Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Muuga sadama taga on üks väike, ent kohalike seas populaarne liivarand. Hoolimata tööstuslikust asukohast võib luikede kohalolust järeldada suhteliselt puhast vett.
NB! Suvel on koht väga populaarne, seega on ka muguoht!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ujumiskoht (3), ilus_vaade (2), mahajäetud_ehitis (2), drive-in (1), telkimiskoht (1), piknikukoht (1), muguoht (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), kalastuskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6JFCE
Logiteadete statistika: 84 (90,3%) 9 8 1 2 0 0 Kokku: 104
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2021.
Jäime samamoodi tühjade kätega, vahtisime kaugemal ka ringi, et ehk geps paneb segast. Aga ei miskit...
Pikalt ei otsinud, sest GC viimase aja leiustatistika räägib enda eest, kuid ka selle aja sees ei õnnestunud midagi leida.
Mis ikka targemat teha kui tööd ei viitsi teha. Tuhlasin ringi, tuvastasin isegi ilmselt vôimaliku peidukoha,aga aaret ei kusagil. Natuke selline mulje jài et tormid ja meri on selle omastanud.
Vajab uut logiraamatut, algne on ligamärg-libe, kaheldav, kas kannatab kuivatamist-triikimist.
Mõni inimene jalutas, luiged ujusid. Logiraamat vajab väljavahetamist, kasutusel kuiv, kuid inetu logileht. Hooldusteate olemasolul oleks osanud mõne raamatu kaasa võtta.
Sai täna siia kogemata ära eksitud. Mõtlesime, et tutvustame poisile, mis on rand. Aha aha see ongi rand. Kui juba selisesse nukatagusesse ära eksib, siis tuleb ka aare ära korjata. Rahvast oli, aga need õnneks ei seganud otsimist. Tänud peitjale.
Käisin selle kandiga tutvumas juba läinud suvel, aga siis polnud mu vaim valmis aarde otsimiseks. Täna oli vaim valmis, võtsin ratta ja väntasin sinna pärapõrgusse taas kohale. Pikk ja igav tee ning nagu ikka - minnes tuul tagant ja tagasiteel vastu. Aga vaev tasus ära - heas seisundis karp ilmutas end pärast mõningast nuuskimist. Aitäh peitjale!
Puhus külm tuul ja erilist mõnu ranna nautimisest ei olnud. Õnneks leidis Mart karbi kohe, kui kohale jõudsime. Tänud
Uus ja huvitav koht lisaks aardele leitud. Natuke kivide uurimis ja aare käes :)
Meri nagu meri ikka, mõned luiged, mõned pardid, mõned sõtkad. Ja siis läks huvitavaks. Märkasime kaugemal madalal mere kohal merikotkast lendamas. Täpsemal uurimisel selgus et ta veab mingit lindu, tundus et kajakat, küüniste küljes kaasa. Saatjateks paar varest. Kas ehmatasid kotkast lendu tõusnud sõtkad ja kosklad või midagi muud aga äkki kukkus tema saak merre. Kotkas maandus kivile, varesed asusid koheselt vees siplevat pääsenud lindu ründama. Me ei jäänud ootama kuidas lugu lõpeb. Teadagi …
Aarde leidsime ka. Aitäh!
Ilm on kenasti kuivemaks tõmbunud ja mere ääres on alati hea hingata. Nulli jõudes tuli leid kiirelt ja tagasi jalutamine kerge taganttuule ja paari luigepaariga möödus eriti kiirelt. Tänan.
Olles elanud suure osa oma elust Võsu mere ääres, ei tundunud sõnad rand, liivarand ning suvituskoht kuidagi antud koha kohta käivat. Maitsed ja võimalused on aga erinevad. Aarde leidsime ning sellega oli kõik korras. Puhta vee olemasolust aimu andvaid luiki pildistasime samuti.
Ilus vaade. Ja tänu mängule/jahile jõudsin sinna kanti esimest korda. Kuid ujuma sinna minna, ei kujuta küll ette. Tänx peitjale.
Tegin väikese päevase seikluse Maardu aarete vahel. Täitsa põnev koht. Algul ei leidnud midagi, ainult tühi rand. Veidi sügavamalt uurides ikkagi midagi leidsin. Parem olgu sügavamal, ei kao nii lihtsalt ära. Tänud peitjale.
Ikka ei olnud aaret kodus. Loogilise koha vaatasin isegi lambi ja kaameraga läbi. Lõpuks viskasin kõhuli, et no äkki ikka on kuskil kaugustes. Aga ei olnud :(
Noored venelased tegid drive-in merevaate romantikat, meie tegime samuti drive-in'i, kuid ilma aardeleiuta. Koht oli selge ja isegi must katkine kilekott vedeles seal....
No ma nägin küll, et viimased on mitteleiud, kuid oma silm on kuningas, eksole. Ei olnud.
Kuigi tee oli igav, oli koht OK. Jalutasime ja ronisime kividel. Millegipärast saatsid aga minu seadmed meid ujuma. Ju olen koos aparaatidega rooste läinud.
Karp katki ja vedeles leidmisel niisama kivide vahel maas. Karbi sisuks oli ainult GP juhend. Panime gripi sees paberilehe lisaks, et oleks kuhu logida ja pistsime karbi loogilisse kohta tagasi - et ei oleks päris niisama lageda taeva all. Aare vajab siiski omaniku poolset hooldust.
Pühapäeval tähistasime ilmselt viimast suvist ilma.
Paar päeva pole aardeid otsimas käinud ja juba annab tunda. Hiilisin siis tööle seekord vähe suurema ringiga. Päris treppi ei julgenud sõita seega auto jätsin randa. Õnneks rand oli inimtühi, vaid kari kormorane hoidis mu tegemistel silma peal. Nulli ligi jõudes takistas mu toiminguid telefoni kõne. Kuna gps oli hõivatud siis surkisin kõne ajal niisama siit-sealt. Õnneks koperdasin nii ka aarde otsa. Panin nime kirja ja sai rahuliku südamega tööle mindud. Karbi kaanel augud sees, muidu logiraamat korras. Tänud peitjale.
See oli täitsa omal kohal ja tuli kiiresti välja, tänud.
Teel aardeni nägime kahte laste u 10 aastaseid ratastega sõitmas, ühel vikat kaenlas. Veidi kummaline koht see Maardu. Aarde leidsime kiiresti.
Rand oli õnneks mõnusalt muguvaba ja sain seal rahulikult toimetada. Täitsa mõnus koht, tänud juhatamast.
Teel aarde juurde nägin väikest rästikut, polnudki varem nii väikest näinud. Aare ise leitud kiiresti.
Ilus ilm ja ema kaval plaan lapsed nutiseadmetest eemale meelitada (geopeituse veel üks suur boonus, mis pea alati toimib, erinevalt nt niisama matkale kutsumisest..)- plaanis Muuga-Maardu-Iru aarded. Maardu rand esimene ja siin läks kauem, mitte otsimise, vaid nautimise pärast. Külm ajas lõpuks ära. Täname siia peitmast!
Võtsin ette väikese uue aasta tuuri ja see aare sai esimeseks valitud. Mere ääres olid mõned kalurid, aga nad hoidsid õnneks aardest kaugemale. Aitäh!
Mõtlesime, et oktoobri lõpu esmaspäeva hilisõhtu võiks olla hea muguvaba aeg ranna-aarde otsimiseks. Mis oli esimene asi, millega rannateele keerates silmitsi seisime? Romantikute auto. Jätsime enda käru demonstratiivselt sinnasamma ja läksime mööda randa edasi. Ühel hetkel enam ei saanud, tuli ikka tee peale minna.
Mõtlesime, et aare võiks hoones olla, aga GPS ei tahtnud nõustuda. Kõndisin kaardi järgi enam vähem nulli ja uurisin heaga vihjet. Lugesin ette, panin lambi uuesti põlema ja avastasin, et olin sisuliselt aarde peal seisnud. Mõnus suur aare ja kenasti varjatud, aga talvel-varakevadel tuleb vist küll kirkaga läheneda. Ühtlasi tundub, et minu 1300. leid GP lehel. Juhhei, aitäh!
Õnneks polnd rannas kedagi segamas ja saime rahulikult nimed kirja panna.
Mugud seisid otse nulli juures ja kui üritasin siit-sealt aaret piiluda, hakati juba muret tundma, mida ma paterjala. No jäägu siis seekord. Rand on iseenesest tuttav tänu lähistel elavale ekskolleegile ja täna polnud siin isegi tavapäraseid kütusearoome.
Kuna oli Maardusse asja siis käisin ka siit läbi. Polnud varem siin käinudki, kuigi Maardut olen palju külastanud. Ilus koht, kuigi sadama tõttu see mind ujuma ei kutsu. Algul ei osanud kuskilt otsida, aga siis vaatasin vihjet ning mõne minuti pärast sai aare leitud.
Vaatasime sada aastat igale poole olime paasind pea tunni kui lõpuks läksime kuuri siise ja märkasime kohta kuhu aare võiks mahtuda ja seal see oligi surnud rästikut seal enam ei ole.
Rand tühi, vaid eemal mõned uudistajad jälgivad tormist merd. Aitäh.
Normaalsed lapsevanemad viisid sel ilusal päiksepaistelisel päeval oma lapsed loomaaeda. Mina viisin sadama taha nõukogude piirivalve silikaatkivist putkat jõllitama, mida korduvalt on põlema pistetud. Lapsed jäid rahule. Jälle kordaläinud päev.
Kuna chilli ja grilli juures ei läinud õnneks siis mõtlesin proovida vähemalt Maardu randa külastada. Vihmaga ükski normaalne inimene peesitada ei tohiks. Parklasse jõudes ühtegi autot ei olnud. Jalutama hakates aga nägin, et üks tegelane lükkab käekõrval ratast ja liigub täpselt minu sihtmärgi suunas. Kiire liikumiskiiruse arvestus andis märku, et jõuame täpselt samaaegselt kohale. Mõtlesin juba, et täitsa ebaloogiline ebaõnn. Õnneks läks tee üks hetk nii mudaseks, kust ainult geopeitur läheb vabatahtlikult läbi. See tähendas, et mugu pööras otsa ümber ja ma sain rahulikult üksi lõppu minna. Aitäh natukene teistsugust randa tutvustamast!
Siin olin ma lapsepõlves käinud, mittemidagi ei tulnud meelde. Vaade ilus, koht väärib aaret, tänud!
Surnud rästik kividel oli mugusid peletamas ja sai rahulikult logida. Võetud auto, jäetud münt.
Koht oli tuuline ja inimtühi, sai rahulikult otsida. Õnneks aare end liiga kaua ei peitnud ka. Aitäh peitjale.
Leitud. Leid tuli kähku...ujumis asju kaasas polnud ja aadama ülikonnaga ei kutsunud vihmane ilm ujuma !
Tänase geopäeva viimane aare, kuhu jõudsime just päikeseloojangu ajaks. Vaikne meri oli selle taustal lihtsalt imeline. Aarde juures tegi mugupaar autos romantikat, aga meie neid ei seganud ja nemad meid ka mitte. Pärast aarde tagasiasetamist sõitis kohale üksik vanem naisterahvas, vennasrahvaste keelne tümps üle maastiku kajamas. Ei tea, keda või mida tema sealt nii leida lootis. Igatahes oli ilus lõpetus õhtule ja peas hakkas kumisema ühe Marie Underi soneti algus: Ja ikka mäletan sind, Maardurand: mäe veerul, mere vastas väike maja, kõik aknad lahti öö- ja päevaaja, ning tuppa kostis nagu taevaand lõo lõõritus, - kuis mind vaimustand see väike väsimatu sillerdaja!
Ilm oli nii ilus, et lausa kutsus välja. Seekord võtsid lapsed oma vahetuskauba kotid kaasa, sest tõotas tulla hea kauplemispäev. Leitud 14:50 geopäeva teisena. Põnevasse paika juhatab see aare. Loodame ka, et ta ise tormidele vastu peab. Aitäh!
Asukoht taaskord väga hea. Täpselt selline, kuhu ilma geopeituseta kindlasti ei satuks. Aardele endale pikka iga. Aitäh.
Ka meile jäi silma avariikoht kahe pikali sõidetud valgustipostiga. Ka siis oli politsei kohapeal, huvitav kauaks need riismed keset kergliiklusteed jäävad. Rand oli ilus ja aardeni jalutades pidime neljajalgsega ületama vaid ühe poritakistuse. Aitäh! EVEJ
Keegi oli teel aardeni mitu tänavavalgustusposti maha sõitnud - politsei teostas oma toiminguid. Rannas chillis kaubik kahe samasoolisega, meid nad ei seganud, olid õige nurga all. Lahkudes tuli ringkäigule ka politseipatrull.
Leid tuli kiirelt. Nimed kirja, väike nännivahetus (V: rinnamärk, J: auto) ja seejärel jäi üle ainult vaadet nautida, no Levia panustas valdava osa ajast kõige huvitava jäädvustamisele (lisatud fotod on tema looming).
Loodame siis südamest, et aare püsib ja ka teistel on põhjust seda kohta külastama tulla, aitäh!
Jälle uus koht meie jaoks. Ei oskakski ilma aardeta siia tulla, tänud! :) Pikka iga aardele, esimeste sügistormidega peaks teda juba kontrollima....
Oh jah, see tuul... no see tuul tahtis pikali puhuda siin. Vaatasin lainetel kiikuvaid laevu ja tänasin vaid kõigevägevamat, et ma sain seista kindlal maapinnal. Aarde saime kiirelt leitud, tänu tuulele polnud segajaid ka ;). Tänud!
Ka siin oli ilm väga soosiv. Ujuma minna seekord ei soovinud. Nimi läks kiiresti kirja. Toredalt nodi täis aardekarp. Tänud peitjale.
800 aardeleid. Autoga ei hakanud täitsa lõpuni trügima, kuna ühed olid juba ette jõudnud. Nad lahkusid aga peatselt ning siis saigi rahulikult leida ja logida. Aitäh!
Kui meie randa jõudsime tegi üks paarike autos suitsu.Peagi olid nad läinud ja ei läinud palju aega,kui sai leitud nännist pungil karp.
Polnudki siia varem asja olnud.Tänud juhatamast!
Tee randa oli täis autodes istuvaid kudrutajaid. Oli nii segapaare kui ka samasoolisi. Aga aardest ei hoolinud neist mitte keegi. Seega meil ei jäänud muud üle, kui ära logida ja noorpaare segamata lahkuda. Kilekoti jäänuseid ei olnud, järelikult Margot oli juba käinud.
Kuhugi sõites, siis mina meenutan seda kas on siin millalgi orienteerumas käidud ja Piia dejavuutab, et siin onju rattatrenni tehtud. Mingil põhjusel oli Piia siingi trenni teinud. Mereääres olime siin aga kõik kolmekesi esmakordselt, seega saime nii uudistada ja kuna hetkel oli rand tühi siis rahulikult ka logida. Täname
Jalutasime parklast randa ja leidsime müürikese. Tänud peitjale.
Parkisin asfaldi äärde ja randa tulin jala. Kohale jõudes uudistasin natuke majas ning jäin vahele vahepeal vaikselt hoone kõrvale sõitnud autos olijaile. Juba ootasin kolleegide tervitust (sest geps käes olnuks geopeiturile piisavalt selgeks vihjeks), aga tüübid istusid niisama edasi jooksva mootoriga autos. Ei tahtnud nende silme all väga tegutseda, sestap ronisin ajaviiteks torni ümbrust pildistama, aga tulijad ei lahkunud. Nad hoopis laotasid oma piknikuvarustuse trepile laiali: tekk + 2(!) 0.7 l viinapudelit kahe mehe peale. Ma ei kujuta ette, millal ja mismoodi nad sealt rannast autoga lahkuda kavatsesid. Igatahes oli ilmne, et tuleb pikem praaznik. Ronisin alla ja väljusin peasissekäigu kaudu võõraste piknikutekile astumata. Mind tervitati kahes keeles, kutsuti ka seltskonnaga liituma (sellest keeldusin), miskipärast küsiti veel, kas olen elukutselt õpetaja... Kinnitasin, et ei ole, pikema jutu vältimiseks jätsin targu täpsustamata, et enam ei ole. Õnneks null jäi teisele poole maja ning lahkudes sain seal oma geopeidulised toimetused salaja lõpule viia.
Randa jõudes tuli autoraadiost just Curly Stringsi laul kauge küla rannast. 2.juuni oli möödas, kõik juba enda pruuniks päevitanud ja rand oli tühi, isegi võrku paitavat papit polnud kohal. Aare oli aga omal kohal ja Mia vahetas endale palju uusi mänguasju.
Ei ole vaja kilekotti võtta, las olla ilma, lähen korjan praeguse jäänused homme ära
Leidsime! Tänud :)
P.s. Hea kui järgmised otsijad kilekoti kaasa võtaks. Praegune täiesti ribadeks.
Ei hakanud meiegi parklast autoga edasi trügima. Kunagi kivid ees olnud, mis sõitu takistanud, nüüd jah võib autoga suisa randa sõita.
Aga jalutasime, vaatasime päevitajaid, suvitajaid, grillijaid. Tundub, et käesolev aastaaeg inimestele ikka meeldib. Nii oli meie õnnetuseks ja üsna aarde lähedale üks daam sättinud end päikest võtma. Tegime siis katet, sidusime kordamööda kingapaelu ja muudkui kükitasime ning saimegi logitud. Täname!
Tegelikult oleks ju autoga suisa nulli saanud, aga mittekohalikuna ei hakanud masinaga randa trügima ja nii jalutasime 300 m parklast nulli. Tee peal ärritasid haistmismeeli grillilõhnad ja kõht hakkas nagu Pavlovi refelksi peale endast märku andma.
Rand on kena ja kui müürijupatsi ka üles leidsime, läks kõik libedalt. Lisaks nägime suurt Ameerika sõjalaeva eemal seismas, mida me kõik aukartusega vaatasime. Meenutas kangesti filmi "Venelased tulevad", ainult, et muidugi vastupidi.
Tänud juhatamast.
Müüri leidmine võttis kauem aega kui oleks osanud arvata, sai seal ümbruses ikka ringi tatsatud omajagu, aga kui müür silma hakkas tuli ka aare kohe välja.
Valisime otsimiseks õige hetke: ilm oli super, päike merre loojumas ja mugud kaugemal, ainult eelmised leidjad jalutasid vastu. Aitäh!
Koos Kaljukitse aarde otsimisega sai leitud ka mõned Maardu aarded. See oli neist esimene. Ilus rand päikeseloojangus inimtühjana. No peaaegu, paar geopeiturit jalutasid rannas vastu kavalate nägudega. Tegelikult sai muige järgi aru küll, et geopeitur.
Vahepeal käisin peitja juures kohvil, pläkutasime paar tundi ning siis tegin veel paar aardeleidu enne kojuminekut.
Ootamatu kohake, ei teadnud sellest enne midagi. Geopeitus ongi seepärast imetore! :-) Aarde poolt sõitis vastu välismaa numbriga auto - kuidas nemad sinna tee leidsid?! Hiljem selgus, et polnudki geopeiturid või siis mitteleidjad :-)
Aarde lähedal peesitas üksik pruun mees. Seejärel saabus veel autotäis mehi, kes hakkasid kanakoibi järama. Küllap võeti Eskole tuttav viinapudel ka meie lahkudes välja. Õnneks oli aare teisel pool tare ja me saime selle siiski kerge vaevaga leitud.
Uhke suur ja rikkaliku sisuga karp, vaene laps on vist kogu varanduse nendesse aaretesse pannud :D Koht vinge, aga peidik vettib ühel halval päeva kindasti läbi või viib vesi aarde üldse minema. Suured tänud suure, rikkaliku ja tavalise aarde ning uudse paiga eest!
Taaskord väga mõnus koht aga karbile pole just kõige parem pesa leitud. Hetkel on küll kõik hästi aga kui mere tase väheke tõuseb ja ka laine randa loksub, siis on oht, et see kõik rändab sealt minema. Usun, et seal on ka kõrgemal paremaid peidukaid. Aga karp oli taaskord ilus ja suur :) Tänud peitjale!
Siku/Margoti peidetud aarete eriturnee, leid 8/12. See peidukast natuke eemale jääv tilluke liivarand oli küll nunnu :). Peiduka enda läheduses oli 2 seltskonda – üks üksinda majavare betoonribal päevitav mees ning siis veel üks sõpruskond, mis koosnes neljast mehest ja olid autoga tulnud nulli aega veetma… Mingi meeste privaatrannake siin? :D. Aare ise oli järjekordselt vingelt suur ning selle sees aardenänni terve mägi – nii et kes vahetuskauplevad, siis seadke sammud Maardu randa :).
Vot see oli küll külastamist väärt koht. Tänud! V: Cid, J: võtmehoidja.
Kena koht. Keegi naine kiusas oma jänest terve mu jalutuskäigu aja. Ja enne ja pärast. Ma ei saanudki aru, miks toolidega mere äärde sõidetakse ja siis toolidel istutakse ja jänest sügatakse ning kammitakse seal tuule käes. Omal karvased kasukad seljas. Vast ei saa nemad minu hobist kah aru. Aitäh ja pikka iga aardele!
Kiire leid. Meie arvates pole sel aardel selles asukohas kuigi pikka iga. EVEJ.
Kohapeal luusisime väheke ja kui mina hakkasin müüri otsima, oli Madlil juba karp leitud. Ranna pool veetis lugedes aega üks inimene ka. Tänud juhatamast!
Maardu randa polnud varem sattunud. Ilus koht. Aarde leidsime kiiresti. Loodame, et jääb ka püsima. Tänud peitjale.
Vaid ühel korral olen siia asfalttee lõppu sõitnud. Seekord suunati veel kaugemale, selle eest aitäh, et sain siit kandist ka rannikut vaadata. Taamal paistsid ahvatlevalt minule tundmatud Prangli ja Äksi, kuid millalgi kindlasti jõuan ka sinna. Leid oli lihtne.
Peitjal aga soovitaks rohkem looduse jälgedele tähelepanu pöörata. Kindlasti saavad need mängulelud mingi hetk soolavett maitsta ja võibolla rändavad ka kuskile teise randa.
Algul ei leidnud, kuna koht oli mugude poolt hõivatud. Samas kummaline, et nii mereääres on sellises koguses sääski. Õhtul läksin tagasi ja sain rahulikult toimetada. Mööda teed tagasi sõites selgus, et seal oli ikka hordide viisi rahvast ja autosid kogunenud. Nüüd eelmisest logist saan aru, mis rahvaga tegemist... aga et sellised hordid seda asjandust naudivad, oli muidugi üllatus. Tänud peitjale!
Kolmapäeva õhtul kell 23.30 oli tee aardeni hõivatud streetracerite poolt. Korralikult suitsetati kumme ja tee aardeni oli kiirendusrada. Vanasti oli streetrace ju neljapäeviti.
Täitsa huvitav nurgatagune. Kes tegeles sukeldumisega, kes muu seni tuvastamata kahtlase tegevusega, kes lihtsalt nautis rannas raamatu lugemist.
No selle koha peal hoiab kott peale esimest tormi killud kenasti koos.
Soovitaks pigem tumeda teibiga karp üle katta. Või värvida. Prismas nt. müüakse head camo teipi. Killerkott ei lase aardel ära kuivada ja kogub niiskust. Lisaks on peagi täis nälkjaid ja nende väljaheiteid. Ei kilekotile minu poolt.
Musta kilekoti mõte minu nägemuses oli varjata karbi värvilist kaant ehk muuta aare vähem märgatavaks kõrvalistele isikutele, muid tagamaid sellel pole
Täitsa mõnus koht, aitäh juhatamast! Pikka iga aardele, loodan et esimene ega teine torm laastamistööd ei tee!
Mõnus ilm, mõnus koht. Soovime uut silti "madalapõhjalisega huvitav", tee oli tühi. Endiselt ei saa sellest musta kilekoti kummardamisest aru :( Aitäh aarde eest! Muidu poleks siia mõnusasse kohta sattunud.
FTF 15.30. Aare nagu Tihemetsa Tiina: temast rääkida võib nii mõndagi head, aga peale selle on tal ka väikesed vead jne. Plussi läheb asukoht. Kogu see Maardu kant jääb tavatrajektooridelt nii krvale, et iga kord siia sattudes avastad miskit uut. Liivarannake üllatas, no ja saartega merd võib ikka suht kaua vahtida, toimub seal siis miskit või ei toimu. A Tiina võiks enne peitmist natuke hoolikamalt loodust lugeda, sellest oleks abi. No ja lahe-teostus-sildiga aarete leidmisest ka muidugi. Mugusid oli, aga sobivalt paigutatud, inni ei hakanud draivima, vaid jätsin tranduleti asfaldi servale ja matkasin need paarsada meetrit. No ja siis logisin. Imemõnus koht tegelt tänase ilmaga - aitüma!