Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tudengitraditsiooni kohaselt peab iga Tartu Ülikooli tudeng vähemalt ühel eksamil läbi kukkuma ja üle kaarsilla kaare jalutama, et end tõeliseks tudengiks nimetada. Kui sul on suur soov üle silla kaare jalutada, siis enam pole vaja sõita Tartusse, vaid seda saab teha ka Männiku külas. Siinne kaar on lühem ja madalam, kuid siiski tasub väga ettevaatlik olla. Mõistlik on otsida kuiva ilmaga ja heade jalanõudega. Profülaktika mõttes läheb aare talveks puhkama. Aardesse sai jäetud temaatiline ese.
Pliiats kaasa, juhul kui leiate tühja topsi, siis lisage uus paberitükk sest lapsed pidevalt rüüstavad aaret
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (2), vaatamisväärsus (1), pliiats_kaasa (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6MM76
Logiteadete statistika: 139 (98,6%) 2 10 7 3 1 0 Kokku: 162
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare korduvalt kadunud kohalike laste tõttu, rohkem ei taasta.
Varem olen ka siin pimedas ja külmaga käinud aga siis jäi leidmata. Nüüd valges ja suurema kogemusega vaatasin alguses ikka valest kohast. Soov oli õiget kohta ka kontrollida aga kuna vale koht tundus ahvatlev, siis vaatasin teist korda selle üle. Aitäh!
Täna oli tavalise kasti päev. Midagi ekstrakeerulist ei soovinud, seega tulime siia. Märten märkas esimesena õiget asja ning ma andsin talle loa ka nimed kirja panna. Aitüma aarde eest!
Selle aarde otsimine oli jäänud pikalt tahaplaanile, sest talvel ei tihanud libedaga minna. Nüüd sügisesel ajal polnud hullu midagi. Tööpäeva järel sai auto mõnekümne meetri kaugusele jäetud ja siis objekti uurima mindud. Ise eeldasin midagi enamat, aga sobis see ka. Ettevaatlikult sai üles ronitud, aare logitud ja hiljem ettevaatlikult alla tagasi tuldud. Aare jäi silma juba maa peal. Aitäh!
Silla otsa jõudes selgus, et aare ootas meid hoopis maapinnal. Kuna aarde peitmiseks ühtegi loogilist kohta ei leidnud, siis jätsin nullpunktist +/-2m kaugusele väheke kindlamalt rippuma. Kui aardel oli mingi kindel koht, siis omanik või mõni varemleidja võiks üle kontrollida.
Täna sai käidud Männikul ja võtsin nõuks, et kõnnin üle kaarsilla :) ..mõeldud tehtud ning nimi sai kirja pandud.
Ka siin pole veel käinud. Meile meeldivad igast põnevad mahajäetud ehitised. Sai ka üle kaare jalutatud.
Lihtne leid. Logiraamatut polnud küll rüüstatud, kuid konteineri kork on selline läbi näritud. Tõesti hiired? Mul autost oleks olnud võtta vaid oranž kork aga see ei oleks sobinud mitte, oleks kilomeeti kaugusele näha. Peitjale tänud siia turnima juhatamast!
Üles minnes ei tundnud libedust, aga alla tulles... NB! Seda puud ei lõhkunud mina ära.
Olime teel ühe teise aarde juurde, aga täna ei tulnud see navigeerimine üldse välja. Ei jäänud palju puudu, kui oleksin juba abi hakanud paluma, et kes mind liiva seest välja kaevama tuleb. Kui olin nelja rattaga õnnelikult kõval pinnasel, siis vaatasin uuesti kaarti ja nägin seda aaret. Veidike oli libe, topsi avades selgus, et pliiatsit ei ole ja tasku oli ka muidugi tühi. Mugavus oli nii suur, et palusin Moonikal pliiatsi tuua. Lõpuks sain nimed kirja ja libisesin turvaliselt alla tagasi. Poisid mängisid veel veidi peitust ja läksime edasi. Aitäh!
Leid tuli kiirelt aga edasine valmistas raskusi, pastakat ei olnudki taskus nagu arvasin ega ka autos. Käisime natuke avatud silmadega ringi ja leidsime abivahendi millega nimi kirja sai. Aitäh peitjale!
Vahva oli kaarsillal kõndida. Minu jaoks täiesti piisav kõrgus. Päris kaarsillal ei julgeks küll nii teha. Aitäh!
Oli ikka veidi turnimist aga kätte ta saime
Leitud ja logitud. Ühtlasi ka sillakaar ületatud. Aitäh aarde eest!
Selline äge asi siis seal niimoodi ripakil. Ilmselt jäi kuskil kellegi mõte teostamata.
Tänud näitamast!
Loogilise koha peal loogiline sild. Ületamine on Tartu ajast veel meeles ja probleeme ei valmistanud. Tänud!
Leitud, logitud ja korras
Huvitav, mis sinna taheti ehitada...?
Sai natuke adrenaliini koeraga jalutades. Vahva!
Kohalik uuris, kas turnimiseks luba ikka on omal lai muje näos..kahtlustan, et tal hoovipeal alatasa mingi turnimine käib.. eks ta isegi ole harrastanud seda. Logitud, tänan!
Ratastega. Joss sai oma jalgratta Männikult hooldusest kätte ja tegime siis koos esimese sõidu. No ja et see sõit ei oleks niisama asfalti nühkimine, oli abimees geopeitus kohe varnast võtta sest sealkandis on mul leidmata aardeid veel küll ja küll.
See siin oli meie väikese georetke esimene leid. Aare korras. Täname.
Aarde poole sõites käisid igasuguseid mõtted peast läbi, et mis vigur meid siin ees ootab. Algul ei paistnud sildagi, kuid õigest kohast vaadates paistis see ka puude vahelt välja. Topsi leidmsega probleeme polnud, hetkel kõik korras. Loodame, et seekord jääb aare pikemaks ajaks püsima.
Siiani pole tudengipõlves veel olnud põhjust minna üle kaarsilla jalutama (ptüi-ptüi-ptüi), samuti on teised legendaarsed tudengipõlve kuuluvad asjad pigem tegemata kui tehtud. Umbes 99% kordadest on põhjuseks õppetöö intensiivsus ja see 1% pole lihtsalt viitsinud või pole olnud kellegagi minna. Aga kuivõrd alles bakas on Eestis kaks aastat tehtud, siis läheb veel omajagu aega, kui ülikoolist välja saan ja ehk siis aastate pärast saan nentida, et tegin ülikoolis ka midagi muud kui pelmeene ja õppimist. Ja peale vahetusaasta Saksamaal, kus esimese poole sain kohapeal olla ja teise poole e-õpet Eestist. :)
Viimast korda taastasin, järgmine kord läheb arhiivi. Ei jaksa kohalike marakrattidega võidelda.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Leidsin üles, aga aardeks on seda natuke palju nimetada. Eeldusel, et see oli punase korgiga. Juhul kui jutt käbi samast esemest, siis oli see seest tühi anum, polnud ei logiraamatut, ei kirjutusvahendit - mitte midagi.
Teel Draivinnist siia sai auto maastikuvõimekust testida liivasel pinnal - sai hakkama, aga seisma igaks juhuks ei julgenud jääda, et Daymoon II ka üles otsida. Eks teinekord tuleb nagunii siiakanti ju tagasi tulla. Selle aardega siin kaua ei läinud, juba eemalt paistis. Tristan pakkus ennast vabatahtlikuks logima, aga aardes oli ainult üks Rimi tšekk. Lisasin ühe kaasas olnud logiraamatu juurde, loodan et omanik ei pahanda. TFTC!
Siin oleme juba teist korda, millegipärast ei ole eelmise aasta märtsis sisestatud logi salvestunud. Mõtlesime, et logime siis uuesti, koht on ju teada, kuid mida ei olnud, oli logiraamat. Topsik oli olemas, kork ka ühe keeruga peal, pastakas maas rohu sees .... aga raamatut ei leidnud :)
Ettekujutis oli, et peab silla alt otsima, aga saime lihtsamalt. Aitäh.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Ei julgenud seda varem aktiivseks teha sest niikuinii on patsaanid selle rüüstanud. Kohale jõudes tuli naaber ütlema, et miks te ühte kohta peidate, kõik orienteerujad on siin juba käinud. Sai siis seletatud ning ütlesin, et lapsed on seda rüüstanud. Ta ütles, et on korra neid näinud ning käskis neil sisu tagasi panna. Sain teada, et kaared on siin 80ndast ning 93ndal aastal pakuti neile 20000 krooni kui need likvideerivad. Demineerjatelt olevat ka pakkumine võetud, aga ju siis oli liiga suur hind. Kellegi ajutine paberitükk koos konteineriga oli alles, panin uue logiraamatu ning kunagi viin ka pliiatsi, kui õnnestub see saada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Libeduse tõttu teen kättesaamatuks.
Leidsime ja siis selgitas ehitusspetsialist Rein nende sillakaarte olemust põhjalikumalt.
Hommikune tee viis siit lähedalt mööda ning oli ka aega väike kõrvalepõige teha. Sai siis ka see kaarsild üle vaadatud. Oma kujutluses oli veidi teistsugune pilt sillast, aga parema puudumisel sobis ka see variant. Omal ajal ülikooli ühikas sai elatud koos teedeehitajast õppuriga, kelle spetsiliteet oli sillad. Siis sain teada, mis vahe on sillal ja viaduktil. Kui esimene on ehitatud, et ületada mõnda veekogu (tavaliselt jõge), siis viimane on kasutusel vaid maismaal, et ületada mõnda teist teed või raudteed. Tänud aarde eest!
Kuna täna oli draivinnide päev siis veeresime ka siia ligi. Eks neid erinevaid kaari ja võlve ole ennemgi trotsitud. Peamiselt kll lapsepõlves aga ikkagi :). Ilm oli kll pist vihmane olnud, aga õnnex haakumisega probleeme polnud. Probleem oli hoopis topsiga, millest kõik liikuvad osad eemaldatud olid. Peale väikest otsimist leidsime ka korgi ja minigripi ja ... ühesõnaga kuna logiraamat oli pudrustunud, siis sry aga ainuke paber autos oli hesburgeri kott:D. Sellest siis tegime ka uue ajutise logilehe. Grip, kork ja tops olid terved. Tänud peitjale võlviteooria eest ;)
Lahe sillake. Tops oli nukralt tühi. Maast sai leitud katkine logileht, eemalt kile ja korgike punane. Tänud peitjale.
Logi raamat oli alles aga see oli 1000tk tehtud. võtsin vana pudru topisist välja ja panin korraliku lehe uue gripiga asemele. Seega kõik ok selle aardega.
Ootasin küll silda aga olid silla alg osad alles. Tänud.
Leitud, login siin. Tops jälle tühjaks tehtud. Muidu tore aare!
Mõned aastad tagasi sai ka minul Tartu tudengistaatus auga välja teenitud, kõrgusekartusega inimesele ei olnud kuigi meeldiv kogemus, aga õnneks kõige hullemad mõtted jõudsid väikse hilinemisega kohale ja "teised teevad, ma teen ka"-stiilis ta tehtud sai. Kui Männiku kaarsilda nägin, siis mõtlesin "no ei ole võimalik". Küsisin Kaupolt, kas see ongi kõik ja sain jaatava vastuse. Hingamine oli hetkega paigas ja pulss jälle normis. Jalutasime siis selle armsa sillakese läbi ning suundusime karjääri ujuma. Vahel peab iseendale ikka meelde tuletama, et ülemõtlemisest tekib ainult jama.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Vana tops oli seest tühi, arvatavasti poleks topsi ka kui see nipukaga kinni poleks olnud. Läks PETtoorik nipukaga asemele. Kui veel tühjaks tehakse, siis tuleb vist eemale peita, kuigi siis jääb huvitavam osa vahele.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Liiga libedaks on läinud, kevadel tagasi.
Tegime pikema matka mööda Männiku metsa, esialgne plaan oli Muti-onu külastada, aga ilm läks kätte üha hullemaks ja hullemaks. Et Paul hoopis ilma aardeta ei jääks läksime silda vaatama. No oli natuke liiga ekstreemne, väga libe ja märg ja tuul. Või siis enam ära sai tulla, aare ju paistis. Ma ei lubanud Paulil püsti minna, käpuli oli suht turvaline. Kuigi oli uus ja kuiv logiraamat, siis pastakas keeldus sinna kirjutamast, tõin seljakotist teise, ei midagi. Et logiraamatut mitte edasi lõhkuda lisasime paberitükikese sinna vahele. Aitäh huvitava koha eest! tagasitee autoni oli tuul vastu ja vastikut märga ollust tagus vastu nägu. Nii märga last (aga väga rahulolevat!) ja koera pole kohe tükk aega näinud.
Huvitav, huvitav. Ei mina ega vist ükski teine Raivo ei ole seda aaret otsinud.
Täna peale hilja tõusmist oli meil üks geopäev ning õhtu. Kahekesi on tempo suurem. Kaarsild oli meil teine. Ilmselge koht ja tops hakkasid kaugelt silma kuid konteiner oli tühi, mis tühi. Ühe lehe Raivo logiga leidsime alumiselt levelilt. See oli vettinud. Kuna meil oli geopäev siis geokott avitas. Uus logi sai koos minigripiga. Ühtegi rändurit loomulikult siia poetada ei tihanud. Lastel hea muidu taas... Täname!
Aardekonteineri sisu järgi ütleks, et tegu on ühe eriti "turvalise" aardega :)
Tänan Jussikest teatamast aarde rüüstamisest. Kui ka varem on tops okste vahelt rippunud, siis seekord oli sisu tühi ja kaas maapinnal. Rebitud logiraamatu tükke oli maas. Panin uue logiraamatu, aga ega ta kaua vastu pea. Kes tahab leidu kirja saada peaks kiirustama. Järgmine kord taastan kevadel. Hea oleks kui keegi saaks 4cm pliiatsi viia.
Rikkusin täpselt kahte tingimust - päev ei olnud kuiv ja jalas ei olnud mugavad jalanõud. Aga see ei takistanud ronimist ja logimist. Vihmane ilm hoidis ka mugud tubadesse varju, seega sai segamatult toimetada. Tänud peitjale.
Kaarel kõnnitud. Jooksin päevavalges siuh-sauh kiirelt üle ja nüüd mõtlen, et ei uurinudki lähemalt ega näinud seda kuulsat nänni, aga ma aiman :D
Keegi on nänni jättes vaimukas olnud :D Täitsa okei ronimine. Aitäh! :)
Algselt arvasin, et kaarsild on Tartu omaga võrreldav, õnneks oli see humaansem. Lihtne leid.
Kuna me siinkandis juba olime…
Miskipärast oli mul sellest aardest oma nägemus, et puha sild ja vesi ja mingi turnimine. Polnud ma ju kordagi kaarti vaadanud sellise pilguga. Kui kohale jõudsime, siis oli imestus ikka päris suur. Aga noh, olenemata sellest, et vesi puudus, oli sild ikka korralik :D
Me täname! Ei teadnudki, et selliseid asju niisama kuskil vedelemas kohtab.
Taaskord aare rippus okstevahelt väljas. Panin uue logiraamatu, mis sisaldab juhendit ja temaatilise eseme. Pliiatsit aardes pole, tundub, et see ei taha seal püsida. Endalgi kukkus kork alla, kättesaamine polnud probleem.
Tartu kaarsilda pole jalutamiseks kasutanud, pole mõtteski olnud, hea et see remondis. Sellel Männiku kaarsillal sai veidi kõnnitud. Aitäh võimaluse eest!
Ei teadnudki, et selline vägev sild männikul metsas on. Aga selle jaoks ju geopeitus ongi. :) Täname.
Vägev kaarsild meil siin männikul. Tartu oma ei anna sellega võrreldagi. ;D Kõrval töö käis ja seetõttu sai ka vaikselt seal oma asja aetud. Märg see olemine oli, aga kui metall osadele mitte astuda, siis tossu pidamine oli päris hea. Tõsi ta on, et vandaalid on logiraamatusse oma jälje jätnud aga ma kirjutasin oma logi tuima näoga nende oma peale. Ja usun et kui niimoodi jätkata siis logiraamatu vahetus oluline ei olegi ja varsti on ka see ebameeldiv sissekanne teiste varjus märkamatu. Männiku rattaretke 4/7 aare. Tänud peitjale.
Eelmine aasta sai avaldumise aegu otsimas käidud ja leiuta lahkutud. Nüüd, aasta hiljem, tuli ilusti nähtavale. Aitäh!
Pistsin topsi veidigi varju: ehk ei jää uutele juhuleidjatele nii kergesti näppu.
Kiire leid. Logiraamat on tõepoolest tobedalt täis soditud. Kurb, kui mõni ei leia muud väljundit elus.
Ma ei saa aru, kuidas selles külas elada saab, kui ümberringi kogu aega paugutatakse ja põristatakse. Aga päris muljetavaldav objekt oli, tänud juhatamast. Kahjuks olid mugud asjast arvamust avaldanud ja selleks kogu logiraamatu ära kasutanud. Juhendit ei leidnudki ja korgi leidsin alt üles.
Aitäh, äge koht! Õnneks olid seekord tossud jalad, mitte nagu alati kui ronida vaja on mul kontsad.
Mõtlesin, et mis kaarsillast jutt käib, pole ju ühtegi jõge aga kohale jõudes sai kõik selgeks. Kiire leid ja logi kirja. Tänud peitjale.
Jalanõud mul teab mis ronimistüüpi ei olnud, aga katsusin ikkagi ära käia. Sest et tänase kuiva ilmaga tundus, et rattakinga põhjal on pidamist küll. Natuke olin mures lahtise okkapuru pärast, aga ei olnud midagi hullu tõesti. Ja nagu tavaliselt on, siis ülespoole ronimine on alati lihtsam kui allatulek. Seda viimast harrastasin ma turvalisuse mõttes neljakäpakil. Huvitav kuidas naabrid sellesse kometisse suhtuvad, et vanamehed käivad turnimas.
Järjekordne lahe koht. Aaret nägime juba kaugelt. Tänud peitjale!
Saime kohe aru maastiku järgi, kus aare on. Sai ilusaid pilte tehtud ja ilma nauditud. Aitäh peitjale :)
Jumal tänatud, et peitja Tartu kaarsillale aaret ei pannud. Sinna ma poleks eluski julgenud minna, aga siin sai naksti käidud ja logi kirja pandud. Tänan.
Logisid ja hoiatusi lugedes valmistusin ei tea mis akrobaatikaks, tegelikkus oli õnneks oluliselt lihtsam. Tänud peitjale.
Kuigi see aare oli ajutiselt kättesaamatuks märgitud "ohtliku lume tõttu", siis mõtlesin vähemalt vaatama minna, mis seis on. Lumest polnud ju ometigi midagi alles jäänud. Ilm kevadine ja ilus. Ainult teedel oli veidi jääkoorikut. "Sild" oligi täiesti lumevaba ja ohutu. Jäi üle kontrollida, kas aare ikka oma koha peal. Oli. Ja täitsa korras! Keegi oli isegi jaanuaris käinud logimas. Millega tegu selle nn. "silla" puhul? Ilmselt oli kunagi plaanis Männikule mingi militaarotstarbega kaarhall ehitada, aga ehitus jäänud tegemata. Nii need detailid jäänud sinna unarusse... ja kasvasid metsa. Tänud peitjale aarde eest!
Talv läbi ja lumi läinud. Aare korras ja kerge vaevaga kätte saadav. Mingit ohtu küll pole! Nii et palun avada! ;)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Lumega liiga ohtlik.
Logiraamat oli täpselt täis saanud, järgmised oleksid pidanud ridade vahele kirjutama. Kuna temaatiline ese oli kadunud, siis panin uue. Üles minnes vihma sadas ja oli pime, rohkem sellise ilmaga ei lähe.
Enne aarde peitmist oli näha sillal rada (sammal oli maha kulunud) ehk kohalikud noored käivad seal hängimas. Logitud on ka venekeeles ja suure käekirjaga. Kui nad aaret pihta ei pannud siis vaevalt keegi teinegi seda teha tahab.
Küll on huvitav sild :) Sain just logitud, kui nägin taas kord mugu mind passimas, kõrval asuva töökoja plangu tagant ilmus mees ja tegi isegi pahast häält: kas tahate siin alla kukkuda. Ei tahtnud ausalt öeldes... Rääkisime midagi orienteerumisest, mis talveks kindlasti ära lõpeb.
Noorim meist pole veel tudengiikka jõudnud, aga tegi siin proovi ära. Tänud.
Selle aardeni jõudsin ma tänu Ethelile, kes teatas, et tema koos Priiduga läheb minu kodu lähedal seda aaret otsima. Kui ma vaatasin, et mis aare see on, tuli välja, et mul see täiesti kahe silma vahele jäänud. Täna siis vallutasin selle silla ja aare kirjas. Tänud.
Polnudki nii kõrge:) Julgesin ise sinna ronida ja ära logida.
Heh sellised aarded mulle meeldivad. Minnes puudub emotsioon, sest oled kahtleval seisukohal. Kohale jõudes saad aga hoopis üllatuse osaliseks. Aitäh, et huvitavat leidu ka teistelegi jagad!
Eksamil olen küll läbi kukkunud, aga vot, tuleb tunnistada, et üle Kaarsilla kaare pole kordagi kõndinud. Aga kuna üliõpilasstaatus on jätkuvalt kehtiv, siis ilmselt pole veel kõik kadunud.
Lugu aga selline, et pidime peitjaga kettaid loopima minema ja saime selle aarde juures kokku. Kui mina kohale jõudsin, oli Kaupol just logirull alla pudenenud ja mina sain austava ülesande tops leida ja logirull tagasi panna. Sain oma kaarelkõnni tehtud, leidsin topsi ja panin logirulli tagasi. Siis tuli meelde, et tegelikult peaks nime ka kirja panema.
Väga äge leid. Kaared on siin vist juba pikemat aega olnud, sest männid on kenasti külge kinni kasvanud. Kaks äärmist seisavad küll pealtnäha iseenesest tasakaalus, veidi kõhe lausa. Aitäh peitjatele!
Inimene õpib kogu elu. Pääsküla rabas ning ümbritsevas piirkonnas olen oma senise elu jooksul ringi tallanud nii palju, et kaardil punkti nähes olin algul veendunud nagu reix - kindlasti mingi lepalinnu spetsiifiline "kaarsild" :o) Kohale jõudes pidin siiski tunnistama, et tegemist on päris üheselt mõistetava ehitisega, täiesti konkreetne kaarsild. Kusjuures paistab isegi piisavalt vana, et oleks ju võinud teada küll juba. Aga inimene õpib kogu elu. Õnneks. Aitäh.
Peale tervisespordi harrastamist kulgesime oma seltskonnaga Männiku kaarsilda uudistama.Tartus olen kohaliku kaarsilla pealset "vaadet" nautida saanud :) Kahjuks ei ole minu teada sinna aaret veel peidetud :)
Männiku oma saime leitud ja logitud.Aitäh!
Kuivaga oli nagu jalutuskäik pargis :D Julgelt peidetud...aga uskumatult hästi on säilinud :)
Märjaga oleks ilmselt hullem olnud jah. Ka alt vaadata. Nagu ma tänagi tegin… :D.
Pärast loogilisi aardeid tulime Männikule ujuma (vesi olevat palju soojem olnud kui Päris ääre peal) ning burksi sööma. Siis saatsime sõbrad koju ning kuna ilm oli soe nagu mõnel Vahemereäärsel maal, otsisime veel paar aaret. Tore leid tõesti, muigasime südamest. Oligi hea juhus üliõpilast mängida. Siis leidsime aarde ka. Tänud!
Enne Costa del Werre kruisimist tegime aega parajaks, ikka aardeid otsides. Viimane leidmata Männiku nime sisaldav aare seitsmest sai valitud esimeseks. Hiilgavalt muhe leid va sillakaar ja oivaliselt klappiv kirjeldus! :-) Selle eest ka soovitan silt.
Marje silmas aaret, mina käisin järel, tema logis, mina panin tagasi. Tiimitöö vajalik :-P Aare kuiv ja korras, evej. Aitäh vahva leiu eest!
Ise olen tudengiaegadel tudengilinna kaarsillast üle käinud korduvalt. Kuid vaid üks kord on erakordselt meelde jäänud. Kui nii saab öelda. Mäletan hästi kuidas enne või pärast pidu oli ilgelt tegemist, et talvel, pimedas, lume ja libedaga sileda tallaga lakk-kingadega sillale pääseda. Edasine nii hästi hommikuks meeles polnud, aga kuuldavasti olin ka tookord edukalt üle silla jalutanud. Ei tasu järgi teha! Ise ka enam ei teeks.
Samal ajal kui Taavi grillmaterjali Rocco poest ostis, sirvisin mina telefoni. Jäi silma, et lisaks Taasiseseisvumispäevale on ka Rahvusvaheline Geopeituse Päev. Kaart lahti ja leidsin ka teele jääva kollase täpi. Esimese hooga sõitsime aardest mööda, teisel katsel vaatasin ka koordinaati ja jõudsime sillani. Täitsa peidus teine! Aitäh!
Ülilahe leid, Sarnasus igati olemas ja seega ei saanud jätta kasutamata võimalust lõpuks üle kaare kõndida. (ma selle kriteeriuminjärgi üliõpilane polnud). Mulle väga meeldis ja ma tänan
Õnneks polnud see sild nii kõrge kui Tartus. Aga kuna tark inimene tuli kohale plätudega siis tuli silda ületada paljajalu. Kodus sain siis jalgu puhastada, sest need sinised marjad värvisid jalalabad kenakesti siniseks. Tänud!
No jäetakse ikka igasugu prügi metsa. Leid ise oli lihtne. Täitsa kogematta jäi topsik kohe silma.
Nohjah, ma ka nagu mõtlesin, et kus krt sealkandis mingi sild või jõgi võiks olla. Hea, et otsa ei jalutanud. Või siis noh, hea, et otsa sai suht lihtsalt jalutada. Aare ok, abivahend jäi alles.
Õhtune jalgrattatiir viis siit mööda ning vaatasin aarde üle. Kõik oli korras ja alles, käed vaiguseks ei saanud. Et neid esemeid liiga tihti aardest ei kaoks kirjutasin peale: "Ainult sillal kasutamiseks".
Igasugustes koolides on käidud, sh Tartu Ülikoolis, kuid Tartu kaarsilda ma pole oma roomamisega sisse õnnistanud. No need on ikka puhta hullud, kes seal istuvad, jooksevad, rattaga üle sõidavad ja vettehüppeid teevad. Sellest annab juba tunnistust suur õnnetusjuhtumite hulk. Nüüd kaarsilla nimelist aaret nähes mõtlesin, et jääb ka selle külastamine ära, kuid oma üllatuseks avastasin, et sellel kõndimine on isegi minusuguse nohiku jaoks käkitegu. Sild ise on väga lahe, huvitav avastus. Tippisin sealt üle, vahepeal logosin ka aarde. Tänud, nüüd olen siis tõeline tudeng? Sest eksamis läbikukkumine on küll tehtud, see oli tunduvalt lihtsam. Temaatiline ese lebab endiselt aardes, sest üksi poleks mul sellega seal sillal nagunii midagi teha, kui ma just õhupallihüppeid ei harrasta.
Olles kaarsillal, peatus tänaval üks jalgrattur. Ta lihtsalt seisis rattasadulas ja vahtis oma telefoni või GPS-i. Olin kindel, et jäin haledalt vahele, nö "teolt tabatud". Pärast kolme täis minutit liikumatult seismist kaarsillal, otsustas mugu eemalduda. Logimine võis kergendunult jätkuda.
Päris huvitav leid metsatukas. Sai siis omalt pooltki see hulljulge tükk tehtud.
Seda poleks küll keset metsa oodanud. Kell 1 öösel tegid mugud koeraga jalutamist ning meie tegime ilunumbreid. Peamiselt küll mina.
Aarde ümber sipelgad, sees üllatus.
No nüüd saan end ametlikult tudengiks tunnistada. Läbikukutud eksameid sai küllaga kogutud, nüüd siis kaarsillal ka kõnnitud. Täiesti mõnus aare ja üllatav koht. Aarde nime lugedes tulid teised mõtted pähe, aga õnneks kõrguspelglikuna ei olnud mul mingeid probleeme isegi kergelt märjal-libedal sillal kooserdada. Täname peitjaid!
Peale militaaralal viibimist suundusin kaarsillale. Kartsin hullemat kaarsillal ronimist. Alles netis logides taipasin, et see ju suht uus aare. Äge asi võsast ülesse leitud. Enne mind olid samal kuupäeval loginud teisedki geopeiturid.
No seal Tartu silla peal on igasugu asju tehtud. Seda, millele abivahend vihjab, küll minu mäletamist mööda mitte, vettehüppeid ka mitte, aga neid muid küll ja veel. Seda enam üllatas selline konstruktsioon sellises kohas. Aga ega midagi, peitja soov on seadus, kui vaja, tuleb ka võsas jõepealseid atraktsioone ette võtta. Aare tuli lihtsalt, tahtsin sisu kohta küll korra sõna võtta, aga see on ju see temaatiline abikas, las olla. Pos poole peale läheb see, et nii Mamm kui Liisi võivad nüüd end tõelisteks tudengiteks lugeda - täpselt nii, nagu kunagi Tartu kaubahalli ehitusplatsi planku kaunistanud loosung lubas: aastal 2000 6-aastaselt ülikooli :) Täname, nalja rohkem kui rubla eest!
Ja oligi sihke sild... enne sellest ainu põlnd... nüüd aga tulid aim ja logi ühe korraga. Aitüma!
Kui meie saabusime, olid eelmised oma tegevused just lõpetanud. Tartu Ülikooli tudengina jäi kaare peal käimata, nüüd sai siis vähemalt see tehtud :) Tänud!
Ohoo.. või siis selline arhitektuur. Ei tea mis objekt küll ehitamata jäi? Igatahes on see suurepärane leid geoaarde jaoks. Nautisime ronimist ja leidmist. Ja loovutasime topsi peaaegu peost järgmistele. Aitähh
Tooma teele ma polnud varem sattunud, seepärast olin natuke üllatunud, et siin selline elamurajoon on. Mulle seostus Männiku ikka eelkõige KV harjutusväljakuga.
Nüüd võin end Tartu traditsioonide järgi siis ka tagantjärgi tõeliseks tudengiks nimetada, esimene tingimus oli juba varem täidetud :P Tänud aarde eest.
Enne lahkumist üritasin Daymoon II juurde ka lähenemisteed leida aga 100m kauguselt aardest pöördusin tagasi kuna üldse polnud tahtmist sellisesse võssa ronida.
Lahe koht ja tore aare. Boonuseks avastasin, et hiljuti leitud lähedane aare on miskipärast logimata jäänud. Tänan!
Möhh, mis sild, mina ei näinud esiti midagi ja geps kah paarutas ringi. Tanel juba logis, kui ma ikka ajasin oma nulli taga. Aga sild on aus, tänud näitamast!
Kohale jõudes vaatasime alguses, et mingi totaalne error. Pole siin jõgegi, sillast rääkimata, aga paari meetri pärast ta paistis. Lahe leid :) Aitäh peitjale.
Kui tüdrukud autos, siis tekkis kohe veel igasuguseid ideid, kuhu minna ja kaarsild tundus just õige koht olevat. Igatahes säilis põnevus kuni viimase hetkeni, et mis pagana kaarsild see seal olla võib. Muhe irvitus näol logisime ära ja tagasi geojaanile. Tänan!
Tartu kaarsilla minivariant. Täiesti huvitav moodustis seal võsas. Leidmise hetkeks jõudis Ove ka kohale ja päev saigi päästetud.
Teel Sauele tegime kõrvalepõike Männiku kaudu. Autot parkides nägin juba, et keegi on nullpunktis ees. Ootasin ees midagi muud aga metsas oli kohe tõeline kaarsild. Kasutasin siis seda silda sihtotstarbeliselt aardeni jõudmiseks. Logiraamatut topsist välja õngitsedes sain näpud päris korralikult vaiguga kokku. Nimi kirja ja ulatsin siis logiraamatu ka alumisele tasandile logimiseks.
Teel MEGA üritusele põikasime läbi ja panime nimed koos natuke peale meid saabunud Ovega kirja.
Väga vahva koht on leitud, aitäh! Sai cachingu lehel lemmikupunkti ka külge koha tutvustamise eest.
Mis geojaan see oleks, kui ühtki aaret ei saa otsida. Nii saigi teoks Mega sündmuse vabatahtlikuks olemise vahele meie väike geojaani trip. Vahva koht leitud sellele aardele. Meile meeldis, täname peitjat. Ja meie eriline tänu tripi eest kuulub Mikile, kes meid kaasa kutsus.
Kristel: Uut aaret nägid?
Mina: Mis? Kus?
Kristel: Mingi kaarsild, Männikul.
Mina: Mida? See ei ole võimalik! Pole seal mingit kaarsilda!
Sarnane oli meie vestlus, kui kohtusime. Sõidul vaatasin veel kaardil asukohta. No ei saa seal midagi sellist olla. Ennem otsiks sealt raudteejaama.:) Ilmselt jälle mingi lepalinnu kahemõttelisus.
Kohal. :) Kristel läks turnima, kuid mina jõudsin alumiselt tasandilt varem asukoha tuvastada. Aitäh! Temaatilise sisu jätsime puutumata. Ja minul puudub ka info, et Tartu kaarsillal seda kasutati. Aga eks peitja teab ilmselt täpsemalt. ;)
Pidime Jälgimäele grillima minema ja kuna aare jäi peaaegu teele, siis otsustasime selle üles otsida. :)
Kuna mul kõige paremad jalanõud ronimiseks ei olnud, siis käis otsimine paljajalu. Leidsime teisena, kella ei vaadanud. Temaatilise eseme jätsime järgmistele. :)
Tänud peitjale!
Ehh.. võibolla see oli viga peale seda, kui söök valmis tehtud (õnneks mitte soe söök), GP lehte vaadata. Tipptund oli enamvähem läbi saanud ning kulgesime läbi linna kohale. Arvasime, et Janar teeb puhta vuugi aarde juures, aga jõudsime enne teda. Vaatasime sillal veidi ringi ning üsna ruttu jäi potentsiaalne peidukas silma. Esimene logi sai kell 18:27 kirja. Aitäh objekti näitamast!