Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nullis näed ühte mälestusmärki. Mõistatus ise on väga lihtne. A saamiseks võta mälestusmärgil olev väiksem arv ja lahuta sellest 1905,23. Siis võta teine arv ja lahuta sellest B saamiseks 1935,63.
Aarde koordinaadid on
59 22 A
24 45 B
Aardesse mingit nänni jätta ei saa, samuti tuleb kindlasti pastakas kaasa võtta. Toredat otsimist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (23), soovitan (9), pliiats_kaasa (4), välimõistatus (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6JCKB
Logiteadete statistika: 132 (92,3%) 11 2 0 0 1 0 Kokku: 146
Korra olen siin enne ka nagu juhm vahtimas käinud, aga nüüd läks õnneks ruttu. Vaid kohaletulemise vaev. Tänud peitjale
Mingist vanast ajast on koordinaadid. Ei leidnud, peab vist uuesti arvutama.
Andmed olid võetud juba mõnda aega tagasi ja lahendatud sai ka, aga lõppu otsustasin alles nüüd tulla. Alguses mõtlesin, et aare on rändama läinud, aga siis sain ikkagi nägijaks. Hästi peidetud, aitäh!
Mõistatus sai juba ammu lahendatud. Vihma sadas aga parkla oli autosid täis ja discgolfi mängijaid paistis terve mets täis olevat. Õnneks aarde läheduses oli tühjus ja saime rahulikult uudistada. Leid tuli kiirelt. Huvitav lahendus, aitäh!
Peale eelmist korda, kui pool tundi loodust kallistasime, küsisime, et kummale poole teed uurima peaks minema (null mul täpselt keset rada näitas) ja no täna läks siis lõpus kiirelt. Aitäh!
Talvel sai seda esimest korda otsida. Teinekord mugurohkel ajal. Täna oli hea õhtuhämaruses logida. Üks rattur kihutas mööda ainult. Aitäh!
Suurem eesmärk oli tegelikult minna otsima advendika andmeid (ja et kui lõpp väga kaugele ei jää, siis võib olla login ära, aga võib olla jätan väljakutsele mõeldes lõpu mõnele muule päevale). Kuna advendikas vajab siiski soojemas keskkonnas põhjalikumat keskendumist, siis tegelikult oli igati tore, et Liisi lihtne mõistatus ja mullegi jõukohased (koolitunnid peale eesti ja inglise keele olevat minust mööda läinud, nagu täna teadustati) arvutused andsid igati loogilise punkti ja üle minuti seal ei läinud. Logiraamatut on küll läbi aegade täidetud vist suvaliselt ja eks ilmastik on oma töö ka teinud: suhteliselt universaalne logiraamat, uuendab enda lehti aja jooksul ise. Tänan!
Kodused lahendused tõid nulli, kus kaart ja geps omavahel koostööd ei teinud. Kui gepsu uskuma jäime, saime ka logida. Aitäh!
Kohapeal tegime tehted ja tulemus osutus õigeks. Peale mõningast nõutust ja siia-sinna vaatamist leitud. Omapärane lõpplahendus. Tänud.
Leitud kasutajaga martenmandla. Selle aarde koordinaadid panin ma tööl lõunapausi ajal paika. Internet on imeline abivahend. Käisime siis sama päeva õhtul ka välitöödel ära. Instinkt oli hea, leidsime õige asja mõne minutiga. Vahva! Aitäh peitmast!
Kellaaja järgi oli juba pime, päevane aare endiselt võtmata. Kaardi järgi pääses autoga ligi küll, nii me ka toimisime - hea, et maastur oli. Kohale jõudes ei läinud leidmisega üldse kaua. Selle eest oli tükk tegu, et leida õige nurk logiraamatuni pääsemiseks. Pimedus polnud üldsegi probleemiks.
Mis eelmine kord leidmata jäi, sai see kord leitud. Aega kulus ikka väga palju.. mitteleides otsimise peale, leides metsmaasikate mugimise peale :D Tänan.
Õhtusel ajal on ümbrus autosid paksult täis. Mälestusmärgi vastu küll mitte keegi peale meie huvi ei tundnud. Lõpus suunasid koordinaadid meid natuke võssa, kuid otsimisringi laiendades saime ka aaret nägema. Meie meelest peaks tegemist olema aarde suurusega "Muu", kindlasti pole see "Mikro".
Seekord tulin tagasi uute teadmistega ja ilma leiuta ei kavatsenud lahkuda. Leid oli kiire ja nime sain kah kuidagi kirja ilma, et beebi üles oleks ärganud.
Nullis läks kiirelt, matemaatikaga raskusi ei olnud, lõpp oli väga meisterlikult lahendatud! Väga meeldis! Tänud!
Mida muud ikka ette võtta terve vaba päevaga kui ei ole ammu geopeitunud? Vastu oli lihtne, minna õue ja otsida mõni karbike. Siin lahenes mõistatuse osa kiiresti, kuid logiraamat andis ennast ikka otsida. Kui mu varbad külmetama hakkasid, siis õnneks Karl suunas mind õigesse suunda.
Kuuldavasti lüüakse mälestusmärk taas korralikult läikima; tore, et on omakasupüüdmatuid naaberriike, kes ei pea paljuks lähivälismaa kultuuripärandi eest hoolt kanda.
Arvutused läksid kiirelt ja lõpp tundus loogiline. Aga midagi ei olnud, oli aare. Käbisid ei tahtnud lahti kiskuda ja andsin alla. Mõni hetk hiljem sain vihje, et minu null ja aarde asukoht on pea 10 meetrises nihkes. Teisel korral läks õnneks. Pean ütlema, et logiraamat on niiske ja väga sinna logi kirjutada ei õnnestunud. Kraapisin tähed sisse aga ma ei ole kindel, et need seal pikalt püsivad.
Kunagi sai siin käidud ja koordinaadid arvutatud. Leidu siis ei tulnud, rumalad noh! Seekord võtsime rohkem elavjõudu kaasa ja logisime paari minuti pärast. Tänud peamurdmise eest!
Ei tea. Millegi pärast ei leidnud kuigi tundus igati õige koht.
Täpselt midagi väga sobivat päeva lõppu. Lahe teostus, aitäh!
Olime juba peaaegu alla andmas, õues hakkas pimedaks minema, sääski oli mustmiljon aga väikese abiga saime enne pimedat siiski logitud. Aitäh peitjale.
Oligi juba väikest puhkeasendit vaja :) Huvitav aare oli. Natuke küsisime abi ka, sest polnud oma ilma gepsuta koordinaatide leiutamises kindel.
Mingit tunnet, ega lootust ei tekkinud, miski midagi ei tõotanud. Kuid järsku oli ta nii tõeline ja nii lähedal ning täies hiilguses olemas. Nautisin selle logimise igat sekundit. Aitäh!
Väga lahe! Tänud!
Selle aardega paneme punkti ja jätame endale igavese mälestuse meie kauakestvast streakist. Lähiajal sellist hullust enam ei tee.
Kohale jõudes tundus kahlane, sai veidi aega kammitud ühest ja teisest kohast kuid lõpuks sai ka nimi kirja. Ilm veidi kole oli aga lõpp hea, kõik hea :)
Täpselt 2a4k kulus selle aarde leidmiseks. Ma isegi enam ei tea, kui mitu korda ma ühtekokku siin käinud olen. Olen näinud siin lõõmavat päikest, vihmasabinat, tugevaid tuuleiile, lume sulamist, mustikaid, metsmaasikaid, seeni, sääski ja parme, nüüd ka pimedust ja lumevaipa.
Iga kord on mul tekkinud mingi "asjaga" siin kinnisidee, kuid paraku ei viinud need logimiseni. Mu arvutatud koordinaat muidugi on ka selline nagu ta on.. kahtlase väärtusega.
Kodust väljudes lubas telefon, et õues on -8,4 kraadi külma ja tajutav temperatuur on -14,6 kraadi. Õõõõh, see tundus külm juba õue minematagi. Minu logistika plaan kukkus kokku Risti peatuses, sest buss nr.57 jäi tulemata. Kiire plaani muudatus, mille tulemusel läbisin Valdeku tänava käru nügides. Hea, et Jasmiin oli kärus, sest.. :D teisiti olnuks (pimedas) ebamugav otsida. Kaua ei läinudki, kui võisin logima asuda. Aitäh kiusamise eest, see on nüüd küll igavene mälestus ;)
Tagasiteel hakkasid kõrvad külmetama ja alles siis sain aru, et mu müts on kadunud :( Vähemasti sel korral avastasin selle ise mitte ei saanud GP lehelt teada. Tagasitee ei olnud toredam, uuesti pidin jalgsi Valdeku läbima ja minu jaoks sobiv buss hilines tubli 12 minutit. Kui käruga trepikotta jõudsin, siis teatas Jasmiin, et tahab õue ka minna. (nagu me poleks just õues olnud). Mis mul üle käi, pistsin külmetavad käed sügavamale taskusse ja läksimegi jõulutulesid vaatama. Ei tasu osta ikka lapsele talveriideid, mis lubavad nautida temperatuuri kuni -30 kraadi, kui enda riided -15'ga juba hskkama ei saa :D
Mõistatus sai ruttu vastuse, aga aarde juures tuli ikka pisut kukalt ka kratsida. Õnneks olen midagi sarnast juba kohanud. :) Tänud peitjale!
Täna oli draivinnide päev ja nii sai ka see valitud. Millegipärast mäletasin et mul oli kollaste torude lähistel yhe m6istatuse lõpp aga nyyd ei suutnud kuidagi yles enam leida mis see olla v6is. Tea siis kas mäletasin avalesti v6i on lihtsalt kättesaamatuks muutunud. Silver igastahes soovitas selle kindlasti ära teha ja ega ei pidanud ka kahetsema. L6pp oli muidugi py2nt omaette hehehe. Tänud peitjale
No see igavene 45... Õnneks mulle meeldibki rattaga sõita. Ja aare meeldis muidugi ka, ilma logideta poleks üles leidnud. Aitäh millegi teistsuguse eest! :)
Möödasõidul meenus, et oleme siinkandis midagi kunagi ammu otsinud. Prooviks uuesti, ehk on geokogemust juures ja õnnestub paremini. Kivi juures kiired arvutused tehtud, otsima. Metsmaasikad ja mustikad eksitasid korraks kõrvale, aga seekord saime tõesti nimed kirja, ei läinudki kaua. Täname peitjat, lahe peidukas.
Arvutada me kõik oskasime ning erilisi üllatusi justkui ei oodanud. Siiski läks lõpuks nii, et käekirja kvaliteeti seal nüüd küll garanteerida ei suutnud - miskid meie nimesid meenutavad varesejalad logiraamatusse kirja said :D
Aitäh elevust tekitamast!
Kivi juurest saime edasi ja siis oli hämmingut ja imestust, kui meeleoluka logimiseni jõudsime. Väga lahe. Tänud peitjale.
Mõistatuse lahendamine võttis rohkem aega kui aarde leidmine. Tänud peitjale.
Kui juba siia kanti asja oli, vaatasin kivi ka üle. Sellega ei tekkinud probleeme ja õiged numbrid tulid kiirelt. Sealt edasi läks, aga nii, nagu läks..sõitsin nulli poole ja mitte ei mõistnud, et miks selline koht? Parkisin auto ja vaatasin ikka kaarti ja äkki käis klõps ning kontrollisin numbreid. Oeh..eelnevate leidjatega sama viga, 4 ja 5 sassis. Parandasin vea ja võtsin suuna õige nulli poole. Kohale jõudes olin korra segaduses, et kus? Aga miski sundis õigesse kohta vaatama :) Nimed kirja ja edasi. Aitäh!
"Täna lõuna paiku jõudis orkaan Ophelia turjal Eesti kohale Sahara kõrbe tolmust ja Portugali metsapõlengute tahmast koosnev pilv, linn mattus piimjasse uttu."Selline oli siis ilmaprognoos, see meid ei heidutanud ja otsimine leidis õnneliku lõpu.
Päeva esimene. Esialgu jäigi leidmata, käisin vahepeal paari lähedal oleva juures ära ning jalutuskäigul tagasi sai logisid loetud ning üks juba varem uduselt tekkima hakkav idee sai järjest rohkem kinnitust. Kontroll kohapeal näitas, et mõte oli õige. Logitud.
Korralikult sai tuulatud, aga kuna ilm ikka väga kehv ja hakkas pimedaks minema, siis sai isu täis..
Vaimusilmas juba kujutasin ette, kuidas ma login seda kui lihtsalt mõistatust. No hiljem järele mõeldes ta seda ju ongi, aga seda kõike eeldusel, et sa erinevalt minust a) ei loe teksti reljeefselt b) ei otsi valede arvutuste kohaselt täitsa suvalisest kohast c) kannatad välja kondi oma kõhus ja kummardad naaaatukene rohkem. Õnneks aitasid logid järje peale, seega leitud ikkagi. Väga bro, tänud peitjale!
Leidmisele eelnes tohutul hulgal puude, kivide ja torude poleerimist. :) Aitäh!
Tõesti huvitav teostus. Natuke mõtlemist ikka võttis. Peidukat märkasin esimese asjana, aga peidukaks tunnistamine võttis natuke rohkem aega.
Mina otsisin aaret, lapsed maasikaid. Lapsed leidsid aarde ja tänutäheks korjasin mõlemale peotäie maasikaid.
Hea lihtne mõistatus georattapäeva. :) Omamoodi logiraamat.
Kolmas geo-rattapäev. Ega jalad ja tagumik enam eriti ratast näha ei tahtnud, ei suutnud ma ka lihtsalt istuma jääda. Selle aarde osas olin kodus teinud mingit kodutööd ja saanud ka mingi koordinaadi. Kuna minu tee viis mälestusmärgist mööda, otsustasin oma arvutused üle kontrollida. Oligi kasu, sain õigemad koordinaadid. Läksin kohale, otsisin nulli. Ja siis märkasin, väga lahe. Tänan peitjat nii laheda konteineri näitamise eest.
Esimese korraga vedas rehnut alt. Teise korraga sai õigeks. Natuke otsimist ja sai leitud. Ootamatu aare aga logi sai kirja. Tänud peitjale.
Lõunasöögi vahele üks mõnus kiire nuputamine. Huvitav koht, hea et mätas täna kuiv oli.
Esimesel külastusel sain lõpu koordinaadid kätte, aga seal oli hämming. Mõtlesin siis kodus asja üle natuke ja tulin teisele katsele, seekord läks juba kõik ladusalt. Tänud peitjale!
Väike sutsakas enne trenni minekut. Loodetavasti said mu varasejalad piisavalt loetavad. Aitäh
Muidugi tegin ma sama vea, mis mõni eelnevgi külastaja. 44 jätsin 45-ks muutmata! Grrr... Õnneks vales kohas kaua ei jõudnud otsida, kui asjast aru sain. Asi tundus tegelikult kohe kahtlane. Õiges kohas muidugi ei olnud probleeme. Kiire leid. Alati on lihtsam aaret leida seal, kus see ikka olemas on. :D Jätsin aardesse natuke suuremat nänni. Mõned tosinad kondekaid, mõned lendavad kassid, mõned FTF-id jne. :D
Mul näitas lõpu koordinaati millegipärast nii mööda, et asja otsimise peale kulus pea 20 minutit. Kui lõpuks logiraamatu kätte sain siis avastasin, et kaasavõetud pliiatsiga ei saa kohe mitte sellisesse märga raamatusse midagi kirjutada. Õnneks oli autost ka parem võtta ja sain oma kraakajalad lehele soditud.
Sellist tüüpi mõistatused mulle täitsa meeldivad. Aitäh!
Tegin hea ilma puhul ühe rattatiiru. Numbrid olin varem võtnud, aga siis ei olnud aega lõppu minna. Täna läksin lõppu, leidsin ja logisin. Uni tuli peale. Aitäh!
Täna oli põnevate lahenduste päev. Eile vaatasin numbreid kui aardeid taga ajasin, täna siis tulin leitud asukohast aaret otsima. Korraks ikka võttis kukalt sügama, aga ükshetk märkasin. Siis tuli ka üllatus, et mul ei olnud kirjutusvahendit kaasas. Meenus, et kollaste toruse aardes oli mitu kirjutusvahendit, seega käisin ja laenasin korraks sealt. Sain logi kirja.
Leidmine oli siin lihtsam kui logimine. Tänud huvitava elamuse eest.
Peale tööd oli vaja vähemalt üks aare noppida ja see siin sobis selleks ideaalselt. Tänan.
Siit on au peaaegu igapäev mööda sõita ja täna tekkis millegipärast tunne, et nüüd keeran korra ka sisse ja teen selle aarde ära. Ja tegingi ära ja ei saagi aru miks varem ei teinud. Igatahes jah üsna uudne lähenemine. Nüüd ka selline variant nähtud. Tänud peitjale.
Kõigepealt tuli leida oma puutumatust geotagavarast piliiats ja siis ka teritaja. Arvutused tehtud sõitsin rattaga mööda kolmest diivanist. Lõpus olin ikka tükk aega mõnusalt geopime enne kui minu jaoks uudne lahendus sllma jäi. Tänud lihtsa mõistatuse ja omapärase lõpu eest.
Vist eelmisel õhtul otsisin just lähikonnast laheda teostusega aardeid ja see jäi silma. Nüüd linna suundudes pakkus Kaupo välja, et "Liisil on siinkandis üks uuemapoolne huvitav aare..." No selge, muidugi lähme ja vaatame.
...lõpu umbkaudne asukoht oli looduses väga selgelt määratletav, aga aarde täpse asukohaga tekkis raskusi. Võtsin poleerimise üsna põhjalikult ette ja leidsin isegi mingid numbrid, mille peale pidin uurima, ega tegu üldse multikaga pole. Kaupo vastuse hääletoonist tundus, et ega ta vist kaua enam seda jama ei kannata. Eks siis leidsin asja üles.
Omapärane tõesti. Loodan siiski, et see uut trendi ei loo. Aitäh igatahes, vahel tulebki karbist väljapoole mõelda.
Info oli ammugi olemas, aga vahepeal oli mul pikk geopaus. Õhtul käisime koeraga metsas ja otsustasin ära logida. Alguses oli mets täiesti tühi, aga nagu tahtsin logida, nii hakkas rahvast voorima. Enamus läksid või sõitsid mööda, kuid kaks seenelist leidsid just sealt hulga seeni. Istusin maas ja korjasin koera kasukast igasugu metsaprahti välja, õnneks täiesti normaalne tegevus. Omapärane mikro oli, geomaailm on ikka vahvasti mitmekesine. Tänan!
Panen siis täna kirja kaks ühes. Esimest septembrit tuleb kuidagi ju tähistada ja kõige parem viis on selleks mõne kodu lähedase aarde otsimine. Nii ma siis rattaga kohale kimasin. Täna oli siin kohal üks vanaema kahe pisikese lapselapsega. Ma ei lasknud end segada. Poleerisin igalt poolt, aga tulemuseks oli ümmargune null. Möödus mingi pool tundi ja metsas marjadega maiustanud vanaema läks lastelastega minema. Nüüd võtsin ette nende endise asukoha ja oma üllatuseks leidsin maast Jaguari auto. Kuna olin kõik kohad läbi käinud ja mul hakkas kopp ette tulema, otsustasin, kõrvad lonti lasta ja saba jalgevahele tõmmata ning oma kaotust tunnistada ja jalga lasta. Kuna kaugelt oli kuulda, et üks põnn pistis karjuma siisi rallisin neile järele ja pakkusin neile autot. Tuli välja et üks poiss oli otsaesisega maad kündnud ja auto tulek võttis kohe valu ära. Üks heategu päevas tehtud. Läksin nüüd ühte teist aaret korjama ja tagasi tulles ei andnud süda rahu ja tulin uuesti siia tagasi. Teel siia kohtasin tõelist aarde otsijat, kellel oli käes piiksuv sau. Ei tea kas sellise sauaga ringi vehkimine on ka seaduslik. Ma ei hakanud selle küsimusega seal pead vaevama ja kimasin oma aaret otsima. Natuke veel luusimsist ja .... Vau see on täitsa äge aare . Tänud Liisile lahe teostus.
Väike geopäev oli võrdlemisi edukas olnud ja miks mitte hea edulooga proovida peavalu tekitanud aardega saada tordi peale ka uhke tulipunane kirss. Arvutustega olin vahepeal jõudnud ühelepoole ja kindel null oli määratud. Auto parkisin sel korral kohe julgelt nullist eemale, et äkki oli eelmisel korral kusagil auto all mingi salakaval peidukas. Otsisin jälle toru juurest, metsast ja nüüd ka autoteelt. 15 minutiga leidsin vaid ühe mao. Jooksin nagu väike plika metsast välja pärast seda. Mustika isu läks samuti ära, kuigi neid ei paistnudki enam. Vahepeal käis ka üks mees muret tundmas, et ega mu autol midagi viga pole. Ju siis oli mul niivõrd mõtlik ja kurb nägu peas sellest raskest otsingust. Loobuda ka ei olnud veel plaani. Mõtlesin mismoodi peidaks üks sakslane aarde aga ei suutnud välja mõelda. Olen ebapädev Saksamaa linnaaarete teemal. See tulemust ei andnud ja läksin autosse logisid lugema. Analüüsisin kõik logid ükshaaval sügava mõttega läbi. Kokkuvõtteks võib öelda, et päris mitu logi annavad väga selge vihje kus aare on. Mul eelmise mitteleiu korral oli alguses isegi õige mõte aga ei saanud kätte ja unustasin selle ka ära miskipärast. Omamoodi lahe teostus tõesti, mulle meeldis, aitäh!
Pärast loogilisi aardeid tulime Männikule ujuma (vesi olevat palju soojem olnud kui Päris ääre peal) ning burksi sööma. Siis saatsime sõbrad koju ning kuna ilm oli soe nagu mõnel Vahemereäärsel maal, otsisime veel paar aaret. Kuniks mina nullist otsisin, leidis karuonu aarde. :) Mõtlesin veel, et mis on Hamburgi linnaaardel ja sellel siin ühist? Oli küll. Aitäh!
Seda aaret ajendas mind otsima Karl'i logi mustikatest, sest sel suvel pole need marjad eriti mu teele jäänud. No ja arvutada oskan ma ju sama "hästi" :D Saanud Karl'ilt vihje, et kui eesmärk mustikates peitub, oleks mõistlik kiirustada - muidu varisevad maha. Seega oli laupäevaseks jalutamiseks sihtpunkt olemas (lisaks ka Kurna oja). Arvutused tegin eelnevalt tööl.
Ega ei teagi nüüd, kas olime õiges kohas.. Mustikaid oli külluslikult, aaret ei leidnud, kuigi otsisime mingi pool tundi kindlasti.
Aitäh Liis'ile peitmise eest ja suur tänu Karl'ile mitte leidmise logi eest ;)
Kodus paistis see eriti lihtne olevat, tegelikkuses sai see olema aga täielik pudru ja kapsad koos hunniku õnnetusega. Algus oli lihtne, tutvusin mälestusmärgiga, leidsin arvud ja tegin arvutused. Koordinaadid näitasid täiesti usutavasse kohta. Sõitsin kohale ja otsisin ning otsisin. Jälgi oli, peidukaid oli aga aaret mitte. Vahepeal lugesin logisid ja isegi logide järgi paistis õige koht olevat kuniks jõudsin puutetundliku logini. Varemgi nii juhtunud, et arvutan õigesti aga ette antud koordinaadis on üks number teisiti ja siis otsi valest kohast nagu pooletoobine. Kuna surnuaia ääres aaret ilmselgelt ei olnud, siis edasi suundusin õigesse kohta.
Uues nullis otsisin ja otsisin aga leidsin vaid mustikaid, mis pidevalt kiskusid mind õigest kohast sügavamale metsa, sest seal paistsid suuremad marjad. Aaret proovisin ka otsida aga ei leidnud. Nüüd ajasid segadusse "lahe_teostus" ja "soovitan" siltide omapära. Miks keegi ei soovita kui teostus kõigile meeldib. Hakkasin üle mõtlema x-teooriatega. Lõpuks hakkasin katlema ka enda koordinaadis ja tegin uued arvutused, sain hoopis kolmandasse kohta. Otsisin seal ja jälle segasid mustikad ja kahtlesin pika ebaedu järel koordinaadi õigsuses. Uuel arvutusel jõudsin juba neljandasse kohta. Seejärel tundsin, et olen peast juba täitsa sooda ja ei jaga enam midagi. Esimesest punktist saadud arvud olid peas juba ka täitsa teistsuguseks muutunud. Leidsin, et targem on teine kord värske peaga uuele katsele tulla.
Kratsisime sõbrantsiga kukalt, otsisime ja otsisime ning lõpuks leidsime :)
Pärast mitteleidu kodus logisid lugedes tekkis mõte, mis tüüpi aardega võib olla. Kohale jõudes vaatasin alguses valesse kohta, aga siiski olid kulunud 3 minutit vaid murdosa sellest, mis seal ma möödunud korral veetsin :) Siis oli küll kahju geokontrolli puudumise üle. Aga tegelikult on neis arvutustes vea tegemise tõenäosus nullilähedane :) Aitäh!
Täpselt 2a tagasi leidsin esimese aarde, sellepärast saigi täna aardeid otsima mindud. Siin sa Priit muiata ja vaadata, kuidas meie Annabeliga aaret otsisime. Läks natuke aega enne kui pointile pihta saime. Aitäh peitjale.
Seekord läks peale mingil arusaamtul teel saabunud vihjet kiiresti. Tõesti, ka nii on ju võimalik peita :) Tänud!
Mõistatuse lahendasime meiegi autos. Edasi sõime esmalt maasikaid ja siis asusime aaret otsima. Peale mitteleidu kontrollisin arvutusi ja kahel korral selgus, et olin nii lihtsate tehete puhul vead sisse jätnud. Kui peale tunnist otsimist ikka ei õnnestunud aaret leida ja maasikad juba otsa hakkasid lõppema, siis küsisin lisavihjet. Nüüd avanesid ka meie silmad ja leidsime tõepoolest ühe ennenägematu aardekasti.
Enne õiges kohas teelt ära keeramist nägin mugu tulemas ja jälgedes segamiseks hüppasin teisele poole teed metsa kust leidsin eest nii maasikaid kui mustikaid - mmmm.. :) Kui plats puhas siis läks otsimiseks. Ligi pool tundi katsusin seal erinevaid asju ja lugesin logisid. Minu telefon näitas nimelt mõned meetrid eemale. Lõpuks kui asi hakkas lootusetuna näima märkasin midagi mida oleks võinud palju varem näha ja kirjutasin oma nime kah teiste kõrvale. Sellist lahendust polnud minu prill varem näinud - tänud!
Alguses ei tulnud autostki välja ja arvutasin mina. Kohale jõudes lasin targemal kohe uuesti arvutada, sest selles kohas polnud miskit ja minu arvutusmeetoditega võib igakord erineva tulemuse saada. Keskendusin parem metsmaasikatele ja neid jagus, suur aitäh!
Siis selgus, et minu mate täitsa 5 aga no pole kohtagi kuhu aaret toppida. Lõpuks oli küll ja ai, kui kaval Sa Liis jälle olid!
Alguses läks kiiresti, lõpus ei leidnud esimese hooga midagi. Kontrollisin ka arvutused üle, aga ei midagi. Lugesin logisid, otsisin veel ja siis ta lõpuks silma jäi. Huvitav lahendus. Aitäh peitjale.
Tuiasime nullis ringi ja otsisime aaret kuni saabus mingi maastur ning tulijad asusid hoogsalt samuti aaret otsima. Otsustasime selleks korraks taanduda.
Mõistatust proovisin kõigepealt arvuti taga lahendada, aga kahjuks (või tegelt õnneks) jäin hätta.
Juba pikemat aega oleme noorgeopeituriga plaaninud ratastega Ülemiste järve taguse roheliseks värvida. Nüüd oli kätte jõudnud see õige päev. Ilm ei ei paistnud küll seda eriti soosivat (sadas nõrka vihma), kuid midagi hullu ka polnud. Nullis tegime arvutused (igaks-juhuks mitu korda) ja siis asusime teele. Mõne hetke pärast olime kohal ja kuna null oli veidra koha peal, siis võtsime ikka päris laia perimeetri. Läbi sai vaadatud kõik puutüved, oksad, kännud, torude toed jne. Aga aaret netu! Siis hakkas noorgeopeitur mulle logisid ette lugema. Ise käisin lahtiste silmadega ringi. Ühel hetkel hakkas mulle tunduma, et olen asjale pihta saanud. Samal ajal nägin ka ilmselgeid tunnuseid. Heitsin siis pilgu peale: missugune super laheda teostusega logiraamat! Suurest imestusest oleks pea et pikali kukkunud. Kutsusin siis noorgeopeituri ka seda ilmaimet vaatama, tema oli ka see, kes logi kirja pani.
Ei noh, täitsa pull värk! Me täname!
Meil läks täna halvasti. Kui meie objektile jõudsime, seisis seal lähedal üks valge Jeep, mille aknad olid väga udused. Nüüd jäi ainult oletada, millega seal tegeleti või ei tegeletud. Ei hakanud selle peale ka mängima, et äkki nad ikka läbi uduste klaaside ei näe meie tegevust.
Peale nõutukstegvat mitteleidmist hakkasin ma kahtlustama lõpplahendust, aga polnud piisavalt järjekindel teooria kontrollimisel. Mina olen sellist peidukat kohanud Hamburgis, tore et nüüd ka siin selline on.
Koordinaatide tuvastamine aega ei võtnud aga logiraamatu leidmisega läks suts aega... :)
Täname!
Arvutamisega tulin kenasti toime. Aardeotsinguga ka. Siin pole ööselgi rahulik. Õõtsuvaid autosid oli nullist kahes suunas. Õnneks piisavas kauguses, nii et otsimist nad ei seganud. Aitäh! Vahva idee.
Mälestuskivi teadsin peast, nii et arvutused sai juba kodus tehtud. Pärast kollaseid torusid suundusin siis otse objektile. Vaevalt sain otsima hakatud, kui silmanurgast nägin ootamatult midagi väga suurt. Hmm, mõtlesin, see pidi ju mikro olema. Aga ega midagi, täitsa õige asi oli. Panin nime kirja ja sammusin autosse tagasi. Kuidagi ülikiirelt läks. Ma muidugi ei tea, kuidas seda nüüd öelda, aga logiraamatu esimene leht on juba täis. Eks kõrvale mahub ilmselt veel kirjutama, aga üldiselt oleks äge, kui see raamat veel pikem oleks. :) Nii, igaks juhuks. Kiputakse seal üsna laiutama. Tänud, täitsa äge tükk.
Arvutused tehtud siirdusin objektile aga otsida ei õnnestunud, krt teab mis võistlusrada siit mööda viis, äkki hakkas inimesi muudkui tulema, palju ja miks neid tuli ei teagi sest mina loobusin....
Siin aarde juures saime toreda kohtumise Jussikeste, Timixi ja Mikiga. Laur küll tegelikult juba siiapoole sõites pakkus, kus Liisi null olla võiks ja märkas selle lähedal ka tuttavaid geomobiile aga no telefoni sisestas ju keegi nulliks hoopis ühe vale surnuaiataguse ja kõigepealt sõitsime siis ikkagi telefoniekraanile kuvatava joone sabas seda üle vaatama :P. See tehtud, saime eelnevalt pakutud õigesse kohta ära minna, teha arvutused ning jalutada sinna, kus teised juba aaret otsisid. Kuna meist oli täpselt meie saabumise hetkel möödumas üks sõpruskond, kes jalutasid viit ühesugust Iiri setterit, kulus mul loomulikult jälle tähelepanu hoopis klõpsutamisele. Mistõttu hetkeks, kui ma lõpuks otsima asusin, oli Urvel juba peidukas leitud ja nimede kirja panemise asend sisse võetud ning mulle ei jäänud siis muud kui püüda leevendada logija olukorda ning tema pealt sääski eemale peletada... :D. Vinge teistmoodi lahendus aardel, aitäh Liisile sellega üllatamise eest. Ja selle eest ka, et aare meile siin tänase geokohtumise korraldas :). Sest lõpptulemusena päädis see sellega, et üks Madise mõistatus leidis pastakaga pihku arvutusi tehes jooksu pealt samuti oma otsa ning meie läksime seejärel koos Mihkli ja Taneliga veel täiesti plaanivälist neljandat oja leidma...
Nullis kohtusime Taneli ja Mihkliga, edasi jätkusid otsingud lõpp-punktis Mihkli valvsa ja pikkamööda kergelt kannatamatuks muutuva pilgus all – temal oli see ju leitud. Mõne aja pärast liitusid meiega Laur ja Maris ning siis selgus, et Urvel oli kõige teravam pilk (või lihtsalt rohkem õnne) ja edasi oli ainult kirjutamise vaev.
Täitsa minu maitse järgi mõistatus, ei pea midagi põhimõtteliselt tegema :D Nullis olid ees juba tuttavad autod ja lõpus tegutsesid tuttavad näod. Kahjuks ei saanud me isegi abiks olla kuna pikalt kestnud otsimine sai just meie kohale jõudes õnneliku lõpu. Huvitava lahendusega aare, polegi vist Harjumaal sellist mujal :P Tänud peitjale!
Parkisin ennast nulli ära ja hakkasin arvutama. Peagi saabusid Miki, Urve ja Hannes ning lõpp-aarde juures liitusid veel Laur ja Maris. Pärast omajagu pikka otsimist Urve leidis. Lahe teostus! Aitäh!
Kui meie nullist oma numbrid kätte saime ja edasi liikusime liikus edasi ka nähtamatu sõnum piirkonnas, doonorid saabusid :P. Sest kuidas muidu seletada olukorda kui uude nulli saabudes varjutas päikese tihe sääskedeparv ja meid asuti peenemaks imema. No ja imeda said nad mehiselt, sest nullist ei leidnud me peale tantsuplatsi midagi. Veidi eemal oli nii lootustandev koht aarde jaoks kuid kui sinna oma näpu pistsin, et uurida ...ei uurinud ma miskit, sest näpp tuli välgukiirelt sealt tagasi tõmmata , mind rünnati kõige alatumal moel ja mitte üksi. Sõrme tuli pärast tükk aega hoida, on ikka relvastus siin mõnel. Aga kui nulli ümbrus oli läbi vaadatud ja silmanägemine ka juba sääskede poolt ohtu sattus, kippusid silmamunadele juba maanduma, sest no otsides sai neid silmi punnitatud hoolega, tekkis mõte , et vaataks hoopis kaugemalt nullist ja no siis oli vaja vaid tummisemat pastakat, sest esimene keeldus nimesid lõpuni kirjutamast. Tänud!
Aare oli vaja lõunatunni sisse ära mahutada. Sõitsin bussiga nulli, selleks hetkeks oli mul aega 17min. Kiire arvutamine, seejärel lõppu. Täitsa nullis polnud miskit. Vaatasin ühelt poolt ja siis teiselt poolt ja siis jäi õige asi silma. Tänan - minuteid jäi veel 3 ülegi.
See läheb kirja esimese leiuna kus ma ise olin rohkem nagu ringivahtija rollis. Olin juba mõnda aega aardest paari meetri kaugusel ringi tuterdanud kui saabusid Carolys ja Mikk. Sel ajal kui ma panin mõttes kokku juba kontrollitud ning veel kontrollimata kohti, võeti aare juba naksti välja. Seega juhtusin lihtsalt olema õigel ajal õiges kohas.
Algusest saime kiirelt edasi liikuma, teises punktis kohtasime otsimisega tegelevat geopeiturit. Samal ajal kui ma alles koordinaate GPSi sisestasin, leidis Mikk aarde. Aitäh!
30km jalgratta tiiru kolmas aare. Väga huvitava teostusega aare. Vist kõige mugavam logimine mida teinud olen.
Täitsa omaette tase sellel aardel. Mulle sobis hästi. Tänud peitjale!
Eksamiteks õppimisest sai kõrini, sõitsime parem emaga aardejahile. Mõnus drive-in, aitäh!
Päris igavene see mälestus sedasi ei ole ... aga igatahes on idee hea ja huvitav. Kiidame :) Õnneks on ka sammalt piisavalt varutud , et logimine ikka mugav oleks :)
Ma arvan, et mingi 1,5 tundi läks vabalt seal lõpus ära. Lahe lahendus, tänan!
Et pikka päevavalgust ja kaunist ilma mitte niisama raisku lasta, sai tõõpäeva järgselt ette võetud 20 km jalgsitiir kahe uuema linna-aarde juurde. Jaa, enam ei ole kaart kaugeltki nii kollane nagu 2 aastat tagasi, mil ühe sarnase õhtuga rahulikult paarkümmend võis skoorida.
Mõistatus lahenes käigu pealt, lõpp-punktis olid asjad üsna vastupidi. Geps suunas kangekaelselt sinna, kus tegelikult mitte midagi leida ei saanud, ükskõik kui hoolega ma ka mikrot või isegi nanot tabada ei püüdnud. Umbes veerand tunni pärast lõpetasin enda nullis taidlemise ja läksin logisin lihtsalt ära :o) Ütleme nii, et 2 aasta taguse kogemusega oleksin siit esimesel katsel ilmselt mitteleiuga lahkunud.
Ka minu tähelepanu köitis FTF-logija PAALO eriline sissekanne :D Ja kui ma teda vähem teaks, siis vahest arvanuksin, et käekirja mõjutavaks teguriks oli ehk esmaleiuerutus või vapruse värinad ... Aga ei - see PAALO, keda mina tunnen, neid sündroome nii raskekujuliselt kohe kindlasti ei põe. Jätame täpsustamata, mis diagnoosini ma oma hüpoteetilis-deduktiivse meetodiga jõudsin ning piirdume vaid tõdemusega, et seegi oli absoluutselt vale :P
Nägime uut aaret ja läksime aga nulli. Tegime vajalikud arvutused ja läksime koordinaatide järgi uude kohta. Hakkame siis otsima ja vaatama. Kõik ütlevad, et pole varem midagi sellist näinud jne. Oleme omajagu juba otsinud, kui siis helistame omanikule, kes andis vihje ja kõik nagu klappis. Ei leia siiski. Helistame veel, siis öeldi juba ette ja me ikka ei leia. Oli tunne nagu mängiks esimest korda. Siis vaatasime koordinaadid üle ja ennäe imet... idapikkuse minut oli 44 asemel 45 näpuka tõttu ja me müttasime Liiva kalmistu aia ääres. Ühesõnaga tund aega läks suvalise aia poleerimiseks. Lõpuks saime ka õigesse kohta ja omanäoline oli tõesti. Aitäh :)
Tervisetiir metsarajal lõpetatud, läksime mälestusmärgi juurde. Lahutasime mis vaja ja varsti avastasime end taas kohast kus veidi aega tagasi olime mööda lipanud. Nüüd siis tegime peatuse ja panime nimed kirja. Uutmoodi logimine, tänud!
Üks tark mees on mulle mitu päeva rääkinud, et ma peaks ikka KOHE seal ära käima. Esiti mõtlesin, et täna otse töölt ja ringiga koju, aga Kuldar kardab ummikuid sama hullusti kui mõni usse ja noh ... hakka siis teist hirmutama nii koledasti. Õnneks õhtul liitusid meiega ka Kärt ja Karl ning seltsis oligi segasem. Auto parkisime mälestusmärgi lähedusse ning seda asja, mida tark mees peab silmas "tänapäeva hukas noorsoo asjana", läksime meie viisakalt jalgsi tegema. Sääsed natuke kiusasid, aga muidu oli täitsa hea teha.
Aitäh peitjale. Tore oli, teinekordki :)
Kõigepealt tegime väikse tervisejooksu ringi.Endalegi teadmata panime paari meetri kauguselt aardest uhkelt mööda :P
Siis käisime mälestuskiviga tutvumas,tegime rehkenduse ja terviserajale tagasi ! Aitäh!
Täiesti planeerimatu esmaleid ehk inglise keeles vist Unintended FTF e. UFTF kl 10:10.
Tegelikult sõitsin 0930ks Hiiule tööd tegema. Enne seda silmasin ka avaldatud aaret, aga no mis sa teed - kokkkulepitud asjad enne. Kui kohapeal selgus, et kliendi esindaja on vahepeal rattaga käeluu murdnud, leppisin uue aja kella 1430ks ning arvasin, et see peab olema selge märk, et tuleb kahe töö vahel ikka siin ära käia.
Parkisin nulli, tegin hõlpsad arvutused ja jalutasin palava ilmaga heledates linnariietes edasi. Vastu tuli üks maastur, milles olijaid ma ära ei tundnud, aga siiski tunnustavalt noogutasin :-) Oma saadud koordinaatidel otsisin nii kaua, et tegin igaks petteks uuesti arvutused, ikka õiged. Kui kõik käbid olid läbivaadatud, kahtlustasin GPSi puudumist. Õige vanakooli geopeitur ei sa ikka telefoni gepsu usaldada. Aga vahi värki, leidsin ikkagi miskit. Muhe lugu küll. Aitäh Liisule ka mikroaarde eest! B)
Mälestusmärki olen varemgi näinud, aga mitte ei suutnud meenutada, kellele ja mis siia kirjutatud on. Täna õnnestus tubli olla ja auto jäi koju, selle asemel võtsin hoopis jalgratta. Väliülesanne oli tõesti lihtne. Lõpus läks ikka veits aega, et nimi kirja saada - huvitav tükk. Ei tea, kas esmaleidja on oma kohast ärevuses olnud või olid sellel muud põhjused, igatahes korralikud varesejalad on raamatusse maalitud.:)
Teinekord tunned lausa puudust, et miks ei võiks kasutajanimi lihtsalt olla XXX. Elu oleks palju lihtsam.
Täna pole minu päev, pime nagu kana. Vahtisin ühest ja teisest kohast, aga ei näe. Õnneks Bruno ja Kaja tüdinesid mu saamatusest ja väike vihje muutis pimeda nägijaks :) aga pimedus on vist pärilik :P kui logima läksin, kõlas geopõnni hääl: emme, kus Sa oled?
Plaan oli tegelikult minna Lauri kollaseid torusi otsima, kuna Liisi uus aare jäi teele, siis tehti ka seal peatus. Kivilt sain vajalikud numbrid kätte ja hakkasin arvutama. Samal ajal sõitis Madis edasi. Kui olin koordinaadi kätte saanud ja telefoni sisestanud, siis näitas aardeni 1 meeter. :P Kohal enam nii lihtsalt ei läinud. Korralik pimedus tabas. Madistel sai lõpuks seal passimisest villand ja andsid vihje. Tänu sellele läks juba kiirelt.
Sellist asja ma polnud veel näinud. Lahe. :) Tänud peitjale!
Täitsa pael, tänapäeva noorsugu on ikka hukas mis hukas - sihuke koht leitakse endale püherdamiseks???? :D Tänud, on jah lahe sutsakas. P.S. lõpus ei hakanud tegutsemisjuhendit silma?
Hommikul oleks võimalus kiirreageerida olnud, aga ei tahtnud eban(m)or(m)aalne olla. Lootsin, et lõunaks on esikolmik logid kirja saanud ning saan jalutuskäigu teha. Lõuna paiku asusingi jalgsi teele. Kokku umbes 4 km sinna, aga millega ma ei arvestanud, oli lõõskav päike. Jalutasin elektriliini alust teed pidi, seega paistis päike otse lagipähe. Tagantjärgi mõtlen, et oleks saanud metsa vahele minna, aga kes see siis tol hetkel sellise asja peale tuleb. Mannaterad või?
Mälestuskivi oli tuttav varasemast ajast ning lõpu teada saamine läks valutult. Tundub, et Inga logi Mustamäe luuleridade juures, kus ta mainis, et "peitja, sunnik, kilu vist, koht - see nõuab punnimist", aitas. Nüüd on ka kilust suurematele ruumi jäetud piisavalt. Logimise lahendus oli välisriigist tuttav, Eestis pole ka mina sellist asja varem kohanud.
Kokkuvõttes oli mõnus lõunane sutsakas. Aitäh!
Aaret märkasin pool tundi peale avaldumist, aga siis polnud mul võimalik kohe lahendama minna. Mõistatus lahenes kahe minutiga. STF, mis oli isegi hea tulemus, arvestades et aare oli juba poolteist tundi avalik, sai kirja kell 10:38. Lõpus oli selline huvitav lahendus, mida ma varem pole näinud. Aitäh!