Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Jätkan enda algatatud Kurna oja mõistatuste seeriat. Seekord lahendub mõistatus pärast Kurna oja kohta mõningate faktide otsimist. Algandmete klappimise huvides ütlen, et mina vaatasin info keskkonnaregistrist.
Aare asub koordinaatidel:
59 22 A
24 46 B
A = Kurna oja valgala pindala (ruutkilomeetrites) - 2,2
B = Kurna oja pikkus (kilomeetrites) + 0,5
Olles aarde juurde jõudnud, siis märkad, et aarde avamiseks on vaja abivahendit. Vaata ringi, see on seal samas.
Vihje: abivahend on sama objekti küljes, mille küljes aare on
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lahe_teostus (2), soovitan (1), puugid (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6JGYB
Logiteadete statistika: 60 (98,4%) 1 4 2 3 1 0 Kokku: 71
Puu, mille küljes aare oli, on ümber kukkunud ja kast on mul kodus.
See täpp on häbematult kaua Ülemistes ligunenud, üldse olen olnud laisk Ülemiste revideerimisel. Nüüd kui on vaja kalendrit täita, olen rõõmus, et pole viitsinud varem neid mõistatusi ette võtta. Hooldusvajadust märgates võtsin peitjaga ühendust ja leppisime kokku, et toon kasti ära. Kast oli täie tervise juures ja isegi võti õnnestus mul leida. Tänan.
Kohapealsed olud on muutunud ja aare tuleb Mari abiga hetkel ära sealt. Eks näis, kas peidan sinna samasse ümber mingi hetk või kuskile mujale. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Pisut turnimist konteineri ümbruses ja nii ta logitud sai. Aitäh aarde eest!
Kõik oligi läbimätg aga me ei osanud selle märgusega miskit peale hakata. Peab vist suve ootama, et soe õhk kuivatama hakkaks.
Tänud!
Kuna tee oli juba varajasemalt tuttav, et kuidas ja kus oja ületada saab siis sai seda pähklit järama tuldud. Õnneks leid tuli kiiresti aga polnud päris see mis peitmise hetkel aga sellest hoolitamata oli kõik korras ja leitav, tänud :)
Oli asja sinna kanti ja kui juba läheduses tuttava juures koera üle vaatamas olin, siis võtsin väikes jalutuskäigu aade juurde ka ette. Ida poolt lähenedes oli aardeni selline mõnus 20 minutine jalutuskäik terviserajal. Vahetus aarde läheduses oli lõpuks jalga pandud kummikutest ka abi. Aare ja abivahend avaldasid end kiirelt. Tänan.
Ei olnudki tükk aega siia oja äärde sattunud. Nüüd oli põhjust ja mahti tulla. Selline hea peaaegu-drive-in aare, kahel rattal muidugi. Sääsed tundusid küll kaua aega söömata olema, seetõttu tuli kiirelt teha. Õnneks saingi kiirelt nime kirja. Tänan aarde eest!
Päris palju mugusid liikus metsa vahel, autode ja ratastega. Aarde juures kedagi õnneks ei istunud. Aitäh!
Enam ei mäletanud, kas gepsu salvestatud punkt oli täpne või umbmäärane, aga kohale igatahes lonkisime ja seal Tarps ka aaret märkas. Võtsin aardest desinfitseeriva lapikese, millega võsas ära veristatud põlv ära puhastada ning jätsin kirjutusvahendi. Sääskedega oli olukord nii hull, et tagasiteel installisin eksperimendi mõttes sääsetapuäpi. Eksperimendi tulemusena selgus, et kõrgsageduslik heli ei tee sääskedele midagi, aga Tarpsi annab sellega piinata küll. Aitäh peitjale ja lapikese jätjale!
Kurna oja aarded kõik nüüd siis logitud :) Natuke ikka pimesikutasin seal kapikese ümber kuniks üks logi ja õige nurga alt vaatamine tõi selguse ning sai nime kirja panna. Siia jätsin ka Kultuurikihist väga kaasa tulla tahtnud kollase tegelase.
Mõnus jalutuskäik piki Kurna oja. Mõistatus oli ammu lahendatud, kahjuks lugesin alles poolel teel, et oleks pidanud mõned hooldustööriistad kaasa võtma. Nürivõitu taskunoaga pisut töötlesin konteinerit, minu meelest praegu täitsa toimiv, käib kinni-lahti küll. Tänan peitjat, tore mõistatus ja teostus!
Vahelduseks üks lihtsalt lahenduv mõistatus kah, aga tegudeni jõudmisega läks lihtsalt palju aega. Kõigepealt kimasin mööda mootorsaani jälgi õigest kohast mööda, siis märkasin kellegi jälgi aarde juurde minevat ja siis teist teed pidi eemalduvat. Kuna palju trampimist ei olnud, siis tundus nagu kellegil oleks olnud lihtne leid. Aga mina jäin ikka iseendaks ja tegin asja raskemaks. Otsisin abivahendit, lugesin logisid, otsisin jälle, puhastasin terve objekti lumest ja otsisin veel, aga ei midagi. Ja siis, ühel hetkel pilku telefonist tõstes nägin abivahendit täpselt enda silme ees, hea veel et silma ei torganud sellega. Sellega katsumused veel päriselt ei lõppenud, sest kasti avamine jõudis ka veits jõudu aga lahti ma selle sain ja terveks ta jäi, nii et win-win. Üllatusena tuli see, et logiraamatus oli viimane kirje 30.09.17 Kristeli poolt. Vot siis, leidub veel peale minu mitte-leidjaid.
Kuna me juba siin lähedal olime, siis tuli ka see mõistatus lahendada. Tegelikult mul üldse ei meeldi telefonis midagi lahendada, kuid seda siiski vaatasin ja õnneks oli nii lihtne, et sai isegi telefoniga kiiresti tehtud. :)
Oli alles padrik ja rõvedalt sääski. Peitja võiks hoolduse käigus seal sääsetõrjet teha. :P
Karp oli korralik, kahjuks ei käi enam korralikult kinni. Aare ise ilusti kuiv.
Tänud peitjale.
Esimene arvutus aardeni ei viinud, korrigeerisin numbreid ja kõik klappis. Ka abivahend sa leitud ning logi kirja. Tänud peitjale.
Karlol olid mõned mõistatused lahendatud, meile jäi vaid järgnemise vaev.
Aardeni läks mõnus georada. Konteinerit märkasime kohe, aga abivahendiga läks ikka natuke aega. Lahe teostus, aitäh peitjale :)
Selle mõistatuse koordinaat oli ammuilma olemas, aga kuidagi ei jäänud oja teele. Nüüd tegin sinna jalutuskäigu. Tänud.
Millegipärast oli mul mõistatuste failis kaks koordinaati. Kuna nad teineteisest väga kaugel polnud, siis see mind ei takistanud. Peale sünnipäevalauast tõustmist suundusingi 21:30 siiapoole. Sõitsin kaugele kannatas ning asusin kannastama ja varvastama. Viimasest korrast kui seda aaret otsima tahtsin minna, on varsti kuu aega möödas. Kulutulu ahistas mitmes kohas ja jätsin minemata. Seekord vähendasin jalavaeva tasakaalukuse arvelt. Ka kohapealne soovitus on, et kui juhtimisi oled ka tasakaalutu ja kanapime, siis võta sõber kaasa, pääsed kergemini. (31. päev) Aitäh! EVEJ
Veits ekseldes ja mööda imesildu rattaga turnides kohale ma jõudsin. Mõistatus oli mõnda aega tagasi lahendatud lihtsalt aare ootas siia kanti sattumist. Ilus kant paistis seal keelualas. Aare korras ja tänud peitjale.
See oja on nüüd päris tuttav juba, oleme teda vaadanud ühelt ja teiselt poolt, seekord siis tegime taaskord ühe külastuse. Varem väljavaadatud punkti autoga ja siis jalgu treenides edasi. Praegune ilm on selle aarde otsimiseks super. Vesi on kõva ja kannab veel. Tänud!
Mõistatus lahenes mõne hetkega ja ka kohapeal sai kõik logimiseks vajalik kiirelt leitud. Tagasi läksime üle jäätunud oja. Aitäh!
Tegime väikese Kurna oja tuuri.Marttil olid kõik leidmata,minul ainult viimane avaldatu üles otsida.
Ega midagi keerulist siin polnudki,ja ausalt öeldes polnud ka plaani tulla siia millalgi sääski söötma :) Aitäh!
Mõistatus lahenes lihtsalt ja aare jäi ka juba kaugelt silma. Abivahendit tuli seevastu jupp aega otsida, aga leitud sai lõpuks seegi. Tänud peitjale.
Sõitsin rattaga mööda tuttavat teed aardeni. Aarde ja võtme leidsin kiirelt, aga peidukas ei tahtnud mulle karpi kätte anda. Pidin palju kangutama, et karp kätte saada. Jätsin asja järgmistele natuke paremini avatavaks. Aitäh!
Lihtne Tallinna linnamõistatus, mis on mu jaoks millegipärast pool aastat otsimata olnud. Mille pärast küll? Marje pärast! :-P Alati on olnud piisavalt põhjendusi, miks mitte minna, miks muid aardeid otsida, miks mugu mängida jne. Täna olid tal vabandused otsas - sääski pole, aega on, ühiselt otsitavaid aardeid piisavalt vähe.
Kaalusime läheneda üle oja, aga plaan jäi katki, sõitsime ikka õigele poole. Logistasime juba tuttavasse kohta. Kohati olid teel lahedad lumevaalud, muidu lund nappis.
Auto jäi ühe geotundmatu masina juurde, kolmed jäljed läksid aarde poole edasi. Kas tõesti kohtame kedagi teel, lahe! Möödusime sillast, mida mööda esiti plaanisime tulla - mnjaa, hea, et plaan katki jäi ja otsemat teed ei lähenenud. Kui pea aardeni jõudsime, jalutas vastu kalamees, napid 50 meetrit enne aaret. Tegime juttu, küsisime kalaõnne kohta. Eks ta pigem kodunt välja saamine ole, sest kõik kalad on ta alamõõdulisena tagasi heitnud.
Aarde juures läks omajagu aega, sest ega meilegi võti valges kohe silma jäänud. Mina otsisin igasugustest koobastest, kui Marje võtit silmas. Jippikaijee, avanes aardelaegas. Ämblikud ajasid end uniselt välja. Marje logis keskmisest pikemalt, nagu ikka. Taastasime algse olukorra ja läksime uitasime veel veidi edasi - lahe koht tehtud.
Tagasitee möödus samuti viperusteta. Soovisime kodunt põgenenud kalurile kena päeva ja olime siiski sunnitud sama teed tagasi sõitma, sest ülejäänud teed on veel hullemad. Nüüd vähemalt teame neid kõiki ja oskame edaspidi valida-vältida. Sest kindlasti mahub siia veel Kurna ojasid :-) Tänud Madisele selle ja nende kõigi eest! Aare korras.
:-) see tee oli juba tuttav. Purde otsas olid tegevuses autos istujad. Enne sai aare leitud, logitud ja tagasi tuldud, kui nemad oma tegemistega lõpetasid. Aaret märkasin juba kaugelt. Edasi nii kiiresti ei läinud. Tänan!
Kui eelmine kord jäi aare leidmata, siis tegin kohe kiired arvutused ja avastasin, et olin koordinaadi lõpud ära vahetanud. Muidugi läksin ma õnge ka Inga pilte vaadates, kuna tema jäljed olid ju iiriste juures ja nii me siis Netiga seal tuhnisime. Sellel korral sattusin ma kahe mehe otsa, kes tulid ühelt poolt, mängisid Jeesust, suundusid kuhugi suunas. Minul oli aardeni natuke maad. Sain mina ära logitud ja just tagasi minema hakatud, kui nemad tagasi tulid ja uuesti Jeesust mängima läksid. Huvitav mis sala asja nad sealkandis tegemas käisid. Seal pole ju midagi taolist, kuhu minna või mida teha. Aga tänud aarde eest. Mulle meeldis.
Mõistatus lahenes juba siis kui see avaldati, aga kuna aare jäi siis nii kaugele, siis jätsin selle sinnapaika. Täna kui metsas müttasin, tuli meelde see aare. Täpset lähenemisteed ma ei teadnud, seega panin koordinaadid gepsu ja hakkasin nulli poole liikuma. Lugesin GP lehelt viimast leiulogi, mis hoiatas, et jalanõud võivad poriseks ja märjaks saada.
"Sild" üle oja oli hirmutekitav. Toppisin tähtsad asjad taskute põhja ja asusin vett ületama. Teisel pool kallast oli korraks vesisem koht, aga muidu läks kõik nagu õlitatult. Lõpus turnima ei pidanud ja abivahendi sain lihtsalt kätte. Tänan!
Igavese mälestuse raskustest hoolimata pidin täna ühe aarde siiski üles otsima. Lähimaks aardeks osutus Kurna oja 4. Esimese hooga olin kindel, et olen puhta idioot kui nüüd siit sinna hakkan minema linnariietega. Mööda kollaseid torusid paistis minevat aga ilus tee. Mõtlesin, et natukene proovin ja kui käest ära läheb, siis pööran ümber vms. Ilus tee läkski teatud maani ja siis läks päris konarlikuks ja mudaseks. Ümberpööramiskohti ei olnud aga üldse või siis kui oli, siis paistis jälle ilus teelõik. Nii ma siis pressisin muudkui edasi ja edasi. Paar päeva tagasi suure vaevaga puhtaks küüritud auto sai taaskord mudase kamoflaaži peale. Lõpuks jõudsin täiesti edukalt Kurna oja 2 "silla" juurde. Sild paistis ilusti veest välja ja hakkasin ületama. Täiesti kuiva jalaga aga siiski polnud lootust üle saada. Läksin tagasi auto juurde ja toppisin jalga kummikud, mis oli väga õige otsus ka edasist teekonda arves pidades. Kummikutega sai juba palju paremini üle minna. Poolel teel meenus video kuidas üks kaasgeopeitur siin ujumas käis ja see muutis veidi ettevaatlikumaks. Edasine tee nulli läbi pehme võsase maastiku oli täitsa mõnus. Suutsin vaid teksad loodusega ära mökerdada. Nullis oleva karbi leidsin ruttu üles aga lähedasemal vaatlusel sain aru, et ei olegi nii lihtne. Eelmisest aardest oli juhe nii koos, et jätkuvalt olid peas ulmelised ideed. Esimene idee oli tegelikult isegi õige aga kuna esimese hooga ei jäänud midagi silma siis sügasin oma 5 minutit kukalt. Kuna karpi oli näha, siis abivahend tuli kindlasti kuskilt üles otsida ja sihikindlus viis ka tulemuseni. Autoga tagasi sõites otsustasin taaskorda proovida teist varianti ja üle pika aja osutuski uus variant palju paremaks kui tuldud tee. Aitäh! Omamoodi vahvad need kurna oja aarded.
Kenasti leitud, aitäh peitjale! Sai ka nati vaarikaid söödud :) Abivahendi otsimisega läks veidi aega, luban endale, et tulevikus võtan sõnu "seal samas" sõna-sõnalt :)
Lahendus oli ammu käes ja täna oli sobiv päev vormistada leid.
Oi, oli see vast tüma koht aardele leitud. Jalad said selle abivahendi otsimisest täitsa ligaseks. Eriti kui ei tea ka kaugelt otsima peaks. Lõpuks tuli naer peale ja purdeke ehk toru oli lahe, tänud!
Seda aaret polnud üldse plaanis, aga avastasin end sellele ootamatult lähedalt ja mõtlesin siis juba üle vaadata. GPS juhatas ilusti aardest 50 meetri kaugusele värava taha. Ainus häda, et veetakistus ees. Keerasime siis otsa ringi ja hakkasime silda otsima. õnneks polnud see kaugel. Lõpuks leidsime konteineri kiiresti, aga abivahendiga läks ikka aega. Ei saanudki pihta, mis selle mõte oli. Võiks siis vähemalt kirjas olla, et kui kaugelt abivahendit otsima peaks. Ei ole ülearu lõbus midagi pisikest otsida teadmata raadiusega alalt kui samal ajal sääsetõrjevahendit ignoreerivad sääsed karjakaupa ründavad. Aga muidu kena asi. Aitäh ikkagi.
“Ülemiste järve tagune roheliseks” kolmas aare.
Mõistatuse pool oli suht kerge. Kohapeal ei läinud aga nii kergelt. Põhiline probleem polnud siiski mitte aardega, vaid hoopis sääskedega. Kuidagimoodi vehkides saime siiski logitud.
Me täname!
Vihm ja tuul olid ilmselt suure osa vampiire minema ajanud, kuid alles olid jäänud tigedamad ja usinamad. Õnneks kui vihmavammuse selga tõmbasin, siis sealt nad läbi torkima ei ulatunud. Kohapeal ikka veidi pimesikutasin, enne kui abivahendi leidsin. Tänud!
Korras. Nüüd vajan A+ vereülekannet, kohalikud sääsed seal imevad täiega.
Infoks võimalikele tänastele otsijatele ja hooldusvajadus endale. Tunnistan üles, et kogemata kombel lammutasin seal natuke. Üksikasjadest andsin omanikule teada. Konteiner sai küll oma kohale tagasi, aga mitte väga kindlalt. Vajalik tööriist oli ka ligi 2 tunni kaugusel, see on see häda kui kodunt jalgsi georetk ette võtta. Täna õhtul lähen ja teen korda.
30 km jalutuskäigul viie Tallinna aarde juurde jäi see teel eelviimaseks. Kohale jõudsin pisut enne südaööd, aga pimedas abivahendi märkamiseni kulus ligi 15 minutit, nii et leid läks kirja juba uue kuupäevaga. Reixi omalaadne kirjutusvahend paistis nagu see pärineks ühest hoopis teisest aardest, mis tal aga siiani logimata veel. Järeldan, et küllap siis sääraseid saab vist ikka mujalt ka :o)
Kunagi sajandi alguse poole pääses päris järve äärde, ma käisin seal paar korda õhtupäikesega pilte tegemas. Tänapäeval on sanitaartsoon iga kandi pealt taraga piiratud või märkidega tähistatud, tundub et enam ligi ei lasta. Loomadele see keeld ilmselt ei kehti, sest täna mööda aia servas kulgevat rada kodu poole liikudes kuulsin ühtäkki järve poolt tugevat oksaraginat, millesarnast võib tekitada vaid üle 50 kg kaaluv elusolend. Ööpimeduses ma küll midagi ei näinud. Igatahes arvatavasti pole elukas seal mitte tahtmatus vangistuses, vaid pigem naudib elu "paradiisiaias", käies vajaduse korral oja kaudu välismaailmas.
Teen siis siin lahti esimese mitteleiu logi rea. Ei olnud täna õhtul vist ikka hea otsimise aeg. Otsisime, mis me otsisime, aga välja see aare ei tulnud.
Tänu aaretele ja orienteerumistele on see Kurna oja ikka päris tuttavaks saanud, oldud siin nii lume , üleujutuse, kuid loomulikult ka koos sääskedega. Praegusel ajal kindlasti korralik meelekindluse harjutus
Kui aare ilmus, istusin parajasti Ülemiste Citys ja lõunatasin. Muu tegevuse käigus otsisin siis ka arvud välja ja pidasin seejärel aru, kas tormata nüüd FTFima või mitte. Nagu kiuste sadas just siis ladinal vihma ja sellise ilmaga ei olnud kuidagi tahtmist minna padrikusse tuiama. Nii see minust sinna jäigi. Pärast palang kirjutas, et vihma sadas ainult Ülemiste Citys ja nüüd võib arvata, kas see FTFi minnalaskmine jäi minus kripeldama või mitte.
Õhtul pärast igasuguste torude külastamist suundusin tuttavatele radadele ja peale ühe kalamehe polnud jõe ääres rohkem ühtegi inimest. Arvata oli, et asun aarde suhtes valel pool jõge, kuid silla leidmine ei olnud probleem ja pääsesin ka kenasti ilma sisse kukkumata üle.
Juba silda ületades oli tunne, et sääsed ootavad sobivas kauguses vaid hetke, mil peale lennata. Kui aardeni jõudsin, kuulsin valju pininasegust käsklust "Rünnakule!" ja mustmiljon putukat vajus mulle otsa. Vehkisin kätega ja kirusin peitjat, et ei või siis lihtsamat karbi kättesaamisviisi mõistatusaardele teha. Lõpuks ei pidanud närv vastu, eriti veel siis, kui üks tegelane mind otse silma alla nõelas, ning helistasin abi saamiseks palangule, kes võttis mind mingi venekeelse mulinaga vastu. Sääsepirin oli nii kõva, et enamus jäi kuulmata. Karjusin telefoni, et palun abi, kuid palang ei jõudnud veel lausetki lõpetada, kui mul kõik vajalik käes oli. Kuram küll, peitjad on sulid. Suure kiiruga logisin ja nühkisin vahepeal sääsekuplasid erinevates kehaõnarustes. Lõpuks tormasin täiel aurul sillakesele, kus kartsin joostes mingi nublaka taha kinni jääda ja siruli käia. Aga õnneks tippisin rohkemate probleemideta üle ja hetke pärast vajusin kergendusohkega autosse. Oeh, õnnis vaikus. Ei mingit pirinat. See muutus lõpuks nii mõnusaks, et julgesin uuesti koos fotokaga nina välja pista ja paar pilti teha. Kalamees oli kadunud, nii et hõivasin tema koha. Aga väga kaua siiski ei õnnestunud seal mingeid ilufotosid teha - sääsed avastasid, et konserv on taas lahti tehtud ja tormasid mulle peale. Nii et taas jooksuga autosse ja hooga minema, et piinajad maha jätta.
Tänud aarde eest.
Seda oja ületasin tänu aaretele juba neljas kord ühe silla kaudu. Seekord siis rattaga. Lõpus olin hädas, sest abivahend ei tahtnud kuidagi pilgu alla jääda. Helistada ka pole kombeks. Olin nõus juba lahkuma, sest polnud just mugav lühikestes riietes sellise sääskedehordiga samal ajal võidelda. Lõpuks siiski nägin ja seega pidin mõni aeg veel söödaks olema. Aitäh, eks saab näha, kas tuleb veel tulevikus selle kraaviga tegemist teha.
Et päev raisku ei läheks ja midagi kasulikku ka toimuks, siis saigi korraldatud õhtune georetk. Mõistatus lahenes mõistlikult, tänan! Teel aardeni õnnestus kaasa meelitada veel Maris ja Laur. Hea mõte, kuna sääseparv hajus rohkemate inimeste vahel.
Oi, kuidas kõik need mustmiljon sääske seda ära kasutasid, et järjekordne catering neile treppi tuli :D. Või noh, tegelikult vaadake ise: https://youtu.be/i8EvoJT4bKs
Mõistatus oli lahendamata aga kui Miki ja Tanel juba kaasa kutsusid, siis Maris lahendas kiiruga peopesa peal kõik ära :) Kohapeal oli täiesti kohutav kogus sääski. See oli lihtsalt õudne :D Ja antud olukorras polnud üldse tore, et see ei olnud tavaline aare kusagil kännu all, oleks ju palju kiiremini saanud :D Õnneks ei võtnud siiski abivahendi leidmine kaua aega ja peagi olid nimed kirjas ja saime suure jooksuga võsast välja tormata :) Tänud peitjale!
Pärast igavest mälestust ja aupaistet läks nõrgem osa seltskonnast minema :) Teised alustasid aga kannatusterohket ristiretke Kurna oja 4 suunas. Kuigi tuli loovutada arvatavati nii mõnigi tilk verd, siis logi sai kirja ning õnnelikult jõudsime tagasi ka. Aitäh!
30km jalgratta tiiru neljas aare. Viskasin ratta põõsasse ning läksin üle silla. Kohapeal tekkis nõutus, kuid siis nägin abivahendit. Täitsa lahe teostus.
Kui kohalikku parklasse jõudsime, kadus keegi just põõsaste vahele. Eks me siis tegime veidi aega parajaks ja lasime eelmistel toimetada. Aare oli super! Tänud!
Olime Kurna oja seeria otsimise ikka edasi lükanud ja tänaseks oli neid juba neli saanud ning lisandunud lähistele ka muid uusi ja põnevaid aardeid. Seega tundus paras aeg otsimiseks. Õnnestus meelitada Mariann eksamiks õppimise juurest hoopis õhtusele jalutuskäigule. Oja ületatud, keerasime võsa vahele ja tundsime kuklas juba järgmiste otsijate hingamist. Nägime nende autot just kohalikku parklasse keeravat. Egas normaalsed inimesed ei tule siia võssa lastega laupäeva õhtut veetma. Laste kilked olid aarde juurde ilusti kosta, seega pidime kiirelt toimetama. Mariannel tuli tagasi vise eriti eeskujulikult ja kiirelt välja ning saimegi platsi loovutada trallsi perekonnale. Täname peitjat, väga toreda laupäeva õhtu sisustamise eest.
Hea lihtne mõistatus ja geomaantee. Mõnusat õhtust jalutuskäiku kiusasid vaid mõned sääsed, aitäh!
Pikemast matkast ei tea midagi. Parkisin aga jälle auto tuttava koha peale , sammusin aga jälle üle tuttava toru ja seal ta oligi. Kurna oja :) Aga kastikesed lähevad ajaga paremaks - seekord on juba täitsa asjalik tükk tehtud. Seda tuul ära ei puhu ja leida on ka täiesti meeldiv. Aitähh. TFTC. Jätkame aga ojakese tutvustamist , mahub veel päris mitu topsikest - nüüd on pikkus ja valgala ka teada :) Kindlasti on veel palju huvitavat informatsiooni, mida laiem avalikkus ei tea...
Lihtne mõistatus ja mõnus õhtune väljasõit. Tore kui peitja on asjaga vaeva näinud. Kaasa rabasime Väikese Kuradi TB. Täname.
FTF kell 11.35 vist. Linnupesa, mis asub kastist paar meetrit eemal seina taga, võib rahus rahule jätta, seal pole midagi ega kedagi - ei abikat, ei mune, ei lindu. Tühi. Muus osas - kui üks Madise kunagine telefonikõne, mille peale ma ta Maardusse saatsin, ära ühendas, oli asi lihtne, ka 17 m mööda arvutatud koordinaat ei seganud. Ja poiss in innustust saanud, kast on aus ja vägev, suisa uus tase, ma ütleksin ;) Kohapeal ringi kareldes tuli see aeg meelde, kui ise värskelt mängima hakkasin - oli siis üks tegelane, kes siia logisse kirjutaks lause - maastik 2.5 - halloo kosmos! Aga mulle see kosmos sobib. Tänud, ja järgmine kord olen telefonis ettevaatlikum, muidu peidabki järgmise aarde Maardusse :)