Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Maardu külje alla on tehtud ilus roheala kujukeste, purskkaevu ja mitmete lõkke- ja istumiskohtadega. Hea ajaviitmise võimalus neile, kelle elukohaga ei kaasne muruniitmise ja lumelükkamise rõõme :)
MUGUOHT!!!!!
NB! Koht on kohalike seas väga populaarne, eriti õhtuti ja nädalavahetustel, seega ettevaatust mugudega!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: piknikukoht (4), muguoht (2), lastesõbralik (2), lastekäruga_ligipääsetav (2), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6JFCA
Logiteadete statistika: 59 (90,8%) 6 5 0 1 1 0 Kokku: 72
Kas uus sild on valmis ning aarde annaks tagasi peita? GC lehel on aare arhiveeritud.
Silda enam pole. Hetkeseisuga tehakse nullis kuni 31.12.2016 kaevetöid.
Maardus käin küll aegajalt, aga otsimas pole millegi pärast käinud. Võib-olla sattun liiga valgel ajal. Sellist peidukat taas ei osanud oodata. Täitsa ilus koht, polnud sellest varem teadlik.
Joosep tahtis ikka kindlasti kultuurielamust ka saada, seega suundusime Maardu kesklinna. No aga kuidas otsida keerukaid muguaardeid? Võta üks tormihoiatusega hiline oktoobriõhtu ja mitte üks mugu ei köhi ka. Ei, valetan: üks kass uudistas pikalt, et mida me seal toimetame.
Aare ise oli pea kättesaamatusse kaugusse veerenud. Ühelt poolt poleks abivahendita kuidagi saanud, teiselt poolt sain kogu tahtejõudu appi võttes ja püksipõlvi ohverdades hakkama. Pärast panime natuke paremini kättesaadavasse kohta. Aga muidu kena ja viisakas koht, aitäh näitamast!
andis urgitseda, aga kåtte saime, õnge oleks vaja olnud. mugud varisesid usinalt!
Vähemalt kaks tundi olin unistanud söögist ja selle aarde nimi oli küll viimaseks piiriks - tuli siseneda Maardu jõledama urka uksest ja küsida ühed pelmeenid. Elu tuli tagasi, võimlemisharjutused tehtud ja kogu nahaalsust kokku võttes sai ka see aare logitud.
Aaret nägin kohe, aga mu käed ei ulatunud mitte kuidagi aardeni. Pidin lähedal olevast metsas endale abivahendi otsima.
Kõrvaloleva abivahendiga saime karbi päevavalgele tuua. Aitäh.
Seal lähedal asub mu tütre iga aastane jooksuvõistluse rada Ja täna käis siis mu tütar koeraga jalutamas ja vahepeal leidis logis ka aarde. Kuid kotti oli tal visatud ka kummikinnas millega aarde välja võttis sest uriini kaugeletungiv lõhn oli üsna rõve.
Ma isegi ei mäleta, mitmes kord siin juba olin olnud. Koht ju popp. Neljas kord kindlasti kui mitte rohkem. Ega seekordki erilisi lootusi ei hellitanud, oli ju ilusa ilmaga pühapäev. igaks juhuks sõitsin mööda ja vaatasin, et tühjus. Parkisin kähku ära vormistasin oma kohalkäigu kandega logiraamatus. Aitäh peitjale.
Kord juba lastega proovisin seda aaret logida, mis lõppes aga tuvide tagaajamisega, taustal Maxima ametliku turvafirma Walteri cheerleaderite punetavad lõustad. Vähemalt peiliti minu eest konteiner välja, oleks vaid käsi ulatunud. Kuna olen pikaajalise vaatluse tulemusel jõudnud järeldusele, et Lauril pole minu lastega sarnast nõrkust suleliste vastu, siis oli teda hea ja turvaline kaasa võtta, mis päädis ka leiuga. Ainult purskkaevu juures tabas teda äkiline diafragma kramp, mis viis õhu rütmilisele väljapaiskumisele kopsualveoolidest. Äkki peaks soovitama mõnda head arsti või midagi...
Siiani ei saa selle purskkaevu ja tiigi kombo osas naeru pidama. Tänan seda eestimaa külge tutvustamast.
Sel korral oli kõik vastupidi. Hommiku asemel õhtu. Koleda ilma asemel ilus päikesepaiste. Minu plaan proovida paar nädalat vähemalt 1 aare iga päev nõudis uut katset, sest antud aare oli mu asukohale lähim leidmata punkt. Kohale jõudes grillid käisid aga täpselt vastupidi eelmisele päevale oli silla juures rahulik. Või no pink oli hõivatud, kuid pingi peal oli parasjagu käimas sügav uni. Pingi ümber vedeles ka lisaks palju viinapudeleid, mis andis kinnitust, et uneleja nii pea ei ärka ja isegi kui silmist midagi näeb, siis ei adu miskit. Pidin vaid jälgima, et ühekski suunast kedagi ei tuleks ja krabasin aarde. Aitäh!
Eeldasin, et kuna vihma sajab, siis keegi ei grilli ega chilli. Esimesega panin täppi aga teisega puhta puusse. Piirkonnas oli küll ainult 2 mugu aga täpselt aardele lähima pingi peal istuti ja ei tehtud mahasadava vihma tõttu teist nägugi. Teadmata pikaks ajaks ootama jääda ei paistnud olevat mõistlik ja loobusin.
Vaatasin lõpuks ka need Maardu uuemad asjad üle. Koht oli üllatavalt kena, aga nagu selle kandi aaretele kombeks, haises ka see roppu moodi uriini järele. Aitäh!
Muruniitmise ja lumelükkamise vast ei ole mul midagi - no, kui neid igapäev ei pea tegema!
Koht oli ilus, läksime trepist ja kujutage ette, üks noormees pakkus lahkesti abi mu tsikli allavedamisel! See õnneks sama minimõõtu kui ma ise ja oli teine mul juba kaenlas aga järgmine kord lasen tal tõesti aidata, nii kena temast.
Peale logimist oli vaja meil veel rattaga sõita, pidin sööma, et oleks kaloreid, mida põletada, tänud kohta tutvustamast!
Leitud kiirelt aga kalamees ja rattur vestsid otse silla peal juttu...nii et tuli tubli 15 minutit oodata et nad lahkuks.
Grill jäi õhtusemaks teemaks, aga väike tšill koos kõrvalasuvast Maximast näppu haaratud jäätistega kuulus küll asja juurde. Õnneks olid peidiku lähedal sel hetkel peamiselt vanemaealised mugud, kes hõivatud omavahel või debiilmölafoniga lobisemisega, nii et saime rahulikult tiirutada ja jäätise limpsimise vahepeal ka peidikusse kiigata. Ühel hetkel hakkaski kaaslasele karp silma ja sai see vaikselt koti varjus kõrvale toimetatud. Võib-olla pole nii palju mänguasju täis karp seal hea mõte. Kui olime loginud ja karbikese peidikusse tagasi toimetanud, turnisid sealtsamast mööda väiksed umbkeelsed mugud. Kuna karp tahes tahtmata veidi välja paistma jääb ja kui mõni selline lapsmugu selle leiab, siis on siililegi selle, et minema ta selle sealt viib koos nänniga. Koht on muidu täitsa kenaks tehtud. Õhtul tulime siit uuesti läbi ja maitsesime kohaliku Armeenia grilli toodangu ära. Täitsa söödav ja sai ka näha kohalikke laupäevaõhtu meeleolus. Aitäh peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Katse 2. Uus karp koos kõige juurde kuuluvaga on algses peidukas. Käisin uuesti läbi kogu roheala ja kuna ühtegi paremat kohta silma ei hakanud, otsustasin veelkord proovida. Kui karbi 2 eluiga peaks õnnetul kombel jääma samuti kuuajaseks, siis mõtlen edasi.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Aare on tõesti jalutama läinud, nuputan veidi ja tegelen asjaga.
Enne selle aarde otsimist oli aeg kõik leitud taara ära viia ja omale jäätised muretseda. Eks see lõpupoint oli ka kogu päeva tuju üleval hoidnud. Teeääred said puhtamaks ja jäätised maitsesid hästi. Hästi aga ei läinud meil aardega. Seda seal lihtsalt polnud. Üks kõik kuipalju me seal kingapaelu ei sidunud, issi autovõtmeid ei otsinud. Koht oli ja jäi tühjaks. Võtsime ka kõne eel-leidjatele ja uurisime kust nad leidsid ja kuhu ikka tagasi panid. Saime kuulda ka miskist vanamehest kes oli tookord jälginud ning märkasime, et ka meid jälgiti erinevatelt kaugustelt. Erinevalt väljamaast aga see valvevanamees ei hõikunud midagi sakroovisja või kätkö kohta. Võibolla see koht seal on siiski paha. Koristatakse regulaarselt, arvestades ümbruskonnas elavaid lagastajaid ja korras olevat parki. Aga jäätised olid ikka head. Aitäh!
Võidupüha eelhommik väikelinnas, kus räige enamus räägib vene keeles. Budistliku rahuga istus pingil meesmugu ja mediteeris õlle kõrval. Järvekesel tegutses pardiemaseersant, kes teostas noortele tegutsemist veekogul. Nende tegevust jäädvustasid amatöörluurajad. Kena idülliline koht enne hilisemaid süngeid ja ebasõbralikke mägesid.
See koht oli tõesti positiivne üllatus ja aarde nimi on täpselt kümnesse. Aitäh.
Ma olen siiani Maardu suhtes ilmeselgelt liiga eelarvamuslik olnud ja seda mitte heas mõttes :) See koht oli tõeline pärl. Õhtune päike, purskkaev, puukujud jne. No ja siis mõned chillivad mitte kõige selgema silmavaatega kohalikud noored, aga nad möödusid kiirelt ja ei rikkunud miljööd. Õnneks grillijaid sel õhtusel tunnil ennast sisse seadnud ei olnud.
Nautisime, vahepeal logisime, ma tegin ka nännivahetust (V: kleepsud ja J: kaks karu). Lisaks mõned ilusad pildid ja tagasi koduteele.
Tasus külastamist, aitäh!
Kasutasime õhtuseks aardeleiuks ideaalset maskeeringut - jalutuskäigu himulist koera Jacki. Kui ühes kohas märk keelas koeraga jalutamist siis teise sissepääsu juures seda polnud. Aarde leidsime kiiresti. Aitäh! EVEJ
Istusime, nautisime ilma ja võtsime selle kattevarjus aarde välja. Tänud juhatamast!
Siin läks kiirelt. Platsil rahvast küll oli, aga kõik eemal ja logimist ei seganud. Aitäh!
Nädal tagasi oli ilm nii suvine, et rahvast kõik see ala täis. Oli üsna lootusetu seal hakata lootust hellitama, et logiks ära. Täna oli teine olukord, kuigi, ei saa öelda, et rahvast poleks. Oli, aga vähem ja eemal. Seega saime tegutseda, parte vaadata ning leida ja logida. Täname!
Vaatamata jõhkrale tuulele olid mõned mugud end läheduses istuma sättinud. Aga mitte nii lähedal, et me otsida ei saaks. Kiire logi ja rändasime edasi. Täitsa mõnus koht tsillimiseks, hea meelde jätta. Tänud!
Vaatasin, et väga hea ilm täna seda aaret otsida ja tõesti pettuma ei pidanud. Kedagi segamas polnud sai rahulikult toimetada. Hea chillimise paik küll Maardulastel. Tänud peitjale.
Maardusse pole väga ammu sattunud. Palju on muutunud ja seega oli ka huvitav. Aardeleid oli kiire, maskeeringut võiks rohkem olla. Aitäh!
Noored vilistasid Bemmiga kummi eemal parkimisplatsil ja meie logisime aarde.Peagi kostusid ka politsei sireenid ja oligi aeg meil kõigil lahkuda :) Aitäh-päris lahe koht chilli ja grillimiseks!
Seekord oli grill kinni, aga chill käis täie hooga. Õnneks olid neil omad tegemised ja otsimist ei seganud. Leitud!
Grillida polnud plaanis, et aga tsillida oleks võimalik, siis varustasime end kõigepealt veidi vahenditega. Leidmist ei seganud miski, seega logisime ja siis tsillisime, veidi.
Lähim pingike oli õnneks vaba, võisime rahulikult logida. Tänud peitjale.
Olin siit kunagi varem läbi jalutanud ja teadsin, mis niisuguse ilmaga ees ootab. Täpsemalt kes. Mugud muidugi. Sestap tegin algul vaid käigu pealt nullituvastuse koos tõenäolise peiduka registreerimisega tagasiteel. Kõige ebasobivama pingi peal võttis päikesevanne üks mutike, kelle eksitamiseks suundusin kiirtoitlustaja putka poole, mida varasemast justnagu ei mäletanudki. Rohkem moepärast kui asjapärast loomulikult. Silmanurgast märkasin, et mutike tõmbas lesta. Oh õnnistust, seda ei julgenud ju teps mitte lootagi! Keerasin kannapealt otsa ringi, registreerisin mugupilkude suunad, sobival hetkel haarasin karbi kätte ning istusin logimiseks äsja vabanenud pingile.
Nohistasin seal omaette seda va geopeiturite asja ajada kui radarile ilmus teistega võrreldes kahtlaselt vaoshoitult käituv perekond, kes pealegi omavahel kahtlaselt puhtas eesti keeles suhtles. Pereisa jäi kahtlaselt nulli läheduses seisma ning hakkas kahtlaselt paksu nutiseadet põrnitsema, mispeale mul süttis punane tuluke. Kui ta 10 sekundit hiljem pilgu täpselt õigesse kohta pööras (muide samuti "juhuslikul möödumisel", mis vaid geopeiturile arusaadav), siis süttis juba roheline tuluke. Andsin talle märku, et täitsa õige koht ja soovitasin logima tulla. See oli minu esimene kohtumine Ovega - vist ka esimene kord sedavõrd pikaajalise geokogemusega isikut nii lähedalt näha, ligi 15 aastat juba ikkagi - tehke järele!
Leppisime juba enne autos kokku, et see on Mammu leid. Kui kaks kolakat seal askeldavad, on asi kahtlane, aga kui üks pisike plikavidin, siis on ju kõik OK. Õnneks oli ilm ise täna chill, mistõttu grill oli hõre, no ja Mammul võttis aardeleid aega kah nii hetkekese. Ja kuni mina logisin, tegeles Mamm pardiga - tagantjäreletarkuses andsidki part ja aarde läheduses peesitav jänes päevale teema. Tänud, ja pikka iga sellele aardele!
Telefon juhatas Maardu kaudu maanteele ja kuna vihm oli vahepeal järgi jäänud siis pakkusin lastele lohutuseks seda aaret. Arvestades tänast ilma (külm, tugev tuul ja hoovihm) siis lootsin, et mugud on kodus aga võta näpust, eemal käis ikka mingi möll ja veits eemal mängivate laste eest üritasime oma tegevust varjata. Päris kena koht sinna tehtud, ma polnud ju Maardusse teab mitu aastat sattunud.
Kui kohale jõudsime käis kiige juures chill täie hooga, grillijaid tänase tuulisevõitu ilmaga just näha ei olnud. Aarde juures saime aga karbi otse Tunk-i käest, kes oli just logimise lõpetanud. Ajasime veidi juttu, lapsed vahetasid mänguasju ja edasi jätkasime juba Maardu ranna suunas.
Vaevalt jõudsime nulli, kui Andreas tähendas, et ta näeb karpi. Siis läks Aigar samasse kohta seisma ja teatas, et ta näeb ka. Kuna mina ei näinud midagi, siis soovitasin neil see karp välja võtta. Nii oli juba täitsa mõnus aaret otsida, kui teised töö ära teevad.
Tänud, Maardu on väga ilusaks tehtud.
Õigem oleks öelda ei tekkinud võimalust leida. Ilus ilm oli toonud põliselanikud nautima pargi võlusid ja nii pidime meie tühjade kättega seekord lahkuma. Randa otsustasime ka minna teisel ajal ega sealgi ilmselt poleks võimalust olnud.
Maardu suudab mind alati üllatada. Aitäh, vahel ka positiivselt :)
Chillijaid ega grillijaid täna ei paistnud. Vaid kolm parti paterdasid ringi. Kiire leid, aitäh!
Koos Kaljukitse aarde otsimisega leidsime ka mõned Maardu aarded. Ja siin saime juba eelmise aarde juures kohatud geopeituritele mõned lausejupid lausuda. Veel me ei tea kumb on Karl? Aga küll me selle ka teada saame. Täname peitjat! Väga chill koht.
Vahepeal käisin peitja juures kohvil, pläkutasime paar tundi ning siis tegin veel paar aardeleidu enne kojuminekut.
Kõhud olid geotuuritamisest juba nii tühjad, et kohe kiskus tšillima ja grillima. Kui me veel - kirjeldust muidugi lugemata - nägime, et seal ongi korralik söögikoht, hakkasime seda kohe sihtotstarbekalt kasutama. Isegi grill-liha oodates ei käinud aarde manu ära, vaid sõime kõik viimse raasuni ära (isegi nüüd logides läheb kõht selle peale tühjaks..). Vaatlesime andekat mobiilset purskkaevu ja kohalikke mugusid, kes suure telgi, mussotšiku ja mängudega terve famiiliaga ilma nautima olid tulnud.
Kui kõht punnis ja geomeel taas hea, läksime aaret nillima. Võimalik peidukas tuvastatud, mõtlesime, kas saame kätte ka, sest inimesi istus igal pool. Õnneks oli meid mitu ja kui ühelt poolt aare silmatud, jäi üle vaid teiselt poolt välja võtta. Üksi olek siin täna jännis olnud.
Aitäh viisakalt vormistatud aarde ja hea söömaaja eest! EVEJ.
Enne otsimist sõime kõhud täis ja värskendasime end jookidega. Pärast seda sai aare ka üles otsitud. Õnneks neljakesi seal väga keeruline see ei olnud ja läheduses istuvad tegelased olid rohkem pühendunud oma pudelitesse. Koht on ju täitsa mõnus, mida aare võiks tutvustada. Peidukas aga pole just kõige parem. Ei usu, et see sinna kauaks püsima jääb. Lapsi mängib palju seal ja varsti see karp ka mänguasjaks saab. Tänud siiski juhatamast!
Siku/Margoti peidetud aarete eriturnee, leid 7/12. Chilli nägime siin igasugust, väga lahe igatahes oli puhkavaid inimesi jälgida, kuni grillis oma toite ootasime. Nii näiteks istus meie kõrvallauas vene keelt rääkiv vanapaar, papptaldrikul praed mõnusalt ees ja pudel konjakit selle kõrvale tõstetud ning tundus et aega neil on lõpmatuseni. Või teine laudkond, mis jäi meie selja taha ning kelleks oli umbes 8-pealine punt tumedaverelisi isasid koos poegadega poistest ühe sünnipäeva tähistamas ja see nägi väga ühe tõelise Armeenia peo moodi välja – laual oli hiiglaslik arbuus, suurtes topsides lihakastmed, vaagnad köögiviljadega, naeru täis melu… Ka park oli päikesenautijaid täis, üks suurem seltskond nt lisandus juba olemasolevatele salkkondadele suure katusealuse ja gaasiballooniga grilliga sinna aega veetma. Ja no mida parki, jõekääru oli lausa purskkaev pandud vett õhku viskama... :D. Aaret ise pelgasime alguses – tundus et jääb leidmata kogu selle rahvamassi silme all, aga neljakesi on tegelikult täitsa teostatav sellistes kohtades mugud ära petta :). Paavo kaevas karbi välja, meie ülejäänud siis chillisime tema ümber seni… Väga mõnus käik tuli sellest, ammu pole sattunud mõnda Armeenia šašlõtsnajasse ning Maardus sai sellega kaasneva fiilingu ka üliehedal kujul kätte :). Nii et kõik timm, kes pole käinud, minge samuti Maardut vaatama :). Ja kui võimalik, siis ikka sõpradega – nii sulandute kõige paremini seltskonda :).
Jalutasime ja jõudsime järeldusele, et aardel tõesti õige nimi. Ei leidunud suunda, kus keegi grillimise ja chillimisega ei tegelenud. Kuna me kuidagi grillijate hulka ei suutnud sulanduda, siis piilusime potentsiaalset peidukat vaid suhteliselt kaugelt. Tagasi peab tulema nii halva ilmaga, et ise ka välja ei taha minna.
Täna läksid mul logiraamatutesse valed kuupäevad, ei mäleta mina kevadel õigeid päevi! See leid tuli kergelt, kätte saamine oli keerulisem, sest kiik oli lapsi täis, aga istusin siis veidi niisama enne ja pärast leidu seal. Loodetavasti ei tekitanud kahtlusi.
Ilus koht maardulastel. Chillisime siis ka kohalike joodikute vaateväljas- tegime vastu päikest pilti, sidusime tossupaelu, seisime, istusime, näppisime telefoni, sidusime veel tossupaelu... Tänud juhatamast!
Reigo tuvastas aarde asukoha kohe. Õnneks polnud ka väga palju rahvast liikvel, nii et saime karbi probleemideta kätte. Tänud peitjale.
Muuga-Maardu karbisaju likvideerimine. Siin oli oht kõige suurem, et ei saa mugude tõttu leitud, kuid õnneks olid kõik piisavalt eemal ja kahekesi oli tulemuseni jõudmine hõlpsam ka. Õige nurga alt vaadates karbi serv paistis ja saime kiirelt tehtud. Uhh, selleks korraks kõik, grilli lõhn ajas sööma...
Teepealt leidsime Herki ja Sigridi kaasa ja aare tuli kiiresti peidust välja
Auto jätsin Maxima ette parklasse ja sealt siis liikusin aarde poole. Kiige juures imesid paar mugu õlut, kuid neil oli väga palju muudki teha, kui vahtida, kuhu ma lähen. Karbile sain kohe näpud taha ja kui logi kirjutasin, ilmus tiigiäärde üks eideke kahe ämbriga. Minu vastu ta huvi ei tundnud ja sain topsiku muretult tagasi sokutada. Vahtisin veel veidi ilusas paigas ringi ja tulin tulema. Tänud siia juhatamast!
Mugud kiikusid ja lärmasid. Õnneks väga lähedal kedagi ei olnud. Kolmapäeva õhtul kell 11 oli seal ikka päris kõva pralle. Tänud kutsumast.
Kell 20:20, päike paistab, 21 kraadi sooja, õhk liigub mõõdukalt, mõned üksikud sääsed ja tuikuvad parmud, lähedal olevas kaupluses õlle müük veel käib. Järeldus: MUGUD.
Peale ebaõnnestunud katset logisime teise aarde ära ja tulime paremate plaanidega (ja jäätistega) tagasi. Nautisime ilusat ilma ja katsetasime erinevaid plaane. Lõpuks läksid suuremad ära, väiksed poisid möllasid seal omavahel ja ei pannud midagi tähele. Ootasime ära möödujavaba hetke, usaldasin oma jäätise Madise kätte ja sukeldusin aarde järgi. Logimiseks ajaks polnud mu jäätisest enam eriti midagi järel, aga vähemalt logi saime kirja. Aitäh, ilus koht!
Esimene katse ebaõnnestus. Rahvast liiga palju voorimas ja aarde tervise huvides läksime minema. Käisime Maardu rannas, ostsime jätsa ning nautisime ilma. Passisime mõnda aega aarde läheduses ning tegime silmadega aarde asukoha selgeks. Mingi hetk tekkis sobiv auk ning Liis haaras karbi. Panime logi kirja ning sokutasime karbi tagasi. FTF kell 18:05, aitäh!
Nullis askeldasid 3-4 hilispuberteeti, togisid üksteist rehadega ja sinna vahele traalisid tiigist vetikaid. Kuna see on etteennustamatu ajalise ulatusega protsess, siis kauaks jälgima ei jäänud, kell alles poisike ja hulk tiiki veel pügamata. Loodame, et nad karpi välja ei püüdnud. Koht jälle rabas, purtskaevud ja puha. Mõni varahommik tagasi.