Tigeda parmu

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

6 september 2024 leidis Aive& [yksk6ik]

Mõnus jalutuskäik oli täna. Ei midagi konti murdvat. Peale veepapude plägaseks saamise. Eks näis, kas puhtaks ka lähevad. Tänud aarde eest

6 september 2024 leidis Yksk6ik ja [sunflower]

Täitsa ok jalutamine.Aitäh!

28 juuli 2024 leidis Christine [catiberg]

Kummikute kasulikkusest selle aarde juurde pääsemisel - no ilma poleks kahtlemata saanud, aga samas jalgade kuivaks jätmisele ei aidanud need täna ka kuidagi kaasa. Ehk siis selline anna-võta kasulikkus :)

Lehmad puhkasid kusagil mujal. Muud loomad ka. Isegi tigedad parmud oli tugevnev tuul mujale viinud.

Kohtusime ainult 1 traktoristiga, aga tema sõitis teises suunas. Küüti ei saanud. Oleks lahe olnud laiul traktoriga sõita. Leitud. Aitäh!

28 juuli 2024 leidis Herki [wingman]

Kui seda haisvat plöga poleks olnud kallaste lähedal, siis oleks olnud täitsa tore astumine. Tigedad parmud on Tallinna turgudel, siin ei näinud ühtegi. Lojuseid kes arvatavasti olid elektrikarjusega ümber piiratud, samuti ei näinud. Küll üks vahva traktorist põrises mööda saart ringi. Kuigi tema traktor tegi parmu helisid, siis tige ta ei olnud. Meeldis, et aare polnud üle maskeeritud ja oli kergelt leitav. Aitäh!

25 juuni 2024 leidis Anne [nuffi]

Oi kurat, kus see oli vastik koht! Minule siuke ligases kohas sumpamine ei sobi, oksele ajas. Ei sobi kohe iseloomult. Jälestasin, mis jälestasin aga logi sai kirja ja geoisu täiega otsa. Tänud, et enam tulema ei pea.

25 juuni 2024 leidis Elle, Vanda, Ann, Anne ja Kleone [kleone]

Kümnes ehk boonusaare Hiiumaa laidude vallutuste reas. See aare meie esialgses plaanis ei olnud. Kui juba kuus laidu vallutatud ja jalanõud piisavalt märjad, oli paslik siis tulla. Autoga saime mugavalt vee piirini. Edasi sumpasime soojas merevees laiuni. Laiul suundus edasi aardeni mõnus lai tee ja ka aare oli lihtsasti leitav. Aitäh!

25 juuni 2024 leidis Anne, Kleone, Henriko, Vanda, Elle & [ann]

Kui juba päevaks Hiius ja 9 tundi merel laide avastatud, siis mis see viimane ära ei olnud? Loomulikult võtsime plaani. Mul Hiiumaa suures enamikus tehtud. Tige parm on tundunud väga keeruline aga pärast päeva meres sumpamist ei olnud mingit probleemi. Tore, et siin üksi ei pidanud käima. Sumpasime läbi pori kohale, logisime, saatsime Vanda ja Elle õhtut nautima ja suundusime Anne ja Kleone leidmata aardeid otsima, mille enne viimasele praamile minekut veel läbi sõita jõudsime.

24 juuni 2024 leidis Anu, Tiit, noorgeopeiturid [roosinupp]

Mina tulin saarele plaaniga laiule sulberdada ja sain kaaslased ka nõusse. Lähenemistee paistis kaardilt kenasti kätte ja geomobiiliga trügisime otse mereni. Mere ääres parklas oli vaevalt ruumi autot seisma panna- seal seisis juba 4 masinat. Tundub, jaanipäeva puhul oli külastajaid palju.

Vohilaiu maantee oli täna poolest säärest vee all. Aga päris vahva oli kohale sulberdada. Laiul imetlesime laiuvaid karikakraväljasid. Väga kena!

Aitäh peitmast!

24 juuni 2024 kommenteeris Tiit [tram]

Tulin kindla plaaniga aaret hooldada ja karbid värgid kaasas aga väga tublid geopeiturid olid juba kõik ära korraldanud. Aitähhid ja kiitused Kaits 747 tiimile!

24 juuni 2024 leidis Tiit ja Anu [tram]

Aare ei vaja enam hooldust, Kaits 747 on juba kõik uue pannud, karp, logi ja kogu komplekti. Suured tänud!

22 juuni 2024 hooldas G, O ja [kaits747]

Oma Hiiumaa retke alustasime meres käimisega ning lõpetasime samamoodi. Oli meilgi karp ja logiraamatud varuks. Karp oli tundmatute poolt juba varem välja vahetatud. Tegin vaid "pesa" kiviloopimise kindlamaks. Algses logiraamatus oli veel 2 lehte järel. Kohe seda ära ei vahetanud, kuid siis astusin 10m tagasi ja vahetasin ikka uue vastu ning panin eelmise leidja ka enda ette veelkord kirja. Vana logiraamat oli lihtsalt nii nostalgiline, kus me enda 2006a logi veel sees. Selle viin muuseumi. Oh ja see elekter. Parme ei olnud üldse, kuid poiss sai ikka korraliku siraka keset merd. Viskas mõlemad traadid hetkega merre! Vesi ja elekter. Hea, et olime ussi pelguses matkakepid seekord kaasa võtnud. Nende korgist käepide isoleeris särtsu piisavalt, et traadid veest kätte saada ning läbi kuivade sokkide (nagu pajalappidega) tagasi oma kohale asetada. Tagasiteel kasutasime juba paksu pusa ning võtsime ära vaid alumise särtsu. Oli meeldejäävalt elektriline kogemus.

1 juuni 2024 leidis Anni, Ankrud ja co [mushroom]

Reklaamisin lastele kuidas me läbi mere saarele jalutame. Tegelikult saime mööda maanteed kohale. Sellist vaatepilti poleks oodanud. Parme polnud ka ja isegi sääsed jäid Hiiumaa peale. Vaid ühe rästiku leidsime nullist ja siis oli päris kõhe edasi otsida. Ettevaatlikult tegime silmadega mitu ringi peale kuni kahtlustasin üht paika. Leidsin toika ja eemaldasin kivi ning seal aare meid ootaski. Aardega tundus kõik korras olevat praegu. Aitäh selle seikluse eest!

3 märts 2024 leidis Kermo [kermop]

Tulime üle jää Puliste külast. Aardekarp on täiesti katki. Oleks kena kui keegi tooks uue karbi.

17 veebruar 2024 ei leidnud Epp ja Tanel [rabaepp]

Käisime jääs veepiirini ära, aga kuna kohati olid juba veed vulisema hakanud, ei tundunud edasiminek mõistlik. Eks tuleb siis tagasi tulla, kui tige jää on tigedate parmude vastu vahetunud. Aga nähtud vaade oli kohaletulemist igati väärt!

17 veebruar 2024 ei leidnud Tanel [phantom]

Sõitsime autoga nii kaugele kui sai, aga tee kõrvalt voolas merejääle oja ja ei hakanud seekord riskima.

27 september 2023 leidis Martin [matu07]

Siin kiskus ilm veidi kõledamaks kui Kaevatsil ja ületuskohtki paistis veidi vähem kutsuv. Samas taktika oli juba selge ja teekondki paistis pigem lühem. Mis üllatas, oli mudane ja vajuv ning kohati hoopis sügavam põhi, mis tähendas, et pidi jalge ette vaatama ja veidike trajektoori planeerima. Õnneks pärast kaldaäärsest väljasaamist läks oluliselt paremaks. Teine naljakas üllatus oli elektrikarjus keset merd, mille pidin maarotina kohe üles filmima.

Edasine läks juba pigem tavapärast rada: jalutasin mööda rada nulli lähedale ja sealt leidsin üsna hävitatud moega aarde. Äkki oli lehmale hambusse jäänud või midagi. Logiraamat oli kenasti minigripis, aga kõik muu oli üsna hävinenud, mingeid hooldusvahendeid mul ka kaasas ei olnud. Vast talvitub enam-vähem okeilt kivi all ära ja järgmisel suvel saab keegi värskendada.

Tagasi auto juurde jõudnuna avastasin, et mitu kilomeetrit märgades sandaalides ei kipu nahale hästi mõjuma ja vees kergelt valusana tundunud kohad on tegelikult üsna katkised villid. Kiire teipimine, soojad sokid jalga, kerge võiku ja edasi juba uute võitude poole. Aga seda lubasin endale, et täna rohkem jalgu märjaks ei tee. Aitäh, oli taas üks huvitav elamus!

27 september 2023 soovis hooldamist Martin [matu07]

Karp on täiesti tükkideks, vajab uut karpi.

Logiraamatu minigrip tundub terve ja seega logiraamat on hetkel kuiv.

18 juuli 2023 leidis Andrus [laanetallaja]

Sain teada, et Vohilaid on Eesti suurim laid. Aitäh!

17 juuli 2023 leidis Nils [kuuseokas]

Parme polnud ka täna, sest puhus hea tuuleke. Vesi soe. Paekivimüür on minu arust kokku kukkunud ja aare asupaika muutnud. Aardekarp küll katki, aga logiraamat kuiv ja mõnus. Kahjuks uut karpi polnud panna, lisasin mõne hea kivi katteks. Aitäh!

12 august 2022 leidis Eda [tumevalge]

Täna on mõnus tuuleke ja parme pole. Siia laiule ehitatakse lausa kiirteed. Saime meiegi natuke küüti ja lihtsama vaevaga kohale. Aardega kõik ok.

4 aprill 2022 hooldas Carolina [caro]

Logiteadete järgi hooldust ei vaja.

23 august 2020 leidis Helen ja SalmeS [helen]

Olime just eelmisel suvel ühe loodusmatka käigus koos giidiga Vohilaiul käinud. Kusjuures üks puhkepeatus oli olnud just aaret peitvate varemete juures, kuid tol hetkel ei teadnud me aardest midagi. Nüüd aga olime hästi kursis, kuidas laiule läheneda ja millised olud meid seal ees ootavad.

Vesi oli seekord kogu tee umbes poolde säärde ja mudane põhi mõnusalt libe. Laiul võttis meid metsateel vastu tervituskomitee, kuid miskipärast eelistasid nad siiski meie lähenedes metsa poole joosta. Aarde peidupaigani jõudes tegime tiiru ümber varemete ja kui mõtlesime, et hakkame müüre süsteemselt üle vaatama, siis kohe ka aaret märkasime. Aardekarp oli kuiv ja esialgne logiraamat ideaalses korras. Logiraamatus oli veel paar puhast lehte, kuid seda jätkub ilmselt veel mitmeks aastaks, kui just mingi suurem grupp aaret külastama ei tule.

Aardes oli ka mõnus nuputamisvidin, mida kohe mitu korda sai lahendatud. Jätsime selle ilusti ka järgmistele nutikuse treenimiseks. Peale aardeleidu matkasime laiul veel pikalt, kõndisime läbi laiu ka idaserva, kus ootas meid järgmine veisekari. Pikutasime natuke rannas, sulistasime soojas merevees ja matkasime tagasi. Kuna aega meil oli, siis kulutasime laiul olemisele lausa paar tundi. Väga vaikne ja rahulik koht, parme-sääski polnud.

Täname aarde eest ja soovitame soojalt kõigil sinna laiule matkata.

20 august 2020 leidis   [tunk]

Hommikune virgutusmatk, mis sai alguse pealelõunal, nagu puhkuseperioodi äratusevaba iseärkamisega ikka vahest juhtub :o) Elektrikarjuse juures oli puu najale toetatud kaks jalgratast. Suure tõenäosusega inimesed, kes siit jalgsi Vohilaiu poole edasi astusid, mõtlesin. Vahest isegi geopeiturid? Vat ei tea, kedagi ma ei kohanud küll ning logiraamatus olin samuti tänase kuupäeva esimene. Verejanulised mutukad minnes nagu ei tülitanudki. Kuigi mäletan juba varasest lapsepõlvest, milline meelispaik nende jaoks näiteks Vormsi mudarand oli.

Nullis lahutasin meelt aardekarbis leidunud mänguasjaga - ka mulle niisugused vidinad väga meeldivad. Antud eksemplar oli kuskilt aegade hämarusest juba tuttav ning küllaltki lihtne, Hanayama kuue tärni pusled seevastu on ikka parajad pähklid. Kui mänguisu täis ja ülejäänud laidu uudistama suundusin, siis äkki tekkis ka aardenimes lubatud kaaslane - tige parm. Erinevalt Saaremaa tigedate sääskede peenest tehnikast, on parmudel üldiselt küllalt robustne tehnika. Ampsavad lihtsalt kerest tüki välja ja kui särk ette jääb, siis sellest ka... Õnneks üksiku nuhtluse kõrvaldamisel seekord uusi satelliite enam ei ilmunud, sain rahus omaette retke lõpuni astuda. Veiseid silmast silma ei näinudki, ainult nende radasid, ohtralt kooke ja ka ühe korraliku koguse konte, mis paistis nagu kiskjate pidusöögiplats - eks nemadki tahavad süüa.

Eesti suurim laid väärib kindlasti tutvumist, põhiliselt muidugi suvel. Aitäh kutsumast ja soovitame teistelegi!

20 juuli 2020 leidis Inge [aunad]

Jätsin auto infotahvli juurde.. ei hakanud kajak katusel võssa trügima, kuigi tee oleks kenasti kandnud. Vee äärde jõudes tõmbasin sussid jalga ja teekond võis alata. Meri oli pidevalt põlvini ja tuju hea. Kohale jõudes olid parmud õnneks peidus koos mullikatega, nii et sain rahulikult tegutseda. Tänan.

19 juuli 2020 leidis Martti [geoloog]

Mudaravi

17 juuni 2020 leidis Liis&Kaupo [lepalind]

Jõudsime teisipäeval kell 22 Hiiumaale ning eesmärgiks oli kolmapäeva õhtuks saada leituks kõik ilma paadita leitavad aarded, mis ka reaalselt alles on. 10/11

Meil oli küll plaanis 11 aaret ehk ka Kaevatsi laiu, aga sinna ei jõudnudki. Kuna oli varakult ärganud ning terve päeva kas sõitnud või kõndinud, siis olime väsinud ning võtsime eesmärgiks leida see aare ning jõuda kella 20:30 praami peale. Auto jäi üllatavalt kaugele linnulennult 1600m peale ehk infotahvli ette. Ega ilma maasturita lähemale poleks saanudki. Varsti nägime lehmi ning siis saime ise mutta minna. Esimesed sammud mudas mööda auto jälgi tekitasid kahtluse, kas me üldse kohale saame, sest raske oli jalgu kätte saada ning tempo oli väga aeglane. Õnneks eemalt ning võimalikult palju mööda taimi kõndides saime liikuma. Laiul oli huvitav kuid palju aega polnud ning panime nimed kirja ja tagasi. Jõudsime 25 min enne praami väljumist sadamasse. Taaskord oli tore olla Hiiumaal ning eks kunagi tuleb siia veel aardeid juurde, et oleks põhjust uuesti saart külastada.

17 juuni 2020 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Ära usu seda, mida näed. Kaardi peal paistis Hiiumaa ja laiu vahel olevat vesi, kuid tegelikkuses on seda pigem vähe ja on hoopis mättad ja lehmad. Vesi oli vast poolde säärde, kuigi liikuma pidi tempokalt, sest liiga kergesti jäi mutta kinni. Kaupo muigas, et liigun nagu zombie, kuid see töötas ja jõudsin kuiva jalaga aardeni ja tagasi. Lahe käimine, asukoha mõttes tuuri lemmikaare.

24 august 2019 leidis Kelly ja Mart [kellykas93]

Seda aaret oleme varemgi vaadanud, aga pole nagu käinud lähemalt uurimas. Jätsime auto Vohilaidu tutvustava sildi juurde, panime ujumisriided, kuna ei teadnud, mis meid ees ootab ja sörkisime kuni saime. Esialgu proovisime läheneda vähemvesiselt alalt, aga oi, kuidas see torkis. Mõtlesime juba otsa ümber keerata, kuna läbi muda me ometi ei kavatse minna. Kuna aega veidi veel oli, siis mõtlesime, et proovime läbi vee ja kui ei saa, sisi las jääda. No läbi vee oli lausa lust ja lillepidu minna! Ma veidi pelgasin küll uudistavaid sarvelisi ja tiirutavaid linde, aga õnneks lähemat tutvust ei soovinud kumbki liik meiega teha. Vohilaiul metsas nägime veel mingit kotkalist. Ideaalne päev vees sulistamiseks! Aitäh peitjale huvitava aarde eest. Oh, ja parme polnud ühtegi!

22 august 2019 leidis Anna & [kallo]

Varasemalt siin saarel käies oleme seda tigedat parku vältinud. Kuna seekord oli plaan kogu saar kõigist aktiivsetest aaretest puhtaks teha, siis ei saanud ju ka seda leidmata jätta. Eks muidugi eelnevad logid hirmutasid, et hullult mudaravi saab, aga noh, mis siis ikka. Pinnasetee vee äärde oli kuiv, nii jõudsimegi päris kalda lähedale välja. Vanad tossud said jalga tõmmatud, nii oli mööda mere põhja hea jalutada. Tegelikult oli traktori jäljes hea käia. Põhi oli kõva ning seal polnud ka rohkem muda kui pahkluuni. Kogu teekond kulges oodatust kiiremini. Tempokalt liikudes olime tagasi 40 minutiga ning sealjuures ei kohtunud me ühegi parmuga! Tänud aarde eest!

19 august 2019 leidis Marko [markosu]

Selle aarde otsimisega algas mu vastupäeva reis ümber Hiiumaa. Eks tuleb ikka mõne potentsiaalselt keerulisemaga alustada. Vohilaiule otsustasin algselt minna võimalikult taimedele lähedalt - see peaks ju tähendama võimalikult palju kuiva maad. Ega ikka päris nii sedasi ei olnud. Ott katsetas ka kaasa tulekut, aga ega talle selline vees sumpamine väga ei meeldi. Seega ta jäi koos emaga suuremale saarele, mina aga jätkasin üksi teed. Keegi pöörane oli keset vett elektrikarjuse paigaldanud - mis mõttes elekter ja vesi kokku sobivad!? Üllatavalt oli sellest kasu - see suunas mu taimedest eemale ja traktori rajale. Seal oli ikka oluliselt tugevam maapind jalgeall kui eelnevas mudas ning liikusin palju kiiremini edasi.

Laiule jõudes oli üpris selge kuhu minna, suund ja rada olid ees. Nullis pidin küll natukene otsima ja ka maole vaba ruumi jätma, kuid midagi väga keerulist polnud. Seejärel liikusin juba traktori poolt ette tehtud rada tagasi ning läks märksa kiiremalt kui laiule tulles. Aitäh, tore seiklus oli! Eriti hea, et ühtegi parmu ei kohanud, vaatamata suvele.

20 juuli 2019 leidis eix Annika Anne lapsed [eix]

ilm oli suviselt päikeseline merevesi mõnusalt soe ja nii saigi ette võetud teekond Vohilaiule ,umbes 20min põlvini mudases merevees ja kohale jõudsimegi ,väike piknik edasi retk teisele kaldale ja tagasi kiire logi kirja ,väike sulistamine ja TEHTUD tore koht on!

23 august 2018 ei leidnud Maret [madkool]

Hindasin olusid ja leidsin, et aeg surub takka ja ühe aarde peale täna nii palju aega ei saa kulutada. Eks järgmisel korral jalutab/sumpab ära.

19 juuli 2018 leidis Astra ja Mihkel [astraal]

Ma hoidsin parme, kes olid tõesti tigedad, eemal kuni Mihkel logis. Väga mõnus varahommikune mudas sumpamine :)

19 juuli 2018 leidis Astra ja Mihkel [mihkelp]

Parim viis päeva alustamiseks. Vesisema koha alguses ööbis suurem kamp Soome mootorrattureid, kes polnud meie saabumise hetkeks veel oma magamiskottidest välja roninud :) Jätsime rattad nende juurde ja jalutasime tigedate parmude maale. Aare oli täitsa lageda taeva alla jäetud, panime paremini tagasi. Tagasiteel sain aialt ka särtsu, kui üritasin tõestada, et seal pole voolu sees :) Aitäh!

10 juuli 2018 leidis Marje ja Paavo, Piia ja Peeter [blondiin]

Meil oli terve päeva olnud aega piisavalt. Nõrga neeme juures oli keskmine liikumiskiirus lausa roomamisele sarnanev. Lestas ja Lambas me lausa praalisime ettekandjale, et meil aega nagu ratsahobusel ....ja siis vaatasime praamiaegu ja läks lahti, kiirus aina kasvas. Veetase oli just selline, et alailma pritsis varvaste vahelt lausa vöökohani musta hirmsat muda. Aega seda mahapesta nagu polnud, nii nagu laiul ei hakanud tosse jalaotsa sikutama. Kõndisin paljajalu kuni aardeni, minu jaoks üksjagu saavutus. Ja siis kiirtempos tagasi. Natuke kahju ikka oli, ilm oli ilus, soe, tuuline, seega parmud olid oma tigedusega varjul. Aga see mudas kiirkõnd ja emotsioonid, mis sinna kaasas käisid, seegi oli väärtus omaette. Üldse olime taas Hiiumaal oma retke ajal kogu aeg tasakaalukad, rahulikud, oma emotsioone ja hääletooni kontrollivad turistid. Mitte nagu lärmakad itaallased.
Tänud spirituaalse ja lausa meditatsiooni meenutava retke eest!

10 juuli 2018 leidis Marje ja Paavo, Peeter ja Piia [piuks]

Meie valisime siia kulgemiseks ikka selle raskema aastaaja. Ja muidugi suutsime selle enda jaoks veel raskemaks teha, sest Paavo võttis plaani tunni aja pärast praamile jõuda. Minu kroksid tõmmati juba esimestel sammudel nagu iminappadega Austraalia poole. Nibin-nabin suutsin need veel päästa. Edasi kulges ajaga võidu kulgemine.
Aardekarbi vaatas dr.Speedy taas oma terava pilguga üle, putitas pisut (seda teeb ta tegelikult iga aarde juures). Meie panime nimed kirja ja kiirelt tagasiteele.
Ei hakka parem ütlemagi, millised me jalad olid aga puhastamiseks enam aega polnud....
Piletimüüja küll ütles, et ta pole kindel, kas peale mahume. Õnneks ta eksis! Me jooksmine tasus ära.
Ahjaaaa, kohtasin siin vaid kahte parmu ja need maandusid ka Paavo jalale. Hetk hiljem olid nad juba manalateel.
Tänud lõbusa matka eest!

27 mai 2018 leidis Mikk, Kirke, Kusti, Jaanika [silmsirkel]

Päeva parim retk! Valmistusime: ostsime spetsiaalsed mudavees-sumpamise plätud ja varusime seljakotid eluks vajalikku täis. Üle mere minek ikkagi. Tegelikkuses nautisime paljajalu hästi lühikest ala, kus muda varvaste vahele tungis, sest muu teekond laiuni oli ehtne kõrb. Laiu enda mudatakistus oli meeleolukam, sest neelas aplalt plätusid ja sisaldas kaane ja muud kiljatamapanevat elu.

Aare korras, tuul puhus söödikud minema ja saime isegi piknikku nautida.

Viimase muda kaapisime maha sadamas. Aitäh!

24 märts 2018 leidis Arvo [arvoaljaste]

Enne aarde juurde minekut suhtlesin kohaliku puidlõhkuva härraga, kes sealsamas viimases majas elab ennem raja algust. Ta ei saanud kuidagi aru, miks ma tahan sinna minna. Kui ma selgitasin, et mulle meeldib Eestis matkata ja ei pea ägedate kohtade jaoks välismaale minema, siis tema arvas, et Hiiumaa üleüldiselt võib maha kanda ja et siin pole küll midagi vaadata. Noh, mina ütleks peale käimist, et nii päris küll öelda ei saaks.

17 september 2016 leidis Lembit [polekala]

Auto jäi kusagile porimülka ette metsatee veerele ning sealt oli aardeni miski 1,2 vms kilomeetrit. Tõmbasin aga ekstra mudas ja muus vedelas käimiseks mõeldud ketsid jalga, käärisin püksid põlveni üles ja asusin teele. Vesi täiesti vinks-vonks temperatuuriga praegust. Põhjas oli küll veidi muda ja muud libedat ollust, kuid tegelikult ikkagi üsna muretu müttamine oli. Nullis ikka tegin mõned pimesikutiirud, enne kui õige asi silma jäi. Nii kui logi kirjutama asusin olid miskid väikesed vereimejad kallal - ei parmud nad polnud, miskit veidrad moskade ja sääskede vahelised tegelased. Aga no kiiremal sammul tagasi kõndides jäid nad minust varsti sinna maha... A eks neil seal praegu nälg on, kuna loomi laiul näha polnud. Aitähhid peitjale!

5 september 2016 soovis hooldamist Andres [elektrik]

Lisan hooldus vajaduse, jääb vast paremini silma. Ehk siis on tarvis uut karpi. Originaalis ~15cm läbimõõduga ja ~8cm kõrge.

5 september 2016 leidis Andres [elektrik]

Kaevatsi laiule oli siinsega võrreldes kiirtee. Samas midagi rasket polnud ja sai ilusti kohale. Laiul olid parmud vahetuse üle andnud sääskedele. Ühte parmu nägin ka, ilmselt vaatleja. Karp jah oli tõepoolest katki, paraku ei lugenud enne logisid.

20 juuli 2016 leidis Reino, Angela, Elise [reino77]

Tänase päeva eesmärk. Oma madala põhjalisega jõudsin 1,5km kaugusele ja sealt edasi kand ja varvas. Vee äärde jõudes sai otsustatud et lähen igaks juhuks edasi üksinda. Angela ja Elise jäid päikest võtma ning mina suundusin aarde poole. Vee takistus möödus libedalt ja sealt otse edasi metsa alla. Veiseid ei näinud kui värskeid kooke ja tigedaid parme oli küll. Natuke veel roostikus ragistamist ja olingi aarde juures. Logi sai kirja, praegu oli aare ilusti kuiv kuid karbil on põhja sees auk ja kaks kõrva on ka küljest ära. Kahjuks ei olnud endal midagi sobilikku kaasas. Tänud peitjale siia juhatamise eest.

14 august 2015 leidis Elin [elin]

Veetsime noortega ja noorsootöötajatega kolm ägedat päeva Vohilaiul. Aarde näppasin tagasiteel. Teepeal kohtusin kährikuga, kes mind teelt kõrvale kallutas, kuid õnneks sain rajale tagasi. Muinasjutuline reis ja äge aare.

13 august 2015 leidis Piret, Diana, Oxana jt [sylli]

Sellele laiule sattusin üldsegi mitte geopeituse raames. Kui mõni kõneleb skoorimisest ja loobumisest hullude tingimuste tõttu, siis meie võtsime noored kaasa ja läksime laiule kolmeks päevaks. Et ikka kõike täiega saaks, siis ootasime ära selle suve ühe kõige kuumema päeva, käisime jalgsi 6 km, siis sumpasime 500-600 m mudavee lõiku ja kõndisime edasi kuni laiu tippu. Seal panime püsti telklaagri. Jah, see oli küll kerge, sest asjad saadeti laiule traktori ja paadiga. Laiul olles õppisime koos noortega kala püüdma, puhastama ja söögiks tegema. Maailma parim kalasupp tuli, kuigi sool oli maha jäänud ja midagi peale kartulikuubikute lisada ei olnud. Leidsime kukeseeni ja praadisime neid. Laiu tipus on poolviltu kaldal ka midagi sellist, mis eelmises elus on ujuvsaun olnud. Aga kasutada sai. Ja tume-tumedas augustiöös sai soovida langevate tähtede all oma salasoove. Lõkketule valgel oli aeg nagu kunagi ennemuiste... :) Vanadele nostalgia, kohalikele mitte midagi erilist ja noortele külalistele mandrilt midagi väga eksootilist. Eriti andis eksootilise mõõdu välja miljonivaatega välikäimla.:)

Laiul tasub ringi vaadata. Seal ei ole mitte ainult ühed varemed ja lehmakoogid. Seal on palju muud ka. Kes leiab, kes mitte. ;) Meie leidsime öösel isegi ööaardeid! :P Laiul aeg peatub...

Lisan, et laid on antud mägiveiste karjatamiseks erakätesse. Meiega oli kaasas peretütar, kellele loomad kuuluvad. Meie tegevus oli koostöös ja -kõlastuses kohaliku omavalitsusega.

Ühel hetkel laiul ringi vaadates leidsime ka aarde. Aitäh aarde eest! EVEJ

13 august 2015 leidis Diana [dinnu]

Mudaprotseduurid .. ja veel tasuta... äge. Lahe koht avastamiseks. Aitäh.

15 juuli 2015 leidis Signe ja [tomm]

Miks maksta suuri summasid, et kuskil SPA-s mudaravi nautida, jalutage parem suisel aal selle aardeni. Vähemalt osad kehaosad saavad selle protseduuri kätte kui just muidugi ei teki soov ka vahepeal pikali visata ja tervet keha kostidada tasuta "hõrgutisega". Signe arvas, et tema jääb majakana koduteed näitama. Laiule jõudes ootas poolel teel aardeni veel paar mudast takistust kuid need ei olnud ületamatud. Oli omamoodi tore matk ja täname peitjat sellist seiklust pakkumast! PS. Ainukese tigeda parmuga õnnestus kohtuda parklas kuhu auto jätsime, laiul neid isegi ei kohanud.

12 juuli 2015 leidis rohtvee pere [rohtvee]

Plaanisime küll algselt Kaevatsil esimesena käia, aga kuna seal oli pisematel kohati vesi rinnuni, siis loobusime ja võtsime hoopis Vohilaiu ette. Jätsime põnnid kaldale ja sumpasime läbi muda ja vee ja kaka ja jumal teab läbi mille veel kohale. Aarde leidsime kiirelt, parme/sääski ei kohanud, ainult paar kala tegi vees jala alt kiirendust :D

13 juuni 2015 leidis Karl, Ivar ja Asko [zdrk]

Ühtegi tigedat parmu ei kohanud. Olid parasjagu poes õlle järgi vast. Tee laiule oli aga küll paras katsumus. Paljajalu oli ainuvõimalik variant liikuda. Terve tee oli küll vaid põlvini vesi, kuid sellest sügavusest 50% oli muda kuhu sisse jalg iga kord vajus. Lisaks enne varemeteni jõudmist oli keegi veel ühe mudase takistusraja tekitanud. Asko käis plätudega järjekordselt põlvini mudas ära ja näost oli juba näha, et kaaslastel on mudast siiber. Aarde logisime mugavalt ära ja siis kõik takistused uuesti, kuid vastupidises järjestuses uuesti läbida. Autoni jõudes oli kõigil võhm otsas. Puhata aga ei saanud, kuna parmude sugulased sääsed oli saanud infot, et kolm verd täis tegelast saabub kohe. Vahetasime nii kiirelt riided kui võimalik ja põgenesime autosse. Tänud!

4 august 2014 leidis Lassie ja [lapsuliblikas]

Algas sooja ja libeda loiguga, jätkus kõrbega ja lõppes mudas sumpamisega. Leitud!

GP 1178 / GC 1398

https://www.facebook.com/LippKatrin/media_set?set=a.10152400595834401.579764400&type=3

13 juuli 2014 leidis Hannes ja Triinu [hpalang1]

Mina panen sellele aardele soovitussildi külge. Enamust maailma asju saab vaadata kahest küljest. Ühte külge on siin logides lahatud küll ja veel, mina paneks sinna rubriiki vaid selle viimase aarde-eelse roostiku ja tigedad parmud - aga mida sellise nimega aardest muud ikka oodata. Kogu muu kraam läheb plusspoolele. Kuskilt netist oli silma jäänud, et väina keskmine sügavus on 40 cm. Mkmm - tuli pingutada, et vesi üle pahkluu ulataks, ja vaid mõni koht, kus koos mudaga poolde säärde märjaks sai. Kui mudavälja äärde jõudsime, paistsid roo vahel punaste põskedega pikad kaelad-nokad, pealik uudistavalt meie poole vaatamas. Parves haigruid ja sookurgi. Siis andis pealik signaali ja kogu kari lendas nurga taha. Ja kogu selle matka aja seirasid need punaste põskedega kõrred meid natuke eemalt. Mudamatk oli sürr. Polegi teda millegagi võrrelda, kui aus olla. Papud jalast ja paljajalu, nii oli kõige parem, soe linnujalajälgedega muda varba vahel - uhh... Mingid elukad elasid seal mudas veel, sulistasid ja ajasid mulle. Ja kui me lõpuks kaldal olime ja papud jalga saime, andis kurepealik uue signaali ja kogu jõuk lendas tagasi objektile tagasi ... Aa, karp oli ka korras. Suurimad tänud!

9 juuli 2014 leidis Tiia ja Einar [pagarid]

Mõned tigedad parmud ja ragistav loom oli roostikus.Muda oli rohkem kui vett, vahepeal paistsid varbad veest välja. Aare ka oli. Aitäh!

21 juuni 2014 leidis Jekaterina [jrud]

Jaanipäevareis Hiiumaal 18/64. Vedas meil et Parme polnud. Läks aega et kuidas liikuda sinna kohapeale, sest kohalik oli öelnud asja et kummikutega on võimaliks saada. Kuid kõikidest kolmest meestest, pidi naine mõtlema midagi et üle minna, sest meie kummikud olid veidi lühikesed et alg rada läbida, seeda Allan jäi üksi Tšillima. Meie aga kolmekesi, Sander, Urmas ja mina, läksime minu järgi. Suurem töö oli minu peale kukkunud, mis kokku võttes võtis palju energiat. Ning 3h kõndisime, vaatasime linde, ja lõpuks jõudsime kohale, Allan aga sel ajal jõudis palju kaugemale, sest läks palja jalagadega meist mööda, ning tagasi keksis samas tempos. Oleks kindlasti ettevaatlik kui käite seal ringi sest võib sisse vajuda nagu mina tegin 3 korda, ja edaspidi :D

21 juuni 2014 leidis Sisalik, Jrud, Uhoogma, Allan281 [allan281]

leitud:) raske oli aga hakkama saime

21 juuni 2014 leidis Sisalik, Jrud, Uhoogma, Allan281 [uhoogma]

Leitud. Kokku kulus kolm tundi läbi kõrkjate murdmiseks, seejärel läbi vee sumpamiseks, laiul aardeni jõudmiseks ja naasmiseks. Ilma paadita on selle aardeni tõesti raske jõuda, peidukoht ise oli aga lihtne.

21 juuni 2014 leidis Sisalik, Jrud, Uhoogma, Allan281 [sisalik]

Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 18/64. Sai see teekond siis ette võetud, läks aega kolm tundi ja aare oligi meil käes. Läksin Urmase ja Katjaga kummikutega, kuid Allan kihutas paljajalu meist mööda. Tema logis aarde ära, kuid unustas märkida Urmase. Läksime siis meiegi kohale ja logisime puuduva isiku.

V: kuulike. J: panter.

22 veebruar 2014 leidis Triin & Hanno [hanno5000]

Ice-ice, baby... Tänud!

10 august 2013 leidis Merike ja [pekadrip]

Nüüd pea kolm kuud hiljem on super hea meenutada ja taas üle elada neid kogemusi. Jaa, muljed pole vast päris vahetud, kuid on saanud kenasti valmis moorida omas mahlas... Sünges novembriõhtus on nad seda magusamad. Oma üllatuseks avastasin, et peale meid polegi keegi käinud tigedate parmude mängumaal ja Merikese logi viimane... Miks keegi sellist tervistavat mudavanni tahtnud pole? Alustades aga algusest. Selja taga oli juba Kaevatsi laiu korduskülastus, mis oli sama meeldiv, kui kevadinegi käik. Vaid vesi oli soojem ja madalam. Mõnus, puhas astumine. Mis hing veel ihaldad. Nii oli Tigeda Parmu aarde juurde minemine läbi mere loogiline jätk. Lihtne ja loogiline. Alex poetas meid kuskile maha ja jäi tagalat valvama. Või nii ta meile väitis. Tõde selgus hiljem, tõenäoliselt oleks me juba pilku tagasi visates viimaselt käänult näinud punaseid tagatulesid ja tossupilve taevasse kerkimas, kui üks punane auto minema kaapis. Nii palju siis tagalavalvest. Õnneks seda me ei teadnud ja õndsas teadmatuses marssisime mere poole. Lombi servas tundus taas ääretult tark mõte tuulejopest endale miniseelik teha ja püksid salliks kaela riputada. Ametlik suvemood 2013. :D Tehke järgi, kui julgete. ;) Esimesed sammud mudas... ja on ikka erineva konsistentsiga neid. See siin oli... jäle. Haises kui vana kurat, oli libe ja lausa kargas säärtele kallale. Kipitas ja kõrvetas. Allaandmine ei tundunud aga üldse mingi mõte olevat ja seega oli ainus siht edasi minna, lagedama ja sügavama vee poole. Libe, mudane... Igatsesin räätsi. :D Paterdaks muretult seal mudas, allpool veepiiri nendega. Ei libiseks ega midagi. Nii segane ma aga pole, et merematkale räätsad kaasa oleks sikutanud, seega, paljavarbatiir... Ületanud avamere ja elektritakistuse (no ei tundunud üldse ahvatlev mõte see traat vette pillata ;) ), olimegi taas haisumuda tsoonis. Kiiremad liigutused ja kindel maa talla all, oli mõte, et mida hullu siin siis nüüd küll on, et osad logid ümber pööramisest kirjutavad. Mudavann, kerge aroomiteraapia ja nahatöötlus vaid. Merike soputas muda crocsidest välja ja nii me maale astusimegi. Mööda sõraliste radu sisemaale tungides. Üldiselt kogu selle ettevõtmise juures, oli ainus murepilv see, et äkki mõnele sõralisele-sarvilisele ei pruugi me külaskäik üldsegi mitte meeldida. Ürita siis neile selgeks teha, et oleme ohutu liik ja üldsegi mitte tähelepanu väärt... Ja nende sugulasi olen ma kunagi nööri otsas küll jalutanud karjamaale ja tagasi. Õnneks rahuläbirääkimisi polnud kellegiga vaja pidada ja jõudsime takistusraja äärde, mis Iroka alistanud oli. ;) Mnjaa, valged papud poleks just sobivaimad küll seal. Meenutasin Mädajärve ületamist suisel aal ja asusime teele. Pisut porine see ju oli, kuid õnneks ületatav. Ja siis juba kenasti niidetud rajale astuda oli lausa sulaselge rõõm. Tigedaid parme polnud, madusid ka õnneks mitte, kuigi selline sulnilt soe vundament seal ju oli... Tigeda parmu aare aga lollitas meid hoolega. Seal , kus loogika väitis teda asuvat, polnud teda teps mitte. Nii me siis tiirutasime nagu kassid ümber palava pudru, kuniks peaaegu otsa astusime. Sellega sai õnneks see kujuteldavas maopesas tuulamine otsa. Kähku kriipsud raamatusse, seep topsist välja ja auto poole punuma. Ei olnud see tagasitee suurt erinev, kõik oli vaid tagurpidi järjestuses. Muda, elekter, avameri, mudapilved vees, libedus, muda, "lehkav lõhn", muda, pilliroog ja taas maa... Kõik kena ja lahe, kui vaid oleks võimalik jalad sellst kipitavast asjast puhtaks pesta... Pisuke riietusprotseduur, et asendada suvemood taas pisut argisema variandiga, äkki poleks ülejäänud inimkond selleks vaatepildiks veel valmis. Viska siis pärleid, teadagi kuhu... Kui meie lõpuks Merikesega autos ootava Alexi juurde jõudsime, oli sellel sahvris koorekausi kallal käinud kõutsi nägu peas. Näh, tagalavalve nüüd nii lahe tegevus ka pole... Pisitasa selgus tõde. Karistuseks salategevuse eest oli autos heljuv mudalehk. ;) Ja tõesti, uus aare, mille testleidu meil teha paluti, andis hea võimaluse jalad puhtaks pesta. Sai puhtaks keha ja hing ja sellega koos täpp ühel laiul. ;) Aitäh aarde eest! Aitäh reisikaaslastele, kes minuga koos seal seiklesid.
Ja Hiiumaale läheks ikka ja veel. See oli vihje. ;)

10 august 2013 leidis Kadri ja [mooritz]

See aare oli pinnuks silmis iga kord kui Hiiumaad külastanud olin. Kord oli liiga soe , siis liiga külm ja nii ta oli jäänud alati mõnd paremat aega ootama. Täna oli aga Kaevatsil käies meel piisavalt karastunud ja nii Alex meid Kadriga siia teeotsale toimetas ja kadus ise Hiiumaa avarustesse vaikust nautima ( ei jõua ju üks mees pidevalt naiste jutuvada kuulata :P ).

Mööda metsavahet kõndides noppisin mõned vaarikad kosutuseks ja mõtlesin, et kus on see muda, mille sügavasse rüppe on nii irokas kui timix vajunud. Haa..., see muda oli enne sõõrmetes tunda kui näha. Või vähemalt arvan ma, et see oli muda lehk ,mis enne vette jõudmist kõik mu meeled halvas. Aga vähemalt Kadri oli sama otsusekindel kui Kaevatsile minnes ja juba valmiski uus seeria sellesuve moevoolust :P. Ja siis me astusime, algul küll suht kõhklevalt , sellesse ollusesse, mis meid vees ootas. Väkk, see oli midagi eriti libedat ja see jäi croksidesse pidama. Saputasin siis oma jalavarje ja astusin aga edasi. Kadri läks kui mudatõrjuja ees ja mis mul muud üle jäi kui alandlikult tema järel käia, mis sest, et tema jäljes käimine tähendas astumist tumedasse tundmatusse. Nimet ,ega see veeollus eriti läbipaistvusega ei hiilanud ja nii tuli varbad mutta vajutada, et mitte libiseda ja kummuli kukkuda. Seda viimast ei tahtnud aga kuidagi kogeda, sest siis oleks ma ilmselt meenutanud mudakolli nii välimuselt kui lõhnalt. Kadri ( rabaprintsess nagu ta on :D ) unistas siinkohal räätsadest, et nendega oleks siin muretum kõndida, ei libisevat ega miskit. Ainult kujutluspilt räätsadega vees ja mudas õhkõrnalt libisevast Kadrist muutis juba päeva paremaks ja kõik see ollus ei tundunudki enam nii jube :P. Enne laiule randumist tuli läbida ka elektrikarjuse takistus. Kadri pakkus küll, et teeme limbot, kuid elav kujutluspilt mutta vajuvast endast sundis mind sellest väga sportlikust ettepanekust loobuma. Õnneks oli Kadri nõus ise karjatüdrukut mängima, ta avas värava ja jäi vapralt elekter käes seisma kuni „kari“ randus :D. Edasi oli metsatee. Kuid seda oli vaid viivuks. Naerma ajas kui avastasime, et laiul on ikka üllatusi igas variatsioonis. Nimelt jõudsime roo ja mudatakistuseni, mis nii mõnegi karastunud mehe on elu üle järgi mõtlema pannud :P. Aga meie õnneks olid siin enne meid käijad muda piisavalt madalaks vajutanud ja meil jäi vaid roo tüügastel kõndides see takistus ületada. Huh, lõpuks ometi niidetud heinamaa nii lai ja eemal paistvad varemed. Ja mis kõige tähtsam, ei ühtegi lennuväkke kuuluvat parmu. Ilmselt olid taevased lennuväed oma õppusi kuskil mujal korraldamas või olid siis need parmud lihtsalt nälga surnud , no ei satu ju siia neid aardeotsijaid kuigi sageli. Varemetes leidsin enne kõike muidugi herilasepesa, kuid seda ma torkima ei hakanud ja nemad ka mingit huvi minu vastu ei ilmutanud ( erinevalt teistest sumilastest ühe teise aarde juures :( ) Nii ma siis tutuvsin varemetega ühest küljest ja Kadri hiilis vastasnurkades, kuni jõudsime keskpõrandale kokku :). Ja seal ta oli, üleni seebivahune :( . No seep ja sampoon rändasid meiega koos Hiiumaale tagasi ( saab muda maha pesta :D ), aaret sai tuulutatud ja kuivatatud ja aardesse jäi üks omapärane kollike. Tagasitee kulges nagu ikka kuidagi kiiremini, juba tuttav muda haises aga veel koledamalt ja randudes ürtasime seda endalt võimalikult palju maha lükata. Nähtav muda saigi maha lükatud , kuid hais jäi (ilmselt oleks meie kadudes leidnud meid vaevata lõhna järgi üles :P). Taas autosse istudes oli ikka hea tunne küll, me polnudki mutta vajunud või kummuli käinud. Õnnelik ja kavala näoga oli ka Alex, kes oli uusi maid avastamas käinud . Tema õnnelik olek küll lahtus pisut kui olime tsipake maad sõitnud, sest autot täitis „meeldiv“ mudaaroom :P. Siis oli kindel , et järgmine peatus on üsna ruttu ja võimalikult puhta vee ääres :D. Tänud vahva mudaravila eest !

23 juuli 2013 leidis jalgratas ja [timix]

Rohukülla jõudsin lõpuks kell 17:00 paiku. Ostsin pileti ja istusin kai servale ja hakkasin sööma. Kui vaatasin, et praamini on ainult 10 minutit ja praami veel tulemas ei paista, hakkas asi imelikuna tunduma. Vahepeal lasti autosid Vormsi kai peale. "Ahha, Vormsile läheb ka praegu laev," mõtlesin. Selline ilus laev nagu Regula. Aga kus see Hiiumaa laev nüüd jääb. Peagi sain aru, et see Regula vist ikka eriti Vormsile ei lähe ja ma peaks kähku sinna peale minema :) See Regula on ikka üks vana pann, Hiiumaaga ei anna üldse võrreldagi.
Heltermaal võtsin kursi kohe Tigeda parmu suunas. Mingit väikest teed mööda sõitsin, sest see tundus kõige otsem. Tee kvaliteet oli muidugi alla igasugust arvestust. Kalda ääres jätsin ratta maha ja läksin olukorda kontrollima. Mudane oli ja vajus. Jätsin üleliigsed riided ratta juurde. Õigesti tegin kusjuures, sest arvestades seda, kuidas ma pärast välja nägin, oli ikka paganama hea kuivad puhtad riided selga panna. Võtsin GPS-i ja pastaka ja hakkasin astuma. Vajub, igal pool vajub! Roostikes olid mingid linnud, aga õnneks nad ajasid oma asju. Vesi oli muidu madal. Avasin karjuse ja läksin saarele. Maale minek oli jälle eriti mudane ja vajuv. Edasi läks ilus metsatee ja ma mõtlesin, et mis teisest veetakistusest Irokas rääkis, täitsa lust ju jalutada siin. Kuni ma selle takistuseni jõudsin. Koheselt oli ma põlvist saadik mudas. Siis oli tükk tegu, et jalad sealt mudast kätte saada. Edasi püüdsin minna kõrkjate vahelt, seal nii palju ei vajunud. Kui see takistus ka läbitud, olingi aarde juures. Algul otsisin veidi raskematest kohtadest ja siis juba silmasin karpi. Jumal tänatud, et siin see asi lihtsasti peidetud on. Mõtlesin, et siia võiks ühe multi-mõistatuse teha. Küll rahvas rõõmustaks :) Parme kusjuures ei olnudki eriti, seega oli täitsa okei. Aga kogu saare olid need paganama lehmad täis roojanud! Otsi kohta, kus sa saad ja astu aga sisse... Reostajad. Veel vees olles nägin ma kaldal neid küll, aga kui nad mind tulemas nägin, siis lasid nad jalga. Ja kaldal oli kohe näha, mis suunas nad (jalga) lasid. Tagasitee oli samasugune nagu sinnaminek. Ratta juurde jõudes olin ma kõrvadeni mudane ning püüdsin natuke ennast puhastada, aga see oli mingi selline muda, mis ei tahtnud maha ka tulla. Tõmbasin siis lihtsalt riided peale ja lasin jalga, sest kell oli palju ja kuna maha oli sõidetud juba 130km, siis jalad enam eriti liikuda ei tahtnud. Vaatasin, et pean vist Suuresadama puhkekohta minema, kuid nagu välk selgest taevas leidsin ma ennast äkki Hellamaa telkimisalalt. Panin telgi püsti ja jäin magama, ei oleks ma meetritki ka rohkem enam sõita jõudnud. See päev andis tunda veel matka kõigil teistel päevadel ka.
Aga igal juhul mulle see aare ja sinna minek väga-väga meeldis. Ma usun, et see oli üleüldse mu lemmik aare. Palun veel selliseid. Ja mitte, et lihtsalt läbi vee, vaid ikka muda kah. Ja see ei olnud sarkasm. Suur aitäh!
PS. Ja kolm päeva hiljem peideti sinna juurde uus aare. No mida peab tegema, et Hiiumaad küll roheliseks saada :)

5 juuli 2013 ei leidnud Irokas [irokas100]

See on nüüd selline mitteleiulogi, et aardeni ma päriselt ei jõudnudki. Algus nagu algus ikka - metsatee, sääsed, parmud (lendavad), mis Vahtrepa pool vähemalt väga tigedad ei olnud. Miskipärast oli arvamus, et tee Vohilaiule on pigem kivise põhjaga ja nii sai ainult mingid plätud ühes rabatud. Reaalsus oli muidugi selline, et esimeste sammudega vajus jalg ikka jupp maad allapoole silmaga nähtavat taset. Selline mudakiht siis jah? No ja loomulikult kleepusid plätud jube hästi sinna mutta ja siis kui ma suure vaevaga sain ühe jala põhjast kätte, lõi lahtise plätu tald sihukese jõuga takka üles, et olin juusteotsteni mudane. Järgmise sammuga kordus sama teema ja siis veel ja veel. Ega siis inimene ju esimese korraga targaks ei saa. Õige pea aga korjasin mõttetud jalanõud näppu ja liikusin paljajalu, rõve muda varvaste vahel lirtsumas. Haises ka parasjagu. Ja ma arvan, et laiu ääres lisandus sellele juba paras ports loomset väljaheidet. Igal juhul kui olin päästvale metsateele jälle jõudnud, siis oli päris hea meel. Aga... 180 meetrit enne aaret oli uus veetakistus ja see oli juba liig mis liig. Kaugemale ma enam ei läinud, skoorimissoov ei olnud nii suur. Küll ma ükskord parema varustusega selle aarde ka kätte saan. Kokkuvõttes ei jäänud asjast kehva mälestust. Tagasi Vahtrepa pool olid sääsed küll väga kurjad. Sekundise vahega tuli jalgu säästest puhtaks lükata. Tänud matka eest.

4 aprill 2013 leidis Eleri, Janek [elerit]

Tekkis võimalus ära kasutada ilusat kevadist puhkusepäeva. Mõeldud tehtud :) Suund saarele ja kohapeal paar ringi ning aare oligi käes. Talvisel ajal ei näinud ei lambaid, ega mugusid. J: hobune.

20 jaanuar 2013 leidis mummi [leigrid]

Ämm käskis hommikul villased sokid jalga panna, sest kelgu suund koos lapsega oli juba päev varem tigedate parmude juurde rihitud. Seiklusrikas mere reis lôppes kiiremini kui see alatigi sai. Saabusime ilusa maja juurde kus ilmselt olid eelmine päev jahimehed olnud, seinad ilutsesid veel oma täies hiilguses. Teritasin silma ja kohe ämm haaras aarde oma embusesse, tegime pilti, logisime ja vôtsime suuna taas Hiiumaale.

20 jaanuar 2013 leidis Anette, Antti [Leigrid] [mummi]

Täna siis teisel katsel. Päev pisut sompus aga muidu päris ilus. Ja ennäe imet, laiul ei olnudki autosid. Matk sujus mônusalt. Varemete juures oli pisut otsimist, enne kui leidsime. Tegime parasjagu jalajälgi igale poole. Geps näitas kohe ôiget kohta, aga teda ei usu ma ammu. Ja kôik kivid seal müüris olid ka kinni külmunud. Leidmise rôôm oli suur. Karbi sisu oli jääs ja roostes. Puhastasin, kuidas oskasin ja eemaldasin kivid, jää ja roostes mutrid ning panin uue minigripi ja silikooni. Tore koht, tänan! V: vile J:tähed, klaaskuuli jms. mitteroostetavat nänni.

19 jaanuar 2013 ei leidnud Anette, Antti [Leigrid] [mummi]

Oleme suvel korra proovinud, aga siis osutus mereäärne ala läbipääsmatuks. Nüüd otsustasime laiul ära käia. Pakkisime lapse ja kelgu ning teele. Ilus plaan toredast matkast jäi aga tegemata, sest mingid püssimehed ei lasknud meid laiule: neil seajaht käsil. Ei se mitään, läheme homme uuesti proovima.

24 veebruar 2012 leidis Tiit,Alex [alex]
Pikk pind mis silmas olnud sai nüüd eemaldatud.Kogu teekond mõnusa läga alla 10-30cm lumelörtsist vett ja ega siis inimene ometi kummikuid saarele kaasa ei võta.Tagasiteel oli saabaste kaal juba umbes 10 kg tükk ja parmud ei tundunudki koledad ja halvad olema see hetk.Aare heas korras ja ootab uusi leidjaid, tänud!

12 august 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Pärast paadisõitu otsustasime minna meretaha jalgsi, kuigi kohalikud hoiatasid, et vesi on kõrgel. Polnudki väga kõrge, ainult mõnes kohas oli üle põlve. Huvitav, et parmud olid kuhugi mujale kolinud - ühtegi ei kohanud. V: konn, J: teod, vile, nööbid (3+3).

22 juuli 2011 leidis Liia ja Kadri [groll]
Pikka aega pinnuks silmas olnud punane punkt Hiiumaal leidis lõpuks oma rohelise otsa. Jätsime Mari-Anne ja Antsu tegelema tõsisemate teemadega ja sumpasime Kadriga läbi sooja mere. Oli vahva retk, parmud leidsime ka lõpuks kui tagasiteele asusime. Aardest EVEJ.

8 juuli 2011 leidis Airi ja Priit [otsingul]
See oli üks ütlemata tore retk Vohilaiule. Kahjuks olin arvanud, et selleks retkeks sobivad ka rannaplätud, aga sellest eksiarvamusest sain aimu juba esimesi meetreid läbides. Edasi kulgesin paljajalu ning väga mõnus pehme oli astuda. Nalja sai väikseid kalu jälgides - selle asemel, et tuhatnelja igas suunas põgeneda, otsustasin nood maimukesed meid laiule saata ja neid oli palju. Esimesest kergest veetakistusest üle saanud, arvasin, et nüüd on vaid mõnus metsatee ning eksisin - see mülgas pilliroos oli päris jube. Õnneks oli seda mudaravilat vaid väike lõiguke ning olimegi aarde lähistel lagendikul. Karbike paljastus meie silmadele väga loogilisest kohast ning oli vägagi heas korras. Parme ei kohanud - ei tiivulisi ega ka kahejalgseid, rääkimata kurjadest parmudest. Tänan peitjat mõnusa retke eest!

8 juuli 2011 leidis Priit ja Airi [airce]
Soodsamat ilma ja tingimusi oleks raske soovidagi. Päike paistis kuumalt, tuul puhus jahutavalt ja supisoe vesi ulatus poolde säärde, et kui soov tekkis põlvi märjaks saada, siis tuli ikka põlvenõksu teha :) Kolm aastat tagasi sai samas teeotsas ära käidud ning vett kui ka ilma mittesobivaks peetud. Täna oli see väga nauditav ja üks elamusrikkam ja meeldejäävam aare kogu Hiiumaal. Tänan ilmataati, meeldivat reisikaaslast, õigesti valitud jalanõusid ja aardepeitjaid. Parme ei kohanud. V: TB

24 juuni 2011 leidis Kajaliis [lylleke]

Leitud

24 juuni 2011 hooldas Kaja [kajaliis]
Aare ok.

24 juuni 2011 leidis Kaja, Bruno, Liis, Pille ja Ly [kajaliis]
Imeliselt suvine päev ja varem valmis vaadatud rada viis Vohiaiule Tigedat parmu avastama. Mitte ühegi jalg ei olnud varem sellele saarele astunud. Põnev retk, soe vesi, äikesepilved, vein...lõbusad jutud ja mõtted viisid meid radu mööda avastamata paika. Retk ise on romaani väärt, mida lõppeks kroonis üks tore aardeleid. Konteiner on tip-top, seega aare hooldust ei vaja ja on igati tuvastatav kui GP aare. Meist jäi maha TB, kes tahab edasi rännata põhjapoolusele. Täname peitjat! EV

13 juuni 2011 leidis Heike ja Liina [deggy87]
Väga huvitav seiklus kujunes sellest retkest aardeni. Aitäh! :)

13 juuni 2011 leidis Liina ja Heike [debora]
See aare tundus piisavalt ahvatlev, et teekond ette võtta. Vesi oli mõnusalt soe ja nii me oma sammud luikede poole seadsimegi (kahjuks lahkusid nad ennem kui me kohale jõudsime). Jälle kuiva pinnase peale jõudes oli hea tunne, et takistus läbitud. Aga edasi minnes oh seda "rõõmu" kui nägime milline teekond meid ees ootab. Alguses üritasime omale rada rajada, kuid üks hetk sai siiber ja nii me tuimalt edasi tatsasime, kuid seda ülima ettevaatlikusega, et mitte plätusid ära kaotada, lõpuks loobusime ka neist (kuna ühe korra ennem suutsin juba oma plätu ära lõhkuda, aga õnneks sai see ära remonditud). Viimane takistus ületatud, läks juba lihtsamalt ja aardekarbi leidsime koheselt. Kuna teekond oli selge, siis tagasiminek enam erilisi pingutusi ei nõudnud :) Ennem Hiiumaale minekut nägin logi, kus teatati, et oleks hea kui järgnevad karbi ära märgistaksid. Kodus sai marker üles otsitud ja kotti pandud, kuid loomulikult kui Tigeda Parmu jaoks tähtsamad asjad kokku panin, siis jätsin markeri autosse. Niiet mõni vähem kalaaju võiks markeri kaasa võtta. PS! Nägime ka eelmiste otsijate auto väljakaevamiskohta - peab ütlema, et olite erakordselt tublid, et auto sealt välja saite ;) Kokkuvõtvalt võib öelda, et väga mõnus teekond oli ja see et liiga lihtne polnud sinna jalutada, tegi asja veelgi paremaks :) Aitäh :)

11 juuni 2011 leidis Priit & Maarja [bonzo]
See oli meie Hiiumaa tuuri esimene aare. Mõtlesime, et alustame pisut ekstreemsemalt, et siis hea lihtne edasi tegutseda. Ekstreemne oli küll, aga mitte pisut... Alustuseks sõitsime ulja peaga autoga otse põhjatusse mutta. Kuum ja päike olid mudale andnud kena kaitsevärvuse ja enne kui midagi aru saime, seisime lihtsalt põhja peal kinni. Siis hakkasid minutid ja tunnid muudkui minema, riided ja erinevad kehaosad läksid järjest rohkem mudaseks ja lõpuks olimegi autoga kuival maal tagasi :) Kokkuvõte: Alati tasub pagasnikus hoida 1 tali ja vähemalt 1 (soovitatavalt 2 ) puksiitköit. Labidas ei teeks ka paha. Seda meil polnud, kasutasime käsi :)
Aardest ka. Sumasime läbi mere. Alguses üritasime kummikutega, aga selgus et paljajalu on kõige parem, vesi oli ka ülim supp. Üle mere jõudes natuke kuiva maad ja siis ületasime suhteliselt edukalt järgnenud mädamülkad. Ülim tunne on see, kui kaks kummikut on paari-kolmekümne cm sügavuse vee all mudas kinni ja tasakaal kaob ära, kuskilt kinni haarata ei ole.... hea et päike paistis ja ilm oli soe :) Aardepeidiku tuvastasime juba eemalt. Auk oli jätkuvalt karbis, aga endiselt oli aare kuiv. Vahetasime karbi ära, aga jäi märgistamata, markerit ei olnud. Keegi järgnevatest otsijatest võiks märgistada. Kokkuvõttes oli väga huvitav algus meie Hiiumaa tuurile, pool päeva läks esimese aarde peale ära, riided mudased ja läbimärjad, samas see on just see asi, mida nüüd meenutada saab :)) Täname! EVEJ

19 veebruar 2011 ei leidnud Alex [alex]
Koos parmudega oli ka aare lõunasse või siis jäätunud lume rüppe peitunud...ei aidanud ussi ega püssirohi ja jää kriipimiseks polnud küüsi:)Kümnekonna palveringiga ta end kätte ei andnud igatahes...kui jäätee veel kestab...lähen kirkaga:D

21 august 2010 leidis Aare ja Triin [trine]
See aare oli justkui Kõinastu ja Mädajärve laps, ent õnneks üsna pisike: samad iseloomujooned lühemal ja lihtsamal kujul. Kui siin veel parmud ka oleks, siis oleks ikka täisvärk - meie neid õnneks ei kohanud. Tagasiteel tuli taas korralik sahmakas vihma kaela, see hakkab ka juba tavaks saama.

21 august 2010 leidis Triin ja Aare [karuonu]
Mere ületamine oli lihtne, aga pärast läks maastik pisut keeruliseks. Igatahes tagsiteel mõtlesime, et peale seda aaret ei ole ükski koht enam liiga porine:) Logisid enne ei lugenud, seega karp jätkuvalt auguga. Päris huvitav, et selle suve jooksul on siin nii palju geopeitureid käinud:) Augusti alguses lausa iga päev. Tore matk oli, enne autoni jõudmist saime veel ühe hoovihma krae vahele:)

10 august 2010 soovis hooldamist Helen [leenu]
Aarde karp on alt katki. Praegu ei ole niiskus veel sisse tulnud.

10 august 2010 leidis Merle, Svea ja Helen [leenu]
Hommikul asusime teele. Strateegia töötas ja me ei kohanud parmude horde. Küllap magasid alles. Ainult paari üksikut unist tegelast õnnestus meil trehvata. Kui saarele jõudsime, siis mudasest "teest", mille oli mingi raskeveok rajanud, loobusime ja gpsi vaadates suundusime veidi vasakule ning läbisime sealt hoopis pilliroovööndi. Enne meid oli keegi sealpool juba pilliroo sisse sihi sisse ajanud. Meile see sobis. Kohale jõudes leidsime aarde kiirelt. Teadsime küll, et karp on katki, kuid ei olnud meil uut Hiiumaale tulles kaasas. Unustasime selle ka eelmisel päeval Kärdlast osta. Ei sobinud ka kõige suurem grip-kott, mille oma autost suutsin leida. Karp lihtsalt ei mahtunud sinna sisse. Veidi jäi laiusest puudu. Siis nii jäigi meist see aare korda tegemata. V: liblika J: konna.

8 august 2010 leidis Marge ja Georg [renee49]
kõige pealt jalavann siis muda ravi ja ongi aare käes.aarde karbi põhi katki.e.v.j.m.kaardid.

6 august 2010 leidis Mihkel ja Kätlin [weps]

Leitud.

6 august 2010 leidis Kätlin ja Mihkel [sookoll]
7. Hiiumaa puhkusetuuri aare.
Väga vahva sumamine. Ilmselt senine raskeima maastikuga aare, aardeleid ise kiire. Kiilid tegid massiliselt pornot.
VMJM

5 august 2010 leidis Reelika, Kevin, Hanne, Vaiko [chi]
Geotripi teisepäeva esimene ja ühtlasi Hiiumaa viimane aare. Ilus päikeseline sillerdav putukate ja muda rohke jalutuskäik. Vesi üle põlve ei ulatunud. Leitud 10.30 EVEJ

3 august 2010 leidis Elli Margo Meribell [hiiumees]
väga ilus hommikune jalutuskäik, meri oli soe, päike pasistis ja pori augud käisid ka muidugu asja juurde, et ekstreemsust lisada. nimi on aardele igatahes õige pandud sest parmusi jagus ja tigedad olid nad ka. tänud peitjale

2 august 2010 leidis Liina ja mina [skorp]
kuri parm oli kohal. EVEJ

30 juuli 2010 leidis mariliis, maiko, piret, sips, ikea ja [sull]
wannabi tsiip - tsekk
parmud - tsekk
haisvad adrud - tsekk
vees sumamine - tsekk
tigedad parmud - tsekk
muda - nääh, mitte eriti, täitsa kuiva jalaga sai üle
veel tigedaid parme - tsekk
aare leitud - tsekk
(soome) mark out - tsekk
(eesti) märk in - tsekk
ega niisama poleks sattunud, nii et aitähhid - tsekk!
http://www.ikeathegiraffe.com

8 juuli 2010 ei leidnud Mikk ja Merle [mikkl]
Kahjuks ei leidud kuna ei tahtnud poriaugust läbi minna. Muidu oli teekond teisele saarle väga tore vees sumamine

28 juuni 2010 leidis Jaanika,Elvis [ullunt]
Hiiumaa viimane.Vesi oli super soe ja ka väljas lõõmas päike.Kalakeste parv saatis meid kenasti ühelt kaldalt teiseleTeine- mudavee takistus ei olnud just eriti meeldiv,kuid seegi sai ületatud.Kohapeal oli leid kiire.Mõni tige parm pinises ka ringi.Tagasitee kulges sama meeldivalt.Auto juures katsusime end mandrile minekuks korda teha ja sellega meie Hiiumaa külastus otsa saigi.Aardest EVEJ.Tänud.

26 juuni 2010 leidis Leelo, Allan, Külli, Marti, Maru [iksid]
Selle aarde otsustasime Hiiumaa tuuri alustuseks üles otsida. Teekond oli tore, vesi põlvini või üle, aga soe nagu vannivesi. Aarde leidsime kiirelt, aitäh. Vmjm.

23 juuni 2010 leidis Jaana ja Janar [maffia666]
Pisike jalutuskäik kulus marjaks ära. Õnneks old värsked traktori jäljed ees mis viisid otse aardeni. Aarde karp lamas taas müüril ilma maskeeringuta. Sai pandud paar kivi peale. Konteiner oli ka põhjast katki, kahjuks polnud kaasas kilekotti ega ka uut karpi. EVEJ

11 september 2009 leidis Liisa & Triin [linnapreili]
Leitud. Täielikult üllatas, et aare oli nähtav ca. 20m pealt kuna karp seisis ilusasti müüri peal. Et karp kuhugile sügistuultega ei lendaks siis jäi 2 kivi hetkel karbi peale nö. "maskeeringuks".

9 august 2009 leidis Lauri, Maire [ftf]

Algaja läks ketsidega ja mina läksin kummikutega. Ma pidin hästi aeglaselt kõndima kuna vesi oli mulle täpselt kummiku ääreni. Selle ajapeale kui ma vaatasin, et vesi kummikusse ei satuks oli issi juba kuhugi pilliroo vahele ära kadunud. Kimasin ka pimeduses pilliroogu ja leidsin Algaja üles. Läksime edasi ja korraga kukkusin ühe jalaga põlvini vette. Niipalju siis nendest hoolega hoitud kuivadest jalgadest. Edasine tee oli kiire ja ka leid tuli kiirelt. Tagasi minnes oli juba meil mõlemal suva, kas jalad saavad märjaks või mitte. Auto juures kallasin oma kummikud veest tühjaks ja hakkasin sokke kuivatama. Õnneks parme ei kohanud.

9 august 2009 leidis Lauri, Maire [algaja]
Algul proovisime kummikuga. Siis panin ketsid, jalga keerasin sääred üles ja paterdasin läbi vee. Maire tuli kaasa. Tema kõndis rahulikult ja sai ka kummikuga hakkama. Kui suur vesi oli otsa saanud siis tuli veel üks väike mülgas. Sinna suutis Maire siiski üle põlve sisse vajuda. Lõpuks olime ka sellest üle ja edasi oli üsna hämar. Aardeleid tuli siiski kiiresti ja päris pimedas läksime tagasi. Seekord üritasime mujat minna ja enam ei vajunud keegi kuskile vette. Valgel ajal oleks vast isegi mõnusma olnud. EVEJ Juba auto juures olles saime teada veel ühest aardest ja sadama asemel keerasime autonina jällegi vastassuunda.

23 juuli 2009 leidis Teet [teet]
Aarde juures kohtasin ühte parmu. V: porgandi, jätsin ka midagi.

14 juuli 2009 leidis Anti [antiik]
Ja nii saigi käidud üle vee. Kui mujal paistis päike pidin ma ikkagi keset vett saama kõva vihasabina kaela. Nii polnudki vahet kas märg alt või ülalt. Kui jalad kindlal pinnal olid, läks kõik lihtsalt. Aare ise korras. J: koeraga võtmehoidja. V: tossuga võtmehoidja.

8 jaanuar 2009 leidis Joonas [joonas444]
aitäh

14 august 2008 leidis Triin, Tiit, M-A [triinu]
Muda ja pilliroogu oli teel aardeni rohkem kui parmusid. Aare oli kenasti kuiv, jätsime 2 pastakat, ei võtnud midagi. Hoolimata hommikusest eriti ilusast ilmast ootas meid keset merd rahesadu ning lisaks haakisid kaldal ennast jalgade külge paar puuki, aga nende plaanid jänest sõita siiski nurjasime:)

7 august 2008 leidis Ermo [pioneer]
Jätsin abikaasa autosse, võtsin lauad selga ja padavai üle laia vee aarde poole. Väljas oli 16 kraadi sooja ja vesi natsa allpoole, aga hoolimata hiilivast hüpotermiast, sai ära käidud. Aare korras. EVEJ.

2 august 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Hiiumaa reisi kõige esimene aare. Tegelikult oli reisi planeerides esialgu plaan sellest aardest loobuda, sest esimese hooga näis see tõsise katsumusena. Kuid tegelikkus oli väga rõõmustav ja oleme väga rahul, et selle aarde ära vallutasime. Tegemist on ühe suurepäraseima aardega, mida oleme seni leidnud - eriti just kohalejõudmise teekonna tõttu. Ilus suvepäev on kõige ideaalsem aardejahiks. Päike soojendab ja soe vesi varvaste ümber tõstab tuju taevani. Väikesed kalakesed sebivad varvaste ümber ja silmapiiril tukuvad luiged. Rohkemat ei oskagi ühelt suviseselt aardelt oodata. Astusime mööda auto poolt sissesõidetud jälgi. Vesi ei tõusnud kordagi põlvini. Aarde leidsime kiirelt ja see on heas korras. Jätsime teokarbi, võtsime prisma. Aitäh aarde eest - see oli väga vägev :D

19 juuli 2008 leidis Kati & Paavo [speedy]
52 km rattasõidu teine, kogu Hiiumaa Suure Maalritöö 11-punktilisest matkast viimane ja minu kuuesajas kodumaa aare! Palju toredaid numbreid :) Kui nägime teel aardeni massiivset massinat teist korda, olime kindlad, et taas Mari ja Siim, keda pärast aaret "Eesti 90" Hiiumaal juba teist korda korda trehvame. Jõudes nendeni, aeglustasime käiku ja puhusime juttu. Seejärel aga parkisime rattaid tükk aega "parklasse" ning optimeerisime seljakoti raskust jättes ebavajaliku geokuhjakese alla :) U. 550-meetrise veetakistuse ületamine oli jalatsiteta märksa kiirem, nagu peagi selgus. Mari arvas elusolendite hulgast vist luiged välja, keda võis vee peal üsna palju silmata. Samas tundus mulle, et kõik millimallikad olid surnud, sest nad triivisid liigutamatult pinnal, mitte nagu Tõrvaninas usinalt ujudes.
Aardeni jõudes tulid geokolleegid juba vastu - olid viisakalt kiirustanud. Vestlesime veel pisut ja käisime ka ise verstaposti juures ära. Aarde leidsime momentaalselt. Parmud polnudki nii tigedad, kui oleks aarde nime järgi arvanud. Nojah, ma olin ju äsja harjunud herilase nõelamisega Hiiu aarde juures :)
Tänud Marile ja Siimule küüti pakkumast, see oli väga hoolitsev. Ihutrenni huvides me sellest teenusest siiski seekord loobusime - ilm ja päev olid liialt mõnusad, et oleks vaja autoga kulgeda :) Samuti tänan neid esimeste heade õnnesoovide eest! :)
Aare korras. EV. J: paar Simpelit ja vist ka GP juhend. Kuna ei teadnud veel tol hetkel, et tegu mu 600-nda leitud aardega, ei taibanud klaase kokku lüüa ega werstaposti logiraamatussegi märkida. Ja ega see pole suur saavutus ka, paar peiturit on jätkuvalt eespool ;) Ent aare oli väga lahedas kohas ja jääb meelde - aitäh selle eest peitjatele!

19 juuli 2008 leidis Mari, Siim [marx303]
Kui meile tagant ratastega lähenenud Kati ja Paavo kuulsid kiljatust, siis see olin mina, sest vaadates gepsu oleksin teel peaaegu peale astunud umbes meetrisele ussile. Ei suutnudki suure ehmatusega tema tõugu määrata. Enne vonkles ta päästvasse rohelusse. Igatahes kõndisin ma Siimust paar sammu tagapool ja meie vahelt uss teed ületas. Järgmine kohtumine oli Paavo ja Katiga, kes harrastasid sportlikke eluviise meie jaoks natuke ekstreemsel määral (aga olen minagi Rakverest rattaga mere äärde ujuma sõitnud, nii et mõistsin neid ka). Korralike kodanikena parkisid nad ilmselt (arvestades aega, mis selleks kulus) oma rattad parklasse. Meie olime siis juba ikka üle poole veetakistusest läbinud. Võtsime aarde ruttu ära, sest arvasime, et nad tahavad ise otsida. Tagasiteel kohtusime uuesti ja kuni Siim mudahüppeid harrastas, puhusime väheke juttu. Parmud olid piisavalt tigedad, mistõttu sai varsti lahku mindud. Huvitav, kellest need parmud geopeituritevaesel ajal toituvad? Igatahes muid elusolendeid peale vees ujuvate millimallikate me laiu lähedal ei näinud. evej Aitäh!

16 juuli 2008 leidis Laululind [laululind]
Nagu ikka sedasorti aarete puhul, tuli kõigepealt leida saarele viiv tee ja valida õige pööre. Seejärel heita jalanõud jalast ja seljakotid seljast, peita need kõrgesse rohtu või lähimasse põõsasse ja kahlata läbi vee. Kogemus Kajakamuna aarde leidmisest olemas, polnud siingi midagi ületamatut, kuigi siinne mudane põhi tegi meres sumpamise Kajakamuna aardele liginemisega võrreldes ebameeldivamaks. Omakorda lisasid ebameeldivusi kurjad putukad.
Aarde juures selgus aga, et mitte ainult aare ise, vaid varemed tervikuna kubisevad sipelgaist! :(( Seega minu poolt tagasihoidlik soovitus, et ehk võiks aarde omanik kaaluda aarde varemetest pisut eemale kolimist... Koht ise on muidugi huvitav, tänud sinna juhatamast! Võtsin A. le Coq'i avaja, jätsin koerakese.
http://geopeitus.ee/index.php?p=350&c=109#11442

16 juuli 2008 leidis L@SSIE [lassie]
Kohalike eravalduste ja rannaheinamaal ringi hängivate pullide vahel ekseldes õnnestus leida õige tee, saarele viis see. Parme ei kohanud, usse ei näinud. Küll olid kohalikud aarde peale suisa suure linna ehitanud, tükk aega ootasin, kuni nad suvatsesid oma peo lõpetada ja koju minna. Võtsin ei midagi, jätsin vist kedagi.

5 juuli 2008 leidis Erkki,Marily,Simon,Reelika,Aleandra,Aune,Andres,Kr [drerz]
Kr=Kristi. Kuna kartsime pisikeste autodega metsateed mööda minna, siis jätsime autod merest ca 1km kaugusele ja jalutasime. Merd nähes tundus pilt esmalt lootusetu - vesine vahemaa oli üsnagi pikk. Õnneks ei olnud kellelgi midagi jalaleotamise vastu ja nii me siis suure kambaga mööda vett liikusime. Ka vastu liikus koosseisu osas üsnagi võrdne kamp tegelasi keda esmalt geopeitusriteks pidasime kuid hilhem aarde leidnuna ja logiraamatu viimast lugedes tundus et siiski mitte. (polnud sellel päeval külastajaid). Vahva retk oli :) J: 3xporgand V: Shrek taso

21 juuni 2008 leidis Kalvi ja Jan [muhukalvi]

Täpsem kirjeldus järgmises logis!

21 juuni 2008 leidis Jan, Kalvi [muhujan]
Selle aarde otsimist oleme mitu korda kaalunud kuid alati oleme leidnud põhjuse miks sinna mitte minna. Seekord vabandusi enam polnud ja teekond laiule võis alata. Vesi oli meeldivalt soe ja üle põlve tõesti ei tulnud. Peale kergeid mudaraviprotseduure leidsime ka heas korras aarde. Võtsime kaelapaela, jätsime teemandi. Metssigu ega muid loomi ei õnnestunud kohata.

6 jaanuar 2008 leidis Laizk + ülejäänd seltskond! [laizk]
vinge - sai korralikult uisutatud (eriti vastutuult, kui kohati tagurpidi liikusin)

6 jaanuar 2008 leidis Laurikas ja Pillekas + eelmiste postituste rahvas [laurikas]
Hommikul ei uskunud keegi, et kuivalt laiule pääsemine võimalik on. Kuna maku aga kuidagi oma jonni ei jätnud ja päevakavas oli vaba aega küllalt, siis läksime igaks juhuks vaatama. Läbi metsa rannikuni viiv tee oli samuti jääkihi all ja proovisime esimesest u 30m jääst üle sõita. Jää autosid kandis ja sõitsime entusiastlikult edasi ranna poole. Järgmine jää enam nii tugev ei tundunud ja tulime kõik tagurpidi tuldud teed tagasi :P Kaart näitas, et rannani palju maad ei ole ja suundusime kogu seltskonnaga jalgsi ranna poole. Osa seltskonda jäi kaldale, osa asus üle jää laiu poole teele. Jää ületatud, läks tee edasi läbi metsa. Äkki hüppas lähedal põõsastest välja metssiga ja jooksis eemal uuesti põõsastesse. Fotokal oli katik ees ja ei jõudnud pilti teha, siis aga hüüdis maku, et näe, jälle! Seekord jõudsin mõned metsanotsud ka jäädvustada. Kaugelt küll, aga siiski. Aarde enda leidmine käis kiiresti ja lihtsalt ja peale logimist asusime uuesti tagasiteele. Nüüd oli tuul juba vastu ja sileda tallaga jalanõudega tuli jääl omajagu vaeva näha, et vastutuult rannani jõuda. Hoolimata külmast ilmast tundus, et talvel on selle aarde võtmine siiski lihtsam, kui suvel. See jäi ka meie Hiiumaa vallutamise viimaseks aardeks :)

6 jaanuar 2008 leidis Oliver, Vika ja muu rahvas [meretagune]
Asjaosalised on oma logides kõik juba öelnud. Vaidlesin veel rennikule sõites, et susi mind söögu kui meri kannab. Mari kandis ja susit pole veel näinud. Väga vinge reis laiule oli!

6 jaanuar 2008 kommenteeris Mark [mark]
ja loomulikult oli see ikka 6. jaanuar kui seal sai käidud :)

6 jaanuar 2008 leidis Laizk, Pillekas, Laurikas, Meretagune, Maria, Mark [maku]
ja Maku. Mindud sai üldse minu jonni peale...Ütlesin:" Lähme, meri on jääs ja kui pole siis ujun sinna :)". Aarde leidsid nimed keda eespool mainisin, kaldale jäid Jaanika, Aly ja Oliver. Super lahe matk oli laiule... Laiul nägime metsigu ja aarde leidmine oli vaid kohale jalutamine... Jää koorik on paks ja ootab oma järgmisi 2008a külalisi... V:Münt ja IBM Helkur J:Käe- ja kaelapaela, Dušši mütsi

5 jaanuar 2008 leidis Maku, Laisk, Laurikas, Pillekas, Meretagune... [mark]
...Maria ja Mark.

Maku käis peale, et võiks ikka korra vaatama minna äkki on meri parajalt jäätunud, et saaks selle laiu-aarde ka ära võtta ja oh imet - see jää kandiski. Teel nägime metssigu, kes pagesid metsa. Üldse oli see tore aare ja mõnus jalutuskäik (kui pool teed libisemist saab jalutuskäiguks nimetada). Aare oli OK ja kergesti leitav. See oli ka Hiiutripi viimane aare. Nägemiseni Hiiumaa!

14 august 2007 leidis Sirje, 1taranee & gpsitu [gpsitu]
Jätsime selle aarde oma Hiiumaa tuuri viimaseks ning õigusega - tõeline pärl!
Täielik kaiff oli mööda meres kulgevaid autojälgi kohale sumbata (vesi ei ulatu lapselgi üle põlve, kui õigesti astuda!), seejärel veidi metsavahel kõndida, veel mudavanne võtta ning siis aare leida! Ja elukaid polnud ka segamas! :)

Aardest võtsime auguga kivi, märgi ja geopeituri kindad. Jätsime saapa, helkuri ja Shreki.

7 august 2007 leidis Kalle ja Liidia [kreal]
Hiiumaa aareteotsimist alustasime sadamale kõige lähema aardega. Teeotsa ülesleidmisega polnud erilisi raskusi. Ilm oli suurepärane ning jalgsi laiule minek kerge meretuulega mõnus. Ka saarekesel juhatas teekene meid õigesse kohta, tuli ainult tähelepanelikult varemeid uurida ning veidi aja pärast leidsimegi aardelaeka.. Aare igati korras. Logisime ning alustaime tagasiteed. EVEJ.

16 juuni 2007 leidis Kalle [sookoll7]
Hiiumaa reisi esimene aardeotsing oli päris edukas ja tigedaid parme eriti palju ei olnud. Laiul oli peale minu veel üks hobusemees, kes hobuse peale muudkui pahandas ja üks monstertrucki moodi auto. Tore sumpamine seal vees. Minul ulatus vesi vaevalt poolde säärde. Ei tea kas nii pikad jalad või teistel väga lühikesed :) EVEJ

24 juuni 2006 leidis Miki, Mull, Raivo ja Davide [miki]
Alustatud sai küll suurema seltskonnaga, kuid enne veetakistust sai Tibul ja Nelel jaks otsa ning keerasid oma koonud päikese poole. Meile seevastu keerasime oma koonud aarde suunas. Auto jäi km kaugusele mereranda, vesi üle põlve ei tulnudki. Aare, mis õigustab oma nime täielikult.. mida lähemale jõuad, seda tigedamaks vereimejad muutusid. Raskusaste ajavadki ilmselt nii suureks aaret valvavad parmud, matk aardeni oli suht mõnus. Aarde leidis Raivo täpselt 15:00 täpsetelt koordinaatidelt, aardest lahkus liimipulk, jätsime joonlaua ja tulemasina.

23 juuni 2006 leidis Meelis, Miki, Raivoja David [mull]
Päris tore oli sumbata meres kus vesi üle põlve ei tule. Kuid mida lähemale aardele seda tigedamaks kõik mutukad muutusid. Kohal tegutsesime üpriski kiiresti sest inimesel on ainult 5 liitrit verd aga mutukaid kes seda ihaldasid oli meeletult. Aarde leidis Raivo täpselt 15:00 täpsetelt koordinaatidelt, aardest lahkus liimipulk, jätsime joonlaua ja tulemasina

19 märts 2006 leidis Ove [ove]
Sain üle jäätee Hiiumaale ilmselt viimasel hetkel kuna tormi tõttu hiljem jäätee suleti ja tagasi mandrile pääsuks ootasin praami 9tundi! Tormi tõttu merel oli ka Vohilaiule minev autotee vaevu aimatav ja tugevas külgtuules liikudes oli tegu püstipüsimisega. Aarde peidukoha juures oli hea tuule eest müüride taha varjuda. Aarde otsimiseks tegin ikka üsna mitu tiiru ümber müüride kuniks aare oma peidukoha mulle kell 13:55 paljastas. V: hambatikud, J: puzzle.

4 märts 2006 leidis Kaido, Indrek ja Kaido(2) Reisijutud.com-ist [kaido]
Selle aarde võtsime ette kohe peale 25-kilomeetrist sõitu mandri ja Hiiumaa jääteel. Aardeni viis autotee üle jää Vohilaiule, kuid päris aardeni jälgi ei läinudki. Võiks öelda, et aardeni jõudmine külmal talvel on tõesti lihtsam, aarde leidmine peidukohast aga raskem talvel, aga siiski võimalik, nagu selgus peale otsimist müüride vahel. Leitud 12:35. Võtsime haisulooma ja PVA, jätsime ILoveTallinn märgi, kullapuhastuspanni (kulda natuke küljes ka) ja liblika. Tahtsime vaadata ka saare teisi objekte, kuid loobusime peagi, kuna laid on üks suurimaid ja lumes sumpamine oleks kulutanud liiga palju nappi päeva, mis meil enne jäätee sulgemist Hiiumaal kasutada oli.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=hiiumaa040306

4 märts 2006 leidis Kaido, Indrek ja Kaido(2) [kaits747]
Hommikul olime vist üsna esimeste seas jäätee otsal. Vähemalt nii me ise arvame, kuna linnast välja sõites polnud Hiiumaa jäätee veel avatud. Kohale jõudes aga küll. 25km jääpeal - Euroopa pikim jäätee. Võimas. Suur punt jalgrattureid tuli vastu. Aarde leidsime 12:35 kui olime parmud eemale peletanud:P. Võtsime/jätsime ja lahkusime.

16 august 2005 leidis Rein, Mart [espenberg]
Jah Tigeda parmu aare väärib oma nime- tiivuliste paradiis. Tee aardeni oli mitmekesine: oli palju muda, väga palju vihaseid vereimejaid, palju soolast vett ning 5 ilusat luike. Esmapilgul vaadatuna tundus merevesi sügav, kuid tegelikult oli ainult u.20 cm üle põlve. Kui jõudsime laiule, siis arvasime, et nüüd oleme kuival maal, kuid tegelikult enam-vähem kogu laid (vähemalt siis kui meie seal viibisime) on üks pehme mülgas. Ainuke kuiv koht on aarde juures. Aaret oli väga lihtne leida- eriti meeldivaks tegi selle see, et see oli meie esimene esimesena leitud aare. Võtsime markeri, jätsime lõhnaloomakese.