Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde koordinaadid juhatavad Eduard Vilde mälestussamba juurde Pajustis. Siinsetel maadel oli kuulus, jõukas ja kultuurist lugupidav Eduard Vilde nimeline kolhoos. 1965.aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva, püstitati siia see mälestussammas ja hakati välja andma ka igaaastast Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda. Eduard Vilde kirjandusauhinnaga tunnustatakse möödunud aasta parimat Vilde traditsioone järgivat kirjanduslikku teost. Vilde kirjandusauhind on Eesti kõige vanem järjepidevalt välja antav kirjandusauhind. Praegu jätkab auhinna väljaandmist Vinni vald.
Vinni Vallavalitsus otsustas 2014. aastal anda Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 50.aatapäeva puhul looduskaitsealuses Vinni-Pajusti tammikus igale kirjandusauhinna laureaadile omanimelise puu – iidse tamme. Nimepuud on märgistatud tammepuust tahvlitega. Puutahvlil on kirjaniku nimi koos laureaadi tiitli omistamise aastaga. Oma nimepuud on Eduard Vildel, samuti kirjandusauhinna asutajal, omaaegasel kolhoosiesimehel August Lepasaarel. Tammikust leiab Anton Hansen Tammsaare, Oskar Lutsu ja Jaan Krossi nimepuud. Need kirjamehed valis eesti rahvas küsitluse käigus sajandi kirjanikeks. Oma nimepuu on saanud ka kolhoosirahva omaaegne koostööpartner rahvusmeeskoor RAM ja peadirigent Gustav Ernesaks.
Mälestussamba juurest ära otsi, seal ei ole midagi. Selle mikroaarde leiad Sa siis, kui tammikus natuke ringi jalutad ja laureaatidega tutvud. Aare asub Mart Kivastiku ja Ellen Niidu lähedal.
Aardes ei ole kirjutusvahendit.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (4), lumega_leitav (1), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6P54G
Logiteadete statistika: 118 (97,5%) 3 5 0 0 0 0 Kokku: 126
See aare mulle meeldis. Kõndisin rahulikult tammikus ja meenutasin neid tuntud ja tunnustatud nõukaaja tegijaid. Tore oli. Aarde endaga juhtus aga nii, et pidin peaaegu käega lööma. Õnneks proovisin veelkord ja siis ajas naerma küll. Tänan.
Mulle see kirjarahva tammik meeldis. Väidetavalt olen siin ka enne käinud. Aga kuna tookord oli siin pilkane pimedus ja öö, siis liiga eredat mälupilti ei kangastunud. Nüüd siis nägin, kuhu sattunud olin. Otsimine kujunes parajaks pimesiku mänguks, aga lõpuks ikka leidsime konteineri üles. Aitäh!
Lõpuks ometi sai tehtud. Kunagi ammu oleme siin olnud, siis ei osanud lahendada. Aitäh!
Ainuvõimalik koht, aga pole. Kordamine tarkuse ema. Nii sai mitu korda korratud ja lõpuks ka leitud
Tulime täna uuesti pargiga tutvust tegema. Vaatasime hoolikalt kõik sildid üle, sest mugud viibisid objektil, aga me vist häirisime neid ja õnneks lasid noored varsti jalga. Kui nüüd täpselt samast kohast alustasime, kus eelmisel aastal sai korralikult poleeritud, jäi aare kohe näppu. Kuidas eelmine kord ei leidnud, ei tea ... Veidi tuulutasime niiskeid logilehti, tuulega tahenesid päris hästi. Aitäh peitjale!
Uskumatu aga leidsingi üles! Hakkas näppu! Logiraamat on vaid õige vilets ja niiskekas... No pole ju ka ime... Aitäh!
Mart ja Ellen sai leitud, aaret aga ka mitte kõige loogilisemast kohast mitte.
Pargi leidsime, tammed leidsime. Kõik puud, mis meie arvates nimetatud puude lähedale jäid, poleerisime põhjalikult üle, aga aaret näppu ei jäänud. Isegi lõkkeasemele kogutud suurele oksahunnikule sai pilk peale visatud, aga no seda ümber päris ei tõsta. Aaret igatahes ei leidnud....
Peale Liivakarjääris vastu kuppu saamist ja challengisse nime kirjapanekut, oli siin lõpuks lootus leid saada. Sellised paigad mulle väga meeldivad ja lõpuks ei pidanud piirduma läbi autoakna vesistamisega, vaid sai päriselt paika avastama minna. Tegin kohe korraliku tiiru ja kohtasin mitmeid enda lemmikuid. Mu tee lõppedes jõudsime sobivasse paika, misjärel tuli varsti ka aare välja. Igati mõnus mõistatus, suur tänu!
Eelmisel aastal käisin siin korra mitteleidmas, kuna siis istus strateegilisel positsioonil oleval pingil mugu, kes isegi oma telefoni ei passinud vaid kullipilgul hoidis ümbruses toimuval silma peal. Nüüd istun samal pingil ja ootan, et ligumärg logirull natukenegi kuivaks, et saaks nime kirja panna. Peitjale tänud
Vinnis on tamm vist rahvuspuu. Seda on kõikjal ja palju. On saanud nende vahel juba ka aastaid varem orienteeruda. Nüüd tuli orienteeruda pargis. Kui ikka kaart leitud, siis aare leidmata ei jää. Tänud! Aare vajab hooldust, paber on märg ja läbi külmunud.
Õues oli kottpimedus ja lisaks ladistas veel vihma. Kuna olime naabruses asuva kongressi aardega valusalt vastu näppe saanud ja ei tahtnud päeva mitteleiuga lõpetada, siis tulime vaatama, et kas vähe maalähedasema teemaga aardega saame hakkama. Ükski asjaolu küll ei soosinud pargis jalutamist, kuid haarasime taskulambid kaasa ja hargnesime. Vaatasime vist peaaegu kõik puud üle, kui lõpuks otsitavad leidsime ja siis tuli juba ka aare kiirelt peidust välja. Aitäh aarde eest!
See täpp kodukülas ajas juba ammu närvi ent hunt ju kodu ümbert ei murra. Täna murdis. Tänud
Vahva mõistatus ning ilus tammik. Vajalikud tammed leitud, hakkas ka aarde potentsiaalne asukoht silma, aare hakkas ka kähku näppu, aitäh! :)
Väga lahe mõistatus! Huvitav oli näha kirjanike nimesid puude peal. Aarde leidsime lihtsasti, tänan!
Vahva mõistatus, tammik koos kirjanikega sai uudistatud ja õiged kirjanikud leitud. Aare tuli ka kiirelt nähtavale, lahe konteiner. Aitäh tutvustamast seda kohta. Aitäh!:)
No ei aidanud see vihje meid ja ilma geokõneta olekski tulema tulnud. Aga sedapuhku oligi vaja väikest sädet, mis päeva päästis ja seda sõna otseses mõttes.
Tänud huvitavat kohta näitamast!
Ah et selline koht siin. Lugeda mulle meeldib, väga paljude kirjanike raamatuid olen lugenud, mõned aga olid täiesti tundmatud. Tänan harimast
Alguses tundus väga keeruline asi aga kui juba lahendama sai hakatud siis oli täitsa äge. Mulle meeldis, aitäh :)
Naistekas keset teisipäeva, aare nr.2. Ilme Post jagas lahkelt istet ja logisime ära :)
Parkisin auto ja kõndides tammikusse, sain ka teada puude asukoha. Kohapeal läks aega kuniks leidsin õige asja.
Päeva teine leid. Kuna park oli veel lumine, siis ei hakanud pikemalt siin jalutama, vaid läksime kohe aarde juurde. Uhked tammed, üks väärikam, kui teine. Tänud vaatama kutsumast.
Neid õigeid nimesid ajasime taga ikka jupp aega. Saimegi pargiga lähemalt tuttavaks :) Tänud!
Siit tammikust oleme mööda küll sõitnud, aga ei teadnud, et see kirjarahvale pühendatud on. Nüüd oli põhjust teha peatus ja uurida seda lähemalt. Ilm oli ilus ja nõnda saime pea kogu pargi läbi jalutada enne, kui aare näppu jäi. Täname aarde eest!
Kuna lasteaed oli Arvole aia ümber ehitanud siis muutsin kirjeldust. Park ju päris suur.
Parkisime ennast poe taha ära, leidsime esimesed laureaadid ja siis oli korraks möhh. Neli otsingusõna hiljem oli suund selge ja edasine oli juba vormistamise küsimus. Tänud juhatamast, huvitav koht.
Sai kolm korda käidud ja otsitud, kuni lõpuks käsi õiges kohas oli. Esimese hooga sai aare tagasi pandud ja juba hakkasime loobuma, kui tuli mõte seda leitud “aaret” lähemalt uurida. Väga vahva! :)
Aare ilusti käes. Alustasime õhtul ja lõpetasime öösel. Nasta Pino leidsime kiiresti ülesse kuid Arno Valtoniga läks kauem aega. Peiduka leidsime juhuslikult, alguses arvasime, et see pole õige asi aga lähemat uurides saime aru, et tegemist on aaredega.
Olin autos kaasas. Palusin peatust, et üks mõistatusaare ära logida. Kerge leid ilusas tammikus.
Juhtus jälle nii, et kodutöö oli tegemata. Veendunult parkisime auto koolimaja juurde, sest olin täiesti veendunud, et need vajalikud tammed asuvad pargi sealpoolses otsas, talvejooksude ajal siit läbi lipates olin ju silmanurgast mõnda märganud küll.
Hahaa, kõmpisime kohale ja saime aru, et õigelt poolt oleks palju mõistlikum olnud läheneda. Heh, aga jalutuskäigu vastu polnud ka midagi.
Uurisime puid, tuvastasime vajalikud ruttu, aga aardega läks pisut aega, kõik puud said pead kuklas läbi silitatud, kõikidesse pragudesse piilutud, juba lootust kaotades jäi jala kõrval midagi kahtlast silma, no maapinnalt mulla seest me tõesti ei otsinud. Panime nimed kirja, pühkisime konteineri mullast puhtaks ja paigutasime kohta, mis tundus vihjele vastavalt õigem. Ning kilomeeter jalutust tagasi autoni;)
Tänud peitjale, meile meeldis!
Leitud ja logitud. Andis ikka tiirutada puude vahel. Peitsin samasse kohta veel korralikumalt ära. Ja spikrit vaatasin ka alles peale leidmist :)
Kimasin rattaga tammede vahel ringi ja leidsin Arvo. Nasta leidmiseks suutsin ikka täisringi ära teha ja viimase puu küljest ta siis leidsin. Aare avaldus kiiresti, kuid arusaamiseks, et see ongi aare, kulus pisut veel otsimise aega. Tänan.
Minu esimene külastus siia. Tammede külge riputatud siltide teostus täitsa meeldib. No oluliselt rohkem kui näiteks neil, mis Kadrioru lossi juures maast vastu läigivad. Pino jäi suht kohe silma, sealt Valtonini rihtides nägin vist peaaegu kõik ülejäänud nimed ära :D Teiste hulgas torkas suurima võõrelemendina silma Ernesaks - mis kirjamees tema siis nüüd... rohkem mitut sorti muu ju. Aga nojah, ajad olid niisugused, kus ohtrate ordenitega pärjatud teenelisele rahvakunstnikule tuli omistada preemia igas valdkonnas, milles ta vähegi teoseid üllitas :o)
Peitjat peab igatahes kiitma geniaalse aardelahenduse eest - lihtne, aga täidab eesmärki parimal võimalikul moel. Sest ega muidu polegi nii lihtne sundida geopeiturit külmas ja pimedas praktiliselt kogu tammikut läbi kõndima kui kodu kaugel, pikk geopäev seljataga, lisaks ümbruses veel ahvatlevaid kollaseid täppe päris mitme tuuri jagu :o) Aitäh!
Oh, kui lahe aare see oli. Huvitav jalutuskäik tammikus. Küsisin kohalikult Pajusti naiselt veidi abi, kuhu suunas liikuda, sest tammesid seal jagub. Lõpuks leidsin üsna loogilisest kohast ka spikri. Kui Raul eile tõrusadu sai, siis tänaseks oli vaid maa neid tõrusid paksult täis. Toomas üritas kõik koju kaasa vedada. Milline rõõm minu jaoks... Aitäh!
Täna Rakveres käies mõtlesin, et mis sõit see ilma aardeta ikka on ja tulin siit läbi. Käisin veel korra kohalikus poes ja läksin peale seda tammikusse. Algul läksin valele poole ja ilm tundus igati mõistlik jalutamiseks.Peale mõningast uitamist sai aru, et vist pole õige koht. Tagasi tulles hakkasin juba teejuhiseid märkama ja õnnestus ka leida vastavad sildid. Kuid siis tõusis meeletu raju ja võite ette kujutada täislastis tammesi seal minu ümber. Neid pagana tõrusi sadas vist tuhandeid puude otsast alla ja varjuda polnud kuhugi. Selle kohaliku seltsimaja katus vappus tõrulaviini all ja oli kaugele kosta. Kätega pead kattes õnnestus lõpuks ka topsik leida ja logi kirja panna. Peale seda jooksin kõnni teele ja sai rahus autoni minna. Selle aarde juures käik jääb ikka pikaks ajaks meelde kui veel koduski annab valutav pea märku taevast alla sadanud tõru rünnakust :) Aitäh toreda aarde eest ja on mida meenutada.
Kui teised panid algul valele poole ajama, siis esimese õige leidsin suht kiiresti. Natuke pimesikumängu ka teisega ja siis juba logi. Aitäh!
Park oli lahe. Muidugi läksime vales suunas ning siis sai tükk aega pead sügatud, et kus need tegelased on. Lõpuks leidsime ka pargi teise poole ja siis enam kaua ei läinud.
Sai natuke tammikut uuritud ja ka aare üles nopitud. Kerge saak :) Tänud aardepeitjale!
Milline ajastus! Vildele oli uhke lips kaela seotud, Tõnu Õnnepalu tammele kena lint tänase kuupäevaga ümber keritud ja just paar tundi tagasi kirjanikule endale 54. Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind üle antud. Palju õnne!
Meile siin meeldis. Tore oli tamme juurest tamme juurde silgata ja tuttavaid-armsaid kirjanike nimesid üksteisele hõigata. Kaarti lugesime pärast:) Tõepoolest ilus tammik, küllap keeraks mõnikord suvelgi nina siiapoole. Koht on geopeiturite hulgas nii populaarne, et logiraamat sai just täis. Suur-suur aitäh, Heldur, väga väärikas koht aardele!
Mõnus jalutuskäik pärast tõsiseid jõulusööminguid. Väga kaua aega ei läinud, et tuvastada vajalikud nimed ja siis juba palju aega ei kulunud kuniks Romek purgi oma pesast välja aitas. Tänud mõnusa aarde eest.
Siia tahtsin ammu tulla, sest idee tõotas põnev olla. Marssisin seal nina maas edasi-tagasi ja mitte mõmmigi ei näinud. No tavaliselt on ju sildid toika otsas ja maas. Heldur käskis ikka orginaalsem olla ja rohkem vaatama hakata. Ja siis oli mul oiiii kui lahe idee nägu peas. Aitäh tutvustamast, mulle väga meeldis!
Hommikul uue hooga. M leidis kuskilt nimede asukohti näitava kaardi, mis tegi leidmise hulga kergemaks. Aitäh!
Logisime loodulike vahenditega, nimi jäi lühendatult. Aitäh kutsumast!
53.Eduard Vilde kirjandusauhinna pälvis Mihkel Mutt romaani „Eesti ümberlõikaja“ eest. Žürii otsustas, et see raamat on aastal 2016 ilmunud parim vildelikke traditsioone kandev kirjandusteos. Võidutöö puhul toodi välja teema aktuaalsus – kirjanikule omase mõnusa irooniaga otsitakse vastust küsimusele, miline võiks olla eestluse tulevik muutunud Euroopas.
Romaan räägib tänasest Eestist ja homsest Euroopast. Tegevus toimub vaheldumisi Alam-Kolkaküla alevis ja Brüsseli peakorteri kuluaarides. Teemadeks on Lääne-Euroopa muutumine miljonite migrantide saabudes, Ida-Euroopa suhtumine sellesse, inimeste identiteedikriis ja Eesti hetkevalikud. Läbiva liinina otsitakse vastust küsimusele, kas eestlusel on tulevikku, ja kui, siis kus ja missugune?
Leitud
Juta istus autos ja nautis vaatepilti, kuidas mehed otsivad. Mahed hargnesid, tutvusid kirjarahvaga ja kaua ei läinud kui ka aare leiti. Tänud peitjale.
Kuna Jutal oli see aare juba leitud, siis saadeti mehed autost välja aarde otsingule. Kohapeal toimusid sellise kauni ilmaga talgud. Rahvast siblis päris palju rehadega ringi, aga õnneks olid kõik oma tööga ametis ja kolme kirjandushuvilist meest ei pandudki tähele. Tööjaotus oli lihtne. Mina leidsin ühe kirjaniku, Martti teise kirjaniku ja Sven aarde. Tänud kohta tutvustamast ja aarde eest.
See ilus aardeotsimine on siiani meeles :)
Suured tänud!
Kogu tammik sillerdas päikesepaistes, ümrus oli värvunud sinimustvalgeks. Katused soristasid ja viskasid kohati plekikolinal liialt raskeks muutunud lund maapinnale. Puud oma lumiste sõrmedega nipustasid meile silma nii vett kui lund. Kõik tundus nii helge soe ja ilus. Pole siis ime et õigete leidmine aega võttis ja alguses leitud Arvole tuli kaasat ikka vaevaga leida. Üks meist oli lihtsalt alul hooletu olnud. Täname ilusa peatuse eest
Olen Pajustis väga väga mitmeid kordi käinud, aga ei teadnudki, et seal selline kirjarahva tammik asub. Oli tore tutvuda! Tänud! :)
Esimene tamm millelt nime lugesin oli üks otsitavatest. Olin üllatunud, et kas nii ruttu saabki ühele poole. Edasi jalutasin edasi-tagasi ühe tamme juurest teisele. Mul oli kindel idee mis moodi ma leian aarde. Numbrid olid aga nii kaootiliselt, et oli tükk tegemist. Käisin nii ühel pool kui ka teisel pool maja otsimas aga tulemuseni ei jõudnud. Sain vaid nii palju targemaks, et minu idee oli totaalselt vale. Jäi üle see teine võimalik variant. Uue pilguga lähenedes sain veel päris palju erinevaid tammesid läbi uurida. Mul tammikus jalutamise vastu pole midagi. Tammede ümber meeldivalt rahustav aura. Mõni aeg hiljem oli ka konteiner näpus ja asi tehtud. Aitäh peitjale!
Parkisime autod mudasesse teeserva ja jalutasime puudega tutvuma. Oli seal kõikvõimalikke, kuid sobivaid ei leidnud. Õnneks jätkus park ka teisel pool ausammast. Õiged puud leitud, aare ka. Tänud peitjale.
Esimesel korral möödasõidul sai kiiruga umbkaudne aarde peidukoht paika pandud, seekord jäi üle ainult logida, üsna kiiresti jäi peidukas silma. TFTC!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Pimedas ei olnud seda aaret küll mõnus otsida. Usun valges oleks meil seal palju kiiremini läinud. Õnneks Priit lõpuks leidis, meie Kristeliga tahtsime juba loobuda.
Ma olin seda mõistatust kunagi kodus lahendanud. Kuna see oli meil täna plaaniväline aare, siis ühtegi paberit mul kaasas polnud.
Läksime hoopis kohale ja kolasime seal ringi. Väga pikalt ikka kolasime. Päris kõrini oli juba mingiks hetkeks. Suure otsimise peale leidsime siiski vajaliku ja peale seda leidis Priit ka aarde. :)
Tänud peitjale.
Algul leidsime mitmedki lugupeetud nimed enne kui need õiged silma jäid. Edasi oli juba lihtne. Aitäh!
Nasta Pino jäi kùll märkamatuks aga see ei seganud logisse oma nime kirjutamast.Täname.Päeva esimene ja ka viimane kuna vihm tegi meist parajad kaltsud.
Alustasin oma kammimisega valelt pargipoolelt, teised seni tuvastasid kõik vajaliku õigelt poolelt… Napilt topsi väljavõtmise ajaks jõudsin ka ikka kohale :P, aitäh kultuuriparki vaatama kutsumast.
Tundus küll, et kuskil peaks spikker olema, aga algust sai ikka teisest pargi otsast tehtud. Spikri järgi sihik paika ja siis sai juba logida. Tänud peitjale!
Õnneks leidsime spikri üpris kiiresti ja see tegi edasise suht lihtsaks. Aga täitsa tore park ja mõnus, et tehakse kohti huvitavamaks :)
jalutasime pargis ja fikseerime puid-laureaate. Lõpuks olid ka otsitavad tegelase tuvastatud ja ka peidukohast tops leitud. Tänud peitjale.
Kuna poolel teel tuli meelde, et kirjutusvahend jäi maha, siis sai esimene punkt võetud kohalikus Pajusti kaupluses hariliku pliiatsi näol. Väikese kaasabiga nimed leitud ning logitud.
Pääle Jõumassinat kulgesime seia edasi. Saime jalutada ühes ja teiseski suunas. Loogika viis õnneks peagi tõele (ja õiglusele) lähemale. Ilm oll' illos ja meel nõnna hää. Tuiasime mööda kirjanikeradu ja avastasime ühe neist ning peagi ka teise. Siis oli tarvis veel vaid nende vahele mahtuda. Tehtud-tehtud.
Aare tibens-tobens, kaupa ei teinud, logi sai kirja, pildid tehtud. Aitäh, oo peitja Heldur!
Vilde on sügavalt minu teema, nagu tänapäeva noored ütlevad. Seepärast oli ka mõnus siin pargis ringi jalutada ja vast kõik sildiga puud üle vaadata. Rahulikult, nende raamatuid meenutades.
Me väga täname sellise vaatenurga eest!
Olime juba jõumasina juurest ära Rakvere poole sõitma asunud kui D veel gps ümbruskonda seiras. Keerasime siis otsa ringi ja kõik said tegevust. Üks leidis ühe, teine teise ja kolmas lõpu ka. Kõik saime logida ja veel uurida. Aitähh!
See aare tundus juba avaldamise hetkel nii põnev ja just minu jaoks loodud olevat, et täna ei pidanud paljuks just selle pärast nii kaugele välja sõita. Väga tore idee loodus ja kultuur niimoodi kokku viia. Jalutasin ja tutvusin puude ja nimedega. Häbi kohe tunnistada, aga olgugi et ise kirjandusinimene, oli siin ka minu jaoks võõraid nimesid. Mõne autori puhul tekkis kohe ka küsimus, et mismoodi tema looming vildelikke traditsioone järgida saab. Põnev ja edaspidist uurimist veel kui palju. Aarde leidmiseks vajalikud atribuudid leidsin loomulikult kõige viimasena. Õnneks pärast Arvo asupaiga tuvastamist enam peidiku suhtes kahtlust ei tekkinud. Vahva konteiner ja toreda kontseptsiooniga aare, mulle väga meeldis. Suur aitäh siia juhatamast!
Alustuseks leidsin Kivirähki. Seejärel tegin ringi hoopis kohalikul terviserajal. Kohati oli päris pehme viimase aja sadudest, seega parimat muljet ei jätnud. No ja siis tulid juba teised nimed, nende seas ka N.Pino, seejärel aare ning lõpetuseks vaatsin ka, kus see Valton on. Aitäh kutsumast!
Kartsin, et siin läheb kaua ja ega väga mööda ei pannudki. Kuigi vajalikud kuulsused leidsin kohe, siis miskipärast eirasin peidukohana seda kõige ilmsemat ja tolknesin seal õuel päris kaua mõttetult ringi. Lõpuks otsustasin ikka seda kohta vaatama minna, mida enne olin pealiskaudselt pilguga riivanud ning tõmbasingi kohe aarde välja. Oeh, palju tühja siblimist jääks ära, kui käituks selle järgi, mida mõistus teha käsib. Siis oleksid vist enamus aarded 6-sekundilised. Aga no see poleks ju mina...
Tänud, vahva paik, ei teadnudki enne sellest midagi.
Vihm oli muru väga märjaks teinud, nii lirtsus kõik see vesi varvaste vahel. Vajalikud puud tuvastatud , ei jäänud ka vajalik vidin leidmata. Mulle meeldis siin, vahva oli neid silte uurida ja mälus sobrada, et mis raamatuid ühelt või teiselt kohe meenub, et mis loetud ja mis veel ootel. Tänud!
Kui viis paari silmi sibab mööda parki, ei jää ei Valton ega Nasta Pino kauaks varjule. Tuttavad nimed mõlemad, sellegipoolest oli siltide hulk ja paigutus natsa üllatav. Ja kui vajalikud tegelased käes, ei jäänud ka toos kauaks peitu. Täitsa huvitav idee sedasi parki näidata, muidu ilmselt nii paljuid tegelasi ei märkakski. Nii et tänud!
Nasta leidsime ruttu, Arvoga läks aega. Varbad olid märjad aga kuna Jaanika väga ei värisenud, siis otsisime võiduka lõpuni. Tore koht. Aitäh!
Siit tammikust on ikka päris mitmeid kordi mööda sõidetud.Kunagi sai Kulina veskis nisu jahvatada,siis neid silte veel ei olnud.Nüüd siis oli ja sai ikka päris mitmed puud läbi patsutatud,enne kui Merit aarde leidis.Suured tänud peitjale.
Kui peale mõningast jalutamist tammede vahel sai vajalikud tammed üles leida oli Merit see kes aarde leidis. Ja nüüd viimased ööjooksu ettevalmistused. Tänud peitjale.
Täna võtsin selle aarde kohe põhjalikumalt ette ja uurisin tammesid ning silte ja korjasin mõned tõrud. Suur-suur tänu aarde eest kodumaakonnas! Palun veel!
Väga vahva koht. Olen sealt enne korduvalt mööda sõitnud, aga näed, kitsa silmaringiga tüübina pole ma seal veel peatuma sattunud, kuigi uudistamist ju küllaga. Lõpuks said vajalikud tegelased tuvastatud ja aare siis enam juba peitu ei jäänud. Tänud vahva aarde eest!
Oh kui vahva park siin on. Esimese hooga põrutasime valele poole ja ei leidnud kumbagi nime, siis leidsime teiselt poolt maja veel puid. Nasta Pino leidsime, aga Valtonist ei kippu ega kõppu. Lõpuks sai ka see leitud ja siis hakkasime peidukat otsima. Otsisime ühest puust - no pole. Leidsime veel ühe, mis vastas kirjeldusele, aga seal ka tühjus. Läksime siis igaks juhuks eelmise puu juurde tagasi. Nüüd oli aare olemas. No on suslik. Aitäh peitjale.
Jalutamist ikka natukene jätkus :) Sai vist kõik sildid üle vaadatud. Viimaste hulgas olid just need, mida oli vaja leida. Vaatasime võimalikud variandid üle ja alustasime aarde otsimist. Mõne aja pärast see välja ka tuli. Tänud kohta tutvustamast ja aarde eest!
Aarde asukoht sai kiiresti fikseeritud, aga meie ei ole võimelised logima sellistes tingimustes nagu täna keskpäeva paiku selle aarde juures olid.
Tegime päris pikad ringid enne, kui nägijaks saime. Aga lõpuks oli tops näpus ja näod naerul. Aitäh!
Alguses sai natuke ringi joosta, lõpuks tuli Madisel idee ja varsti oligi karp käes. Aitäh!
Kasutasime hargnemistehnikat ja siis saatsime Moona otsingutele. Leitud, logitud, aitäh!
Tore tammik, sai seal pehmel pinnasel nimelisi puid uurida. Tänud juhatamast.
Kodus eeltööd polnud teinud, seega läks veidi aega. Lõpuks kui tammiku plaan ees oli, läks ruttu. Aitäh juhatamast!
Täitsa huvitav koht. Oli põhjust peatumiseks. Sihik sai kohe paika, aga silmad olid töntsid. Lõpp hea, kõik hea.
Aare oli peidetud väga kaunisse kohta, mis kindlasti tutvustamist vääris. Puud leidsime üsna ruttu, aga aardega läks veidi aega. Kobasime mõlemad õiget kohta, aga topsik kohe pihku ei jäänud, seega tiirutasime veel ringi. Aina enam tekkis aga tunne, et kuskil mujal ju ei saa olla ja nii ta lõpuks leitud sai. Aitäh!
See aare oli väga ilusa koha peal. Aega võttis, aga asja sai. Tänud. Andres.
Kui koht on kodus välja peilitud läheb looduses kiiresti. Aitäh!
Öösel, kui otsisime naaberaaret, saime aru, et peame valges tagasi tulema. Nüüd valges olimegi jälle Pajustis. Otsisime ikka tükk aega, sest Eduard Vilde kirjandusauhinna saajaid on päris palju. Õnneks oli meid samuti palju, kambapeale käisime läbi umbes pooled. Arvo Valtonit ikka teame, kuid Nasta Pino on täiesti võõras nimi.
Tänud uute teadmiste eest, aitäh aarde eest!
Sai kõik kirjamehed ja naised üle vaadatud.Mõnus jalutuskäik suve õhtul.Tänud.
Oleme siin varem jalutanud ja kasutanud seda kohta ka oma seiklusmängudel. NB! Möödunud talveks võeti minu teada need nimetahvlid maha. Loodame, et seda igal talvel ei tehta, muidu saab aare vaid osa aastast avatud olla. :) Tänud peitjale vahva aarde eest!