Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare viib sind jalakäijate rippsilla juurde, mis viib üle Velise jõe ja on ühenduseks Ojapere ning Tõnumaa küla vahel. Suvisel ajal on see populaarne ujumiskoht ja ka kalamehi võib siin iga ilmaga kohata.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (14), lahe_teostus (9), kalastuskoht (4), ujumiskoht (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6RW2K
Logiteadete statistika: 109 (98,2%) 2 3 2 0 0 0 Kokku: 116
Peale logimist jäin vastaskaldale mudalõksu. Omaljõul kallakust üles ei saanud, 4x4 klubi tuli appi. Aitäh neile!
Vägev sild siin peidus ja aare oli ka hästi peidus. Värskendasin markeriga karbil olevaid kirjasid, vahetasin minigripi uue vastu ja jätsin kiletatud juhendi. Tänud peitjale kohta tudvustamast ja kiitused ägeda aarde eest!
Õige hetk logimiseks. Lund enam polnud, ujujaid veel polnud. Aitäh!
Põlluserva mööda jalutades kohale ja nimi kirja. Leid oli üleootuste kiire. Tagasi juba sörkides, et pulsi ikka päeva jooksul paar korda üles saaks. Aitäh! Kena koht!
600 meetrit tuule poolt üles keerutatud põllutolmus ei kutsunud otsingule
Siin sain haneks tõmmatud. Kõigepealt viskasin pilgu õigesse kohta, no siin ta ei saa olla, siis nuuskisime Antsuga mõlemad neid kohti, kus ta saab hästi olla. Lõpuks ikka kontrollisin "ei saa olla" ka üle ja - seal ta oligi. Vahvalt peidetud, tänud.
Õigele geopeiturile kohaselt kõigepealt roomame ja siis võtame õigest kohast aarde välja, olenemata sellest tuli aardeleid väga kiirelt. Aare on endale ka koduloomade karja leidnud.
Asjalik sillake jalakäijatle ja hea peidukoht.
Tänan peitmast.
Loksusime mööda põlluveert jõeni ja seal selgus, et me pole mitte ainukesed selle koha külastajad. Üks auto lahkus peatselt, aga teisega olnud pere nautis täiega veeprotseduure. Jätsime oma geokoera nendega seal meelt lahutama ja ise läksime üle silla aardejahile. See õnnestus viperusteta ja logi sai rutu kirja. Tänud peitjale
Väga vahva koht. Poleks siia ilmselt niisama lihtsalt sattunud. Ja vesi jões oli mõnusalt soe. Aitäh aarde eest!
Sild oli lahe kuigi praegust jääaega arvestades sai täitsa vabalt ka ilma sillata uhelt kaldalt teisele :D Tänud peitjale
Kõigepealt tuleb ikka enda arvates loogilised kohad üle vaadata ja seejärel juba õigel tasandil lihtsalt aare välja võtta;). Aitäh.
Merlel oli küll korraks väike segadus, et miks ta küll sillani/-le sõita ei saa, kuid see mure lahenes kiiresti. Kui aus olla, siis sellest üle ma ei sõidaks isegi jalgrattagagi. Seega kogusime siingi peotäie samme ja lonkisime kohale. Alustasime klassikalist poleerimist kuni Tarmo parameetritele tähelepanu juhtis ja varsti ka nendele vastavalt tasemelt aarde nähtavale tõi. Pärast seda sillale uudistama minnes tundsin küll, et siia oleks võinud päevavalges sattuda. Kogu vaadeldav perimeeter jäi lihtsalt nii kaugele, et minu mitte just kõige nigelam taskulamp selleni ei küündinud.
Tänud.
Ehee. Auto sai kaugemale maha jäetud, et saaks ikka pisut samme ka tehtud. Kalamehed olid ka täna platsis. Tegime siis neile teatrit, kuni Margus otsitava leidis. Sipelgatele see väga ei meeldinud. Raskusastmeid võib siin küll juurde kruttida. Nende järgi arvasin, et tuleb üks sips ja valma aga tuli ikka silla detailidega lähemalt tutvuda ja siis veel ka logidega. Tänan.
Mis nii viga aardeid otsida ,kui koordinaat on sigatäpne. Aitüma juhatamast,ilma geopeituseta jääksid sellised kohad peitu.
Pisut kõhe küll oli sellele sillale astuda, aga tegelikult on see täitsa korralik. Vaatasime hoolikalt üle kõik detailid ja nii jäi ka aare näppu. Andekalt peidetud - suur tänu!
Leitud koos Ilme, Ruthi ja Heliga. Väga mõnus lahendus ja ei pidanud ennast lolliks otsima. Tänud peitjale ilusa koha tutvustamise eest!
See on teada tuntud tõde, et üks mõte tekitab teise ja kokku võiks see kõlada kui plaan. Kui aga mõtted tulevad vales järjekorras, siis pole plaanist lõhnagi. Oli mõte-Läti sild. Tehtud! Tagasi õigele teele ehk siis auto Vana-Vigala suunda keeratud. Kui Vana-Vigala juba paistis, siis tekkis teine mõte... Äkki vaataks veel midagi. Ahhaaa, Ojapere rippsild. Hästi see ju ei kõlanud, aga üle vaatamiseks kõlbas seegi. Jälle guuglmäps teed juhatama, sest kasutades Joonase sõnu- gepsuga aarete otsimine on kui jaht loomaaias! Ja kui ma jõudsin sinna, kus ma juba olnud olin, siis ajas ikka naerma küll. See on, kui puudub plaan, aga mõtted tekivad omas järjekorras. Auto jätsin meelega u 500 m peale ja jalutasin sillani. Valitsev vaikus ja inimtühjus tegi lollilegi selgeks, et ei ole praegu ei ranna-, suplus- ega kalastushooaeg. Seega keegi ei seganud. Otsisin, mis ma otsisin, aaret pole. Olles seda vaikust ja ilu nautinud juba vist pool tundi, pidin rahuloluga minema marssima. Olekski midagi teiseks korraks jäänud. Aga siis marssisin hoopis üle silla ja võtsin aarde välja. Ikka on ju kergem aaret leida, kui seda õigest silla otsast otsida, eksju? Nii juhtub, kui kaarti ei vaata ja koordinaate ka mitte. Ise olen rahul. :)
Aitäh! Aare korras.
Ja veel üks väga vahva sillake mahtus meie tänasesse päeva. Tundus, et ilm on kehva isegi kalameeste jaoks, ujujatest rääkimata. Igatahes oli piirkond inimtühi, välja arvatud üks külamees, kellega hiljem kohtusime.
Tatsasime sillal ühest otsast teise ja vaatlesime. Vasakult ja paremalt, alt ja pealt. No pole nagu kohta, kuhu peita. Ja siis äkki Salme hõikas, et tema leidis. Mina vahtisin veel mõnda aega juhmi näoga ringi, enne kui nägijaks sain. Väga kavalalt peidetud, aitäh!
Talvel vb veidi keerulisem aga sai siiski kätte, lahe koht, aitäh :)
Võtsin sõbra kaasa ja talle tuli peidukoht üllatusena. Ise vahel ei märkagi enam, kui hästi peidukohad on tegelikult välja mõeldud. Tore, kui meelde tuletakse. Tänud peitjale - polnud aastaid rippsillale sattunud!
Eelmine kord olime siin hädas ja jäime ka leiuta. Küll olid siin kalamehed ja liikus ka muud rahvast. Täna jõudsin siia täitsa pimeda hakul ning kedagi segamas ei olnud. Sai ka tükk aega otsitud valedest kohtadest, siis katsutud õiget kohta, lisaks veel mitmeid valesid ning eelnevaid logisid lugedes sai ikka tops õigest kohsat välja võetud. Päris kaval peidukas siin tõesti, ei osanud algul selle peale tullagi. Aga lõpp hea ja kõik hea, aitäh.
Sild sai üle vaadatud ja katsetatud, kuidas selle pealt jõge on ületada. Seni kuni mina topsi otsisin ja logimisega tegelesin, ajas ema kohaliku kalamehega juttu, kes veidi hiljem traktorisse hüppas ja kodu poole podinal veeres. Lummav koht ja mõnus ujumiseks. Tänud kutsumast. Aardega oli kõik korras, pisikesed valvurid endiselt askeldamas topsi ümber:)
Vesi oli kutsuv. Kui ma poleks paigale jäädes koheselt kattunud parmude ja sääskedega, siis ehk oleks varbagi vette pistnud. Kohalikke noorsportlasi ei paistnud tülikad putukad segavat ja seega vaatasin paralleelselt aaret logides neid kadelat pealt. Aitäh peitjale :)
Rippsillalt mugusi ära kiigutatud just ei saanud kuid pööritavaid silmi kuklas oli tunda, igatahes seltsis segasem klounaadi teha ja lausa ninjaliku osavusega aare logitud sai. Kniks peiduka eest!
Ilus koht ja ma täitsa mõistan miks seal palju ujujaid ja kalastajaid näha saab. Ka peidukas oli tore.
Tütar leidis! Paistab, et talle geopeitus sobib hästi. Mina poleks seda nii kiirelt kindlasti leidunud
Ilus tuuline õhtu, saime rahulikult otsida. Ja rahu läheb siin vaja, mida rohkem seda on, seda uhkem. Üks silmale üleliigne detail ei tahtnud kuidagi peidik olla, sakuta, kuidas tahad. Õnneks võttis Kirke gepsu kätte ja otsis täpse nulli üles. Ja aare tuli ka välja. Möhh!!!? Mõnikord on ikka parem käega katsuda kui silmaga vaadata. Aitäh lollitamast!
Kalamehed ja muud mugud olid platsis, ei tekkinud võimalustki otsida. Vaatasime niisama silda ja jõge ning liikusime edasi.
Kohapeal selgus, et ujumiskoha päästerõngas on jalutama läinud. Topsil tore peidukas. Tänud peitjale.
Pühapäeva õhtu viimane aare. Kohale jõudmine oli omaette ooper. Poolhämarad vihmased külateed ajasid pea mõnusalt segi. Aga kui lõpuks sai GPS üle kavaldatud jõudis autoga päris aarde lähedale. Sellist vägevat silda ei osanud kohe kuidagi oodata. Uudistasime mõned hetked ägedat kohta ja siis nii muuseas võtsin aarde õigest kohast välja. Endal suunurgad võidurõõmust kõrvuni :) No on tõega kaval :) Meile meeldis :) Suured tänud siia kutsumast!
Maastik ei ole kohe kindlasti 1.0 vaid 1.5!
Aarde juurde jõudmiseks ei kulu üle mõne minuti. Ligi pääseb mööda sillutatud teid, ka lapsevankri või ratastooliga. Kui ratastooliga saab küll aardele ligi, ent sellest aaret kätte ei saa, on raskusaste 1.5.
Kui keegi ei usu ja ratastooli ei ole lähedal - võtke üks tavaline tool, istuga sellele ning ilma suuremat liigutamist tegemata võtta aare välja. Kui õnnestub, siis respekt. Mina näen, et peaks tegema liigutusi, mida ratastoolis olija ei tee, seega 1.0 ei ole pädev.
Kuna meie peres on üks liige ratastoolis, kes on kaugelt mõningaid otsimisi pealt vaadanud, siis võtan ka sel teemal sõna. On geopeitureid, kes on ratastoolis (vähemalt ühega nendest olen Lätis kohtunud), siis võiks nende rõõmuks need 1.0 maastikud ka pädevad olla.
Lahe koht. Kaval koht. Atribuudid päästsid päeva. Täname!
Väga kena kohake. Silla ehitusel on ikka materjali kasutatud, mitte niisama udusse joonistatud. Aarde leidsime nullist. Väga lahe. Tänud peitjale.
Kui avastasin kes aarde on peitnud, siis oli teada, et lihtsalt siin ei lähe ja mingit suvakat karpi oodata ei tasu. Kuna me olime juba halvimaks (loe parimaks) valmis, siis läks ikka üllatavalt kiiresti. :) Timmu leidis vajaliku ja pani meie nimed kirja.
Tänud peitjale. Hea koht aardele valitud, polnudki siia varem sattunud. :)
Kalamugud tegelesid oma asjadega ja üksteist me ei seganud. Kaval värk, aitäh!
Logide järgi oli vaim valmis juba millekski keerulisemaks. Vist selle pärast läkski kähku, aitäh!
Ei hakanud autoga nulli sõitma. Ilus jalutuskäik põllu veerel oli hoopis nauditavam nagu ka sild kogu ümbritsevaga.
Tänud kutsumast!
Imetore purre. Kohalikud olemise endajaoks niimugavaks seadnud. Külmakapp õlledega oli vaid puudu. Kuna Piia otsustas taas loodusesse loobitud ja temapoolt leitud taara ja prügiga keeglit mängida, siis pidin mina tuvastama imetoreda peiduka ja teda logima kutsuma.
Siin tegime ühe tiiru ära, aga midagi ei leidnud. Otsustasime söögipausi teha. Peale söömist läks ikka veel väga kaua aega enne kui leidsime.
Geniaalselt lihtne ehk siis... läks jupp aega enne kui leitud sai :) Tänud!
HRL teise päeva hommik. Mida muud ikka teha kui aardeid korjata. Autoga sai sillani. Nullis kohe silma ei hakanud, logidest tuli välja et tuleb kavalat peidukat otsida. Selle peale kohe leidsime.
Vaatamata ilusale ilmale oli silla juures ainult üks kalamees ja temagi oli ametis oma asjade kokku pakkimisega. Aarde leidmisega kõige rutem just ei läinud, jupp aega keskendusime valele asjale, aga lõpuks jäi ikka tops ka näppu. Tänud peitjale!
Jalutasime üle silla ning koer jäi kuidagi teisele poole maha. Ühel hetkel kostis plärts ning loetud sekundite pärast ilmus vees märg koerake. Uskumatu, ujuski üle, peaasi, et maha ei jäetaks :)
Aarde leidis Sven, oli teine nutikalt peidetud. Aitäh!
Pärast pisukest otsimist avaldas aare end vägagi kavalast kohast. Lahe. Rippsild nagu sild ikka. Tänud näitamast
Äärmiselt äge sild. Üks vanaproua tuli rattaga ka vihmas meile silla peal vasta. Lasime ta üle, tegime juttu ja saime ka jupikese aega otsida. Teostus jättis alguses geopimedaks, tore :)
Päeva viimane aare. Tuli ainult käsi nulli sirutada ja aare välja võtta. Õnnestus oma kohvitermos otsimishoos sillale unustada. Alles paar päeva hiljem hakkasin puudust tundma, sai teistkorda ka silda käidud siis seetõttu uudistamas. ja kohvitermos oli ilusti alles, isegi kohvi oli veel sees.
Ma täitsa juhuslikult sattusin siia. Juhtusin lihtsalt õigel hetkel lähemaid aardeid vaatama ja otsustasin läbi põigata, siis "ei pea pärast enam tulema":) Silla juurde autoga ei trüginud, jätsin ta üsna kaugele põlluserva ja tegin väikese jalutuskäigu. Natuke mõtlesin õiges kohas ja siis tõmbasin ka aarde välja. Väga hea peidukas. Aitäh.
Hästi peidetud. Leidmisel aitas väga täpne koordinaat ja maastiku raskusaste.
Kõige pealt oli nii, et Priit algul ütles oleks pidanud teist kaudu ikka minema ja oi kui hea meel mul oli kui minu tee valik osutus paremaks, auto sai lähemale kui Priidu tee valiku puhul oleks saanud- no muidugi Priit vaatas oma mätta otsast seda, tema tee valiku puhul ei oleks ju pidanud üle rippsilla minema, see Priidule tegelikult üldse ei meeldi. Siin tegin Priidule natuke merelainetust, mille üle tal ei olnud just hea meel. Ilus sild. Aitäh peitjale kohta tutvustamast.
Lahe koht. Aardest sai ikka mitu korda mööda marssida enne kui plahvatas. Ujuma seekord ei kutsunud. Tänan!
Geojaanilt sugulasi külastama ja koju 3. Alguses pani silla asukoht imestama aga täitsa korralik teine. Peidukoht oli hea, paar korda sai mööda mindud enne kui kontrollisin.
Oh, mis ilus ja nurgatagune koht. Kõigepealt ronisime ikka silla alla aga siis tuli mõistus pähe ja raskusastmed meelde. Ega silla pealgi just väga kohe ei leidnud. Koordinaat tõesti täpne.
Pärastpoole tšillisime kaldal ning karuonu käis ujumas. Jätsime muhujaniga hüvasti ja asusime kodu poole teele. Aitäh!
Meie tulime ühelt poolt, Jussikesed teiselt poolt. Leid tuli üsna lihtsalt. Aitäh!
Kõigist sildadest on justnimelt need rippuvad variandid minu lemmikud. Juba lapsest saati. Mida kipakam seda rohkem meeldib :o) See siin pole sugugi kipakas, aga õnneks rippumisefekt on ikka selgelt tunda. Otsimisega pingutasin alguses loomulikult üle. Kuna absoluutselt ühtki hingelist selle 10 minuti jooksul kuhugi kõrva- ega silmapiirile ei ilmunud, siis kaotasin valvsuse ning lõpuks õige peidukoha tabamisel jäin räigelt vahele pagaritele. Õnneks mitte mugupagaritele vaid neile geotegevusse mõistvamalt suhtuvatele tegelastele :o) Nii piinlikult otse pole mind veel varem kunagi teolt tabatud. Kena koht ja väga leidlik peiduviis, aitäh!
Lähenesime sillale, nägime Eskot otsimas. Tema meid ei märganud. Oli tulnud teiselt poolt. Juhtus nii, et esimest korda võeti meie silma all peidikust aare välja ja logis ka meie eest. Aitäh!
Meil läks Liisiga aarde leidmisega nii kaua aega, et Urve ja Hannes jõudsid ka järgi. Panime logi kirja ning lasime Urvel ja Hannesel peiduka üles otsida. Aitäh aarde eest!
Kalamehed keskustelesid saagivõimaluste üle, jõudsid lootustes kokkuleppele ja läksid koos tarvetega parimat paika võtma. Mina logisin mõnuga, aitäh!
Alex võttis kalameeste tähelepanu hajutamise enda peale, mina siis tegin tema varjus kiirlogimist. Juttu oleks muidugi kalameestel kohvitagi kauemaks jätkunud, aga meil olid suuremad plaanid, lõunaregioonid ootasid. Tänud!
Natukene oli kummaline leida sellisest kohast nii korralikku rippsilda. Ma ei tahaks nagu uskuda, et seda silda enam kui ühekohaline arv inimesi päevas ületab. Eeldaks, et neist ka enamus kalamehed kes loodavad teiselt kaldalt paremat saaki saada. Kõigepealt jäid silma kaks üsna ebaloogilist detaili aga need peale logisemise ei teinud midagi. Siis märkasin, et maastik 1.0 ja ei tekkinud järgmise 5 minuti jooksul ühtegi ideed isegi midagi katsuda. Aarde leidsin peaaegu, et kogemata. Sellist teostust ei osanud kohe üldse leida osata. Aitäh!
See oli äge. Ilus koht kuhu polnud sattunud ja aare, mis oli parimate geopeituse traditsioonide vääriline. Täpselt nii nagu peab. Inimesi ei kohanud , ei mugusid ega bemmimehi ega kalamehi. Sild oli puhta meie päralt. Muidugi kui lahkusime, saabus kolm autotäit mugusid - aga see meid enam ei seganud. Las jalutavad. Aitähh ilusa koha näitamise ja kena aarde eest.
Saabudes seisis silla juures väsinud bemar koos autos hängivate noortega. Vaadati umbes sellise pilguga, et kes sina siin selline siin oled ja kas sul 3-seeria bemarit pole vä. Mul oli nendest kama kasks ja ega nad suhelda tahtnudki. Suundusime üle silla aaret otsima. Noored veidi vaatasid meid ja panid autole hääled sisse. Oi seda sumpa plärinat, mida jätkus õige mitmeks minutiks ja kilomeetriteks. Mul aare ammu logitud, aga kaugenev plärin ikka veel kostus kuni viimaks vaibus, ei tea kas jõudsid koju. Aitäh.
Ka selle aarde parklani jõudes ei olnud Taavi ärganud. Jalutasin siis nulli ja avastasin, et rippsilla külge peitmiseks ei olegi väga palju võimalusi... Taidlesin natuke ringi, lõin arvud GPSi ning võtsin nullist aarde välja. Aitäh tutvustamast!
Pärnu poole minnes jäi sips aega üle ning siis tegingi põike rippsilla juurde. Leid tuli kiirelt, tänan!
Aitäh siia juhatamast! Nii vahva sild ja väga toreda teostusega aare. Tee aardeni oli veidi mudane. Eks ise laisk ka, päris tee pealt ei hakanud jalutama, ajasime limusiini ikka lähemale. Aga poris oli näha eelmiste sillakülastajate poriralli jälgi, keegi on siin oma autoga uhkelt poris istunud. Aardes oli ka eilse kuupäevaga logi.
Tegime väikese matka ja boonuseks saime logida. Tore peidukas ja igati mõnus koht. Eestimaa on võrratu!
Kaupo läks navitädiga põhjalikult raksu. Ma ei saanud tema taktikast päris hästi aru, aga kohapeal tuli tõdeda, et igati õige valik. Nullis näppisin õiget asja, aga kuna kasutusjuhend puudus, jätsin kõrvale. Kuni siis Kaupo teistsugust lähenemist soovitas, mis minu suureks üllatuseks töötaski. Külastamist väärt koht ja lahe teostus, aitäh!
See oli küll 1.0 peidukas, kohene leid. Mõõduka lumega leitav. Jalutasin silla keskele ja siis autosse, praegu polnud ei kalamehi ega ujujaid. Google maps soovitas parkida ida poole jõge, aga meil oli sinna palju pikem tee kui lääne poole. Usaldasin oma mõtteid ja võitsime mitmeid kilomeetreid.
Oleks mul nüüd habe alles, siis olnuks pilt täiuslik. Üks liidab valdasid, teine valmistub külasid lahutama. Täname aarde eest!
Miski teepeal oli pulk ees ja sealt edasi ei saanud, siis vurasime tagasi ja lähenesime teisest küljest.. sealt saime ilusti ligi. Kohapeal vaatasin enne kõik valed kohad üle, enne kui õigesse vahtisin. Täitsa toredasti peidetud, aitähhid!
Sillaralli sildadest on praeguseks vist juba enamus ajalooks saanud, aga see siin kohe õige kobe. Nullilähedase ja tibava ilmaga oli ta muidugi hullult libe. Lahe teostus, tänud!
Õnneks ei olnud pimedal ja tuulisel õhtul kalamehi segamas ja saime rahulikult toimetada. Aitäh!
Tänase sügiskoeraailmaga oli lootus, et õngitsejad keedavad kodus uhhaad. Lisaks hakkas juba hämarduma. Ilus lai ja rohuvaba jõgi siin, tekkis jälle vastupandamatu soov mööda vett kulgeda. Sellel suvel jäi selle harrastusega tegelemine ikka ülimalt kasinaks. Aitüma!
Mul on vaja minna homme Mõnistesse, eakate päevale neid harima ja lõbustama. Olgu, minek, aga juba eelmisel päeval poolele teele ära. Sest mis jaksu oleks pärast 310 km tuima uhamist esineda. Või 620 km ilma aareteta lihtsalt maha sõita - kindel ei, see oleks ju raiskamine, elagu 2in1! :-P
Sillakene saigi esimeseks aardeks sel pikal teekonnal. Õnneks oli aeg või ilm või kes teab mis selline, et ühtegi ussi konksu otsas leos polnud, üldse ühtegi hingelist polnud. Auot jäi ühele poole silda, ise tatsusime üle. Mulle meenub, et küllap oleme aastaid tagasi Suveseiklusel ka seda silda kohanud. Siis oli legendides lausa Sillaralli, lihtsalt neid rippsildu on siin nii palju. See annab ka aimu, palju aardeid veel tulemas on :-D
Ma ei jõudnud nullis veel midagi teha, kui juba oli mul aare peos, vaatasin alles esimesse kohta. Marje ei saanud otsidagi, kahju. Vahva peidik muidugi! Aare ka heas korras. Tegin vaid pilte, muud ei võtnud-jätnud midagi. Aith Marile siia kutsumast, tasus tulla.
Kalamehi ei olnud. Linnuparved taevas tegid trenni lõunasse lendamiseks. Seekord tegi Tiit kiire leiu. Kena külake seal. Tänan.
Oh jah. Geps pani pildi tasku, telefoni null ujus jões krooli - otsi siis kuidas tahad. Uurisime siis natuke järgi, kuhu null näitab, seepeale näitas aare ennast ka. Lasi nii kenasti logida, et üksteist naudisklev kalapaar teisel kaldal ei pidanudki oma lembehetki eriti katkestama. Ja õunad tee ääres on head. Me täname, tore asi!
Jalutasime sillani, kalamehi oli palju. Ma ei hakanud oma Gepsu väljavõtmagi, asusime kohe tuustima. No aaret pole! Võtsin siis ikkagi oma gepsu välja ja leidsin kohe aga ei loginud. Kõlgutasin siis niisama sillal jalgu ja ootasin, millal ometi Tanel ükskord aarde leiab. Kaval, väga kaval, tänud lollitamast!
Superlaheda teostusega asi. Esimese hooga pettis täitsa ära. Aitäh peitjale.
Kalamehed olid õnneks teisel kaldal. Alguses sai ka valesti otsitud kuis päris kiiresti leidis Mirjam õige peiduka. Päris kaval koht. Mina tänan!
Kell on alles 9:00, kuid kalamehed on kaldad juba oma ritvu täis installeerinud! Ots ringi ja minema...
Juba teine FTF mõne päevase vahega kus ma kõigepealt ikka kirun peitjat :P Kes siis tahab tunnistada, et ise koba ja ei leia :D Peale pikka turnimist ja raskusastemete eiramist õnnestus lõpuks ikka kavalalt peidetud tops välja meelitada :) Sild oli ka väga mõnus ja kiikus hästi :) Tänud peitjale!
Peitjale veel soovitus, et konteiner tasub kuidagi teist moodi tähistada. Markeriga kirjad olid peaaegu kulunud juba meie esmaleiuks :D Kui vaja geopeituse kleepse, siis neid võib nt. minult alati küsida :)
FTF, vist oli kl 12:27.
Jeebus kus me ikka tuulasime seal, järgmistel igatahes on nüüd radu, mille vahel valida :D. Aga leid tuli nii, et mina vaatasin peidukale otsa ja see tegi mu nii ära, et ma ei hakanud asja isegi torkima eeldades et seal ju kindlasti aaret ei ole. Laur õnneks ikka hakkas... :D. Edasi jätkasime oma puhkusepäeva sisustamist ümbruskonna ülejäänud aardeid otsides, ahnus ei lubanud ju ainult ühe esmaleiuga koju tulla :P. Aga praegu on küll väike ahastus peal - et kes nüüd need kõik (koos juba võlas olevatega) ka ära logib... :D.
Aitäh Marihen mõnusalt kavala aarde eest, meil oli siin tore :). Ja teisel kaldal olnud kalameestel vist ka - sest mis sa ikka kurvastad, kui natuke arusaamatuks jääv teater keset päeva täitsa tasuta sülle kukub… :D.