Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aaret otsides kohtavad geopeiturid tihti mõnda eravalduse või eramaa silti. Ühe sellise juurest leiategi Eravalduse aarde. Kurja maaomanikku siin siiski kartma ei pea.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (12), lahe_teostus (10), võsa (5), lumega_leitav (4), lühem_matk (2), puugid (1), lumega_raske (1), eramaa (1), räätsad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6H9AZ
Logiteadete statistika: 168 (99,4%) 1 3 1 0 0 0 Kokku: 173
Otsetee oli prügihunnikutega piiratud. Sõitsin pikemat ringi mööda gaasitrassi, auto sain parkida ca. 100m aardest. Edasi jalgsi läbi metsa. Konteiner on tipp-topp korras. Aitäh peitjale!
Eravalduses oli veel hea jalutada.Kohapeal ka kenasti saime tuppa.Aitäh!
Vanasti maal pandi uks lukku ja võti mati alla. Siin oldi veel lahkemad, võti lihtsalt ukse ees maas. Kahjuks oli näha, et eravaldusse sisenetud lihtsalt jõumeetodil. Natuke kõpitsesin asja ja hetkel jäi vähemalt nii nagu ilmselt peitja seda esialgu mõelnud on. Kõik vajalik olemas ja omal kohal.
Aitäh.
Üks maailma jubedaimad nähtusi on, kui keegi ahv hakkab arvama, et mingi osa maailmast kuulub talle. Kui "Eravalduse" sildilt ära kustutada "ER" tähed, on tulemuseks lihtsalt "Avaldus." Luku kontseptsioonile ei saanud pihta, tuli teostada klassikaline sissemurdmine, tundub, et seda teed on tuhanded eelkäijad käinud.
Isegi talvel oli sinna raske saada. Õnneks hakkas kohe silma. Aitäh!
Eraomanikud on siinkandis üpris häbelikult metsa pagenud. Tore teostus, aitäh!
Ragistasime kohale ja sääskedega võideldes said nimed kenasti kirja.
Tänan peitmast.
Varasemalt nende Laagri aaretega oli see jäänud kuidagi tahaplaanile. Nüüd otsustasime selle ära võtta. Mõnusalt lahe teostus. Esimese suvekuu alguse puhul saatis meid korralik sääskede rünnak. Selle eest aare logitud ja jäime ellu.
Kus siin oli jõhkralt sääski. Sekundiks seisatamine tähendas korralikku rünnakut. Õnneks oli georada aardeni ees ning nullis ei saanud kahtlustki olla. Lahe teostus, aitäh!
Kohale sai tuldud läbi rägastiku. Liiga vara keerasin sisse. Tagasi sai tuldud mõnusa praktiliselt sirge Georaja kaudu.
Tegime väikse jalutuskäigu ning panime nimed kirja. Jumal tänatud, et hetkel veel kõik lehtes pole, siis võib seal ikka päris ränk olla.
Aitäh!
Leitud Heigoga. Seekord sai aarde leidmise au endale Heigo.
Leitud Merle-ga. Praeguse ilmaga on see peidukas vägevas kohas.
Vedas tõesti, et siin ühtegi kurja maaomanikku läheduses polnud. Kuigi võib-olla oleksime pääsenud, sest väga kaua nime kirja saamiseks aega ei läinud ja oleksime enne jalga lasknud, kui koerad kaela oleksid saadetud. Tänud!
Ei tea, kas tulin õigelt poolt, aga läksin mapsiga ja sain linnulennult hmm 600m ots jalutada. Ja oi kui hea oli jalutada, kui tegu polnud rabaga. Puhas rõõm :) Aitäh!
Tee oli paesõelmetega silutud, kuid sõidulõbu lõppes metsaservas, sest kaks hunnikut liiva täiendas ERAVALDUSE silti üsna üheseseltmõistetavalt. Jala minnes sattusime esialgu valele poole kraavi, tagasi tulime õiget rada pidi. Tore teostus, aitäh!
Natuke kummaline oli sellises kohas sellist eravaldust kohata. Täpselt ei saanud aru ka, et kust algab ja kus lõpeb. Karp oli aga õnneks õige koha peal. Täname!
Jätsime rattad igaks juhuks natuke kaugemale, sest kes teab, äkki on mõnel veel kalamälu. Lõpus läks ka meil hetk, et aru saada, mis kus on. Aitäh!
Rattaga. Sõitsin niikaugele kui rada oli ja edasi ratas käekõrval niikaugele kui õige tundus, siis jätsin ratta puunajale. "Ahhaa, keegi on terrassi ehitanud" oli vist esimene emotsioon konteinerit nähes :) Järgnes hetk otsimist, et laegas lahti saada ja varsti oligi logiraamat näpuvahel. Kuna märkmiku lehed oli PISUT niisked jätsin talle seltsiks niiskuseimaja kotikese. Muidu polnud viga.
Aitäh mõnusa aarde eest!
Väike kõrvalpõige metsa ja õnnestuski eravaldusest osa saada. :) Ja lõbus oli ka vingerpussi ohvriks langeda ning korraks mõelda, et "mis küll nüüd edasi saab?" :O Aitäh, vahva!
Hästi vahva aare. Jõudsin 15 sekundit enne Merellet kohale, sain kohe pildi ette ja siis mossitasin, et me ei saagi täna seda kätte - miski on puudu :O Merellel läks minut enne kui ta ise pisut põhjalikumalt uudistama hakkas ja aru sai, et ma vingerpussi mängisin :D
Mõnus väike kevadine matk linnulaulu saatel. Võsa kergelt läbitav kuna lehti veel vähe. Täname :)
Leitud! Lahe teostus. Suhtusime silti algul vägagi aupaklikult.
Leidmine oli natuke keerulisem, kui olin esialgu arvanud, kuid saime osaks väga põnevale seiklusele!
Algul sai mindud mööda usaldusväärset rada aga siis selgus et lai kraav lahutab meid aardest.Pärast ringiga minnes oli leid kire ja eravalduse silt ka nähtud. V:TB-viime Shotimaale
Selle aarde juures tuli mul käia kaks korda. Esimesel korral ei vedanud mu geotank koos magava lapsega päris lõpuni välja ja seega loobusin. Täna olin juba targem ja jätsin mehe masinat valvama ning ise tegin väikse jalutuskàigu edasi. Aarde juures sai natuke niisama loodust uuritud, kuna seltskond seenelisi oli parasjagu sealkandis.
Teel linnaorientuurumise üritusele oli veel natuke aega, et teha põige selle aarde juurde. Leitud ja nastikud nähtud.
Mõnus väike jalutuskäik ja mõnus aare ka. Tänud peitjatele.
Kedagi kodus ei olnud, kuid eravaldus oli hästi hooldatud, uksed-aknad lukustatud, võti kenasti mati all. :) Aitäh peitjale!
Väga kaugele autoga ei hakanud trügima. Lumi oli ära sulanud ja libipääs läks ladusalt. Tänud peitjale
Esimene tee valik tundus kõige parem aga osutus kõige hullemaks, iga teine oks käis vastu nägu ja osad ka suus. Andis ikka sumbata aga siht silme ees viis peale sügavate kraavide ületamist ikka sihile lõpuks. Kuna nägu paistes ja silmad loojas okstest siis ei suutnud isegi aaret koheselt avada ja läks seal ka mõni hetk ikka aega. Aga tänud, kui siin kirjavigu peaks esinema siis kirjutasin selle ka paistes molliga.
No kui eramaa, siis eramaa. Jätsime aga auto ilusasti tee äärde ja hakkasime lumes eramaale sumpama. Vot siin oleks võinud rätsad kaasas olla. Peas kummitamas jõululaul läbi lume sahisevast saanikesest ja kolisevatest aisakelladest. Ja siis lisaks lumele, tuli veel ka "era- mets" või siis pigem kepivabrik. No oli siis vaja siia eramaale ronida. Rühi ja kiru. Kuid arvatavasti oli täna keegi enne meid seal käinud, sest georada lumel, tegi leidmise lihtsamaks. Aare ise oli võrratu. Tasus tulla siia. Samuti julgen soovitada ka teistel seda eramaad vaadata. Või noh vähemalt seda eramaa silti. Tänud vahva teostuse eest :)
Tulime siiakanti linnaaardeid jahtima. Meile meeldis logimiseks kuupäev: 19.01.2019. Külma oli paar kraadi, kuid puhus jäine tuul. Et linn ei olegi päris linn, avastasime juba Pääsküla jõe aardeid otsides. Metsa ei plaaninud sellise lumega minna, kuid aarde nimi viitas sellel, et tegemist on eramaaga, siis arvatavasti on ka mõni eramaja. Kuna siin oli vaikne ja ilusad lumised puud, otsustasime jalutada, kuni kohtame mõnda maja või haukuvat koera. Täielik vaikus ja õrnalt tuli lund juurdegi. Marlen avastas, et Reigo on täna ka selle aarde leidnud, seega hakkasime otsima jälgi. Tõesti ühe koha peal leidsime sügavad jäljed, mis keerasid otse võssa. See eramaa värk tundud järjest kahtlasemana ja aardeleid veel kahtlasemana. Kuna kaks mobiili siiski töötasid, otsustasime minna nulli. Igaüks valis oma tee, kust pääses paremini läbi. Täiesti uskumata, kuid leidsimegi eramaa. Tänud Reigole, kelle jäljed meid õiges kohas metsa suunasid. Väga kaval petekas ja väga uhke teostus! Lumes sumpamisega olime naha soojaks saanud tuju oli ülev.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Meie 20,5km aardetiiru kolmas aare. Väga lahe! Aitäh!
Eks varsti uuesti või nagu Markus ütles, et emme, sa oleks pidanud kodus paremini kaarti vaatama :)
Mõte oli töölt otse koju sõita aga siis tuletas meelde "21 päevaga tekib harjumus" ja täna on alles 7 päev. Ehk end geopeituse rajal hoidmiseks peaks täna ikkagi vähemalt ühe leiu tegema. Kõige keerulisem oli leida autole parkimiskohta ja võsas ragistada. Leid kiire ja aardesse jäi helkur.
Tundus, et pääseme lihtsalt tänu georajale, kuid nii lihtsalt ei läinud. Natuke märjas metsas tuuseldamast ja leidsime. Sääsed olid ka alles.Tore konteiner, aitäh!
Merelt tagasi tulles näitas seier 8 aaret. M6tlesin endamisi et 10 oleks ju palju ilusam number. Siis natukese aja pärast m6tlesin et 15 on veel ilusam. Siin ma nyyd seisan eramaasildi ees... tänane nr 16 >;) Hetkeks isegi tekkis poevargalik tunne et mis abivahendit siis nyyd kaasa v6tma oleks pidanud. Aga 6nnex see n6utus kestis vaid hetke. Lahe teostus. Eks neid igasugu imelikke märke ja silte ole ju geopeituse raames palju palju nähtud ;D Tänud peitjale
Leitud, teisel katsel. Esimesel korral jäid segaste tegurite koostoimel otsingud pooleli. Väntasin kohale ja peitsin oma kaherattalise ratsu suure ragistamisega võssa. Selle käigus avastasin, et rattalt on tagatuli kuhugi kadunud. Niisiis pühendusin hoopis selle „aarde” otsinguile. (Õhtul muidugi selgus, et mu tuli mõnuleb rahumeeli kodus rattahoiukohas ja mul poleks pruukinud seda nagu metskult tuhleid kraavi kõdukihist otsida, kui vaid kodused oleksid vaevunud mulle võssa messima, et tuli on kodus). Kuna sääsed olid mind verest tühjaks imemas, siis pikalt mul seda teha ei lastud, geopeitusest rääkimata. Pagesin tuhatnelja metsast kus see ja teine ja põikasin ühe isevärki hoone juurde. Ja muidugi käppisin ma seal igasuguseid asju. Maast välja küündivaid jublakaid näiteks. Ja mingit sangaga metallsilindrit, mille alt tuli välja elektri harukarp, no umbes selline nagu peiturid kasutavad. Nagu liba-aare. Muukisin selle muidugi lahti. Kargasin ka kohe eemale, sest mulle vahtis vastu pundar juhtmeid, korralikult isoleeritud õnneks. Ärgu teised nii tehku, kui harukarbil pole geopeituse tähistust, jäägu mõned värgindused elektrikute hooleks :). Silinder sellel oli pandud ilmselt vihmakaitseks.
Teisel korral läksime võssa koos rodolfoga. Teel sinna nägime kalpsamas haavikuemandat ning kurgi põllul jalutamas. Olime seekord sääskede vastu hambuni relvastatud, ent nende asemel tülitasid meid hoopis teistsugused mugud – kärbsed. Google Maps peksis segast ja jooksutas meid mööda metsa ringi. Äikesejärgses metsas olime peagi läbimärjad, mis pakkus palavasse suvepäeva mõnusat leevendust. Tõdesime, et oleme omadega ikka täitsa metsas mis metsas, läheks äkki tagasi. Aga just siis jõudsime aardeni. Panin korraks silmad kinni – ja abijubin sattuski pihku. Mulle kohe meeldivad seda tüüpi aarded! Aitäh teostajale! :)
Sõõmude kaupa värsket metsaõhku tarvitanud, tulime lõpuks jälle metsast välja. Kiskusin sääsevõrgu seljast, et mu kallis kaaslane kogemata sellesse ei satuks. Hea, et mets on olemas!
Tükk aega andis võpsikus ringi kooserdada, enne kui leidsime. Aga lahedalt lahendet, peaks mainima!
Enne kohalikule lõkkele suundumist sai teekond vähe suurema ringiga tehtud. Tee oli paras mülgas aga ei midagi ületamatut. Leid ise lihtne. Võti oli kah mati all ilusasti alles.
Mees jooksis Saue extreemil ja mida teeb naine? Mängib geopeitust!See punkt polnud kaugel ja nii jõudsin ka kaasa elama. EVEJ Aitäh peitjale!
Läksime metsa tundus siin Küll pole midagi.läksime natuke edasi ja oligi leitud.ainult palju sääaski.Tänud peitjale
Kohutav hord sääski kaitses karbikest ennastsalgavalt, siiski sain logi kirja ja kibekiiresti autosse tagasi. Tänud, aare vahva
vahva koht, ratastega saime suht koht ligi, Maaomanikku ei näinud, nii siis nimed kirjas, ja kiirelt sääred :)
Mõnisada meeter off-road sõitu, võsas ragistamist ja olimegi eramaal. Lahe peidukas :) Aitäh!
Kui aarde maastik on 2.5, siis tähendab see seda, et üldjuhul mul selle juurde asja pole, sest puudu olev pikkus võrdub 10 sentimeetriga või on sellest suurem. Aga kuna sildid lubasid lahedat teostust, siis läksin asja uurima. Abivahend sadas ise taevast alla. Nii ei lasknud ma end sildist häirida ja kolasin veidi eravalduses. Pärast otsisin tükk aega kohta, kus kohas abivahend taevas oli. Aitäh ;)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kevadise autokoristuse käigus sai varuvõti üles leitud ja aare korda :)
Tundus hea kiire sutsakas olevat, et lähen vaatan koduteel ära. Proovisin siis jälle nullile nii ligi sõita kui võimalik. Järsku maastik hullem kui kuu peal ja jätsin auto keset tee moodi rada. Sai ka veits võsa ragistatud kui järsku silt ees. Eirasin silti ja asusin uurima kaadervärki. Sain aru küll mida teha tuleb aga miskit oleks nagu puudu. Proovisin perenaisega kontakteeruda aga tulutult. Peremehega läks juba paremini ja sain jutule. Sain kinnitust et miskit valesti ja lubati asi korda ajada. No aga mina siin ja ikkagi tahaks ära logida. Leidsin üles tagaukse aga mis sa teed just täna taskud geovarustusest tühjad. Ainult pastakas taskus (taandudes ei olnud enam seda ka, vist panin karpi). Auto õnneks paksult erivarustust täis ja sai üks lisatiir ette võetud. Hiilisin siis aardele vahepeal ligi nii et keegi pärast arugi ei saa ja sain oma nime kirja lõpuks. Mööda kuumaastikku taandudes suutsin siiski pampri kergelt lahti tõmmata mis omakorda tõmbas puruks põhjakatte esimese kinnituse. Ega ma kohe seda ei teadnudki vaid alles maanteel kui põhjakate tuule vahele tõmabas ja pahupidi krigisedes mööda teed lohises. See ei juhtunud küll esimest korda aga ikka iga kord kui nii juhtub käivad judinad ja frustratsioon kehast läbi. Hooldusteadet ei jõudnudki üles riputada kui perenaine ise juba aarde kättesaamatuks muutis. Tänud peitjale.
TFTC! Õnneks kurjad koerad ei seganud seda eravaldust külastamast. Lahe teostus. Tänud!
Hakkas juba pettumus ligi hiilima, et mis, ei leiagi üles või, ronisin siia peaaegu-võssa ja see ongi siis kõik. Üks silt puude vahel, kuidas ma ei näe. Kuid siis astusin täpselt ühe sammu kõrvale, pöörasin ringi ja seal ta vahtiski mulle vastu. Aga õnn oli üürike.. kuni leidsin ka viimase vajamineva abivahendi ning võis kergendatult hingata - käes.
Lahe aare. Sarnasest kohast pole veel ERAVALDUS silti leidnud. Tänud peitjale.
Alguses avastasime enda arust geomaantee, aga lõpus tuli ikka ise georada raiuda. Aare oli lahe. Aitäh!
Läheduses käis teeremont ja segadust oli ohtralt - üks tee oli eratee, teist ehitati, kolmandal jalgrattaga sõidu keeld. Üritasin liikuda Koidu küla poolt, kaart näitas mingisugust teed, aga tegelikkuses polnud midagi ja keerasin keset metsa tagasi. Teiselt poolt lähenedes tegin ringi aarde ümber ja siis lõpuks leidsin.
Poolel teel hülgasin ratta ja ragistasin võsas edasi lootes, et tagasiteel selle ikka üles leian. Aarde juurde jõudes mõtlesin, et on ikka kuri maaomanik, paneb aarde luku taha ja kes siis tahaks kõigi nende sääskede seltskonnas võtit otsida. Aga siis selgus, et maaomanikul pole ikka viga midagi ;) Aitäh!
Kui sääsed ründavad, tuleb väike ving omanikule saata ning silmad saavad kohe nägijaks :D Sai täna esimest korda X aasta(te) jooksul ratta selga istutud ning aare, mis autoga võttes oleks paras peavalu olnud, sai mõnusalt õhtupoolikul ära nopitud. Aitäh!
Alguses lähenesime väikse kaarega, aga tagasi tulime juba mööda georada. Tänud peitjale!
Kuna googel otsustas mulle täna ekskursiooni teha, siis alguses sai natuke õiget teeotsa otsida, aga kui see leitud, siis edasi läks juba kõik ladusalt. Tänud peitjale, väga lahe asi on valmis meisterdatud. Lahkusin läbi sildistamata valduse, kas too ka era oli, seda ei tea öelda.
Mõnus rada, koer sai joosta nii et vähe pole. Aarde teostus vahva. Tänud peitjale.
Väga mõnus koht,meie hundu sa end tühjaks kihutada. Väga vinge teostus, täname peitjat!
Kapitaalselt teostatud ja sügavimmutatud eravaldus oli kenasti luku taga. Jätsime perearsti nõuandetelefoni numbri. Tänud peitjale.
Eravaldus oli korralikult luku taga, head uut aastat kõigile geopeituritele!
Selle aasta viimane aare. Leitud üsna ruttu. Madala autoga on praegu raske ligi saada. Meie põdur S80 oli suht viimane piir mõnes kohas, aga ega küikjale ei peagi autoga ronima. Tänud peitjale.
Valges oleksime selle aarde ilmselt kaugelt kiiremini üles leidnud, aga noh, seda valget aega polnud ju meil täna kuskilt võtta… :D. Muhe teostus, aitäh meile veel üht toredat aaret kodumaakonda leidmiseks välja sättimast :)
Pimeduses õnnestus meil ikka vist kõige hullem tee üldse üles leida aardeni. Läbi nii paksu võsa kui vähegi võimalik. Lisaks jäi gps koju ja telefoniga leidmist ma alles harjutan :D Kohale ikka lõpuks saime ja tore aare oligi logitud :)
Ei olnudki ammu üheski eravalduses käinud. Suvel ikka tuli neid ette, eriti mere ääres, kus ilmselt ka avalikele teedele igaks juhuks eratee sildid-märgid on ette pandud. Siia aarde juurde viis aga täitsa legaalne ja kena talvetee. Lugedes nüüd mõnda logi, siis kujutan ette jah, et vihmasel-mudasel ajal see tee nii hea vast ei ole. Praegu aga olid lombid üldiselt jääkaane all, mõnes kohas aga siiski auto vajus ka läbi. Kokkuvõttes, häda ei midagi.
Niisamuti ei olnud miskit häda aarde leidmisega, poistel terav nägemine, jäi juba eemalt silma. Täname aarde eest!
Logidest on jäänud mulje, et tegu on mingi jubehirmuskoleda võsakaga, mille otsimine tuleb pikalt ette planeerida. Koera aarde juures tekkis tugev võsahimu ja otsustasin, et teeme proovi, kui hull see ikka olla saab.
Esialgu maandusime mingi kommunaalrajatise juurde, ees paistis ilge võsa. Igaks juhuks vaatasin Maa-ameti kaarti ja selgus, et liiga vara sai ära keeratud. Nüüd sai kenasti autoga 98 meetri peale ja edasi jalgsi mööda teerada. Viimane paar-kolmkümmend meetrit ehk oli veidi võsasem, enne kui Eravaldus vastu tuli. Täitsa muhe asi igatahes, aitäh!
Tunki nähtud autojupoe nägin mina ka, vedeles neid kõikjal. Paisatab, et bääd doroga. Mina jalutasin, ikka otse nagu geopeiturile kohane, läbi metsa ja kraavi.
Kohapeal vahtisin tükk aega, enne kui logitud sain. Terassilauad on väga väärt kraam ja ehitatud korralikult, väga meeldis teostus. Siiski võtan Liisi õpiplikaks hingede kinnitamisel. Tagasi läksin ikka mööda normaalset rada. Tänud, palun veel selliseid.
Mõnus jalutuskäik ilusa sügisilmaga. Korralik teostus nii nagu üks eravalduse tähis olla võiks :)
Jätsin selle aarde targu sügiseks, mil lehti ja satikaid enam pole ning see oli päris hea mõte. Nüüd oli mõnus vaikne astumine metsateel ning sisenesingi probleemideta eravaldustesse. Tänud.
Madalapõhjalise autoga ligipääsu kohta olin kuskilt mingit juttu kuulnud juba. Tundub, et Skoda oli ka, sest ajas sõrgu vastu ja sügas mitu korda kõhtu vastu maad. Poolel teel helkis pimedusest vastu veel põõsa otsa kinnitatud Skoda sugulase ilukilp. Umbes nagu pealuu toika otsas hoiatuseks inimestele, kes sisenevad dzhunglisse, kus elab agressiivne inimsööjate hõim. Käratasin peale: "Oled geokulgur või ei ole?! Parkimiskoht tuleb 100 m pärast!" Urises, aga kuulas sõna ja liikus ikka edasi.
Üks aarde element oli nii nagu ta vist küll olema ei pidanud, seepärast otsisin hulk aega igasugu imetrikke ja olin muidu nõutu. 10 minuti pärast märkasin poolkogemata loogilist detaili ebaloogilises kohas. Siis sain lõpuks logida kah. Ei tea kui palju terrassilaudade jääke Liisil-Madisel veel üle on :o) Sobiv materjal meie mängu jaoks igatahes. Aitäh.
Kõva padukas läks just üle, natuke veel sadas edasi, geps juhatas millegipärast suure ringiga mööda märga metsa. Puude otsast kallati lausa kapaga vett krae vahele. Einoh, vaimukas asi, midagi pole öelda. Ja korralik teostus. Tagasi tulime muidugi otse (see on juba geo-klassika). Kuna nüüd olime läbimärjad siis polnud järgmiste otsimistega enam seda muret.
Eravalduse piirid tuvastatud ja lugupidav märge maha jäetud.
Esimene mõte, mis kohe pähe kargas, oli Valduri aare. Tore teostus. Tänud peitjale!
Mini-Valduri elamine sai üle vaadatud ja aaregi logitud. Tänud peitjale!
Oi mul on hea meel, et me sinna aarde juurde Kirsikese küüdist loobusime ja viimase otsa kaherattalistel veeresime. Oli tegemist , et oma ratast mitte ära uputada, ühe loigu serval sain viimasel hetkel enne külili keeramist pidama. Edasi olin ettevaatlikum ja viimased meetrid treenisime jalalabasid. Eramaaomanikku polnud kuskil, aga sildid on vägevad. Tänud!
Käisin kohal koos emaga. Talle see aare meeldis, sest sai metsas jalutada ja polnud tarvis end segaseks otsida. Kuna emal on täna 77. sünnipäev, siis mulle meeldis ka, et ruttu hakkama saime ja pidu võiski alata. Aitäh!
Seda teed ma linnaautoga märjal ajal küll ei soovita sõita, põhi käis ikka paaril korral vastu. Aga eravaldusesse viis päris lai georada. Tänan.
Nats võsa- mis see siis orienteerujale ära ei ole ja käes ta oligi. Muidugi auto oli pärast seda mudarallit ikka täiega sopane. Enne koju saabumist sai Statoili pesulast läbi käidud.
Maastik 2.5 oli see autole kindlasti. Tundmatu sügavusega lombid surusid sõitma tundmatu pehmusega mudaste rööbaste peal, mille lõpus ootas ees üks madalapõhjalise jaoks tõsiselt ebamugav ümberpöörde koht. Jalgsi liikumise osas oli raskusi vaid sellega, et taskulamp jäi kaasa võtmata ja hilisõhtuses pimedas võsas oli liikumine seetõttu natukene komplitseeritud. Tegelikult ka karbile ligipääsemine. Eravaldusest oli läbi käinud nii palju geopeitureid, et tabaluku eluiga oli otsa saanud, millest teavitasin ka peitjat, kes on jõudnud probleemi kiiremini ära likvideerida kui ma oma logi kirja panna. Aitäh!
Ei noh on ikka Liisil viitsimist asju kokku klopsida! :D Või leidus kellegi abistav meeskäsi? Lukk kipub tõesti roostetama. On vaid aja küsimus, millal see enam ei avane. Eravaldureid siin õnneks veel ei kimbutanud. Aga mine tea, kuidas tulevikus see kant välja näeb. Arendajatel kindlasti hammas verel. Tee-ehitus käib juba hoogsasti jne. Aardel aga vahva teostus. Tänud tegijale!
Pärast toredat Mega sündmust liikusime kodu poole enne veel mõned aarded otsides.
Kui edukas paartund uue Linnapoku aarde manu asja ette kulutatud, saabusime siiagi. Äsja puukborrelioosi läbi põdenuna lasti minu jalgevahe igasugu imevussu täis. Sukeldusime siis julgelt võssa, mis polnud sugugi nii hull, kui geopeituse hiilgeaaretel. Peagi olime aarde nullis. Mina suutsin 1.0 peidupaiga raskusega aardest maastiku raskusele vastava tekitada, sest ei taibanud vajalikku avamisvidinat leida. Mis siis, et see seal samas oli. Aga kui vaatad maja ühelt poolt, ei näe, mis on teisel pool, ega ju. Õnneks oli Marje kaasas, kel silmad igal pool. Saime kõik edukalt tehtud ja juba algaski tagasitee. Polnud nii meeliülendav karp kui Valduri Saaremaal, mis lausa sulnilt riimima pani, ent viisakas sooritud siiski.
Aitäh Liisile kena karbi eest! Kõik korras, kõik avanev. EVEJ, vaid karbist puhusin pisipuru välja nagu alati igal pool.
Veel üks kõrvalepõige enne Laagrit. Paras võsa oli küll, telefon ka veits jooksutas veidi edasi-tagasi aga lõpuks hakkas peidukas silma. Lukk vajaks veidi lukuõli - kipub roostetama muidu.
Pole varem ette tulnud, et eravaldus nii võsas oleks. Lukuga natuke jamasin, viimane ei tahtnud kinni jääda. Aitäh!
Oli see vast eravaldus, sääsed igaatehs kaitsesid seda väga sõjakalt. Logisime ja põgenesime kiirelt auto juurde tagasi.
Vaatasime siis ka üle selle eravalduse. Või noh, mina vaatasin, sest Sander ei tahtnud võsas ragistada. Peale logimist ruttu auto juurde tagasi ja lugesime puugid üle. Tulemuseks 2 puuki ja need mõlemad Sandri jala peal ronimas.
Kuna hommikul sai hammas aarde otsimisega verele aetud, siis lõpetan päeva ka aardega. Tegelikult olen ma seda aaret juba teist korda otsimas. Esimene kord lähenesin valelt poolt ja siis otsustas GPS-i sinine punkt auto juurde seisma jääda. Kui siis mul metsas ragistamisest villand sai, sõitsin autoga teisele poole metsaserva. Aga nüüd, kui telefoni välja võtsin, viskas ekraanil kirja ette patarei lõu ja pilt taskusse. Täna läks asi õlitaud. Algul jooksin mööda, siis õigest kohast sisse ja olingi sattunud eravaldusesse. Tvelv points vrom Janar tu Liisu aarde eest. Tänud.
Tänu usinatele teetöölistele pidin valima sellise teejupi, kus sain geomobiili põhja jälle veidi kõrgemaks lihvida. Loodetavasti ta ei pahanda ja ei topi mulle kindalaekasse järgnevaid remondiarveid... pisut oleks tema poolt viisakas nüüd vahet ka pidada :). Tore aare, tänud!
Peale tööd käisin kodus ja blenderdasin endale smuuti siia aarde juurde kaasa. Kaarti ma väga ei jälginud ja nii lõpetasingi antud augulise teelõigu kaugemas otsas. Ühel hetkel vaatasin, et autot rohkem ei kiusa ja asusin linnulennult 600 meetrit aardest eemal mööda teed aarde poole jalutama. Päike soojendas ja täitsa mõnus oli. Parim eravalduse kaitse on minu arust siiski vaarika hekk. Aitäh!
Iseenesest tore aare, aga auto on soovituslik jätta asfaldtee serva, kui tegu pole just maasturiga. :) Ja arvestama peab väga-väga-väga paljude sääskedega ja võsas turnimisega.
Äge teostus ja mõnus jalutuskäik. Aitäh maavaldusi tutvustamast!
Vaatasime selle eramaa üle, saatjateks lugematu hulk sääski.
Tänud juhatamast :)
Mõnus teostus, talvläbi nälginud sääsed olid küll näljased aga jäid enamasti ikkagi toitmata. Sääsed ongi hea ravim laiskuse vastu
Oli tõesti justkui Valduri aarde eelpunkt. Avamisabivahend oskas end nurga taha ära peita, tükk aega vahtisin, et mis edasi saab. Aitäh peitjale.
Üldiselt ei ole ma selliste aarete pooldaja, kus tekib tunne, et ei tea kas ikka võib territooriumile siseneda. Aga see aare on sellest tundest ikka väga kaugel :)
Kõigepealt see lähenemise tee… oleks mul maastur olema, siis saaks öelda et maasturiga_huvitav (või noh, vähemalt pisut). Minu autoga oli see siiski sinna ekstreemse kanti, pidi ikka nii rihtima, et põhi vastu maad ei käiks. Õrnem sugupool muidugi arvas, et äkki peaks jala edasi minema. Aga pool maad juba läbitud, mis siin enam. Kohale jõudes sai auto nii sätitud, et kel vaja, mahuks isegi mööda.
Läksime siis noorgeopeituriga metsa, otsima seda maad, mis on kellegi eraomanduses. Veidi aja pärast hakkas meile tunduma, et sääsed otsivad ka. Ei mitte eravaldust, vaid hoopis süsihappegaasi eritajaid. Paraku olime selles rollis meie. Ilmselt levib sääskedel see info kiiresti ja kui me Eravalduse sildini jõudsime, siis oli terve eravalduse täis vereimejaid meie kallal. Mina jõudsin kohe alguses ehmatada, et Eravaldusel veel mõni nõks küljes, aga noorgeopeitur leidis kiirelt lahenduse. Sellal, kui noorgeopeitur sisuga tutvus, tegin mina pilte ja üritasin kätega vehkimise vahel ka logi kirja saada. Vinge teostus igatahes!
Tagasi minekuks nõuti tagurpidi sõitmist, kuna polevat ruumi ümber pööramiseks. Siiski sai seal ringi pööratud, tõsi auto põhi sai veidi mulla maitset tunda.
Aga meile meeldis! Tänud!
Mõnus õhtune võsakas. Kirja läks üks leid ja umbes 15 surnud sääske. Lahe teostus, mitte lihtsalt tops võpsikus, aitäh!
Hämmastav, et niivõrd auklik ja kitsas tee omab koguni mitut nime. Männiku teelt üleminek Laane teele saabus üksnes suure auguga. Ma kahtlustan, et üleminek Hämariku teele ei ole ilusam. Igaks juhuks ei läinud proovima. Aardeni pääses linnariietes täiesti viisakalt. Päris maantee see ei olnud, kuid suurematsorti võsas ragistamine samuti mitte. Ka aarde leiab kiirelt, kui hoida silmad lahti. Väga korralik teostus. Suur tänu.
Tagasiteel märkasime eemal kitsal teel üht BMW maasturit. Juba kippusid vandesõnad suule, sest ruumiga sellel teel üleliia priisata ei ole. Maastur seisis avatud ustega ning selle ümber toimus sagimine. Meid märgates muutus sagimine intensiivsemaks. Inimesed tormasid autosse, lükkasid tagurduskäigu sisse ja vajutasid gaasipedaali põhja. Vähemalt porilompidest õhku lendava vee lennukaare kõrgus andis võimaluse tagurdamiskiiruse pidamiseks üsna suureks. Nii nad meil silmist kadusid. Auto võimalikul seismiskohal siiski midagi kahtlast silma ei hakanud. Järelikult osutus meie paranoia tegelikkusest suuremaks ning elavamaks.
Vaatasin kaardilt, et mööda kraavi serva saab kohale. Ilmselgelt suutsin vale kraavi valida, seega lõpp oli mööda võsa ragistamine. Vähemalt lahkumise tee oli teada. Aare ok, aitäh peitmast!
Millegi pärast arvasin, et tegemist on suvalise eravalduse sildiga ning filmitops on posti sisse pandud. Hoopis lahedam asi oli ning hästi meisterdatud. Kohale sõit oli ka huvitav, hea, et karter alla jäi.
Ah et siis sihuke asi. Aga nagu ikka, igasugustel esmapilgul segastel asjadel võib olla oma loogiline seletus, mis tavaliselt ei ole ei tundmatu Valdur ega ufod. Nii siingi - võtad katastrikaardi lahti, teed ohoo, ja juba hakkabki kerima kohaloomislugu, ehk kuidas kõigepealt valitakse krunt, siis tähistatakse see ära, siis ehk kunagi jõutakse ka kopp maasse lüüa, kui just pensionipõlv enne kallale ei tule. Ja et see näpujämedune võsa on siis tulevane park ... Mida kõike ei õpi, kui talvel ei maga, ütles koopaorav Maxike ühes James Krüssi lasteraamatus sihukeste asjade kohta. Aitüma, hoian arengutel silma peal ;)
Ja jälle nagu tänase päeva refrään - kena mets ja võsa. Ilmselt ka parim aastaaeg sellistes kohtades kolamiseks - enne sääski ja taimede vohamist. Era siis era.... tänapäeval ilmselt tavaline et igaüks ajab oma õigust taga. Mõnus aare . Aitähh
Ootasin pingsalt millal ometi see silt tuleb aga ei tulnudki ja ma unustasin ta üldse ära. Vaatas ta otsa mulle alles siis, kui ma seda kõige vähem oodata oskasin. Hirmutunnet tõesti ei tekkinud :) Mulle väga meeldis. Aitäh! V:võtmehoidja
Oih, äärepealt oleksin unustanud logida oma külaskäigu. Tegin lõunapausi ajal pisut geoteraapiat. Võsa pole seal veel ollagi. Hea, et praegu ära käisin - kuu aja pärast vot siis on seal võsa.
Põhjus õhtuseks jalgrattaringiks, vahepael ratas võssa ja eravaldusse logima. Kindel valdus aardel. Tänud peitjale!
Ah et siis sellises kohas selline silt. Nimed kirjas. Täname!
Nimed, nimed! Kelle valdus? Kuhu ma sattusin? See jäigi kohapeal selgusetuks. Nüüd vaatan, et Männikul käisin. Huvitav!? Eks neid eravalduste silte on nii mõneski arusaamatus kohas nähtud. Tänane potsatas kindlasti nõmeduse top 3-e. Aga aare oli korralik. Aitäh!
Kodule nii lähedast vidinat ei saa ju kauaks käppimata jätta. Täna oli siis põhjust eilsele võistlusele natuke peale joosta. Aga mitte niisama sihitult vaid sinna ja tagasi: 6+6 km. Arvasin, et eile õhtul oli suurem trügimine juba ära ning täna küllalt rahulik metsas ragistada, aga võta näpust. Ka täna oli aarde poole suunatud ründeliin päris tihe.
Tehes ettevalmistusi kõigiks järgmisteks suurteks plaanideks jäi see aare meie teele, panime logi kirja. Täname peitjat!
Ilus ilm, võtsin ratta ja käisin logimas. Seda metsateed mööda polegi varem sõitnud, kole konarlik oli ja tuletas meelde, et ikka hädasti lenksu külge telefonihoidikut vaja. Muidu ei saa ju kaarti jälgida, millisele sihile nüüd pöörata vaja. Ühtki teist otsijat ei kohanudki, ainult üht koeraga mugu. Pärast leidu premeerisin end veel kahe Ben&Jerry jäätisega Laagri Comarketist. Aitäh peitjale!
Jälle teine :) STF läks kirja 21,06 Jõudsin enne Taneli ja Kalmeri kohalesaabumist karbi tagasi panna.
Aitäh uue aarde eest koduvalda!
Just oli plaan koju ära minna kui silma jäi see aare. Kuidagi ahvatlev tundus kontsakingadega võsasse minna. Võtsimegi suuna sinnapoole. Paraku oli tee peal ka võsa kasvamas, nii et tuli pikem jalgsimatk. Logi saime kirja neljandana kell 21.29. Tänud peitjale, et võsaneegreid mängida saime
Aeg võrdub teadagi vahemaa jagatud kiirusega. Näppisin rahulikult telefoni teleka ees, kui käis tõn-tõn-tõn. Ajasime ennast kähku autosse ja teele. Kiirus oli seekord hea, aga vahemaa oli teistel väiksem, nii et kolmandad kell 21:08, 7 minutit pärast esmaleidu. Aare meeldis, aga teed peaks peitja veel vähe kõpitsema :) Aitäh!
FTF kell 21:01. Õnneks olin avaldudes just kodupoest tulemas ja jäätist nautimas, kui käis rssi-piiks. Nüüd ruttu viimased 100 meetrit jooksuga koju ja ruttu autoga aarde juurde. 4 minutiga olin kohal. Kedagi pole, veel. Aarde leidsin kiiresti. Tore lahendus, meenutas mulle oma teostuselt kohe Valduri punkrit Saaremaal. Tagasi auto juurde minnes saabusid ka hilinejad. Aitäh uue eest kodu lähedal!