Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Loomaarstiks ei sünnita. Selleks peab palju õppima. Tuleb teada ladina keelt. Kui kodus saad teooriat õppida, siis looduses tuleb praktikat teha.
Aare asub koordinaatidel
59 23. X
24 28. Y
X = hobune + põder + kits + metssiga + hunt
Y = põder + hunt + kass
Tiinuse kestvus päevades
Capra Hircus - 150 päeva
Oryctolagus Cuniculus - 30 päeva
Rattus Rattus - 20 päeva
Alces Alces - 225 päeva
Equus Cabellus - 331 päeva
Vulpes Vulpes - 55 päeva
Canis Lupus - 65 päeva
Lutra Lutra - 60 päeva
Ovies Aries - 150 päeva
Felis Silvestris - 60 päeva
Elephas maximus - 645 päeva
Cricetus cricetus - 16 päeva
Sus Scrofa - 130 päeva
Canis lupus familiaris - 63 päeva
Head aarde leidu! Ärge midagi lõhkuge.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (40), lahe_teostus (36), 2016_aasta_aarde_kandidaat (17), lumega_leitav (4), lastesõbralik (3), marjad (1), ametite_seeria (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6F3QH
Logiteadete statistika: 118 (100,0%) 0 1 3 0 0 0 Kokku: 122
Jälle üks nendest aaretest mis on lahenduste listis esimeste hulgas, mis ammu lahendatud aga otsimata. Auto sai pargitud ning sain välja, kui kuskilt puudevarjust piilusin mingid silmad. Paar hetke veel ja need panid jooksu. Lohutasin end mõttega, et ilmselt kits. Kerge jalutuskäik läbi metsaaluse, kus jällegi igasuguseid jälgi ;) Jällegi suurepärane teostus! Aitäh!
Päris nii lihtsalt loomaarstiks ei saa, et tead nende ladina päraseid nimetusi. On vaja ka praktiseerida. Enne seda on vaja kohale jõuda. Meil oli vahva seiklsu, millest Kristel põhjalikumalt kirjutas. Kuid päris hirmu oli sõita üle võõra ja väga kitsa silla. Ma usun, et Kristeli palved hoidsid rooli ikka sirgena. Aarde juurde kõmpimine oli ebameeldiv, sest lumi tahtsi saabastesse ronida ja ei pidanud vastu meie raskusele. Õnneks oli väike jalutus ja nii me jõudsime peidukani. Ma üritasin kohe aarde välja tirida, kuid see ei tahtnud kuidagi mahtud. Õnneks Kristel teadis õiged "nuppe" vajutada ja nii me selle aarde kätte saime. Nimed logitud ja aare tagasi oma kohal. Aitäh peitjale!
P.S. On saadud küll aidata vasikaid ilmale tuua. Ilus ta ei ole just ega loomaarstiks mind ei tee aga tehtud teda on.
Silverist saaks loomaarst küll, kuna just tema selle mõistatuse läbi näris, mina jään omade liistude juurde ;) Sõitsime autoga võimalikult lähedale ja saime harjutada lumes jõnksutamist, ümberpööramist ja stepptantsu, lõpp hea kõik hea ja auto nina sai jälle suure tee poole seatud. Aardeni jõudmine käis läbi keskmise paksuse, kuid vastiku koorikuga lume, mis aeg ajalt kandis siis jälle mitte ja raskendas edasi liikumist tublisti. Silver proovis lume trotsimiseks pikemate sammudega liikuda, kuid tagasiteel tegi see meile nalja, et peame oma väsinud samme venitama. Aardeni jõudes avastasime, et mitte väga ammu on siin keegi veel käinud, inimese jäljed, veidikese lumega kaetud. Loomake oli kenasti ootel ja valmis "poegima". Eksami läbinud Silver võttis asja käsile, kuid tundus, et tegemist on funktsionaalselt kitsa vaagnaga ja tarvis läheb keisrilõiget. Kokkuvõttes kulges protseduur suuremate komplikatsioonideta ja nimed said kirja kuiva logiraamatusse. Aitäh peitjale! Ilusat jõulu!
P.s unustasin lisada, et suundudes Hr surm aarde poolt siia poole, läbisime mingi mini külakese, väga halvas seisus teedega, millest viimane jupp oli autode poolt läbimata, kahltase väärtusega sillakesega, aga tagasi ka ei tahtnud minna ja nii see julge sillaületus ette sai võetud. Seiklus missugune.
Praktikat olen juba lapsest peale isa-ema kõrval piisavalt saanud. Tean täpselt kuidas lehmal poegimishalvatust ravida või kuidas ta käitub kui innaaeg käes. Need oskused on ka hilisemas elus kasuks tulnud :) Nullis viisin vajalikud protseduurid taas läbi ja sain arvestuse vihikusse kirja. Tänud!
Aitäh peitjatele!
Teooriaeksam sooritatud ja sain praktikaeksamile minna. Võtsin siis selle pojakese välja, tembeldasin ära ja panin sisse tagasi. Et järgmistel eksamineeritavatel oleks ka huvitav.
Arvasin, et midagi huvitavat võib siit leida ja ei pidanud pettuma.
Lahendus ootas juba pikemat aega.Loomake leitud,tervis vanakesed veel hea.Aitäh!
Mõistatus oli varem lahendatud ja täna olime siinkandis liikvel. Väiksena tahtsin ka minagi loomaarstiks saada. Eest leitud loomake on natuke räsitud ja natuke vist vanaks saanud, aga püsib veel oma jalgel.
Mõistatus lahenes kiirelt ja ootas oma aega. Täna tundus hea ilm metsas jalutamiseks ja poisid nõudsid pikniku. Nulli kulges tee kõike uudistades ja vaadates. Null ise meeldis poistele väga - vahva teostus. Auto poole liikusime kiirelt, sest piknik ootas. Aitäh!
Loomaarsti amet ei ole mind kunagi tõmmanud. Lasin vajalikud protseduurid teha Girltil. Assisteerisin teda ja õmblesin vaid haavad kinni. Äge lahendus. Aitäh!
Teooria osa läks lihtsalt, ladina keel olulist muret ei valmistanud ja eksaminaator andis loa praktika juurde asuda. Üllataval kombel saime ka praktikaga hästi hakkama, kuigi täpselt aru ei saanud, mis olendiga me kokku sattusime. Väga vahva aare!
Leitud kasutajaga martenmandla. Märten tegi ära suure töö, minule jäi kaasajalutamise rõõm. Vahva elukas, kena lumekate oli ka peale sadanud. Aitäh!
Taaskord üks ammu lahendatud mõistatus. Õnneks oli jõuluajal lumi lõpuks maha tulnud ja see muutis ümbruskonnas jalutamise palju meeldivamaks. Õhkkond oli väga mõnus. Peale mõningast matkamist jõudsime nullile lähedale, aga ühtki objekti ei hakanud kohe silma. Tegime silmad vähe suuremaks ja nii oligi üks tore tegelane nähtaval. Kohtlesime teda hellalt ja nimed said kirja. Täname jalutuskäigule kutsumast. Mõistatuse lahendamine tegi targemaks.
Sõbranna oli oma kolm last mehega koju jätnud ja seega saime aaretama minna. Kaksi on ikka metsas julgem, kui üksi. Üsna varsti aarde poole teel olles saime aru, et tuleb ikka ämber tuua, sest seeni on siin mitut sorti. Korjasime männikaid, lehterkukeseeni, kasekaid, tõmmukaid ja puravikke. Lõpuks tuli meelde ka see, miks me siin oleme. Aare oli tore, kinnas ja kõik selle juurde käiv... Tänud
Tundub, et geopeituriks ka ei sünnita, selleks peab palju õppima:). Loomaarsti teoreetiline ülesanne oli kodus ammu lahendatud, praktika looduses ootas oma õiget aega.
Kui mugu teeb ettepaneku minna mustikale (või seenele või midaiganes metsa tegema minna), on mul loomulikult alati koht välja pakkuda. Seekord pakkusin nagu muuseas välja, et tean Vääna kandis väga häid mustikametsi;).
Kui sõrmed juba sinised ja kõht täis, jätsin teised korilusega tegelema ning lubasin kiirelt mõnesaja meetri kaugusel ära käia. Oh-ja-oh, polnud see käik miski sipsti, paras võsas ragistamine, aga kohale ma jõudsin. Entusiasm rauges varsti kui lolli näoga ringi vaatama jäin, sest midagi ma sealt ei suutnud leida. No mida? Segaduses tegin veel paar tiiru ümber puude ja veendusin, et normaalsuuruses karpi siin olla ei saa.
Ohkasin sügavalt uuesti kui leidsin märkmetest arvutused ja taipasin, et lihtsalt koordinaat valesti sisestatud. See on kui geokontroll puudub ja oled liiga enesekindel ja/või lohakas. Kirusin ennast ja trügisin uuesti läbi võsa, seekord läbi veel hullema, sest enda rada ei tuvastanud. Põdrakärbeste rünnaku alla jäin korra, see oli vist küll esmakordne juhus kui terve parv neid vastikuid ronijaid korraga peale maandub ja kraevahele pugeda üritab, huh, rõve, kurguni kinni tiritud lukk ja kapuuts päästsid.
Tagatipuks hakkas vidin minuga jonnima, guugelmaps keeldus koostööst ning gc äpp ei suutnud õiget koordinaati uuendada. Sõin mustikaid, kirusin veel ennast ning lõpuks jõudsin ka loomaarsti praktikumi.
Tagasitee kaaslasteni oli kordades lühem kui kaaslaste juurest aardeni. Mustikaämber jäi minul selle lisamatka tõttu oluliselt tühjemaks, aga mõned karbid siiski talvevarudesse lisandusid ning õhtusöögi jagu kukeseeni oli ka hea saak.
Aare oli äge, minu enda tekitatud ebavajalik ja kohati ebameeldiv retk ei vähendanud selle avastamise rõõmu. Aitäh peitjale!
Lahendus oli ammu käes, täna keerasin siinsetesse metsadesse sisse. Rada aardeni oli täis rohkeid ahvatlusi: mustikaid ja pohli ja kukeseeni pakuti peoga. Marjad suhu ja seened taskusse, õnneks oli heade suurte taskutega kleit seljas. Aga aare! Logiraamatuni jõudimine meenutas veidi vasakukäelise aaret ja lisamehhanisme nägin alles pärast logimist, kui raamatut tagasi karpi libistasin. Väga tore meisterdus ja mulle meeldis, et ka hiljuti üks mugu seenel käies võttis vaevaks kena logikanne kirjutada.
Mõistatus oli väga lihtne, aga kohapeal... Ajas ikka naerma küll. Alguses lahendus ja hiljem logiraamat. Väga lahe, aitäh! SIldid loomulikult külge.
P.S. Nii tore, et geojõud sellest üle pole käinud ja terve mõistus on võitnud toore jõu asemel!
Tulime just poegimise ajaks. Käärisin käised üles ja asusin veterineerima! Leitud ja logitud. Aitäh toreda loomakese eest.
Valmistab ikka rõõmu küll, kui loomakesele abiks saab olla. Aitäh aarde eest!
Uus päev oli just alanud, kui meie sammud aarde poole seadsime. Aare on tore. Loodame, et kestab ikka aastaid. Tänud!
Teooriatund sai doktor google juhendamisel justkui läbitud ja pidasime ennast pädevateks loomaarstiks kehastuma. Metsa jõudes selgus, et nii lihtne see polegi. Ekslesime natuke ringi midagi erilist leidmata ja otsustasime oma lahenduse üle vaadata. Oligi ühe numbriga viga sisse lipsanud. Peale koordinaatide parandamist asusime umbes paarsaada meetrit eemal uuele katsele. Veel natuke kände, ojasid ja mahalangenud puid ja oma rõõmuks märkasime otsitavat objekti. Vajalikud protseduurid saime üsna hõlpsalt tehtud ja jätsime aardekarpi ka ühe "lisatööriista". See oli väga vahva aare, sellised erilised teostused meile meeldivad.
Tundus selline jõukohane mõistatus olema ja ma ei eksinud. Kohapeal tuli algselt nulli pisut taga ajada aga kui kohale jõudsin tuli asi ära vormistada trummi põrina saatel, kuna siin täitus GC väitel minu 5000 aardeleid. Tänan!
Peale väikest ringi sõitmist oli loomaarst meid valmis vastu võtma. Tundub, et ta praktikakoht oli paarkümmend meetrit liikunud, aga kohale jõudes oli siiski kiiresti selge, kuhu tuleb kindas käsi (eriti tänastes oludes) pista. Aitäh!
Geopeitus kahe väikse lapsega eeldab, et kõigil on hea tuju, tervis korras ja emmel eeltöö tehtud ning vajadusel on varrukast võtta plaan B, C ja D. Ühesõnaga kõik peab ideaalselt sünkima. Juhtus olema selline päev ja selline hetk, kus kõigil oli kõht täis ja väike autosõit tundus sobivat. Jalutuskäik aardeni oli ka üleootuste mõnus (tänu emme põhjalikule eeltööle loomulikult) ning aare väga vahva. Seni, kuni mina nimed kirja panin, laotas Silver kogu aarde sisu laiali ning siis õnneks tublisti ka kõik kokku. Me täname!
Põgenesime koroona eest metsa, võtsime kaasa oma leivakoti, et metsas juhuslikult patrullivatele politseinikele tõendada, et kuulume ühte leibkonda, ja asusime arstiabi vajavat loomakest otsima. Teel kohtasime kollaseid liblikaid ja punaseid lepatriinusid, mitut sorti loomapabulaid, tervet hulka põdrajälgi ning ületasime ilma sisse sulpsamata päris mitu kraavi. Arstisime loomakest oma võimete piires, loodetavasti ta peab nüüd järgmise tohtri külastuseni kenasti vastu. Aitäh peitjale!
Leitud :)
Loomaarst käis looma tervislikku seisukorda vaatamas. Kauaks tal elupäevi jätkub seda ei tea. Järsku aasta-kaks veel elab.
Sai natuke lahjem variant kui enne. Aare ilusti leitav.
Täitsa tore aare. Kõiki emotsioone ei saa kahjuks jagada, muidu rikume teiste emotsiooni ;) Täname!
Mõistatuse osa oli ammu tehtud. Täna arvasin olevat õige aeg sinna metsa sukelduda. Alguses üritasin küll autoga võimalikult lähedale parkida ja siis sealt otse nulli suunas rünnata aga õnneks seal ei olnud head kohta parkimiseks. Mõnisada meetrit eemal oli hea koht ja sealt sai ka rahulikult mööda rada täitsa nulli välja jalutada.
Lahe tegelane on seal lõpus. Kinnas on natuke katki. Sisu aga kuiv.
Mõistatus oli mõnda aega tagasi lahendatud, täna oli mahti siinkandis liikuda ja skoorida. Metsavaheteed olid mõnusalt libedad, sai vaikselt kulgetud ja liugu lastud. Õnneks püsisin kenasti tee peal, kuigi oli näha, et mõni oli ka tee ääres lumevallides käinud.
Kuigi põldudelt on lumi juba peaaegu kõik sulanud, on metsas lund veel omajagu. Kuna jalas olid üsna madalad jalanõud, siis tuli vaikselt liikuda, et jalad kuivaks jääks. Jõudes sihtkohta ja otsides õiget kohta/aaret, kuulsin äkki raginat ja liikumist. Jäin paigale ja paigale jäid ka need ragistajad: neli metskitse, umbes 15 meetri peal. Kui ma aga seejärel end liigutasin, et telefoni võtta ja pilti teha, nad muidugi märkasid mind ja panid kablutades minema.
Ei jäänud mul muud üle kui oma eesmärk lõpule viia. Täitsa äge see loom siin, vedas naeru suule ikka :) Ajasin siis asjad kiirelt korda ja tuldud teed tagasi. Tänud huvitava aarde eest!
Lahendatud ammu, täna otsustasin kohal ära käia. Omapärane konteiner :D
Lastele see aare meeldis väga. Oli teine tõepoolest omapärase teostusega.
Mõistatus sai lähiajal lahendatud, nimed selgeks õpitud ja koordinaadid gepsu. Täna oli plaanis rattaring teha ja seekord võtsin suuna sihitatuna, mitte küll otseselt sellele aardele aga sinna piirkonda. Lähemale jõudes jäigi see aare parasjagu kaardil silma. Aardeni jõudes vaatas vastu üks isevärki elukas. Mis siis nüüd? Natuke läks pusimisega aega ja nimi sai kirja. Elukas ja lahendus meeldis, äitähh peitjale.
Loominguliselt temaatiline lahendus, kindlasti meeldejääv loomake ja ilus metsaalune :)
See oli tõesti kõiki kiidusõnu väärt. Ega kuigi tihti ette ei tule, et selliseid tegevusi peaks praktiseerima, aga eks geopeitusega seoses tuleb tihti oma eelarvamusi ja tõekspidamisi muuta - või siis midagi uut katsetada :) Väga tore matk ja leid. Aitähh.
Eks oli arvata, mida see "praktika" tähendab, aga et teostus nii viimase peal on, oli küll üllatus :) Päeva ägedaim aare. Aitäh!
Järjekordne aare, mille mõistatus oli juba ammuilma ära lahendatud, aga kohale polnud siiani jõudnud. Lõpp oli väga äge, tänud peitjale!
Selle mõnusalt lihtne mõistatus leidis päev varem omale lahenduse. Tiinuse oletatavate aegade järgi sorteerisin vajalikud loomad suht kiirelt välja. Enese harimise eesmärgil tõlkisin lõpuks kõik nimed ära. Kui juba siin kandis töllerdasime, siis sai ka mõned kompromissid tehtud ja ka teineteisel leidmata aarded said õnneliku lõpu. Tarmo soovitas head lähenemisteed ja seetõttu jäi seekord võsas ragistamine ära. Objekt paistis kaugelt silma ja kaua ei pidanud ka mõtlema, mida edasi. Üllatavalt hästi talus, ei perutanud ega midagist. Õnneks pimesi kombates olen ma suht meister ja peagi oli juba raamatus nimigi kirjas.
Lahe kui rahvas viitsib teiste rõõmuks niimoodi vaeva näha ja selliseid peletisi meisterdada.
Tänud.
No täitsa lõpp. Tulen metsa ja kuku kohe sünnitust vastu võtma. Kahjuks ei olnud loomulik sünnitus, vaid tuli teha keiser. Imelik, et sellise eluka kõhust tuli nähtavale hoopis konn ja elevant. Väga tore aare, kohe näha, et inimene on vaeva ka näinud. Tänud .
J2i ilusti tee peale. V6tsin korra tee 22rde ja arvutasin koordinaadid v2lja. Sealt edasi aga sai p222ris tykk aega m66da metsa ringi uitatud. Nende metsaaaretega on alati see positsioneerimise probleem. Nii ka seekord. L6puks peale ca tunnist ekslemist otsustasin valida endale seni paremini toimiva metsalahenduse. Lagendikul geps paikka, kompassiga suund ja siis samme lugema. Ja enn2e jalutasingi kohe aardele 10 m raadiusse. Sondeerisime looma yle. Usse polnud ja k6ht k2is ilusti l2bi :D
Otsingutrenni lõppedes tegime väikese lõdvestus jalutuskäigu. Seda väga vahva teostusega aaret pidin sõpradelegi näitama! Aardekarp oli lausa kuhjas vahvatest aaretest! Järgmine mineja - palun võta kaasa uus pliiats või pliiatsiteritaja kaasa. EVEJ.
Aaret otsisin kahel korral, esimene kord üksinda ja teine kord koos Sveniga. Põhjus oli lihtne, numbrid olid arvutamisel kõik õiged aga kuidagi vusserdasin tehtega ning seetõttu jalutasin paar km kõrval asuvas metsas.
Teine kord viisin Sveni ka valesse kohta kuid juba siis oli selge, et midagi on sassis. Arvutasin siis sääseparve keskel numbrid uuesti üle ning siis tuli ka leid lihtsalt. Aarde võttis välja Sven :) Tänud!
Mõistatus sai kiirelt lahendatud. Välitöödel ka raskusi polnud. Tänud juhatamast. Vahva leid. ptw aardest sai eemaldatud üks kasvav herilasepesa. Järgmistel leidjatel jälle ohutum :)
Mõistatusega oli ikka veidi pusimist, kohapeal oli kõik lihtne ja loogiline, tänud.
Veel eelmisel nädalal olid kruusateed väga pehmed ning kippusid lagunema. Täna oli juba täitsa vahva mööda väiksemaid teid ning metsa vahel rattaga ringi uhada. Teed on nädalaga tunduvalt tahedamaks muutunud.
Ah jah, aare oli ju ka. Loom püsis kogu operatsiooni vältel neljal jalal ning näis adekvaatne. Loom tänab.
Loomaarst ootas juba mõnda aega külastust ja täna said sammud sinna seatud. Päris üllatuslik leid oli ja võttis ikka kõvasti muhelema. Tänan muheda teostuse eest!
See aare on hulk aega oma korda oodanud. Midagi sellist ei osanud küll eest leida, võttis kohe muhelema. Tegime ka uuringud ära ning saime logi kirja. Aitäh vaimuka aarde eest!
ÄGE, ÄGE JA VEELKORD ÄGE!
Lõpu teostus igati teemakohane. Väga lahe, sai loomaarstiametit kohe ise natuke proovida.
EVEJ
Selle aarde peitmise ajal olin geopeitusega tegelenud kümme päeva ja siis selline aare, lausa minule, et peaks kohe kiirabi kihutama... aga jäi siiski tulematta. Hiljemgi on mitu korda plaanis olnud või lausa teel oldud. Täna siis lõpuks kohal. Mõistatuse lahendasin peast (no paar asja kontrollisin ikka igaks juhuks üle ka):) No ja kohapeal oli ikka selline nostalgilaks, et anna olla, ikka täiega mõnulesin :) 15 aastat on seda protseduuri võib öelda, et praktiliselt iga päev tehtud, aga viimane kord oli umbes 10 aastat tagasi. Aitäh!
Täna sadas nii ilus paks lumi maha, et oli vaja kuhugi metsa jalutama minna. Valisin siis soovituste järgi selle aarde, sest mõistatuse osa oli lahendatav. Võtsin pubekast poja ka kaasa, eks kohapeal oli sellevõrra rohkem nalja. Äge, aitäh!
Kõigepealt tänud väga kenasse kanti ja metsa juhatamast. Isegi parkla oli ootamas. Lahendus muidugi AA vääriline. Suur,ilus üllatav ja salapärane. Ja noh aare tuleks arstijärjekorda äkki tõesti panna. Õnneks laps väga kaua anatoomiliselt ei mõelnud. Igal juhul geniaalne ja väga muhe. Kiidame ja täname!
Enne, kui ma selleks korraks Tallinnast lahkuma pidin, ütles Martin, et ma pean kindlasti selle aarde juures veel ära käima. Aega oli täpselt parajalt, nii et miks mitte. Tee peal lahendasin jooksvalt mõistatuse ära, mis oli minu jaoks Tallinna kandi mõistatusi vaadates üllatavalt jõukohane peast lahendatav tegevus. Vahel veab...
Aga no kohapeal sellist geniaalset lahendust ma küll ei oodanud :D Kuigi see oli minu esimene mõte loomaarstindusega seoses, ei arvanud ma, et midagi sellist on võimalik aardeks ümber tõlgendada. Oli küll.
Minu poolt ainult kiidusõnad! Aitäh!
Kuuldused jõudsid minuni, et põder vajab arstiabi. Küll oli ta alles rõõmus, kui mind Ianiga puude vahelt nägi. :D Kurb ta seal metsas kindlasti ei ole. Isegi seenelised kirjutavad enda leiust logiraamatus.
Hetkel tegime vaktsiine ja ussikuuri. Limased elukaid ei kohanud. Kuna talv tulekul, siis sai natuke teistmoodi asi lahendatud. Idee jääb samaks, loodetavasti peab vastu.
Aitäh kõigile, kes on põdrale metsas kalli teinud! TNL:TB
Siltide arv tekitas metsiku huvi see aare üle vaadata. Mõistatuse lahendasin Muinastulede päeval põlve otsas ja järgmisel päeval lükkasin kodutee metsa kaudu. Ilus ilm oli ümbruskonda toonud palju seenelisi, aga päris massides trügima siiski ei pidanud.
Aare oli alguses muidugi hehehee-hohohoo. No ja siis tuli tegudele asuda. Kuidas seda nüüd kirjeldada... sisenesin kaitsevarustuseta, lähenesin võlupunktile ja tabasin sõrmedega midagi väga pehmet ja limast. Seda ma viisakalt öeldes ei oodanud :D
....
Ühesõnaga jah, preservatiiv on katki ja nälkjad majas. Aga nii ongi huvitavam :D Väga lahe igatahes, aitäh!
Oi sa jeerum. Algul andis gepsu koordinaat suvalise koha metsas ja seal oli ees küll peaaegu must maa. Polnud mina nähtavasti esimene, kes siin olematut aaret otsis. Tiia andis telefoni teel uue asukoha ja juba eemalt nägin, et see koht on õige. Küll saab vähestest asjadest sellise meeldejääva aarde meisterdada ja terve päeva positiivselt häälestada. Meie poolt soovitus AA kandidaadiks. Täname!
Mõistatus ammu lahendatud. Nüüd tekkis sobiv moment aaret ennast külastada. Nojah, aarde teostus täiendas täitsa perfektselt mõistatust. Pärast haput mekki Suurupi aaretest oli nüüd selle aardega hea tuju garanteeritud. Kihvt ja humoorikas teostus! Tänud tegijale! :)
Selliseid aardeid on kõige parem ikka otsida öösel kella ühe paiku. :) Peale tõsist Dakari rallit jõudsime nulliga paralleeli. Siis algasid läbirääkimised teemal kes ja mis riietuses on nõus metsa tulema. Peale mõningast ümberriietumist said kõik omale soovide/nõuetekohase varustuse ja abivajaja otsingud võisid alata. Vaevu metsa jõudnuna selgus, et gepsudest ongi täpselt nii palju abi, kui neist alati metsas kolades on (eriti minu omast, mis pidas vastu vaid viis minutit). Kohale jõudes tõdesime, et kõik jõupingutused ja kraavide ületused olid asja ette läinud - sellest ei oleks tahtnud ilma küll jääda! Väga, väga lahe teostus ja suur-suur tänu vaevanägijatele!
See aare läks kuldreegli rikkumise alla, et täna rohkem aardeid läbi ei käi ja lähme otse koju. Norisin Ragnet, et oota, mõne kilomeetri pärast otsustame ikka, et kuskile võiks veel minna. Ja nii läkski, sest kutsung abivajaja juurde oli tugev.
Kui nullile kõige lähemale jõudsime, keeldus Rex kaasa tulemast, sest tema retkelimiit oli selleks päevaks täis. Mul olid kerged kõhklused, sest botaaniliste kõrvalekalletega banaanid ja nende mitteleid oma pendeldava gepsuga oli hästi meeles. Samas huvi paljukiidetud lahendust näha oli suur ja head aarded on väärt proovimist. Lõpuks saime siiski Rexi nõusse väitega, et kuidas ta kaks naist ja kassilaadse koera öösel üksi metsa laseb. Rex sai lõpuks aru, et me niisama läbi nende liivaaukude siia ei rallinud ja mineku osas ka ümber ei mõtle. Mis tal muud üle jäi kui kaasa tulla.
Kuigi aardeni oli lühike maa, maastik ei olnud kontimurdev, siis suutsime selle kuidagi väga pikaks orienteerumisretkeks pöörata. Ühte kraavi suutsime vähemalt kolm korda ületada, mõne aja vales suunas minna ja siis õigele suunale tagasi saada. Kui lõpuks oli jäänud viimased 30 meetrit tõusis elevuse ja õudusnaljade tase märgatavalt. Lõpuks paistis ka abivajaja, kes vapralt seisis ja ekslejaid tervitas. Lasime Rexil abistamise osa ära teha, tänutäheks auto juures jonnimise eest. Ise andsime aga hagu juurde ja juhendasime naerust kõveras olles kõrvalt.
Aitäh peitjale, väga humoorikas lahendus :)
Täitsa vahva peidukas :). Ei no natuke oli ikka ukerdamist enne kui karbile küüned taha sain. Väga tore ja teistmoodi asi jällegi, aitüma peitjale!
Just selle aarde pärast sai õhtul välja mindud. Logisid polnud eriti lugenud, paar tükki silmadega üle lastud ja läksime nö puhta lehena vaatama, et mis seal siis on. Kuigi igasugused aardele kõlge kleebitud sildid olid ikka ootuse üles kruvinud. Märkasin juba eemalt seda ehitist ja nägu läks naerule. Proovisime mõlemad kuidas on loomaarsti ametit pidada. Meile väga meeldis ja kiidame ning anname ka ise lahkelt silte juurde. Väga pull asi ikka. Tänu sellele aardele sai seal kandis veel paar asja tol õhtul tehtud, sest need põhjamaa valged ööd...
Varasemaid logisid lugenuna omasin üpris selget ettekujutust, mis siin ees ootab. Sellegipoolest oli veel mõni üllatus varuks ja stiilne teostus muidugi vedas suunurgad üles juba mitmekümne meetri kaugusel :o) Kuna dr Alex ja dr Mooritz olid alles eelmisel päeval patsienti väisanud, siis piirdusin lihtsalt korralise ülevaatusega ning mingeid raviprotseduure polnud tarvis läbi viia. Tubli isemoodi meistriteos kauge maa kogemusega autoritelt. Tänan, soovitan ja palun jätkata samas vaimus!
Täpselt nädal varem käisin muide läheduses asuvas "geoloomaaias", kus kaasavõetud tinktuuri mõjul avasid mõned tuntud tegijad oma hinges varjul olnud loomalikuma poole :P Mul on meeles, et nende seas viibisid Meles meles, Bombyx mori, Talpa europaea, veel teinegi Meles meles, vist ka Vulpes vulpes ja Pteromys volans, küllap lisaks muidki, aga kõik pole ju meeles meeles :o)
Mõtlesime õhtul teha väikese jalutuskäigu metsas ja midagi otsida :). Väga huvitav peitmisviis.
Mingi aeg tagasi sai mõistatus lahendatud ja täna koordinaadid telefoni sisestatud ja suund võetud määratud kohta. Punkti kõmpides tekkis korraks mõte, et said ikka koordinaadid õiged aga õnneks läksime lõpuni välja, kuniks õige koht Kadril silma jäi. Päris huvitav kaadervärk oli keset metsa :D. Natukene uuritud ning ära tabatud, kuidas aare kätte saada-tehtud. Nimed kirja ja ka aarde tagasipaneku operatsioon edukalt teostatud. Huvitav kogemus geopeituse vallas aarde kätte saamisel :D.
Tervitused ka teile, kes peale meid kohale tulid :)!
(Meil koer ongi üks lärmakott ja seletaja :D)
A käib loomaarsti juures tihedamini kui nö inimeste arsti juures, ah mehed :D. Nii polnud mingi probleem loomaarsti patsiendiga kahepeale need vajalikud numbrid tuletada ja end visiidiks kirja panna. Täna täpselt kokkulepitud kellaajal olime me kuskil kraavi servas ja vaatasime lootustrikaste silmadega sinna kuhugi. A ei viitsinud kummikuid jalga vedada ja nii ma pidin ees tatsama ja nö testima pinnast. Ühes kohas palus ta testida seda rohelist seal, no ma siis astusin samm tumerohelisele , siis helerohelisele ja põrutasin edasi ,kui selja tagant hakkas ähkimine, et no kontrolliks siis mida paluti. Möhh, ma ju liuglesin sealt just üle :D. Tippasin tagasi ja testisin siis uuesti seda helerohelist, mind ta ei neelanud ja nii sai ka puhisev A sellest abi oma kraaviületusel ;). Üks kraav oli lootusetult lai. Hakkasime otsima kitsamat kohta ülekargamiseks kui märkasime midagi, mis meile huvi pakkus. No on alles iludus ja nii üksi. Kuna iludus oli tiba haiget saanud, siis tohterdasime teda pisut ja otsisime ka aarde üles. Aardest lahkusid kaks rändurit.
Auto juurde naastes leidsin ühe kitsesarve, kuna loomaarsti juurde tagasi ei jõudnud enam minna, sest oli kokkulepitud veel üks tähtis kohtumine Moor ja Co-ga siis võtsime sarve ühes ja loovutasime selle Moorile ;).
Tänud vahva asja eest!
Teadmata, et kirjelduses on: peitja palub mitte lõhkuda, hooldasime ja "remontisime" aarde algsesse olukorda ja taastasime kinnituste töövõime( ju on taas kellegil katla keema ajanud ja käed värisema pannud)...au teile , logi sai ju kirja:( Kahjuks "tegijad" ei mõtle, et ka teised tahavad algset olukorda "kiruda". Tänud peitjale n.ö. kodumetsa asja eest!
Tänase päeva rõõmus leid. Tänud kena mõistatuse ja stiilse peiduka eest.
No kui üks aare saab vähem kui kuuga ca 20 soovitust, siis lihtsalt tuleb seda asja vaatama minna :). Enne seda ära lahendada tulnud mõistatus õnneks konti ei murdnud, guugeldamine on ju üks nendest kahest asjast, mida ma arvutiga peale wordis kirjutamise veel mõistan teha… :D. Kohale jõudes läks tööjaotusega nii, et arstimise võttis enda peale Laur ning mulle jäi siis doktori assisteerimise ja patsiendikaardi täitmise austav ülesanne; ainult üksikud loetud minutid selleks kõigeks meil kulusidki ja vist vähem kui 15 minutit hiljem nägi tee äärde ootama jäänud auto meid uuesti tagasi jõudmas… Huvitava lahendusega aare on igatahes meile siia leidmiseks välja sätitud, kellel käimata, soovitan vaatama minna :).
Vot on hea aare :) Täiesti tehtav mõistatus ja väga vinge lõpp :) Täpselt minu maitse :P Ei oskagi nagu muud eriti logida :D Mulle meeldis, minge otsima :)
Mõistatus oli täiesti jõukohane, aga peidikuga oli peitja ikka tõsiselt asja ette võtnud, vinge!! V: pastakas, J: pastakas, konn, nööbid.
Peale koordinaatide leidmist jäi miskit vahvat teele ette. Sai ametit proovida. Tänud peitjale!
Sündmuse boonuselt ära minemas sai kiiresti koordinaadid arvutatud. Kohapeal oli väga huvitav teostus, pole sellist asja varem näinudki, lahe.
Aardele lähendes sai Annile pajatatud lugusid koduloomadest. Memm kutsus loomaarsti ja enne kui arst kohale jõudis, olid kõik loomad, kes parajasti köidikus ei olnud, peitu läinud. Aarde juures saime ilusti hakkama, kartsime hullemat. Tänud peitjale.
See aare mulle meeldis. Ilmselt käib loomaarst seal sageli, sest loomade väljaheiteid oli seal väga palju. Ja koerte saba ulatus 2km kaugusele. Aitäh! Siin sai laksamisega algust teha. Kellegi suitsupakk enam ei vedele metsa all.
Kena puhas mets kus jalutada, kust leidsime väga vahva teostuse. Esimese protseduuri viisin läbi mina, teine jäi Annele. Tänud!
Meestevahetuspäeva järgmine aare ja ülivinge teostus. Olin arvutused paarkümmend meetrit mööda suutnud arvutada, kuid laiendasime otsinguid ja siis oli vau effekt. No on ikka ideid ja lahendusi geomaailmas, uskumatu. Oijh, küll mul on ikka arenguruumi...
Logimiseni läks veel jupp aega, sest naersime täiega kõik kui aru saime, mis veel teha tuleb, et logiraamat kätte saada. Suured, suured tänud teile, palun veel!
Käisin ka lõpuks siin ära. Lahendus tuli hetkega ning täna sündmusele minnes panin logi kirja. Aitäh!
Marianne õhutusel ja ettevalmistusel võtsime ette teekonna loomaarsti juurde. Protseduurid olid huvitavad, jagasime neid vennalikult - pooled sulle, pooled mulle - kõik said käega katsuda :) Täname!
Juba mitu päeva olen mõelnud, et peaks nüüd selle loomaarsti juures ära käima. Täna tekkis siis sobiv hetk. Loomi on sealkandis palju liikvel, tõestuseks lugematult erinevaid pabulaid. Geps küll väga koostööaldis polnud, aga õnneks ikka leidsime õige koha üles. Aitäh-aitäh!
Lahendamise järel ma kaarti ei vaadanud ja eks kohale sõites puges ikka kerge kahtlus hinge. Aga tasus minna, väga lõbus aare :)
Mis nii viga aaret otsida kui Di kogu raskema töö ära teeb ja mul vaja ainult kohale roolida. Väge lahe leiutis :)
Hea lihtne mõistatus. Samas, kui koordinaadid käes, ei olnud ma küll väga kindel lahenduse õigsuses. Siiski otsustasime vaatama minna ja õigesti tegime. Seal siis see õnnetu abivajaja ootaski:) Aitasime loomakest ja lisasime oma nimedki logiraamatusse:) Väga vahva teostus ja idee:) Suured tänud peitjale!
Üle pika aja ka lahendatav mõistatus. Supertänud, et meile ka mõeldakse :) Kohale jõudes oli ilusti autode pööramistkoht selge. Vantsisime siis aardeni, ületades selleks ebavajalikult palju kraave. Hinnates oma võimeid koos pisikese koeraga hüpates üle, sain omale ühe rebestatud kanni ja mitu vettinud vavast, millele järgnes rõõmsaim emotsioon "Jeee.. suviiii tuleeeb". Aardeni jõudes veel mõtlesime, et eriti nõme oleks kui me ei leiaks, aga siis hakkas juba paistma ja rõõmsalt kalpsasime aardeni. Siis aga tekitas aare vastastikke emotsioone. Üks naeris ja teine pani silma kinni. Logitud, aitüma.
Mõistatuse lahendus tuli nii kiiresti ja lihtsalt, et võttis kahtlema. Ja eks ma kahtlesin temas kuni selleni, kuni karbihoidja paistma hakkas - siis polnud enam mõtet edasi kahelda.
Aga leidmine kippus vägisi käest ära minema. Kõigepealt andis auto lärmav Vikker teada uusi uudiseid: musta toonekure pesas on kaamera ja see näitab kurgede pulmamänge; oleks seal kaamera ees inimesed, oleks see porr, aga et on kured, on tegemist looduse imega. No reporter, lase püssi - mismoodi need eelnevad kurepõlvkonnad siis tekkinud on, kui selline asi ime on? Aga ega sellisel juhul ei vaielda - raadio ütles, nii on. Siis maabusin kah selle kuulsa sildi äärde, mis teatas nudismi levikuala algusest ja sellest, et pakse paljaid vanamehi näidatakse, aga naisi ei ole. Karm, karm, pigem oleks see siis looduse ime. Aga ei karda raskusi pioneer, viskasin paraja haagi sisse, parkisin sinna kuhu vaja ja hakkasin koordinaatide poole liikuma. Õnneks suudan metsas suht vähe helisid tekitada ja nii kuuleb-näeb ka üht-teist. Natuke enne vajalikku kohta jõudmist praksusid eemal paar oksa, üks sarviline vari kappas kaugemale (ei olnud vanakurat, ma pakun, vaid mingi isane Capreolus capreolus) ja aaret hoidev objekt kõikus vaevumärgatavalt (logiramatus muidugi sissekannet ei olnud) ...
Pärast selliseid üleelamisi oli karbi kättesaamine muidugi käkitegu. Käärisin käised üles, ohkasin ja asusin asja kallale. Sain karbi, sain TB, panin asjad tagasi ka. Pärast mõtlesin veel korraks, et tea kas peaks talle musi ka andma, nagu anekdoodis, aga loobusin - porutšik Rževskit tsiteerides ei ole sellealane tegevus veel piisav alus tutvumiseks.
Sürrrrrrrrrrr. Me täname :D
Parkisime kusagile kaugemale, aga juba tegelikult tuttavasse geoparklasse. Teepeal kohtasime autot, mis ilmselgelt oli järjekordse "loomaarsti" jäetud. Sündmuspaigale lähenedes muutus aina valjemaks ka metsas kostuv jutukõma. Ja mida lähemale, seda selgemalt oli arusaadav, et tegu on eksaminantidega, kes on just edukalt läbinud füüsilise läbivaatluse propedeutika eksami - niivõrd suur rõõm kostus matriklisse saadud arvestava hinde eest. Teretasime viisakalt ja nüüd kehastusime ümber - meie eksaminantideks ning Tanel ja Levia, kerge irvitus näol, eksamineeriateks. Kahepeale saime hakkama, sest minul tulenevalt igapäevatööst on selles valdkonnas teatud kogemused. Matrikli täitmine jäi meie enda kohustuseks.
Teoorias päris kindlad polnud, geokontrolli ju polnud, aga nullile lähenedes hajusid kahtlused hetkega ja suule tuli muie. Ja kui veel selgus praktikaülesanne... oh seda nalja. Panime nimed kirja ja jätsime aardesse ränduri. Aarde juurest lahkudes jalutasid meile vastu Piia ja Peeter. Vaatlesime ka nende praktikat veidi ja läksime edasi. Väga laheda kiiksuga asi. Aitäh peitjale.
Võtsin paar päeva hoogu enne kui guuglit kiusama hakkasin aga see-eest tulid numbrid kiirelt. Logid andsid lootust, et siin kännu all miskit enamat kui tavaline Tupperware topsik on ja egas pidanudki pettuma.
Aga see aare jääb tõesti meelde veel sellegi poolest, et lisaks ägedale teostusele õnnestus meil Oliveriga selleaastana suplushooaeg üsna varakult avada. Üksi oleksin üle kraavi hüpanud aga lapsega koos mitte, seega otsisin silda ja nagu tellitult leidsin ka. Inga oli alustanud juba lõpuspurti ning ma olin kõhkleva ja ettevaatliku lapse üle silla aitamisega just poole peal kui konstruktsioon järgi andis ning me vette kukkusime. Aga ärge muretsega, ma ei saanudki väga märjaks kuna Oliver kukkus kõhuli ja mina tema peale, nii et tegelikult läks ju päris hästi? Pärast autos hakkas Oliver ise ka aru saama, et oli naljakas ja koju jõudes rääkis juba õhinaga mis metsas juhtus :)
See aare oli mul tänase päeva peamiseks sihiks, kuna logid tõotasid midagi väga head. Nulli lähistele jõudes valisime pisikese rajakese ning jalutasime aarde suunas. Kui aaret märkasime selgus tõsiasi, et oleme muidugi valel pool kraavi, kuid tundus, et pole hullu midagi. Lendasin üle veetakistuse ning asusin just peidikut uurima, kui kuulsin selja tagant hirmsat plärtsatust ja mulinat. Ümber pöörates nägin Oliveri ja Veikot kraavis püherdamas, üks nutusemas olukorras kui teine. Miskipärast olid nad valinud kraavi ületamiseks ühe eriti näruse väljanägemisega kuivanud puutüve. Sündsustunne ei lasknud kohe naerma hakata, kuigi see nägi vastikult naljakas välja. Alles siis kui Oliveri nägu peidikut nähes selginema hakkas, läks üldine matusemeeleolu pisut rõõmsamaks.
Peidik on vinge, aga tõenäoliselt rohkem ma nii keerulisi protseduure elus enam ette ei võta. Lõbus oli aga küll. Tänud, väga vahva oli.
Urr. Alguses teooria, siis praktika. Nii see käib. Kuid enne saab kits kärneriks, kui mina loomaarstiks.
Andekas! Läheb TOPi. Urrrr....
Mõistatuse lahendasin kohe, kui see lehele üles tuli. Välitöödele sai paar päeva hiljem mindud. Naeratus tuli suule, kui nägin, mis meid seal ees ootab. Väga lahe asi valmis meisterdatud. :) Loomaarsti külastan aastas ikka päris mitu korda, kuid sellist asja pole seal küll näinud. :P Ju käivad metsas asjad natuke teisiti. :P Suured tänud peitjale, korralik töö tehtud. :)
Reedel lahendasime Jaanikaga mõistatuse aga siis veel kindlat plaani polnud lähiajal otsima tulla. Hommikune ilus ilm lausa kutsus õue mängima aga selleks ajaks kui siia jõudsime sadas hooti vihma. Nagu mulle kombeks sai auto pargitud liiga vara (meeles oli Liisi logi, et mööda sihti saab ju). Kirsika sik-sakitas meid nulli ja peale esmast uurimist, tegi Jaanika vajalikud protseduurid aarde kättesaamiseks. Jaanika esimene leid. Tore tükk - aitäh! V: Märgi J: sõrmuse
Martti kehastus loomaarstiks ja saimegi valutult nimed kirja.Laheda teostusega,tõmbas ikka suunurgad ülespoole.Jätsime ka TB.Aitäh toreda aarde eest!
Mõistatus sai juba tund aega peale avaldumist lahendatud, aga tol päeval polnud külastuseks aega. Teekond aardeni oli tänu valele geoloogikale (julmalt otse minnes saab kõige kiiremini) natuke vesine, tagasi sai juba kuival pinnasel. Aitäh, väga laheda teostusega asi on tehtud. Juba kaugelt nähes ehmatas ära ja pani muigama. Kohustuslikud sildid kah külge.
Lähim leidmata ja veel uus aare. Kui kodused tööd tehtud, võiski otsima minna. Doktor oli ülesande töö juures ära raalinud, mina roolisin lähimasse kohta. Tundus vähe kahtlane, aga läksime siiski nulli poole. Kui olime paarikümne meetri kaugusel, ei tundunud enam üldse kahtlane, vaid väga vahva :-) Kui olime 20 cm kaugusel, tundus mõne hetke pärast veel ägedam, no ikka nagu väga äge juba :-D Kuna doktor oli arvutused enda pele võtnud, tegin mina välitööd lõpuni ära. Õnneks mu esimene mõte ei osutunudki päris pädevaks ja peagi saime karbi ikka päevavalgele ka ;-) Tagasipanek võttis hulga rohkem aega nagu sellisel puhul vist ikka.
Lahkudes korjasin maast üles suitsupaki ja veel pisipudi. Esimesel metsatee ristmikul jäi hall auto seisma - Tanel ja Kalmer olid tulnud imelooma uudistama. Ajasime juttu ja soovisime head kätt.
Überäge idee ja priima teostus, kiitsin kaks pool nädalat teeme äral ka Hallikile. Ianile pöialt püsti tubli teostuse eest! Soovitan ja muud sobilikud sidid man. Suur aitäh, üle pika aja üks üsna korralikult üllatava ideega aare 8-)
Kui kirjeldusest selgus, et praktikat on vaja kasutada oli kohe selge kes tuleks kaasata selle aarde otsimisele. Eks ikka see kes on selllise prkatikumi juba läbinud. Kui kättesaamine käis kiirelt siis tagasipanek võttis õppinul miskipärast kahtlaselt kaua aega nii et jõudis torgata korraks mõte pähe kas mitte ei tööta ta praegu valel erialal. Meie igatahes täname peitjat toreda asjanduse eest!
Sellal kui üks nimesid guugeldas, tulistas teine vastuseid puusalt. Ja sellele teisele meenus nii mõndagi 90-ndate algusest...
Vet praktika. Või oli see nüüd zootehnika praktika, kes seda enam mäletab.
Türi KPK tudengid saadeti lauta põhjalikult klassiruumis omandatud loomateadustarkusi praktiseerima. Kavas oli nii sünnituse vastuvõtt kui seemendamine. Lumivalgetes kitlites seltskond marssis uhkelt lauta (lõpuks ometi peeti neid väärilisteks ja valmis loomi päriselt katsuma). Punt jagati kaheks kes seemendama, kes sünnitusi vastu võtma. Kursusejagu vanemaid kükitasid partel nende tegevusi jälgima. See oli selle õppeasutuse traditsiooniline osa. 60-kopikatega toonane õppejõud Valdur (olgu muld talle kerge..) selgitas mida ja kuidas. Jäädi lootusrikkalt oma kile ja kummikindaid ootama, mida neile aga ei antud. Selgitusi jagati sinna juurde muidugi ka - ilma kinnasteta on algaja tunnetuse saavutamine parem. Ma jätan vahele protseduuride detailse kirjelduse ja ka selle, millised nägid need tudengid välja esimese päeva lõpuks (kes teab, see saab aru, milliseid toiminguid üks või teine protseduur endast kujutab, olgem ikkagi eetilised teiste lugejate suhtes). No heaküll, kes ette ei kujuta, siis õlavarreni teatud traktis veel millegi peale selle otsimine on täiesti piisav ettekujutuse loomiseks. Vanem kursus sai seda teatrit vahetustega mitu tundi vaadata ja siiani meenub ühele tema lumivalge kittel, mis pidi järgmiseks praktikapäevaks saama nühitud sama puhtaks kui see oli enne. Selleks kulus mitu tükki pesuseepi ja poolteist pesulauda ja mitu mõtet sellest, et lihtsam oleks kitlile uued hõlmad ja varrukad õmmelda. Aarde juures tuli see tsirkus kõik meelde. Olid ajad:)
Tupikusse sõitsime me nii autoga kui oskasime ka jalgsi pisut mööda panna. Polnud hullu. Lõpptulemusega olime väga rahul ja nalja kui palju. Täname! Raudselt on tegemist aasta aarde kandidaadiga nr 1!
Kalmer lahendas päeval asja ära ja oli isegi lootus veel FTF-i saada, sest netis logisid üleval ei olnud (naiivitar...). Just enne, kui toast välja läksime, tuli Liisi logi üles. Aga läksime ikka. Parkimiskoha juures ajasime mõne sõna juttu lahkuvate teise koha omanike Marje ja Paavoga ning läksime otsima. Ütleme nii, et väga lahe :) Aitäh!
Kui ka Kärumehe aarde leitud sain, tuli ikkagi hirmus tahtmine Loomaarsti külastada. Koordinaadi sain ruttu kokku, kohapeal aga nii hästi ei läinud, sest ma lihtsalt ei suutnud mööda sihti aardeni minna, vaid pidin ikka läbi metsa murdma. Otsisin igalt poolt juurika alt ja kust veel, enne kui õiget asja märkasin. Ei noh, täitsa lahe asi siia metsa tekitatud :) Huvitav karbi kättesaamisviis ka, peaks ütlema. Kahjuks logi kellaaega ei mäleta. Väga huvitav, panin sildid ka külge. Aitäh!