Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde koordinaadid leiad pildilt.
N 59° __' __ , __ "
E 24° __' __ , __ "
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 156/60 |
Aarde sildid: soovitan (4), muguoht (2), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6DQWJ
Logiteadete statistika: 120 (99,2%) 1 1 1 0 0 0 Kokku: 123
Oi kui mitu korda olen seda mõistatust lahti ja kinni klõpsanud. Iseenesest sain tegelikult kohe alguses aru mis ja kuidas seda lahendama peaks. Aga millegipärast ei tahtnud ta kuidagi jooksma hakata. Ja nii ma olen teda aastast aastasse riiulilt riiulile tõstnud. Nüüd hüppas ta jälle kaardilt ette. Lugesin viimast logi ja otsustasin samuti vanakooli paber pliiatsi meetodi kasuks. 5 minutit hiljem oligi täpp kaardil. Täna käisime siis poisiga koos ja tõmbasime asjale piduliku joone alla. Aitähhid
Mõistatus sai lahendatud kunagi suvel, pliiatsiga ja paberil. Täna oli mahti siit läbi tulla ja logi kirja panna. Aitäh peitjale!
Päris põnev mõistatus oli, aga lahendatud ta sai. Välitöödel oli ka omajagu nikerdamist, et konteiner oma pesakesest kätte saada.
Aarde kätte saamisega oli omamoodi nikerdamist ning topsike ei näe üldse aarde moodi välja. Aitäh kaaslasele mõistatuse lahenduse eest ning peitjale peitmise eest!
Karvane jubin jäi silma ning aardekarbi ümber, peal ja sees kasvab elu.
Esimese hooga lähenedes oli "objekti" läheduses üks tädike, oma asju ajamas. Tegime siis suurema rannatiiru ratastega ja tulime hiljem tagasi asja kontrollima. Lootes, et tädikese asja sisse ei satu. Found it: 28.May.2023 15:06 IBM. Vedas. Teist korda läks null põõsast kaugemale :) ja ohhoo, tops oli ka olemas. Korras. Miski karvane asi oli ka seal. Oletasime, et see ei ole aardega seotud aga panime ta ikka samamoodi tagasi varjuks topsile. Täname
Lahendatud mõni aeg tagasi, nüüd ka i-le täpp pandud. Tänud huvitava mõistatuse eest!
See mõistatus jäi juba mõni aeg tagasi näppu, nii et lausa trükkisin pildi välja, et uurima hakata, aga millegipärast nii te jäigi. Ju siis oma aega ootama. Nüüd vaatasin uuesti, midagi hakkas nagu looma, aga mitte eriti. Sain siis väheke infot juurde ja kuna tekkis kiireid asjatoimetamisi, delegeerisin Katrinile edasi. Tema võlus koordinaadid välja ja nüüd astusime kenasti kahekesi, või õigemini kolmekesi, sest kuhu mu geokoer ikka jääb, kui metsa alla aardeid otsima minnakse. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest
Selle lahendasin sügisel ühel järjekordsel konverentsiõhtul hotellis. Ja nüüd jälle Tallinna sattudes kasutasin aega lahendatud mõistatus üles noppida. Ma ei osanud arvatgi, et Tallinnas nii sümpaatne suurte kortermajade rajoon leidub. Aitäh kohta tutvustamast. Topsik hästi peidetud ja maskeeritud, kuiv ja korras, tänud peitjale.
Mõistatuse lahendasin amm, nii ammu, et ei teinud tollal isegi korralikult märkmeid. Nullis tiirutas kepiga kõndiv mugu, aga ta ei pööranud minu tegemistele erilist tähelepanu. Aitäh huvitava mõistatuse eest.
Kaks pead on ikka kaks pead. Toda mõistatust olin ka aeg-ajalt lahti võtnud ja sama kiirelt kinni pannud. Algne juhtmõte oli meil Mirjamiga õige, aga täpne lahendus tuli vaid Google kasutamise oskustega. Peale koordinaatide kokku veerimist suundusime aarde poole, mille lähedal meil ka üks sünnipäevapidu toimus. Aarde juurest lahkudes tabasin teatavat seost vihje ja aarde täpse asukoha suhtes.
Seda mõistatust olin ma mitu korda avanud ja tagasi kinni pannud. Erialaline teadmine andis kohe aimu, millega on tegu aga ometi ei viitsinud ma kunagi seda lahendamisteekonda ette võtta. Täna asusin siiski seda viga parandama. Polnud nii lihtne midagi seda head lahendusabimeest leida. Lõpuks ühe leidsin, aga poole lahendusest pidi ikka loogika abil paika saama :D
Täna oli siiapoole asja, niiet tulime läbi võsa ragistades nulli. Siin läks natuke aega, aga ega siin palju peidukaid just polnud. Tops olemas ja nimed sisse määritud. Aitüma, mõnus on ikka selliseid asju lahendada, kus ülikooliteadmistest kasu on :P
Läks ikka ilmatuma kaua, enne kui saime jälile lahendusele. Õues läks õnneks ruttu. Tänud
Koordinaadid olid ammu kaardil olemas. Oli tagavaraks jäänud, täna jalutasime ja logisime. Aitäh!
Rohkem kui aasta tagasi lahendasin. Tükk aega läks enne, kui hakkasin midagi aru saama. Nüüd olen sellistes asjades kogenum, seda ainüksi tänu geomängule. Aitäh!
Tänud peitjale! Eelmisel korral oli mingi laager siin püsti pandud ja vist käisid isegi filmivõtted (ei mäleta enam täpselt). Aga nüüd olid ainult mõned jalutajad!
Lahendatud juba aegu tagasi. Ei saa öelda, et kiiresti tuli aga ta tuli siiski. Nulli läheduses tuli pisut oodata kui koeramugu kaugemale läheb ja siis läks edasi juba kenasti. Tänud!
Mõni ime, et mul on rohkem kui 20 logi kirjutamata, aeg kulub ju kogu aeg juba leitud aarete mõistatuste lahendamiseks :D. Aga ma seda Mari IBM-i ei tahtnud enne ära logida, kui koordinaat endale kätte arvutatud, mis siis, et leidmas käisin seda juba veebruaris, jälle üks hullumeelne tööpäeva õhtu, mille krooniks veel kõik ette mõeldud aardeplaanid esmalt Jaanika eluteekonna ja seejärel Paavo Lillepi ringiga vastu taevast lendasid. Et siia jooksin kottpimeduses päeva 11-dal tunnil juba nii, et eelmistest feilidest nutt varuks, ise surmväsinud, ümberringi lund nagu putru ja taskulamp ka viisakalt 500 m kaugemale jäetud autosse ununenud... Mikrot leidma :D. Oi ma olin… Noh, topsi kättesaamise hetkeks suht selline loppis sidruniviil, mis eelnevalt neljas koksis ligunenud ja kõrrega narmasteks torgitud :D ning ausalt, kui see hetk oleks keegi öelnud, et vaja on kohe ka järgmise päeva aardeplaani peale mõtlemisega hakata tegelema, ma oleks kogu selle väljakutseprojekti kuu peale saatnud :D. Õnneks järgmise päeva plaanid aga tegi meie mõlema eest tol korral hoopis Max-Maris :) ja nii ma siis siin oma päevade sabas tänaseni jätkuvalt jooksen…
Marile aitäh pähkli mõistatuse eest, täna sain kahe joonlaua, telefoni, arvuti ja märkmeploki abil need numbrid lõpuks pihta-põhja :D. Ning Merikesele & Alexile aitäh selle esimese punase abistava ringi eest, mis mu liikuma müksas, kes teab kaua ma muidu veel neid Mari mumme iseenese tarkusest oleks lahendust leidmata põrnitsenud :D. Ja Piiale ka aitäh, sellel hullumeelsel veebruariõhtul kogu vahepealse (j)auramise ärakuulamise ja misasja-ma-nüüd-siis-teen-muredele kaasamõtlemise eest, pole üldse kindel, et ilma ma praeguse leiulogini üldse oleks jõudnud…
IBM ajalooga olin juba kunagi varem tutvust teinud ja üldine arusaam oli olemas, kuidas ülesanne lahenduma peaks. Eile oli selline kodulähedaste mõistatusaarete lahendamise õhtu ja seegi sai uuesti ette võetud. Päris õiget tööriista ei leidnud, kuid loogikaga sai koordinaadid välja raalitud. Üsna mõnus nokitsemine oli ja geokontroll andis tulemusele heakskiidu.
Tänane ilm kuhugi välja ei meelitanud, aga kodus selgus, et homseks on vaja muretseda veel üks hilinenud jõulukink. No ja siis saigi kaks asja ühe reisiga korda aetud. Aardeleid oli kiire, päris huvitavalt kaetud topsike. Panime nimed kirja ja läksime edasi poodi.
Aitäh peitjale vahva mõistatuse ja leidliku aardekonteineri eest!
Taskulampide valgel jalutasime kohale ja panime oma nimed kirja.
Aitäh!
Nulli viis hunnik radasi...vaevalt seekord tegu georadadega oli :D Natuke kartsin metsa vahel mikrot aga õnneks tuli leid seekord esimesest vaadatud kohast. Vahel ikka veab ka :) Tänud aarde eest!
Mõistausele peale vaadates oli kohe selge, millega tegu. Koordinaad sai ka võrdlemisi kähku kätte ja lõpuski einläinud meil kaua. Siiski väga äge ja omapärane mõistatus. Aitäh!
Selle aardega oli nii, et hea abikaasa teatas hommikul,et öö vastu plaanitavat pealinna käiku lahendas ta meile mõistatuse. Nojah, me Nanoga magasime magusat und, aga see, et härrat mõistatused käima ajavad, pole ammu enam mingi uudis! Vaatasin ka mõistatust, kord üht pidi ja siis teist ning ka pärast mõningast selgitust jätsin selle mõistmise poole kaasale. Ma mõistsin nulli minna ja õigest kohast õige asja välja võtta. Väga pro mõistatus ja kiitused peitjale!:)
Logide põhjal olin arvanud, et see on paras kammajjaa, aga kui ise hakkasin googeldama, siis jäi õige asi vajaliku infoga silma ja sain selle mõistatusega ühele poole. Aarde asukohta minek oli natuke raskendatud, sest lähenesime sealt, kus parasjagu on ehitus. Aga kui see väike takistus ületatud, siis edasi läks juba sujuvalt. Aitäh!
Teistkordsel aardele lähenemisel ei olnud õnneks ühtegi mugu näha ja saime nimed kirja. Aitäh!
Tuli välja, et see aare on kodule üks lähemaid. :) Mõistatus ise oli paras pähkel - ei leidnud ühtegi seletavat õpetust, seega tuli lihtsalt asjale loogikaga läheneda.
Esimene kord kui kohapeal otsimas käisime olid nullis vaid purjus ja lõugavad mugud. Jäime siis natuke kehvemat ilma ootama ja täna oligi see aeg. Nullis ega ümbruses polnud kedagi ja saime rahus poleerida.
Aitäh!
Mõistatuse lahendamise vihje sain mugust sõbralt, kes pilti nähes täpselt teadis, millega tegemist. Tükk aega hiljem tuli jutuks ja selgus, et mugul lahendatud, mul lahendamata. Olin korralik ja pusisin siis ka ise koordinaadi kokku. Eelmine kord passisid lõpu kõrval tegelased, kes kesvamärjukese olemasolu arvestades ei kavatsenud ilmselt niipea lahkuda. Täna oli vihmasadude vahel sobiv aeg see jalutuskäik ette võtta. Aitäh peitjale! Lahe mõistatus.
Selle aarde puhul tundis Priit tagasi lapsepõlve heldimust.. meenus kuidas ETKVL arvutuskeskuses töötav isa varustas neid joonistamiseks ja muu kirjakunsti harjutamiseks sobivate alustega.. Süsteemi seletas ta mulle lahti ja ma siis veerisin koordinaadid kokku ning aare jäi õiget aega ootama lahendatud mõistatuste riiulile.
Täna peale Scoutspataljoni vahepunktide kokku kogumist oli vaja veel päeva mõistatust. Unetute aaret nägime, kuid abivahendit polnud kaasas. Nii ma siis kiirelt pilgu kaardile viskasin, et leida koduteele jäävat leebema maastikuga lahendatud mõistatust. Möödasõidul panime kiirelt nimed kirja ja kihutasime koju aussi beebide juurde tagasi. Tänan.
Valisin selle aasta esimeseks aardeks omast arust midagi head, aga ka minu jaoks midagi keerulist. Olen aru saanud küll, mida ma selle aarde lahendamiseks tegema pean, aga küsimus on kuidas? Ega mul muud üle jäänud, kui pöörduda oma geoisa poole, kes oli selle ära lahendanud. Algul viskas ta mulle mõne terakese, aga kuna geopoeg on ikka paras turaks, mälus ta selle mulle ikka päris pehmeks ja toppis veel suhu ka. Nüüd ma siis sain sellest asjast aru. Peale lahedamist tundus asi ikka eriti lihtne. Kohapeal töllasin kuuvalgel ringi nagu kuutõbine. Minust möödus üks mugu oma kuuseküünaldes koeraga. Ei hakka isegi arvama, mida ta võis must arvata. Aga lõpuks tuli ka aare välja. Mis ma ütlesin, et see on hea aare. Mulle meeldis see konteiner ja mõistatus. Tänud kallile geoisale ja aarde omanikule aarde eest.
Esimene lahendus tulemuseni ei viinud, oli viga sees. Teine lahendus viis aga tulemuseni. Täna oli sinna kanti asja ja sai logi kirja. Aitäh mõistatuse eest.
Kahjuks ise mõistatust läbi ei purenud. Õnneks oli rattatiirul Kristjan kaasas kes siis juhatas aardeni.
Kuna Tallinna lahendamata-leidmata mõistatusaarete hulk väheneb nagu kevadine lumi, siis tuleb hakata ette võtma neid, mis mingil põhjusel on oma aega oodanud juba kauem. Nii oli ka sellega. Kuigi tegelikult põhjendamatult. Täiesti puretav pähkel. Mina tegin eeltöö, Anna tegi lahenduse lõpuni.
Täna sai siis leid vormistatud. Mõnus jalutamine, nagu jalutuskäik parkmetsas! Täname!
Mõni päev tagasi lahenes lausa kolm mõistatust, mida varem olin vaadanud ja jälle kõrvale tõstnud. Sellegagi oli nii, et jõudsin taas samade allikateni aga alles nüüd nägin, et vastus passib mulle lausa näkku, vaja vaid terad üles nokkida. Nii tegingi ja sain suuna logima minna. Täna õnnestus punkt tee peale sättida ja uisutasin kohale. Oli teine pisut kinni külmunud, lõhkusin pastaka, kuid kätte ta sain. Tänud!
Või et sellised ajad olid kunagi :) Mõistatuse kallal nokitsemine aitas üht sisutühja loengut üle elada ja oli kokkuvõttes harivam kui muu tegevus sealsamas ruumis. Aitäh ajalugu tutvustamast, meeldis väga.
250
Ega ma enne sellest mõistatusest suurt midagi ei arvanud, kui ma ta üks kord avasin ja lahti muukisin. Täna jäi ainult parkimiskoha leidmise ja üleeilsete otsijate jälgedes kohale jalutamise vaev. Aitäh!
Ilus sügisilm lausa nõudis tiiru rattaga. Mõttepaus, et kuhu poole? Kuna mõistatus oli lahendatud, siis oli suund selge :) veidi läks aega, et tops välja meelitada, aga sain logitud. Peitjale tänud vahva topsi eest :)
Eelmine õhtu geotasin diivanil mõistatusi, täna istusin rattale, pakkisin pisipoja kaasa ja kihutasin väljateenitud auhindu noppima. Lahenduse kõige keerulisem osa oli näpuga järje ajamine. Vihjest oli ka palju kasu. Nullis oli silmapiiril üks õlletaja aga õnneks laps oli piisav abivahend millega oma tegelikku toimingut varjata. Aare oli esimeses otsitavas peidukas. Surkisin tükk aega ja ega päris kindel konteineris ei olnudki kuni ma selle kätte sain. Väga lahe kamoflaas. Olime leiu üle väga rõõmsad. Tänud peitjale!
Mõistatus oli lihtne ja loogiline ja ega kohapealgi keeruline polnud, tänud.
Lahendust sai otsistud juba siis, kui aare avaldus, aga ei mäletagi, kas oli eriti suureks peavaluks. Igatahes on aare pikalt oma aega oodanud ja nüüd tegin koos varemleidnuga asja ära. Tänan!
Robin lahendas õige abimehega suhteliselt kiirelt aarde ära. Aitäh peitjale! :)
Kunagi sai mõistatus suure surmaga ära lahendatud. Tegelikult ei olnudki raske, kui õige abivahend leida. Aga selle õige vahendi leidmine oli küll paras pähkel. Täna lõuna ajal tehtud sutsakas ning logi krijas. Ühtlasi läks kirja 20.päev. Tänan peitjat!
Lootsime, et ehk on tõlkimiseks loodud sobiv masin, millele igaüks üleilmsest võrgust ligi pääseb. Aga ei, pidime ikka ise uurima ja käsitsi arvutama. Õnnestus küll :)
Välitöödel leidsime eest väga puhtaks tehtud kännu, seega teadsime, et oleme geotunnustega kohas. Natuke veel uurimist ja oligi aare käes. Igati tore, aitäh!
Päris mõnus oli võtta see kolmetäheline ajamasin ning liikuda tagasi aega, kus ülemaailmsed standardid olid veel kokku leppimata ning igaüks mulgustas nagu parajasti pähe tuli ning kuidas jumal juhatas.
Leitud koordinaadid klappisid peidukohaga hästi. Suurem osa ajast kulus läheduses patseerivate mugukoerte ning nende muguperemeeste tähelepanu hajutamisele, et aare pinust võtta ning pinusse jälle tagasi panna. Koerad olid seejuures veel nii tarkade nägudega, nagu teaksid, mis asju ma seal ajan.
Lahendatud ja leitud tiimitööna. Väga äge konteiner ja asukoht on ka vahva! Aitäh!
Kaks korda tuli otsimas käia. Esimene kord tuuseldasime mõne sentimeetri kaugusel, aga maskeering oli täiuslik. Autos aitas Karli logi lugemine ja saigi nimi paberile. Aitäh.
Tunnike enne aaret viisin enda Lenovo sülearvutit ühest kohast teise, mis lõpetas omadega IBM-s. Loodetavasti läheb arvutiga sama hästi ja ruttu kui selle aarde leidmine. Mõnus jalutuskäik nulli ja esimesest kohast leidsin kätte. Pikk ja peenikese käsi oma sõrmedega oli suureks eeliseks. Logides mõtlesin kuidas mõni teine seda kätte saab. Mõistatus oli samuti omamoodi huvitav. Aitäh!
Mõistatusega olin täitsa õigel teel ja leidsin vajaliku ka, aga päris lõpuni ei jõudnud, andin töökaaslasele lahendada, kes koordinaadid kätte sai. Täna käisime peale tööd ja logisime ära.
Vahetasin konteineri natuke kobedama vastu ja panin uue logiraamatu.
Ülesanne oli küll üheselt mõistetav ja arusaadav aga peale paari kiiret katsetust jätsin asja kõrvale kuna tundus liiga suurt pingutust nõudvat. Samas on see kollane täpp mind painanud, sest seda sorti mõistatusi peaks ma nagu oskama. Küllap siis oli laiskus liiga suur. Nüüd ükspäev hakkas asi üsna ootamatust otsast hargnema ja numbrid tulid kiiresti kätte.
Oma silmaga pole ma selliseid vigureid kunagi näinud, ainult koolis olen nendest kuulnud. Samas ei mäleta, et me oleks pidanud isegi lähemalt uurima neid, ilmselt lihtsalt mainiti, et kunagi ammu-ammu, siis kui kogu maailm oli veel must-valge ja telekat vaadati peeru valgel, olid sellised naljakad asjad olemas. :)
See oli mõnus mõistatus! No saad aru enam-vähem, mida sinult oodatakse, aga päris läbi ei näri. Viskasin siis Liinale kondi hambusse, et no umbes miskit sellist, tee ära. Asuski süvenenult mõistatuse kallale, mingi hetk hakkas vinguma, et seda ei saa lahendada. Soovitasin kõrvale visata, küll tuleb õige hetk, aga Liina liiga põikpäine selleks. Pusis veel pool tundi ning lõpuks istusime juba kahekesi arvuti taga, hunnik netilehti vaheldumas ja käiski klõps läbi. Liina leidis kogu vajaliku info, pani konteksti ja mina sain lõpuks aru, kust ja mida välja tuleb hakata lugema. Piisavalt pusimist, aga kõik loogiline tegelikkuses. Täname väga!
Mina ei tea kuidas aga selle lahendas Margus kuidagi ära. Kohapeal aarde otsimise rõõm jäi mulle. Toredasti tehtud, kuigi pisut värskendamist tahaks ilmselt saada. Aitäh!
Krista andis abivahendi, Piia leidis, miskit tegin minagi
ЕС ЭВМ (Единая система электронных вычислительных машин). IBM pealt maha viksitud nõukogude elektronarvuti EC-1020 võttis enda alla kaks suurt ruumi TPI peamajas. Koodi murdmine mulle peavalu ei valmistanud, aga Tallinnas käin nüüd harva. Aitäh
Telliskivi juures üritasime arvata, kus aare võiks olla, kuid loobusime ja hakkasime kodu poole liikuma. Siis Hiiul üht teist aaret otsides tekkis mul IBM suhtes idee. Natuke pusimist ja oligi koordinaat olemas ja geokontroll põhjas. Nüüd siis läksime tagasi aaret otsima. Einoh lahe värk! Poleks arvanudki, et siin võib aare olla!
Teisel katsel võtsin aarde lihtsalt õigest kohast välja. Aitäh!
Siin olime tegelikult juba teist korda. Esimesel korral istus praktiliselt nullis üks mugu, kes oli end ohtra joogipoolisega varustanud ja seega piirdusime meie vaid möödajalutamisega. Nüüd vedas paremini. Tänud!
Gerdil oli au mõistatus lahendada, sellega seoses soovis ta ka au aare leida, meile jäi otsimise au. Seda, kas me ka enne teda leidsime või mitte saab Gerdi tõesti teada alles 70 aasta pärast, kui riigisaladusi avalikustada tohib :D. Tänud peitjale!
Väga äge teostus, sobitus väga hästi peidukohta. Tänud peitjale!
IBM oli mu silmapind avaldamisest saadik. Ühel ööl võtsin ette ja tegin kõik oma kolm ülemõeldud võtit nulliks. Vähemalt oli, mida välistada. Pidasin pikema pausi ja ühel mahedal maakodu hommikul hakkasin uuesti pihta. Ei tea, kas asi oli Pandivere maaõhus või täislaetud akudes, aga sel korral tuli lahendus kiirelt kätte. Panin koordinaadid riiulile- magustoiduks, et millalgi koos tiimiga logima minna. Plaanisime ühe tõsise geoöö ja jõudsime IBM-i lõppu mõnusas hämarikus. Eemal põõsas hiilis üks kilekotiga mees, keda ma sel korral peituriks sildistama ei hakanud, sest Pae pargi kogemus oli veel värskelt meeles. Õnneks jäi meie ja tema vahele piisavalt vahemaad, puid ja Kaupot, et tops peidukast välja meelitada ja tagasi panna. Teel aardeni tegin Ragne ja Kaupoga diili, et kui nad leiavad, siis mulle ei ütle ja saan ise ka leidmisrõõmu. Kas nad ka ise leidsid, ei tea ma tänaseni, sest logisime siis kui leidsin ja sellest, kas leid ka neil tuli, sai igaveseks ajaks riigisaladus, mida nad mulle ei ole nõus avaldama. Konteineri "disain" oli vahva. Aitäh sulle peitja, mõnusa mõistatuse eest :)
Oi, see oli küll täielik nostalgialaks. Küll nüüd saaks muljetada ja mäletada, aga eks ta üks nadi värk ikka oli ka, töökindlus olematu, ja siis veel need perfolindid ja eriti nõmedad olid „antiaugud“, neid pidi lindi parandamisel auku ette kleepima. Aga see selleks, selle eest nägin kohapeal vahvat olukorda. Eelpool ülespildistatud pingikese juurde saabusid 2 vene noort, poiss ja tüdruk, kilekott kaasas. Ma mõtlesin, et nüüd läheb õlle libistamiseks, aga ei – kõigepealt võeti välja üks ajaleht, laotati pingile ja tütarlaps istus, siis võeti välja teine ajaleht ja noormees hakkas ette lugema. Läksime hoopis kaugemale teiste koertega suhtlema, vahepeal piilusin, kuidas ajaleht edeneb. No lõpuks pakiti kõik korralikult kokku ja aidaa, logisin kähku ära. Hea et neil „Sõda ja rahu“ kaasas polnud.
Kes soovib võin juhatada masinate juurde mis praegugi selliste asjadega töötavad. Tegemist ei ole kusagilt prügimäelt ära tassitud vanarauaga vaid pika tööstustraditsiooniga inglaste ettevõtmisega. Neil läheb hästi.
Peale väikest netis tuhnimist tulid ka vajalikud andmed. Kohapeal sai natuke ringi uudistatud ja õige koht leitud, vahva aare oli seal. Tänud peitjale!
Koordinaadid olid mul juba varem käes ja täna käisin siis vormistamas. Varem pole siia sattunud. Tänud peitjale!
Abivahendis näpuga rida ajades avaldusid vajalikud numbrid. Mulle meeldis. Mari peitis ja Mari leidis. Tänud peitjale.
Googel siin eriline sõber polnud. Tahtsin rohkem süsteemi praktilist külge selgeks saada, kuid piirduti üldsõnaliste seletustega, millel, ei lahendamise ega eneseharimise seisukohalt, suurt tähendust polnud. Ma muidugi kahtlustasin siin tunduvalt keerulisemat võtit kah. Kood osutus lihtsaks näputööks, kui õige rada leida aidati.
Konteiner sai leitud kiiresti. Polnud õnneks selline pühapäev, et rahvas käest kinni linnas romantiliselt promeneeriks, nii et muguprobleemi ei esinenud. Aitäh! Mulle see aare meeldis!
See pähkel oli ootamatult kõva, lausa kaks korda pidin hammustama enne kui katki läks. õnneks sõber google aitas rajale ja siis läks juba libedalt. Kohapeal tuli aare kiiresti loogilisest kohast välja. Isegi pilkane pimedus ei seganud, selle vastu aitas taskulamp. Aitäh peitjale.
Eelmisel sajandil sai vahelduseks kooliskäimisele ka tööd proovitud teha. Minu tööks oli siis masinast tulevaid koodiribasid lahti lõikuda, kahepoolsetele ilupiltidega paberitele kleepida ja siis kodanikele koju viia. Oh , oli ikka ilus aeg. No ja sellesse aega jäi ka periood, kus ma raadioamatöörina proovisin nt morset kasutades kellelegi sõnumeid saata :D. No keegi neile küll vastama ei kippunud... aga jah, ju sealt on see pisik saadud, et kõik täpid ja triibud ja muud asjad tuleb läbi uurida ja neile midagi külge pookida, et inimsilm neist aru saaks. Selle mõistatuse ilmudes tundus asi tuttav... mälus sorides aga midagi ei meenunud. Õnneks on mälu selline imelik vigur, et lülitub siiski vajalikul hetkel taas sisse ja siis oli juba lahenduste leidmine delo tehniki. A leidis õige vidina ja üheskoos saime nulli paika.
Kohapeal vaatasime ringi ja leidsime toreda jupstüki, mis aardeks osutus. Tänud peitjale!
Miski aeg läks pähkel arvutitaga puruks. Siis aga olin laiskvorst ja saatsin selle IT-ga kursis olevale tegelasele, kes väikse programmijupi ruttu kokku keevitas ning see sülitas juba vajalikud numbrid mürinal välja. Kohapeal veidi pimesikutasime ka, aga peagi jäi kavalpea näppu. Auto jätsime u 900 m kaugusele, kuigi oleks saanud kordades ligemale. Lihtsalt lähenesime teiselt poolt ei ei viitsinud autoga jälle tiiru tegema hakata. Koht aja ringitöllerdamiseks igati sobilik ju. Tänud!
Neti on ikka alati viks ja viisakas olnud, aitas ka seekord. Kuigi väga võõrana see pilt ei tundunudki, olen kunagi ammu kokkupuutunud veidi teistsugustega.
Tänud, tore mõistatus ja koht imeline, mulle meeldis!
Lahendasime selle mõistatuse juba ammu ära, aga ei hakanud aardele järgi minema. Eile õhtul pimedas tundus tore aeg aardet otsima minna. Sai pisut aega pimeduses kombata, aga üles leidsime! Vahva aare! Tänud! :)
Nagu viimasel ajal kombeks - esimene, kes mitteleiu kirja paneb! Peale seda kui kõikvõimalikelt kolleegidelt oli uuritud, et ega nad juhuslikult seda perfot lugeda oska, pidin siiski ise asjast läbi hammustama. Kõige meeldejäävam vastus oli, et "ega ma kiviaja arvuti ole". Natukene otsimist ja uurimist ja suutsingi enda moodi asja ära lahenddaa, Mikk ilmselt raputaks kõvasti pead kui ta teaks kuidas ma numbrid kätte sain (arvestades seda, et tal läks ilmselt 5 minutit võrreldes minu 2 tunniga). Mõnus lahendamine oli, kohapeal nii libedalt ei läinud, nagu kurb nägu ka näitab.
Peale tööd oli paar tundi vaja sisustada. Mõeldud - tehtud, seiklesin ühistranspordiga nullilähistele ja aega oli palju enne järgmist ettevõtmist. Esimesena selgus, et telefon ei ole üldse koostööaldis, isegi peale mitut restarti, ei suutnud ta mind kaardil õiges kohas näidata. Ja eks sinna nahka see aardeleid läkski. Töökindlama vidinaga tagasi!
Selliseid kaarte pole küll näinud aga lahendatud saime. Kohapeal läks kiirelt.
Ma kujutan ette, et kui Indiana Jones mind näeks, hüüaks ta ka minu kohta: "That belongs in a museum!"
Neid kaarte mäletan ma väga hästi, kuna Tartu vanas Keemiahoones oli isa tööruumis neid virnade viisi. Nii neid kui ka perfolinte. Mulle need kaardid meeldisid, kuna mängisin, et kuulun mingisse salaseltsi, kes peab kodeeritud sõnumeid kohale viima. Ega mul polnud õrna aimugi, mida need sisaldasid, aga no sõnumiviija ei peagi ju seda teadma. Pärast läheb veel haprasti.
Nüüd andsin ka isale lootusrikkalt pildi ette ja küsisin, kas ta oskab seda lugeda. Isa tähendas selle peale, et kuigi ta on fossiil, siis neid kaarte lugesid ikkagi masinad ja tema viis need paberid mingitele arvutinaistele, kes asusid ruumis 224. Teises toas oli tohutu arvuti, mis täitis terve ruumi. Need naised trükkisid siis tabelid perforaatorisse, mis andis aukudega paberist lindi välja. Lint omakorda topiti arvutisse ja see ragistas siis arvutada ning trükkis tulemused välja. Ehk siis selle pika ajaloolise meenutuse lõpuks tuli välja, et tal pole õrna aimugi, kuidas seda kaarti loetakse.
Otsisin siis netist igasugu infot ja sain põhimõtteliselt üsna targaks, kuigi isa antud seletusele on raske midagi vastu panna. Aga lugeda ei osanud seda kaarti ikka. Lõpuks öeldi mulle, et mida ma venitan ja asi on ju tegelt lihtne. Ning siis selgus, et on tõesti lihtne, kui teab, kust alustada. Nii lahendasin keel suust väljas asja paberil ära ja paari minutiga olid numbrid käes.
Nullis läks seevastu päris kaua aega, kuna üksi õhtul ja pimedas oli päris kõhe. Tunnistan ausalt, et kui konteiner oleks olnud midagi taxu-stiilis, oleksin närvivapustusega haiglas lõpetanud. Kuid praegune aardekarp meeldis mulle väga hästi - kena, süütu ja sobis keskkonda.
Tänud põneva aarde eest.
Olen väheke liiga noor, et teada, kuidas seesuguseid asju "päriselt" kasutati; küll aga olen ülikoolis näinud tervet punti inimesi niisuguseid lipikuid märkmepaberitena kasutamas. Aitäh toreda mõistatuse eest!
Huvitav, et sellise kohapeal polnudki veel aaret. Tiimitöö viis sihile.
Sai mõistatus ette võetud. Midagi tuli tuttav ette - vanakoolimees nagu ma olen - ja klapibki. Küll aitas vihje hiljem kaasa. Kus nüüd tuli ajalugu studeerida, jeerum kui põnev :-) Ühtegi onlain lahendajat kohe ei leinud, aga ilma oligi lahedam ja harivam - mulle väga meeldis. Kusjuures, sain hakkama vaid ühe pisikese näidisega, mitte IBM paksu manuaaliga. Eesti keel on ikka imeline 8-)
Täna sõbra soolaleivapeole suundudes sättisime paar aaret teele. Kant on kena, mõnus jalutuskäik. Aarde leidis Marje, pärast seda, kui ma olin peidiku kui mitte midagi sisalduva hooletult hüljanud :-P
Logi kirjas, korjasin eemalt "pingi" alt taara ära ja võisimegi rootsi kunnile külla minna :-) Aitäh Marile vahva mõistatuse eest, mulle meeldis (juba teist korda)! Aare korras, peale prügi ei võtnud miskit.
Perfokaart näpus tuli see vaid õigest masinast läbi lasta ja koordinaadid GPS-i kirja panna. Kohapeal oli kõik samuti lihtne ja loogiline.
Kui mõistatus avaldus, siis võttis ikka kukalt kratsima. Päris selle ajastu mees ma pole, et seda asja saaks mäletada, aga ega palju puudu ka pole. Igatahes mõistatus ei tahtnud kohe kuidagi hargnema hakata. Teadsin küll mida otsima peab, aga no ei leidnud. Alles järgmisel päeval õnnestus mul õige asi üles leida ja siis oli lihtsalt koordinaatide kirjutamise vaev. Need kirjutasin ma kahjuks ainult paberile.
Täna siis, Orava juures lõpetades, tahtis noorgeopeitur veel midagi leida. No keerasimegi siis auto nina IBM’i poole. Poolel teel aga ehmatasin: kus on koordinaadid?!? No umbkaudset kohta ma teadsin, aga ega sellega mikrot ju ei leia. Pidasin auto kinni, sobrasin telefoni läbi, ei midagist. No kuhu ma need koordinaadid siis panin?? Paber? Kus? Otsisin geokoti läbi, ei ole. Siis aga meenus, et juba mõnda päeva on mul taskus mingi paber olnud. Jess, oligi õige! Panin koordinaadid gepsu ja varsti olime kohal. Mina suutsin muidugi õigest kohast mööda sõita, mistõttu pidi noorgeopeitur pärast tükk aega gepsu juhendamisel õiget kohta otsima. Aga eks harjutamine kulubki ära :)
Konteiner on päris lahe, aga peitjale saadan privas siiski mõned parendusettepanekud.
Tänud, otsast lõpuni meeldis!
Mõistatuse pildilt oli kohe aru saada, et topelt-Braille autoriks on naine, sest nemad pidavatki rohkem rääkima ja vahel on oluline info üldse ridade vahel. :) Ja selle punktikirja lugemine oli juba üsna edasijõudnutele - puhas tiimitöö. Et mu kaaslased pärast ei pahandaks, siis olgu öeldud, et Erki sai lõpliku koordinaadi kätte ja Josten palus ennast ka kindlasti logis mainida, et temast otsimisel abi oli. Peitjale aitäh tehtud töö ja nähtud vaeva eest ;) Meile meeldis.
Mõistatust lugedes oli meil suures plaanis pilt selge, mis tegema peab. Natuke võttis kinni õige abivahendi leidmine. Kuidagi aga sattusime õigele lehele ja lahendus tuli kenasti välja.
Täna siis lõunasel jalutuskäigul sai nimed kirja pandud. Meeldiv. Tänud peitjale!
Mõistatus tõesti lihtne ja tore,kuid ikkagi suutsin ennast kaks korda kinni jooksutada.Kõigepealt kodus arvuti taga lahendades ja täna teistkordselt teel geoparklast nulli shortcutti tehes :) Ei hakkanud üle lukustatud värava päti kombel üle ronima,vaid tegin väikese haagi jalutuskäiguga sisse :) Täna juba kolmas. Aitäh!
Sellest koodist polnud mul enne mõistatust avaldamist halli aimugi. Kuidagi kergelt sain ree peale ning kui õige idee käes, tulid numbrid hästi kiirelt. Tänu IBM aardele lahenes ootamatult ka ühe teise aare salakiri. Selliseid mõistatusi on lust lahendada - olen igatepidi targem. Tänud peitjale!
Ei leidnud minagi miskit massinat, mis selle töö minu eest ära teeks. Küll aga sain pihta kaasaegsele kirjatükile, milles vajalik spikker. Edasi oli juba vähem kui 6 minuti küsimus, et kordinaat paberile saada. Välitöödel kulus märgatavalt kauem, kuna ema-laps võtsid läheduses päikesevanne ja mängisid loodetavasti viimase kevadise lumega. Õhk puhas suutsin õiges kohas kõigepealt ka konteinerit mitte märgata. Õnneks polnud kaua pime...
Mõistatus sobis hästi - olen isegi selliseid täppe "joonistanud". Uuuh, see oli nii ammu! Logi kirja saamisega läks vähe kitsaks, aga tehtud ta sai. Kaval konteiner meisterdatud, tänud
Algul ei saanud midagi aru. Pärast sain teada millega tegu on, kuid ei suutnud leida ühtegi seletust, kuidas seda lugeda. Lõpuks siis leidsin väikse näite ning printisin mõistatuse välja. 10 minutit teisendamist ning tulemus oli käes. Meeldivad sellised mõistatused, mida saab paberi peal lahendada ning asi koguaeg edeneb. Oleks mõistatus minutiga lahendunud, poleks head emotsiooni saanud. Kuid 3 tundi poleks tahtnud ka lahendada. Kohapeal oli ka hea teostus. Ainult juhend sellisel kujul ei sobi konteinerisse. Oli tegemist asjadega tagasi mahutamisega konteinerisse. Aitäh.
Asja äratundmisega probleeme ei tekkinud, isegi kunagi selliste vidinatega mänginud. Siis tuhlasin hulk aega ringi, harisin ennast ja otsisin mingit muud loogikat. Lõpuks tuli ikka omaenda hallid ajurakukesed tööle panna ja siis tulid numbrid juba suht kärmelt.
Kohapeal ei reetnud aardepeidikut jällegi mitte miski, kui mitte arvestada maas vedelevaid pliiatsit ja juhendit. Kiire kõne eelleidnud ATKNP-le, et ehk juba kadund, aga ei, toos täitsa alles oma peidukohas. Lihtsalt kellegi osavad näpud osalesid aint leidmisvoorus, tuleb välja, ja mitte tagasipeitmisvoorus. Juhtub, mis teha.
Mis seosesse IBMiga puutub, siis ehk on kogu see peidukas udupeen vihje sellele, et toonane tehnoloogia on tänapäeval nii vana kool? ;)
Ei, lõbus oli, mina tänan!
See oli nüüd küll lihtne. Ilmselt on vanus selline, et olen ise oma kätega katsunud (ja kasutanud) asju, mis tänapäeval muuseumis elavad. Natuke pidin siiski internetti sukelduma, kuna päris kõike ei suuda pea kinni hoida, eriti kui seda kõike aastaid ja aastaid vaja ei lähe. Mõistatus oli äge ja tore , konteineriga on vaeva nähtud - kuigi ma olen siiralt rõõmus, et hetkel saabub suvi mitte talv - järelikult kestab pool aastat kauem see kunstkäsitöö..... aga kus on topsiku peitmise koha seos aarde nimega ? Võiks ju ka olla :) lisaks ilusatele majadele ja lapsepõlve suusametsale. Aitäh , ilus kõik. ATKNP omas peenemaid näppe ja tänu sellele oli kõikide elu lihtsam.
Pilti vaadates oli kohe pilt selge, millega tegu. Selle teadmisega kiirreageerimine paraku ka piirdus, sest edasi ajasin kõva veerand tundi taga tuult tühjal väljal. Ei tahtnud kuidagi uskuda, et niisugusi asju vanamoodsalt lahendatakse. Ega tegelikult usu siiani, kuigi mõistatuse sisu lahti mõtestamiseni jõudsin just sedaviisi. Mul on nooruspõlvest alles küll mitmeid eelajaloolisi aparaate, aga antud eksemplar puudub :o)
Selleks ajaks kui lõpuks otsa peale sain ja lahendus jooksma hakkas, eeldasin, et kiiremad juba õues tegutsemas. Kuid refresh kinnitas vastupidist, geokontrollis olid ainult mõned punased ning endiselt 0 rohelist. Tegin siis sinna esimese rohelise ära ja sain aru, et ei pääse - tuleb georiided selga ajada. Nagu ikka, on tagantjärele alati põhjust rõõmustada kui jagub vähemasti niipalju viitsimist, et pühapäevalaiskusest üle saada :P
Kohapeal avaldas muljet mõnusalt valmistatud konteiner, peiduka valik samuti hea. Aitäh Mari, see on üks igati eeskujulik linnamikro, meeldivas paigas pealegi! Esmaleiu märkisin raamatusse kell 19:03. Järgmisel hetkel juba kuulsin sahinat ja nägin hämarusest lähenevaid tuttavaid kujusid, kellega kohtumist võiski loota :o)
Kolmas kell 19:31. Aarde avastasin umbes pool tundi peale avaldumist ning asusin teda tasapisi pusima. Olin jõudnud end just asjaga kurssi viia ning õige lahenduskäigu leida, kui tekkis esimene roheline geokontroll. Lahendasin siis umbes 10 minutit ja sain ka ise õigesse kohta suunduda. Aitäh, huvitav mõistatus!
Tulime just saunast välja, pead märjad, kehad soojad, kui avastasin, et uus aare on avaldatud. Tahtsin natukene maha jahtuda enne minekut, seega olin mugu, kes vaatas koos 6-aastase plikaga, kuidas printsess Elsa meiki teha. Sinna nahka see FTF seekord ka läks, kuna nagu Liis mainis, jäime pärast kojusõitu, lahendamist ja kohale minekut ainult 3 minutit hiljaks. Süüdi, kes on süüdi? Aitäh mõnusa mõistatuse eest! Ülikoolis olin taolist asja mingi nurga alt uurinud, seega väga võõras teema see ei olnud.
Peale aarde avaldumist läks mul umbes 20 minutit, et Madis oma mugundusega tagasi tõmbaks - ei tahtnud teine kohe mitte koju mõistatust lahendama minna. Järgnes sõit koju, lahendamine, mitu punast ja üks roheline geokontroll ning teekond aardeni. Kõik see kokku tekitas olukorra, kus jäime 3 minutit hiljaks ja tabasime tunki poolelt logimiselt. Pidime talle oletatava peiduka ette näitama ja saime ka seejärel oma nimed kirja. Mõistatus ise oli alates sellest hetkest huvitav, kui numbrid jooksma hakkasid :) Aitäh aarde eest!