust oli lahti pääsenud. Panime uue lehekese konteinerisse, aga kindlasti soovitaks omanikul üle vaadata. Tänud!
Tjah. Paistab olema taas kohalikele ette jäänud. Leidsin topsi sobiva uru lähedusest, kaas mõni meeter eemal. Patsikumm ja kleebus olid alles. Torkasin urgu tagasi ja pitseerisin kiviga, aga kardetavasti tuleb varsti uus rünnak. Tänud peitjale, aga vajab uuendamist.
Tuulasime kõik augud ja urud läbi, kuigi kirjeldusele vastav koht oli ka aga aaret ei sisaldanud. Lahkusime metsast ja olime vast kõndinud mõnikümmend meetrit, kui leidsime topsi põllu servast.Tuulasime veel seal ringi, nina maas. Kümmekond meetrit eemalt leidsime patsikummi ja veidi eemalt rohelise klepsu 2019 aasta külastusega. Logiraamatut leida ei õnnestunud. Egas midagi, rebisime märkmikust paar lehte, viisime topsi tema peidukohta tagasi. Tuld ei teinud. Tänud
Telefoni abil oli karjäärini küllaltki keeruline jõuda, aga kui kohal, leidsin aarde kohe. Aitäh peitjale!
Peale Potsatajat liikusime naaberaarde poole. Siin oli juba pinnas nii hea, et kasvav rohelus oli kohati õlani. Sumpasime sellest märjast massist läbi ja jõudsime auguni metsa serval. Et siis karjäär oli kunagi. Saime kah targemaks. Aare tuli kiirelt välja, kõik korras.
Selle juures läks ikka väheke pikemalt. Mitte ei suutnud seda õiget kohta leida, kuid lõpuks siiski, tänud.
Peale Potsatajat öökulli juurde. Urgude valik seal päris suur. Aare tundus olevat kaardil märgitud asukohaga võrreldes natuke nihkes, aga sama mitte häirivalt. Leid tuli kiirelt
Mõnus väike jalutamine Potsataja juurest. Aare jäi hetkega silma, panime nimed raamatusse ja kuna isu võsaotsa uuesti teha ei olnud, siis lahkusime inimese kombel. Tänud aarde eest!
Siia siis lähenesime potsatajast lõpuks nagu ka peitja ise on soovitanud. Jalad said märjaks juba enne potsatajat, aga ega see meid ei morjendanud. Kodus sai pärast sooja jalavanni, kuuma teed ja mingit lihtsat filmi vaadata, et igati tasus need varbad märjaks ja külmaks saada! Aitäh peitjale!
Eelmine kord oli kõik palju vähem metsik ja keerulisem. Seekord aitas metsikus just leiule kaasa. Aitäh!
Kui juba Potsataja logitud sai, siis otsustasin ka Öökulli juures ära käia. Veidi sai liiga kõrgel turnimas käidud, kuni viimaks jõudsin õige peidukani. Logi sai kirja ja suundusin tagasi auto juurde. Enne Tartusse suundumist käisime Kalarestoranis kõhtusid täitmas ja vaadet nautimas. Täname!
Selline urgudega kohakene siis leidus heinamaa kõrval, käidud. Tänud peitjale.
Ammu pole nii põhjalikult heinamaal jalutamas käinud. Aitäh!
Potsataja juurest jalutasime Öökulli juurde. Sutsuke otsimist ja käes ta oligi. Urgusid oli tõesti päris palju, ju siis igati eluks sobilik see paik siin, ja mitte ainult öökullidele. Tänud aarde eest!
Naaberaarde juurest jalutasime siia, Kerli juba imestamas, mida ma tarbinud olen ja ega ma liiga palju neid kuusevõrseid seal eelmise aarde juures ei närinud, sest "no nii ilus on vä" ja "minu hingemaastikule sobivad need kumerused, mis Lõuna-Eestis on". Vaene Kerli, ei ole tal minuga koos lihtne käia aardejahil :D Aitäh imekaunisse kohta jalutama kutsumast!
No kus siin oli alles urgusid. Ühte lasin ka valgust sisse ja mingi liikumine seal toimus. Rohkem ei kippunud oma nägu nende aukude ette ajama. Otsimisel keskendusin liialt ühele kindlale piirkonnale ja seetõttu kulus märgatavalt rohkem aega kui sama seeria arhiveeritud aardele.
Mõnus jalutuskäik kaunil kevadpäeval. Aitäh! Aare oli korras!
Pangodi 3/5. Koht vinge, leid kiire. Tulime naaberaarde juurest otse ja nautisime ilma. Lõket ka põlema ei pannud kuna kuupäev ei klappinud. Tänud!
Siia aardesse jalutasime Potsataja juurest otse üle põldude ja karjuste. Alles peaaegu nullis olles avastasin, et see ju lumega raske. Kämblasuuruse kivi leidmine 30cm lume seest tundus tõesti ilmvõimatu. Leid tuli täiesti kogemata, kummalisel kombel polnud just sinna kohta lund üldse sadanud, maapind lausa paistis ja tuttav rohelise korgiga topsik torkas kivi alt ilusti silma. Auto poole tagasi jalutades avastasime kogemata, et vähemalt ühes elektrikarjuses oli vool täitsa sees. Tegime siis lihtsalt pisut suuremaid väljatõsteid ja pagesime autosse :) Aitäh aarde eest!
Jalutuskäik Potsataja 3 juurest oli igati meeldiv, kuna ilm oli soe ja suvine ning vaade lummav.
Kritseldasin logi vabasse ristnurka. Paaril peituril see võimalus veel avaneb, edasi on logiraamat tõepoolest täis
Aadevalvurist rebase elupäevad olid otsa saanud, aga leidmist tema maised jäänused ei seganud. Aitäh!
Sõitsin autoga vana karjääri servale. Vihmasadu oli järgi jäänud, väljas oli täitsa pime juba. Telefoni geps pani natuke villast ja juhatas mind alguses metsa. Katse kaks lõppes aardeleiuga.
Lihtsalt jalutasime rebaseurgudeni, logisime aarde ja kõndisime tagasi. Aitäh!
Huvitav koht. Rebastele tundub kah arenduspiirkonnana meeldivat. Aare ok.
Kena jalutuskäik loojuva päikesega ning kaugelt märgatav aardepeidik. Aitäh!
Peidukas oli eemalt juba väga kutsuv. Ja leidsimegi sealt aarde. Tänud mõnusale jalutuskäigule meelitamast.
Leitud karuonu-5000 aardetuuri käigus. See oli põnev koht. Tänud juhatamast.
Panime auto kenasti soovitatud parklasse ja hakkasime mööda rada astuma. Mingi aja pärast panin siis gepsu käima, et Öökull 1 pidi ju esimene olema. Ups, juba ammugi möödas, tulime siis tirinal tagasi kuigi oleks võinud ja viimaseks ka jätta.
Meie koer,kel tõuomaduste järgi puudub jahikirg,ajas mööda põldu taga kitse, nii et kasvõi hing väljas ja täielik mälukaotus käskude ja oma nime suhtes :) Logitud.
Jalutasin aardeni märjas rohus Potsataja 3 juurest edasi. Tänud jalutama kutsumast.
Augu põhjas oli kellegi väga suurejoonelise sissepääsuga koduurg. Kaua ei luusinud, kivi leidsin kiirelt. Logirull oli veidi niiskevõitu ja ilma minigripita. Aarde juurest oli tagasi jalutada mõnus, selline vaade võiks tihedamini teele ette jääda. Tänud!
Parkisin auto aarde kõrvale ja pistsin logi kirja. Veidi nautisin veel autos olevat konditsioneeritud jahedamat õhku ja astusin välja leitsakusse, et naaberaarete juurde jalutada. Krantsid lonkisid ka järgi ja võtsid igas varjulises kohas kõvast tempo maha, nautimaks veidigi normaalsemat kliimat :D. Tänud!
Pisut imelikud aarded mu jaoks, aga leitud ta sai suhteliselt ruttu.
Juuhuuu, minu 100. aardeleid! Lähenesime alguses veidi valest küljest ning teise keelava sildini jõudes ei hakanud enam edasi tungima. Veidike tagasi ja uus katse. Siis läks juba kõik ladusalt. Tänud!
Mõnda aega sai otsitud, ka urgudesse vaadatud aga kedagi ei paistnud kodus olevat. Leitud ja logitud.
Sellest karjäärist ammutatud materjalist vist reilbooltiku tarvis ei piisaks. Aare oli ilmses kohas, ka lõke oli püsti ja süütamata. Kuused on siin ilusad, muud kommentaarid on liigsed.
Uruloomad olid karjääris kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud. Õnneks me neile peale ei sattunud ja saime rahulikult toimetada. Toimetasime korralikult, nii et aare ka ennast välja andis sealt, kus keegi meist juba korduvalt otsinud ei olnud.
Lõpus neid urge jagus ja samuti tabas meid teatav geopimedus. Vaevama jäi küsimus, kes on urukeste omanik. Lahkudes jäid karjääri serval silma hobuse ekskremendid, no las ta siis seal elab. Tänud.
Tuli lihtsalt mööda georada turnida ja varsti ta näpus ka oli. Aitäh
Väike jalutuskäik ja kui mul olid muud urud uudistatud, läksin ja võtsin aarde sealt, kus kaaslane just seisnud oli. Keegi oli jah kõvasti seal ehitanud aga õnneks oma villast välja ei tulnud. Aukude järgi võis oletada, et väike olend seal just ei pesitse. Tänud, see oli tore koht!
Potsataja 3 juurest jalustasime selle juurde. Täitsa omapärane maastik oli aarde juures ja urgusid olid ka kõik kohad täis. Ühe juures olid isegi värsked jäljed, aga elanikku ei kohanud. Aitäh peitjale.
Potsataja juurest loogiline jätk siia.Nulli tabamisega läks veidi aega,aga logitud ta sai.Nüüd potsatajate ja öökullidega ühelpool.jään Geenasid ootama.Tänud peitjale!
Sekundaarse öökulli juurest seadsin sammud siia. Väga meeldiv jalutuskäik oli ja kena vaade paljude kaskedega. Liivakarjäärina kujutasin küll midagi teistsugust ette :) Aarde leidsin kohe. Urgusid tundus seal ka tõesti omajagu olevat. Nimi kirja ja suund potsatama.
Uus tops on kaanega, küll aga on põhjalaiuse minutid natuke teised - 11,300 - ja uru asemel on teemaks praegu puujuured. Aga vaatame, mida peitja ise asjast arvab.
Jätsime samasse kohta, kuhu eelmised leidjad ta varjule panid. Igasugused urud on siin kahtlased, võivad peita igasuguseid olendeid. Kirjutasin peitjale, kas loobuda äkki urukontseptsioonist ja asuda puujuureallapeitjate hulka.
Ei läbenud suve oodata. Kuna teekond viis kaunis lähedalt mööda, otsustasime veelkord proovida. Oli isegi abivahend kaasas, aga esialgu olid ikka tühjad pihud. Olime juba loobumas, kui nägime metsa all midagi valendamas. Oliga topsik, aga ilma kaaneta. Õnneks sisu täiesti kuiv ja kasutades kohaliku materjali, sai tagasi peidetud. Tops pole enam urus. Kes järgmisena otsima läheb, palun võtta meiega kontakti. Aitäh.
Sügav talv on selles karjääris. Kõik külmunud ja lume all. Suvel tagasi.
Teekond POTSATAJA 3 juurest siia oli kesksuvise imaga tõsiselt meeldiv, aitäh juhatamast! Ei tea miks see ÖÖKULL just number 1 on ja ligipääsuraja alguses ÖÖKULL 2, loogiline järkord oleks nagu vastupidi. Mitte, et see üldse mingit reaalset tähtsust omaks :o)
Aaret otsisin päris kaua ja lõpuks leidsin täiesti suvaliselt maapinnal lebamas, küll endiselt kivi külge kinnitatuna, aga antud koordinaatidest üpriski kaugel. Viisin nullile lähemale kirjeldusele vastavasse kohta, kivi on maapinnal näha, kämbla suurus vastab küll lapse omale. Lumega leidmine suht lootusetu.
Kui neid puid vaid ees ei oleks siis oleks seda urgude, koobaste kohta juba eemalt märganud ;).Nüüd saime aga nägijateks alles ninapidi serval seistes. Tänud!
Teel aarden nägime kõigepealt ilusat prisket rebast, aarde juures aga veel kährikut. Vana karjääri nähes oli selge, miks neid siin nii palju liigub - koht on ju ideaalne uruloomade kodu. Ei tahtnud kätt urgidesse toppida, pole kindel, kui hästi see näljastele rebasepoegadele võiks maitsta... Õnneks ei tulnudki sügavale kaevuda ja saime loomad rahus oma toimetusi tegema jätta.
Ettevalmistus Porijõe trailile siirdumiseks, trenn või nii. Ei osanud ka idagi oodata ega arvata, eelarvamus oli suur, aga kui mitte muud, siis ilusa ilmaga mööda Lõuna-Eesti kupleid jalutada võib ikka. Ja jalutuskäik saigi tore, aarded olid selle juures pigem boonus. See oli neist kolmest ehk kõige huvitavam, vähemalt üks urg on kindlalt kasutuses. Õnneks ei pidanudki kaua otsima, saime kohe näpud taha - ja eks see tee ka meele rõõmsamaks. Tänud!
See aare ei tulnud kergelt. Läbi lume vajus jalg õnneks ainult ühte salakavalasse urgu, aga nulli lähistel ei tahtnud gps enam satelliite näha, mistõttu otsisin umbkaudu. Sain ikka päris palju urge läbi vaadata, logisid lugeda ja mõtlesin juba ära minna, kui otsustasin üht urgu veel põhjalikumalt kontrollida. Seal ta oligi, see aare. Ainult mingi kirjelduses nimetatud salakaval loom oli urgu kasutanud ja aare paiknes paksu ning pooleldi külmunud liivakihi all. Ma nii hästi tagasi ei peitnud. Nüüd siirdusin tagasi Öökulli 2 poole, mis esialgu märkamata jäi.
Vaatasime, et teisena leidmise võimalus on ikka veel saadaval ja lendasime koos Rudolfiga peale. Esimesena üllatas Pangodi ristmikul kerge miinuskraadi ja uduvihma koostöös tekkinud jäitekiht, mis JOKK-rehviga kiirelt ettevaatusele sundis.
Esmalt panime õigest kohast ka mööda ja jõudsime keelumärgini. Siis tagasi ja parkisime minu jaoks juba tuttavasse kohta teise öökulli kõrvale. Rudolf otsis esmalt selle üles ja siis esimese poole ajama. Pime, poolteist miinuskraadi ja tähistaevas, päris äge. Traktoritee viis otse karjääri juurde ja väikse ringivaatamise peale paistis ka aare kätte. Tuligi STF, kell oli vist 23:17. Tagasi jõudes näppisime veel veidike elektrikarjust, mis kergelt lühises oli ja sädet lõi. Täitsa vahva jalutuskäik, aitäh!
Esimese öökulli juurest siia väike jalutuskäik ja korras. Aare jäi kiiresti silma. Aitäh!
See EI ole esmaleid. See on admini palvel auditeerimine.
Algul püüdsime läheneda lähimat teed mööda, aga see lõppes Roosi talu väravas, kust ei tihanud siseneda. Tegelikult on aardel sobiv lähenemiskoht ilusti kirjas, sealt on väga mugav jalutada. Kopad olid maaparandustöid teinud ja maa kohati mudane, väsinud kopad puhkasid sealsamas. Aarde juurde jõudnuna ootas ees täpselt kirjeldusele vastav vaatepilt. Lõkegi ootab tegijaid :-) Aarde leidsime esimesest vaadatud urust, peidetud just nii nagu kirjelduses öeldud.
Kui aardel karp tugevama ja niiskusthoidvama ning logiraamat korralikuma raamatu-vihiku vastu vahetada, saab sellest täitsa normaalse aarde. Hea vaade suvilarajoonile ja kena metsaalune on seal ka.
Aitäh siia kutsumast! Öökulle ei kohanud :-) Paar lömmis joogipurki korjasime aarde lähistelt prügisse.