Tundub, et ei ole hea koht aardele. Viisin tegelikult topsi juba kuua aega tagasi omale kohale aga ei jõudnud asja avaldadagi kui juba tops läinud. Kuna dionosaurus vällama lehel selle asja arhiivi saatis siis mingu ka siin.

Kohapealt tulnud info kohaselt on tops kadunud.

Või ehk ei ole ja oli parasjagu kellegi käes?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Kuna just eile sai Matsimäe järves sulistamas käidud, siis meenus, et Kloogal mul selline aare täitsa leidmata. Ega ma polnud selle vallutamist kunagi planeerinud ega mõelnudki, kuna veega mul suhted just kõige kuumemad pole. Aga aarde nimel ületan ma end pidevalt. Ei mingit mugavustsooni. Muidugi olid veeolud soodsad (Matsimäel oli siiski soojem) ja mugusid siblis kümneid ja kümneid mu ümber aga vaevalt, et kedagi huvitas, mida ma seal tegin. Aitäh!

 1 

Hommikul kodus sai sellelegi aardele pilk peale visatud ja Salme otsustas igaks juhuks trikoo kaasa haarata. Kindlat leiuplaani polnud, sest ei teadnud kui soe on vesi, kui palju on mugusid ja kui keeruline on aaret kätte saada. Aga valmisolek otsinguteks igatahes oli.
Klooga järvest esimest korda mööda sõites läksime asja uurima. Rannas päevitajaid ikka oli ja vees sulistas ka lapsi. Kuid olukord oli üsna paljulubav ning otsustasime, et käime müttame Polügoonil ära ja siis on just paras aeg ennast natuke vees jahutada. Nii me mõne aja möödudes taas siin olime. Salme pani trikoo selga ja läksin ujumissillale jalgu kõigutama. Salme võttis sisse positsiooni vees ja mina sillal ning kui oli õige hetk, siis kiired liigutused ja oligi aare käes. Midagi hullu või keerulist siin polnud. Logiraamatut avades nägime, et oleme sellel aastal lausa esimesed külalised. Nüüd igal juhul selle aarde leiuhooaeg ja Salmel ka suplushooaeg avatud.
Pärast aardeleidu otsustasime siinsamas järve ääres pidada ka lõunapausi. Ilus koht ja ilma aardeta poleks siia küll sattunud. Aitäh, väga mõnus leid!

Ujumishooaeg avatud!

Üks aaretest, mis on olnud mulle suhteliselt lähedal, aga tundunud raskelt kättesaadav. Sel korral oli maapäästele veepääste appi tulnud ja oli kohe julgem tunne logiraamatut püüdma minna. Kokkuvõttes võib öelda, et polnud seal keerulist midagi - vesi polnud aarde juures väga sügav ja hingamiseks jäi ka piisavalt võimalusi :) Kuna pärast logimist tundus vesi veel mõnda aega soojana, sai seal veel mõnda aega ligunetud. Aitäh!

Ilmad pole enam suviselt soojad, kuid ma ju tean, et vesi nii kiirelt ei jahtu. Igaks juhuks sai ikka kalipsod selga tiritud. Minu jaoks on see lihtsalt nii sisse harjunud liigutus.. armastades vett leiad hoolimata külmapelgusest alati võimaluse. Aarde leidmine ja logimine käis väga kiirelt. Hoopis veest välja saamisega oli raskusi. No lihtsalt niii mõnus on see hõljumise ja voolamise tunne. Tänan peitmast.

Ilm ja vesi olid ujumiseks piisavalt soojad ja nii siis otsustasimegi siia aardejahile tulla. Tänud!

Kodust liikuma hakates oli väljas 29 kraadi, tee peal tuli veidi vihma ja kui kohale jõudsime oli väljas 18 kraadi :D Aga no krt, kui juba plaanis oli siis tuleb ära teha. Aga ilm läks tasapisi aina ilusamaks ja soojemaks. Vesi oli nagu supp :) tänud

Selle suve esimene vette minek. Vesi oli külm ja kaua liguneda ei viitsinud. Tänan ujuma kutsumast.

 1 

Rand oli veel rahvast täis, kuid jõudsime kohale ajal, kui lahkumisi oli rohkem kui saabumisi. Lasime lapse ujuma, passisime natuke niisama ja tegime veidi eeltööd. Laps on muidu paras saarmas, aga täna ta pelgas kalu, seega temast esialgu mingit abi loota polnud. Egas midagi muud kui endale ujukad selga ja...no tore - laps oli vahepeal oma hirmudest jagu saanud ning edastas mulle topsiku. Logiraamat oli kergelt niiske, aga logida sai. Aitäh. Väga lahe aare vahelduseks ja just sellisteks ilmadeks.

Tänase palavusega sattusime siia ujuma. Kohapeal avastasin, et siin on aare ja veel päris raskes kohas. Õnneks oli 11-aastane suslik kaasas, kes keerulise töö ise ära tegi. Ma lihtsalt pidin kinnitama, et ahvenad ei söö inimesi. Pärast ujusime veel ringi, kuni kõht tühjaks läks. Koht meeldis, aitäh!

Läksime täna võrratult ilusa ilmaga ujuma. Ühel hetkel meenus, et siin on ju aare võtmata. Tõime autost pastaka ja ootasime võimalikult head momenti millal logima minna. Aare kättesaadud ja logitud.

uuuuh, tänud aarde eest! :)

Ei leidnud. Suur muguoht.

ei saanud otsida, mugud võtsid päikest

Kuna golfiraja lõpus õnnestus Ergot-Liisi kohata, siis ässitasin nad seda topsi ka vaatama. Natuke romantikute järgi ootamist ja väljavalitu saigi topsi lagedale toodud. Tänud aarde eest!

Meil oli üks vapper

Peale lõkkeõhtut oli paras ennast mingisse veekogusse kasta. Mõtlesime, et ühendame kasuliku meeldivaga.

Mõnus suplus palaval päeval, tänud.

 3 

Paldiski rannas oli väga mõnus lõbutseda ja laiselda, kuid meretuul pikalt vees sulistamist ei soosinud. Tuli mõte, et kasutaks ujumishuvilisi lapsi ära ja suunaks nad ka teatud järve suplema. Kui selgus, et ka Kaupo ja Tarmo on samas kandis liikvel ning tahaksid väikest jahutust, sai plaan paika ja varsti kohtusimegi Klooga järve ääres.
Mugusid oli nii palju, et meie väikesele silla peal ja all askeldamisele ei pööranud keegi mingit tähelepanu, mis selles ikka tähelepanuväärset peakski olema, et paar last muuhulgas ka vahepeal silla alt läbi ujuvad..
Tessa, Taavi ja Kaupo lõbutsesid vees, samal ajal oli minul sillal ikka kõige vastusrikkam roll.. õiges nullis seista, nagu muuseas jalgu ja käsi veekohal siputada, et konteiner märkamatult vastu võtta, salaja logida ja ujujale tagasi ulatada jne.. Tänud peitjale!

Siin oli paras väike paus teha ja ujumas käia. Kolmas kord meil kohal olla ja nüüd tuli leid ka ära. Mõnus suplus.

Teised olid juba täna ujuda saanud, siis mina tahtsin ka ikka ühe supluse teha, nii me kohale vurasimegi. Rahvast oli siin nagu alati piisavalt, aga meid oli ka paras kamp, kes mulle suitsukatet tegid. Nii, et läks lihtsalt ja pealegi kaks toredat asja korraga, sain ujuda ja aarde logida. Tänan.

 6 

Minu jaoks oli ka see leid täna auvõla tasumine. Kui eelmine kord sai teist leidmise võimalust kasutatud, kui peitja ette näinud oli, siis seekord ujusin kohale, võtsin aarde ning käisin kaldal logimas. Aitäh aarde eest! Vesi on soe ning ilm ilus. Kellel veel käimata, siis on paras aeg Klooga järves ujumas käia :)

Lokke lehvitamas

Ilm soosis m6nusalt takka et üks rannakülastus ette võtta. Kui esimese hooga taheti Laulasmaa randa minna, siis pakkusin välja et järvevesi on soojem kui meres. Koha peal lootsin ise kuiva nahaga pääseda ja mugulased enda kasuks tööle panna, kuid yhe jaoks oli vesi külm ja teine kartis seda viimast lõppu. Ei jäänud siis ka minul muud üle kui et ise trussikud märjaks kasta. Pärast sai tükk aega peesitatud ja muguvabamat hetke oodatud et tagasi panna. Väga simpel teostus aga samas täitsa omamoodi. Meile igastahes meeldis ;) Tänud peitjale

leitud , kuupäevA ei mäletagi

Ujumiseks hea vesi ja rahvamurrud ka ei seganud

 8 

Plaan oli poistega täna aega veeta. Miskipärast aaretest nad väga huvitatud polnud. Pakkusin ujuma minna. Suure hurraaga oldi nõus. Esimese hooga tehti ühisrinnet veekeskusesse minna. Tegin siiski ruttu selgeks, et suvel on mõnusamaidki kohti ujumiseks. Meri aga külm, ega ma tegelt sinna ei plaaninudki neid viia. Klooga järv ootab juba ammu taaskülastust. Talvel ma siin ilma eeltööta käisin, aga läbi jää ei hakanud ennast kohale pressima.

Kui järve äärde jõudsime oli parklas ees 2 autot ja suvitajaid 3 seltskonda. Liiga vähe, tundus ohtlik. Chillisime niisama. Võtsime päikest ja ehitasime liivalosse. Vahelduseks imetlesime luikesid ja üks meist käis ka korduvalt sillalt hüppeid tegemas. No et teised suvitajad ikka harjuks sellega. Umbes tunni pärast oli rahvast juba rohkem ja pilt segasem. Pärast järjekordset peakat maskeerisin ennast silla inseneriks ja kadusin konstruktsioone üle kontrollima. Kõik tundus OK olevat ja kobisin kaldale logima. Melu jätkus ja pärast paari hüpet umbes tunnikese möödudes olin ma taas silla pärast mures, kõik oli endiselt korras. Kiiret meil polnud, peesitasime rannas veel kolmandagi tunni. Kui meie lahkusime oli parkla ja rand juba täis. Ei teadnudki et selline popp koht siin

Mingil hetkel auto juures asjatades muutusid mu meeled järsku erksaks, kuulsin sõna GEOPEITUS. Tekkis vastupandamatu soov teada saada kellega tegu ja läksin juttu puhuma. Noored kes olid hiljaaegu Rummust kogemata aarde leidnud olid asja vastu suuremat huvi üles näitamas. Tuli välja, et nad olid juba päev varem ka siinse aarde üles otsinud. Taaskord aga pidin kuulma sõnu, et geopeituse lehele nad regatud ei saanud ja kuna GC konto tuli libedalt siis eesti lehe vastu rohkem huvi ka polnud. Ime läbi olid nad isegi C:geo üles leidnud ja toimetasid sellega. Mul ikka õnnestub nende värskete mängijate otsa koperdada. Lühikese aja jooksul, juba teist korda.

Rand oli mõnus, soe ja puhas, usun et on siia teinekordki asja. Täitsa meeldis, tänud.

 2 

Me sõitsime just kindralite punkrist kodu poole kui Mariann meile oma sooja vett ja inimtühja randa reklaamiva teaseripildi instasse vaatamiseks välja ladus :D. No ja muidugi pidime siis meie ka kohe järve äärde liduma, sest nii perfektse kombinatsiooniga võimaluse kogemata sülle kukkumist poleks ju rohkem tõenäoliselt kunagi tulnud… :D.

Töö jaotasime kohapeal nii, et mina otsisin välja peidukoha ja Laur käis tõi meile aarde logimiseks, Indy sekundeeris meid mõlemaid… Täiesti muhe värk, peitja poolt ei mingit kiusu, õige koht lausa lahkesti rasvaselt ära ristitatud. Huvitav et ma seda ei mäletanud, sebisime kunagi seal ju tükk aega ringi… :D. Aga tehtud nüüd siis meil ka see kloogakas, ehkki jah, avaldumisjärgsest kiirreageerimise mitteleiust enam kui 2 aastat hiljem (mitte paar kuud, nagu ma 2016 märtsis entusiastlikult välja hõikasin :D). Nu ja nüüd tuleb mul endale pika paksu kalipso ostmiseks ka uus põhjus välja mõelda, sest seni oli just see Leho aare mulle vabanduseks, miks taolise asja geovarustusse soetamine on vältimatult vajalik… :D

Marianni teaseripilt ;)

Nii, kus on?! :D

Tehtud! :)

 6 

Tulime kindralite punkrist, kui Maris nägi Marianni fotot Klooga järvest. Ma olen ammu lubanud, et käime suvel ära ja õhtu poole kui inimesi vähem. No ja tundus, et see päev oligi siis lõpuks käes kui pidime asja ette võtma. Käisime kodunt kiirelt läbi, püksid ja rätik kaasa, ning minekut. Ma küll lootsin natuke, et paadisild on kalamehi jälle täis ja siis ei hakka sinna minema. Kahjuks oli aga kohapeal täielik tühjus ja nii polnud mingi pääseteed. Kuna mul laupäevaks oli juba teine plaan vaikselt peas, siis otsustasin, et ju see on hea soojendusring. Õues oli õhtul kell kümme 12 kraadi sooja. Vesi tundus esialgu päris külm, kuid natukese aja pärast juba tunduvalt mõnusam kui veest välja tulek. Aarde asukoha määras Maris ja mina tõin selle siis ära ja viisin tagasi. Ainus mis mõnusat õhtut rikkus, oli kohutav kogus sääski. Isegi vee peal oli kiht ümber ja veest välja tulek ja kuivatamine olid veel hullemad :D Sellega jätkus täiesti plaanitult nädal, kuhu mahtus päris mitu 4 või 4.5 maastikuga aaret. See siis oli teine.

Peitjale suurimad tänud mõnusa aarde eest :)

 1 

Mida teha ilusal maikuu õhtul? Õige vastus - minna proovima Klooga järve vett. Sobis küll Mariannele suplemiseks ja logi kirja panemiseks. Tänud peitjale! 2018 aasta hooaeg on avatud :)

 8 

349

Klooga järve aaret piilusin ka eelmisel suvel, kuid esimese katse ajal oli rannas palju rahvast ja ei tihanud otsima minna. Täna tundus millegipärast täpp väga kutsuv ja tulime vaatama, kuidas vesi on. Muidugi oli varuplaan ka olemas, juhuks kui rahvast jälle murdu või vesi liiga külm. Inimesi küll oli, aga üks seltskond sättis end just minema ja üksik koerajalutaja ka ei seganud. Ja vesi? Vesi oli soe nagu supp! Kui sisse sai, siis ei tahtnud kuidagi enam välja ronida. Natuke klaustrofoobiat tekitas see peidukas ja kohe ei leidnud ka. Teisel tiirul jäi kohe silma. Panime nimed kirja ja sulistasin veel mõnuga. Mul on küll kahju kõigist, kes seda aaret suure seltskonnaga külmaga otsimas on käinud. Täna oli ikka väga nauditav, soovitan! Aitäh!

õhtune idüll

 2 

Käisin kohal ja piilusin topsi suunas. Täitsa olemas on.

 3 

Parajasti läks üks julge naine vette ja me ei saanud alla jääda. Kõigepealt tegime logimise ära ja siis väike suplus pealekauba. Vesi oli ikka jube õudsalt külm. Allan suutis mitmeid ringe teha, mina ainult ühe tiirukese. Polnud selle järve ääres varem käinud, nii et tänud juhatamast.

 3 

Peale kerget jalutuskäiku Harku mõisa pargis tuli millegipärast hirmus isu ujuma minna :)

Järve ääres valmistus just üks daam ujuma minemist.Kui ta oli juba vette jõudnud uurisin temalt kuidas vesi tundub. Jahe-oli kiire vastus. Õhutemperatuur näitas 13 C ,veetemperatuur kahjuks teadmata vinnasin ujukad jalga ja aarde järele.Ingrid pani nimed kirja ja tuli ka ennast karastama :)

Head rannahooaja jätku :)

Kole palav ilm oli, läksime enne airce juubelit veel seda aaret otsima. Kahjuks ei lugenud vihjet, niisis püüdsime seda muidu üles leida, mis ei õnnestunud. Väga väga palju mugusid oli, kes kõik hüppasid objekti peal üles-alla. Küll me tuleme tagasi, praegu oli lihtsalt mõnus ujumine. Aitäh!

 3 

Kasutades ära vihmast ilma käisin muguvabal hetkel asja kaemas. Eemaldasin täis osa raamatust ka tuulutasin ülejäänut. Pole sel häda midagi. Kui otsijad asja ainult jõuga topsi ei topiks. :(

Ainukesed ujujad koos minuga. :)

Väga lihtne aare, raskusastmeks pigem 1, kohale saab kenasti vees jalutades.

 1 

Elukutselise näki jaoks oli maastikuaste 0. Tegelikult vesi oli lihtsalt hea ja soe. Veidi kõhklesin küll, aga sai ikkagi aare üles leitud. Tõesti väga mõnus suplus oli. Ei tahtnud enam veest välja tullagi.

 5 

Vaiki tormas järve nähes vette ning kahlas pikkade sammudega edasi, nii et arvasin teda kindlasti vastaskaldale minevat. Sinna ta siiski ei läinud, vaid pärast mõningaid kõhklusi sukeldus karbile järele. Mina istusin kombekalt sillal ja juhendasin. Kui topsiku kätte sain selgus, et logiraamatu kättesaamine pole üldse lihtne, kuna sees olev nutsak oli läbimärg ning topsi põhja surutud. Pool logiraamatu esikaanest on igatahes juba ära mädanenud. Kuniks ma seal urgitsesin, nimesid kirja panin ja logiraamatut tuulutasin/kuivatasin, sulistas Vaiki rõõmsalt ringi ja teatas, et tema kavatseb näkiks hakata - no ei taha kohe soojast veest külma õhu kätte naasta. Siiski, kui olin logiraamatu tagasi pannud ja Vaiki aarde omale kohale asetanud, suundusime mõlemad kaldale. Näkk läks riideid vahetama, mina läksin autot sooja panema, kuna õhu järgi tundus, nagu oleks ujunud kuskil oktoobrikuus. Tänud.

Näkk ronib kuivale maale

Mõnus aardejaht oli! Algas kõik sellest, et kohale jõudes oli mul kindel plaan ka vette minna. Seda soodustas ka aardejaht. Enne vette kargamist veel imetlesime kaugemal olevat luigeperet. OK, vette! Uskumatult soe vesi oli. Välja tulla väga ei tahtnudki. Igatahes aare käes, logitud ja tagasi pandud. Selle ajaga tulid ka luiged teispoole silda. Selgus aga, et neile üldse ei meeldi pildistamine ja vaatamine, olid tegelikult üsna kurjad ja ähvardavad. Meile nad siiski kallale ei tulnud. Ronisid veest välja ja tegid pärast veel uhke paraadi kaldal, vaatasid mida keegi kuskil grillib ning läksid tagasi ujuma. Oli meeldiv, aitäh! :)

 6 

Kõigepealt tahtsin aarde asukoha kindlaks teha, et mitte asjata liguneda. Leidsin silla pealt kellegi lesta ja panin selle õige laua peale markeriks. Riided seljast ja sulpsti vette. Nii lihtsalt see päris ei tulnud. Seisin mõnda aega alumisel redelipulgal ja harjusin veega. Lõpuks võtsin julguse kokku ja tõin aarde ära. Alguses püüdsin ujuda, aga sain aru, et aarde juures saab vabalt püsti seista. Minu arust oli aare kuiv. Panin nime kirja ja viisin topsi tagasi. Pärast kuivamise ajal sõitis järve äärde üks mootorrattur, ülejäänud aja olin üksi. Ütlemata mõnus algus oli sellel päeval. Aitäh!

 5 

Käisin siis ka esimest korda nullis. Mõtlesin, et kaen selle silla üle, kas tõesti on aarde leidmine nii lollikindlaks tehtud, et ainult õiget moodi pääsebki ligi. Krt, on jah. Kaval.
Kuna jäine kiht järvel ei kutsunud üldse mitte vette kukkuma, siis jääb aare ootama suve ja ujumisoskuse tekkimist, kuna paistab, et lähima 10 000 a jooksul selle veekogu veetase ka nii madalaks ei lähe, et sinna kuiva jalaga ligi pääseb.
Minu äratulekul tuli just esimest korda päeva jooksul päike korraks välja ja nii ma siis tegin telefoniga uduseid pilte ning olin tunnistajaks, kuidas üks kamp sõidutas mingit poissi ostukärus sillale. Kuna paistis, et seltskonnal kurje kavatsusi polnud ning noormees veeres omal jõul kärust välja, otsustasin edasi minna.

jäine tormituul nullilähedane veetemp kohe mitte ei kiskunud vette.Kaasas olnud varreotsas cam näitas ,et oleme õiges kohas:) teinekord tuleme tagasi.

No ei ole midagi teha kui hetk enne meie saabumist otsustavad mugud täpselt nullis kala püüdma hakata. Kunagi uuesti.

 1 

Vesi ei tohiks sellele logiraamatule midagi teha. Paber on tootja väidetel veekindel ja ei sula üles.

Aga topsi võiks sellegipoolest korralikult kinni panna.

 10 

Meres päeval juba karuonuga käisime. Tagasiteel tulime tegelikult siit ka läbi, aga Haanja miis istus nullist paari meetri kaugusel ning leotas ussikest, silgupütt peaaegu aarde peale paigutatud ja lapsed kah juures uudistamas. Mine siis sedasi sinna tsirkust tegema...

Aga mul jagus Keila kandis veel muudki otsimist, mille käigus hea aeg õhtusse veeretada, et pimeduse varjus uuele katsele tulla. Tulin. Parkla ei olnud tühi, aga nulli ümbrus siiski oli ning tundus, et distantsi tõttu saaks rahulikult tegutseda aaret reetmata. Küll suutsin rätik õlal silla suunas minnes kõrval autos istuvates inimestes tahtmatult huvi äratada. Parasjagu siis kui riided seljast sain, löödi täistuled peale... no aitäh! Tegin vees kaks väiksemat tiiru niisama temperatuuriga harjumiseks, seejärel kadusin valgusvihust teisele poole silda. Liiga kaua ei pidanud õnneks ligunema, publikuhuvi rauges peatselt. Logimiseks ronisin vahepeal välja - mõistlik otsus, sest konteiner oli seest üsna märg - sain seda rätikuga seest kuivatada, mingil määral logiraamatut ka. Kõik sissekanded paistsid täiesti loetavad, ainult raamat pisut deformeerunud. Esialgu päris hooldusvajadust välja ei kuulutaks.

Peitjale aitüma, ehk klassikute väljendeid kasutades: Tänud, mõnus sutsakas selline :o)

 1 

Peale Kalju aaret oli kahel meist üsna ükskõik mis temperatuuriga ülejäänud veekogud peale mere on. Minul oli vaim valmis seda ka proovida kuid kalamees mugu koos kahe lapsega tõmbas me plaanile kriipsu peale. Ilm oli täna soe, tuuletu ja päikseline.

Leitud, tänud!

 6 

Pakri poolsaar sai täna jälle kord leidmata aaretest tühjemaks, kuid mitte tühjaks. Sest:
Võta aega veidi aardeid otsida
Veel ei ole hilja, jõuad logida
Haara geps, vaata kaarti, küll sa näed
Leiad rõõmu karbi leidmise väest.

Kui uued Maxid üles leitud ning autoni tagasi jõudsime, hakkas korralikult sadama. Aga plaan on vanem kui meie - plaan oli viimase aardena Kloogale ujuma tulla. Kuna plaan on vanem kui meie, tulime siiski. Järvel rajutas tuul korralikult, laine oli nagu merekaldal, vihma sadas oavarrest. Kaotada polnud midagi, sama märg vesi ju kõik. Ahjaa, väljas oli +12 kraadi. Ainus lootus oli, et sellise ilmaga pole just üleliia palju peesitajaid.
Juba auto taga riideid seljast koorides said need sama märjaks kui õues kogu ilm oli. Ujukad jalga ja jooksuga vee poole. Lootus oli sups ja valmis aardeleiuks. Aga võta näpust. Vees selgus, et nii see teps mitte ei lähe. Otsisin siit ja sealt, Marje käis vihmavarju ja gepsu ning telefoniga nulli taga ajamas. Mina solberdasin kogu selle aja vees, üritades tema jalge alla teed leida. Õigemini, olin valmis kõigeks, kui vaid kindel oleks, kus aare end peidab.
Vihma sadas endiselt hullupööra, vesi polnud õhust palju soojem. Juba hakkas vaikselt kangastuma Müraka aarde mitteleid. Igasugu mõtteid tuli hakkas peakollu tekkima. Aga siis, siis avastasin hoopis lihtsama peidupaiga, kuhu iga mees ligi saab. Nii kui topsi silmasin, tegin ka pea märjaks ja pihus ta oligi. Juhuu! Lõpp hea, kõik hea.
Aare korras, evej. Tavapärasest oluliselt meeldejäävamast leiust ja ujumisest oli hea meel. Tänan Lehot 12-kraadise ujumise eest kesk "kuuma" augustikuud. Oleks võinud ikka märtsis oma igapäevase surfivarustusega tulla, oleks ilmselt soojem olnud :D

Augustikuumus

Oh, meil leiust rõõmus meel

Peeter tõelise härrasmehena tegi musta(puhta) töö ise ära ;)
Täname!

 3 

Nüüd siis nõuti välja kõike need kuud ja tähed mida ma sõnades ja mõtetes olen lubanud. Et töö siis konteinergi jalge alt ära. Läksin GPS näitas kohta kust ma miskit ei leidnud, Ma pean ka ujudes prille kasutama, muidu ei näe (segasaunas ka ei näe). Veall prillidega käimine pole ka teadbkui lihtne tegevus, ja jonnaka seadme pärast pidin päris palju sillaalust läbi uurima. Oli küll naljakas, aga lõpuks hakkas ka külm, teisalt on jälle hea meenutada et käisin ise järel ja tore meenutus pikemaks ajaks olemas

Loomulikult oli ilus ilm välja meelitanud igasuguseid karvaseid ja sulelisi, nii meie keelt kui ka väljamaa keeli rääkivaid seltskondi. Kes grillis, kes tsillis, kes ujus, kes püüdis kala. Eks siis püüa sedase seal laveerida, jälgi segada ja logida. Usume siiski, et ujumise sekka õnnestus meil üsna märkamatult tegutseda ning oma nimed kirja saada. Täname!

 7 

Tegelt pidime tulema kõigepealt siia solberdama ja alles siis minema Paldiskisse. Aga tühi kõht on hirmus motivaator ja seekord sai siis sedapidi. Oli jah ilus pärastlõuna, publikut oli, aga neil oli tegemist taevavaatlustega, ja keda see ikka segab, kui sihuke neljane jõuk sooja vette solberdama läheb. Aga näe, segas. Luigepapa, kes alguses kaugel järve peal ujus, triivis ka supelranda, ajas ennast rahva ees kangesti puhevile ja otsustas Liisi peal oma nokka deminstreerida. Va hani, kisas Liisi, jäta mind rahule! Ilmselt on luikedel ka siiski mingi asjadest arusaam ja/või uhkus olemas, sest haneks nimetamine ajas ta veel rohkem puhevile ja Liisi päästsid kõige lähemal paikneva mammi kiired liigutused.

MIs aardesse puutub, siis selliseid nelja-ja-pooleseid suvel aint skoorikski. Erinevalt Kehrast siin toosi lokeerimisega mingeid probleeme ei olnud, õige ajastus ja head pikad käed aitavad ka palju kaasa. Ja õnneks on suspedele taskud leiutatud, nii et toos taskus kaldale ronimine ei paistagi nii kahtlane välja. Panime logi kirja, ajasime selle valge hane veel kaugemale, toos tasku tagasi ja üks mõnus korralik ringiujumine sai alata. Mõnus, aitäh, mulle väga sobis see asi täna!

 2 

Anne kiitis geojaanil, et sai aarde ujumata kätte. Minul nii palju paindumust pole ja tuli vette minna. Seal oli isegi soojem kui väljas. Pärast lõksutasin auto juures veel hambaid, mida on minimaalselt.. Tänud peitjale.

 1 

Hilisel pärastlõunal oli seal rahulik. Pärast leidu ujusin veel jupp aega. Mõnus oli! Aitäh!

 2 

Tulin auvõlga tasuma. Austusest 17 aprilli topsiulataja vastu, kirjutan täna siia ausalt, leitud-logitud. Maastik 0,01, raskusaste 0,01, peidukas 0,01! ... minu jaoks...

Tänud Reix ja peitja väljakutse eest!

Turvamehega

Vesi oli mõnus värskendav

Õnneks oli plats mugudest tühi. Lugesin õige paiga välja ja sukeldusin järvevette. Ei olnudki nii soe nagu supp, täitsa ujutav oli. Tänud!

Mõne aja eest mainisin Jaanikale, et selline punkt siin järves on. Kohe tekkis väike huvi ja nii ma selle vabatahtliku supleja siia toimetasingi. Jaanika alt ei vedanud ja nimed saime kirja küll. See luik on seal rannas küll inimestega väga sõber. Aitäh!

 2 

Ei ole olemas liiga külma vett, on lihtsalt ebasobiv riietus. Paar kohalikku mugu, üks luik ja kummipaadiga järvelt saabunud kalamees ilmselt vaatasid mind kui idiooti, aga mind see ei häirinud absoluutselt. Täitsa lahe oli. Aitäh peitjale.

 4 

Ilmad juba terve igaviku suvised olnud ja kodus hüljes tahtis ujuma, niisiis mängisime Vääna-Jõesuu ujumistreti ümber Klooga järvele. Kell oli juba üsna õhtu ja ilmake just soe ei tundunud. Mart kaldal lõdisemise asemel sulpsas vette ja kiitis, et üsna soe. Mulistas niisama ja tegi "töö" ka ära. Pärast tagasiteel lõhnas nagu korralik koger muda järele. Tänud.

 3 

Vabandan e-logiraamatu risustamise eest, kuid tundub et nuffi vajutas oma kommentaariga korralikult maskuliinidele ja Klooga järv saab ikkagi ujujaid juurde :D.

 1 

Peale Saue tammikut oli plaanis veel üks väljakutse. Poolelt teelt ilmusid Meile sappa lisakiibitsejad. Küskilt oli see sõnum jooksma läinud. Veidi külma vett trotsitud ja saigi nimesid kirjutama hakata. Anne säutsus siin kõige rohkem, ausõna minu poolest oleksid võinud ka logi siia kohe kirja panna... Minul sellest Sinu uuest käigust paremaks ei läinud. Ja esmaleidjatele: kas tõesti oli see tung siia esimesena oma nime kirja saada nii suur, et sellele tasemele peaks laskuma? Madis on oma auvõla tasunud, ootaks järgijaid.

Logitud veebis 18-07-2018

Selle "otsimise" saab kokku võtta nii, et suur seltskond vaatas, kuidas mehine mees reix võtab raske koorma enda õlule ja läheb ennastohverdavalt külma vette ujuma. Siis antakse aare purde peal olijate kätte ja hunnik inimesi saavad nimed kirja. Natuke piinlik lausa, kunagi peaks ikka põhimõtte pärast ise uuesti läbi käima ja oma käega selle aarde ära tooma.

Aitäh!

 1 

Enam vähem kõik on juba eelnevates logides öeldud. Aitäh peitjale ja loomulikult Reixile!

 5 

Pärast Saue tammikut hõõgusid geoseltskonna silmad uute vallutuste järele ja elu on õpetanud, et siis tuleb tasakesi ässade sappa hoida, äkki pudeneb endalegi mõni paluke. Sõit läks kuhugi, jälgi vaid tuttava geomobiili ahtrit ja ära silmist lase. Rongijuht rakendas küll peent põiklemismanöövrit, aga napilt saime siiski saba kätte.

Ja kohal me olimegi. Brrrrrr... Külm ju? Nagu sellest vähe oleks, vajus ka kogu maailm kreeni ja loksus ähvardavalt. Aga see pole veel kõik! Võluväel materialiseerus ka Nuffi koos oma meestearmeega, mis juba nelja minikoera abil etendatava Browni liikumise imitatsiooni täiuslikuks muutis. Minul tekkis igatahes informatsiooni üleküllus ja nautisin kogu etendust tagaridadest. Vähemalt sai ära nähtud Reixi leivanumber ehk "külm on ainult emotsioon". Ju ma siis olen nii emotsionaalne inimene...

Aitäh peitjale ja kõigile asjaosalistele selle pulli korraldamise eest. Eritänu muidugi ainsale tõelisele leidjale, kes kogu tiimi finišisse lohistas :)

Tundub mõnus ilm ujumiseks?

Alati valmis!

Ei osanud seisukohta võtta

Leitud. Aitäh!

Seda, et geopeiturites on hulluse pisik, on juba ammu tõestatud fakt. Sel päeval Klooga järve ääres sai diagnoosituid 1. Ülejäänute paberitele sai lüüa vaid templi ohuklass. Kõrvalt oli väga jube vaadata kuidas reix jääkülma vette läks. Minu seljas olevad paksud riided ja käes olev kuum kohv olid antud momendil justkui olemata. Külmavärinaid oli ehk pea samapalju kui veesolijal. Kui kõik oli õnnelikult lõppenud, siis oli hea kergendustundega lahkunud. Aitäh peitjale ja ka leidjale!

 5 

Geonädalavahetust planeerides jäi ka see aare nimekirja. Õnneks oli oidu enne kodus kalipsot selga proovida. Selga see läks, kindad läksid ka ja sussid ka. Aga mis kuidagi ei läinud oli - kalipso LUKK! Ilmselt oleks päästnud koormarihmad. Aga kuna oli vaja sukeldujat, mitte tuukrit, siis jäi see nali seekord ära ja lootsime lihtsalt Anne nobedatele näppudele.

 5 

Mu koer jooksis esimesena sillale ja kohe lõppu... ma juba kartsin, et saan ise selle karbi üles otsida, kuna koera päästes saan nagunii märjaks. Nii õnneks ei läinud ja Jääkaru Reigo sai ise kogu töö ära teha, Annele jäi logimise rõõm.

Sillal seistes oli juba nii külm, ma ei kujuta ette, mis tunne vees veel oleks olnud.

Kuna meid oli korralik kari koos, siis see sild oli meie raskuse all vahepeal täiesti kaldu, hetkeks tekkis juba mõte, et saame kõik järgi uurida, kui märg see vesi ikkagi on.

Tänud peitjale!

 9 

Hr Turovski loengut kuulates tuli mulle hiilgav idee kuidas Klooga järve saan ka praegusel ajal kerge vaevaga võtta, tuleb vaid end jääkaruks mõelda ja sukelduda. Jääkarude karvad on värvitud, neis ei leidu pigmenti, mis annab teistele loomadele nende keha värvuse. Nahk on aga hoopis musta värvi, värvitu karvastik aga laseb läbi ultraviolettkiirgust, mis soojendab tumedat nahka. Jääkarude valkjas-kollane värvus tuleneb karvade ehitusest. Karvades on õhumullid, mis toimivad isolatsioonimaterjalina. Tihe aluskarvastik ning pikk pealiskarvastik on veekindlad, mistõttu aitab karudel läbida vees pikki vahemaid ilma, et neid ohustaks alajahtumine.

Kuid paraku täna hommikul mu fantaasiamaailm tööle ei hakanud ja Saue tammikus sai aina selgemaks, et ei ole ma kuigi osav orav,liiati veel jääkaru. Kuna ka keegi teistest erilist survet ei avaldanud, siis ma Brunolt tema kalipsot küsima ei hakanudki, kes teab kas see minu volüümide ümbert luku oleks lasknud kinni tõmmata. Seega jäi loota vaid ühele kartmatule ;). Saue tammikus oli komplekteerunud vahva seltskond kaasaelajaid ja nii me kõik koos järve vallutama läksimegi.
Reix üritas meid küll esimese hooga hoopis eksiteele juhatada, kuid kuna me kindlalt tema autosabas järgnesime, siis tegi ta ikka viisaka kannaka ja maandusime ikka õiges kohas, külma tuule ja veel jäisema vee ääres. Tundus, et rollijaotus oli tehtud minule märkamatult ;). Seni, kui Reix sokipaari veel jalga sikutas, kõndis raskekahurvägi kohale ja toetas oma parlamendid kenasti pingile. Mnjaa... selle käigus kaldus puidust element hoopis kummalisse poosi , nii et koerake, kes oli tulnud meiega koos seda kino nautima kõik oma küünekesed puitu vajutas. Haarasin looma kaenlasse ja siis kihutas kohale üks valge peaga kriipsuke eemalt juba hüüdes: "palun mitte ilma minuta!!!" Mina blond arvasin, et Timix tahab ka sukelduda :P ja tegin ruttu ruumi vee äärde, olin igati valmis ka tema veega ühekssaamist kiirendama, kuid millegipärast see "kriipsuke" taganes hoopis :D. Nüüd oli selge, et Timixist ikka asja ei ole ja sulps tuleb ikka teisel pool.
Ja no muidugi see sulps ka tuli. Lööklausega, et "külm on vaid emotsioon" kolis Reix vette ja kadus peaaegu silmist, Nuffi heitis horisontaali ja püüdis Reixi vee all tuvastada või teda seal kinni hoida kuid vaatamata sellele tuli Reix varsti nähtavale ja ulatas tähtsa anuma. Seni kui Nuffi nimesid kirjutas hulpis kodanik muidugi vees ja nautis täiega. Respekt igatahes, mul oli kuivalgi seistes külm olla :)!
Ja kui te arvate, et Reix veest väljatulemisega kiirustas...siis te eksite... laiskade ujumisliigutustega kruisis ta maabumissillani ja vinnas end üles...uuuuhhhhhhh.
Tänud peitjale, suured tänud ka Reixile, ise kogun julgust veel ja pleegitan karvu ;)!

kõik on läbimõeldud ;)

kontroll peab olema

"külm on vaid emotsioon"

õige napilt jäi peakast puudu :D

naudib veemõnusid ;)

vabalt, rivitult, töö on tehtud

 10 

Laagri Maksimarketi parklas tegin meestevahetust. Väljalangend Priidu asemele võtsin 2 sutike nooremat ehk Taneli (mees number 3) ja Kalmeri (mees number 4).

Üks telefonikõne ja toimus välk plaanimuutus ehk kisa peale "Reix läeb Kloogale ujuma", jooksid kõik autodesse. No seda, et see mees peast "soe on", olen ma aru saand aga siin ju suisa külm, seda pidin ma ise nägema. Kohale jõudes oli publikut megapalju ja veel rohkem kõikidel riideid. Vesi oli näha ilma proovimatagi jäine. Ja ta läkski vette! Kui ma olin veendunud, et ta välja tuli, siis lahkusime väärt etenduselt.

Austusest topsiulataja vastu, ma jätan täna siia teate...

Kuna maastik on peaaegu 5 ja need 5-ekad sobivad mulle ju hästi (Kaldaranna-Astangu), siis ma teen kindlasti ise soojal ajal aardeni katse, täna arvan, et saaksin ka ise selle kätte, muidugi ega tea kah aga seni ootan, mul aega on. Nimi sai logiraamatusse viimaseks. Aitähh emotsiooni eest, minu respekt külma vee ees!

Keila Statoilis jõudis meieni kuuldus, et Reigo kavatseb ujuma minna. Muidugi põrutasime sajaga kohale, kus oli ees juba päris suur rahvahulk. Korra oleme varem siin juba käinud, siis hakkas juba sillal seismisest külm. Täna, kui vaatasime Reigot tegutsemas, tulid ka külmavärinad peale. Päris kaua pidi teine ootama, kuni konteineri tagasi saab panna, nimesid oli ju omajagu. Tänan laheda aarde ja huvitava pöörde eest päevakavas.

 13 

Ootasin huviga, et kes need hullud on, kes lähevad ujudes aaret logima. Ainult austus igale suplejale, sest märtsi lõpus oli veel jäätükke vees. Kunagi ammu olen novembris meres käinud. Nüüd nädal peale aarde avaldamist käisin ise ka Klooga järves suplemas. Oh neid mugusid, kes kodus hädaldasid ja mulle silte külge määrisid, et hulluke!

Täitsa bikiinides ei läinud, olin endale muretsenud ujumiskostüümi, milles vette sukeldusin. Esmane reaktsioon: Oioi, vesi tuleb sisse. Alguses oli natuke jahedavõitu, silla all oli natuke klaustrofoobiatunne, aga muidu ... täitsa soe! Kui veest välja sain, pulbitsesin energiast. Tänud aarde eest, mille ise ekstreemseks tegin, kes mul käskis aprillis logima minna. Meeldejääv 700!

Jää külm vesi (29.03)

Päikeseloojang oli ilus sel õhtul

Sulla-mulla

 19 

Kuna sinna kanti oli vaja asja, siis käisin ka ise vees ära. Varasemad korrad jahedas vees on piirdunud 2-3 sekundiga. Siin oli plaanis aaret näha ning siis veest välja saada. Suvel sellisesse urgu minek, kus peakohal on vähe ruumi, poleks eriline probleem. Seekord aga sain külmašoki, suur ärevus, keskendusmisvõime puudumine ning hingeldamine. Aaret katsusin, tulin teiselt poolt välja ning siis kiirelt üles. Enam jahedasse vette nii pikaks ajaks ei lähe.

 9 

Aaret peites lootsin väga, et otsijad silla laialivõtmise peale ei mõtle ja jätsin ühe modifikatsiooni tegematta. Aga lootus pidi lollide lohutus olema. Seega tunnen ennast veel lollimana kui väljastpoolt paistab. Täna otsustasin ikkagi õhtul selle tuuningu ära teha. Esimene katse aardele ligi pääseda ebaõnnestus kuna sealkandis on vist rannapikniku hooaeg vist juba avatud sest mingid tegelased hängisid parklas. Läksin siis mina natukseks ajaks aega parajaks tegema ühe teise aarde juurde. Poole tunni pärast oli plats puhas ja sai tuunima hakata.

 17 

Parklasse jõudes tundus olukord lootusetu. Noored seisavad ja suitsetavad parklas, autos tümakas lõhub. Eemal katuse all käib joomine ning just samal ajal kõnnivad kolm meest aarde juurde, ühel oli õng kaasas. Täpselt aarde juures viskavad lanti. Mõtlesin, et täna seda otsida ei saa ning minna vaatama teisi aardeid. Meeli siiski tahtis minna nulli ning võttis oma vahetusriided kaasa, ma ei näinud sellel mõtet. Passisime natuke aega ning Meeli otsustas, et kui aaret ei saa otsida, siis vähemalt sulpsu saab teha. Just siis läksid kalamehed mujale, ütlesid veel: ettevaatust, vesi on väga külm. Meeli tõi aarde ära ning tuli välja. Kirjutasin nimed sisse ning ta pani tagasi. Loodetavasti jõuan enne suve ise ka aardeni, sedasi nime kirjasaamine on tegelikult mage.

M: probleem sai alguse eile, kõndisin meeleheitlikult Männiku järve ääres lootuses leida vett, ei midagi. Varbaid võivad kohalikud rebased sulistada. Siis rääkis Kaupo midagi Kloogast ja raskusastme järgi vaadates vabast veest. No mida!? Kuskil rohkem põhjas ja vesi, ei usu!(praegu vaatasin, et tegelikult on ikkagi lõuna pool, sestap ka vaba?) Kodus ujukaid selga toppides kostis teisest toast, et aarde leidmisel on midagi muudetud, kas saingi tünga? Õnneks selgus, et siiski mitte, sest just vesi polegi ju takistus :) Rannas oli, jah, suhteliselt rannapeoline meeleolu, kuid see ei seganud järve nautimast. Kui õngeleotajad ka veel minema marssisid muutsime kiirelt asukoha "sobivamaks". Esimesel korral oli 39. peal 100+ kg, mis ei lasknud millelgi silma paista ning tuli kobamise peale välja minna. Kui raskus asukohta muutis sai natuke juba peadki tõsta :D Kaupole aitäh rätikukatte ja peitjale mõnusa sulpsu tekitamise eest!

 1 

Tegelikult on kõik juba ära öelnud. Mina ütleks, et väga lahe õhtu (öö), kus ühise eesmärgi nimel tuli järjest uusi ja hullumeelsemaid ideid, kuidas topsini jõuda ja see tagasi toimetada. Meil oli isegi korralik päästeplaan juhuks, kui madisel peaks sukeldudes kramp jalga lööma või haikala ründama peaks.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 3 

Kui aare üles tuli, tekkis mingi tahtmine otsima minna küll, aga maastik peletas meid eemale. Jätsime asja raske südamega sinnapaika ja läksime magama, või vähemalt nii me arvasime. Siis aga kutsuti meid aardejahile kaasa ja mõtlesime, et mis seal ikka, lähme heidame pilgu peale. Kaasas oli igasuguseid abivahendeid, aga see kõige õigem oli koju jäänud. Proovisime igat pidi, ehitasime mingisuguse tööriista, aga aaret kätte ei saanud. Madis arvas, et oleks hea mõte väike kevadine suplus ette võtta, mina nii ei arvanud. Kui ta siiski alla andis, oli see paras kergendus. Otsustasime abivahendi järgi minna ja edasi läks väga ruttu. Logiraamat oli veel täitsa tühi. Koju magama saime alles nelja ajal :) Aitäh mõnusa õela aarde eest!

 8 

Olime kodus, vaatasime Eesti halvima autojuhi saadet ning järsku kõlas tuttav heli. Aarde nimi reetis koheselt, et aare on lähedal ning võiks otsima minna. Õnneks sattus pilk maastiku raskuastmele (mitte nagu Tulejuhtimistorni aarde puhul, kus teadmine ees ootavast maastiku 5.0 raskusastmest saabus meile poolel teel aardeni) ning lühikese argumenteerimise järgselt jätkasime saate vaatamist ning otsustasime aarde teiseks korraks jätta. Saate lõppedes käisin pesus ning lesisin juba voodis, kui selgus, et ikka ei anna aare rahu. Rääkisime Mikiga ning saime seltsilise. Arutasime, mis võimalused kohapeal aarde peitmiseks on ning võtsime kahe auto peale kaasa redeli ja kummipaadi. Ehk kuidagi ikka saab. Miki korjas meid peale ning pidime Priiduga aarde juures kohtuma.

Senimaani sujus kõik hästi, kui jõudsime Harku kaudu Keila Statoili juurde. Seal nägi Miki eemalt, et mingi vilkuritega veos sõitis meile napilt ette. Ehh, ebaõnn. Ees olid mitmed ringteed, mille sellised laiad veosed aeglasemalt läbivad. Enamus ringe läksid kiiresti, kuid ühe puhul suutis kahest autos üks sõita korduvalt teeäärse märgi pihta enne kui sealt puhtalt läbi saadi. Õnneks jäi märk terveks ning teekond jätkus kiiresti. Sirge peal võeti korralik kiirus üles, nii et kaua me seal passima ei pidanud.

Aarde juurde jõudes vaatasime kõigepealt üle, mis värk on. Tuvastasime aarde asukoha ning pidasime plaani, kuidas seda "näed, aga kätte ei saa" karpi kätte saada. Küll lesis Miki kummipaadis järve peal, küll udjasime seal MacGyveri stiilis kokku keevitatud asjadega, aga aare jäi meie jaoks kättesaamatuks. Hullu mõtte tulemusena olin mingi hetk isegi aluspükste väel ning valmis vette minema, kuid brrrrrrrrr kui külm see vesi oli. Siiamaani tulevad selle peale mõeldes külmavärinad peale.

Aga ega siis takistused pole alla andmiseks. Hindasime veel olukorda ning käisime abivahendeid juurde toomas. Kell 02:34 olime olukorras, kus aare oli meil käes ning panime logi kirja. Oi, kuidas mulle meeldivad sellised seiklused!

Aitäh peitjale paraja pähkli eest ning jään huviga järgnevaid logisid ootama :)

 9 

No me käisime ka järve äärde öösel korra kiirreageerimas :D. Lihtsalt selleks ajaks kui meie kirjalikult kinnitatud FTF-ijad sinna kohale jõudsid, olime juba ringiga tagasi kohas, kust alustasime… Ja kõik selle pärast, et mina olin seekord sajaga trammipidur ja Laur jäi endale kindlaks, et tema solidaarsusest siis ka minuga kaasa peab pidurdama… :D.

Algus aga oli igatahes paljulubav…

Steen 1. Suures plaanis on elutuba, mille diivanil istub peitur, kes on täiesti pahaaimamatult ennast läppariga selle nurka kerinud ja valmistub logi kirjutama. Järsku lendab seni vaiksest kõrvaltoast välja teine peitur ja täristab katkematu vooluna: “Kuule! Kuule! Kuule, lähme ftf-ima, ma just nägin et mõnikümmend sekundit tagasi avaldus uus aarde ja ma ei jõudnud lugeda mis see on aga see on siinsamas ja ….” Rohkem ta rääkida ei jõua, diivanilistuja ütleb ainult “Olgu!” ja edasi võib umbes 2 minuti jooksul näha mööda maja ringi tormavaid kujusid, kes väljaminekuks vajalikku geovormi kokku otsivad ja seda hoo pealt selga topivad. Seda, et majapidamise lemmikud sellele, mis nüüd just juhtus, üldse pihta ei saa ja midagi taolist esimest korda näevad, võib välja lugeda nende jahmunud-nõututelt nägudelt ja sellistena nad meist pauguga kinni lendvavat välisust vaatama jäävadki… :D.

Steen 2. Suures plaanis on sõiduauto ja selle eesistmetel istuvad 2 peiturit, kellest üks üritab kiirust ületamata Kloogale sõita ja teine telefonist palavikuliselt aarde kohta lisainformatsiooni hankida aga nagu kiuste venib Elisa 3G just praegu nagu tatt… Lehe lõpuks lahti saanuna põrnitseb telefoniomanik jahmunult ekraani…

• “Sa maastiku raskusastet vaatasid!?”
• “Eeiiii…”
• “See on 4.5!”
• “Äemmm…. Mis siis! Lähme vaatame ikka, võib-olla….”
• “…. jah, lähme ikka, meil on ju olemas autos redel ja meeterviiekümnesed kummikud, äkki saabki… :D”

Steen 3. Suures plaanis on aarde null ja 2 peiturit jalgupidi selle otsas ning tuvastavad et 39-keskel juures pole redeliga midagi teha ja kaenalaukudeni ulatuvate superkummaritega võib täna sama hästi lutsu visata … Kolmas abivahend ilmselt aitaks aga esiteks on see kodus ja teiseks hakkab nüüd peale üks vingerdamine… Peale tulist vaidlust jääb lõpuks asi nii, et täna me ei naase… sest meis pole piisavalt Lepalinnu-Meelit, täiesti uskumatu tüdruk ikka :D. Lehole aitäh uue aarde ja põneva öise seikluse korraldamise eest, polnudki peale advendiseeria lõppemist niimoodi vererõhku üles saanud… :D. Ja küll me selle kollase leiulogi ka varsti kirjutame, kui mitte enne, siis üks teine öö, paari kuu pärast…