Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kalvi küla on kena küla Ida-Virumaal Aseri vallas.
Kalvi nimi on tuletatud mõisaomanike Kalfide järgi, kes siin 16. sajandil valitsesid.
Tänapäevani on koht tuntud seal asuv uhke mõisa poolest.
Mida aga tihti ei teada, on see, et seal asub ka kaunis supelrand ning 50 meetrit üle merepinna kõrguv Kalvi pank.
Looduslikult kaunis koht on väärt avastamist ning seetõttu on ta ka ideaalne kodupaik ühele toredale aardele.
Aardeni viiv rada võib vihmase ilmaga libe olla.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 28.7679' 26° 48.7519' |
Aarde sildid:
soovitan (9), lahe_teostus (5), ettevaatus_vajalik (3), ujumiskoht (2), puugid (2), lühem_matk (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6PHV6
Logiteadete statistika:
48 (94,1%)
3
3
1
1
0
0
Kokku: 56
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2021.
Kirjelduse järgi ei saanud aru, kas aare on kohal või mitte. Läksime vaatama ja leidsime ainult võtme. Loodetavasti ikka tuleb kast tagasi. Tee aardeni oli väga omapärane. Kahjuks seetõttu Tursa Jürit enam isu polnud teha.
Huvitav maastik aarde ümbruses. Niisama sinna ei satuks. Aitäh.
No tere talv! Siin pole vaja vihje pärast pead murda – teinepool on vist lõunamaale ära läind. Süsteem vajab taastamist, praegu pole miskit vaeva nime kirja panna.
Mõisas olen kunagi firma talvepäevi pidanud, aga toona toimus kogu pidu siseruumides, ümbrusega ei tutvunud, ka geopeitusest ei teadnud miskit veel.
Täna sai siis Kalvit hoopis teiste nurkade alt uudistatud, suursugune pank tõesti, aitäh tähelepanu juhtimast! Kuna aarde juurde viivat rada esimese hooga ei märganud, tulin alla niisama, ilma redeli abita. "Tulin" on muidugi ilmselge liialdus, tegelikult ma rohkem varisesin sealt alla, koos muu lahtise mudruga :o) Aaret polnud raske leida, kuigi koordinaat tundus küllalt ebatäpne ning vihje jäi päris mõistatuseks. Igatahes paistab, et miskit on siin ajapikku lihtsamaks muutunud.
Sellele treppmoodustisele ei saanud esimese hooga pihta ja nii sai laskumine vähe äkilisem kui oleks tarvis olnud. Aarde leidmisega läks libedalt, sarnaselt eelmistele leidjatele jäi kogu see võtme teema arusaamatuks, aga kast oli, raamat ka ja nii sai nimi kirja. Üles minekuks tuli ikka trepp üles otsida, sest tuldud teed üles minna oleks olnud paganama tülikas. Tänud peitjale!
Koht ja ümbruskond on avastamist ja olemist väärt. Ja tore on, kui lülid gepsu õhtul huvi pärast sisse ja avastad, et aare saadaval vähem kui 200m kaugusel. Ronimine oli selleks hetkeks juba korduvalt tehtud. Vihje ja sellega koha peal seonduv jäi natuke segaseks, aga muidu tundub aare heas korras ja igati leitav. Aitäh.
Vapustav koht, teinekordki siia tagasi. Tundus, et aare pole enam päris originaalkonditsioonis kuid kenasti logitud. Täname!
Kulgesime selle aardeni Tursa Jüri kaudu. Ülevalt allaturnimine mööda seda treppi tekitas ägeda seiklustunde, kõrval möllav vahune meri lisas omalt poolt vaatemängu. Avastasime siin allpool jalgradu, leidsime kitsarööpmelise raudtee tammi ja mõtisklesime, kust kuhu küll see kulgeda võis. Seejärel saigi juba ka teine pangaalune aare logitud. Tänud peitjale!
Aaret kaardil vaadates mõtlesin vaid, et jälle see krdi trepp, kus ma mõni aeg tagasi pidin peaaegu eluga hüvasti jätma. Sama mõte oli ka siis kui ma juba seal trepi otsal seisin ja alla vaatasin. Muidu sai kenasti aardeni jah, aga tagasiminek oli ikka päris hull. See pink sinna poolele teele pole mitte asjata pandud... kui sinna üldse jõuab. Tänud aarde eest.
Nüüd krt näen, et sinna tuleb veel minna...
Ohsapoiss! Aare ise täitsa vinks-vonks. Ei teagi kas hullem oli minek või tulek. Aitäh'
Tõesti ilus rand ja külastamisväärt maastik. Aarde kohta võib sama öelda. Soovitan!
Käisime vaatamas ning kõpitsesime natuke. Aare on heas seisukorras.
Tee aardeni oli tuttav, gps'i kasutasime viimastel meetritel ja see viis meid millegipärast võssa. Aare leitud ja logitud. Hiljem lasime lastel aaret otsida, neil oli põnevust kui palju.
Rastikutehirmus laskusin trepist kibekiiresti alla. See karulugu aroom oli kõikehõlmav! Aare korras, avamisvahendi kinnitus andis paraku järele ja sai veidi sääski söödetud, kuniks kinnitusmehhanism taas töökorda sai.
Olime Piiaga siin juba korduvalt. Esimesel korral oli Türsa Jüril karp sügavkülmas, teisel katsel saime siis naaberaarde kätte. Nüüd teadsime küll kohe et kust ja kuidas läheneda. Alustuseks nautisime kilomeetritepikkust mitmekümnemeetri laiust õitsvat karulaugu vaipa. Siis mängisime aardega. Tuleb mainida ei niiskus on lukumehhanismidele omatööd teinud ja sulgemine ja avamine pole enam kõige ladusamad, Aare ise lahe ja igasugu kiidupunkte väärt. nagu ka kohta ja vaated.
Algatuseks lähenesime aardele "alumist" teed kasutades,mis lõppes meie jaoks kuna jõudsime eramaa sildini.Ots ümber ja suundusime "ülemisele" rajale.Vahepeatustega sõit rajal nägemaks kas kuskilt alla pääsen.Taas seisatasin auto vaatamaks kas siin äkki mingisugune abivahend laskumiseks, kuid ei. Auto poole astudes kuulsin kahtlast sisinat seisatasin ning nägin jalge ees rullis,rasvast rästikut.Aitab.Autoni vist liikusin jalad õhus.Ei olnud tahtmist seal kõigusoojastega maid jagada.Jätame need aarded kunagi tulevikku. Ära tuleb mainida et väheke kõrgem 4x4 tasus end siin ära.Kohtumiseni.
Päeva viimaseks aardeks läksin juba varem tuttavasse kohta. Esmalt proovisin lähenda panga alt. Parkisin ilusti eravalduse märgi taha auto, et siis edasi jala minna. Olin 10 sammu astunud kui välja ilmus lahtine hundikoer. Mul ei olnud mingit soovi temaga tegemist teha. Pöörasin ümber et jalutada tagasi autoni ja terve aeg lootsin, et see nähvits nüüd ei tule jooksuga. Hoidis minuga distantsi ja alles siis kui olin autoga alustanud ümberpööramise manööverdusi, siis läks rahulolevalt tagasi koju.
Tuli võtta ette siis plaan b ehk ülevalt. Sealse naaberaarde külastuse järel eeldasin, et ma ei pea rohkem kunagi seda treppi ronima aga võta näpust. Kuni raja alguseni oli täitsa enamvähem tee aga kuna seal ei olnud parkimiskohta, siis sõitsin edasi. Sealt läks tee aga väga mudaseks. Oli tunda, et auto tagumine ots lihtsalt lohiseb järgi ja künnab rööpaid. Ennem kui otse lõppes mõistus, tuli päästev traktori sissesõidetud tee põllule kuhu ka pöörasin. See oli palju kandvam kui eelnev tee, et sai isegi ümber pöörata ennast. Treppredel pangalt alla tundus veel pikem kui eelmine kord. Planeeritud kohta saades ei jõudnud ma telefonist vaadatagi kus null asub, vaid koht püüdis kohe eriti pilku. Omapärane lahendus. Näppudele jäi väga spetsiifiline merendusega seonduv lõhn. Tagasi minnes otsustasin võtta terve trepi kahe astmega kaupa, ilma puhkepausideta ja nii, et ei vaata üles ega alla. Viimased astmed tulid juba läbi raskuste ja üleval algas ka hingeldamine. Tegelikult oli siiski vahva seda treppi taaskord külastada. Aitäh peitjale!
Edasi tegin peatuse Kalvi mõisa lähedal, et Maa-ametist otsida tänaseks sobiv ööbimiskoht.
Mööda tuttavat rada laskumine. Aardel on vahva lahendus. Mulle meeldis. Tänud peitjale.
Õues oli väga libe, ma üksi läksin alla, teised jäid üles. Täname vägeva teostusega aarde eest.
Tänud Kajale ja Brunole trepi koordinaatide jagamise eest. Aardel vahva teostus. Tänud
Ronisime libedast ja kergelt kõikuvast trepist alla. Olenemata sellest, et ilm ei hellitanud, oli siiski väga vahva. Kui olime kõik trepist alla saanud, tegime väikese jalutuskäigu mõnusal maastikul. Aare ise aga pakkus üllatusi ja oli kavalalt tehtud, aitäh :)
Mõnus turnimine ja hea teostusega aare. Aitäh!
Sobiva lähenemistee valik oli paras väljakutse, soovitatud lähenemispunktist ei saanud kohe kuidagi. Kui kohale saime, siis hakkas konteiner juba kaugelt silma. Vahva vimkaga lahendus, tüng oli paraku kinni kiilunud. Tagasi õnnestus juba õiget teed mööda minna. Aitäh peitjale.
Jõudsime raja algusesse. Kuna siin on saanud varemgi käia, oli teada, et trepp on kuskil. Tanel otsustas otse alla minna, ilma trepita. Selle kivide klobina peale ei tekkinud mul mingit tahtsimist seda kividest treppi katsetada :) Otsisin õige trepi üles, mille kaudu kenasti ka alla jõudsin. Aare ise oli vahva. Aitäh peitjatele.
Jälle see jube trepp. Märja ilmaga ei taha kohe mõeldagi kui põnev seal võib olla. Aardega läks ikka veidi aega. Trepi koordinaadid (N 59° 28.770 E 026° 48.633) võiks ka kirjeldusse lisada. Paljudel see langevari ikka kaasas on, et märgitud kohast alla hüpata.
Esimest korda laskusime sellest redelist juba 2012.a elamusretkel Aserist Kalvi ja tagasi (19,2 km). Täna pärast Koila küla tervisepäeva lühikest orienteerumisrada oli mõnus lisa ootamas. Ja aare pakkus toreda üllatuse, Heili oli hämmingus, kui hookus-pookus abi ilmus. Kokku nüüd siis kuus laskumist ja neli tõusu. Aitäh
Napid päevad enne selle aarde peitmist (ja avaldamist GC lehel) alustasime me Kalvi mõisa juurest oma sellesuvist jalgsimatka Idioto Topografico 2016: Kalvi-Udria. Siis, kui matkalt koju naasesin, tehti ka aare avalikuks. Notuvimaivõieksole. Me ju kõndisime 50 meetri kauguselt sealt samast mööda piki rannikuäärt - tüüpiline Geomurphy :-P
Täna leidsime juhuslikult ka trepi üles. Mul on see Tursa Jürist meelde jäänud, või siis mitte, ei saanud kohe aru, kas on sama trepp või ei. Peab olema, ega keegi nii suurt tööd nii lähedatikku topelt tee. Allasaamine oli hullemgi kui pärast üles, omapärane asend. Üldse on Ida-Virumaa rannik neid käepärastest vahenditest tehtud treppe täis. Matkal kohtasime mitut ja väga erineva turvalisusastmega :-)
Aare ise oli väga viis, kiitus ja soovitused külge! Noorpeitjate esimene vasikas on ikka hästi kaugele aiast läinud, kõrge kaarega üle. Natukene tuli isegi nuputada, aga juba oligi aare valla. Aitäh peitjatele lubatult toreda aarde eest! Aare kombes. Ja no see trepp-redel.. :-)
Parkisime auto taevatrepi lähedusse ning algas laskumine.See oli imeline teekond ja all ootas meid võimas ürgmets.Looduse nautimise käigus sai ka aardelaegas leitud.Greetele jäi au vihje võti avastada.Edasi randa ja siis jälle taevatrepile.Saime emotsioone kuhjaga.Aitäh peitjatele.
Käisin paar päeva tagasi seda poissi piilumas, aga taevast langev veemass võttis igasuguse isu autost väljuda. Aga pärast paaripäevast jauramist Käsmus kulub igasugu geopeitus marjaks, niisiis tulin uuesti.
Teeotsa leidmine ei ole tõepoolest liiga raske, kui koordinaadi asemel metsa vaadata. Redelit sain pruukida esmakordselt, naaberaare skoorisin ju kunagi altkaudu. Vajaliku asja leidsin kah kiiresti, aga edasi järgnes niiskest ilmast tekitet nõutus. Õnneks vaid hetke, siis sain edasi tegutseda. Olnuks kuivem periood, olnud ka lõbu laiemalt, pakun. Aga ega sest midagi, aare on tore ja kui esimene on selline, siis ootan suure huviga, mis edasi tuleb. Igatahes nimi on kirjas ja ronimisharjutused tehtud - ma tänan!
Teist korda siin laskumisel. Seekord ei olnud vaja kaugele minna, aare leitud kiiresti ja vihje aitas avada. Aitäh.
Tundub, et meie gepsu failis puudusid lisapunktid või midagi muud aga teed me selle aardeni ei leidnud ei ülevalt ega ka alt. Mõlemas kohas olid eramaallased oma punkritega ees autoteel. Eks ma uurin asjaolusid mismoodi ma oma faile teen ja panen gepsu.
Kuna Gustav Lokotari juures läks meil ettearvamatult kiiresti ja kaasas olnud ülinoor noorpeitur ei saanud õieti arugi, kui otsimine oli juba lõppenud, siis lubasime, et otsime teises kohas veel ja suundusime Kalvi poole. Koht oli pooltuttav, kuna mina olin mõisas käinud, kui see veel avalik oli ja Raul ning Mairi käinud rannas. Sihtmärk aga asus seni käimata suunas. Kodutöö oli ka poolikult tehtud ja seepärast üritasime esialgu kalda alust teed mööda läheneda. Tundus loogilisem, kui pankrannikult otse alla minek :) Paraku lõppes tee varsti hoovis, kus õnneks oli vähemalt ruumi ringi pöörata. Egas midagi, valisime järgmise tee ja varsti olimegi oapõllu äärt mööda veerenud kaardil kutsuva täpiga kohakuti. Üritasime autoaknast laskumiseks sobivat kohta märgata, aga lasime selle silmist mööda siiski. Parkisime põllu lõppu ja hakkasime läbipääsu otsima. Kui Raul c-geo oli lahti võtnud, sain ka teada selle eelise GC Plusi ees: alla pääsemise koht oli kenasti näha :)
Ja milline tore redel oli seal, lõppu polnud nähagi! Asusime aga teele, ma ees ja Raul noorpeituriga süles mulle järgi. Natuke kahetsesin ette, et olin linna kingadega kodust välja tulnud, sest kirjelduses lubati libedust, aga kartus oli asjatu. Üksikud porisemad kohad olid täiesti kergelt välditavad. Peidik, mille eest leidsime oli veelgi ägedam. Emotsioone jagus kuhjaga, mida kõike siin kirjeldada ei saa. Ka noorpeitur tekitas väikese elevuse, hüüatades enne nulli jõudmist "Võti". Aga saa sa aru kahe-aastase mõttekäigust. Algul arvasime, et meil võtmed maha kukkusid, mida ta märkas. Siis meenus mulle, et aarde vihjeks oli "võti". Meie usutlemisele selget vastust ei saanudki :)
Nimed logiraamatusse kirja pandud, rühkisime kiirelt tagasi. Üles ronides saime istmelauda ka sihtotstarbeliselt ära kasutada. Õnneks oli ruumi täpselt kahele. Kõige väiksem sai seni seista ja jalga sirutada, kuni tema tassijad lõõtsutasid :) Kuna rannas jäi meil aga kiirustades käimata, siis lootsime enne pimedat veel Aserisse jõuda ja ei hakanud tagasi keeramisele aega kulutama, vaid veeresime vapralt mööda karjakoplit edasi. Vedas meil, sest läbipääs oli täiesti olemas ja vaated merele võrratud. Aseris mere äärde jõudmisega niipalju ei vedanud, aga see on juba teine lugu.
Lõpptulemusena olime väga rahul, et peitjad põhjuse andsid nii ägedat kohta avastada. Sinna peab teinekordki tagasi minema, päevasemal ajal ja rahulikumalt nautima. Suured tänud ilusa koha ja vahvalt vormistatud peiduka eest! Soovitan kõigile ;)
Aarde avaldumise hetkel geocachingu lehel olime noortega Naissaarel Nargö aarde jahil. Ühes järjekordses punktis hakkasid kaks noort järsku hõiskama ja hüppama ja teised noored soovisid neile esiklapse puhul õnne. Mis mõttes?! Kus see laps on, kui nemad siin matkavad ja puha!? :) Siis selgus, et nad olid peitnud oma esimese aarde ja see oli hetk, kui see geocachingu lehel avaldus :) Uurisin, kas geopeituse lehel ka ikka üles tuleb, siis nad avaldasid arvamust, et eks ikka, aga nemad on peamiselt geocachingu lehe austajad, kuna see sobivat neile paremini.
Nüüd siis oli võimalus see aare kohapeal üle vaadata. Jah, mulle meeldis! Esimese aarde kohta väga mõnus aare! Ei midagi hullu, samas väga laheda lähenemisteega läbi väga mõnusa ürgmetsa. Ja aare ise ka lahe ja vaeva nähtud nii tegemise kui väljamõtlemisega. Kiidan! Tänud peitjatele! EVEJ
Vihma tibas veidi, aga see ei takistanud punaseid käpikuid mulle kätte pugemast ja nii need jaladki treenitud said. Abivahendil libe ei olnud, küll aga hoopis ühel laskumisel ,kus suuure vaevaga püsti jäin.
Auto juurde oli nii hea naasta, ergutustiim toimis ülihästi ;).
Vahva aare, tänud peitjale!
Laheda teostusega aare, kena koht ja ka põneva juurdepääsu variandi võimalus. Suured tänud peitjale! Sellised aardeid tahaks jälle ja veel.
Aare ilus ja laheda teostusega. Sellest abivahendist rajal on jalad kaks päeva hiljemgi veel valusad. Aga ega trenn halba tee ;) Tänud peitjale!
Käisime varahommikusel linnuvaatlusretkel Aseris ja Kalvis, möödaminnes said nimed logiraamatusse. Koht on tuttav veel sellest ajast kui siin RMK lõkkekoht oli, samuti on teada otsetee randa. Hiljem jalutasime panga serval ja kogemata hirmutasime merikotka lendu. Aitäh! Kutsun peitjat naaberaaret külastama.
Mööda seda redelit olin ma korra seoses geopeitusega juba kunagi laskunud. Superluks ilus rand on seal all. Aardel igati vahva vormistus, minu tänud ja kummardused!