Täitsa tore mõistatus oli, mille järgi me siis kohale veeresime. Aardekarbi leidsime ka loogilsest kohast aga eelnevatest logidest lugeda olnud traadipusa ja raskusi avamisega küll ei olnud. Karbis oli vaid juhend, ei mingit logiraamatut. Küll me uurisime siit ja sealt, et kas on mingi nipp ja logiraamat veel kuskil mujal aga ei saanud aru midagi. Panime uued lehed. Kui keegi ütleb, et ise oleme lollid, eks siis tuleb uuesti minna. :)

Loendamine läks algul üle kivide ja kändude. Aitäh!

Enne kui suksude juurde jõusin, kepsles 2 kitse üle tee. Kohapeal sai mõned korrad ikka proovida ja uuesti üle arvutada, enne kui kohver avanes. Tänud.

No mitte ei läinud selle aardega meil hästi. Algul tõlgendasime ise valesti ja siis kui olime mitme eelnevaga konsulteerinud ja uskuge, kõikugu erinevaid numbreid tuli sealt, siis ei saanud enam üldse aru, mis õige kood on. Võtsin julguse kokku ja kirjutasin peitjale, et tund täis ja no enam ei viitsi. Peitja oli nii kena ja aitas meid ree peale, kuid ka seda koodi olime me proovinud ja lukk jäi kinni, mis kinni. Helistasin ja halasin uuesti ja selgus tõsiasi, et lukul on veel lukk peal. Ma ei oleks seda iialgi lahti saanud, sest no kus see kirjas oli?

Aitäh Sulle mõistva suhtumise eest, hästi abivalmis peitja!

Kodutöö oli korralikult tehtud ja karbi saime kohe kätte. Vot selle avamisega enam nii lihtsalt ei läinud. Vastuseid saime igale küsimusele vähemalt kaks erinevat. Mõnel ka neli. Seetõttu oli ka tulemusi mitmeid. Viimaks tuli peitja endaga ühendust võtta enne kui karp avanes. Aitäh.

01312

Ainus asi, mis veidi probleeme valmistas, oli emanda suund. Selle määrasime loogika abil, kuid peale leidu saime aru, et tegelikult oli kõik väga täpselt ja üheselt kirjeldatud. Loendamised läksid edukalt ja peagi saigi logi kirja. Tänud!

Kodus oli koht välja raalitud, kohapeal läks kiiresti. tänud.

Igalühel omad foobiad, millele vaja vastu astuda. Otsustasin oma foobiat juba varavalges taltsutada ning kõige loomulikum osa selle juures oli, et sai sätitud üks aare tee veerde. Tänud abilisele, ilma temata oleksin vist jänni jäänud. Nüüd olin vaid varvaste kokku lugemisega jännis. Tuli välja, et kõik varbad ei pruugi olla nähtaval, kui viibida hobuse seljas. Mina tänan, lõbus lugu oli.

Selleks korraks olin kodutöö suhtes teinud vigade paranduse ja leidsin sobivama augu hobuse jaoks. Edasi saime hakata mõistatama. Kasuks tuli mitme pea olemasolu eelis. Kirjelduses paistis see loendamine tegelikkusest palju keerulisem. Ainuke takistus oli hobuse varvaste kokku lugemine. Kuna neid meeletult palju igal jalal olla ei saa, siis jäid proovida mõned üksikud katsetus variandid, millest üks ka paika pidas. Kaasa võtsin räbaldunud ja läbivettinud musta kilekoti, mis kohe kindlasti oma eesmärki enam ei täitnud. Aitäh!

Eelmisel õhtul kui pärast ilmateate nägemist otsustasin päevasele geotuurile minna, siis sattusid teekonnale ka mõned lahendamata mõistatused. Ruila suksu oli üks aaretest millele ei suutnud 100% veendumusega lõppu paika panna ja jäid mitu paika mida peaks kontrollima. Kohapeale jõudes kontrollisin oma ideed ära, millest ei pidanud ükski paika. Mõned otsad edasi-tagasi sõitmist ei äratanud ka enam uusi ideid kahjuks. Viimase õlekõrrena läksin Ruila poodi ja pidasin lõunat seal. Söömise ajal ei tekkinud ka ühtegi ideed ja ei jäänud muud üle kui pidin selleks korraks alla vanduda.

Selle aardega läks lausa üllatavalt lihtsalt. Kui kirjeldust lugesin, siis sai kiirelt selgeks, mida teha tuleb ja kõik klappis ideaalselt. Oli ristmik, oli õiges suunas minev tee, oli auk õigel kaugusel, oli ka aare. Hobuse ahelatest päästmine ei valmistanud ka mingeid probleeme. Aitäh peitjale mõnusalt lihtsa mõistatuse eest.

Leidsime.
Tänud.

Mina olin üsna Ruilani ekslikult veendunud, et see suksu on meil läbitud. Kohapeal pidin ikkagi ühinema selle osaga, kes veremleidnute silme ees oma sooritust demonstreerivad. Huvitav ja küsimusi tekitav karp. Ei olnud sugugi selge, millist kujutist hobusena mõeldi või mitmendat näppu vibutab suksu.

 1 

Selle aarde juures olin küll ikka väga kasutu… No olgu, hobuste varbaid guugeldasin ja midagi üritasin ka karbilt loendada :D. Aga olulisemad asjad tegid siin ikkagi teised - Piia koukis välja ning Peeter ja Laur pusisid lahti. Tallide juurde polnudki varem asja olnud, aitäh näitamast/vaatama kutsumast :)

 1 

Augu leidmisega läks hästi. Külma tuule käes arvutamisega ja mõttekäigu jälgimisega aga mitte eriti. Niikaua kui teised hobuste varbaid lugesid, sain mida karbi kuidagi lahti. Pärast sama number enam ei töödanud :D Aga vähemalt nimi kirjas :) Tänud peitjale!

Algul sai nähtud tavalisi suksusid ja seejärel ka geosuksut. Läks natuke aega, et ta vangist kätte saada. Aitäh talli juurde toomast ja aarde eest!

 1 

No selle aarde otsimine oli plaanitud puhtalt boonusena... st ega usku leidmiseks polnud grammigi. Kohale minnes kontrollisin korra kodus tekkinud uitmõtte üle... ja hopaa... täitsa pädes. Urgitsesin suksu kaevust välja ja no siis hakkas ikaldus pihta... no ei saa teda kuidagi sealt traadipusast kätte. Miskid mitmed kümned minutid jaurasin. Siis tegi Kristi kõrvalistmel silmad lahti ja kui ma siis nutuvõru ümber suu palusin tal ka korra koos minuga vajalikud tehted läbi teha, siis jah.... leiuga see asi päädis :D.. Aitähhid!

Väga vahva aare. Tänud peitjale!

 1 

Täpselt 6,8 kilomeetri kaugusel aardest märkasin ma, et mul on rattakumm täiesti tühi. Kuidagi ähmaselt tulid meelde hommikul vanalinnas nähtud klaasikillud, millest enda arust piisavalt kaugelt mööda sõitsin. Kuna meil polnud vastavat varustust sellise probleemiga tegelemiseks, hakkasime kohta otsima, kus kummi parandada. Nagu pühapäeva hommikuti kombeks, olid kõik töökojad kinni. Hakkasime siis lihtsalt päevaplaani täide viima, mina ratas käekõrval kõndides ja Roger kõrval veeredes. Peale igavikuna tunduvat ratta lükkamist, mille jooksul saime kogeda nii päikest, kui ka tuisku(rohkem ikka tuisku :D), jõudsime selle aarde lähistele. Olin kodus ühe koha välja vaadanud ja sealt aare välja tuligi. Peale väikest pusimist saime karbi lahti ja logi kirja. Aitäh!

Lõpuks on selle aarde saaga lõppenud. Kohver oli taas omal kohal ning ka avamine käis kiirelt, kuna seekord teadsin, kuidas ja mida lugeda. Tänud.

Nüüd sai kenasti leitud. Aitäh!

Suksu ja tema kohvri leidsime suht hõlpsalt.Kolme mehe rammu kasutades saime vaesekese välja tiritud :P

Edasine tegevus võttis väheke aega.Logidest kumasid vastu tuttavad probleemid.Lõpuks saime siiski hobu kammitsatest lahti.Tänud!

Alguse suunas polnud kindel, aga hakkasime minema ja päris kergelt lentsime suksu üles. Edasi oli aga hämming, polnud oma arvutuses kindel ja kuidagi ei õnnestunud. Logid aga aitasid ning pärast 30min katsetamist saime konteineri kätte. Täitsa huvitav.

 1 

Kui see aare välja tuli, siis muigasin omaette, et seda ma vist küll kunagi otsima ei jõua. Kuna aga Kaupol on kõik kodulähedased ja/või lihtsad aarded niikuinii otsas, pidin üllatavalt ruttu enda sõnu sööma.

Seisime siis keset ristmikku ja mõtlesime, kuhu küll suksu joosta võis. Üllatavalt ruttu ampsasime läbi. Leidsime ka aarde. No ja siis hakkas pihta...

Kui juba piisavalt oli pihta hakanud, kolisime koos aardega autosse ümber. Kui see ka ei aidanud, käisime ühtlasi lähiaarete juures ära, nii et üks kogu aeg pusis. No ei midagi? Kiskus juba nutuseks, kui tuli mõte logisid lugeda. Nagu haakis... Jah, tuttav mure :D Kui see selgeks sai, oli karp kohe lahti. Täitsa omamoodi huvitav asi, aitäh!

Nullis olid tee-ehitajad ja ei olnud isu seal pikalt mõtiskleda.

Esialgu sõitsin "Ruila suksust" mööda. Tagasi sõites mõtlesin, et lähen katsetan, kas saan selle suksu kätte. Ei olnudki väga keeruline seda auku leida, kuhu suksu kukkus. Algul kartsin, et just see võib osutada kõige keerulisemaks, aga ei. Hoopis traadipuntrast lahtisaamine oli see kõige raskem ülesanne. Loendasin hotelle, varbaid, jalgu ja sabakarvu, aga mitte kuidagi ei tahtnud lukk avaneda. Lõpuks sain piitsa ja präänikuga suksu rääkima. Muidu oli tore aarde, aga see pusimist oleks võinud vähem olla.

 5 

Kõik oli nii lihtne, samas ometi nii raske. Sihi panin paika, aga miskipärast oma loogika järgi umbes 30 m mööda. Kuna ümberringi oli kottpime, siis võttis ikka tubli mitu aega, enne kui ahhaa-moment saabus ja peitja loogika ka kohale jõudis. Edasi läks täitsa lappama. Ütleme, et esimesed numbrid olid õiged, aga kogemus taolist tüüpi jupstükkidega puudulik. Tulemuseks niisiis veerand tunni jagu mõistlike variantide katsetamist + tund aega nüri järjekindlusega ebamõistlike variantide katsetamist + veerand tundi tarkuse hankimist + 5 minutit mitte-destruktiivsel moel päti tegemist + minut jahmatust, kui tulemuseks tulid algselt arvutatud numbrid :D Aitäh, tegelt on tore suksu, lihtsalt minusugustele lammastele oleks kasutusjuhendit ka tarvis :P

Aardesse mittepuutuv suksuteemaline anekdootlik lugu. Vene keele õpetaja püüab klassis treenida erinevate susisevate häälikute hääldust. Ühel õpilasel on vahe tegemisega suuri raskusi - lihtsa maapoisi kombel on tema jaoks kõik üks "s". Õpetaja annab spetsiaalse lause "ž" harjutamiseks: "жук жужит" (põrnikas põristab) ning palub poisil järgi korrata. Venekeelsete sõnade tähendust mõistmata vaatab see esiti imestunult õpetajale otsa, kuid teeb siis nagu kästud, tuues kuuldavale "suksu sitt", täiesti puhtas eesti keeles.

 3 

Kui juba "Ole Taiplik" alistatud, ei tundunud enam miski võimatu. Suksule saatuslikuks saanud auk oli ka juba ammu kodus tuvastatud ning täna kohapeal selgus, et mõnemeetrise täpsusega, millest täitsa piisas. Teised suksusälud kappasid täie tervise juures nägusate näkkidega nende turjal. Meie oma aga kössitas augus. Aitasime vaesekese päevavalgele, aga tema sasipuntrast päästmine osustus hoopis keerukamaks ülesandeks.
Alul panime ise puusse, siis panime veel puusse ja siis hakkasime süvenema. Kui süvenemised süvenetud, ei olnud sest ikka tolku. Ega täpselt aru ka saanud, mis imenuppudele siin täpselt vajutada tarvis on, et poomissilmus valla pääseks. Lõpuks, kui lahkumissoov juba tekkima hakkas, avanes okastraat siiski ning suksu sai taas hingama hakata. Vahva värk!
Nüüd, mil asi käpas, sain pea igasuguse kombinatsiooniga asja uuesti lahti.. Kahtlane. Kõrvetasime suksu passi oma nimed ja lahkusime hea vaatega kohast kenadele sälgudele. Aitäh aarde eest, kõik kombes!

 5 

Oh häda, kõht oli pannikate söömisest punnis ja nii polnud lootustki, et mõni suksu oleks nõus meid oma selga laskma, hakka pärast seda vaest suksut maakamara seest üles vintsima :D. Üritasime siis lihtsalt seda plehku pannud isendit leida ja A nina järgi minnes jõudsime täitsa õigesse kohta välja. Hotellid olid põnevad ja varvaste loendamisel tekkis mõte, et kuidas lätlased seda aaret leida suudavad. Meie õnneks meis lätlaste geene (vist ) ei esine, nii saime loendamise tulemusena tulemi, mis aitas paberimäärimiseni. Tänud peitjale!

Vaatasime nullis ringi ja tekkis ka mõni mõte aga aaret me ei leidnud

Ei vea mul selle aardega. Täna lootsin lihtsat leidu, kuna peitjaga sain lõpuks ühele lainele. Või noh, tegelikult ei saanud, kuna seikleja hing sees käskis asju teisiti lugeda, aga see on minu probleem. Vähemasti sain teada, mida ja kuidas loendada tuleb (oi, need loendamised lähevad mul alati nii hästi, et endast hakkab kahju kohe). Nüüd aga kohvri järele küünitades selgus, et polegi midagi võtta - pole kohvrit, hobusest rääkimata. Kuna ma peitja märkust polnud lugenud, siis otsisin loodetavasti lihtsalt valest kohast.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Jälle väike hooldus. Sai konksu otsa kah.

Miki ja Liia tegid pisikese georingi. Tänan aarde eest!

Üks arvutas, teine päästis tubli looma pagasi. Tänud huvitava aarde eest.

Natuke nuputamist oli aga leidsime suksu üles.

 2 

Suksu teekonna leidmisega probleeme ei olnud. Tõsi - korraks pidime siiski ka kraavis ära käima, sest lopsakad põldmarjad vajasid konsumeerimist. Kast puges august kenasti välja ja ka vajaliku numberkombinatsiooni saamisega ei tekkinud probleeme. Kuid kõigest hoolimata konteiner ei avanenud. Üks meist seadis seetõttu oma zootehnilised teadmised kahtluse alla ja kontrollis varbad wikist üle - kõik siiski klappis. Mis ei avanenud oli aga lukk. Kena suveõhtu jätkuks asusime kombinatsioone läbi ketrama. Polnudki palju - umbes 999 erinevat varianti. Ei aidanud seegi. Kuni üks tark avastas, et vale nupu vajutamine ei saagi lukku avada. Lõpuks pundar siiski avanes ja seda ikkagi esimese saadud kombinatsiooni ja pisikese nupu abil. Peitjale on palve asi klambri külge panna - selline upakil asjatamine äratab liigset tähelepanu ja võib ka aardekinnitusele saatuslikuks saada.

Muidu igati tore asi ja viisakas koht. Aitäh!

Teine katse ja ikka sinine nägu. Suksu ootas kannatlikult augus, kuid nii kaua kannatust ei jagunud, et kohvri lahti oleks saanud. Proovisime kümneid variante, lõpuks lahkusime pettunult. Paistab, et me ei saa peitjaga ühele lainele - liiga palju vastusevariante.

Tundus, et suksu oli tuhatnelja põgenenud oma oskusi teiste hobustega võrdlema, niisiis jätsin otsingud teiseks korraks.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Sai natuke putitatud ja ehk püsib nüüd paremini nii kuis ette nähtud. Palun veelkord tungivalt mitte ülemäärast jõudu kasutada! Hobune on igatahes augus tagasi ja ootab abi!

Leitud, logitud. Suksud üle vaadatud. Aitäh peitjale.

 1 

Senikaua kuni Tanel Koluveres mulle illusioone tegi, vaatasin mõistatuse üle ja hakkas mulle ka koitma, kuidas seda hobuseauku leitakse. Mistõttu lõpuks Ruilasse jõudes ei hakanud nullis enam midagi tegema, kimasime kohe kaevule. Liiklus oli pagana tihe, hobuselisi küll vähe, aga suveseiklejad liputasid usinasti sealkandis. Kohapeal oli Taneli väiksematest kätest seekord täitsa kasu, karumatel on seal raske. Kui karbi lõpuks kilekotist kätte saime, tuli hämmastus - kas tõesti peavad seal asjad nii olema, nagu nad on. Logiraamat andis ennast üllatavalt lihtsalt kätte, no ja siis ei pea ju endale elu keerulisemaks tegema. Tänud juhatamast, näitas tuttavat asja jälle uuest küljest.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Esimesed triibulised tulid kiiremini kui oleksin oodanud. Viisin parandamiseks koju. Aitäh teavitamast!

Täna jõudsin lõpuks ka selle aarde juurde. Leid tuli kiirelt. Palun peitjal aare üle vaadata, sest hetkel ei ole lõpp-lahendus kindlasti selline, nagu peitja tahaks. Aitäh!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Aardekirjeldus kõlas väga hirmutavalt, seetõttu sai väike punt kokku aetud. Tegelikkuses läks väga kiiresti. Koht on mulle ammu tuttav ja südamelähedane, siin sai mitmeid aastaid trennis käidud. Nägin isegi täpset kohta, kus aialipi pooleks kukkusin. Nad on selle ära parandanud :) Igatahes oli tore vanu aegu meenutada. Aitäh!

Meil oli tegelikult plaanis minna Liisiga Vääna kanti aardeid otsima, kuid kuna uus aare tuli üles, siis muutsime natuke oma plaane. Läksime vaatasime suksud üle ja panime nimed kirja. Peale seda viskasime Madise Keila raudteejaama ja ise läksime edasi Väänasse.

Tänud peitjale.

Liis ja Kristel plaanisid täna õhtul tuurile minna. Kuna mul olid plaanitavad aarded leitud, mõtlesin kodus lebotada. Siis aga tuli GC lehele see aare üles ning Skypes hakkas arutelu pihta, et kas minna ja mis kell jne. Kuna mindi pärast Kristeli tööpäeva lõppu, siis otsustasin ka ära käia. Liis korjas mind töölt peale ning läksimegi. Enne korjasime Krissu koos koeraga peale ning aarde juures ootasid meid juba Priit ja Ethel. Jalutasime aardeni ning pusisime aarde lahti. Hobuse kinni sidumise nöör võiks tugevam olla, muidu hobune kukub täitsa augu põhja. Aitäh peitjale aarde eest!

FTF kl.18.17