Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Suurte teede ääres ei pruugi ilmtingimata vaid nano- ja mikroaardeid leiduda ja paekallas annab selleks ideaalse võimaluse.
Aare on peidetud plastkarpi, see omakorda musta prügikotti.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (2), muguoht (2), lumega_raske (2), ettevaatus_vajalik (2), gpsita_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6J4JN
Logiteadete statistika:
139 (96,5%)
5
3
0
0
0
0
Kokku: 147
See aare oli meil Antiga tänanse kollaste täppide roheliseks värvimise ringsõidu esimene leid. Õnneks ei olnud siin taimestik veel võimust võtnud :)
Aitäh!
Seda aaret olen ma mitu korda otsimas käinud ja kuidagi pole õnnestunud leida. Tegelikult oli loogilises kohas, tänud
Selle aarde kaardile tekitatud täppi olen ikka mõned korrad vaadanud ja taas siis mööda vaadanud, et eks millalgi ehk... Nüüd siis igatahes sai plaani võetud. Aardele lähenedes oli ma arvan et tänu vahepeal pakutud sulailmadele karbike kergesti tuvastatav. Altpoolt lähenemine tundus kaunikesti võimatu, nii et sai teda rünnatud ülevalt. Selle aarde puhul on küll hea meel, et tehtud, ei pea enam seda häirivat täppi põrnitsema. Tänud peitjale peitmast.
Kaevasime päris palju ruutmeetreid ja ei leidnud.
Aardeni ronides ja veelgi enam aarde juurest alla kulgedes oli mul natuke postitantsija tunne. Õnneks oli kottpime ja publik puudus. Aare korras, aitäh!
Imepisikesed nõgesed võivad üllatavalt tugevalt kõrvetada. Aitäh!
Praegu oli seal veel vaid eelmise aasta surnud loodus ja nii oli üsna okei seal ära käia. Aitäh!
Hea väljakutse - kas lähed sinna, kuhu muidu ei läheks. Meeldis. Aitäh!
Korduvalt olen vabandusi leidnud selle aarde otsimise edasilükkamiseks, nüüd otsustasime asja lõpuks ette võtta, et ei peaks alati mööda sõites lubama, et järgmine kord. Õnneks väga palju möödasõitjaid polnudki, aga eks mõnda autot tuli ikka ignoreerida, siin vist muidu ei saagi, kui just väga hilja öösel ei tule. Aitäh.
Esimesel korral autost välja tulles hakkas äikesevihma sadama. Mis seal ikka, tagasi autosse ja selgemat taevast otsima. Tagasiteel koju ei andnud see aare ikka rahu. Ei suutnud kuidagi õiget lähenemis teed leida, kõrvenõgesed igalpool, aga logitud see sai ;)
Lihtsalt tule kohale ja logi ära. Svenile meeldis nii väga, et tuli juba teist päeva järjest siia. Tänud
Nõgesed olid tänaseks kuivanud, oli vaid läbi raagus risu trügimise vaev. Aare kuiv ja korras. Tänud peitjale.
See aare on juba kaua häirinud, sest sõidan sealt tihti mööda. Nüüd ütlesin Anneliisile, et selle me ära korjame. Anneliis vaatas oma viigipükse, mina oma kleiti ja seadsime sammud aardeni. Ühel oli saapas vesi, teisel kõrvetas nõges jalga. Häda ja viletsus igal sammul. Lisaks pakkusime lõbu mööduvatele autodele. Karp käes, nimed kirjas oli vaja kuidagi valutult maapinnale naaseda ja siis kõlasid Anneliisi suust sõnad:"Kristel, sul on lapsed!" Tore ja meeldejääv seiklus, aitäh!
Pidime tükk aega mõtlema, millisest küljest läheneda. Kui lähenemisnurk otsustatud, tuli võidelda kraavivee ning nõgestega. Karbike paistis juba kaugelt, kuid selleni jõudmine ei olnud kerge. Võimalik, et me ei valinud kõige paremat lähenemisnurka ja kindlasti ei valinud me kõige sobivamaid riideid. Minu viigipükstes jalad jäid paraku viimase pingutuse jaoks liiga lühikesteks, kuid Tikker oma pikkade jalgadega päästis päeva, mis sest, et kandis seelikut. :) PS! Musta kilekotti aardel ümber enam ei olnud.
Juba pikka aega on see täpp siin yksinduses ilutsenud ja visiiti oodanud. Kas ei ole aega olnud, v6i ilm kehva, v6i muu seltskond mitte geolainel. Täna otsustasin siiski seda viga parandada. Tundus ju teine selline kiire draivinn ka olevat. Kohapeal sai aga ysna ruttu selgeks et ta ikka päris park and crab tyypi aare ei ole hoolimata sellest et karpi ennast nägin juba autost :D Natukene ajastamist ja akrobaatikavoor ning olidki kastanid tulest päästetud. Tänud peitjale
Aare oli oma musta koti küll kaotanud, aga sai ikkagi leitud.
Kõik algab õige parkimiskoha valikust. See tehtud, polnud muud, kui sirgjoones sihtpunktini jalutada. Vahva pinnavorm, polnudki kummaltki poolt vaadates täheldanud, et sellise "linnamüüriga" tegu.
Kord pimeduse varjus ja lumekirmega sai nullis ringi kakerdatud ja külmunud maad ja kärnas kärssa kirutud ning toona lihtsama saagi järele siirdutud. Nüüd kevadisel maastikul jalutuskäik nulli ja lihtne logimine. Aitäh aarde eest!
Oh jah, mida kõike geopeiturid leidmise nimel teevad… meie… me tegime rahvale tsirkust. Publiku vähesuse üle ei saanud kurta, ühelt poolt jälgis me tegevust äsja tööle saabunud kontorirahvas, teiselt poolt tööle ruttavad autojuhid. Ja me tegime näo, et normaalsed inimesed just sellisel ajal ja just siin käivadki. Igatahes jõudsime mingi ime läbi nulli ja siis otsustasime lahkuda. Läks liiga ohtlikuks ja liiga imelikuks. Aga noh, kui peaks mõnel pimedamal hetkel siia tagasi tulema, siis proovime uuesti.
Algul lähenesime viisakalt mööda teed. Siis väike hüpe üle kraavi ja sealt edasi mööda seina üles. Tagasi teiselt poolt, kuid kraav oli seal umbes 3x suurem. Siis tuli minna otse läbi nõgeste, mis olid juba külma saanud ja õnneks enam ei kõrvetanud. Sobivas kohas libisedes tee peale tagasi ja sealt otse autosse.
Kord külmal, jäisel ja lumisel ajal sai siin käidud, kuid siis otsustasime, et jääga keeruline ja jätsime paremat aega ootama. Täna siis jõudis see aeg kätte, kui plaanitud Sõõriku mõistatusest jõudsin lahendada vaid poole lapse hambaarsti käes olemise ajaga ja vaja oli kiiret alternatiivi. Õnneks kodutee kaarti vaadates meenus mulle see aare. Boonusena sain alt juhendades ronijat ära kasutada. Nii oli leid kiire ja lihtne. Tänan.
Eelmiste logijate kirjeldused olid pisut heidutavad, aga kuna alternatiivsed lähimad aarded ähvardasid sootuks vette kukkumisega, otsustasime siiski proovida. Seltskond oli suur ja kaootiline, targutajaid jätkus nii aardest allapoole kui ka ülespoole. Kui kambas on mõned algklassides käivad meessoost uljaspead, on aare igati lihtne.
Sai ikka siit ja sealt luuratud enne kui käppa jäi. Tänud!
Oli täitsa olemas ja turnimist jagus, panin ilusti samamoodi ka tagasi :)
Eemalt paistis et tuleb ringi minna aga kohapeal selgus et saab ka otse. Ühe käega hoidsin tasakaalu, teisega logisin. Aitäh!
Nõustun eespool kõnelenutega - ebameeldiv aga mitte võimatu, tehtud, seega päev kirjas.
Väike peatus kergliiklus teel ning natuke mõnusat turnimist ja olemas ta oligi. EVEJ Aitäh mõnusa jõukohase aarde eest!
Praktiliselt tee peale jääv drive - in aare :) Eemalt võis ju nii paista... Mitu katset sai tehtud mõlemalt poolt. Sooviksin samuti tsiteerida eelnevaid kommenteerijaid, et "mägironija haarab kõrvenõgesestki". Hakkama saime, kuid meeldiv see ei olnud. Eriti just suvise ilma ja lühikeste riiete tõttu.
Nagu eelnev komentaator/aardekütt, ütles, et mägironija haarab ka kõrvenõgesestki, siis mina võiks lisada, et plätud ja lühikesed püksid ei ole kõikseparimad turnija varustuselement. Ebameeldiv, kuid mitte võimatu ;) Tänud aarde eest.
ei leidnud, mõtlesin et kas tõesti peab autote peal ronima hakkama, siis loobusin sellest mõttest. teinekord uuesti
Täpselt paras aare kahekesi otsimiseks. Üks ühel tasandil targutab ning teine teisel tasandil logib.
Kõigepealt tuvastasime maapinnalt potensiaalse asukoha ja siis läksime ...... ringiga järgi.
Lasime lastel ronida, ise kaasa aidates. Vihma sadas, mis tegi elu keerulisemaks. Aga leid oli kiire ja saime logitud!
Olime selle tee ääres üks imelik paar, kellest üks oli valmis geopeituse guru ja teine hüppas maantee ääres kiirelt ülikonnast teksadesse ja siis triiksärgile peale T-särk ja läks otsimiseks :D Eks ikka valelt poolt otsimiseks, mis seal ikka. GPS näitas 10m, meie siis turnisime teineteise kukil ja ronisime suva kohtades, kuni üks logi viitas, et oleme lähenenud valest suunast. Mnjah. Läbi takjate tagasi autosse, ots ringi, teine suund. No seal oli kohe selge, kus on aare ja ronimisel oli ka mingi eesmärk. Täname seikluse eest.
See aare on vist juba eelmisest aastast leitud aga alles nüüd tuli meelde, et olen selle aarde leidnud ja oleks vaja netis ära logida. Tänud peitjale!
Lähenesime pigem ebamugavast suunast, aga õnneks ronimisoskusest vajaka ei jäänud. Aitäh! :)
Kaljuronimistrennist tuli abi. Aitäh V: loombandi ja kutsu. J: mõned mängukaardid
Ei teadnudki kummalt poolt läheneda.. Lõpuks olime läbi märjad juba, et vahet väga polnud. Kilekott puudus karbi ümbert. Tänud aarde eest!
Kui püksid olid umbes poole reieni (mul on suhteliselt lühikesed jalad) päeval kallanud vihma jääkidest läbi imbunud, ei kõrvetanud ka nõgesed enam nii hullusti.
Esimene katse oli asi plätudes ära lahendada aga kui nõgesepõld otsa vaatas, tuli ots ringi pöörata ja autost potikud tuua. Tänu vihjetele tuli leid kiirelt. Veits imeliku mulje jättis seal keset päeva turnida aga töö tunked olid äkki heaks kamoflaasiks. õnneks paar vaiksemat momenti lasid ka aarde ilusti üles noppida ja logitud ta saigi.
Ma olen viimasel ajal proovinud oma prioriteete paika seada ja andsin lubaduse, et lisaks nutisõltuvusele tegelen ka geosõltuvusega. See tähendab, et kui on muud tegemised plaanis (ehk midagi tähtsamat), siis las need aarded praegu jäävad. Varsti hakkab ju ligi 3 kuud puhkust. Seega täna ülikoolist koju sõites olin väga rõõmus, et olin suutnud sõita koju homseks eksamiks ja jooksuks puhkama, ilma, et oleks end väsitanud suure autoringi ja turnimisega. Aga võta näpust. Jõuan mina koju, hakkan ust lahti keerama ja keegi on lukku keeranud ka luku, mille võtit mul endal kaasas ei olnud. Polnudki muud teha kui autonina jälle Tallinna poole keerata ja võtmetele järgi sõita. Ja kui juba aardest mööda sõita, siis võiks ju üle vaadata. Ja ausalt oli ka väike kius sees - tahtsin ju seda minna otsima Janariga aga tema oli mind reetnud ja logis peale minu palvet ära. Ah, saan ise ka kaljuronimisega hakkama. Ja saingi. Jalutada sain ka. Ja kõrvenõgeselt ka kõrvetada. Muidu mõnusalt lihtne aare (kuigi kirjeldusest see ei paista). Tänan peitjat, järgmine kodutee-aare leitud.
See linna serv mul täiesti puutumata. Kuna täna saab korral linnast välja kruiisitud, siis otsusatsin ka mõne siinse aarde ära korjata.Tegelikult ei tohikski seda aaret korjata, kuna Karin tahtsi seda koos otsida, aga ma ikka mõtlesin, et ma ainult "vaatan" ja selle vaatamise käigus juhtus see, et nimi sai kogemata kirja. Ups. Tänud peitjale.
Ei lugenud vihjet ja läksin altpoolt. Natuke tagasi ja lähenesin õigest kohast. Teine koht, kuhu käe sirutasin, oligi õige. Kiirelt logitud ja edasi. Aitäh.
Siin läks üllatavalt lihtsalt, aare jäi juba enne kohale jõudmist silma. Õnneks oli liiklus ka piisavalt hõre, et sai ilma pikema passimiseta ära logitud. Tänud juhatamast.
Ilm oli selline jäine ja jalavarjud ühed libedamad mis mul olemas.Päris hea oli seal liugu lasta.Aitäh!
Seda aaret pole ma eelkõige selle pärast otsima tulnud, et logide põhjal tundus väiksemat sorti suicide mission olevat. Aga et aare jäi seekord täpselt teele, siis pidin asja lähemalt uurima.
Auto õnnestus jätta teisel pool Nehatu teed olevasse parklasse 30-40m kaugusele. Väike üllatusmoment saabus kui nägin, et tagaküljel on ka kraav kuid õnneks on lähenemisteed täitsa olemas. Nullis selgus, et olukord on palju lihtsam kui eeldanud olin. Ei pidanudki pilvepiiril kalju serva küljes ühe käega rippuma ning samal ajal teise käega seifi muukima. Kokkuvõttes täitsa lihtne ja mõnus aare sellise kuiva ilmaga. Tänud.
Suure geotuuri viimane leid. Robin hoidis mind kinni ja ma läksin otsima. Tugev tuul tahtis mind kuristikku kukutada ning autojuhid heitsid meile imelikke pilke. Õnneks sai logi kiirelt kirja ja ma ei pidanud kaua maa ja taeva vahel kõlkuma. Aitäh! Hea lõpetus tuurile ja ka geoaastale. Täna sai sõidetud 101 kilomeetrit ja leitud 22 aaret ning see kõik võttis aega 12,5 tundi. Ma arvan, et nüüd võib küll sirge seljaga järgmisele aastale vastu minna.
Ööpimedus tegi meile katet. Hiilisime nullis ringi olles ise madalamad kui muru. Sai ikka päris mitmeid kohti uuritud, enne kui vana sindrinahk meile ennast reetis.
Käisin seal ringi, vaatasin ühelt ja siis ka teiseltpoolt. Ligi ei pääsenud. Ei viitsinud ronima ka hakata. Väike puuke, mis seal kasvab oli ka murunud, tea kas päästis kellegi alla kukkumisest? Loobusin praegu.
Oi hebatirrdi, siin sai küll kepsu värisema. Kuidas otsime? Ikka lähimasse punkti ja lendame peale. Maa-ameti null oli täpne, selgus pärast seda, kui Arvo aaret märkas. Tuleb tõdeda, et olime lootnud midagi lihtsamat.
Otsustasime läheneda ülevalt. Tuleb välja, et ka kuivanud nõges suudab läbi teksade kõrvetada. Ja siis lähenemine. Seisin seal nuki peal ja mõtlesin peas läbi dialoogi mõne möödasõitva juhiga, kui nad peaks peatuma ja üritama mind hüppelt ümber veenda. Astusin siis selle saatusliku sammu ja... jalg libises alt. Kes see jobu tuleb öösel linnariietes ja vihmaga kaljuronimist tegema?
Vedas, peff puutus enne kivi, kui pind päris otsa sai. Värisevate kätega nimed kirja ja aegluubis üles tagasi. Adreka sai päris kenasti üles, aitäh :)
Kõigepealt sai ringidel tiirutada, siis parkimiskohta otsitud ja lõpuks turnida. Õigemini mehed saatsin turnima ja jälgisin teisel kaldal. :)
Kui valida on kaljuronimise ja nõgeste vahel... tuleb ikkagi hoida nõgeste poole. Nulli jõudes nägin kividest geokuhja, aga väikse puutumise peale sadas kogu see kupatus nõlvast alla. Tundus, et karpi varingu koosseisus siiski polnud ja nii tuli mul julgus kokku võtta ja üle ääre allapoole turnida. Kogu aeg oli äsjane varing silme ees... uhh. Käes, kaasa võtsin värisevad jalad.
Kõige suurem nuputamine käis auto võimaliku parkimise üle. Leitud kiirelt ja turnima ei pidanudki. Britt - 126
Tallinnast väljasõidul sai tehtud pisike geopõige.Auto jätsin pisut kaugele,aga ega jalutuskäik paha tee.Aarde leid tuli kiirelt.Logi kirja.Tänud. Ära minnes sai pisut ummikusse kõnnitud:)
Siin aaret otsides, traavisin mina ees ja Raul sõitis autoga järgi otsides kohta kuhu võib parkida.Igatahes enne teisi kohale jõudsin ja logisin.Suured tänud peitjale.
Kui ma auto lõpuks pargitud sain ja Meritiga nulli jõudsin, oli Märdil aare juba logitud. On ikka kärme sell. Tänud peitjale.
Tulles just eelmise sama raskusastmega aarde juurest mis oli lameda maa peal pani see kukalt sügama.Geokuhi paistis kaugele aga üksi turnima ei söandanud hakata.Vaatasin asja teisest küljest seal veel kõrgem müür.Õnneks torkas silma georada kolmandast küljest.Lume ja jääga seda aaret ei otsiks.
Lähenesime valelt poolt, siis tegi Lauri ainult tema füüsisele võimaliku hüppe teisele poole, kerkis veidi ning leidis nuka tagant nulli. Mina jäin talle, pea kuklas, anekdoote rääkima. Lauri jäi surmtõsiseks. Siis läksin eesti keelelt üle kehakeelele, kuid Lauri põrnitses mind ikka mornilt ja võiks öelda isegi, et üleolevalt. Paistab, et ta vist ei valda võõrkeeli.
Tõesti juhtus selline piinlik lugu, et meie nullis viibimine sai täheldatud logiraamatusse. Õigemine minu nullis viibimine ja Meelise viibimine 10m kaugusel, kust ta püüdis mulle edastada strateegilise iseloomuga infot, mis minuni ei jõudnud mööduva raskeliikluse tekitatud müra tõttu.
Wmoc Kõrvemaalt tulles valisime sobivamaid aardeid millele sai autoga ligidale. Aardekarbi kättesaamiseks tuli veidi nõgesed ja ohakad võimelda.
Ennem aarde poole startimist piilusin viimaseid logisid, mis panid mind natukene teisiti ette valmistuma. Pikad käised paistsid olevat kohustus. Lisaks valisin välja ka plaan B aarde mida külastada kui siin peaks liigseid raskusi tekkima. Auto parkisin raudteesilla juures olevasse taskusse ja asusin teele. Kõigepealt proovisin lühimat teedpidi mis lõppes mulda täis tennistega nägu- ja käsipidi nõgestes. Maapind lihtsalt otsustas alt ära sõita. Kuna see oli ainuke koht kuhu oli silmatorkav rada tekkinud, siis ma eeldan, et ma ei olnud esimene ebaõnnestuja antud lähenemisvalikul. Enam ma 80 kraadisest pehmest kallakust üles ei proovinud minna ja peagi tasus minu eemale jalutamine ennast ära ja uhke 45 kraadise kallaku pealt sain üles. Edasi oli näha, et ammu polnud keegi käinud. Rajasin endale läbi kõrgete ohakate ja nõgeste raja nulli. Jalad olid nõgeste eest kaitstud kuid ohakas suutis ka läbi pükste endast märku anda. Nullis jäi lihtne peidukas silma. Tagasitulekul ei hakanud üle mõtlema ja täiustasin oma sissetallatud rada natukene. Usun, et õigest kohast (minu kohast) lähenedes enne järgmist vihma võib ka lühikeste pükstega otsima minna. Peitjale aitäh!
Konteineri juurde saatsime Tauno, meie Laura-Liisaga ergutasime ja targutasime. Tänud!
Ei leidnud ja ei mõtlegi leida.Vähemalt mitte enne kui kõik muu on leitud. Aga seda muud on palju ja see aare nii kaua ei kesta. Nii et win-win. See on väga mõtlematult peidetud aare
Oma tervise huvides tegin kurba nägu ja palusin Martinil sinna üksi ronida. Lähenesime õigelt poolt, aga arvasime, et teiseltpoolt oleks parem ronida... Jõudes teiselepoole hakkas Martin ronima. Teeääres vaikselt tõusvat päikest oodates kuulsin kangelase suust vaid mõnda kurja sõna kui lõpuks oli rõõmsalt kuulda vaid:"LEIDSIIN". Tagasi tulles, seekord juba otsem kuulsin seiklusi nõgestest ja august peopesas. No on ikka kangelane... Soovitan olla ettevaatlik ja nõgeseid oli küll seal palju...
Leitud! Autoga minejatele soovitus, et sõitke ülesse tehase juurde ja lähenege ülevalt, sest selles kurvis tee ääres seista ja üle tee silgata on suht ohtlik ning teisele poole saamiseks suur ring maha sõita ei tundunud ka mõistlik.
Lassie luges kõik sarvilised enne leidu üles. Ja siis kiitis rattateed. Hää tee tõesti. Tänud. Aare on täie tervise juures.
Kohalik anatoomia on väga eriskummaline. See maastiku liigendatus kutsub mõningaid sõnu pruukima. Siiski tasub ropendades olla ettevaatlik, kuna kivid mäestikus on äärmiselt lahtised ja pisimgi häälevärin viib mõned neist sügavikku.
Väga hullusti ei sadanud, kummikud jalga ja tegime kaarti kodu lähedalt veidi puhtamaks. Meil olid plaanid see aare veel ära võtta ja Kole ilus ja poodi minna, kuid nüüd sadas juba päris korralikult ning läbi nõgeste ja tagasi trügides võis pärast pükse välja väänata. Otse koju!
Mõnus soe õhtu, ideaalne nõgese raieks. Aarde juurde jõudsin küllaltki ruttu aga ega ma seepärast nõgestamata jäänud. Aitäh! EVEJ
Viimasest leiust Eestis, on peaaegu aasta möödunud, täitsa vahva oli jälle ja veel nii kodu lähedal.
Kedagi kuhugi upitada ei olnud, tuli ikka ise kohale kõmpida. Ja oh neid nõgeseid. Minu jaoks küll väheke ekstreemne, aga siiski tehtav. Aitäh!
Seda, et koht peaks paistma ja kilekotti seal enam pole ma teadsin. Kaua nõlv ja puu vastu peavad ei oska aimata. Kuna eelnev osa päevast möödus Pirita seikluspargis siis aardeni minek oli ilma abivahenditeta loomulik. Abivahend oli autos olemas :) Täname.
Pole hullu midagi, isegi maastiku raskusaste peab enamvähem paika. Jah, libedal ajal on ettevaatus vajalik, aga enamik geopeituritest on ju mõtlevad olendid. Ma isiklikult pahatihti nende hulka ei kuulu, eelistades üldiselt pigem taolisi peidukohti selle asemel, et näiteks kuskil asfaldi peal tolmuse metallpiirde all urgitseda :P Antud aare pakub vähemalt võimalust natuke vaheldusrikkamalt liigutada. Lähenesin vertikaalselt otse nulli ja lahkusin Inga tallatud nõgeseteraapia rada pidi. Püksid ei olnud lühikesed, küll aga piisavalt õhukesed, et natuke tervist jõudis siiski säärteni :o)
Siin oli Romekis palju abi keda sai lihtsasti aardeni toimetada ja siis ise logima asuda. Tänud peitjale. V: punase ogadega asja, J:pingviini.
Autoga peatudes oli aarde asukoht ilmselge aga selleni jõudmine mitte. Õnneks lähemal vaatlusel õnnestus leida üpris viisakas koht kõrgustesse ronimiseks ja sealt läbi nõgeste juba edasi aardeni.
Jalutasime paigale ning aarde asukoht tundus üsna ilmne. Üldiselt on kasulik väiksemaid ja kergemaid kaasa võtta, et need tööle saata. Nii saigi Renno üles upitatud, kes siis kogu vajalik töö ära tegi. Mul oli logimise vaev. On jah paremaid kohti olnud, aga kõik ei peagi kerge olema. Täname.
Alguses tundus kõik lihtne - mööda teed kohale ja muudkui korja karp üles. Siis avastasin, et see asub ikka tõesti kõrgel, nii et minusugune jupats seda madalamalt kätte ei saa. Aigar vaatas üldse ohutust kaugusest minu peataolekut. Turnisin üles ja siis ettevaatlikult peidikuni. Ausalt öeldes tundus seal ikka päris eluohtlik ronida. Istusin kivilahmaka peal ja samal ajal kangutasin kive enda istumise alt, et aare välja päästa. Sarnanes kohutaval kombel puuoksa saagimisele, mille peal ise istun. Igatahes kartsin iga hetk paekivilahmakaga alla liuelda. Õnneks sai siiski logitud, tagasi pandud ja olematule rajakesele suundutud, kuna alla ei tahtnud ma sealt enam ronida. Ossa, kus on alles nõgeseid. Nabast saati nõgestes tuhlates, Aigar samal ajal kergliiklusteel mul silma peal hoidmas, roomasin tasakesi mööda suuremat kasvu jäneserada, kuni see õhku haihtus. Lõpuks jõudsin kohta, kust sai konte murdmata alla ning teele. Uuh, hea, et ma lühikesi pükse jalga ei pannud, nagu algul plaanisin. Aigar tähendas eemalt, et see olevat väga tervislik ja kasulik, kuid kui ma tal endal soovitasin seda tervisevanni võtta, siis ta miskipärast ei tahtnud.
Tänud aarde eest. Ma oleks selle vist üldse peitnud magnetiga piirde alla. :P Sinna mahub täitsa kenasti suur karp ära. Aga no mis ütleja ma ka olen - ise peitsin just Kaljukitsedele sarnasesse kohta. :)
Käisin nõgeseravi saamas. Soovitan kõigile samale protseduurile tulijatele ISCi pükse. Mitte ükski nõges ei andnud tunda. Kahju, et Ilves Extral enam hästi ei lähe.
Täitsa mõistlik aare ju. Eelnevalt logisid lugedes olin endald kes teab mida hakanud ettekujutama. Liina jalutas GPS-ga ja mina veeresin tõukerattaga ees ära. Umbes kohas jäin seisma, viskasin ratta põõsasse ja läksin otsima. Sain parajalt turnida kuni Liina järgi jõudis ja teatas, et sibame ikka edasi. Mina mööda kiviklibu, Liina rattaga asfaltil. Lõpuks jõudsime õigesse kohta ja oli selge, et tuleb ringiga minna. Kes siis muu, kui ikka mina. Alguses tahtsin tagasi pöörata, aga ei, nii lihtsalt alla ei anna. "Matšeete" (loe: plastmassist prügihaarats) välja ning ikka edasi. Valus oli, aga aardeni jõudsin, endaga väga rahul veel pealegi :D Leid oli juba kiire, logimine veidi keerulisem ning loomulikult oli vaja suurt nännikogust inspekteerida. Üks neetud madu tahtis plagama panna, õnneks jäi viimasele võimalikule kivile pidama. Upitasin ta siis tagasi karpi ning laeka tagasi peidukasse. Tagasi sai Liina juurde juba väiksema ringiga mindud, nagu ikka tavaks saamas. Täname peitjat, täitsa tipp-topp aare!
Tänavanimeregister. Nõgesevannid. Vihma/lumega ohtlik. Arusaamatu asupaik. Möödujatele nähtav. Laur oli tegija. Hää suur karp. Tavaline, harilik aare. Käidud-tehtud. Lauril logitud. Aare OK, EVEJ.
Ei soovita aaret otsida märja ilmaga ja talvel. Karp on väga järsu koha peal ja kergema mudaga muutub kõik libedaks. Lisaks soovitaks karbi peita teisele poole. Peidukaid on seal ju nii palju, ei saa aru miks see peab olema just suurema liiklusega tee pool ja samas ka kergliiklusega tee ääres. Kõik rulluisutajad ja ratturid vahivad lihtsalt mida üks loll seal turnib ja kive kangutab. Lisaks veel oleks seal hea peidukas kus saab Soodevahet korrata :P
vot kui kahju, et enne ei teadnud, et siinkandis olite - oleksin cassy aardest järelejäänu saanud möödaminnes üle anda. aga ju siis tuleb endal teie kanti mõnd aaret otsima tulla ;)
Siku/Margoti peidetud aarete eriturnee, leid 12/12. Kolmeliikmeline komisjon vaatas pealt, kuidas Laur tegutses, logi saime endile kirja siiski kõik neljakesi… Puhas jagamise rõõm, eks :P. Ja munast sain ka ilupildi :). Tehtud nüüd nende maardukatega, ainult Kalmeoja lõkkekoht jäigi veel seemneks leida… Kui peitjatelt just kohe-kohe midagi uut juurde ei tule. Või tuleb? :P
Kuna aasta aarde valmise aeg hakkab lõpule jõudma oli vaja üks geotuur teha, mille käigus õnnestus 2015aastaaarde_kandidaat tabeli hetkeseisuga top viies olevatest aaretest leida lausa kolm aaret.
Peale õhtusööki suundusime Maardu poole, et veel midagi aasta aarde kanditaatide hulgast leida. See otsitav siin aga kahjuks mingit kiitust ei saa. Lastele ei soovita ja aare on vägagi maapinnal. Õnneks hakkas see teelt silma ja otsima ei pidanud. Tänan.
Nõustun eelpool logijatega. Elamuste saamiseks lühikesed püksid kohustuslikud! Õnneks olime teksadega. Proovisime algul ühelt, siis teiselt poolt ja lõpuks saime nime kirja. Tänud peitjale! :)
Plätudes ja lühikestes pükstes on siin logimine tervislik. Jalad said jälle korraliku nõgesevihtluse ning kuna otsustasin ikkagi otse paeseinast üles turnida, siis said ka käed oma osa. Tänud!
Enne ametlikule üritusele minekut sai ka see aare leitud. Aitäh.
Savi. Kõndisin, vaatasin - ahah, seal, tegin tiiru, läksin ja logisin. Autod muudkui voorisid, aga neid seal vältida niiehknii ei õnnestu. Maapinna asukohta on muidugi ka huvitav selle kirjelduse järgi defineerida. Aga muidu aare nagu aare ikka, tahab varsti Annet-müüriladujat - seni kõigile kiivrid pähe! Aitäh ka.
Tallinna poolt tulles jäi see aare nüüd õigele teepoolele. Turnisime natuke ja kätte selle aarde saimegi. Aitäh petjale meid sellisesse kohta välja ajamast! :) Niisama asja-eest-teist-taga sinna juba minema ei hakkaks. :) EVEJ
Kuna gepsu kaasas ei olnud, siis tuli abivahendina võrrelda maaameti kaarti ja kohapealseid objekte. Kaua ei läinud, kui õige koht käes oli ja ega siis enam ka karp ennast pikalt ei peitnud.
Siit minitunnelist polnud varem läbi sõitnud. Aitäh!
Sahistasime läbi kevadiste nõgeste kohale ja lisasime oma nimed raamatusse. Tänud peitjale.
Siin proovis Tanel minust lahti saada ja Mihkli autosse sokutada, et tema Vanglaüritusele ei tuleks. Kuid Mihklil oli vaja koju pidulikuks ürituseks ju riietuma minna, kuid kuna mina ei nõustunud temale lipsusõlme tegema, siis pidi Tanel minuga edasi sahmerdama.
No ütleme, ei olnud minu aare või siis, et selliste kitsaste pükstega ja paremate saabastega oli vastik ukerdamine. Ja Merikese kirjeldatud kollaseid käsi märkasin alles üritusel. Aga logi sai kirja ja tegelikult oli koht vaatamist väärt, aitähh!
Natuke ajas mõtlema, kuidas aardeni pääseb. Pisut ohtlik seal on ning aja jooksul oht aina suureneb. Tuleb väga aeglaselt ja ettevaatlikult otsida.
Pakkusin eile Kuldarile, et lähme otsima, aga tema tegi näääääh, tema ekstra seda otsima ei lähe. Täna sai laevärv täpselt sobivalt ebasobival hetkel otsa ja tagasiteel Bauhofist sai õiges kohas peatus tehtud. Kuna geps jäi koju, siis tuli kaudseid pidepunkte kasutades õige koht leida. Ma ronisin ülesse ja Kuldar jäi alla vaatlema. Koostöös leitud ta sai. Püüdsin küll nii rahulikult võtta kui vähegi oskasin, aga see paevärk on seal nii pude, et väike vale liigutus ja kiva lendab. Õnneks see kõige suurem jäi täna napilt kukkumata, aga ühega sai Kuldar siiski pihta. Tänada võib ta küll ainult oma head reaktsioonikiirust, muidu oleks käe asemel hoopis pähe korraliku lopsu saanud. Loodetavasti on meist järgnevad otsijad ettevaatlikumad.
Me EVEJ, kuigi nänni oli kõvasti.
Selle aarde juures ootas meid Reigo juba ees. Oli enne meid just aarde leidnud ja nüüd sai vaadata, kuidas me otsime.
Priit ronis kõigepealt üles ja siis üritas mind üles aidata. Hästi see tal ei õnnestunud ja pidime mõlemad peaaegu alla tagasi lendama. Selle peale sain kommentaariks, et ma kaalun vist vähemalt 100 kilo. Õnneks on Liis sulgkerge ja tema ma aitasin ühe käega üles, kumbki ei pidanud alla lendama. :P
Kui kõik lõpuks õnnelikult üles saime, siis tuli ka leid kiirelt. Saime nimed kirja ja oligi geoõhtu läbi. Jätsin oma reisikaaslased maha ja kolisin Reigo autosse ümber. Geolitutis on ikka geolitutis. :P
Tänud peitjale.
Leitud päeva esimestel minutitel. Isegi sellisel kellaajal jäi auto turvaliselt bussipeatusesse. Alguses tuvastasin võimaliku asukoha, seejärel läksin ringiga järele. Aare asub maapinnal, pigem isegi selle sees. :) Lahkumisel saabus suurem FTFlaste seltskond, kellele sai veidi valgust näkku tulistatud.
Leidsime sobiva koha Geopuugi parkimiseks ja kasutasime teraapilist kõrvenõgeserada nulli jõudmiseks. No väikesed inimkatsed, et kuidas oleks parem veeremata toimetada ja logi sai kirja. Tagasi minnes sai A naeru kõhistada kui ma kõik neli vedu käiku lasin, et taas puugini saada. Pärast ei saanud tükk aega aru, miks käed kollased, aga sellise fenomeni üle imestasid ka teised täna seal viibinud :P.
Tänud!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Sellest kilekoti naljast küll hästi aru ei saanud. Juba esimese lehekülje lõpuks on kotist järgi ainult augud. Koti enda võtsime kaasa.
Mööda minnes otsustasime siin kiire peatuse teha ja logi kirja panna. Natukene turnimist ja eesmärk oligi täidetud. Aare korras, loodan et seal väga geoerosiooni ei teki.
Parkimisega oli natuke probleeme ja tagatipuks näidati taskulambiga otse näkku. Mõtlesime juba ei tea mida, selgus aga, et tegemist on Reixiga, kes just aarde üles oli leidnud. Otsimine ise oli üsna... nõgesene elamus. Aitäh aarde eest!
Kõik käis tol korral nii kähku, et täna, pea 4 aastat hiljem logides pole mul mitte midagi meeles kui vaid üks korralik kiirreageerimine Maardu ja Loo kandis. Tänud.
Ühelt tasandilt paistis võimalik peidukoht ja väikese ringiga teisele minnes sai seda lähemalt uurida. Tänud!
Siit alustasime on õhtust minituuri. Samal ajal meiega jõudsid aarde juurde ka juhuslikud jalutajad Piia ja Peeter. See astang on seal päris pehmeke, varsti laguneb täiesti ära. Aitäh!
Esimese hooga valisin muidugi vale teeotsa, aga kui sellest aru sain, siis oli juba hilja midagi ette võtta. Tegin väikse ringi ja parkisin GPSi soovitatud kohta. Veendusin, et sealtkaudu küll ei saa... Parkisin siis veidi paremini ja suundusin nulli. GPS pakkus erinevaid kohti, uurisin ühte loogilist, aga ei leidnud midagi. Proovisin siis teist tasandit, aga seal polnud nagu eriti kohtigi. Tagasi eelmisse kohta, veidi hoolikam otsimine ja seal ta oligi. Kell oli 16. Üllatuslikult oli logiraamatus vaid FTF logi. See oli küll ootamatu. Panime siis oma STFi kirja ja suundusime järgmiste aarete järgi. Aitäh peitjale.
Kontvõõrana sauna võib soovi korral peitja juurde sattuda, tupikut küll pole kahjuks pakkuda :P
Olime tegelikult õhtusel teel Muuga uue kolmiku poole, kui meenus et vot siin ju on ka üks uus konteiner asetatud. Juba autoaknast märkasime äratuntavat soengut aardele lähenemas, tegime siis ise ka kiire parkimise ja ühinesime. Kuna leid oli juba leitud, siis ühinesime logimisse. Selgus et meie plaanid paljus ühtivad, seega koondusime. Tänud siis Kristjan-Tanel tandemile viisakalt oodati meid autoga ikka järele ja boonusena tutvustati tänasel teekonnal päris mitmeid ummikteid ja hoove, minu soovile, et äkki sattuks kusagile kontvõõrana sauna kah, kahjuks ei reageeritud.
Olime teel linna ja mõttes oli tagasiteel mõned aarded logida. Tegin autos GP lehe lahti ja vaatasin, et oi Saha-Loo tee aare on pool tundi tagasi avaldatud. Olime jõudnud juba teletornini, kust siis ots ringi sai keeratud ja gaas põhja. Sihtkoha läheduses ühtki kummalist autot ei olnud. Nulli kõrval hüppasin autost välja ja hakkasin mägironijaks. Herki läks teisele poole mäge, arvates, et sealt saab paremini üles. Ronides ei huvitanud mind üldsegi, et seal kõrvenõgesed olid, tähtis oli jõuda logiraamatuni. Jõudsin ja see oli tühi. 40 minutit peale avaldumist see oli ikka tühi. Kuhu siis kiirreageerijad jäid? FTF läks kirja kell 21.07