Kuradisaar

Kui Elve pakkus välja, et võiks täna Võsule tulla siis mina pakkusin, et võiks Kuradisaarel ka esimest korda ära käia. Ilm oli superilus ja ainult väikse jupikese pidi läbi vee kõndima, kusjuures vesi oli soe ja ulatus ainult pahkluudeni. Kõigepealt käisime saare põhjatipus ära ning tagasiteel logisime kõigepealt Kuradisaare ja seejärel Vana Jüri aarde. Pirakas maskeering ei jätnud kahtlemisruumi kus karp end peidab. Keegi oli täna juba enne meid logima jõudnud. Täname.

Päris tippu trügima ei hakanud, seal valitsesid linnud. Roosipõõsaid oli ka rannas, päikeseloojanguni oli jäänud veel tund. Aitäh!

Terve päeva tegime Janari õues tööd ja alles peale kaheksat saime lõpuks liikuma. Aga seda ilusamate vaadetega oli see matkake. Aitäh peitjatele.

Lõpuks käidud ja nähtud. Oli kindlasti külastamist väärt! Aitäh!

Ammu olin seda saart igatsevalt kaldalt vaadanud. Täna õnnestus siia jalutada.

 1 

Elasin ennast Vana Jüri logis juba end nii välja, et enam ei jaksa midagi peale tänamise ütelda :) Parema varustuse korral oleks väga nauditav ja kaunis matk olnud. Kuna varustus jättis soovida, siis juhtus teel siia igasugu nõmedaid asju ja saare läbisin kaelani märjana. Nii et selle aarde juurde jõudnuna olin ma korraliku floora- ja faunapudiga kaetud. Rõõmu tegi siinkohal kõige enam see, et nüüd algab tagasitee :)

Aga no nüüd, arvuti taga logides, teeb juba leitud aare ka rõõmu! Aitäh peitmast!

 1 

Kui juba Kuradisaarele sattusime, siis logisime teise ka ära. Kui siia kolmas pannakse, siis tuleme talvel. Aitäh!

 1 

Seiklus Kuradisaarele oli ka seda aaret väärt.Aitäh

Lugedes,et veetase madal siis oli endalgi tahtmine logimas ära käia ja seda enam, et aare läheb mõneks ajaks kinni, siis oligi viimane aeg ära logida.

Alles logi kirjutades panin tähele, et kohe hakkab liikumis piirang seal ehk siis joppas ja sain õigel ajal käidud. Seekord veetase väga madal ja saarel kohtasin veel niisama kolavaid inimesi :) Aardega kõik väga hästi, aitäh :)

 1 

Suvel, sobival ja õigel ajal me kuidagi siia saarele ei jõudnud, kuid nüüd kui meretase oli ahvatlevalt madal, tulime vaatama, kuidas selle ligipääsuga on. Ligipääs oli väga hea, oleks võinud suisa lakkkingas tulla. Õhtu oli ilus, päike oli loojumas, täitsa tore jalutuskäik. Aitäh.

Kasutage madalat veeseisu (foto Käsmu@FB)

Leitud

Leitud, logitud, tänan!

Aivega tuli jutuks, mis plaan meil reedel on ja selgus, et temal ka siin käimata. Leppisime siis kokku, et parklas kohtume. Täitsa mõnus jalutuskäik läbi vee. Tänud

Õhtul peale tööpäeva leppisime kokkusaamise yksk6ik tiimiga.Täna oli väga mõnus jalutamine saarele.Teepeal tervitas meid luigepere oma poegadega.Aitäh!

Kunagi lapsepõlves sai siin käidud ja minu isa versioon nime tekkest oli et kutsund üks kalur teist saarele (mine tea, vahest kutsuski kõrtsi). Astunud mehed siis mõnda aega kuni kutsuja kuulutanud, et no nii, kohal. Teine mees ajanud silmad punni, et mis kuradi saar see selline on, milleni kuiva jalaga astuda saab. Sealt jäänudki nimi saarele külge. Mulle meeldis siis ja meeldib praegugi see versioon samuti. Tänud peitjale saarele tagasi kutsumast

Leitud, täname!

Kuna linnurahu oli just lõppenud, siis loodus lokkas. Pärast mõningaid kriime ja kuplaid jõudsime siiski eesmärgile. Tänud väljamõtlejale! EVJ.

 1 

Meie esimene aare ☺ Ei teadnud, et keset aardeid elame! Tore jalutuskäik oli. Aitäh peitjale!

Tegime suve lõpu matka Kuradisaarele, ilm oli üsna tuuline ja meri lainetas. Tore, et saare tipus ka aare peidus :) Esimese hooga kõndisime mööda... Tagasiteel leidsime, et siin saarel ka oma Õnnekivi hunnik ja panime soovid teele. Selline salapärane koht see Kuradisaar. Täname peitmast!

 9 

Poolsaarele ringi peale tehes jääb Kuradisaar kah üsna loomulikult träkile, sestap kasutasin kohe võimalust siingi jälle ära käia, sest ega igal ajal ei lastagi ju. Viimati naaberaaret otsides käisin tossudes ja täiesti kuiva jalaga 1. septembril 6 aastat tagasi. Umbes selle teadmisega ei viitsinud tänagi midagi erilist kaasa vedada. Mõtlesin endamisi, et nojah, kui tuuleke viskabki kuskil lainet üle leetseljaku, siis need paar sammu kannatab ju paljajalu kah teha. Aga aastad ei ole vennad! (Või kui ongi, siis vähemalt kindlasti mitte kaksikvennad.)

Et siis jah, kui tossud jalast võtsin, siis paistis saar veel kuradi kaugel, tõesti! Aga kes seda enam mäletab, kus see kõige märjem koht täpselt oli. Äkki oligi kohe alguses ja pärast esimest kuiva maa lapikest saab edasi ehk juba niisama mööda liiva ja kive? Sai ta jee! :D Nii aeglaselt pole ma 700 meetrit juba ammu katnud... Tõsine piin on nendes vetes paljajalu kakerdada ikka, soovitaks ainult masohhistidele :o) Puhtalt jonni pärast ei nõustunud autost Crocse tooma (oleks kokkuvõttes kiiremini saanud) ega üritust pooleli jätma. Vähe sügavamalt pooleldi ujumine ahvatles tegelikult, aga ujumiskoti puudumine ning tossud näpu otsas (sest saarel ju ka vaja liikuda) välistasid selle variandi.

Noh, kohale ma sain. Saarel kohtusin veel tasast ja kasinat robinsoni elu harrastava paariga - väike vanakooli telk, pisike kividest lõkkease toidu soojendamiseks, mingit ülearust kola ei paistnud. Juba seegi üllatas positiivselt, et märkasin neid alles paarikümne meetri kauguselt möödudes, enne ei kuulnud-näinud mitte mingit märki. Tervitasime vaikides peanoogutusega, sõnad oleks olnud liigsed ning lõhkunud rahustava meremühina. Rõõm näha, et mitte kõik asustamata saarel suvitajad ei tule kaatriga, tümakaga, telekaga ja suure seltskonnaga "tsivilisatsiooni rajama", millest jääb loodusesse maha suur jälg ning pahatihti lausa prügihunniku kujul.

Aardega läks ruttu, saarel liikumisega ka. Tagasitee mandrile muidugi üldse mitte :o) Mõne hooletuma sammuga veristasin pisut talda ka, siis vist pudenes hammaste vahelt summutatud "Kuradi Kuradisaar!" muidu hoidsin noka kinni ja nohisesin-sulistasin niisama. Loomulikult ei teinud 700 + 700 meetrit seda saart mulle tegelikult kuidagipidi ebameeldivamaks, lihtsalt ennast õpetas jälle pisut, kuni järgmise rumaluseni :P Eks õpetan siis teidki, et ärge kõrgema vee korral paljajalu variandile liiga julgelt panustage :o) Peitjatele tänud!

Võtsime täna ette väikse matka saarele, et ära korjata mõned aarded ja ka terevele saarele peale jalutada tiir. Oleme kunagi siin käinud ja isegi vist nimed raamatusse pannud, aga kes see mäeletab, kuna see oli. Saare lõpust leidsime luige paari, kellel oli neli armast poega. Peale luikede vaatamist korjasime ka aarde. Suured tänud aarde eest.

Aare leitud

 2 

Märja karbi asemel tutikas markeeritud aardekonteiner, uus mängujuhend ja puhas ning korralik nänn. Head leidmist!

Peale Vana Jüri aarde hooldamist liikusime edasi saare teise otsa ja otsisime üles ka selle aarde. Leid tuli kiirelt, päris uhke varjupaik aardele ehitatud. Meie üllatuseks oli konteiner seest täiesti märg ja must, õnneks logiraamat oli kuiv. Karp küll katki ei olnud, kuid tundub, et veekindel ta enam pole. Kuna meil oli Vana-Jüri jaoks igaks juhuks kaasas 2 erineva suurusega konteinerit, siis otsustasime siingi aardekarbi ära vahetada. Panime ka uue mängujuhendi ja märja nänni asemel lisasime puhtaid esemeid. Aare on nüüd taas kuiv ja korras, korralikult märgistatud aardekarbis. Soovime talle vähemalt sama pikka iga, kui naabriks oleval Vana-Jüri aardel juba on.

 2 

Inge ja Kristjan suundusid Käsmu poolsaarele nelja aaret otsima, millest mul oli kaks leitud ja mõistatusi ma niisama skoorida ei soovinud. Üks nendest on küll lahendatud aga tulemus kusagil ma ei tea kuhu pistetud. Seega sai otsustatud, et mul on sel ajal paras Kuradisaare aarde juures ära käia. Kuna mul aga peale tossude muid jalanõusid kaasas polnud ja meres paljajalu käia pelgasin, kuna kivid ilmselt üsna libedad, siis sain endale jalga Kristjani kummikud. Kuni veetakistuseni marssisin suure sammuga, sinnani jõudes oli aga selge, et sokk rullus kummiku sees kuhugi varba otsa siis pistsin sokid tasku ja astusin uljalt edasi. Mõnes kohas ületas veetase kummiku serva aga eks need olid ka madalad kummikud. Võibolla oleks väga hoolika tee valimisel ja aeglaselt kulgedes ka kuiva jalaga saarekesele saanud aga see polnud eesmärk omaette. Ma nautisin seda hilissuve õhtut ja olin tänulik selle võimaluse eest, et ma sain taaskord ammutada endasse looduse ilu. Poleks osanud loota, et peale Kõinastul käiku enam sel aastal midagi nii mõnusat kogeda saan.

Kui olin saarel natuke edasi liikunud sai selgeks, et kummikud on otsustanud kandluud hõõruma hakata. Selle vältimiseks olin sunnitud edasi liikuma paljajalu ja kummikud täitsid sülelapse koha. Vahepeal uuris naabripoiss Silver, kas ma saaksin tema Pakri tuulepargi aardel homme konteineri välja vahetada ja hiljem koju jõudes sain kodu ukse eest peitust mängida ehk otsisin põõsast konteinerit. Antud juhised olid täpsed, seega sellega läks ludinal.

Antud aarde juurde jõudes olin aga sunnitud kummikud taas natukeseks ajaks jalga panema, kuna valida oli kas palju valu talla all või natuke valu kandluus. Ega see aare kohe esimesest kohast vastu ei vaadanud, lasi end otsida. Natuke tundlikuks muutis mind ka asjaolu, et viimane logi on kurva näoga aga peale paari tiiru ümber põõsaste jõudsin õigesse kohta. Selle leiu üle oli kohe väga hea meel. Sisu oli küll pisut nukras seisus, kuid selle asja tegid Helen ja Salme järgmisel päeval korda. Aitäh teile!

Nüüd polnudki muud, kui tip tap tagasi. Esimesel võimalusel võtsin taas kummikud jalast, kuna hõõrdumine oli iga sammuga aina valulikum. Vahepeal kõndisin sokkis, kuna nii tundus, et liigun pisut kiiremini edasi ja jalgealune oli natukene kaitstud. Põgusa peatuse tegin ka Vana Jüri aarde juures ja tõdesin, et seda on alles hooldamas käidud. Veetakistuse juures rändasid sokid taas tasku ja kummikud jalga. Silmadega imetlesin üsna madalale langenud päikese valgust ja ajul keelasin valu tundmast. Maale jõudes tatsasin edasi paljajalu kuni parklasse välja.

Mõnus oli!

Aitäh!!

Aarde lähedalt korjasime tagasiteel närimiseks maitsvaid kibuvitsamarju. Oli mõnus jalutamine. Tänud!

Läks kaua otsimisega kuni leitud

Ma lootsin, et Kuradisaarel kohtan sihukesi pisikesi mehikesi, kellel hõõguvad peas punased sarved, kappavad sabad taga oma mustadel sõrgadel ringi ja käivad meid hanguga torkimas. Tegelikkuses oli lihtsalt üks mõnus pikemat sorti jalutuskäik. Vesi oli umbes põlvini, kuid see tasakaalustaski lõõmavat päikest. Aaret eriti kiiresti ei leidnud. Vihje oli iseenesest abiks, aga ikka olime hädas. Lõpuks jäi siiski vihjele vastavast kohast silma. Aitäh!

Kuradi saarel kaks korda varemgi käinud, aga siis ainult saare algusesse jõudnud ning pole kordagi edasi läinud. Täna sai korralikult saar läbitud ning leidsime ka selle aarde. Läks ikka aega, enne kui Liisile aare silma jäi.

Leitud. Mõnus jahutav jalutuskäik.

Mõnus sügisilm läbi mere jalutamiseks. Sügavamas kohas oli vett 10 cm üle põlvekõrguse.

Leitud

Leitud

Leidsime Viru Folgi pausi ajal. EVEJ.

Oli mõnus jalutuskäik, ilus päikeeloojang ja eemalt kuulsime veel Võsu rannafesti ka.

Mõnus õhtune jalutuskäik, tänud.

Päikeseloojang Kuradisaarelt vaadates oli väga ilus ja nautijaid oli siin kandis teisigi. Tänan.

Tuli mõte lihtsalt Kuradisaarel ära käia. Olime tagasi pöördumas, kuid tabasin end mõttelt, kas siin võiks ka aardeid olla. Muidugi on. Lausa kaks. Veidi võsas kahlamist ja logitud. EVEJ. Jah, ka meres saime kahlata

 1 

Älvi külastus kruttis Kuradisaarele minekuks tuurid kenasti üles. Jalutasime koos Priiduga Vana-Jüri otsale. Siin seadsin sussid jälle jalga ja asusin teele, Priit jäi mandrile julgestuseks. Teadmine, et olen siit kajakimatkal risti läbi sõudnud just kuiva ületust ei ennustanud. Aga jope all olev vööni selga tõmmatud kalipso välistas kõik ootamatused. Siingi olid sõbrad luiged end mõnusasti sisse seadnud. Tuulekesse oli pisut jõudu tekkinud ja mõned laisad jänesedki ilmestasid lainetippe. Ainult sügavamas keskosas tõusis vesi tuntavalt üle põlve ning laine loksus poolde reide. Saarele jõudes olid kenad pehmed adruvallid sussi sammu pehmenduseks juba ootamas, kui punane vaip kauaoodatud külalise jaoks. Oh, kuidas mulle väikesaared meeldivad. Tänan kaunisse kohta kutsumast.

Peale logimist anti Venezia suveniir... väga äge värk :D

Jaa.. sinna ma lähen

Aardevalvurid poolel teel saarele

Oo kauge kaunis Mohni.. siit paistad nii väike, kuid kutsuv

Õhtuseks "1 täpp päevas" saagiks sai Käsmus asuv "Vana Jüri" maa-aare. Seal solberdades ei tundunud vesi üldse soe ega meeldiv. Boonuseks käisime ka Kuradisaarel ja ma sain tavalise karbi ka. Jalutades tundus vesi juba tunduvalt meeldivam. Inimesi oli seal õhtul palju liikvel, aga kõik puha väljamaalased. Saarel olla paistis veel eriti mõnus õhtupäike. Aitäh!

 1 

08.08.18. Ilus kuupäev, ilus koht ja seal sain endale maailma parima aarde (no lisaks siis veel Kuradisaare aardele). Töölt tulles oli vaja oma minion aardejahile viia. Astu Laeva ja Vana Jüri aare kontrollitud asusime saare nimelise aarde poole. Ka see sai leitud ja logitud olenemata paarist mugust (arvatavasti välismaised aardekütid) ning siis oli plaan tagasi minna. Kuid oh üllatus, üllatus. Keegi oli "unustanud" pikniku korvi sinna. No eks nii me siis saimegi päikese loojangut ja hõrgutisi seal nautida. Ja 22:58 sain ma oma õnneliku JAH-i kätte :) Seega vedasin sealt saarelt oma koopasse kogu mängu väärtuslikuma aarde :) Palju armastust kõigile aardeküttidele :)

 2 

Juba kolmandas klassis oli mul unistus minna klassiõdedega suvel jala läbi mere Kuradisaarele, aga vanemad matsid mõtte maha, ütlesid, et seal on ründavad linnud. Meil on Kuradisaarelt varem ära võetud Vana Jüri aare, kuid seda sai tehtud ühel talvel paksu jääga. Nii kujuneski tänasest mõnevõrra isegi ette planeerimata väike matk, mille tulemusena viisin 28 aastat hiljem ellu oma lapsepõlveunistuse, nüüd koos juba enda lastega. Oli super ilm selliseks ettevõtmiseks - väljas oli ühest küljest sellele aastale omaselt väga kuum, kuid teisest küljest jahutas merevesi varbaid ja tuul tekitas vahepeal tunde, et lendame. Ah jaa, muide, teel nägime ka kolme väikest kajakapoega, nunnud hallid ja täpiliste peadega. Mingil hetkel ristus meie tee nendega üsna lähedalt ning peaaegu läks täide ka minu vanemate 28 aasta tagune ennustus ründavate lindude kohta. Siiski said kõik pooled lõpuks segamatult ja sõbralikult oma teed jätkata. Väga täname selle seikluse eest!

Päeva põhieesmärk. Naaberaare sai kunagi juba leitud aga nüüd oli siis saarele taas põhjust tulla. Marisel oli ka tee pealt teisi asju noppida. Vesi oli soe ja rahvast vooris edasi-tagasi palju. Saarel õnneks hajusid kõik laiali ja mõlema aarde juures saime rahulikult teguteda. Peale leidu solberdasid lapsed veel suurte kivide juures veel ja seejärel suundusime juba edasi Eru randa, et seal ka ise väheke ujuda. Tänud saarele taas kutsumast!

Rahvast, kes meiega samal ajal saarele jalutas või sealt tagasi tuli, nägime vähemalt 10 gruppi. Meid nad siiski ei seganud, karbi ümbruses hajus seltskond ära ja eks sobiva vahe venitas teistega sisse ka läheduses ujuva nunnu luigepere pildistamisele kuluv aeg :).

Luigeperevaatlus

Konkreetne rada läks ees, mis nii viga otsida. Tänud peitjale!

Sellist “sanga” ei osanud küll oodata. Tänud peitjale vaeva eest.

Panin esimesena nime kirja pärast pesitsusaega. Aare vahepealse aja väga ilusti üle elanud. Tänud peitjale!

Leitud viimasel päeval, enne pesitsusaega :)

Leitud kivilt kivile kepseldes, jäämägedel ronides. Mõnus kevadine jalutuskäik.

Kiire leid!

 6 

Peaeesmärgiks oli suunduda Võsule sünnipäevale. Niisama, täiesti otsejoones aga muidugi üks geopeitur minna ei oska. Võsu ümbruses olid nii mõnedki paari kuu tagused mitteleiud, mis ootasid oma aega. Ühes sellega alustasin siis ka oma väikest kolmepäevast geotuuri, mille igasse päeva olin lisanud vähemalt ühe ekstreemsuse.

Päeva alustasingi kohe ühe sellisega. Tegelikult olin Kuradisaare sokutanud oma lühikese nimekirja tahaotsa, et siis salamisi avastada, et kell on liiga palju ja ei oleks mõtet minna. Võsu lähistele jõudes käskis aga sisetunne võtta kohe suund Käsmu poolsaare tippu. Kuulasin oma südame häält ja käitusin vastavalt sellele. Kellaaeg oli siiski üsna hiline. Autosid täis parklasse jõudsin alles kell 3, tund ennem päikese loojangut. Vähemasti rohke masinate arv andis alust arvata, et Kuradisaarele on käimas hetkel laulupeo rongkäik. Lükkasin kummikud jalga ja seltsiks haarasin kaasa oma rabakepi.

Meri paistis täiesti lahti olevat aga mandri ja saare vahel terendas valge jääväli. Kedagi aga mere peal ei paistnud. Kindlal sammul suundusin omale teadeoleva "vette/jäälemineku" koha poole. Inimjäljed viisid ilusti jää peale välja. Aga.. jääl käinu oli 10 meetri järel kõhklema hakanud ja tagasi suundunud. No hakkasin ka mina kahtlema kas ikka saab. Vasakul ja paremal paistva lahtise vee vahel oli ju ainult kitsas jääriba ja jääsupp. Lisaks ei meeldinud teadmine, et 2 kuud tagasi oli vesi minu kummiku jaoks liiga sügav. Panin oma rabakepi töösse ja ettevaatlikult asusin jääd avastama. Enamjaolt jää kandis suisa ideaalselt. Väljaarvatud keskosa, millest läks kepp läbi kui sulavõist. Tagasi pöörduda ei kavatsenud ja otsisin üles kõige madalama veeseisuga koha, kus siis sumpasin edukalt läbi jääsupi, kuniks jää mind uuesti kandma hakkas. Sealt edasi oli juba lihtne astumine saareni. Minu tegusid jälgisid teiselt kaldalt mingid mugud, kes minu saavutuste ajel tulid samuti jääle kondama. Kuradisaare idakaldale olid vahepealsete tugevate idatuulte tõttu moodustunud väga lahedad looduslikud jääskulptuurid. Neid imetledes möödus pikk tee saare teise otsa üsna kiiresti. Nimi sai hõlpsasti kirja pandud ja võiski esimese ekstreemsuse järele linnukese panna.

Tagasi minnes avastasin, et olin unustanud oma rabakepi aarde juurde ja sain seetõttu mõnisada meetrit rohkem liikuda. Kuna kell oli üsna palju saanud ja pimedus saabumas, siis otsustasin aarde juurest kuni jääni teha väikese sörkjooksu. Jää osa oli nüüd selge ja lihtne ning värske merejää peal kõndimine kõhedust enam ei tekitanud.

Aitäh peitjale aarde eest!

Luike on vähemalt jää kandnud

Talvine vaade saarelt mandrile

Parklas ajasime mõlemad kummikud jalga ja olime veendumusel, et peaks saama hakkama. Meri otsustas aga teisiti. Mul läks vee sügavus väga mitmel korral kriitilise tasemini ja lasin Raunol 5cm kõrgemate kummikutega uurida mis ees ootab. Ta jõudis päris kaugele aga siis lõi laine tal kummikusse vett ja lippas tagasi. Kuna õues oli siiski nii külm ilm ja vesi samuti külm, siis ei olnud soovi uueks nädalaks endale mõnda tõsisemat tõve külge saada.

 2 

Kui juba saarel esimene aaare leitud, siis tuleb ikka kõik võtta mis annab ja tormasin edasi.Saare lõpust tuli ka leid ning logi sai kirja. Aga et päev ikka meelde jääks, siis märkasin eemalt lähenevat valget veeseina koos tugeva tuulega.Kes saarel käinud, siis teab, et varjuda eriti pole kusagil ja kõik see kraam sadas otse krae vahele. Ega pikalt mõelda polnud vaja, ning otsustasin tagasi kuivale maale tulla. Kaldal infotulba juures vihmavarjus oli mingi sakslastest abielupaar ja need vahtisid mind kui ilmutist kui merest välja tulin. Kummikutest vesi välja, parklas kuivad riided selga ja järgmise aarde juurde. Aitäh peitjale.

Niipea vist külma ei tule

Laupäeva õhtu oli ilus aeg SUP ehk aerulauaga sõitmiseks. Mere pealt kostis hästi Võsu rannafest (Tanel Padar just esines) ja tuult peaaegu ei olnudki. Saigi sõit võetud Kuradisaarele ja ühtlasi ka aardele. Teine Kuradisaare aare oli aastaid tagasi võetud, läksime tippu seda uut võtma. GPS kaasas polnud, orienteerusime vihje järgi, veidi seiklemist ja leitud ta oligi. Tänud peitjale.

Saarele sai mindud suht muretult, sügavam koht oli poolde säärde. Eks kohati need kivid libedad ju olid, igatahes oli kogu kere pärast sellest tasakaaluhoidmisest kange. Saarel endal oli tihe liiklus, nii vooris siia sinna viisakaid inimesi ja no maasikad rändasid kiirelt suhu. Nullis läks kiireks, sest lähenesid juba järgmised tegelased, kas otsijad või niisama uitajad seda ei suutnudki tuvastada, maasikad olid lihtsalt nii pilkupüüdvad, et sukeldusin uuesti punasesse merre, et siis taas meres kividel kõõluda. Tänud!

Jooksin Vana jüri juurest siia ja asusin otsima. Teostus on hea, aga peidukoht on minu arust üsna vilets, sest põõsas palja naha vastas polnud kuigi meeldiv. Aitäh!

 5 

Igati loogiline jätk eelmisele aardele. Jalutuskäik pikki Kuradisaart oli lihtne, tundub käidav koht- rajad sees, keegi isegi onni püstipannud ning mitmed lõkkekohad. Aare paljastas end kiiresti ning nime sai ka kirja. Ja siis tuli tagasi tulla, loogiliselt võttes peaks lihtsam olema(tee teada jms). Seekord mitte, vahepeal oli tuuleke tõusnud ning peegelsiledat vett enam polnud. Väike virvendus peal, ilmselt polekski midagi hullu, kui kummikud kõrgemad oleks. Reaalsuses aga sumpasin põlvini vees mingi 5-10 minutit. Kaldale jõudes oli jalad krampis ja peas käis mõte, et homme ilmselt haige. Mõlemad kummikud olid seekord triiki jääkülma vett täis ning autoni veel tükkmaad. Tormasin nii reipal sammul kui nende külmakangete jalgadega sai tormata. Tormamistempo tõmbas maha üks kaaskodanik, kes oli mind silmanud saarelt tulemas. Tegi juttu, et mis saarel ka näha on ning mis mina seal tegin. Lisaks mainis, et tema olla seal mitukümmend aastat tagasi käinud. Olin viisakas ning tutvustasin geomängu ning rääkisime seniks juttu kuni parklasse jõudsime. Autosse jõudes polnudki jalgadel enam külm ning hetkseseisuga võin öelda, et haigeks ka ei jäänud :) Aitäh saarele meelitamast. Ka mina olin seal kunagi käinud, aga see oli väga ammu.

Kellegi onn

Sellele saarele tahtsime juba ammu tulla ja lõpuks sai ka see käik tehtud. Väga lahe saar ning suur aitäh aarde eest. Võtsin kaasa ränduri.

Leitud.

Aardeni minnes ja ka sealt ära tulles puutusime kokku paljude kibuvitstega. Ütlesin, et tee, mis sa teed, aga ära mind kibuvitsapõõsasse viska! "Mis?":küsis Berit. Ütlesin, et kibuvitsapõõsas on mu kodu, mu kindlus, kallis vennas ja pidasin loengu Onu Remuse Juttudest. Fotograafid olid kaugel, veel kaugemal mere pool paistsid veel mõned mugud, aga logimist keegi ei seganud. Vaatan kuupäevadest, et laupäevad on rohkem geopäevad, kui pühapäevad. Logitud ja tagasiteele. Vägev retk vägevasse kohta oli. Tänud!

Seda aaret olin ma juba mõned ajad varem vaadanud, kui olin veel valmis läbi vee sumpama, et saarele jõuda, aga siis tuli hoopis Kundasse sõita. Pidime küll parklas teiste peituritega kohtuma, aga kommunikatsioonirikke tõttu saime kokku alles Jüri aarde juures. Peidukas, va põrguline ennast kaua ei peitnud, kuigi maskeering oli osav. Kuradisaar on igati avastamist vääriv koht ja kui just keeluaeg ei ole, siis soovitan kindlasti minna.
Aitäh, vahva retk oli :)

 1 

Paar päeva varem sain Annelt kõne, et minek on Kuradisaarele. Kaua mõtlema ei pidanud, kuna põhjarannnikule satun nii harva. Koos meiega saabusid parklasse kaks kalameest ja meist möödudes naljatasin neile: Siin ei ole kala. Meie käisime vahepeal Palganeemel ja kui lõpuks Henrikoga Kuradisaarele jõudsime tulid kaks kalameest meile vastu. Küsisin kalasaagi kohta. No tõesti ei olnud seal kala, kuigi olla tõotanud. Kuna väikesed sammud suurte sammude vastu ei saa, jõudsime aarde juurde teistest veidi hiljem. Meie nimed olid küll kirja pandud aga vahepeal jõudis roostevabaseib tiim ennast samuti ära logida, kellega teel aardeni kohtusime. Panime endid veelkord nagu kord ja kohus kirja. Kibuvitsapõõsas ei ole just lemmik koht, kuid seekord täiesti kriimuvabalt pääses aarde juurde. Aitäh.

Kivilt kivile hüpates

Teel saarele

Rändrahnud aarde lähedal

Kuhjatud kivid teel aardeni

Ühisrünnak Kuradisaare teisele aardele oli samuti edukas. Lahe teostus,tänud!

Sellel saarel olin ma olnud. Tookord suvel jalutasime läbi mere, soe oli. Istunud olen seal igal kivil ja kännujuurikal, oleks vaid käe aastaid tagasi kuhugi toppinud, oleks mul ka geopeituse 10 aastat täis!

Aarde konteiner oli lahe, mulle meeldub kui vaeva on nähtud, tänud!

 2 

Nuffi hommikune hõige FB-s, et kuiva jalaga saab saarele andiski vist inspiratsiooni siiapoole sammud seada. Vana Jüri üle vaadatud, tulime ka teisele poole saart. Väga kobe tükk aaret, tasus tulla. Aitäh!

Kibuvits

Seekord sai kasutatud ilmataadi mängitud vingerpussi, kes enamuse veest oli merest kokkukorjanud ja nõndamoodi jalutuskäigu saarele hoopis teistmoodi värvingusse seadnud lisades muidugi kõva tuule, mis külmatunnet kontide vahele puhus. Jah hoopis teine tunne, kui suvel laisalt sinise mere sees sulistades saarele minek. Leitud-logitud. Tore aare, tänud peitjale!

Siin saime kokku ka teise tiimiga. Aga kokkusaamiskoha osas olid meil lahkarvamused. Mina sain aru, et me ootame saare alguses, nemad said aru, et me ootame poolsaare otsas. Edasi marssisime juba koos läbi kõleda tuule nulli ja leidsime eest toreda teostusega aarde. Täname!

 1 

A, A, C ja K. Me ei teadnudki, et see saar nii pikk on. Ja huvilisi jätkus madala mere tõttu veel teist samapalju kaugemalegi mere poole. Logisime täna juba neljandatena. Üks perekond pidas meist ca 7m kaugusel piknikku meie neist, nemad meist välja tegemata. Aitäh!

 1 

Tundus nagu oleks Kuradisaar olnud täna geopeituritele broneeritud,selline sagimine käis.Veetase oli selline et ujumispüksid võis autosse jätta.Jalutasime kohale ning leid oli üsna kiire.Väga vahva teostusega peidukas.Nimed logisse kritseldatud, kaasa ei haaranud midagi.Täname Teid.Millal järgmine?

Kui juba Kuradisaarel olime, siis jalutasime ka selle aardeni. õige asi jäi kiiresti silma. Vahva teostusega asi. See oli mu 2800. aardeleid Eestis. Aitäh peitjale.

 1 

Mõnus jalutuskäik suurepärase ilmaga. Kaunid vaated. Aitähh peitjatele kuradisaarele kutsumast ja aarde eest!

 12 

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.
Üks video ütleb veel rohkem:

Kuradisaare aarderetk

Tormab, vaata videost täpsemalt

Ilm oli ilus, hakkasime minema, no oli natuke vett ka, aga ei midagi hullu. Poole peal otsustas jäljekoer, et tema ikka ei taha märjaks saada. Pool teed solberdas mulle vapralt järele ja siis äkki keeras otsa ringi. Ma ei saanud teda ju üksi mandrile saata, tulime siis tagasi. Peaks koerale mõne väiksemat sorti ujuvvahendi muretsema.

 3 

Tegelikult oli plaan siia tulla sügise esimesel õhtul nö sügist tervitama aga siis tuli muid tegemisi ette ja ilm oli ka vilets. Täna oli lausa suveõhtu. Mereilmateade näitas: õhk +15 kraadi, taevas pilvitu, lõunatuul 4 m/s, merevesi +13 kraadi. Mereveetaseme prognoos 42 cm alla nulli, see tähendab siis seda, et vett oli umbes 30m pikkusel lõigul, max sügavus 15cm. Seega oli tegemist ikkagi saarel käimisega :) Supermõnus õhtune jalutuskäik! Aitäh!

Üritus number kolm. Esimene kord ei tulnud selle peale, et kodus veetase kindlaks teha. Loomulikult oli liiga kõrge.
Teisel korral oli väike pluss, läksin uudistama, kulgesin nii kaugele kui sain, kuid pidin siiski otsa ringi keerama. Nüüd siis oli miinuses ja sai kummikutega retk tehtud. Geopeitusekaaslase, kellel olid madalamad kummikud, pidin siiski mingiks ajaks nii minnes kui tulles sülle võtma. Britt - 146, Lukas - 59

 2 

Saareni jõudmisel oli selline keskmine surfituul (6-7 ms), aga täna see isegi mind ei seganud (olin täna rohkem geopeitur), ainult vesi oli kirdest uhudes pea põlvini. Need pagana kivikesed, mis iga sammuga valusamaks muutusid, olid üpris ebamugavad. Inimene on ikka taandarenenud, ei kannata nüüd viiskümmend meetrit paljajalu käia :-P Või noh, kannatab - sest on ju vaja - aga vingub.
Naaberaare, mille ma iidammu 2007. aastal EMT suvepäevadel juba leidnud olin, sai täna hooldatud. Nüüd jalutasime ühe soojaga siia edasi. Selle aarde leidsime hõlpsasti ja kõik oli kombes. Korjasin kohe aarde kõrval ära lambipirni ja muudki sodi, mille kuivale maale prügikasti viisin.
Aitäh peitjatele siia tagasi kutsumast! Vahva koht, kuhu pole kahju naasta. 4.5 km jalutust 1.5 tunniga pluss kohapeal olek. Aitäh ka andeka maskeeringu ja meeldivalt suure aardekarbi eest! Soovitan.

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/806646541

 3 

2547.

Suurem osa rajast oli kaks ühes, see märjem ja ekstreemsem osa.Vana Jüri juurest edasi jalutada oli juba kökimöki. Rada oli ees ja gepsu jõllitada ei olnud vaja, võis selle asemel vaadet nautida. Aardel lahe kaas. Aitäh jalutuskäigu eest!

 6 

Otsus oli tehtud, ei uju koertega igapäevases kohas, vaid teeme mõnusa jalutuskäigu Kuradisaarele. Vesi oli enamus aja meile põlvini, vaid mõni suurem laine lõi veidi kõrgemale. Tõepoolest, suvi ei saa enne lõppeda, kui Kuradisaarel pole käidud.

Kuidagi nii on viimasel ajal juhtunud, et järjest kõik aarded on seotud veega. Aga see on tore ja jalutuskäik oli vahva. Päikeseloojang oli ka, aga see toimus varjatult pilvede taga. Vaid punane kuma pistis oma nina siit-sealt pilvede vahelt natuke välja. Aitäh aarde peitjale toredas kohas toreda aarde eest! EVEJ

Soovituslik päikeseloojangu aeg

Väikesed kuradid Kuradisaare lõpus

Tee ääres huvitav seen, mida pole varem näinud. 15 cm kõrge

 6 

Njah. Ei mingit kangelaslikkust ja ebasobivate oludega võitlemist. Pisuke planeerimine, tutvumine ilmateenistuse meretaseme mudelitega ja nendest tulenevalt kerge jalutuskäik madalas soojas merevees :)

See, et ma täna õhtuks Käsmu maabun, oli teada ammu. Kui aare avaldus, sai ka selgeks, kuna seda skooritakse. Viimased logid kangelaslikust võitlusest rinnuni ulatuvate lainetega tegid ärevaks, aga õnneks on meil ilmateenistust. Selle mudel lubas esmasp pealelõunaks meretaset nii 30 cm alla nulli, aga õhtul hakkavat vesi suht kiiresti tõusma.

Kella kuue paiku oli vihm järgi jäänud, meri maas ja asjaolud sobivad. Võtsin filosoofi ligi, sel pea kärssas otsas tabelite vahtimisest, pistsime jalgupidi vete jahtuma - mõjus. Vett maaribal natuke oli, aga minnes jäi see kenasti pahkluu kanti, vaid üks kivivahe oli tiba sügavam. Kirdest tuli kerge laine ja selle murdumine näitas teeraja kenasti kätte. Saar - uhh, nagu vanasti, kui 74ndal vist esimest korda siia sattusin - mõnus, männine, kibuvitsane, tuttav. Aga nii kaugel kui seekord polegi varem käinud. Pisemaid linde näidati enne ka, aga kaugemas tipus oli neil kogunemine - kormoranid, suht julged haigrud, luiki suurtes kogustes, meriskeid, tuttpütipere ja hulk teisi veel. Karbi saime kähku, aga mulle tegelt meeldiks natuke kaalukam konstruktsioon selles kohas, oleks kindlam tunne sügistormidele vastu minna.

Ja siis tagasi. Nagu mudel ennustas, oli vesi 6-7 cm tõusnud ja ulatus nüüd parimatel hetkedel poole sääreni, laine käis üle neist kohtadest, mis minnes olid kuivad. Ja hommikuks tõuseb vesi veel, kokku pea 45 cm, kui mudelit uskuda.

Ühesõnaga - skoor. Kahe sõnaga - puhas mõnu. Kolme sõnaga - olge peitjad tänatud!

 9 

Parklast aardeni näitas geps 1,9 kilomeetrit. Olime eelmine aasta juba täiest kuiva jalaga seda saart külastanud ja kohapeal nähtu pani kukalt kratsima, kas minna. Saareni minev madalik oli täiesti vee all, ainult paaris kohas turritasid rohututid üle veepinna. Siiski oli otsus kindel, et käime ära. Meri oli ikka väga tormine, valged lainejänkud peksid üle kivide ja hiljem kuulsime, et nii mõnigi seltskond oli suurematel saartel tormivangi jäänud. Viskasin pikad püksid jalast ja retk võis alata. Püksid ühe kaenla all, saapad kaelas, geps saapa sisse ja pluus rinnale rulli. Juba mõnekümne meetri kaugusel oli vesi hargivaheni. Käskisin Tiial tagasi minna ja ise rühkisin edasi. Esimesele nähtavale rohututile saamine oli enam vähem. Teine kolmandik oli ikka pisut ekstreemne. Vesi nabani, vee all libedad suured kivid, mida näha ei olnud vaid jalgadega kobasid piirjooni. Lainetus käis kohati rinnuni. Ju ma olin oletavalt rajalt veidi kõrvale astunud, aga teine rohututt ootas ees. Läks õnneks, et kordagi vette ei kukkunud. Viimane kolmandik oli juba köki-möki. Saarele jõudes tuli pähe üks küsimus, et mida paganat ma neid pükse kaasa võtsin ja kas autovõtmed on veel alles. Olid. Saare ühel pool möllasid üle meetrised lained ja teisel pool oli vaid väike virvendus. Tagasitulek tundus olema veidi kiirem. Pooles vees nägin mandril hulka inimesi, kes kõik midagi pildistasid. Ju ma olin siis peale tormilainete ka mingi vaatamisväärsus seal vees. Tiia: Olin oletanud, et vesi vast poole sääreni. Aga juba mõne meetri järel kastis laine alumise kehapoole märjaks. Kivide hõõrdetegur ei teinud minu taldadega sugugi koostööd. Jäin veest tilkuvana roostikku ootama. Ootaja aeg on aga pikk. Jõudsin näha mitmeid koeratõuge ja fotosessioone kivide peal. Esialgu muretsesin ainult ainukese autovõtme pärast, kui juba ligi tund möödas ja Einarit nähtavale ei ilmunud, mõtlesin, tühja sest autovõtmest, tuleks vaid ise tagasi. Lõpp hea, kõik hea!

Teel saareni tundsin end täieliku kääbusena. Olin lugenud Mari logi ja olin valmis naba leotama, aga kui see va märg tõusis juba kõrgemate parameetriteni siis ...andke andeks ,aga mul hakkas endast kahju, see vesi ei olnud üldse nii soe , et seal tund liguneda...brr...jääb edaspidiseks, kui vesi sinisem ja muru rohelisem või vesi käidav. Tänud!

 5 

Tänaseks oli mul plaanis Kuradisaare aare. Hommikul sadas hirmsasti, aga see ei seganud mu plaane. Orienteerumispäevak oli täna kavas Käsmus pidada ja sinna oli mul plaan minna. Pärastlõunal jäi sadu järele ja õhtul, mil kohale jõudsin, oli metsas juba täitsa kena. Kivid ja sammal olid väga libedad ja mets oli paksult kukekaid täis. Läbisin oma raja määrustepäraselt eriliselt kiirustamata, et ikka saarele ka jõuaks ja ei vaevunud riideid vahetama. Olgu etteruttavalt öeldud, et see oli ilmselt täitsa hea mõte. Mere ääres oli selge, et lihtne jalutuskäik siin täna olema ei saa. Kolm noort, kes olid enne mind kohale jõudnud, pöörasid kohe ranna lähedal ümber ja väitsid, et külm on. Külm oli ainus asi, mis seal minu meelest polnud. Vähemalt vees. Tuul oli küll läbilõikav. Õnneks olin oma matkakepi kaasa võtnud, sest ega seal vahepeal põhja näha polnud ja päris lahe oli astuda, nii et kogu aeg lained lõid jalga ühes või teises suunas. Polnud ka kindlust, et kas satun kiviklibusse, mõnele libedale siledale kivile või on põhi palju sügavamal eelmisest sammust. Veetase on hetkel suhteliselt kõrge ja tuul tõi idast ka kõrged lained, nii et minnes olin nabani märg. Mõte läks tublile ujujale Tunkile, kui veetase veel tõuseb, on talle siin varsti paras väljakutse.
Saarel oli mõistlik liikuda lääneserval, sest idas oli tormine olemine. Läänes jälle tundus vesi üsna sile ja sirge olevat ja sain näha kormoranide või haigrute kivi. Suur vees olev rahn oli paksult linde täis. Kui peatusin, et neid pildistada, siis nad lendasid kärmelt minema. Aare oli kenasti korras. Tagasi tulin ikka nii, et sain saarele ringi peale. Ma ei teagi, kas olin tagasi tulles osavam või olid lained veidi vaibunud, aga nüüd laine päris nabani enam ei löönud. Aitäh! Vahva oli!

Linnurahn

Kunagi olin siin juba geopeitusega seoses käinud ning ilma geopeitusest teadmata kunagi ammu korra veel. Aga koht superluks ning tegelikult mahub sinna ikka paar aaret veel ära :). Kõige paremad jalanõud olid siin ketsid - nendega sai muretult kõndida, ilma et nad pidevalt jalast ära tuleksid või vees raskeks muutuksid. Loomulikult otsustasin saart külastada koos krantsiga... see nautis siis vesise raja ajal süles olemist. Vesi ikka puudutas napilt lühikeste pükste sääri ka... aga kokkuvõtteks superluks jalutuskäik. Tänud!

Põnev külastus oli. Täpsemalt Kristeli logist. Eks ma üritasin eilset unustamist veidigi kompenseerida. :)

 2 

Alguses võtsin teekonna ette paljajalu, kuid need kivid ei olnud seal just väga mõnusad, nii et mingil maal otsustasin ikkagi tossud jalga panna. Edasi läks kohe palju lihtsamalt. :)

Seljas olevast seelikust erilist kasu polnud, sest mingites kohtades oli vesi ikka korralikult sügav, ning lisaks veel lained, mis tulid nii paremalt kui vasakult. Lõpuks olin ikka märg mis märg.

Koht ise oli väga lahe, mulle väga meeldis. Otsisime mõlemad aarded üles ja peale seda pidasime väikse pikniku.

Leitud, logitud. Tänud peitjale. :)

Leitud.

Saarel käidud nagu niuhti. Või umbes nii. Püksisääred märjad (lühikesed püksid). Aga aare igati ok. Paras tükk teine. Lõpp kokkuvõtteks võib öelda, et see oli seiklus kohe. Mina tänan.

 3 

Olen alati "kroksidesse" suhtunud nii, et "kui sa neid kannad ja ta ikka sinuga käib, siis ta armastab sind". Aga tegelikult on need teatud oludes väga praktilised - kerged, hea tallaga ja kuivavad kohe. Siin olid need täna justkui asendamatud. Niiet muudame end ja oma arvamusi tulenevalt teadmiste ja kogemuste muutustest, eks tõestab seegi kogemus eelaravamuste piiravat mõju. Aga Kuradisaar oma ilus ja võlus oli loomulikult taaskordset külastust igati väärt. Kulgesime seegikord tippu välja ja lasime lindudel veidi lennuharjutusi teha. Saarel olemas ka koht meremõtisklusteks. Täname siia tagasikutsumast

kuradi varjualune saarel

Eelmise saarekülastusega ei andnud tänast käiku võrreldagi! Puhas nauding! Ja seda tänu abivahenditele ;)
Täname peitjaid, et taas siia kutsusite :)

Soome vaade :)

Vihma ja putukate käes sai vähe vaeva nähtud aga aare ennast avaldas. Plusspunktid maskeeringu eest! Leitud, logitud

Kuna oli sinnapoole asja otsustasime, et võtame ära. Lootus, et kuiva jalaga saab, kadus randa jõudes. Jalatsid jalast ja minekut... Üks otsijatest jäi peaaegu poolele teele ja teine saare serva ootama. Käisin üksi aardejahil lõpuks. Saarel oli ilus miljonivaatega maja püsti pandud

Hommikul võtsin õe kaasa ja asusime saare poole teele. Oi, pole ammu nii soojas merevees käinud! Saarelt jõudsime tagasi autosse kuiva nahaga. Olime täpselt keset kaht vihmasadu, sest tundus, et Vergis ja Mohni kandis sadas tihedat vihma taevast alla. Suve pole olnud, kui pole Kuradisaarel käinud. :D

Käisime saarel vaid mõni päev enne selle aarde avaldamist..oli paras sumpamine. Täna oli lausa "igav" - vesi oluliselt madalam..;) Tagasi mandril selgus, et tuleb veelkord minna.. (Kui ikka nii totu olla, et eeltöö tegemata..Kuradisaare aare võttis kogu tähelepanu. Poolteist nädalat tagasi ju polnud saarel ühtki täppi..) Tänud peitjale!

Mõnus retk läbi vee, kus kohtusime toredate geopeituritega. Aitäh!

Hommik oli eelmise õhtu sehkelduste tõttu hiline, aga ühel hetkel hakkas tekkima tunne, et võiks mingeid aardeid otsima minna. Valituks osutus siinne kant, kohale saabudes oli kohe selge, et siin on mingi massiüritus käimas. Saime teada, et tegu oli Keskerakonna suvepäevadega. Pärast olid delfis pildid ka, vaatasin hoolega kõik läbi - õnneks meie peale jäänud ei olnud. Teekond aardeni oli mõnus, vesi oli soe ja päike palav. Teelt korjasime üles 4 tartlast, kes olid teel kalda poole, et seal siis avastada, et järgmine aare on samal saarel :) Õnneks nad kaugele ei jõudnud ja ühinesid meiega. Aarde lähistel kohtasime veel Liisat ja Madist. Igatahes oli tore minisündmus! Konteiner oli ka huvitav. Aitäh!

Kuradisaarele minnes jäi selja taha must kõmisev äikesepilv. Kartsin kas saan kuivalt tagasi, aga tagasiteel oli pilv Käsmust mööda läinud ja taevas oli näha kena vikerkaar. Aare oli kenasti teostatud. Tänud.

Jalutasime ka ilusal laupäeval kuradisaarele. Vesi oli mõnusalt soe ja aare oli toredalt peidetud. Väga vahva! Tagasi tulles tulid mõned geopeiturid eesotsas Madise ja Liisiga vastu. Olimegi üsna kindlad, et sellel kaunil päeval seal saarel veel kedagi näeme. :) Tänud aarde peitjale!

 2 

Sellega aardega läks nüüd niimoodi, et olime juba Vana Jüri juurest tagasi randa liikumas kui teepeal kohtasime teisi geopeitureid, kes olid liikumas Kuradisaare aarde juurde. Meil, algajatel, ei olnud loomulikult see meeles, et saarel on veel aardeid ja oleksime tagasi liikunad auto juurde ja alles seal avastanud, et ohoo, tuleks nagu tagasi minna. Õnneks nad juhatasid meid õigele teele ja saime kõik koos mugude saatel logitud. Vinge!

 1 

Loojumas oli päike, kui Kuradisaarele sai asutatud. Käsmu keskel lärmasid keskmised parteilased ja üle lahe Võsul festiti. Saarel oli rahulik. Saarest Eru poole jääval kaldal õite natuke laine loksus. Käsmu lahel oli meri peegelsile, üksildane kalapaat keset vett. Tänud peitjale mõnusa suvise jalutuskäigu eest.

Mis sel kuumal suvepäeval ikka toas istuda. Kerge priis värskendas ja merevesi jahutas. Algul suutsime muidugi vale teeotsa valida ja sattusime kohta, kus vesi oli üle mõistuse. Märg! Märg, muidugi! Aga oli täitsa mõnus jalutuskäik. Täname peitjat.

 1 

Saarel oli rohkem geopeitureid, kui mõnel Tallinna sadamasündmusel. Minnes tulid Tartlased vastu, kelle käest küsisime, kas nad logisid ikka saare mõlemad aarded ära. Kuna nad teist ei loginud, siis kutsusime nad endaga kaasa. Teel tulid veel Liisa ja Madis vastu. Aardega on vaeva nähtud, aitäh peitmast!

Esimene katse eile õhtul. Jõudsime Käsmu ja hakkas sadama. Lugesime autos ajalehed läbi, ei jää vihm järele, käisime söömas, korraks sadu lakkas, siis läks veel suurema ladinaga edasi. Loobusime.

Täna oli suurepärane päikeseline ilm. Võtsime kaasa binoklid ja vaatlustoru ja veetsime saarel mitu tundi linde vaadeldes. Möödaminnes leidsime aarde ka. Hea suur tükk, jääb kiiresti silma. Aitäh!

FTF 12.28.00. Hea jalutuskäik, vesi poolde säärde, ilm ideaalne, nähtavus nii kaugele kui silm ulatub. Tänud.

Vale logiteade, palun kustutada :)