Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ühel imelisel suvepäeval, kui olin Aegnal aardeid otsimas sõitis mulle golfi autoga vastu kohalik elanik ja hakkas kohe uurima, kas ma põtra juba olen näinud. Vastasin siis, et ei ole näinud veel. Ise venitades ja rõhutades seda viimast sõna. Tädike ilmselt luges mu kohkunud ilmest välja küsimuse, et kust nad siia üldse saavad ja seletas siis rõõmsameelselt, et eks nad sealt Kräsuli poolt ujuvad, seal hea madal vesi. Siit tuli ka aardele nimi. Aare on küll pisut merest eemal ja seda pudelitoorikut valvab kuusk, kuid mere ääres olles on Kräsuli saar ilusasti näha ja madalaim koht kahe saare vahel ka väga kaugele ei jää. Pange siis kindlasti logisse kirja, kui te olete Aegna saarel kunagi põtra näinud.
Samal päeval, kuid mõnevõrra hiljem meie teed selle tädiga taas ristusid. Ta rääkis, et tahaks veelkord saarel põtra kohata küll, et kui ta esimest korda saarel põtra oli näinud siis tal oli suu põlvini lahti kukkunud :) Oli selline igati positiivne, lustakas ja vahva tädi. Põdraga mul endal kohtuda sel päeval ei õnnestunud.
Aarde juurde soovitan teil jalutada või rattaga sõita mööda rannaäärset matkarada. Kui tulete sadama poolt siis võtke suund Karnapi ranna poole.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6NG7M
Logiteadete statistika: 114 (100,0%) 0 1 0 0 0 0 Kokku: 115
Meie ka põtru ei näinud, küll aga ilusaid vaateid ja aarde saime ka logitud. Aitäh peitjale!
Sai siis vastutuldud ja transpordiga abistatud. Sellega siis tekitasime endale võimaluse taasavastada Aegna saart. Olen ju mina üks neist õnnelikest, kes lapsepõlve suved seal puhkekodudes veetis. Mõtlesime, et teeme ise georingi ja laseme transporditavatel rahus tööd teha. See aare oli esimene. Tänud!
Kui Kumlil käidud otsustasime veel sõuda. Tuul oli mere poole ja igaks juhuks hoidsime saarte vahele sest hirm oli et tuul viib äkki avamerele ära. Saarte vahel oli aga madalik ja lained. Paar lainet lõid ka üle, põlled ja kätised olid kasuks. Jama oli ainult selles et jäime keset saarte vahet madalikule kinni ja lained tulid samal ajal kahelt poolt ka peale. Ei tea kuda see põder siin ujuda sai? Pusisime lahti ja sõitsime rohkem avamere poole. Aegna rand oli väga armas, imetlesime skuutrite trikke ja jätsime paadi rannale ilutsema. Olime paati toppinud ka matkasaapad ja kepid ning tegime paaritunnise ringi Aegnal. Vahepeal sõime ja magasime ka metsas. Aarde juures imetlesime kaherealist matkateed ning kena sablametsa. Aitäh peitmast. Tagasitee kulges päikesega võidu ja vastutuult. Suunda oli keeruline küll hoida aga olime esimese korraliku 5-6km meresõiduga väga rahul.
Leitud, logitud. Mõnus jalutuskäi Aegnal saigi jätkuda.
Põtra näha ei õnnestunud. Isegi aardeleidmisega oli tükk tegemist. Ei jäänud seegi kohe silma. Lõppes aga kõik siiski hästi. Tänud!
Aitäh aarde eest!
Sellest sai saare teine leid. Põtra ei näinud, aga Kumblil õnnestus see-eest kitsesid kohata.
Kuna vana logiraamat oli põhimõtteliselt täis ja mul oli üks kaasas, siis panin ka uue logiraamatu.
seitsmes. aitäh!
logiraamat täis.
Nonii, tulime kambakesi saarele. Esimene aare täna. Päris pikk maa oli siia kargutada. Sain parema käe ja vasaku jala korralikult soojaks. Aitäh!
Null keerutas tiirutas metsa all. Sai veidi ekselda enne kui topsik silma jäi. Tänud
Kolm päeva koos töökaaslastega Aegna saarel ..algul suvepäevade korraldustiimiga ja pärast koos suvepäevalistega. Super ägeda seltskonnaga oli lahe olemine ..suvi, päike, meri, kolleegid, lambad, rebasekutsikad :) Kui ikka tahtmist on, siis leiab kõiksugua toimetuste vahel ka aega aarete otsimiseks. See siinne oli Aegnal veedetud päevade esimene leid.
Aitäh peitjale!
Tegime Aegnal päevase jalutustiiru ja otsisime ka aarded üles, aitäh peitjale! :)
Nii väga tahtsin põtra näha, et tegin isegi pildi, äkki suurendusega märkan midagigi. Täna ei näkanud. Aga aarde leidsin ilma suurenduseta. Aitäh!
Alustasime oma ümber saare matkaga täna millegi pärast vastupäeva ja esimeseks aardeks osutus just see aare. See oli ka nüüd siis esimene ja viimane aare, mida pliksid koos aitasid mul otsida, ülejäänud jäi ikka minu otsida ja leida. Ikkagi issi hobi. Aga tore oli vaadata siit ja sealt ja lõpuks jäi teine ikka silma. Suured tänud aarde eest.
Väga vahva põdra-lugu! Põtra ennast pole kahjuks siinkandis näinud, küll aga eelmine kord Aegnal käies kohtasime hüljest, kes sadamas pead julgelt päris laeva lähedal lainetest välja pistis. Aarde leidsime pärast mõningat gepsu jooksutamist. Esimesena avastas aarde Kellakapp, siis ülejäänud. Aitäh!
Natuke susserdasin nullis ringi, aga kaua ta ennast ei peitnud! Lahe koht, tänud!
Käisin umbes kuu aega tagasi saarel töö asjus ja see koht jättis nii sügava mulje, et täna pakkisime lapse ja koera hommikul autosse ja tulime koos tiirutama. Ilm oli super ja päev rammestav. Selle aardega läks siin õnneks kiirelt ;) aitäh :)
See rannaäärne matkarada on mu lemmik ja kui õnnestub aardeid leida, siis veel lemmikum. Silja terav silm tabas otsitu. Aitäh!
See aare oli meil viimane otsing Aegnal. Natuke ikka tuiasime puude vahel, kui õigest kohast vaadates tops ka nähtud sai.
Olime terve päeva väga ilusti graafikus püsinud või isegi kiiremini toimetanud, sest peale seda leidu avastasime, et laeva väljumiseni veel rohkem kui tund. Läksime siis lähedusse mere äärde päikest nautima.
Oli väga mõnus päikseline päev ilusal saarel. Kokku matkasime umbes 12 kilomeetrit. Täitsa paras päevane ring, eriti kui jalutamiseks on igal pool mõnusad rajad.
Aitäh peitjale ja vahvatele kaaslastele!
Peale mitut aastat planeerimist õnnestus lõpuks Aegnale tulla. Purjekaga. Tänu Kalevi Jahtklubile on see nüüd lihtsam, aitäh! Viimati käisin Aegnal muidu 10 aastat tagasi. Üle jää.
Kindlal maal hakkasime siis vastupäeva saarele tiiru peale tegema ning esimesena jäi teele see koht kust nad saarele ujuvad. Nagu meiegi. :) Purk sai kiirelt leitud ning nimed kirja. Üks logi samast päevast oli juba ka ees.
Mööda sõites kiire peatus ja hea meel, et leid tuli kiiresti kuna jaks oli otsa korral :D aitäh :)
Põtra me kogu saarel oldud aja nägema ei juhtunud. Oli küll üks ragin ja paanikas pagemine, aga see olevat kits olnud. Mina kahjuks ei näinud, rohkem kuulsin. Tänud peitjale aarde eest.
Korra oleks siit Arviga ujunud Aegnale mõni aasta tagasi, aga kuri Kräsuli vanaeit peletas meid ära. Täna tulime paadiga ning andis aru saada, kuidas siit paadikanalist terve nahaga läbi saada. Päiksevalgus hakkas otsa saama ning pidime põgenema. Aarde leid oli kerge, ühtegi looma Aegnal ei näinud.
Põtra me ei kohanud aga Kumbli peal nägime kitse - kuskilt pidi ka tema ujuma
Randusime täna Henri paadiga Kelvingist Kumblil ja Aegnal, kuhu plaanisime kaheks ööks jääda. Et päeva ei läheks luhta, jalutasime juba õhtul paar kilomeetrit, et leida 1-2 aaret. Meil selle päeva ainus. Ah, et siit nad siis ujuvadki. Me plaanime homme ujuma minna. Aarde juurest algas korralik kividega palistatud matkarada, mida jalutame homme teisest suunast laagrisse naastes. Me põtru ei silmanud, aga pisikesel Kumblil kitse ja Aegnalt rebast.
Tänud Airile siia aaret peitmast, tervitused Sulle Aegnalt! Tops korras. Korjasime ka aarde lähistelt pisut sodi. Ja nüüd lähme laagrisse Vana Tallinnaga Tallinna "kesklinnas" lõket tegema :-D Hõissa!
Kiire leid. Otsutasime tagasi lõkkekohani jalutada mööda randa. Edasi sadama poole läks metsa alt kividega ääristatud tee. Tagasi mõeldes oleks pidanud siis ka ujumas käima, sest järgmine päev oli tuul ranna vetikaid täis kandnud.
Aegna viimaseks aardeks jäi see. Edasi viis tee lõunaranda kajaki juurde, et siis põdra ujumisteed mööda Kräsuli külje alt mandrile tajasi aerutada. Tänan.
Põtra ei näinud. Läksin neile lootusrikkalt poolele teele merre vastu.
Tegime Indyga päevatripi Aegnale ja alustasime oma ringi peavoolust erineval marsruudil. Selle aarde leidsime esimesena üles, aitäh lihtsaka eest.
Aegna tripi viimane aare. Leid kiire. Kokku kulus natuke üle nelja tunni ja kokku läbisime 11,8 km. Oli mõnus tatsamine ja mis peamine tehtud. Tänud Jutale välja ajamast. Tänud ka peitjale.
Ma alles valmistusin otsimiseks, kui Martti juba topsil kaant lahti kruttis. Aitäh.
Selle aardega sai ka meie Aegna geotripp läbi. Kokku läks 12 aarde otsimiseks/leidmiseks ja väikeseks lõunaks veidi üle nelja tunni. Edasi sai juba RPRi terrassil paar tundi chillitud ja kohvitatud ning siis oli aeg end päästjate paati sokutada, et juba mandrile naasta. Oli üks ütlemata chill päev, mille eest tänulik nii RPR-lastele, päästjatele, aardepeitjatele ja Marttile, kes ikkagi minuga kaasa tulla sai.
Maabusin süstaga üksi tulles Viimsist suht aarde külje alla. Esimene võetud, aitäh!
Karuonu luges lehest, et laev hakkab jälle käima ning olidki meie nädalavahetuse plaanid tehtud. Naabripere tahtis küll NKT-sid minna otsima, kuid see lahendus ka nende eest. Kutsusime nad hoopis saarele kaasa. Mõnus ilm ja kena jalutuskäik saarel.
Kõmpisime mööda randa ja otsisime lastele liivaranda, vahepeal logisime aarde. Seal, kus kaardi järgi pidi liivane olema, olid ikka kivid. Väike amps jälle enne laevale minekut.
Found it: 18.May.2019 16:12 From there they swim. Viimane leitud aare täna. Üks on veel aga kaitsealal piiranguvööndis. Aare kuiv ja korras üldiselt. Täname.
Otsustasin, et enne ei lähe aardeid nüüd otsima, kui kõik leiud saavad logitud. Mis ma oskan peaaegu 2 aastat hiljem öelda? :D Järgemööda saime kõik hõisata "Leitud!". Janari unustas oma seljakoti aarde juurde ja sai päris mitu lisasammu seetõttu teha. Aitäh ;)
Õhtuse patrullringi käigus leitud. Aitäh peitjale.
Saarel tavapärast tiiru tehes proovisime selle ka kiirelt leida ja logida. Nii kiirelt ei läinudki, kuna 0 punkt oli vahepeal siin, sisi seal.. Aga üles me ta leidsime.
Tagasiteel sadamasse võtsime sellegi möödaminnes ära. :)
Meie Aegna teine aare (kuigi polnud üldse plaanis). Jätsin Kristjani lastega mere äärde ja teatasin, et lähen natuke sinna metsa poole. Otsisin ja otsisin, kuni Teele tuli ja kartis, et emme äkki üldse kadunud. Kamp tuli siis appi ja varsti oligi tops käes. Väga ilus rada viis meid nüüd sadama poole. Tänan peitjat!
Selle aardega sai Aegna taas roheliseks nagu see oli kaks aastat tagasi. Aare heas seisus.
Siin oli Marit taas terane ja saime logi kiirel kirja. Paljudest puukidest olid meil meeled nüüd ärevil ja tagasi sadamasse jalutasime mööda ranna-äärt. Kokkuvõttes oli mõnus päev väikesaarel ja siia päeva mahtus päris palju vaatamisväärsusi ja looduslikku ilu ja rahu ja vaikust. Kokku läks 9aarde leidmiseks vaja ca. 16000sammu :-)
Ühe vahva ürituse käigus väike kõrvalepõige ja logitud. Täname!
Võite kolm korda arvata, kelle idee see oli, eks :) Tegelikult oli esimene katse juba paar päeva tagasi, kuid peale tööpäeva jõudsime nii hilja merre, et tõukasime paadi pimedas kaldast lahti. Tuul oli ka tugevam, kui ennustused näitasid ning laine kusagil 1,2 meetrit. Mingi 500m kaugusel kaldast hakkas mõistus koju tulema ning tulime tagasi. Tagumikutunne ütles, et ei ole õige asi ning kui mõistuse häält enam ei kuula, siis tuleb kuulata seda peputunnet. Pimedas ja kuuvalgel paari taskulambinässiga parem ei riski. Siis vaataks põdrad meile järele ja kommenteeriks ise kabjaga kõhtu sügades, et "sealt nad ujuvad". Ukerdasime tagasi.
Seekord läksime päevavalges, Merilin puhus paadi täis ja uuele katsele. Merevesi oli õnneks septembrikuiselt soe. Kumbli aarde juures vaatasin kadeda pilguga, kuidas uhke kaater ülbe kaarega Aegna ja Kräsuli vahele tuhises ning ümisesin, et "julgelt panevad need kohalikud siin madalas". Kui Aegnal aare logitud, siis oli merepääste juba kohal ja üritasid seda uhket kaatrit madalikult kätte saada. Soome lipp lehvis sabas - need on ju harjunud, et meri on saarte vahel mitukümmend meetrit sügav :) Tagasiteel oli lainet juba natuke rohkem, kuid samas piisavalt vähe - pidin ise juurde pritsima, et põnevam oleks. Kuigi ilm oli pilves, oli merel siiski nii mõnus, et ei raatsinud kohe kaldalegi ronida, loksusime niisama ja nautisime päeva. Geopeitus on ikka tore.
Seda mikrot käes hoides tekkis hetkeks imelik selgushetk – keegi (nime siinkohal ei nimeta) on valmis hallil laupäeva hommikul paadi garaažist välja ajama, selle sõidukorda seadma ja solberdama põlvini septembrikuiselt jahedas merevees, et lihtsalt see üks logi kirja saada. Tean, et geopeiturid teevad aarete nimel palju kummalisi asju, aga ma pole sellega vist veel päriselt harjunud. Saarekülastus oli igatahes vahva. Nägime põhja kinni sõitnud kaatri päästeoperatsiooni, ajasime kohalikuga juttu ja pidasime väikese pikniku. Aare hakkas üsna kergelt silma ning sisu oli korras. Aitäh peitjale ja Mikile, et ta mind kuni maikuuni saarele ei jätnud (siis peaks vist liinilaevaliiklus saare ja mandri vahel taastuma).
Siinne aare jäi minu Aegna viimaseks aardeks. See leid ei tulnud kiiresti. Oli näha, et ma pole olnud vist ainuke. Mõned on püha viha täis läinud ja nulli ümbruse puutüvede ümbert kõik maa üles kraapinud. Ma lükkasin mõnes koledamas kohas lahti tõmmatud sambla oma kohale tagasi. Samal ajal punnitasin silmi. Kui silmad väsisid ära siis läksin vaatama kui lähedal siis see Kräsuli on, kust põdrad ujuvad. Tõepoolest väga lähedal. Meri oli peaaegu täiesti sile ja ajas kohe Kumblile mineku isu peale. Oma Aegna saare järelejäänud kahte ja poolt tundi vaba aega sellega aga siiski sisutama ei hakanud. Silmad said igatahes kaldaääres puhatud, sest nüüd nägin konteinerit kiiresti. Aitäh aarde eest!
Vaba aega sisustasin hoopis kasulikult. Läksin korjasin üles Ulfsö aarde, mis vajas kerget hooldust. Nautisin Põhjarannas privaatset mereranda ja premeerisin enda edukat päeva pistaatsiapähklitega. Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga edukas geosõit. Kõik 12 Aegna aaret sai üles leitud, mis jäid minu järel eeskujulikku seisu. Harjumatult kummaline oli antud osa, et tasuta paadisõit. Ilm oli aga super, täpselt parajalt soe ühe saarematka jaoks, tuuletu ja lauspäikesega. Aitäh kõikidele Aegna saare aardeomanikele mõnusa, asjaliku ja sisutiheda matka eest!
Ujus küll, aga mitte põder, vaid null. Lõpuks ujus siiski õigesse kohta ka. Tänud peitjale!
Ei näinud meie ka põtra. Mis seal imestada, sellise ilmaga ei aja peremees koera ka toast välja, saati siis veel nii väärtuslikku looma kui põder. Nii et eks ta kellegi toas redutas, kamina kohal või siis külmkapis, ega mina tea, kus need kohalikud oma põtru hoiavad.
Aga vett sadas. Vahepeal ühe lageda peal oli korralik hall kardin ees, hakka või kartma. Aga metsa vahele jõudes jäi jama vähemaks ja vihm taandus tibutamiseks. Tegime veel kivipilte ja surnuaiapilte ja alles siis mõtlesime otsima hakata. Aare muidugi solvus selle peale - tema tahab ikka kõige tähtsam olla - ja haihtus. Ikka kõva paar minutit tuli silmi punnitada, enne kui ta paistma hakkas. Seekordse Aegna kõige pikem otsing ... Aitäh näitamast, ja nüüd tagasi sadamasse, laevani on tiba üle pooleteise tunni ...
Saime ka nüüd teada, kust nad ujuvad. Tänud!
Noh, pidi see alles suur hoog ujudes olema, et aare sinna sai peidetud.
Tänu kirjeldusele ei pidanud kaua otsima, aitäh!
Tahtsime oma nädalavahetust Mustamäelt eemal veeta, aga näe, ei õnnestunud :( Aitäh aarde eest!
Aga vot Mustamäe rannas pole ma varem jalutanud. Ilus rand ja metsaalune. Kuuse tuvastamine käis kiiresti. Tänud siia kutsumast!
Meie tänane esimene leid Aegnal. Natukene sai ringi vaadatud, aga tops jäi kiirelt silma õnneks. 5+ logiraamatu välja võtmise lahenduse eest. Aitäh peitmast ja taas Aegnale kutsumast!
Aegna tuuri esimene leid. Alguses olime üpris pikalt pimedad ja mõtlesin, et kui me sellises tempos jätkame, siis ei jõua järgmise päeva õhtuks ka saarele tiiru peale.
Alustuseks lihtne leid, kuigi algul olime pimedad, tänud.
Vajasin veits omaette olemist, võtsin telgi ja ratta ning suundusin aegna geotuurile närve puhkama. 1/12 Aare. See aare jäi täpselt tee peale välja valitud telkimiskohale kuhu saaksin laagri püsti panna ja jätta oma varustuse, et rattaga kergem saarele tiir peale oleks teha. Tundus et gps jukerdas ja null tiirles 10m raadiusega. Kuna otsitavaid objekte oli läheduses palju siis läks ka veits aega. Aga üles ma selle leidsin ja nime kirja sain. Põtra ma ei näinud, küll aga 12/12 aarde juures saare lääne rannas ärkas kibuvitsa põõsas üsna lähedal järsult ellu ja see ragises välgu kiirusel pikalt pea 100m ulatuses. Selle ragina peale ehmatasin ma ikka korralikult ära ja süda puperdas veel tükk aega. Ilmselt ragistaja oli sama ehmunud. 10 minutit hiljem metsatukas leidsin üles ka ragistajad, 2 kitse olid need kes taaskord minu eest põgenema pidid. Igaljuhul nimi kirja ja edasi. Tänud peitjale.
Minu "üksinda Aegna aardeid vallutama" päeva esimene kiire leid (1/12). Kell on 11:16, randusime umbes 20 minutit tagasi.
See oli meie Aegna reisi viimane aare. Väga lahe oli see matk ümber Aegna saare. Inga viis mind veel pärast EMO-sse ka mu ära väänatud jala pärast, kuigi ma puiklesin vastu. Aga tal oli täitsa õigus ning kõik sai korda.
Tahtsin kindlasti surnuaeda näha ja nii keerasime oma tee sealt mööda. Väga põnev ja sünge koht. Ning siis jõudsimegi viimaks saare viimase leidmata aardeni. Oli see vast päev.
Pärast logimist vantsisime sadamasse, kus saime 2 ja pool tundi laeva oodata, kuna eelmisest olime suht napilt maha jäänud. Valisime endale mõnusa nurgakese kibuvitste vahel ja õhtustasime. Mina ostsin putkast koduse hotdogi, mis oli ülimaitsev ning lisaks veel ka kohvi, et kojujõudmiseni üleval püsida. Vaiki kallas kogu järelejäänud vee minema, ise arutledes, et peaks selle saarlastele maha müüma - ikkagi puhas Tallinna vesi.
Laevale minnes tundus vesi veel tüünem kui tulles ja üldiselt see nii oligi, kui järsku poole tee peal hakkas laev nii tugevalt küljelt küljele kõikuma, et ma lausa kiljusin. Kõrvalistuv mees vaatas mind sellise näoga, et kas hüppan kohe vette või mitte, aga õnneks muutsid lained suunda ja varsti kõikusime teistpidi. See oli palju mõnusam.
Tallinna jõudes ootasin Vaikit laevalael, kui mehaanik minu juurde tuli ja küsis, kas on probleeme. Vastasin, et ei, ma lihtsalt ootan. Seepeale tüüp muheles ning küsis: kas kaptenit (wink wink nudge nudge). Hakkasin südamest naerma ja tänasin teda siis meeldiva sõidu eest, kuigi tähendasin, et vahepeal olid mõned minutid, mil mõtlesin, et koju ei jõuagi. Mehaanik muigas ning ütles, et
see polnud ju midagi ja külastagu me neid ikka veel.
Sellise muheda lõpuga lahkusime laevalt ning võtsime suuna kodu poole. Tänud aarete ja motivatsiooni eest see vahva reis ette võtta.
Põtru ei näinud, aga metssigade tegutsemisjälgi oli siin-seal märgata. Aitäh!
Noor sirkel käis kaks tiiru ümber puu, nina gepsus ja otsis nulli. Samal ajal Tiia juba ringi keskel logis. Aitäh.
Nii, oleme nüüd Aegnal. Kuhu poole võiks minema hakata? Hakkame sealt paremalt poolt üles minema ja siis vaatame, kuhu jalad viivad. Viisid kividega ääristatud teeni, aga põtru kahjuks ei näinud ei maal ega vees.
Selle lõbusa tädikese suust on aastate jooksul usinasti pärleid pudenenud. Põtra pole mul saarel olnud au kohata, küll aga kitse, rebast ja kährikut.
Võistluste ajal sai see aare logitud.Hetkel siis Aegna roheline mul:)
Ilm oli ilus, päike paistis ja sooja oli ligi 20 kraadi. Lausa lust oli sellise ilmaga astuda mööda rannaäärset rada aarde poole.Aaret tuli veidi otsida aga mitte ülearu kaua.
Pikemalt “Georetk Aegna roheliseks” projektist on kirjas foorumis.
Tulime siia Aegna vaimu juurest. Läbitud sai ~0.45 kilomeetrit. Järjekordselt saime kõndida mõnusa metsaraja peal. Siit nüüd aga mere poole vaadates hakkas tõesti tunduma, et jah, sealt kaudu ujuks küll. Kahjuks ühtegi ujuvat põrta ei õnnestunud kohata. Muidugi kellaaeg oli ka juba selline, et hommikused põdrad olid kindlasti juba ammu kohale ujunud ja õhtused Viimsisse ujujad tegid alles saare teisel poolel aega parajaks. Seega ei näinud me peale aaret varjava kuuse mitte midagi. Panime aga nimed kirja ja suundusime sadama poole.
11 võetud 1 veel võtta. Edasi Aegna sadama juurde.
Peitjale tänud!
Kiirelt leitud. Peale leidu ehitasime mereäärde ka uhke kivitorni. Tänud peitjale!
Pulma-aastapäev Aegnal ei saa ju mööduda ilma aareteta. Tänud!
*Hilisem logimine. GC-s logi olemas.
Kui põder tuleb sealt, on tegemist amoraalse nähtusega. Põtrade ja sigade suhetest ma palju ei tea, aga hämarikus on nii mõnelegi lehmakarja omanikul tulnud tõdeda, et lehmi on karjamaal natukene rohkem ja mõnel suisa suured sarved küljes. Põdrapullid pidada lehmade juures naistes käima. Ikka juhtub.
Hommikul sadas, nii et marju korjata ei saanud, mistõttu võtsin ratta ja sõitsin Vestale. Teise aardena oli mul ees see põdra-aare. Teel jäi ette mingi rõõmus jõuk noori, kes mu mööda lasi. Sellest küll suurt kasu polnud, kuna olin jupp aega geopime, siis ei märganud, et olin ratta parkinud alla meetri kaugusele aardest ja otsisin enne kõik võimalikud kaugemad kohad läbi. Lõpuks sai aare ikka leitud ja mina olin märg kui särg. Rahnude juures sain taas noortest mööda sõita.
Kuna aare on Aegna ja põdra teemaline, siis tuleb lugu ka. Kitsi olen saarel mitmeid kordi näinud, aga põtra vaid ühel.
See juhtus enne mu geopeituri elu. Olin saarel ema ja Siimuga. Aasta võis olla 2003. Siim oli kahene või kolmene. Tulime saare põhjaosast mööda mingit sihijäänust (kaardil oli siht, tegelikkuses umbes minupikkune taimestik), kui kuulsime hirmsat raginat. Lääne poolt võsast murdis välja suurte sarvedega põder. Meist nii 60 meetri kaugusel. Ma ei näinud, kuidas meie teda vaatasime, kuid põder vaatas meid küll sellise mõistmatu pilguga, et mis mõttes teie siin kooserdate. Minulgi on tegemist, et siit läbi murda ja te olete veel lapse kah kaasa vedanud. Seisis kohe tükk aega paigal ja vaatas meid mokk töllakil. Me seisime haudvaikselt nagu maa külge kinni naelutatud. Ma arvan, et see seisak ja vastastikune uurimine kestis üle minuti, siis kadus põder rahulikult ragistades oma teed ida poole.
Vot selline lugu. Nüüd ma hakkan sarnast raginat kuuldes kõvasti laulma või rääkima või jalgu trampima, sest kõik põdrad pole minu kogemuse põhjal nii intelligentsed kui Aegna põder.
Aitäh!
Sadamast saime kenasti välja ja võtsime suuna siis sellele põtrade ujumiskoha suunas. Vesi oli siin nii sogaseks aetud, et silmaga näha polnud kus kivid või muu selline, nii hiilisime vaikselt randa. Minu väljumine paadist polnud just kõige graatsilisem, hea , et kapten aeruga piki pead ei saanud, vabandused takkajärgi veel ja veel...
Vesi oli meres aga soe ja sellepärast polnud mingi probleem natuke vees solberdada ja siis metsa suunduda. Hea, et ükski põder see aeg metsas ei passinud, saime kiirelt logitud .
Tänud!
Kiire reedeõhtune kruiis Tallinnast eraldatud linnaossa. Neid vees hõljuvaid elukaid ennegi sealt kaldast piilunud. Väärt vaatamist küll. Vihjeks sobib hästi NKT.
Otsustasin oma Aegna tuuri just sellest aardest alustada. Sadama ligi olevad aarded lükkasin ajaks kui inimesed on sealt minema läinud, et saaksin neid rahus otsida.
Kui olin rattaga jalutajatest mööda läinud, tabas mind Aegna ilu.
Olin metsas üksi.
Kõik oli täiesti vaikne.
Ainult üksik metsarada viib sihtkohta.
(Minu jaoks oli see esimene kord olla sellel väikesaarel.)
Kummalisel kombel kogu see praami täis rahvast lihtsalt haistus. Neli korda põrkasin kokku tuttavate nägudega, keda varem hommikul saarele tulles olin näinud. Aga kuhu kadusid teised?
Aaret otsisin üllatavalt kaua. Mõtlesin juba, et mis ma teiste raskemate aaretega teen kui ma juba seda lihtsamat ei leia.
Tarisime kahese kummimadratsi Rohukülas randa ja uhmerdasime sellega Aegna poole. Kuivõrd tuul oli teisest kandist, siis saarele lasti meid ilma suuremate muredeta. Anne lahmis ees mis hirmus, sain ise taga vaikselt chillida.. vaatamata sellele kiitis Anne, et kaun liigub päris kiiresti edasi :D. See sai valitud esimeseks otsitavaks. Korduvalt külastatud paik, samas ilus ja rahulik, mistõttu igal ajal nõus siia jälle tulema, tänud peitjale!
Uskumatu aga tõsi! Lembitu väljapakutud kummikas tõigi meid kohale st ise pidin ikka paar korda seda mõla vees leotama, aga sain ka niisama ilus seal paadininas olla, sest meri oli peegelsile, päike paistis. Raske küll ei olnud.
Saar oli ilus, samblavaip, männid, vaikne. Aarde leidsime kiiresti. Logiraamatus oli nimesid küll aga veebi FTF kuulub mulle, tänud!
Saabusime saarele ikka liinilaevaga, mitte tsarterreisiga:) Sadamas sadama-aaret otsida ei saanud, siis keerasime oma suuna paremale, et hakkame vastupäeva ümber saare liikuma. Nii me siis esimesena selleni jõudsimegi ning ülla-ülla, raamat oligi tühi. Nii me selle esimese lehe oma andmetega ära täitsimegi. Peale seda läksime ujuma, esimene ujumiskord kolmest sel päeval. Täname aarde eest!