notification_importantFüüsiline vahepunkt on punkt, kuhu aarde omanik on midagi peitnud.
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta Eesti geopeitust!
Miks ja kuidas toetada?


Kiri administraatoritele


Oden

Peitis 16.07.05 Kaido, Indrek ja Kaido(2) Reisijututoast [kaido]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Läänemaa
Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0
Suurus: normaalne
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Aare asub Eesti loodepoolseimas tipus tuletorni lähedal pankrannikul vaatega avamerele (kus on tõeline murdlainetus). 8 km Dirhami sadamast või muud moodi, vajab lähenemiseks veesõidukit. Aarde nimi tuleneb saare rootsikeelsest nimest, peidukoht on seotud saare pealerootsiaegse asustusega.

Aardest võib leida lehma, maasika, õhupalli, liblika, paar rändrahnu ja muid väiksemaid asju.

Vihje: sees

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Osmussaar160705

Aarde sildid: väikesaar (3), vaatamisväärsus (1), soovitan (1), pikem_matk(>1km) (1), mahajäetud_ehitis (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GCPRJ9

Logiteadete statistika:   95 (95,0%)  5   5   2   1   0   0  Kokku: 108


Teel aaret peitma...


Aare on peaaegu näha.


Tüüpiline vaade aarde läheduses.


13 juuli 2024 leidis Kristo, Marit, Romek, Piret, Jura [rassiss]

Alustasime Osmussaare aarete vallutusretke Oden-i aardest. Enne seda tutvusime saare perenaise Ritaga kes tutvustas meile saart ja rääkis lahedaid lugusid ja meie tugevale pinnimisele aarete asukoha suhtes ei murdunud :-) Oden-iga läks lihtsalt ja nii saime saarel käe valgeks. Tänud peitjatele.

10 juuli 2023 leidis Merle ja palju teisi [merme]

Enne majaka torni ronimist väike kõrvalepõige.

17 juuni 2023 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Osmussaarele sattusin koos Henriko ja "Käime Koos!" liikumissarja seltskonnaga. Kõndisime lõunasadamast giidi saatel, kes pajatas meile lugusid Osmussaare ajaloost ja loodusest, läbi saare tuletornini, kus meie seltskonnale lõunadöök oli valmistatud. Sel ajal, kui teised suppi maitsesid, käisme meie aaret logimas. Aare korras, aitäh!

20 juuni 2022 leidis Eda [tumevalge]

Ühel imeilusal juuni esmaspäeval oli maruvahva päev Osmussaarel. Matka käigus noppisime ka mõned aarded.

18 juuli 2021 leidis Aivar ja Kadri [paadialune]

Leitud ja logitud.Tänud peitjale.

10 juuli 2021 leidis Henrik [papag]

Leitud, tänud.



3 juuli 2021 leidis Minna ja Laura [mintsik]

Osmussaare avastamise käigus leidsime aarde ka. Ilus saar!

27 juuni 2021 leidis Kertu, Külli, Siiri [kaljuveer]

Leitud koos parimate sõbrannadega.

29 mai 2021 leidis Paaditäis geopeitureid sh Mari [marihen]

Me ei jõudnud veel õieti otsimagi hakata kui kõlas juba hüüd: „Leitud“. Seega võisime väljateenitud puhkepausile suunduda. Tänan.

29 mai 2021 leidis Kairi [kairijrv]

Kui ühed alles otsisid, siis teised olid juba leidnud:D

29 mai 2021 leidis geoseltskond [yksk6ik]

Osa seltskonnast läks pausile, teised tulid siia, et enne pausi aare üles otsida. Kaua ei peitnud ennast. Tänud

29 mai 2021 leidis Marit, Martin [kryssu]

Kiire leid enne lõunapausi. Aitäh!

29 mai 2021 leidis Helen ja SalmeS koos geopeiturite vahva seltskonnaga [helen]

Siin aarde juures olime nullpunkti suhtes ühel meelel, kuid igaüks valis otsimiseks omale sobivama tasandi. Peidukaid, mis võiks aaret varjata leidus igal kõrgusel, kuid ainult ühes kohas oli aardekarp. Aardega kõik korras, panime nimed kirja ja läksime lõunapausi pidama. RMK Teabekeskuse terrassil oli mõnus pika laua taga muljeid vahetada ja võileibu nosida. Linnapreili pakkus kõigile imemaitsvat sünnipäevakooki ja väike puhkepaus möödus kiiresti. Seejärel võtsime juba suuna tagasi sadama poole.

Aitäh saarele kutsumast!

28 mai 2021 leidis Mihkel [speedsta]

Punker jäi suures osas uurimata ja väga tahtmist polnudki aga aare avaldus kiirelt, silm tabas ebakõla. Kuna viimane postitus jäi eelmisesse suvesse, avasin nö hooaja.





14 august 2020 leidis Vanda [berti]

Väikse matka käigus leitud. Tänud kutsumast!

14 august 2020 leidis Reet [kassikakk]

Loodusretke kõrvalepõige.

13 juuli 2020 leidis Laura, Teet [teet]

Leitud Põhja-Eesti saarte paaditripi käigus.

12 juuli 2020 leidis Priit ja Inge [aunad]

Oli jah sees ja õnneks sai kiirelt leitud. Tänan.

4 juuli 2020 leidis Henri [henrikiivit]

Otsides tuli korralikku vihma ja kõrges heinas sai jalad korralikult märjaks aga hea oli aega mööda saata aarde hooldusega ning kui nimed kirjas, oli ka vihm enam-vähem järele jäänud :)

4 juuli 2020 hooldas Elena [elbori]

Kodus eeltööd tehes jäi aarde õnnetu saatud silma ja võtsime talle mandrilt uue karbi kaasa. Õnneks logiraamat oli kuiv ja saab edasi uues karbis otsijaid oodata.



4 juuli 2020 leidis Elena [elbori]

Vihm ainult tihenes, aga me ei lasknud ennast segada ja otsisime kuni leidsime.

27 juuni 2020 leidis Lauri [shadow]

Siin aarde juures sain teada tõesiasja, et kohekorruselistel hoonetel võib ka kelder olla. Napilt oleks hakanud juba mööda seina üles ronima enne kui terve mõistus koju jõudis. Tänud karbi eest.

7 september 2019 leidis Laska & Co. [harrier88]

Oh seda vett mis meile saare tipus kaela sadas. Kuid kuna ilm oli soe ja seltskond meeldiv, siis ei teinud see paar ämbrit vihma muffigi :) Aare leitud, varandus vahetatud ja logid kirjas. Tänud aarde peitjale. Eestimaa on ikka võrratu- eriti kui seda saab kuskilt kõrgemalt kaeda nagu näituseks majaka tornist :)

7 september 2019 leidis Lauri, Marlen, Maret [mater7]

Kõigepealt väike jalutuskäik panga peal ja panga all, küll see koht meile meeldis. Mulle meenutasid siinsed varemed mere taustal Śotimaad, kus nägime mitmeid kindluse varemeid ja sarnaseid vaateid. Majaka juures saime näha ja tunda päikest, tormi, vihmaja vikerkaart. Lahke perenaine pakkus isegi kohvi.Aarde leidis Lauri kiiresti, karp oli hoolikalt teibitud ja konteineri sisu oli kuiv.Logid kirja ja jooksuga vihma eest peitu majakasse. Uut konteinerit meil ei olnud ja tegelikult ei tundunudki, et seda oleks vaja.

Väga ilus koht näitas 45 minuti jooksul mitu erinevat palet, kõik olid imetlusväärsed.

Tänud kohta tutvustamast, tänud aarde eest!







17 august 2019 leidis Helen, Heike, Marti [intgr]

Lisaks aardele leidsin omale ka uue saapa.



17 august 2019 leidis Heike, Marti, Helen [xel]

Ei jõudnudki hoolikamalt ringi vaatama hakata kui võimalik peidukoht kohe silma hakkas. Aitäh!

20 juuli 2019 soovis hooldamist Jaanika [silmsirkel]

Karbi põhi katki.

20 juuli 2019 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Aare oli õues. Telliskivi all küll, aga siiski keset teed. Panime natule rohkem sisse ja peitu. Aitäh!

25 mai 2019 kommenteeris Henrik [uuspoiss]

https://www.err.ee/945617/osmussaare-tuletorn-avati-kulastajatele

24 mai 2019 leidis Lembit [polekala]

Siia õnnestus mul juhuslikult sattuda siis, kui toimus tuletorni avamine. Kooserdasin ka kummikutes mööda platsi ringi ning uudistasin erinevaid hooneid. Ühte kutsuti isegi sisse ja lasti museaalidega lähemalt tutvust teha. Vahtisin seal merd ja tegin aega parajaks, et jõuan ehk ka koogi ja võileibade pakkumise ära oodata, kuid u 40 minutiga sai siiski tegevuskava otsa ning jalutasin minema. Hääd kalakamraadid, kes veidi hiljem kohale jõudsin, neil oli õnne veidi rohkem, said võileibadest vatsad punni. Aare ise oli hetkel üsna nähtavas kohas. Ilmselt oli varem veidi teises paigas olnud, kuid sinna olid pääsukesed hetkel pesa teinud. Aitüma!

29 september 2018 leidis Krista, Aive, Mari, Heldur, Raivo, Merle, Kaupo, Karl, Mariann ja Maris [kikael]

Kui õigesti mäletan, siis Osmussaare tuletorn jäi esmalt silma Paksu Margareeta meremuuseumis maketi kujul. See oli üks neist, mida veel lähemalt näinud polnud. Muide, tulevast suvest plaanitakse see ka turistidele avada. Saarel oleks tahtnud teda veel ja veel pildistada koos pankranniku ja lainevahuga. Aitäh!

29 september 2018 leidis Krista, Aive, Mari, Heldur, Raivo, Merle, Kaupo, Karl, Mariann ja Maris [zdrk]

Matk mööda Osmussaare kirderannikut oli mu lemmik osa matkast. Mere poolt puretud kunstiline pankrannik, mille vastu praegugi laine loksus ja vett õhku lõi. Helduri poolt pajatatud lugu siinsest kullast ja koheselt ka mitu elavat kuldset tõestust räägitule. Tagusin tillukese kassikulla tükikese ka mälestuseks kaasa. Saare tippu jõudes kupatati mind ekslikult putka otsa. Ju siis märgati, et minu turnimise soovid vajavad rahuldamist. Pärast aardeleidu uudistasin veel ka majaka ümbrust.

Edasi suundusime saare perenaise juurde lõunasöögile kalasuppi sööma. No see oli ikka pirakas supipott. Oleks ma vaid teadnud, et nii palju süüa pakutakse, siis poleks puuvilju, pirukaid, müslibatoone, muid kuivikuid ja veepudelit kaasa tassinudki. Kokkuvõtteks kulus koti sisust ära ainult 2 äravisatud banaani, 2 ärasöödud pirukat ja paar lonksu vett. Mu varud olid nii suured, et oleksin võinud mitmeks päevaks tormi varju jääda kui vaja.

Kõhtude täitumise järel tuli perenaine meiega veel juttu vestma. Mõne aja möödudes oligi aeg alustada tagasiteed sadamasse ja logida veel saare viimane aare.

Aitäh aarde eest!

<_Eelmine | Järgmine_>





29 september 2018 leidis Toredad geosellid ja Aive [sunflower]

Siin nautisime looduse ilu.Ilm oli super,supp ootamas,hea seltskond.Elu on LILL.Aitäh!

29 september 2018 leidis Krista, Aive, Mari, Heldur, Raivo, Karl, Mariann, Maris, Kaupo, Merle [meteta]

Militaarobjektid on muidugi põnevad, kuid mina naudin siiski saartel eelkõige looduse ilu ja võlu. Lained viskumas vastu pankrannikut, kaunis vaade, super koht. Krista juhtis meie tähelepanu ka kullasoonele, mida huviga uurisime ja näpuga katsusime. Konteiner jäi ruttu silma. Karp on pisut rabedaks muutunud, põhi katki, kuid logiraamat korras.

Tuletorni juures ootas meid tore perenaine maitsva kalasupiga, boonuseks kuulsime vahvaid saarelugusid. Sai ka natuke matemaatikat tehtud, et teel sadamasse viimane aardekülastus teha.

Aitäh!


Kaunis saar


Kohalik giid saadab sind sadamani


29 september 2018 leidis Krista, Aive, Mari, Heldur, Raivo, Merle, Karl, Mariann, Maris ja [lepalind]

Ausalt öeldes ainult ühe aarde pärast ei kutsuks siia tulemast, aga nüüd sai 5 leitud. Soovitasime küll kohalikul küll ise juurde peita, et veel rohkem turiste tuleks, aga vist ei võtnud vedu.

29 september 2018 leidis Krista, Aive, Mari, Heldur, Raivo, Merle, Kaupo, Karl, Mariann ja Maris [max]

Minu jaoks kõige imelisem osa Osmussaarest on saare põhjarannik. Tundub, et ka teistele meeldis siin. Kulgesime piki rannikut saare tipu poole rahulikus tempos, lobisedes ja pildistades, nautides hetke. Jõudsime saare kõige tuulisemasse ossa tuletorni juurde. Aardega läks kähku, logi kirja ja järgnes lõunapaus. Supi kõrvale kuulasime saarevahi lugusid elust saarel. Ja oligi aeg tagasiteeks, et jõuda merele enne õhtuks lubatud tuule tugevnemist. Oli tore päev. Suur tänu Kristale reisi korraldamise eest!



kullasoone otsingud


imeline põhjarannik



vaade aknast



saarevahi tervitus


13 juuli 2018 leidis Henrik ja Hannes [hannesvee]

Leitud, logitud. Tänud!

13 juuli 2018 leidis Hannes, Henrik [uuspoiss]

Murdlainetust eriti ei olnud, sattus kena vaikne ilm. Rändrahne aardes enam ka mitte, kuigi just neid matkakaaslane taga mingil salapärasel põhjusel ajas. Siin läks aega, aga mitte aarde pärast - pererahvas pajatas lugusid oma algusest ja tegemistest saarel, nii et kuidagi ei raatsinud edasi jalutada. Aare korras, aitäh.



15 august 2017 leidis Brita, Christian ja [grethej]

Näpistasime söögipausist veidi ja logisime aarde. Aitäh! :)

13 august 2017 leidis Kadri, Kloo ja Marko [markosu]

Leitud.

21 juuli 2017 leidis Anneli [nelgid12]

Imeline pikk nädalalõpp Osmussaarel. See saareke võitis minu südame. Rääkisin kaasteelistele geopeitusest ja läksin otsisin aarde. Enamus polnud sellest mängust kuulnudki. Näitasin neile karbi sisu ja sealt tuli välja TB. Seletasin neile selle tähendust ja kõik nagu ühest suust, võtame selle mandrile kaasa. Ja nii läkski, võtsin TB, ei jätnud midagi. Aare ilusti korras. Aitäh!

25 juuni 2017 leidis KMRVHP ja [piuks]

Ilus päev!
Tänud aarde eest!

25 juuni 2017 leidis Mari,Piia,Ruth,Peeter,Vaimar,Krista [heldur]

Mõnus päev Osmussaarel koos toredate kaaslastega. Aitäh!

25 juuni 2017 leidis Mari,Piia,Ruth,Heldur,Peeter,Vaimar,Krista [krista]

Mõnusasti päike selga soojendamas matkasime Odeni aardeni. RMK terrassil tegime väikse lõunapausi, mille alla oli saare ainuke kass peitunud kohalike põnnide eest. Tänud peitjale.

25 juuni 2017 leidis Vaimar, Heldur, Krista, Mari, Ruth, Piia [blondiin]

Giid ütles, et lainetus, mis meile paistis üksjagu tugev olema olevat talle veid lahjaks jäänud. Hiljem sain teada, et paat "Arabella" kannatab välja kuni 12 - 20 m tuult. Meie külastuse ajal oli tuul 13m/sek. Seega jutt näed väga õige, oleks saanud hakkama ka karmima ilmaga.
Jalad kindlalt maapinnal oli aga liikumine vaid lust. Vaatlesime ühes saarepooles osas selle kasvamist ja teisel poolel jälle Balti klindina taandumist. Ja sellest kõigest tekkinud ilumeeli täitvaid vaatepilte, mida me siis isukalt sõime ja sellest oma emotsioonide meekärgi täitsime. Tegelikult tegime selle aarde juures ka reaalse pikniku.

25 juuni 2017 leidis Heldur, Mari, Krista, Piia, Peeter, Ruth ja [vaimar]

Leitud mõnusa matka käigus. Meie Ruthiga jäime natuke maha koos giidiga Eesti geoloogiat tutvustavate "aarete" imetlemisega ja asjakohase seletuse kuulamisega. Saaretippu jõudes tiirutasid mõned meist juba ümber nulli ja selle peal ja selle all. Läksime siis Ruthiga kohale ja pärast paari hetke "näitasime" kus aare on. No on ju loogiline koht!

25 juuni 2017 leidis 7 vaprat [marx303]

Lainetusega tutvusime juba saarele sõites. Arabella pardal tundus see hullem kui kõrgelt kaldalt. Tasakesi aarde poole jalutades tuli lôpuks saare pôhjatipp ühes aardega vastu ja pärast sai mõnuga kõhtu täitma ning numbreid sobitama hakatud. Aitäh!



Miki oli meiega




21 august 2016 leidis Siiri, Kerttu, Mari ja Imps [2uba]

Peale pikka uurimist keerulisemates kohtades, oli objekt hoopis kergelt kättesaadav.:-o

17 juuli 2016 leidis Allan ja [ingrid]

Jalutasime saare teise otsa, seal ehmatasime kõigepealt lambad jooksu, siis otsisime aarde ja lõpuks nautisime oma kaasavõetud pirukate kõrvale RMK töötaja poolt pakutud kohvi ja saarelugusid. Tänud.



17 juuli 2016 leidis Ingrid ja [thunder]

Jörpa juurest kulgesime edasi Odeni juurde.Olime kõik raskemad kohad läbi uurinud ja siis kõige kergemast leidsime otsitava.Aitäh!

13 november 2015 leidis koos Grete ja teistega [katrinna]

Minu esimene aare

13 november 2015 leidis h6besaba ja LMV töötajad [h6besaba]

Käisime Osmussaarel saarevahil külas ning tutvustasin teistele geopeituse mängu :) Vähemalt ühe aarde ikka leidsime :)

16 august 2015 leidis Geoseltskond [lapsuliblikas]

Kui meie aardekohani jõudsime, oli karp juba nähtaval. Jäi ainult üle logida. Tänud!

Tagasiteel hirmutasime oma kohalolekuga veiseid. Loomad jooksid meid nähes nii, et sabad olid selgas. :D

Tagasiteel sai laineid trotsida. Õnneks oli mul pikk ja veekindel mantel seljas. Tagasisõit oli mu lemmik osa väga, väga ägedast päevast!

GP 1541 / GC 1785





















16 august 2015 leidis Palju geopeitureid [armastan]

Leitud.

Tänud peitjale :)

16 august 2015 leidis Palju geopeitureid ja [mihkelp]

Läksime Madisega punkrisse aaret otsima, aga välja tulles avastasime, et logimine oli juba täies hoos. Tänud!

16 august 2015 leidis Punt geopeitureid, Hendrik ja Erko [erko]

Kui mina objektile jõudsin, oli aare juba tükk aega tagasi leitud grupist eraldunud Hannesel ja Triinul ning ülejäänud seltskond tegeles just agarate otsingutega. Läksin siis ka uudistama, kui Liis osutas vargsi ühte kohta, et kas seal ei võiks olla. Vaatasin, oli! Teised olid samal ajal jumal-teab-kus otsimas. Küsisin Liisilt, et kas jätame praegu omale kohale ja laseme teistel eraldi otsida, aga siis otsustasime siiski karbi kohe välja võtta ja lasta neil hoopis tühja tuult taga ajada! :D No eks varsti märgati, et karp juba päevavalgel ja nii asusime koos logima. Vanim Osmussaare gp-aare niisiis leitud. Pärast seda hakkas punt tagasi sadama poole liikuma. Teel uudistasin mõningaid objekte ning jäin äkki üksi. Kahuri juures sain kokku vennaga ning leidsime sealt Osmussaare mõistatusaarde viimase puuduoleva numbri. Vaatasime veel mõningaid militaarrajatisi ning hakkasime sihikindlalt sadama poole liikuma. Minu arvestuste kohaselt pidime enam-vähem täpselt kella 16.00-ks sadamasse jõudma. Asi võttis aga hoopis ootamatu pöörde. Kell 15.30 helistas meie seltskonna liige Priit sadamast, et nüüd tahaks juba välja sõita!!! Ma küsisin, et mida see tähendab? Kokku lepitud aeg oli ju 16.00 ja selleks ajaks me jõuame. Öeldi, et paadimehel kiire, et tule ruttu. No me siis lisasime tempot. Mina olen küll sportlik, kuid mu vend natuke hädine, ei suutnud kannul püsida ning kippus maha jääma. Siis hakkas järjest neid telefonikõnesid tulema, et ikka kiire ja vaja välja sõita. Selgus ka põhjus - keegi on merehädas ja vaja appi minna! Tuul oli tõepoolest päris tugevaks muutunud! Seega, eriolukord. Jooksime. Lõpuks, kui meil veel umbes 500 meetrit sadamani, helistas Priit taas ja ütles et sõidavad juba välja ja meil tuleb oodata järgmist, kella 18.00 väljumist. Nojah, ega meil polnud midagi selle vastu, et saame 2 tundi "boonusaega" saarel. Kahjuks olime põnevamatest kohtadest juba kaugel, et nende juures 2 tunniga ära käia - see oleks tähendanud liigset kiirustamist. Käisime siis väiksema lisatiiru laevavraki juurde, samuti nägime hiigelsuurte kasarmute müürideks ümber laotud vanade osmussaarlaste kiviaedu ning hoonete alusmüüre... Sadamasse jõudsime täpseks ajaks, kusjuures kella 18-ne turismigrupp jäi oma 15 minutit hiljaks. Panin kinni ka GPS-teekonna salvestuse. Tulemus: 7 tunni jooksul liigutud 3,5h, läbitud tee pikkus 16,4 km, keskmine liikumiskiirus 4,7 km/h. Uurisin siis seda kohta sadamasilla juures, kuhu Miki olevat oma GPS-i uputanud - nojah, siin oleks tuukri teenuseid vaja! Mina ei suuda siin aidata, kuigi väga tahaks. Meie tagasireisi ajaks oli tuul ja lained õnneks juba vaibunud, võrreldes kella 16 seisuga. Ütleks isegi, et tundus veidi parem, kui sinnasõit. Dirhamisse jõudsime alles kell 19.20, vastas meil Priit autoga. Müts maha tema kannatlikkuse ees! Igati hästi lõppenud üritus! Tänud kõigile reisil osalenuile!

16 august 2015 leidis Geogrupeering [lassie]

Kogu seda reisi läheb pikaks kirjeldada. Seda tuleb ise üle elada. Igatahes ma enam ei karda väikesi kalapaate, tean, et Miki on mehine mees, olen endiselt suuteline kõndima üle 10 km päevas, saan hästi läbi karjakoertega ja tuules värelev põõsas pole haigur, vaid lihtsalt põõsas.

16 august 2015 leidis Terve hulk geopeitureid [cherub]

Seltskond oli kuidagi jagunenud - Hannes ja Triinu olid juba alguses kuhugi kadunud, meie Madise, Mihkli ja Erko vennaga olime teistest vist kuidagi kiirema sammuga olnud ja jõudsime varakult aardepaigani. Mihkel ja Madis kadusid maa alla, mulle ikka tundus, et aare on ülevalpool. Peagi ilmusid välja ka kõik teised ning koostöös Erkoga sai aare leitud. Siis oli meil 2 tundi vaba aega ja igaüks veetis seda nii, nagu paremaks pidas. Hiljem aga selgus, et saarelt tuleb hoopis varem lahkuda. Olime juba kõik sadamas ja jooksime kiiruga paati. Siis aga selgus, et Erko ja tema vend on ju täitsa puudu... Kogu suure segaduse käigus jäid nemad järgmist paati ootama, Miki geps sooritas viimasel hetkel elegantse vettehüppe ja nii ta jäi... Abivajavat paati me siiski ei leidnud. Õnneks, nagu Palangu logist selgus, on nendega kõik korras. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh aarde eest kah!

16 august 2015 leidis Suur seltskond, Liis ja Madis [madis1989]

Esimene tiir vihjele vastavas kohas tulemust ei andnud, seega sai otsinguala laiendatud ja allkorrusele vihjele vastavasse kohta mindud. Põnevad kohad, aga aardeni see seekord ei viinud. Hoopis Liis ja Erko koostöös olid aarde üles leidnud. Aitäh!

16 august 2015 leidis Hannes ja Triinu [hpalang1]

Aarde leidmine tuli lihtsalt. Matkasime kohale, hirmutasime natuke kolme lammast, kolasime punkris natuke ja siis logisime. Tagasi sadamasse oli ka rahulik. Lambad pagesid määgides, suured sarvilised, kui meid nägid, vaikides. Olgu, seks ajaks olid Priit, Lassie ja Lapsuliblikas ka juba kambas. Huvitavaks läks alles sadamas. Umbes 20 min enne planeeritud väljumisaega selgus, et üks kummipaat on merehädas ja Arabella võiks sellele appi minna. Keda ei ole, on Erko - teab mida ta kuhugi üksinda luusima läks. Kaua sa ikka ootad, otsustati hädalisi päästma minna. Kui Miki seepeale oma gepsu vetevanale ohverdas, oli selge, et midagi hullu enam juhtuda ei saa ;) Laine oli priske, natuke loksutas, kuudisolijad hoidsid kümne küünega kinni, väljasolijad sirutasid end suureks ja püüdsid hädasolijaid silmata. Aga ei. Gepsuohvrist hoolimata jäid kangelasteod ära, kapten võttis kursi Dirhamile ja meie asemel lendas operatsioonile päästepaat. Ja Erko mahajätmine - näis kuidas see kogukonnale veel kätte maksab. Igatahes kui kohvid Dirhamis joodud, laekus ka päästepaat merehädalistega - nad vist ei saandki päris lõpuni aru, kui jamas nad olid olnud. Vaatasime nad üle, vaatasime oma seltskonna üle - ja läksime laiali, kes koju, kes Varbolasse Dagöt kuulama. Aga aarde eest aitäh!

28 juuli 2015 leidis Maris & [laur]

Sai ka käidud ja tehtud ja logitud.

28 juuli 2015 leidis Laur ja [puutetundlik]

Ma ei tea, kas ma kirjutaks praegu siin neid logiteateid, kui ma poleks sattunud lugema Taneli ja Levia logisid sellest, kuidas nad Aegnal trippimas käisid … Ribiga. Ei tea kust tulnud hullu mõtte ajel…. Aga kui ma siis sotsiaalvõrgustikus sama päeva õhtul oma GP lehelt nähtud leidu stiilis “niiiiii vinge, nii lahe” jagasin, juhtus esmaspäeval nii, et seesama sotsiaalmeedia sinine chatikast kuvas üks hetk mulle järsku “Käime siis homme Osmussaarel ära? :P”. Mul ei olnud alguses vist just kõige intelligentsem nägu peas… Osmussaarel?! Mis Osmussaarel? Nemad käisid ju Aegnal! Ja millega sinna? Mis kell? Et nagu üleüldse… misasja?! :D. Aga et selle mõtte taga oli ikkagi täiesti reaalselt teostatav plaan siis… nii järgmise päeva hommik meid saare poole sõitmast leidiski :D.

Minek ise oli mõnus, meri oli rahulik ja ilm ilus ning kohale saime ilma igasuguste probleemideta. Majaka lähedal leidsime Tuulile ka sobiva parkimiskoha ning siis juba polnudki muud, kui tuletorni ja Odeni poole jalutama hakata… See saar on ikka uskumatult lahe, sellist kiviklibu ja lahtimurdunud kivikihistisi ma ei ole näinud kusagil mujal. Ja lambad olid seal, no kohe igal pool, neid jätkus koguni majaka trepile magama :). Jah, majakas… me vist veetsime siin oma tubli tunni ja otsisime selle juurde peidetud karpi taga :D. Kuna vihje oli sees, siis käisime kordamööda kõikvõimalikud seesmised kohad läbi ja kui kumbki ikkagi midagi ei leidnud üritasin Lauri ära veenda, et ilmtingimata oleks vaja üks koht veel üle vaadata, mis siis, et see oleks napilt maastik 4.5… Laur soovitas mul selle peale veel korra kirjeldusest maastiku ja peidukoha raskusastet vaadata, aga no kus see siis aitas, kui mõte oli kord pähe võetud ja mujalt seda karpi ei tahtnud ega tahtnud välja tulla… :D. Keerlesime siis seal, lõpuks ronisin peadpidi ühte auku seda 4,5 peidukat peidukat ikkagi veel korra ühe uue nurga alt piiluma… Ja suure kisaga ja elu kiiremate liigutustega siplesin sealt kohe välja ka, sest napilt oskasin oma pea ühele ussile peale panna… Huu… No igal juhul sai sellega mul igasugune isu otsa veel seda kohta kontrollida või sellest üldse midagi teada ja nüüd nõustusin juba täiesti vaguralt ja kohast 5 meetrit eemal seistes, et jaa, see karp peab ikka kindlasti kuskil mujal ja palju lihtsamas kohas olema…:D. No ja oli ka, lihtsalt ilusti kellegi mahajäetud kodu taha maskeerunud :). Saime siis lõpuks nimed siin kirja pandud ja karbis toimus ka väike kaubavahetus ning edasi ootas meid ennast lahendama juba saare ainuke mõistatus…

13 september 2014 leidis Priit [priitk]

Leitud matkal. EVEJ Tänud peitjale

30 august 2014 leidis Rahvas ja [caveman]

Olime sõpradega kahepäevasel Osmussaare matkal. Sai ka aare ära nopitud. Tänan aarde eest!

24 august 2014 leidis Soolemb, Tulejuus, Sütelemb, Kädi, Katariina, Allan [sytelemb]

Esmakordne külaskäik Osmussaarele - kuuekesi - eesmärgiga tutvuda saarega. Liikusime ümber saare vastupäeva. Kui olime jõudnud saare idapoolsel küljel asuva laevavraki lähedale, hakkas korralikult vihma kallama. Tänu sellele avastasime laevavraki sees varjualuse, kus kinnitasime keha ja jäime vihma lõppemist ootama. Ootamatult lisandus meiega veel neli vihmapõgenikku, kes olid saarel juba teist päeva ja muu hulgas ajasid taga ka aardeid. Meie seltskonnast polnud keegi geopeitusega varem tegelenud, kuid võtsime tuld ja tuletorni juurde jõudes ning peale mõningast tühja võimlemist sai ka aare siinkirjutaja poolt leitud. :)

Sellisel kombel ning sellises kaunis ja eraldatud kohas oma esimese aardega kohtumine on kindlasti hea märk!

Nimed said kirja, karp ja selle sisu olid heas korras. Kaasa midagi ei võtnud, karpi jätsime naela, mis oli mul aastaid rännakutel igaks juhuks seljakotis oma aega oodanud. Nael jäi vist kirja panemata.



Selline tiiger valvab aaret. :)


2 august 2014 leidis Kert [uaziga]

Koht on mega ilus ja huvitav. Tänud peitjale. (Soovitan mööda kallast edasi jalutada).

30 juuli 2014 leidis eix,silver [eix]

ilm oli ilus nii tekkis mõte paat autole järgi haakida ja merele. dirhamist vette ja suund osmusaare poole tegime tiiru ümber saare ja leidsime aardele on võimalik läheneda loodest nii saigi tehtud,otsimiseks just palju aega ei kulutanud. J.mõned lelud

28 juuni 2014 leidis Kopli Lasteaia pere ja [gadi]

Siis kui teised juba mõnusalt kuuma kohvi RMK majas ootasid käisime osadega ja otsisime aarde ülesse. Ilm oli selle aastase suve kohta super ja üldse ei tahtnud sealt majaka alt tagasi liikuda.



24 juuni 2014 leidis Leelo ja Allan [iksid]

See oli üks tore matk mööda saart, ilm ka mõnus. Aarde leidsime kiirelt tema pesast. Aitäh saarele kutsumast!

15 mai 2014 leidis Siim, Sven [pnsiire]

See on vist üle tüki aja aare, mida otsides suutsin läbi kammida kõik muud võimalikud peidukohad enne õige leidmist. Peaaegu oleks juba alla andnud, aga kuna saarele ikka väga tihti ei satu, siis ei jätnud jonni ja lõpuks ikka tuli leid ka. EVEJ

27 juuli 2013 leidis Kajaliis [lylleke]

Leitud

27 juuli 2013 leidis Kaja ja Bruno & Padriku klubi [kajaliis]

Selleks ajaks, kui saare teise otsa jõudsime, oli päike pilve tagant välja kobinud ning kõrvetas mis jaksas. Vahetult enne tuletorni rabas RMK - tädi meid rajalt maha ja pakkus kohvi. See tuli paraja üllatusena ning viisakusest pakkusime, et äkki on see mõeldud hoopis sellele teisele turismigrupile seal. Selle peale kamandati meid pika laua taha ja kallati välja. Ei saanud me siis tagasihoidlikud olla. Geopeitus jäi kus seda ja teist ning kaapisime oma pikniku kraami ka välja. Tegime siis kaupa. Tädi pakkus meile värsket kohvi, meie head ja paremat. Eriti hästi maitsesid talle laevakapteni suitsetatud lestad. Loomulikult maitsesid need kõigile. Isegi reisikorraldaja matsutas kahe suu poolega.
Kõhud täis, küla uudised kuulatud asusime uuesti põhitegevuse kallale. See sai õnneks kiiresti ühele poole ja tüdrukud said veel hunniku näoraamatu pilte klõpsida.
Täname tublisid taastajaid! Nüüd on saarel vähemalt eesmärk, kuhu tüürida.


Pika laua taga


Bruno ja kohalik Garfield


25 juuli 2013 leidis Priit, Kertu, Mell, Volli [triip]

Muhu Väinalt tagasi tulles sai peatus tehtud ja jälle saarel ringi kolatud. Kõigepealt võtsin uut vihjet SEES liiga tõsiselt ja juba tekkis mõte, et jääb jälle leidmata. Tegelikult oli asi palju lihtsam.

9 juuni 2013 leidis Kadri, Merike, Peep, Maku ja [alex]

Raske on lisada midagi uut eelmistele logidele.Peale pisikest einet suundusin vaikselt aarde poole, et tasakesi ringi vaadata aga kus sa sellega...äkitselt olin sattunud Viru uulitsale ja rahvast vooris pidevalt mööda.Aarde suutsin küll silmadega fikseerida aga põgeneda peidupaigast ei õnnestunudki.Vägisi meenus tunne ajast kui veel ühistranspordiga sõitsin ning silgu tunne tekkis...eks järgmine kord katsun kiirem olla või ei topi enam oma nina igale poole.Tänud taastajale!

9 juuni 2013 leidis Merike, Peep, Alex , Margus ja [pekadrip]

Jörpaga kohtumine maha peetud, ei jäänud muud mõtetki pähe, kui sammud laisalt saare tippu sättida. Kriipsuke maad keset merd osutus ootamatult tsiviliseerituks, seega sai igale poole, kuhu vaja, minna mööda viisakaid kiviklibuteid. Vaid tolm oli see, mis papusid omatahtsi tuunis. Minu mustad tossud olid päeva lõpuks kenasti tuhkjashallid. Harmoneerusidki paremini. ;)
Mingil ajal jõudis paremini varustatud Maku meile jalgrattaga järele, kes teab, mitmendal ringil ta juba oli... Igastahes arvasin ma ühel hetkel, et mis ta seda ratast ikka käekõrval lükkab ja ärandasin sõiduvahendi. Olin ju saatuse karmi näpuvibutuse tõttu täiesti hääletu, seega oli karm näha nii palju uut ja huvitavat, kuulda vaikust ja teisi, kuid mitte osaleda vestluses...Proovige ise päev otsa sosistada!
Nii eraldusingi seltskonnast koos rattaga mõneks ajaks ja selgus, et tõesti, rattasõitu ei unustata. ;) Kadakatesse ei kihutanud, kitsedele-lammastele otsa ka mitte, ise jäin ka ellu, ;D
Vaid kivine tee tahtis sisikonna ja hambad segamini raputada...
Kauguses paistev majakas sihiks läks tee kiirelt. Kohale jõudes ei haugatanud koer ega kirenud kukk... (Tegelikult ma ei tea, kas saarel üldse kanu-kukkesid on... igastahes, häält nad ei teinud.)
Istusin majaka trepile ja mõnulesin päikese käes matemaatiliste küsimuste kallal pusides. Peaks vist hakkama mate järelaitamisetunde võtma. :P Saadud tulem tahtis kangesti merre viia (hiljem saadud lisaülesanne viiski muuseas), nii korrigeerisin ja kalkuleerisin... abiks oleks andmed õieti kirja panna ju? Eks? Või arvate teie teisiti?

Ja siis sai vaikus otsa, kauguses hakkas kostma jutukõminat, koergi arvas hea sõna võtta ja haukus paar mahlakamat tervitust. Ülejäänud seltskond lähenes majakale. Kribinal-krabinal asuti rehkendama. Ja need, kes end matemaatikas väidavad nõrgaks... tegid nagu muuseas vajaliku ära. Jutumehed ikka. :D
Majaka trepil pistsime nahka ka kaasavõetud pirukad-saiad-võileivad. Isegi koer arvas, et tema tahaks ka. Ja siis oligi aeg lõpuks Odeni aare üles otsida. Meeldejäävaim selle aarde juures on merre kukkuv pankrannik ja prügi. Hoolimata sellest, et saarel on sildid, et "Vii oma prügi mandrile tagasi..."
Muidugi said siin teised mu üle ikka naerda, et ikka pean ma ninapidi kõike ise uurima... no ei topi ma oma näppe kohe igale poole! :) Peebule jäi austav ülesanne tops välja võtta...
Kribasime nimed kirja ja uitasime veel niisama ringi. Ilus oli, mõnus oli ja maailma serval olemise tunne oli ka... Hää, et üle ääre ei kukkunud...

Aitäh peitjaile! Ja hooldajaile ja üldse kõigile, kes saarele mind tõid ja minuga koos olid...

Aare korras. EVEJ

9 juuni 2013 leidis Kadri, Merike, Maku, Alex ja [parrot]

Selle aarde puhul jäi minu osaks kaheldava väärtusega au aare välja võtta ja hiljem tagasi panna. Ülejäänu tegid teised. Huvitav koht igatahes. Tänud.

9 juuni 2013 leidis Kadri,Peep, Margus, Alex ja [mooritz]

Üle heinamaa jalutasime Jörpa juurest selle aarde poole. Mingi hetk jõudis meile järele verinoor kaptenihakatis jalgrattal, kes lahkelt oma velo Kadrile andis ja nii Kadri meil silmist kadus. Ega see teekond oligi tema poolt kulgenud vaikuse tähe all, pilt oli aga häält teps mitte ;). Nii ma siis matkasin üle heinamaade, kõverate sarvedega kitsedest ja lammastest mööda, kenasti turvatuna . Üks lammas oli eriti armas, ta ootas meid õunapuu all :). Aarde läheduses aga istus Kadri majaka trepil ja ootas meid, endal silmad säramas. Tegime väikese pirukapausi ja siis alles läksime aaret otsima. Kui mõnus vaade siin oli.... ja milline vaikus. Täielik puhkus! Suured tänud siia juhatamast.


vahva lammas õunapuu vilus


Miki paat :D


me liikusime veidi kiiremini


Kadri ootamas meid ;)


vaade merele


vaade merele


28 mai 2013 leidis Urve ja Hannes [jussike]

Meeldiva jalutuskäigu üks mõnusamaid hetki - rahu ja vaikus, ainult natuke tuult. EV, J: nööbid (3+3), neli sõjameest.

21 mai 2013 leidis MHG 8a klass (Hendrik) [errvee]

Kohale jõudes oli ilm tuuline ja külm. Alguses saime valesti aru ja hakkasime mõttetult ronima. EV jätsime mündi

24 august 2012 kommenteeris Andi [andi]

Muudetud vihje, suurus ja raskusastmed

19 august 2012 leidis Carolys, Mari-Liis, Matis, Podžu, Kertu [sun123451]
Laupäeval sai siis väikese paadiga Dirhamist kohale tuldud, aaga loomulikult mitte siis kui vesi olevat peegelsile olnud vaid siis kui ilm oli juba jahedamaks ja tuulisemaks läinud. Järgmisel hommikul saigi ettevõetud tutvustav jalutuskäik. Enne leidsime aarde ning pärast õnnestus RMK tädikeselt saare ajaloo kohta kuulda tassikese kohvi taga. Kahjuks uus vihje jäi meie märkmetesse üles kirjutamata ja seega üritasime ikka silmapiiri vihje järgi leida. Matis leidis kergelt, aare lausa tahtis silma hüpata, tagasi sai ehk natuke märkamatult pandud. Kas tõesti maastikuaste peab olema 4.0? EVEJ
16 august 2012 leidis kimkuul [kimkuul]
Kasutasin kiirelt juhust, kui selgus, et aare uuesti omal kohal tagasi. Mine sa tea kauaks.... meretagune asi ju. Aastapärast siis lõpuks leitud:) EVEJ
12 august 2012 hooldas Trine ja [maku]
Aare hooldatud, suurus nüüd normaalne ja uus vihje võiks olla SEES. Ehk adminnid muudavad päises ka selle info ära.
12 august 2012 leidis Trine ja [maku]
Natuke tegi ärevaks selle aarde juures, et eelmised ei ole seda aaret leidnud aga meil õnnestus aare välja võtta esimesest kohast kuhu käe pistsin. Aare sai uuenduskuuri ja nüüd võis reis sadamasse tagasi alata. Kui kellegil on soovi Osmussaarele saada, ilma on ja aega ka siis võite vabalt ühendust võtta ja teeme selle laheda reisi uuesti mere taha ära :).

Uus karp


Majakas


12 august 2012 leidis Maku ja [trine]
Eelmisi logisid lugedes ei imesta, et karp kaduma läks - kui kohalikud polnud mängust teadlikud. Sodi pole seal kõrgematel korrustel enam grammigi, maa-aluselt tasandilt veel leiaks, aga vaevalt et keegi sinna vaadet imetlema läheks, nagu vana vihje juhatab. Makul oli uus karp kaasas ja nii me vahetasime hollandlaste pandud mikro korraliku väiksemas normaalmõõdus aarde vastu. Imetlesime pankrannikut ning suundusime tagasiteele - kokku u 11 km matka. Mõnus väike saar. Suur tänu Makule ja Nõva rahvale orgunni ja seltskonna eest!
PS. Maastiku raskusaste väljendab ilmselt saarele jõudmise raskust, kohapeal mingeid jõu- ja ilunumbreid sooritada pole vaja (max 2.0).





18 juuli 2012 ei leidnud Priit, Piku [triip]
Väga veider on see asi. GC logid räägivad, et "otsisime, ei leidnud, peitsime siis ise ja leidsime-logisime siis enda peidetu". Teisel korrusel ladusin korra need tellised ringi ja mingit homemade microt ma ei leidnud. Igatahes käidud ja ilus koht ära nähtud, mis vist ongi põhiline...
8 juuni 2012 kommenteeris Märt [mart]
Välismaa lehel on info aarde taastamisest. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
8 oktoober 2011 ei leidnud Mart ja ports laigulisi [tsiklist]

Mida pole, seda pole. Sai hulgakesi otsitud ning leidsime isegi mingi vana A4 kaardijupi, kuid aare ise jäi meie ulatusest välja.

30 august 2011 kommenteeris Märt [mart]
Arvestades aarde leidnute ja viimaste mitteleidjate vahelist piltide kokkupanekut, mis minule privaatselt edastati, võib päris kindlalt väita, et aare on kaduma saanud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
30 august 2011 kommenteeris Triin [linnapreili]
Minu jaoks natuke segane, kuidas saab/saaks seal aare ära kaduda. Kui keegi plaanib seda sealt otsida või on kesk ebaedukaid otsinguid, siis järsku suhtleks (minu kui tõenäoliselt viimase leidjaga). Kohe väga ei tahaks uskuda, et aare on kaotsi läinud. Edit: Toimus telefonivestlus Jussikese tiimiga ja sai selgeks, et tõenäoliselt on siiski teatud kokkulangemiste tagajärjel aare läinud kõndima. Võib olla siiski Miki suudab aarde leida ;)
27 august 2011 ei leidnud Co & Maarja [maarja]
Miku jutule pole muud lisada, kui et jube kahju on :( Jörpa leidsime nii kenasti ja Odeni jaokski on ju valitud imeilus paik - vaatega ulgumerele, pankrannikule ja saarele. Samas oleks nii väga tahtnud ka vaadet aardele... Aga mida polnud, seda polnud, kuigi olime tõesti kõik koos ja innuga seda otsimas.
27 august 2011 ei leidnud Mikk [kimkuul]
Ei leidnud. Sai otsitud ~3 tundi, suisa kaheksakesi. Tekkis kahtlus, kas see aare ikka üldse seal veel olemas on ja kui, siis kus. Ehitusprahti oli nullis kõvasti ja arheoloogilisi kaevamisi ka päris põrandani teha ei tahtnud (kuigi leidsime lähedusest korraliku "Fiskars" labida). Aga oma 50 cm sodi sai ümber tõstetud. Alkoholitaarat oli ka ümbruskonnas lademes. Jäi üle ainult nautida vaadet, mis tõesti ilus. Kahju, ei tea millal järgmine kord uuesti saarele saab ja tühja ka ei taha sõita.
7 juuli 2011 ei leidnud Urve ja Hannes [jussike]
Otsisime, aga ei leidnud.
28 august 2010 leidis Triin [linnapreili]
Ekstreemse süstamatka raames, ülivaevaline leid. Korrektne vihje võinuks olla - eemalda vähemalt meeter ehitusprahti - st. telliskivi-lauajuppe. Hetkel jäi aardele peale ainult 3 kivi. ps. lootsin, et sellest saab minu Eesti 900s aare aga natuke jäi puudu. Vähemalt GC arvestus on 900 täis ;)
16 juuli 2010 leidis Viive ja Raivo [raivo]
Aarde leidsime neljapäevase saareretke teisel päeval kui tegime matka mööda läänekallast põhjatippu ja saare keskelt tagasi. Ei võtnud, ei jätnud midagi, aare heas korras. Kõik neli päeva nautisime imeilusat suveilma, tutvusime saare taimedega, lindudega, pankranniku, klibuvallidega, bretšarahnudega, kultuuri- ja militaarlooga. Leitud sai ka Odeni kivi.
6 september 2009 leidis Paavo [speedy]
Võtsime Blondi, Algaja ja Mikiga ette paadituuri Osmussaarele ja Pakrile. Kuna mul oli ainsana vaja käia ka saare loodetipus Odenis, siis vinnasime lisaks endile paati ka minu jalgratta. Vaatepilt nägi välja just selline, et puudusid vaid kaks kitse, lammas, pool siga ja meie 8 last - siis oleks põgenikelaager täielik olnud ;-)
Pärast tunnist triivimist olime Nõvalt kohale jõudnud. Mina kargasin ratta selga ja jätsin teised Jörpa poole sammuma. Nulli viis välja suurepärane ja mõnusalt lainetav tee, kus paras 25 km/h sõita. Kuna ma polnud ju siingi mingit infot eelhankinud, sain ikka igale poole vaadatud ja ronitud, ka pimedasse urkasse.. Korra kukkusin isegi torni keskmisel astmel minu raskuse all varisenud nurga tõttu selg ees alla, ent õnneks maandusin siiski kassilikult käppadele. Lõpuks lugesin ikkagi kirjeldust ja läksin ainsasse kohta, kus veel käinud polnud. Muidu oli aare seal! Tagasi sõitma hakates nägin saare vist ainsat elanikku, kes külakeskuse juures minu poole seljaga istus. Möödusin temast rattal kaugelt ja kiiresti, ent kuulsin siis midagi minust hulga kiiremini lähenevat.. Kõik meeled ütlesid mulle, et see kiirus ja hääl ei saa kuuluda vanemale rahumeelsele prouale külakeskuse eest. Ja pead pöörates kappas reaalsus lõuates minu poole. See oli vist ka esimene kord elus, kui ma tõesti kartsin, et üks koer - tundus rotveileri tõugu olevat - mind nüüd siis ka ära hammustab. Jätkasin siiski sõitu ja tõstsin temapoolse jalagi üles, et ta missioon liiga lihtsasti ei läheks. Mingi ime läbi peni siiski leebus ja seiskus ning mina jõudsin vaid "kutsu-kutsu" öelda, kui olin temast juba kaugel eemal. Ees ootas Jörpa, mille juures teised mind juba ammu ootasid.
Aare korras. EVEJ. Tänud vaate eest! :-)
24 juuli 2009 leidis Aare, Ain ja Kalle [sookoll7]
Öö veetsime Peraküla RMK puhkealal, kus grillimise kõrvalt, sai ka arutatud järgmise päeva plaane, mille tulemusen oli otsus võtta saartetrip ühe paadi vettelaskmisega Nõva sadamas. Päeva algus oli suurepärane ja kohale jõusime mõnekümne minutiga.Merepoolt oli pankrannik ilusa vaatega, mida poleks jalgsirännates näinudki. Randusime üsna nulli läheduses, kus oli trepp moodustunud, tänu lainete tööle.Aarde leidsime vihjatud kohast. Aitähh peitjale.

Varisenud pank


Nulli lähedal


Roheline pank


Ninad


24 juuli 2009 leidis Aare, Kalle ja Ain [aints]
Jutud siinsest erilisest lainetusest pole sündinud tühjale kohale. Pealtnäha polnud tuult ja lainetust suurt nagu ollagi, kuid kohati tuli ennast pühandada paadist kinnihoidmisele, ning seda juba kalda lähedalgi. Osmussaarelt ära sõites pani laine paadi tugevuse üsna tõsiselt proovile. Aarde asukoht oli aimatav ja ajaga, mil mina veel fotokat käest ei raatsinud panna, oli teistel aare juba hallineva taeva all. See saar kuulub küll rubriiki "midagi erilist". Pilte kogu meie merereisist näeb siit: http://nagi.ee/photos/Aints/sets/215665/396960/

Tuletorn


Põhjatipp


24 juuli 2009 leidis Ain, Kalle ja Aare [karuonu]
Teine päev meie kahepäevasest Põhja-Eesti saarte tripist. Ööbisime Perakülas RMK telkimisalal, mis andis oma mõõtmetega silmad ette paljudele kämpingutele. Alustasime oma teekonda Osmussaarele Nõva-Rannaküla sadamast. Miks nii? Esiteks olime lugenud kipper.ee foorumist, et Dirhami sadama slipiga on probleeme, seal käib eritellimusel üks traktor paate vette laskmas. Teiseks oli plaanis ka Pakri saartele jõuda ja siis tekkiski hullumeelne mõte, et üritame ühe vettelaskmisega võtta kahed saared - sõidame Pakritele otse Osmussaarelt :)
Sõidu alguses oli tuul ja laine mõõdukas, aga ilmateade ja loodusmärgid lubasid ilma halvenemist. Võtsime kursi mandrilt otse Osmussaare põhjaosas asuvale aardele. 19 km läbisime 48 minutiga. Selle ülesõiduga läbisime ka sügavaima koha kahe päeva jooksul, ehk siis kiilu alla jäi 72 m. Sõitsime aardele praktiliselt "treppi". Pankrannik aardeläheduses oli astmeline, millest oli mõnus üles ronida. Aarde leidsime kergelt vihjetele vastavast kohast.

Osmussaare-Pakrite track


19 juuli 2009 leidis Rita, Maire, Helen, Lauri ja veel mitmed [ftf]

Pärast akadeemiat kimasime saart vallutama. Kui kõik sõdurid olid paadis, siis heisati purjed ja hakkasime saare poole loksuma. Saarele jõudes vallutasime aarde. Pärast oli pidulik sööming ning veidike hiljem anti meile orantzid rüüd selga ja lubati tagasi paati. Millegipärast oli meri meie suhtes natuke vaenulik ja loksutas korralikult.

19 juuli 2009 leidis Paaditäis geopeitureid ja Airi [airce]
Koosseisus Maire, Helen, Rita ja Lauri, Blond ja Miki, Ott ja Telc, Sven, Hanno ja Airi "vallutasid" Osmussaare lõõskava päikese käes.
Organiseerimises oli pisuke lünk sees, ning koos Katrini ja Sveniga Geoakadeemialt 2009 saime liikuma alles kümne ajal. Teised said seetõttu sadama võlusid kauem nautida. Nii, kui meie lõpuks saabusime jäi Katrin meile lehvitama ning sõit võis alata.
Igati huvitav saar, kuhu võiks teine kordki minna ja nagu nüüd juba selge siis ühel ilusal päeval, kui keegi veel võtab vaevaks midagi korraldada siis saab ka teise aarde järgi mindud :)
Kappadi kappadi ma enda arvates väga ei teinud ja tegelikult olid Blond ja Miki juba enne mind saare teises tipus ehk aarde juures. Siis aga lendles kusagilt välja Telc, kes kohe vihjele vastavasse kohta läks ja ega ma ei saanud sammukestki kehvem olla. Mulle jäi logimise rõõm :) Aarde külastusi oli logiraamatus rohkem, kui geopeituse lehel kirjas :)
Tagasi sõitmine polnud just nõrganärvilistele ja eks endalgi õõtsus peale seda veel jupp aega maa jalge all :) Suurepärane ettevõtmine ja mõnus mälestus kadakatest. EVEJ


Kumb on rohkem väsinud ?



19 juuli 2009 leidis 10 meest, naist, last ja mina [geokrahv]
Minul polnud üldse plaanis sel päeval aaret külastada aga Geoakadeemia 2009 aarde juures aeti pea sassi ja nii ma siis saarele sattusingi. Eelnevalt pidasime plaani saarel ka väike grill teha aga kuna olime laeva väljumisele hiljaks jäämas, siis suures tuhinas jäi ühekordne grill mandrile ja nii muuseas sai lihadega saarel lihtsalt jalutatud. Siinkohal suured tänud Hannole, kes oma toeka võileivaga energiavarusid säilitada aitas.
Saarekese ajaloost sai ühe mälestusmärgi kaudu palju teada. Mulle ei mahu see asi üldse pähe, kuidas tehti otsus Sakslaste pealetungil 1941 a. maha lasta või muul moel hävitada oma armee sõdurid oma armee poolt, sest nad ei mahtunud Osmussaarelt taganevatele laevadale. Jutt siis NL. armeest. Tundub, et sellest NL süsteemist ei saagi kunagi aru.
Aardeleiu suurim üllatus oli see, et minu nimi oli logiraamatus juba sees. Selle eest oli hoolitsenud Airi, kes kes kõige ees tegi lihtsalt kappadi-kappadi.
Tagasisõit oli elamusterohke. Merel oli torm(ike) ja ühel hetkel oli meie paadike lainepõhjas kreenis. Ümberringi paistis kajutiakendest hall vesi. Vihma sadas ja vapramad istusid laevatekil. Ime, et keegi kalu ei toitnud.
Väga meeldejääv aardekülasatus. Tänud peitjatele!

Ükski pilt ei saa edasi anda läbielatut


Mälestusmärk hukatutele


Pead ja jalad koos


Meie Arabella


Navigatsiooni seade


Kabel taastamisel


Tagasisõiduks randumas


19 juuli 2009 leidis Rita, Maire, Helen, Lauri ja veel mitmed [algaja]
Kuna ma mäletasin valesti siis sai Akadeemiast täie hooga minema sõidetud, et hiljaks ei jää. Kuskil poole tee peal sain teada, et umbes tunnikese võrra hiljem hakkab üritus. Ja kohapeal sain veel ligi tunni vahtida, kuni kõik ülejäänud ka kohale jõudsid. Kolisime paadi peale ja varsti hakkasime saart vallutama. Laisk nagu ma olen sõitsin vahepeal ka traktoriga, kes tee ääres hääletajaid lahkelt peale korjas. Hiljem selgus, et peale traktori on seal ka üks auto. Kuskil tunnikese pärast olime kohal. Kõik olid juba loginud ja geokunni peanupp paistis veel kohast kuhu ma kohe ronida kavatsesin kuigi ta väitis, et see on tegelikult selle saare kõige igavam koht. Peale logi puhkes äge sööming. Proovisin oma geopauna koristada ja see ajas kõik elevile, et ega ma ometi midagi uut sinna ei peida. Ja kuigi ma lubasin seda mitte teha ei jäetud mind enam kauaks omapäi. Tagasi läksime mööda pnakrannikut ja enamvähemlõpus sai mul pildimasina aku otsa. Lõpuks, kui kiire hakkas, panin veel täie hooga kuskile kibuvitsa külge ja sain ninast vere välja. Tagasisõidu ajaks oli ka lainetus tekkinud ja nii mõnigi kord oli valju kiljumist kuulda. Napilt peale mandrile tagasisaamist hakkas ka tõsisem vihm peale. Igavesti tore päev oli.
19 juuli 2009 leidis paaditäis mugavust armastavaid geopeitureid [telc]
Jajah, sai seal ära käidud ja oli tore. Mulle väikesaared meeldivad. Tekkis tehtmine mobla mandrile jätta ja Osmussaarel nädalajagu suvitada. Aardeleid oli kiire ja aare korras.
19 juuli 2009 leidis Kümmekond geopeiturit & Hanno [hanno5000]
Peale mõnusat merereisi suundusime üks-kaks mööda teed aarde suunas, kes kihutas kiiremini, kes aeglasemalt... Ise leidsin vahepeal aega isegi mingisse lagunemise märke ilmutavasse torni ronida ning sealt samast sain teada ka ühe huvitava fakti sõja lõpus saarel olnud sõdurite kohta. Kui lõpuks nulli jõudsin olid mõningad juba karbi kallal askeldamas. Kui kõik olid leidnud ja aare tagasi peidetud, asuti võileibade kallale ning veedeti lihtsalt mõnusalt aega. Tagasitee kulges mööda väga huvitavat pankrannikut, polnudki sellist varem näinud. Igaüks jalutas rahulikult omades mõtetes, kuni pilk gepsu ja kellale tuletas meelde tõsiasja, et oleme natuke valel pool saart, aega paadimehega kokkulepitud ajani ka ainult pool tunnikest ning lõunasadamasse viiv tee jäi ka loomulikult teisele poole kadakavõsa ja kergelt soist ala. Natuke ragistamist ja varsti olimegi teisel pool takistusriba, kes rohkem ja kes vähem kriibitud.. üks mees sai isegi vere ninast välja :)) Sadamasse jõudes polnud paati muidugi veel kuskil... Kui see lõpuks saabus, keerati ka taevaluugid lahti ning tagasitee oli vööris vihma käes istudes ja vahepeal paisunud laineid nautides väga mõnus ;) Mõnus üritus ja hea seltskond! EVEJ.
19 juuli 2009 leidis Miki ja Blond [miki]
Kokku loendasime 6 GP tiimi, kes meiega Osmussaart vallutasid. Kui minnes oli veel ilm ja meri OK, siis tagasi tulles saime vihma kraesse ja natuke lainet ka. Koha peal pikka pidu ei olnud - otse suund aardele ja minekut. Aare oli üllatavalt heas korras, nagu oleks eile pandud. Vahepeal olid aarde juhuslikud inimesed 2008a. leidnud ja selle ka ilusasti logiraamatusse jäädvustanud. Tagasitee sadamasse viibis esialgu, kuna aega oli tohutult üle.. logelesime niisama kõige kaugemas tipus ning õgisime kaasa toodud head ja paremat, et kergem oleks kotte tassida. Mingil hetkel võtsime suuna põnevamat rannikut mööda tagasi, pildistasime ja tundsime ennast niisama laisalt, kuni saabus see hetk, kus vaadati kella ja teekonna pikkust sadamasse. Kes siis enam teekonda valib.. risti läbi saare ja geopeiturile kohaselt otsejoones. Saime ka saare seestpoolt ära näha ja tunda (kibuvits krt). Sadamasse loomulikult hilinemisega ning seal selgus, et paat, mis meile järele tuleb on alles poole mere peal ja aega küll. Pikalt ei mõelnud, kohe merre. Kusjuures väga täpne ajastus oli.. nii, kui paat osmussaare sadamasse jõudis, saime arvestatava seenevihma kaela, enne oli vaikus. Super päev, tänud peitjatele ja organiseerijatele. ...kui praegu logi kirjutades diivan nii hullusti ei õõtsuks...
22 juuli 2007 leidis Hele [hele]
Osmussaarel matkates otsisime ülesse ka sinna peidetud aarde. Võtsime maasika, lisasime avaja ja paberinoa.
22 juuli 2007 leidis Ove [ove]
Ilusal suvepäeval külastasime suurema seltskonnaga Osmussaart. Ringkäigul mööda saart tutvusime saare loodusega, imetlesime bretsarahne ja turnisime militaarobjektidel maa all ja maa peal. Kõige enam üllatas aga see, et tsivilisatsioon on juba liiga jõuliselt saarele trüginud ja paadireise saarele toimub sama palju nagu Tallinna ja Helsingi vahel. Poolel teel jõudsime ka aardeni kus kaasavõetud võileibu nosides vaatasime merele avanevat vaadet. Kaks aastat esmaleidmist ootama pidanud aarde võtsime välja vihjatud asukohast ja ühiselt sai ta sisu täiendatud. Minu poolt sai aardesse lisatud pudeliavaja.

Kuhu minna?



Kauglaskekahuri maapealne osa


... ja maalused elamisruumid


Saareelanik


Kabeli varemed