Ega ta enam õige asi polnud peale tavaliseks aardeks muutumist ja kogu idee kadus ära. Koht on ju alles ja küll sinna midagi juurde tekib.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Ei meeldinud vist loodusele, et aarde tüüpi muutsin. Talvised lained on kohta kõvasti ümber kujundanud ja endaga viinud ka puu koos aardega.

Alustasime nullist ja suurendasime vaikselt raadiust. Isegi kaljukitsedena liikumine silmi lahti ei teinud. Korra jäi kinni hoitud juurikas kätte ja akrobaatika, külm higi seljal ning kiire käpuli viskumine märjale kivile päästsid paarimeetrisest langemisest märja lärtsuga. Aaret meil kahjuks leida ei õnnestunud. Koht ise oma huvitava geoloogiaga oli küll külastust väärt.

Sai väga pikalt otsitud, kuid leidmata ta jäi. :(

Aarde esmaversioonist ei tea ma midagi, aga Pakri poolsaare nii kaugesse nurka ma jõudsin nüüd küll alles esimest korda. Pakutud koha võlu meeldis mulle väga ja toitis mõnuga hinge. Aarde leidmine oli omaette ikaldus. Kui lõpuks leidsin, sai ikka oma saamatust ahhetatud ja ohhetatud küll. Aga tänasel päeval polnudki see logimine nii lihtne. Maastiku raskusastme võis julgelt vähemalt ühe pügala võrra tõsta, kui mitte rohkemgi. Mitte et see oleks kuidagi takistuseks olnud. Vaiksel ja kindlal sammul ukerdasin aardeni ning kohalviibimine sai edukalt märgitud. Võtsin aega veel kohapeal ringi uudistamiseks, enne kui edasi tormasin.

Tänud.

Laine laksus ja meri möllas. Logida õnnestus siiski kuivalt. Taas üks tore karbike. Tänud!

Hakkas juba hämarduma kui matka poolsaare tipust ette võtsin. Tore koht ja kast. Aitäh!

Kunagist mõistatust ei olnud varem lahendada üritanud kuid täna võtsin aega küll. Esialgu igat kahtlast elementi nulli lähedal inspekteerides ning seejärel ka siis, kui lõpuks tekkis mõte, et peab vist ikka sinna ka vaatama. Ja siis ma vaatasin. Ja siis lõpuks nägin seda, mida oleks pidanud ju kohe kaugelt juba nägema. Ja siis ma võtsin veel aega, et ra-hu-li-kult saada see karp kätte ja tagasi panna ilma kadudeta. Õnnestus. Aitäh!

See oli minu jaoks kolmas kord aega võtta, esimene katse jäi mõõtmistäpsuse taha, teisel katsel oli üks vahepunkt reisima läinud, nüüd siis tavalisena sai otse lõppu jalutatud. Leidmisega läks ruttu, et esimesel lähenemiskatsel hakkas jalgealune pudenema ja kümblussoovi mul polnud, siis mõtlesin plaani vähe ümber ja panin nime kirja. Tänud aarde eest!

Auto jäi juba harjumusest majaka juurde ja sealt väike jalutus viis kiirelt kohale. Kohapeal oli väike hämming, et see nagu ongi vä, sellises kohas. Aga sees oli tõesti täitsa värske tops.

Minu aasta esimene aardejaht ei kujunenud üldse edukaks. Kõigepealt enne Paldiskit tanklas võtsid ämm ja äi mu rajalt maha (nii musta auto tunneme igal pool ära...) ja jalutuskäik koeraga muutus üksinda jalutuskäiguks kuna Exe läks nendega edasi sõitu. Mina leidsin sobiva parkla, kus linnulennult aardeni näitis 500 meetrit. Vantsisin kohale, otsisin nii telefoni kui GPSiga kuskil 40 minutit. Kui pime, siis pime. Lõpuks tõstsin silmad saapatasandilt kõrgemale ja märkasin peidukohta. Aardeni jõudsin, nime sain kirja, Bueno pistsin suhu ja siis tagasi peites kukkus karp ja silmapilkselt oli see ka läinud. Omaarust mu näpud ei ole spagetid aga see karp ilmselt väidaks mulle vastupidist kui saaks. Jalutasin tagasi autosse ja vaatasin, mis karpe seal on. Silmajärgi oli üks sobiv, katsusin leida ka minigripi ja logilehe. Taastasin käepäraste vahenditega ning koju jõudsin juba kottpimedas. (265) Aitäh toreda aarde eest ja vabandan veel kord ära kaotamise eest!

Õõsel eriti sürr kui lained suhred

Aega mul oli. Kohe niipalju, et vahepeal oli aare tavaliseks muutunud. Aega otsimisele aga kulus ikka. Võtsin lisaaja piltide tegemiseks ja lõpuks märkasin ka aaret. Ilus vaade. Tänud!

Vàga àge ja omapàrane, ja ka tiba ohtlik. Mulle vàga meeldis ;)

Lähedale sõitmist ei saanud isegi proovida, sest mingi jahimees oli oma auto keset teed seisma jätnud ja seisis mõnesaja meetri kaugusel püss käes. Uurisin tema käest, kus jaht on, ja sain emaga jalutuskäigule asuda. Ema oli ikka väga tubli, turnis vaatamata kõrgele vanusele rohkem kui kilomeetri kauguselt kohale. Aaret ei suutnud ma alguses märgata. Kui märkasin, siis leidsin variandi, kuidas seda kätte saada ka. Aitäh!

Peaaegu, et drive in :D aga lõpp oli väga lahe ja kõik ümbritsev, hea rahulik koht. Kuigi parasjagu olid mingid matkamised siin ja rahvast oli palju :D tänud kutsumast :)

 4 

Võtsime aega, tuiasime rannas, solberdasime vees, keksisime kividel, loopisime lutsu.. väga mõnus oli, täitsa rahulikult võtsime aega aardest mõnesaja meetri kaugusel. Lõpuks ei saanud siiski ahvatlusest võitu ja käisime vaatasime esimese punkti ära. Teinekord võtame jälle aega ja jätkame.. Tänud, meil oli vahva.

Võtsime aega..

Laiselda on mõnus;)

Mida ikka paremat neljapäeva õhtul teha on kui mitte jalutada ja aardet otsida.

Mõnus õhtune jalutuskäik, tänud.

Aega läks selle aardega korralikult kuna üritasin autoga eelpunktide juurest otse lõppu sõita aga ühel hetkel lõppes tee rannas ja seal ei olnud mul ööpimeduses soovi auto läbitavust proovile panna. Lisaks ei olnud ka lõpu koordinaadid kõige täpsemad kuna aeg kulgeb eri hetkedel eri kiirusega. Kuna väljas oli korralik tuul ja ka sadas, siis käisin arvutusi tegemas autos ja siis koordinaate maastikul kontrollimas ja nii päris mitmeid kordi. Lõpuks sai aare siiski leitud, imestan ainult siiani kuidas ta seal tuulte käes oma pesas püsib.

Võtsime aega. Nii aarde juures, kui ka rannas jalutades. Väga mõnus soe vesi ja hullult ägedad lained. Arvutamise osa jätsin targematele, lõppu turnisin ka ikka kaasa. Nii nunnu aardeke! :)

Täitsa kummaline, et iga mõõtmine andis erineva tulemuse. Erinevused olid lausa nii suured, et Aare arvutas lõpu merest kesteab mis kohani. Ega siis kõik mõõda ka samamoodi kui peitja võis seda teha. Aga tänu A visadusele saime me lõpuks ka reaalse numbri. Nojah, umbes seal me olime täna ka mitu korda olnud. Enne kui tagasi läksime kasutasime ära randa tagasi tulnud sooja vett ja sulistasime hoolega. Mõnus. Veel parema punkti oleks saanud ka sinna ööbima jäädes. Huvitava teostusega ja tõesti veidi riukalik aare. Samuti täname me kaua kestnud kuiva perioodi. Ei kujuta tegelikult seda lõpus turnimist ette märgades oludes. Aare OK.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Esimene punkt sai tagasi pandud ja teised üle vaadatud. Lõpp sai kiire mäkaivari tuuningu hetkel. Peagi kruvidega tagasi. Olge siis nii kaua hellad.

 1 

See oli lihtsalt adminni maha rahustamiseks. Ei tea millal uue punkti jõuan teha.

GC lehel info, et peitja ootab lume sulamist.

Selge.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Mai kuus sai mõlemad vahepunktid läbi käidud, aga asi jäi pooleli. Tahtsin nüüd uuesti mõõtma hakata, aga esimest vahepunkti ma enam samast kohast leida ei suutnud. Tundub, et on jalutama läinud.

 1 

Korra varem käisime seda otsimas, siis arvutasime lõpu valesti. Täna aga tuli "pihtas-põhjas" ära. Tänud peitjale!

Katse2 - Seekord võlusin juba rohkem numbreid välja. Aga levi puudumise tõttu kontrollida ei saanud ning ka GPSi lüües tundus mööda. Täitsa põnev värk ikka. Meri oli täitsa peegel ja eelmise katse külmusest polnud täna siin midagi alles. Siin kandis ringi jalutades tekkis mul mitmeid aarde ja üldiselt ilusa piirkonnaga mitte seotud mõtteid - kes need inimesed on, kes puhkeala kasutades ei suuda 5 meetrit eemal olevasse prügikasti viia oma prügikotti ega taarat? Miks selles samas prügihunnikus rippus koera kaelarihm? Miks elus puid seest poolt põlema pannakse? Muidu mõnusat idülli rikastas kuskil kõrgemal toimuva õppuse(?) kauge tärin. Kogun veel selle asjaga mõtteid ning ehk ikka uuele katsele varsti :)

Siin tahtis tuul luust ja nahast läbi lõigata. Vaatasime esimese punkti üle ja tulime seekord tulema. Paksema nahaga/soojema tuulega tagasi. :)

01282

Nüüd olid tingimused aarde leidmiseks sobivad - oli valge ja piisavalt inimtühi. Paar kalamugu askeldasid kaugemal, aga nemad olid hõivatud oma tegevusega. Sellegipoolest võttis pilgu õigesse suunda keeramine aega. Tänud!

Oli aga pusserdamist mul selle aarde lahendamisega aga lõpus ma olin. Enda autoga oleks ikka hulka kaloreid põletatud, sest oma auto oleks ma suure tee äärde jätnud kindlasti. Koht ja teostus vinge, tänud! Ei tea, kas peitjal koolis ka heegeldamine nii 5+ oli?

Logide ja kirjelduse põhjal arvasin, et siin läheb korralikult aega. Auto jätsin 150 meetri kaugusele ja jalutasin kohale. Aare jäi silma lausa üllatavalt kiirelt ja ka kohalesaamine ei valmistanud vähimatki raskust. Kuidagi liigagi lihtsalt läks. Jalutasime auto juurde tagasi. Kuna järgmisena oli vaja ühte scoutspataljoni vihjet otsima minna, siis ei sõitsin ikkagi autoga aardest paarikümne meetri kauguselt mööda. Tagantjärgi tarkus on ikka täppisteadus olnud :) Väga laheda ideega mõistatus igatahes. Aitäh peitjale.

 1 

Eelmisel korral pimesikutasime ikka korralikult,eks gepsudel oli ka oma kandev roll :)

Seekord oli seis samuti mingi piirini hapu.Pimedal ajal ei soovita järgmistel otsijatel küll siia küll tulla.

Leid ise tuli ootamatult peale taskulambi valgusvihu pealesattumist.Natuke ukerdamist ja logiraamat oligi käes. Et oleks ikka täiuslik 13.reede õhtu juhtus tagasipanekul väike äpardus.Külmaverelise tegutsemise saatel sai õnneks leiueelne olukord kenasti taastatud.Kaaslastel võis olla tõesti hirmus seda trianglit pealt vaadata.Lõpp hea kõik hea.Tänud!

 2 

Seekord varusime rohkem aega, aga kulus vähem kui eelmine kord. Tiirutasime igal pool ringi ja ka õigest kohast olin Arvoga mööda kõndinud, aga ei hakanud silma. Gpsi ja telefoni nullist oli 15m eemal. Valges oleks kindlasti paremini silma hakanud. Hea, et Allan oli õnne kaasa võtnud, arvatavasti oleks mul see leidmata jäänud. Hetkel Pakri poolsaar aaretest tühi, aga kindlasti tuleb varsti mõni uus, militaarset ajalugu seal jagub...

 6 

Sarnaselt eelmisele leidjale veetsime vahepeal aega Scoutspataljoni aarde punktide külastamisega. Tulejuhtimistorni kõrvalt võsast leidsime ühe äärmiselt kahtlaselt käituva mugu, aga muus osas oli lust ja lillepidu.

Kui juba siinkandis olime, tegime ka kolmanda katse aega võtta. Erinevalt eelmistest kordadest tulid pihtas-põhjas nullid natuke merele lähemale, kuigi sellegipoolest mitte väga veenvalt samasse auku. Sai ronitud ohtlikes kohtades, vähemohtlikes kohtades ja juba väga tuttavates võsades. Kahjuks edutult. Nulli ei-tea-mitmenda paikaajamisega hakkas ühtäkki piirkond veidi konkreetsemalt ühte otsinguala nurka näitama. Eks selle külmunud kaljupanga ja all vahutava jääkülma vee laksumisega hakkasime ka vaikselt ära harjuma... Ja kõlaski rõõmusõnum: Allan oli viimaks ometi edu saavutanud!

Tjaa, meie päris algsest otsingupiirkonnast oli see 20-30 m eemal. Vahel moonutab ikka päris korralikult. Auhinnaks sai Allan ka logimise enda peale võtta :) Kõik läks kenasti, kuni oli aeg tops tagasi konteinerisse panna... ja siis jäi järsku aeg seisma. Kaas libises ära, kaane püüdmise käigus läks topsik lendu ja veeres otse kuristiku suunas... jäädes pidama umbes 30 cm kaugusele järsakust, libedale kaldpinnale. Järgneva päästeoperatsiooni jälgimine oli üks tugevamaid second-hand adrenaliinipahvakuid, mida tükk aega kogenud olen. Mida veel Allan tundma pidi :D

Aga lõpuks läks kõik hästi. Aitäh peitjale rikkalike elamuste eest!

 5 

Nagu aarde nimigi soovitab, varusin otsimiseks piisavalt vaba aega. Kui detsembri tihedam pool seljataga, siis enne aasta lõppu tekkis paras võimalus üks geotuur ette võtta. Scoutspataljoni numbrite kogumise vahepeal oli justnimelt siin päeva põhieesmärk. Ja päeva nael muidugi ka :o) Kui madalakõhulistele paslikku teed mööda ringiga lõpu poole suundusin, tuli mudarajal vastu tuttava välimusega geokulgur, mille rooli keerab tavaliselt phantom. Nii ka seekord. Vahetasime paar sõna, muuseas oli (kahju)rõõm teada saada, et oktoobris Maxi 3 otsides polnud me mitte ainsad targad, kes seal mõistatuse tõlgendamisega lootusetult üle pingutasid :D

Igatahes tänase päeva pärli juurde tagasi tulles saab loomulikult jälle kiita järjekordse originaalse kontseptsiooni eest - täpselt selline mitmekesine geopeitus on minu jaoks nii palju võluvam kui niisama tavaliste karpide jahtimine! Geokontrolli tegin kaks korda, üheainsa pisikorrektuuri järel tabasin märki. Õigetel lõppkoordinaatidel pole ka aardepeidiku tuvastamine eriliselt keeruline, kasvõi pimedas. Nii et vahepealsed mitteleidjad, võtke aga aega ja minge vaadake uuesti! Igas etapis eeskujulik ning soovitusi väärt aare, aitäh!

 3 

Igaksjuhuks sai üle vaadatud. Täitsa olemas oli. Aga hetkel libedaga vääääga ohtlik.

Siia jõudsime juba eelmisel õhtul, kui olime oma saadud koordinaate piisavalt korrigeerinud. Pimedas aga ei suutnud otsitavat tuvastada. Nüüd siis saabusime kohale võimalikult vara. Suur oli meie üllatus, kui nägime, et just aarde juurest umbes paarikümne meetri kaugusel oli pikniku pidamas suurem seltskond (5-6 autotäit inimesi). Ei ole ju tegemist lõkkeplatsiga, vaid suhteliselt tiheda võsaga :) Ei olnud kahjuks ka aega nende lahkumist oodata ja suundusime hoopis ise edasi. Kunagi uuesti.

Kaupo oli eelmise korra järel geokontrolli roheliseks saanud ja kuna enam kiiret polnud, otsustasime asja üle vaadata. Veetakistuste tõttu jäid autod üsna kaugele ja tegime virgestava jalutuskäigu. Muidu oleks päris tore olnud, aga pimeduse tõttu ei saanud vaateid nautida ja külm tuul osutus lausa piinavaks.

Kammisime siiski nulli ümbrusest kõik mitmekümne meetri ulatuses läbi. Kahjuks edutult. Loodame, et tegu oli siiski (geo)pimedusega ja aare on tegelikult ikka alles. Niikuinii tahaks valges ja soojema ilmaga tagasi tulla. Aitäh juba koha eest!

Otsisime lõpus 30min, geokontroll oli põhjas ning gps stabiilne, aga midagi ei hakanud silma. Ootame järgmisi leidjaid.

Võtsime aega päris palju ja siis võtsime kirve ka, aga ei midagi. Eks mõni teine kord tuleme tagasi.

Nagu näha, siis see aare tahab niiskemal perioodil veel tüütum olla kui suvel :D Niiet kel aega üle, otsige ikka ja lõpuks andke geokontrollile tuld. Loogilises suunas liikudes väga palju katseid ei tohiks kuluda. Kellel kannatust ei ole, oodake suve ja soojemat aega :)

 1 

Sel korral kuhugi kiiret polnud ja sain rahulikult aja maha võtta. Taaskord otsustasin alustada algusest ehk esimesest punktist. Kuigi teadsin poole meetri täpsusega kus punkt asub (olin peitjale pärast eelmist mitteleidu kurtnud kus kohtadest otsisin ja kus ei olnud ning kindla veendumusega väitsin ka et temapoolt väljapakutus kohas ei olnud), siis ikkagist ei suutnud otsitavat leida. Vahepeal suutsin ka juba otsinguraadiust laiendada. Õnneks veerand tundi oli paras aeg, et üks hetk silmad avaneksid ja sain asuda mõistatuse juurde mis pidi tegelikult olema hoopis see aeganõudev osa. Kui sisetunne ütles, et aeg edasi minna, siis läksin edasi. Järgmises punktis olin ka parasjagu kaua aega, sest vastuste kompoti peale ei saanud kohe kuidagi rohelist geokontrolli kätte. Tore, et seal mere ääres oli üks mõnus laud kus taga istuda ja ajusid ragistada. Lugesin logisid ja kombineerisin. Esimene väljavalitu oli justkui väga õige. Täpselt nullis pilkupüüdev objekt kuhu saaks teha huvitavat aaret. Kõik sobis peale kahe asja. Esiteks ei olnud sinna jõudmiseks vaja 4x4 masinat ja teiseks seal ei olnud ühtegi karpi. Vahepeal võtsin veel aega oma tunni jagu ja viimases õlekõrres tegin peitjaga andmete kontrolli. Tuli välja, et peitjal suurepärane mälu suvalistele numbritele ja kiiresti sain teada ka, et loodus on minuga vingerpussi mänginud ja seetõttu ei saanudki geokontrollile pihta. Õiges lõpus sain jällile aga miks oli peitjal nii hea mälu - oli vähem kui 24h tagasi oma aarde just läbi teinud. Aare mulle meeldis, huvitav teostus, mis läbis kenasid kohtasid. Aitäh!

 5 

Kuna mul on kannatuse ja rahuliku ajavõtmisega nii nagu on, siis minu omapead otsima minekut oleks see karp saanud vist oodata pensionieani. Aga et me täna koos Marje ja Paavoga siinkandis nagunii ringi seiklesime ja neil oli oma paika pandud programmi kohaselt kavas ka selle aarde külastamine, siis muidugi silkasin nendega kaasa koordinaatide saamiseks vajalikke auke ja kände ja koorepragusid inspekteerima, ise heameelest lõhki minemas, et jei kus mul nüüd ikka vedas :D. Sest Laur ju poleks mind siinse aja võtmisega seekord aidata saanud. Või no, oleks kindlasti saanud, kui ma oleks palunud. Aga see ikka poleks olnud see. No ja täna ei pudisenud ka temalt meile siis mitte üks mõistlik või abistav vihje. Kuigi tagantjärele tarkusena meie geokontrolli piinamise kõrvale käiv arutelu ja arvude arvutamise ülearvutamine võis kõva kiusatuse üht- teist otse ära öelda peale ajada küll… :D.

Lõppkokkuvõttes me toda kontrollerit roheliseks ei saanudki. Aga Paavo/Marje olid sellest hoolimata minust rohkem leidmisusku täis (tuhandeteleiuline geokogemus vist :P) ja nii me siis seda asja uurima läksime. Mina ei tea… mul jääb ikka igasuguseid asju veel õppida :D. Sest päriselt, mu meelest see Paavo „no-vaatame-kuskile-siia-sektorisse-peab-ju-see-lõpp-nagunii-jääma“ käigus märgatud georaja algus oleks võinud sama hästi olla ka lihtsalt kaks tuules valele poole kooldunud rohukõrt ja ühel kitsal maastikusiilul natuke rohkem omavahel kämpu kleepunud märgi lehti… :D. Kusjuures, õige teeotsa kätteleidja ise oli lõppu kohale jõudes esialgu sama tähelepanematu kui mina ja hoopis Marje oli see, kes logiraamatut peitvat ümbriskonteinerit esimesena märkas ning kui me sellest siis ükskord aru saime (peale „äh, te päriselt ei ole veel näinud või!?-d“, obviously :D) jäi juba edasi meile endile ka arusaamatuks, kuidas oli võimalik seda mitte esimese asjana näha… :D.

Lõpule muidugi olin sajaga müüdud, oi, kui te ainult teaks, millised nunnuilupildid mul sealsest ümbriskonteinerist telefonis on! :). Nii et soovitan teilegi metsa minna ja kõik oma silmaga üle vaadata, tänase ilmaga saaks sealt vist veel eriti põnevad ja teistmoodi pildid :). Ning minge siis ikka nii, et aega on võetud otsimiseks kaasa ja palju, seda seal kulub, nii nagu peitja lubab, ausõna… :D

 2 

Minu geopühapäeva põhieesmärk pärast Toivo kurba elulugu. Keilas liitus meiega veel Maris ja peitja Laur, kes meid vapralt punktist punkti vedas. Juba esimene punkt oli kaunis. Milline mererand, milline tuuletus, milline vaade. Ja kui pagana külmad täna need viis soojakraadi tundusid, võeh.
Nullis leidsime kolmekesi vajaliku ning asusime natukene nuputama. Nii minutiga oli vajalik plaan välja mõeldud. Siis veel mõni minut ja võisimegi autosse tagasi pugeda.
Järgmises vahepunktis näitas mu geps esiti autost mõni meeter ja kuna enesekindel geopeitur ju selle peale gepsu autost väljagi ei võta, otsisime vale puu juures oma mitu-setu head minutit. Lõpuks saime ikka senisest nullpunktet'ist 30 meetrit edasi, õige juraka juurde, siis ei läinud enam kaua, jälle mõned minutid.
Nüüd oli aeg multiarvutusi tegema hakata, kes peast, kes arvelauaga. Tulemused olid samad ja nii me need ühiselt õhinal geokontroli litsusimegi. Ei miskit, punakas varjund. Uus katse ja sama tulemus. Õnneks päris viiskümmend punast varjundit kokku ei saanud, nii palju polnud viitsimist ja ekipaaži piloot hakkas ka juba nihelema ning kontrollis me tulemusi.
Olime lugenud, et leitakse mitmekümne meetri kauguselt. Läksime meiegi oma õnne proovima. Ei jõudnud autost eriti astudagi, kui ma küsisin "Kas see on georaja moodi?". Teekonna lõpus nägi Marje esimesena aaret ja ei saanud aru, kuidas me Marisega ei näe. Noh, siis muidugi nägime. GPS näitas arvutatud koordinaatidest veidi alla 100 meetri. Hea tulemus nii kiiresti avastada.
Aare oli nunnu ja nupsik ja viisakas. Vaade oli ilus. Aare oli korras. Aitäh Laurile peitmast ja kohale ka vedamast! EVEJ, v.a. kahe punkti juurest veidi taarasodi. Kas päris ilma peitjapoolse julgustuseta oleks piirkonda kammima hakanud, kes seda enam teab.

 2 

Tegelikult oli see Kalju aarde kõrval teine päeva põhieesmärk. Teel sain veel tõdeda, et olen peaaegu kõigil Leetse platsidel telkinud. Esimeses punktis tiirutasime päris tükk aega, enne kui õige asi silma hakkas. Vot päris sellist lahendust polnud küll oodanud, eriti veel seda kahe tulemuse osa.

Edasi suundusime otse teise punkti, Kaupo vapralt oma madalat geoPassatit piloteerimas. Poole tee peal tuli kitsas kohas vastu Hilux, kes paistis meie ilmumisest päris üllatunud olema. Küll oli ta nii lahke, et tõmbas ninapidi otse tee kõrvale metsa, et me mööda mahuks :)

Teises punktis tõmbas Kaupo topsiku põhimõtteliselt otse minu nina alt välja, kus ma seda kategooriliselt nägemast keeldusin. Saadud tulemused olid paljulubavad ja läksime autosse geokontrolli taguma. Nüüd on aga nii, et kas tegime kusagil näpuvea sisse või ei teinud looduses piisavalt palju kontrollkatseid, aga rohelist värvi meil näha ei õnnestunud. Piirkond oli küll selge, aga jätsime seekord kirvega vehkimise ära. Vaatame siis, kas õnnestub kodus asi roheliseks saada või lähme ja madistame kunagi edasi. Üks aitäh igatahes juba ära, täitsa meeldiv ajaveetmine ja huvitav teostus.

Aitäh siia juhatamast. Tänud peitjale

 1 

Aega võttis, aga asja sai. Tänud peitjale!

 1 

Aega võtsime ikka hulgaliselt, õnneks lõppes asi leiuga. Tänud peitjale! Meile meeldis.

 1 

No oli siin ikka tänu tuulele mõnus aega võtta küll... a no õnneks oli riietus mõistlik, kuid näpud tahtsid küll kohati ära külmata. Aga no ajamõõtmisel sain kolmel korral sama tulemuse kirja ning ka teises punktis õnnestus miski enam-vähem tulemus kirja saada... a no geokontroll ainult irvitas mu üle. Samas paistis et minu saadud asukoht on üsna mõistlikus ja paljulubavas kohas. Nii, et kimasin siis autoga enda saadud punktist miski 160 m kaugusele ning asusin otsima... muidugi ei leidnud oma saadud tulemuselt midagi... siis lugesin logisid ja voilaa, 58 m kaugusel enda saadud tulemusest naeratas mulle peidukas vastu... vahva asjandus, tänud!

 1 

Oeeh, siin ei aidanud isegi mõte, et peitja on suli. OK, ideele sain küll kohe pihta, kuid hoolimata korralikust aja mahavõtmisest sain ma täiesti mööda numbrid ja seetõttu ka lõppkoordinaadid absoluutsesse võssa. Ajasin Hannese arvuti taha, kes asus mu vastuseid kontrollima ning selgus tõsiasi, et ma kas lähen kontrollin kõike uuesti või ta ütleb mulle oma saadud koordinaadid. Kuna ma komberdasin selle vestluse ajal kuskil kivide ja kändude otsas, leides ka täiesti suvalisest võpsikust georaja, jäi mul Hannese küsimus õigel hetkel lugemata ning tänu sellele olin peatselt koordinaatide omanik, kuna Hannes tõlgendas vaikimist nõusolekuna. Nii ronisin oma leitud georadadega võsast välja ja suundusin õigetele radadele, mis asus minu nullist ikka väga kaugel. Aarde sain küll logitud, kuid kodus asusin oma numbritega uuesti tehteid tegema. No ei saa mina koordinaati geokontrolli poolt tunnustatud kohta. Muidugi selgus ka, et minu tulemused olid ikka hoopis teistsugused kui Hannes omal ajal saanud oli. Nii et ilmastik võib saadavaid numbreid ikka väga suurelt mõjutada. Aarde eest tänud, oli põnev ka sellel poolsaare poolel ringi tuiata.

Esimeses ja teises punktis ei läinud tänu vihjetele väga pikalt. Lõpp-punkt pole aga õnnestunud roheliseks ajada. Samas kõik vajalikud andmed peaks olemas olema, nii et ehk tuleb veel natukene avatud silmadega neile otsa vaadata.

Algusest kuni nimede kirjapanekuni kulus meil nädal ;)
Tänud!

 1 

Esimese poole ehk siis esimese ja teise vahepunkti leidsime õhtul peale Muinastulede ööd. Mõlemad punktid olid tegelikult lihtsasti leitavad (Piia oli ju kaasas). Siis istusime rannas kivil ja mängisime liivateradega, vehelduseks proovisime ka matemaatikat. Noh tegelikult tulid esimesed vead sisse juba lugemistunnis. Selle tulemusena ei suutnud kuidagi eksamit arvestatuks teha ja geokontroll vastas järjekindlalt "istu kaks". Lahkusime (pimedas hakkas ka juba tõmbuma), võtsime nädala jooksul lisatunde ja nüüd siis suundusime lõplikut eksamit sooritama. Kaunis kohas leidsime matrikli ja kirjutasime siis ise sinna oma arvestuse sisse. Ühe ränduri jätsime siia ka uut kaaslast otsima

Igaühel näitas geps nulli erikohta, usaldasin enda oma aga kui sealt midagi ei leidnud, siis panustasin vaid mustikatele. Poole tunniga sai kõht piisavalt täis, tänud!

Tagantjärgi võib öelda, et ilmselgelt ei teinud me seda mida aarde nimes kästakse. Otsisime esimest punkti vast umbes pool tundi. Eks tähelepanu oli hajutatud künka all olevast seltskonnast ja suurtest mustikatest mida pidi kahesuupoolega sisse ajama. Samal õhtul jõudsin juba ka peitjat terroriseerida jutuga, et arvatavasti on esimene punkt plehku pannud. Õnneks see nii siiski ei ole. Tuleb võtta järgmisel korral rohkem aega ja ka muid nägemis oskusi kaasa

Otsisime siis jah kogu kollektiiviga esimeses punktis piisavalt kaua. Või noh, kui nüüd päris aus olla siis Karl ja Anne võtsivad aega ning sõivad rohkem mustikaid, kui otsisid:) Vahepeal oli juba tõsine kahtlus, et neil leitud ja narritavad niimoodi eesmärgi nimel innukalt tegutsejaid. Lõpuks, kui kena naisterahvas oli oma musi ropult ära määrinud otsustasime edasi sõita

 1 

Otsisime neljakesti 30 minutit. Leidsime ainult mustikaid. Hiljem saime aru, miks aaret ei leinud: unustasime vaadata aarde pealkirja.

Saime tuttavaks endi jaoks täiesti uue metsatukaga - suured mustikad, sõbralikud männid, kaunis meri! Lõpus veel täitsa huvitav paik. Aitäh peitjale!

 1 

Vahva lahendusega ja poolsaart tutvustav aare. Nägime ilusat männimetsa rohkete mustikatega ja kaunist mereranda. Saime põnevat lahendamist mustikate keskel. Võimas lõpp! Sügisel tormiga, ei tea kas julgebki läheneda. Tänud peitjale.

 2 

Olime aja võtmiseks hästi valmistunud, mistõttu geokontrolliga läks hästi, vilgutas kohe rohelist silma. Saime aru, miks siin ka mitu tundi võib minna: metsaalune oli magusaid ja suuri mustikaid täis. Teises vahepunktis oli koordinaatidel ümbrus täitsa tühjaks söödud. Nautisime ilusat ilma ning mereäärseid radu. Veidi raputas, aga ei midagi hullu, isegi siis, kui teine masin vastu tuli. Aarde leidsin siis, kui teised olid kaugemale põõsastesse sukeldunud. Logisin ära ja lasin siis teistel ka otsida. Ise sain samal ajal blogi jaoks pilte teha. Aitäh!

 1 

Võtsime aega ja nautisime mereäärset teed poolsaare tipu poole. Ei saa salata, et oleme isegi vaadanud seda kanti pilguga, et võiks siia mõned aarded poetada, et geopeitureid seda teed sõitma meelitada :) Nii et kant pole meile võõras. Täname Lauri selle idee elluviimise eest! Ja aare mulle meeldis, selline nunnu sinise mere taustal. Margus arvas, et peitja võiks lisada tugevama magneti kas sulguriks või aardekarbile, et tuuled aaret ära ei viiks. Tänud!

 1 

Et nädalavahetus täiesti raisku ei läheks, tuli mõned logid ka kirja panna. Tundus, et siin läheb kõvasti aega, aga tegelikult sai kõikides punktidest suhteliselt kiiresti hakkama. Mõistatuse puresime ühe korraga läbi ning lõpus tuli ka pärast väikest ringivaatamist leid. Aga see tee, see tee...oma autoga minnes oleksin ma kõva jaluskäigu saanud teha. Aitäh!

 4 

Võtsime kaasa palju aega ja neli mõtlevat pead, pange ja kombaini. Esimeses punktis hakkas kombain tööle ja aeg löödi lukku. Teiseski punktis vuras kombain, aga nüüd märksa kauem kui esimeses, sest no aega oli ju rohkem ;).
Zuki etteaste oli klass omaette, pea ikka sai põrgata mitu korda vastu seda lage ja millegipärast kippus jalgealune libisema. Mõned korrad tundus, et ka tee on keegi kaasa võtnud kuid piloot pani mõttes sihiku paika ja muudkui sõitis...kuni käskis meil autost end välja veeretada ja hakkas siis tagurdama. Mäh...oli minu esimene reaktsioon, kuhu ta nüüd läheb? Aga siis keriti rallikäik sisse ja piloot tuhises takistusest üle nagu kõrberallikas :D.
Ühes augus katsetati veel sügavust ja siis kästi millegipärast Zukist välja pugeda. Hetk hiljem jõudis ka minu gps end taas peale akude vahetust üles kerida ja siis sain aru, et siin saame tiba linnulaulu kuulata ja paberit määrida. No tundub, et Zuki tuli hästi peitja lemmikradadel toime, tagasitee inimreaalsusesse oligi kuidagi igav.
Tänud peitjale, meil jäi aega veel ;) ...!

 1 

Tänase päeva Tour de Pakri vol.2. Ütleme nii, et kokkuvõttes oli see otserada Zukile märksa mugavam läbida, kui Maxi (maalsed kuubis) kannatused. Vahepeal oli rada nii kõver, et isegi mustika ämber pagasiruumis ägises. Aga muidu oli täitsa huvitav, sai näha kohti kuhu muidu ei satuks. Aga miks peitja sinna sattus, aru me ei saanudki. Täname.

 5 

No tegime, nagu peitja soovitas, ja võtsime aega. Palju võtsime, seda ei võtnud :) Pelgasin natuke seda ligipääsu - hea mitu aastat tagasi lasin ühe suvekooli ekskursiooni sama teed mööda lahti, sellest on mingid hägused mälestused. Peitjal on õigus - linnaautoga sinna ei roniks, aga meie veoauto vedas isegi pisukese vihmaga kenasti sinna ja suurega tagasi. Põdesin küll, et kas ikka tagasi saab, aga ei, apastraat on tubli, sai kenasti hakkama.

Esimeses punktides konkureerisime natuke teiste mustikasööjatega, aga kangekaelsus jättis vajaliku ruumi meile. Tegutsesime juhendi kohaselt ja saime piisavalt mõtlemismaterjali ka. Teise punktiga tulime ka kenasti toime, saime lisamõttematerjali lisaks mustikatele, tervitasime vihma kätte telkima tulnuid ja kobisime autosse arvutama. Punane. Pärast peitjaga klaarisime, eks see üks tundlik teema ole, sekund siin või seal siia või sinna. Selle koha peal on kontrollist tõepoolest kasu.

Enne lõppu minekut võtsime veel aega, poest paar võikut ja mõne kommi. Vihmaga sinna ei kippunud, aga pilve serv paistis siinsamas ja targem tundus saju lõpp ära oodata. Siis alles sööstsime. Jälle tuttav paik, või noh, peaaegu tuttav, kunagi Sierra-aegadel sai seal põhjalikumalt roomatud. Mamm tuli ise ka päris lõpuni, tegi karbi lahti ja pildus seni hulga kive, kuni ma logisin. Igavesti äge koht, kuigi, jälle, sihuke ehk-laurilikult õrn, ei pruugi liiga kaua kesta.

Tänud, kvaliteet.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kogemus on lahja ja sai esialgu loll viga tehtud. Mõtlesin küll, et saate lihtsamalt aga nüüd peate rohkem arvutama :) Lõpu kinnitus jäi veel pooletoobine aga üritan selle peagi korda saada. Vast ei lähe ise lahti enne.

 1 

No tõsi, siin kulus päris kõvasti aega. Aega läks nendele rasvastele mustikatele, mis meid igatsevalt igal sammul vaatasid. Aega läks ka ujumisele, aega läks ka mööda mereäärset teed liikudes. Aga kokkuvõttes oli see kõik kvaliteetaeg: nii mustikad, ujumine kui ka sellise tee läbimine olid kõik seda aega väärt.

Meie poolt pöidlad ja tänud!

Kõigepealt võtsime kokku mõnusa seltskonna ning siis suundusime aega võtma. Väga lahe öine seiklus, aitäh!

 2 

Miski aeg oli meil selle aarde leidmiseks võtta, seega minek. Aeg läks! Võistelda kellegiga ei olnud, kui vaid ajaga. Esimeses võtsime ilmastiku ja tõenäoliselt mittehermeetilisuse tõttu liigagi palju aega, millest sai peitjat teavitatud. Edasi kulges ludinal ehk tegime ludinal vähemalt paarkümmend geokontrolli enne kui arvutused üle vaatasime. Sportased olid mata tunni ajal ju trennis. ;) Lõppu autoga ei trüginud, aga liigutasime teist küll, muuhulgas võtsime paese laskumise, tõusu. Oma 10 aastat tagasi on kogu see mereäärne tee läbitud ka madalapõhjalisega, täna ei ole see mõistlik. Viimati ukerdasin siin all Scoutsi punkte taga ajades. Igatahes mulle aarde kontseptsioon ja siia rannikule pikemaks ajaks kutsumine meeldis. Tänud, aega tuleb võtta!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 2 

Selle aarde otsimiseks võtsime ikka korralikult aega. :P Kogu võetud aeg kulus ka ära, nii et lõpetasime alles pimedas.

Esimeses punktis oli abivahend niiskust saanud, nii et ei töötand korralikult. Andsin sellest ka peitjale teada ning samuti ütlesin mis tulemuse me saime. Tuli välja, et jukerdava abivahendi tõttu on meil tulemus vale. Õnneks saime ka õige tulemuse teada.

Teises punktis töötas kõik nii nagu vaja, ainult arvutamisega on meil natuke raskusi, nii et geokontroll sai tänu meile mitu, mitu punast juurde. :P Oleks kohe õigesti arvutanud, oleks teise katsega rohelise saanud. :D

Vajalik info käes, liikusime lõppu. Auto jäi umbes kilomeetri kaugusele ja edasi läksime jala. Aarde leidsime kohe. Nii armas asi valmis meisterdatud. :)

Tänud Laurile, mõnus jalutuskäik oli. :) PS! Mustikaid on seal palju ja väga suured, ämbrid kaasa!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Ups

 8 

Aarde avaldumise ajal olime hoopis külas ja ei pannud seda aaret üldse tähele. Siis väsis Madis ära ja läksime magamaminekujutuga koju ära. Aga kus sa siis sellega. Uue aarde avastasime autos ja Madis ütles väga selgelt välja, et tema ei kavatse täna mitte kuskile minna. Leppisin sellega. Siis tuli kõne Priidult. Madis ikka blokkis. Pakuti sellist diili, et tuleb sõita Sauele, siis saab Priidu maasturi peale ja aardejahile kaasa. Päris üksi ma minna ei tahtnud, nii sai Mikile helistatud. Miki pidi enne paar asja korda ajama, aga varsti tuligi juba kõne, et tema on teel ja pangu ma end valmis. Madis natuke elavnes, aga vajas veel veidi moosimist. Igatahes jõudis ta alla Miki auto juurde veel enne, kui mina tosse jalga panema hakkasin :) Saue Olerexis saime tiimikaaslastega kokku ja sõit võis alata. Autos sai nalja nabani, kahju, et pardakaamerat ei olnud... Nulli lähedal sõitis meile vastu uhke maastur kahe ehmunud noormehega. Meie olime sama ehmunud - mida need mugud sellisel kellajal siin teevad? Või olid need geopeiturid? Geokontroll väitis vastupidist. Autos tegime veel pakti - kui siin läheb alla kahe tunni, lähme Paide uut aaret uudistama. Etteruttavalat võib öelda, et läks küll tund ja 58 minutit, aga keegi kuskile Paidesse enam küll minna ei suutnud. Punktide leidmisega raskusi ei olnud, aga geokontrolli täpseks saamine võttis meil kõvasti üle tunni. Lõpuks otsustasime, et hakkame vähemalt õiges suunas sõitma - ja nähtu vastas ka aardekirjeldusele. Ühel hetkel õnnestus Madisel geokontroll roheliseks saada ja edasi läksime juba kindlamalt. Lõpus lähenesime ülalt ja see tundus isegi lihtsam moodus. Lõpuks sai logi kirja! Huh, tehtud! Tore aare, ainult uni tikkus peale! Geopeitus on ikka täielik seiklus! Aitäh peitjale aarde eest ja muidugi tänud ka kaaskannatajatele!

Madis saadi kätte :(

 8 

Olime koju jõudnud ning vedelesin juba voodis, kui Liis hakkas siblima. Kõne Priiduga, kõne Mikile ning siis hakati mind kaasa moosima. Kuna ma ise ei pidanud rooli istuma, siis otsustasin et parem on kohe ära käia, kui hakata hiljem uuesti minema. Eriti kui Priidu maasturiga minek on. Tegime vajalikud tegevused esimeses punktis, seejärel teises ning kuna me ei taibanud esimese punkti ülesannet üles pildistada, pidime lõpuks sinna tagasi minema. Seejärel kulus ainult 35 katset leidmaks see õige koordinaat. Teekond otse oli maasturiga väga põnev ning kell 2:02 panime esmaleiu kirja. Aitäh Laurile aarde eest ning kaasotsijatele seltskonna eest. Teiega on äge!

 6 

Vahepunktid tulid lihtsalt, aga kui teise jõudsime siis tuli välja, et keegi ei jätnud esimeset vahepunktist meelde, mis tegema pidi. Taas esimesse tagasi, siis nats kirve meetodi, kui Madis hüüdis sain geokontrolli roheliseks. FTF 2.02