Militaarne Hiiumaa

Kolm on kohtu seadus! Lõpuks ka see aare leitud. Lugedes logisid, teadsin lõpuks täpselt kust otsida aga ... Pärast leidu ajab muidugi ennast naerma. Oi kuidas mulle meeldivad kõik need pildid, kus inimesed šahtis ronivad! Tänud peitjale!

Leitud! Aitäh!

Leitud, tänud!

Leitud, tänud!

 1 

Pikk jutt lühidalt - tänu telkimiskohal kohatud ja tutvutud kaasgeopeoturitele julgesin siia kolama, turnima ja aaret otsima tulla. Aitäh teile ja peitjale! Kambakesi oli väga äge!

Käisime ennem seda siin lähedaloleva multi läbi- need seal olid ikka suht igavad võrreldes sellega siin. Korralikud tunnelid ning jah, ega sealt redelist väga alla ei oleks niisama tahtnud tundmatusse ronida. Kuid polnud seal hullu midagi. Jah, geopeituseta poleks siia kas üleüldse sattunud või kui, siis ilmselt poleks nii põhjalikult ringi kolanud. Vägev, peitjale tänud siia juhatamast!

Sukeldujad klubist Maremark käisid suure kambaga nii vee kui maa all.

 1 

Kui ma lugesin aarde "Hiiumaa saladus" kirjeldust, siis mulle tundus, et ma tean, kust seda otsida (aga ma panin täiesti mööda). Tänu sellele, et mööda panin, sattusime hoopis siia lähedale ja kuna noorgeopeiturid olid päev läbi taskulambid peos militaaraardeid nõudnud, siis tulime kohale.

Nojah. Minul aardeni ronimine poleks pähegi tulnud, leidmata aardeid on ju küll ja küll. Aga noorgeopeiturid ees ja Tiit järel kolistasid lõppu ja tõid nö kastanid tulest. Tagasiteel astus Tiit mingi metallist plaadi peale ja selle kolisin kajas maa-alustes urgastes nii kõvasti vastu, et tundus, et nüüd on keegi küll väga kiirelt korrus allapoole jõudnud.

Aitäh peitmast ja närvikõdi eest!

 1 

Väga äge turnimine, ilma geopeituseta küll sinna ei oleks roninud. Tänud peitjale!

Isegi 5-aastane käis ennast ise logimas, täitsa tehtav kuigi hirmutas rohkem algul.

Ja teistkorda ka ei mitte kui midagi. Tuleb veelkord tulla.

Õnneks oli varemleidnu seltsiks ja ei pidanud selles militaarõuduses pikalt viibima.

Tänan peitmast.

Mõtlesin küll, et pigem suren, kui sinna klaustrofoobia Nirvaanasse sisenen, aga sõnad ei tulnud suust. Nii ma ennast sealt õuguste koopast pimedas seismast leidsingi. Tegelikult oli päris ok kogemus - kui nüüd mõni teine, eriti räpane ja haisev ekvivalent kõrvale panna. Aga õudne siiski, kui mitte selliste kohtade fänn olla. Kõige koledamaks osutus sealt väljumine, sest Herki kõne liikus helilainetena otse mu selja taha ja tekitas ebamäärase tunde, et keegi on mu selja taga ning räägib midagi segases, kõmisevas keeles.

Aitäh! Pole paha - retroperpektiivis sellele mõeldes ning teadmisega, et tagasi ei pea enam minema :)

Alguses tundus sama jube kui Orbita. Tegelikult oli jubedam. Geopeiturina oli varsti selge kuhu peab suunduma. Vabatahlikult poleks sinna läinud. Hea, et tehtud sai. Aitäh!

Oi jaa. Oleks võinud minna jupp aega pikemalt ja vaevalisemalt. Aga kuidagi sai alguses just õige suunavalik tehtud ja õiges kohas üks õige otsus vastu võetud, misjärel aare avaldus kiiresti. Aitäh peitjale kohta tutvustamast!

Taasleidmine, üle kümne aasta, alles generaatoti ruumi jõudes tundus kuidagi tuttav aga otsida ikka andis.Logiraamat oli uuem ja nimi sai kirja.

 2 

Hiiumaa matkatee 3.päev, Tõrvanina - Ränkaja ehk tiir Tahkuna poolsaarel. Tänane ainus geootsimine siis siia. Korras ja puhas rannakaitsepatarei ehitis, mis nii viga sees kolada. Leitud ja jätsin ränduri, aitäh!

Katusel

Sissepääs

Äkki otsisin valelt korruselt aga üksi ei olnud isu allapoole laskuda. Omaarust käisin ülemise korruse ruumidele kaks ringi peale. Vb jäi lihtsalt märkamata.

Kolmas katse. Jääb arusaamatuks, kuidas kahel eelneval korral leidmata jäi. Ülikuul koht igatahes. Jätsime pesulõksu.

Urmole tuttav koht külastamiseks. Meil oli julgem kulgeda ja leida. Tänud peitjale.

Väga lahe koridor, pikk ja puhas, koos taskulambiga täitsa valge ka;). Üksi poleks ma aga selle uhke koridori esimesest meetrist ilmselt kaugemale jõudnud. Seekord olid suuremad ja julgemad militaarhuvilised kaasas, kelle selja taga astudes jõudsin minagi esimestest meetritest edasi, lausa päris kaugele. Urmol oli koht väga tuttav, nii oli julge tunne. Esmajoones jalutasimegi ruumi, kus eeldatavalt end aare peidab. Valik oli õige, üsna kohe jäi ka konteiner silma. Leiurõõm lisas julgust juurde, nii uudistasime veel teisteski ruumides ringi.

Aitäh.

Tiir ümber mätta tehtud, taskulamp tasku pandud, mõtlesin et äkki ikka vaatan. Ukseaugu ees olles kostis seest kolinat, mistõttu ikka laitsin mõtte maja ja läksin läheduses olevat aaret noppima. Tagasi tulles piilusin ka korra ja mis ma kuulen, inimesed sees. Panin ka siis järele, seltsis segasem. Jõudsin isegi õigesse piirkonda, aga kuna see seltskond lasi sealt jalga, ei hakanud üksi maa alla jääma, mine sa tea, kuhu veel ennast võid ära lüüa vms. Kindlasti tulen tagasi ja panen nime kirja, kui järgmine võimalus tekib.

Leitud

Tööseltskonnaga sai Hiiumaa külastus ette võetud ning teiste üheks palavaks sooviks oli ka siin ringi uudistada. Ma küll suur fänn sellisele maastikule ei ole, kuid kohale jõudes tõdesin, et mõni aasta tagasi olin ma siin juba poolkohustuslikus korras käinud ning muidugi - aare vajas logimist. Seega sai see rännak taas ette võetud ning aarde otsimise eesmärgil ka rohkem ringi vaadatud kui toona. No ei hakanud rohkem meeldima. Vähemalt karp jäi lõpuks silma ning Peter sai akrobaatikat teha. Aitäh!

Leitud ja logitud. Tänud!

Oleme siin tunnelites varem mitmel korral ringi käinud ja ka selles ruumis viibinud. Vihjest enam andsid aarde arvatavast asukohast aimu logid, mille põhjal üsna õigesse kohta kohe sattusime. Aare päris kohe silma ei jäänud ja juba hakkasime oma teoorias kahtlema, aga lõpuks sattus pilk ka õigesse kohta. Tänud peitjale!

Olen Hiidlasena siia mitmeid kordi sattunud ja sellepärast oli kuidagi tuttav ja mitte nii väga hirmus see teekond. Mees mul see eest oli vägagi kõhklev kui oli vaja aardeni minna, eks abvahend selle jaoks oli natukene klidru ka:) Õnneks nahkhiiri ei kohanud, ainult sääsed olid seinale uue välimuse andnud.

Hiiumaa kõige vägevam aare, aitäh :)

Kahekesi on ikka julgem. Algul ei tahtnud kuidagi sinna aaret peitvasse ruumi minna, aga kui Ingrid juba ees läks, siis võtsin mina ka julguse kokku ja edasi läks juba lihtsalt. Tänan.

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Eelmine kord käisime lihtsalt kohal ja tõdesime fakti, et meie poolt jääb see logimata. Seekord aga tulime ja lihtsalt tegime ära. Tänud. Tegelikult on lahe

Õudne koht, kuid leitud ta siiski sai.

Mega lahedalt peidetud!

Vana tuttav koht. Käisime kõigepealt nullis ära, tulime välja ja alles siis vaatasime, kus siin aare on. Läksime nulli, tühi koht. Selge pilt, tuleb tagasi minna. Mõeldud tehtud. Tänud, ehk tuleb neid siia veel. Tänud ???????????? tervitused Viljandist.

Vantsisime vahvasti sissepääsuni ning siis vahvasti autoni ja siis jälle taskulambiga sissepääsuni. Turnimist oli omajagu aga õnneks on mölakas karp ka ruumi teisest servast näha. Suur tänu vahva koha ja aarde eest.

Leitud teisel korral! Tänan!

Unustasin vihje ja ei hakanud palju aega raiskama. Tulen tagasi.

Väga kõhe oli! Esimese korraga ei leidnud, tulin tagasi maa peale ja uurisin teiste logisid ning taipasin.

Uurisime tunnelid läbi. Vaatasime, et päris igale poole ronima ei hakka. Siis asusime peitust otsima. Tuli välja, et ikka tuli igale poole ka ära ronida :D Kakas pikka inimest siis ikka tükkaega tuulasid ja siis järsku see aare meile näkku vaatas. Mega äge kohta ja soovitan soojalt seda aaret teil otsima minna :)

Leitud tänan

Leitud

Seda aaret olime juba korra paar suve tagasi nillimas käinud aga kahekesi ei tahtnud toona nagu kuidagi siia kondama tulla. Seega jäi see aare suuremat seltskonda ootama. Täna neljakesi tundus asi palju mugavam ja mõnusam. Sisenesime lühemat tunnelit mööda, kolasime natuke kõigis tubades, tegime mõned ägedad videod ja suundusime siis aardejahile. Eks see aare oli ikka seal kus ma esimeseks arvasin aga kuna kohe ei tulnud idee pelae kuidas kontrollida siis uurisime ikka enne kõik valed kohad ka läbi, vaatasime ja kolasime kohe mõnuga. Siis aga panime nimed kirja täpselt õigel ajal, sest eemalduma hakates ootasid meid juba järgmised seiklejad ees. Tegime siis tee vabaks ja lasime ka neil ilmselt otsida (või siis niisama uudistada). Äge seiklus oli siin all, meile väga meeldis :)

Päris põnev urgas! Tänase kuumaga hea koht jahutuseks. Juba sissepääsukoridorid on tähelepanuväärse pikkusega ning loomulikult väga lõbusa akustikaga. Kõik ruumid kooserdasin läbi, aarde otsimine jäi "magustoiduks". Õnneks polnud tarvis otsida mikrot kogu kompleksist :o) Ühest ruumist normaalsuuruses karbi leidmisega saan ikka hakkama veel. See muidugi ei takistanud maa all vähemalt poole tunni kulutamist, mitte otsides, vaid muidu uudistades. Lahe, aitäh!

Akul viimased 5%, üksinda, tiirutasin ülemisel korrusel ja mitu korda kiikasin seda pimedasse tühjusesse viivat redelit, aga no ei. Äkki homme julgust rohkem.

 1 

Valmistusime selleks umbes kaks minutit, tallasime kümme minutit vales kohas, leidsime õige augu ja läksime maa alla, tulime tagasi ja vandusime kurja, läksime tagasi ja toppisime näppe ja päid igasse ettejuhtuvasse avausse kuni lõpuks puhtjuhuslikult vaatasin täitsa õigesse üleval auku ja kribisin ruttu aarde järgi. Nirgiratsanik keeldus üles tulemast jaa mu võitu tunnistamast. Järgmised leidjad võiks talle võileiba ja pudeli õlut viia.

Õudne koht. Hea, et see katki on. Muidu maitea kes siin elaks...

Kokkuvõttes oma kolmas kord siia alla, aga esimest korda sai korralikult nimi kirja. Aitäh!

 1 

Ära sisene üksi, õpi plaan pähe. Phähh :D ma olen viimasel ajal kõvasti tunneliaardeid teinud ja see siin enam ei hirmutanud. Kuigi ma olin end siit varem juba 2 korral leidnud, olin ma siiski veel ilma logita. Aga ma ütlen, et hirmu jaoks on lampi vaja, hea valgus hajutab kõik mured. Ja oi, mis viisakas kompleks. Ma ikka kammisin kõik toad läbi, sest generaatoriga samas ruumis võib tähendada ka seda, et seal, kus generaator kunagi passis. Aga lõpuks, kui olin rõvedad asjad ära teinud, tuli karp isegi mõistlikust kohast välja. Igati vinks vonks. Ja meeldivate seikluste eest üks kummardus. Oli ka üksi piisavalt tore ja turvaline.

Üksi poleks ealeski julgenud sellisesse kohta minna ja ega kahekesi oli samuti päris kõhe. Lootus muidugi püsis, et ehk aare annab end ikka lihtsamalt kätte, aga maastikunumber ei valeta ja lõpuks võttis Tarvo ikkagi südame rindu ja läks aaret õigemast kohast otsima. Mina jäin seekord põgenemisteed valvama ja lisavalgustust hoidma. Nüüd siis igal juhul teada, et geovarustusse tuleb kodust ikkagi ka pealamp lisada ja kuigi leid tuli pigem raskelt, siis koht väga põnev. Suur aitäh peitmast ja tutvustamast!

Eks ka meil läks nagu teistel - kõigepealt loodame et ei ole kõige hullemas kohas ja vaatame need lihtsamad üle. Siis lõpuks võtame julguse kokku ja vaatame kõike hullemad kohad üle - seal ka ei ole. Kui lõpuks alla anname, siis leiame. Suur aitäh vinge rajatise tutvustamise eest!

Leitud! Õudne!

Leitud-logitud, Andrus aitas karpi kätte saada ja tagasi paigutada.

Leitud

Leitud ja logitud. Tänud!

Seekord oli kodutöö tehtud ja korralik lamp. Ainult logimise vaev. Aitäh

Täis tolad ikka, tulevad militaaraaret lahendama ja siis jätavad taskulambid autosse. Mis seal ikka, kui pea ei võta, võtavad jalad. Sedakorda Sveni jalad ja mina pikutasin nullis (seal ülevalpool). Siis kui lambid kohal, sukeldusime sügavikesse ja tegelikult oli päris äge koht. Üksi muidugi kunagi ei tuleks, aga kahekesi on julgem.

Kohapeal liigeldes rääkisin Svenile vihjest ja palusin ka endale generaatorit kirjeldada. Lõpeks võtsin südame rindu ja otsustasin, et minna tuleb sinna, kuhu üldse ei tahakski minna ja seal meid see generaator ka ootas. Koos aardega. Aitäh, väga äge koht!

Mnjaa, kui aare nähtud, siis ei saanud kuidagi aru, kuidas me sellest 30 minutit suutsime mööda vaadata. Selle tuuri lahedaim koht. Kui saime tagasi maa peale, siis 5 minuti pärast tulid mugud seda uudistama.

Oi, siin läks küll ikka väga kaua. Teisalt oli see üks kõige meeldejäävamaid paikasid. Mina alustasin otsimist sellest, et uurisin, kuidas üks genekas välja näeb. Kaupo tegi selgeks ja andis ülevaate ka selle tööst. Aaret otsisime umbes kakssada aastat. Lõpuks andsime alla, Kaupo oli juba peaaegu teatud territooriumilt lahkunud, kui mul tuli suurest mitteleiunördimusest mõte veel ühte kohta kontrollida ja seal ta istuski. Vihjest oli tõesti abi. Seega tänud peitjale. Päris hull oleks olnud olukord siis, kui kirjelduses oleks olnud: mikro; magnet.

 1 

Aarde leidmisega läks, arvestades objekti suurust, täitsa käbedalt. Väga äge koht, tänud peitjale!

Otsida andis pikalt. Lõpuks tuli teisele appi minna ja seal ta oli. Tiiruta nagu kass ümber palava pudru. Logitud!

Leitud. Logitud

Väga põnev koht. Ega see leid väga kiiresti muidugi ei tulnud. Tänud!

Leitud, aitäh!

Uudistasime militaarset objekti ja kuna varustust sisenemiseks kaasas ei olnud siis jäi see järgmiseks korraks. Äge koht.

Sellistes kohtades käimine on palju põnevam tegevus,kui kusagil põllupeal herilastega võidu kive sorteerida.Leid tuli üllatavalt kiirelt,tänud peitmast!

Hiljem auto juures vett juues sõitsid mööda kaks ratastega tegelast,ühel neist roheline T-särk millel selja peale kirjutatud geopeitus.ee :)

 1 

Lihtsalt üks omamoodi teade Kairele :D

Teade Kairele

 1 

Teist korda siin. Eelmine kord olime Piiaga kahekesi, Siis suutsime korralikult teieneteist mitte edasiotsimisele ülesse kütta. Nüüd oli Paavo kellega kulg oli rahulikum ja leidsime ka konteineri. Aga ikkagi ei ole need pimedad betoonkäigud minugi lemmikuteks. Aga kindlasti paljudele meeldib

 1 

Vabatahtlikult ma sellistes kohtades ei käi. Logi saime ikka kirja.
Täname.

 2 

Siin leidsime sobiva koha ööbimiseks. "Katusel" seadsime sisse väikse istungi, nutiseadmest käima jalgpalli MM mängu, vorstid grillile ja nautisime päikeseloojangut. Mängu ajal käisid noorukid katakombides sisse ja välja, aga hiljem logiraamatut sirvides, ühtegi värsket jälge raamatus polnud. Jalka vaheajal käisin all aaret ka otsimas, siis ei leidnud, peale mängu läksin uuesti ja nii suure karbi leidmine tegi meele väga heaks. Kiidan kohalikke Kodutütreid, kes käigud ilusti ära koristanud. Tänud peitjale.

Leitud :)

Krantsid jäid kolleegiga välja päikese kätte ja mina asusin tuuseldama. Aga ma ei olnud seal üksi, kaks turisti slaavi prouade näol tuuseldasid seal ka üks fotokaga, teine kaameraga ringi. Käisin mõistlikult ligipääsetavad kohad läbi, omast arust leidsin ka generaatoriruumi üles, kuid need kohad, kuhu ma kontrollima ulatasin, miskit karpi ei sisaldanud. Võimalik, et oleksin pidanud veel ühes kohas mööda miskeid räpaseid kaikaid üles ronima või läbi augu edasi pugema... aga no eks järgmisel korral vast võtan siis ette. Las jääb Hiidu seemneks, siin tegelikult täitsa tore ka teinekord asjatada. Aitüma juba teist korda külastamise põhjust andmast!

Kuhugimaale jõudsime minna, aga siis hakkas kõhe tunne ja osustasime tagasi pöörduda. Väljudes oli küll tunne, et keegi ajab taga, aga sammud ja hääl jäid õnneks sisse. Imestasime ikka selliste ehitiste üle.

Üksi ilma ettevalmistuseta ei tundunud olevat koht, kuhu sukelduda pea ees sisse. Aga koht üliäge, võtan mõned sõbrad kaasa ja tulen siia kindlasti tagasi.

Turnisin seal minagi, näppu ei jäänd midagi. Tänud vahva koha eest.

Korra läksime sisse...lõpuni...siis sai kohe selgeks, et lõpus seda pole...leidmiseks on vaja minna "päris" lõpuni. Kuna julge, kuid ka samas kohati natuke pelgav noorsand (loe 10 aastane kamraad) - oli hetkeks julguse kaotanud, liikusime korraks taas õue värsket hingama. Väike julgustav paus...ja sukeldusime taas...no kohe päris lõppu siis seekord. Väga kiirelt leid ei tulnud...no ruume ja dead end-e oli ka natuke mis vajas uudistamist. Aga kui lõplikult jahipidamine algas, läks tsirka 3 minutit ja volllaaa.

 1 

Kui tuled otsima aaret, kus igalühel võiks hea lamp kaasas olla, siis väikeste nutitelefonidega sukeldumine head ei tõota, kuid proovime ...

Sisenedes ustest kostsid eest juba kellegi jutuajamised. Lähemale jõudes tulid vastu eelnevalt kohatud šveitslased, kes siin kõik kohad läbi vaadanud ja midagi ei leidnud. Aarde "nullis" oli kõik üle kontrollitud ning nad ei suutnud leida ka neil netis nähtavat "riiulitega" tuba. Nii nad siis olid teel välja. Üheskoos tagasi minnes sai siis veelkord võimalikke kohti uuritud.

See õige ruumi leidmine osutus küllalt vaevaliseks, sest ühtegi vastavate ruumi nimetustega kaarti ei leidunud meil, vähemalt mitte nutitelefoni kaudu. Järgisime siis oma vaistu ning leidsime mitmeid põhjendusi (või siis vabandusi), miks antud seade just selles ruumis võiks olla. Ja ruum sai ikka päris korralikult läbi käidud, lisaks veel teised ruumid. Kohas, kus aaret suursega "normaalne" just väga palju kohti ei mahuta, olime ikka väga hädas, kuna ei leidunud kohe mitte midagi sobivat. sai ka otsitud ikka mikro tasemeni välja.

Kui umbes tunnikese sai pimedates ruumides igat nurgakest, toru ja polti seinas uuritud, olime sunnitud võtma "helista sõbrale" õlekõrre. Kuulates ära varasemad kogemused, suundusime uuesti maasse. Seekord siis käis kõik ikka kähku. Aare oli omas kohas ning enesele edaspidiseks võiks meelde jätta, et kui silmaga ei ulata nägema piisavalt, siis tuleb silm näpu otsa võtta. Tänud peitjale.

No ei leidnud. Uurisin üsna hoolega erinevaid ruume... vast ka seda õiget, aga no karpi näppu ei jäänud.. vahepeal ronisin ka u 4-se raskusastmega paikadesse, aga edu see ei toonud. Käisin lugesin väljas logisid, sukeldusin taas katakombidesse ja ikka ei miskit... mingi roostetüki sain silmanurka... kuram see tükiks ajaks tegi ühe silma virilaks. Aga koht ilus ja tutvustamist väärt... kui kunagi teada saan, milline ruum õige on, eks vast satun jälle tagasi... kindlasti satun.. a peidukaid seal tuhat.. A no õnneks ei jäänud see ainukeseks leidmata aardeks seal Hiiumaal :).

 1 

See on nüüd üks nendest aaretest, mille pärast seekordse georetke piirkonnaks sai valitud Hiiumaa. Salvestasin punkri kaardid telefoni ja sisenesin tunnelisse. Uurimist oli tükiks ajaks, vahepeal leidsin ka aarde. Mõnus koht, tänan juhatamast!

Pikem tunnel

Ülilahe koht! Kahjuks aga ei suutnud seda Jaanikaga koos leida. Ronisime nii alla kui üles, leidsime ka vöimaliku koha kus see peaks olema, kuid aega hakkas nappima ja siiski jätsime selle järgmiseks korraks...

Viive jäi välja tagalat julgestama. Elektriala inimesele on õige toa leidmine lihtne. Pärast logimist vaatasin teisedki ruumid üle. Tore et koht korras hoitakse. Aitäh!

 1 

Eelmise aasta sügisel sattusin Hiiumaale ühe Naiskodukaitse võistluse käigus. Geopeitust olin selleks ajaks aktiivselt mänginud vast mõne nädala. Mingitest gpx-failidest, millega kõik Eesti aarded korraga gepsusse tõmmata saab, polnud siis veel halli aimugi. Enne minekut toksisin paar aaret käsitsi sisse, et ehk õnnestub teadaolevate kohtade lähedalt ära napsata. Muidugi aga korraldasid lahked võõrustajad meile saarel ringsõidu, et kohalikke ja eriti muidugi just militaarse sisuga vaatamisväärsusi tutvustada. Siinsesse objekti sisenedes olin raudpolt kindel, et siin lihtsalt peab aare olema. Vaatasin isegi selle pilguga ringi igal pool. Kui omad naised kõrval, oli hea turvaline olla :) Kodus kontrollimisel osutusid kahtlused muidugi tõeks ja seekord oli veelgi parem ja kindel tunne maa alla sukelduda. Olime kahekesi ja mingi hetk hakkas meid ümbritsema vaid vaikus, sammude kõla ja teineteise hingamine. Mina jäin oma seiklustega siiski ühele tasandile, kaaslase ülesandeks sai igale poole mujale ronida. Need minutid, mil kõige ohutumal tasandil turvajana valvasin, tundusid nii pikad... vaid vaikus ja pimedus mu ümber. Kaaslane seevastu kolistas ja pildistas kohe mõnuga. Selle kõige käigus sai tore suur aare ka üles leitud. Koht on vahva ja väärib aaret küll. Aitäh!

Lahe punker. Kahju, et metallivargad osa ära on hävitanud.

Leid kiire. Tänud!

Kuumal päeval mõnus jahe koht, kahjuks ainult natuke kitsavõitu.

Tänase päeva põhi eesmärk oli see aare üles leida. Angela läks väljas gepsuga nulli ja meie läksime Elisega maa alla otsingutele. Aarde leidsime suhteliselt kiiresti. Tänud peitjale.

Polnud kalosse ega taskulampi. Polnud ka kindel, milline on õige sissepääs sellesse urkasse, kuigi üks nendest jäi kahtluse alla.

Minu geopeituse ajaloo kõige huvitavam koht.

Kuna pidime liikuma ööbimiskohta,jäi asi eelmisel õhtul poolikuks.Käisime küll all,aga õiget kohta ei tabanud.

Olles vanemaid logisid uurinud läksime uuele katsele.Pisut soojemad riided ja topelt taskulambid kaasas sukeldusime siis sügaviku.

Korralik kodutöö viis ka kohe aarde leiuni.Tänud peitjale,super koht!

Väga äga koht! Käisime koos geosõltlastega :) kes olid aarde juba varem leidnud. Läks küll natuke aega, aga ilma nende vihjeteta oleks ilmselt veelgi kauem läinud!

 4 

Kõige ägedamate vanade militaarobjektide list sai selle aardega endale veel ühe täienduse, no nii vinge oli siin erinevatel tasapindadel ringi kolada ja kõike allesjäänut uudistada...

See aare jäi meile täna tervikseltskonnaga otsida ka viimaseks aardeks, uuesti maa peale jõudes jagunesime taas kahte erinevasse suunda liikuvasse autosse ning kohtusime teistega alles päeva lõpus sadamas… Tore oli, lisan soovituse siia kõigile teistele peituritele ning peitjatele ütlen suur aitäh kohta mängu toomast :).

Minek

Relvastatud valve

See aare meeldis mulle väga. Kohe vägaväga. Sellistes kohtades kolamine on ikka mõnus :) Ja veel kuiva jalaga sai kohale ka :) Mis ma ikka siin rohkem kirjutan...kel käimata, minge kohale :) Suured tänud peitjale kutsumast!

Jälle aare, mis mulle meeldis. Need käigud olid väga lahedad. :) Mida jubedam ja hirmsam, seda rohkem mulle meeldib. :D Suured tänud peitjale!

Väga huvitav oli seal all kolada. Aare oli sellele avastamisele nagu kirss tordile. Tänud peitjale!

Kõik ruumid vaatasime läbi, kõik avad piilusime ja pildistasime läbi. Läksime siis välja levi püüdma ja tegin geokõne. Saime teada, kus ruumis aare asub. Sellest infost oli nii palju kasu, et läksime uuesti alla ja võtsime kohe aarde välja. See oli see üks ja ainus koht, mille olime vahele jätnud. Tohutult loogiline koht tagantjärele mõeldes. Eneselegi ootamatult mulle seal maa all meeldis. Algul oli pisut hirmus ja ei julgenud nagu õieti astudagi, aga peale poolt tunnikest olin juba harjunud. Nüüd jäid vaid kummitama mõtted, et kuidas seal sõja ajal kõik oli ja kuidas seal elati.

See aare huvitas Taivot eriti. Sissekäiku nähes läksid silmad kohe põlema. Mina nii sillas ei olnud. Otsimisega läks ikka päris kaua aega, kui lõpuks õigel kõrgusel ja suunal sai oma silmad avatud. Aitäh peitjale siia juhatamast, kindlasti tuleme siia soojemal ajal tagasi.

Vot siin sai omajagu nalja. Olin Mardile Hiiumaad näitamas, kui ööpimeduses sattusime juhuslikult teeotsale, mis tõi meid Hiiumaa ilmselt ühte põnevaimasse kohta. Kusjuures minagi polnud varem seal käinud, kuigi olen Hiiumaaga vägagi sina peal. Parkisime auto ära ja läksime ringi uitama. Esimesest käigust alla ei tahtnud minna, kuna kummikuid polnud kummalgi. Läksime siis hoopis künka otsa ja nägime seda suurt rauamonstrumi. Mina siis huvi pärast lõin geopeituse lahti oma telefonis ja mis ma näen - aare pmst otse meie jalge all!! Ega seda saa siis niisama jätta ;)

Asusime otsima sissepääsu, aga tundus, et enne võtab külm me näpud kui rauamonstrum reedab oma välisukse. Hakkasime siis natuke pettunult auto poole minema, kui avastasime veel teisegi käigu ja täiesti kuiv ja käidav! Südame värisedes läksin siis oma sõbrale järgi, sest üksi pimedas metsas olla oleks veel jubedam.

Täiesti lõpp, mis koht! Ja mina oma seeliku ja heleda mantliga olin ilmselt outfiti poolest ka paras vaatamisväärsus seal :D Kõik need käigud ja ruumid ja kola ja augud põrandas - nii jube!! Aga samas nii põnev! Üsna pea leidsime redeli, mis viis veel sügavamale. Mina ütlesin küll alguses, et ei, mina sinna ei roni. Aga kui kuulsin, kui põnev Mardil seal on, siis mõtlesin, et now or never ja ronisin ikka alla. Mantel peab nüüd igal juhul keemilisse minema :D :D

Ja otsisime mis me otsisime, aga aaret ei ole. Samuti ei ole maa all ka internetti, mobiililevi ja GPS-i. Ja otseloomulikult ei viitsinud me enne külmas metsas eeltööd internetis teha, vaid lootsime heale õnnele ja kergele kirvetamisele maa all, aga pidime siiski oma lollust tunnistama ja tagasi maa peale ronima, et internetis veidi tuhnides rohkem infot koha kohta saada. Ja nii pidime kolm korda seal edasi-tagasi käima, et aaret leida. Viimasel korral võtsime siis ette ka eelnevad logiteated, et aare ikka üles leida.

Lõpuks me leidime aarde küll, aga peab tunnistama, et osad logiteated olid ikka natuke eksitavad ka. Aare oli täpselt seal, kus ta olema pidi ja kuhu me otseloomulikult kohe ei vaadanud.

Igal juhul ülituus koht ja väga põnev seiklus maa all. Aitäh peitjale ülivinge aare eest!

Naised jäid ülesse ja mehed läksid alla. Kuna levi oli null, siis tuli umbes minna. Naistel oli käsk maapinnal null ülesse otsida ja kuskilt torust karjuda, kus null on ning me kuulasime. Õnneks kajas hästi ja kõike oli kuulda. Natuke läks küll aega masinaruumi leidmisega, kuid leitud see sai ja logi sai ka kirja. Kunagi sai seal käidud ka, kuid mitte nii põhjalikult. Tänud peitjale:)

Õudne koht aga vähemalt saime logitud.

Sellise kohad mulle meeldivad. Vägev. Oleks muidugi võinud veelgi olla ruume seal maa all. Esimene tunnel oli liiga märg, aga õnneks läks kõrvalt teine ja kuivem. Sai vist kogu punker läbi vaadatud ja lõpuks ka aare logitud. Äge värk. Aitäh juhatamast.

Valisime siis ka ikka kuivema tee ja lasime kajal kõlada. Uurisime kõik ruumid läbi ja vahetasime siis korrust. Õnneks hakkas osa generaatorist ruttu silma ja seejärel ka aardekarp. Päris võimas ehitis.

Selle georetke vaat et tugevaim elamus... Mugusid oli küll ohtralt, kuid suutsime oma tegevust piisavalt maskeerida. Ja ka füüsilist seisu sai põhjalikult proovile pandud :) Oli tore seiklus :)

Meie noored olid just vaadanud õudukat ja hirm oli nahas aga ronisid vapralt sinna alla. Leitud-logitud. Aitäh!

Viisime noorpeiturid ka ühte meie arust Hiiumaa vingeimat rajatist uurima. Jagasime kõik oma valgusallikad laiali ja nii kasutasin mina ringiliikumiseks teiste kuma ja tulemasina valgust. Väikeste vihjetega said nad umbes tunniga kamba peale aarde leitud, kõik olid külastusega väga rahul. Aitäh taas sellesse kohta juhatamast!

Väga äge koht, sellised mulle meeldivad. Ühel hetkel esines küll väike ohumoment, aga muidu polnud hullu. Aitäh aarde eest!

No mitte eo tahtnud sinna alla korrusele ronida, aga valikut polnud - aare vajas skoorimist. Aitäh, väga meeldis, aga peab mainima, et ettevaatus on siin kõige olulisem nagu kirjelduses mainitud. Kõige jubedam oli puitplaadiga kaetud auk põrandas. Õnneks Liis kerge ning märkasin ruttu, kus ta liigub.

 3 

Militaarne Hiiumaa oli aare mida ootasin kõige rohkem oma Hiiumaa seiklust planeerides. Jumaldan igasugustes pimedates labürintides ennast proovile panemast. Avastada mis asub iga nurga taga. Kuhu üks või teine tunnel viib. Jõudsime esimese sissepääsuni ja avastasime, et vesi sees. Läksime tagasi auto juurde ja vahetasime jalanõusid. Mina panin tossude asemel kummikud, Ivar tossude asemel plätud. Seekord proovisime kohe parkla kõrval asuvast majast leida mõnda tunnelit aga lootusetu üritus. Siis läksime uuesti tunneli juurde ja avastasime, et neid 2 ja see tunnel täitsa kuiv. Tunneli ukse peal juttu rääkida oli väga lahe. Kaja oli võimas. Unustasin ainult seda proovida, et üks ühe tunneli juurde ja teine teise juurde ja et kas siis saaks rääkida kaja abil.

Ründasime juhtimiskeskusesse sisse. Uurisime läbi kõikide tubade seinad, uksed, laed ja põrandad. Läksime järgmisele korrusele. Tegime kõike sama, lisaks Ivar ronis läbi väikese augu salatuppa. Seejärel proovisime oma 15 minutit ahju ust lahti saada. See oleks olnud väga lahe konteiner - 7 riiviga mõistatus. Kahjuks me seda täiesti lahti ei saanudki, veidi kinni kiilunud, kuid riivid täitsa töötasid. Kui olime terve hoone läbi käinud, siis oli mõistus otsas, et missugune asi see generaator nüüd on? Ivar ütles, et läheb hakkab kaevudesse ronima. Täpselt sel hetkel avastasin, et seisin täpselt generaatori kõrval. Väike sirutus ja käes ta oligi. Ivar aga ei jätnud jonni ja ronis siiski ühte kaevu ka sisse aga pidi pettunult tagasi tulema, sest keegi oli niivõrd palju prügi sisse visanud, et kuhugi edasi ei pääsenud. Kahju , et ehk võibolla kõige põnevam osa juhtimiskeskusest on kinni müüritud. Keegi oli küll seina lammutanud kuid ligi mitte pääsenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et väga lõbusad tund aega sisustasime taskulambi käes. Tänud!

 2 

Kuna esimene aarete otsimise päev oli läinud üllatavalt hästi, siis pühapäevaks oli kogunenud piisavalt varuaega, et seda siin veeta. Taskulampe oli nii otsa ees kui traditsiooniliselt käes, ronisime nii seal kus sai ning ka seal, kus oli vaja abikätt. No ei leidnud! Juba teist korda!!! Ilmselt olime üle tunni juba poleerinud kõiki torusid kui otsustasime maa peale ennast koguma minna, ning peale sööki naasta. Ja välja see aare tuligi. Julgustust saime ka teiste logidest, eriti rudolfi eelmise suve omast. Aitäh aarde eest, mis on meie aega juba mitmel korral sisustanud. Aastal 2013 ei õnnestunud meil küll raudust tagaseinas lahti saada, praeguseks oli see uks küll lahti ning ühe teise mängu viiteid oli mitmeid militaarobjektis. Suur aitäh! EVEJ

Leitud

Kindlasti päeva parim, eks me olime seda oodanud ka. Tuhnisime pikalt ringi ning pidime korra välja logisi lugema tulema. Tagasi minnes, läks kiirelt. Üliäge!

Väga vahva! Aare leitud!

 3 

Üks Hiiumaa retke peamistest eesmärkidest ja oi kuidas see ei valmistanud pettumust. Parkisime ennast umbes nulli, võtsime lambid ja läksime sissepääsu otsima. See leitud, ehmatas meid alguses kaja, mida see tunnel tekitas. Ei ole mina veel kogenud seda nalja, et saadki midagi öelda ja kuuled täpselt sama vastu pea sekundi pärast. Iga samm trepist alla tuli tagasi nagu vali trummilöök ja niipea kui midagi öelda tekkis tunne, et tundmatus pimeduses kordab sind keegi.

Alguses oli elevust nii palju, et ei olnud isegi mahti otsimisele mõelda. Mingi hetk sattusime aga kogemata piltidel kujutatud redeli otsa ja seal all veetsime vast ligi tunni oma järgmisest elust. Mille otsa me ei oleks roninud ja mille sisse ei oleks vaadanud, ei saanud me raasugi targemaks. Täpsemalt ainus, mida teada saime, olid kõik need kohad, kus aaret selgelt ei olnud. Kõik teooriad, mis seal all läbi käisid, ei mahuks paberile. Tulemust oli kahjuks sellest kõigest täpselt nii palju, et pidime tulema tagasi valguse kätte lootuses oma vaimupimedust leevendada.

Võtsime ette kõik logid, kõik pildid ja kõik skeemid, mis vähegi saadaval olid. Koostasime põhjaliku analüüsi tehtust ja meile teadaolevatest infokildudest. Kuna siin ei olnud variandiks "järgmine kord leiame", suundusime tagasi maa alla. Paar minutit hiljem oli aare käes. "Ahah, kuidas me selle otsa ei taibanud ronida?" Natuke häbi oli.

Igatahes sigavinge koht ja hea, et ei leidnud kiiresti. Tänu sellele uudistasime punkri viimase kui nurgataguse läbi ja põhiplaani saaks vaata et peast üles joonistada.

Aitäh!!

 4 

Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, kolmas päev: Vormsi-Hiiumaa.

Pistsime Kärdlas järjekordsed jäätised põske ja tulime seda, juba mõnda aega põnevust tekitanud aaret uurima. Esimese asjana tuli asfaldilt maha keerates vastu auto, mille roolis ma kohe enda arust kasutaja [speedy] ära tundsin. Edasi kütsime mööda vahvat kruusateed ja vaevu enne lõppu läksime nii hoogu, et suutsime kuidagi mõlemad ühte kurvi valesti hinnata ja tekitasime kaunid pikad jutid kuni kraaviperveni välja. Napilt, aga jäime ka teele. See tähendas aga, et nulli jõudes oli pulss juba päris kõrgel.

Siis lugesime uuesti kirjelduse üle ja saime teada, et kuidagi tuleb maa alla pääseda. Leidsimegi varsti käigu ja esialgu kohkusime ära, et seal on juba keegi ees. Hoopis uskumatult võimas kaja siiski. Toru oli märg, aga see-eest õudne. Edasi oli veel õudsem, vähemalt paremad lambid oleks ära kulunud. Ja kuna plaaniga me polnud tutvunud, siis mulle näiteks üldse ei meeldinud üks lahtine šaht, kuhu oli suvalt mingi uks peale visatud, et üle saaks kõndida. Et äkki on selliseid veel, aga ilma ukseta.

Võtsime julguse kokku ja ronisime kõige alumisele korrusele. Seal veetsime tunde järgi umbes tunni, kuni tõesti kõik ruumid olid pea täielikult läbi uuritud. Ei suutnud leida. Ronisime välja ja tutvusime nüüd asutuse kaardi ja kõigi logide juures olevate piltidega. Tundsime ennast natuke targemana ja ronisime tagasi. Seekord aga reaalselt olidki vahepeal mingid teised inimesed ka sinna uudistama jõudnud. Ei teagi, kas meie tundusime neile hirmsamad või vastupidi.

Nüüd läks aga nii, et Rudolf ronis kuhugi ja jäigi aare silma umbes täpselt sellest ainsast kohast, kuhu me veel käsi toppinud ei olnud. Täitsa geo-Murphy. Aaret avades selgus, et samal päeval oli seda külastanud Sm. Jaan Kask (kes siis veel?). Kokkusattumus? Vaevalt.

Aga mis mõttes sellel aardel praegu meie lehel soovitusi pole? Kui saaks, paneksin kolm. Minu jaoks üks seni vingemaid aardekohti, suur tänu peitjale!

Nullis: nii lähedal ja nii kaugel

 1 

Kus mujal ikka leida kuumal suvepäeval jahutust kui maaall.Sissepääsuks valisime muidugi tunneli kus oli ka vett sees,aga päästerõngast vaja ei läinud.Nähes neid auke kuhu võib kukkuda sai noorematele käsipidurid peale tõmmatud.See on selgelt isadele midagi.sai otsitav ruum leitud ja ka aare ,aga kergelt see kõik ei tulnud.Tänud elamusaarde eest!

Käidud ja leitud Suveseikluse ajal. Päris sünged kohad keset metsi. Ikka kõvasti betooni on omal ajal siia maetud. Ei olnud üleliia palju aega siin ringi vaadata, tuleb järgmise külastuse ajal siia tagasi tulla, avastamist jagub küllaga.

Tänud aarde eest!

Kohale jõudes kartsin isegi hullemat, aga korraliku taskulambiga pole pimedas üldsegi nii hull seigelda. Hullem oli pigem tuvastada milline neist ruumidest võiks olla generaatori ruum, kuna suurem osa neist oli tühjaks tehtud ja vihje järgi keeruline otsida. Seega sai ikka kogu maa alune elamine läbi otsitud ja korduvalt, kuniks õnn meile naeratas. Aga jah, sellised militaar objektid on minu nõrkus ja elamuse jättis ikka sügava. Suur kummardus peitjale!

Siin all on keegi usinasti vanarauda hunnikutesse ladunud aga see ei sega otsimist. Isegi seda ratast, mida meiesugused arvavad olevat generaatori osa, on liigutatud. Võrreldes varasemate aastatega, oli meil lampe ja kogemusi rohkem ja ennäe, leidsime. On alles suur karp! Täname! Kaasa tuli TB ja asemele paneme võtmehoidja, mis hoiab võtmed vajadusel vee peal.

 1 

Me oleme seda päris palju otsinud, aga nüüd naeratas õnn. Täname.

Ühest eelmisest logist oli kasu, muid on neid urkaid oi kui palju. Jätsime ränduri. Aitäh!

Alla jõudsime ainult mina ja Madis, teised hiilisid vaikselt välja. Ikka mitu ringi sai ülevalt ja alt jalutatud ning kätt kõrvalruumis huvitava sildiga torudesse lükatud. Lõpuks Madis ikka astus sinna kus õige toru/šahti teisse otsa oli näha. TFTC!

Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 31/64. Kell 1:47 olime seal. Aarde juurde läksid Sander ja Allan, mina ja Urmas aga olime oma rõõmasas nurgas

Leitud.

 1 

Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 31/64. Kell 1:47 olime seal ja tegime korralikku luuretööd. Vaenlasi ei näinud, aarde aga leidsime.

V: helkur. J: 2 märki.

leitud:)

 5 

Eile sai siin lausa nulli sõidetud, lahe. Pärast Dagö aarde totaalset renoveerimist ja tagasi viimist käisime ka siit läbi. Sammusin otsejoones õigesse kohta, oli aastatetagusst visiidist veel meeles. Kena suur aardekarp oli täpselt seal, kus see tookordki oli. Selle aasta esimesed.

Kui juba tuldud, siis hooldasin ka seda aaret. Markeerisin tähistamata karbi, lisasin puudunud mängujuhendi, minigripistasin logiraamatu, puhastasin aarde pudist ja ebasobivast nännist (komm, suitsud, aegunud või kõlbmatu praht). Aare on igati olemas ja leitav. Mõnusaid otsinguid Hiiumaa külalistele ja elanikele! Hulga lihtsam ja mugavam kui viimase aja maa-alused :-)

P.S. Pika koridori kaja on vägev, eriti lahkudes, kui enda sammud selja taga hirmutavalt järgi kajavad. Häid leide!

Koristatud-markeeritud-korras

Hoiatav logi

Naljakas logi

Selle aarde puhul oli meie ettevalmistus puudulik, kuid koht on huvitav ja kindlasti tuleme seda aaret veel otsima.

Puudulik ettevalmistus. Kindlasti tuleme uuele katsele, sest koht on juba iseenesest huvitav

Huvitav koht, kuid seekord jäi leidmata. Midagi peab järgmiseks korraks ka jääma!

Käisin kõik võimalikud ja võimatud kohad läbi, aga ei midagi... pime ruum kah krt :) koht muidugi äge

Sai jälle oma hirmudega silmitsi seista

 2 

Hiiumaa tuuri viimane aare. Kauaoodatud aare noorgeopeiturite poolt. Ise olin seal kunagi käinud ja mitteleiu vormistanud. Lihtsalt lõppes tookord julgus enne õiget kohta otsa. Nüüd olime varustatud nii nagu läheksime ma-ei-tea-kuhu :) Teekond oli selge ja abivahendid tugevatoimelised. Kindlal sammul marssisime täpselt selle kohani, kus eelmisel korral nõrgaks osutusin. Nüüd polnud miskit muret ja hoopis põnev oli ringi kolada. Ikka jupp aega sai seda tehtud. Siis aga tuli ka aare üles leida. Sellegagi saime hakkama. Hästi vahva, et sellises kohas on aare! Tänud peitjale! EVEJ

Ei oskagi öelda, mitmes kord see on meil siin maa all olla. Kõik käigud on juba tuttavad aga otsitu jäi ka seekord leidmata. Talvel kandsime redelit ka ikka igale poole kaasa, seekord ei. Arvan, et me pole suutnud generaatoriruumi leida. Eks siis tuleb veel kord tulla.

Leitud teisel katsel. Esimesl korral oli põnevust liiga palju. Julgustasime ka järgmiseid objekti külalisi. EVEJ

Uhhh , milline koht. Üksi poleks ma iiiiial sinna läinud. Julgust andis ka paar, kes sealt just väljusid. Vedas, et autos olid kummikud. Hea kui igaühel on oma taskulamp. Nii tundub asi julgem :) Meil olid küll tingimused täidetud aga aardeleiuni see ikka ei viinud. Generaator oli küll oma ruumis täitsa olemas aga... Ehk on võimalus kunagi veel siia sattuda.

 1 

Kui nüüd päris ausalt rääkida, siis oleme kord talvel ja kord kevadel ka otsimas käinud ja ei leidnud. Kuna olen pisikest kasvu, siis sai seekord pikem härra kaasa võetud ja väga lihtsalt ja kiirelt sai seekord aare leitud. Ja nagu murphy seadus, pealambi patareid said muidugi seal all tühjaks :D Nõrga telefoni valgusega sai siis logitud.

Olemas.

 1 

Ando-Liisa juurest hakkasime mööda metsateed tulema. Oli silt, et teetööd. Kogu tee oli üles kaevatud ja kaetud mingi huvitava kattega, mis oli nii hirmus konarlik, et 12 km/h oli juba ilmselge kihutamine. Järgmine päev saime aga teada, kus hull tee seal enne seda oli, nii et võtame sõnad tagasi :) Ühe koha peal käis mingi truubi paigaldus ja tee oli ühest kohast lahti kaevatud, aga õnneks jäeti töö hetkeks seisma ning meid lasti läbi. Militaarobjektide juures oli palju jalgrattamatkajaid ja muidu uudistajaid. Rattad viisime kohe mäe otsa ja siis hakkasime edasi uurima mis ja kus. Kui nüüd aus olla, siis oli väga väga äge koht. Mulle meeldis. Natuke uudistasime ning peagi leidsime ka, et oleme täitsa õiges kohas ning karp tuli ilusti oma peidukohast välja. Kuna Kristjani telefoni aku ja minu taskulambi patarei hakkasid tühjenema, tuli üsna kähku välja saada :) Aitäh!

 1 

Käisin Jaagule ka põnevaid käike näitamas. Tegime oma käimisest isegi pisikese filmi (ehk saab kunagi kuhugi üles kah - ilmselge spoilerioht). Igaljuhul oli õiges ruumis mööblit veidi ümber paigutatud, võrreldes minu eelmise käiguga (ilmselt nüüdne olukord on õigem ja kõvasti lihtsam). Igaljuhul oli aare alles ja korras. Seekord sai vist küll kõik nurgad läbi käidud.

 1 

Kuna seda aaret ma eelmisel korral ei leidnud siis Margus tuli moraalseks toeks mulle, ja leid tuli kuidagi lihtsalt täna.

 6 

Sa püha püss... Sa näed ja ei paugugi! Selline koht, selline pimedus, selline... õudus koos põnevusega kuubis. Elu sees ma poleks sinna üksi läinud, vaid siis, kui keegi mulle kinnitab täie kindlusega, et seal all kohe mitte kedagi mind ehmatamas pole. Ei rotti, tonti ega inimest. Kui tühjus, siis tühjus.
Olin enne just bensukast ostnud uued patareid taskulambi jaoks... ja nüüd võite ennustada, kas ma need ka siis lampi panin? Loomulikult mitte, sest "ta põleb ju niigi". Taskusse ka ei pannud. Milleks...
Sisenedes tunnelisse, lajatas vastu meie enda sammude kaja. Väga veider oli see kogemus. Ja siis... siis saabus pimedus. Minu suurepärane "ta põleb ju niigi" taskulamp oli kui ähmane seasilmake pimedas sügisöös, kesk pori ja halli vihma. Ühesõnaga ümmargune null. Ja kas ma tegin paar üleliigset sammu, et autost patareid tuua, võite pakkuda vastust, kuid reaalsus on- ei. :) Lasin Alexil ees minna, sest tema valgusallikas säras kahe eest. Hoidkem energiat kokku, eks? ;) Level siia, teine tänna... hea, kui keegigi aru saab, kuhu ja miks... Ja siis level veel hoopis sinna. Sinna? Sinna. Oehhh... jumal tänatud, et nii pime oli ja suurt miskit ei näinud. Haarasin taskulambi Alexilt endale hambu ja sukeldusin. Brrrrr...
Selles ruumis tundub toimuvat asjade ja esemete iseeneslik ümberpaigutumine. Kui laud-tool on kirjatöö teostamiseks kaduma läinud, siis generaator olevat oma algset asukohta muutnud. Milline jõud seda tegi, sellest aru ei saa. Igastahes lõpuks jõudsin ma aardeni ja peale õnnelikku logimist toimus veel üks asjade ümberpaiknemine. Minu vasaku käe pöial paigutus käe suhtes ootamatult veidra nurga alla väga valusalt ümber. Ülejäänud päeva imetlesin ma paistes pöialt. :( Ai...

Tagasi päevavalguses, kogemuse võrra rikkamana, et pimedus on ikka pime ja taskulamp võiks olla midagi enamat ähmasest laigust . Valus pöial meenutab Hiiumaad aga siiani... Ikkagi oli vahva! Aitäh! Aare korras. EVEJ

Aaret kahjuks ei leidnud, kuid uudistamist ja kohaga tutvumist oli küll palju. Aitäh juhatamast! :)

väga huvitav aare, parajalt adrenaliini ja pimedust.

 1 

Päris õudne tunne tekkis all kui ei olnud kindel, et kui kaua ning kui pikalt tuleb seal all otsida ja ringi liikuda. Aare sai lõpuks leitud kui sai üleval tagasi olles kaari uuritud, et kus teatud ruumis asuvad. Tänud peitjale, ilma sinna juhatamiseta ei oleks kindlasti sinna sattunud.

Leitud

Kohale jõudes suundusime kohe maa alla. Seal tunnelis kõndides oli vahepeal ikka päris kõhe, kuna kõik meie sammud kajasid ja oli selline tunne, nagu keegi oleks meile hoopis vastu kõndinud. Maa all tuiasime päris pikalt, kuna loomulikult alguses otsisime valest kohast. Lõpuks kui aare käes ja nimed kirjas hakkasime maa peale tagasi minema. Välja jõudmine oli ikka suur kergendus, kuna lõpuks olid need lõptud tunnelid ja kohutav kaja läbi. Muiidu täitsa tore ja teistsugune aare. :)

Peitja poolt soovitatud abimaterjalidest polnud eriti kasu, leidsin "Doomi" mängija metoodikaga. ;)

Nullis

Nool näitab aarde asukohta. Päriselt ka. ;)