Pardikannu

Täiesti koba. sellel aastaajal polnud vihjeski kasu

Oh sa püha õudus, kui hädas me selle aardega olime. Esmalt veetsime rohkelt aega sellega, et luubiga vihjele vastavat objekti tuvastada, aga ei miskit. Siis pöördusime taevaste jõudude poole ja väga konkreetselt viidatud kohas sügaval maa all kobades tuli korraliku kultuurikihi alt aare välja.

Leitud kiiresti

Tänud aarde eest!

Enne sündmust tulime vaatama, kas see eelmise korra kadunuke annab nüüd seekord ennast näole. Oli teine hästi ära peitnud, aga lõpuks ikka nägime ta ära. Aitäh peitmast!

Kuna Kmoori juures oli kuulda, et nüüd, just nüüd tasub tulla siinset sinist nägu kollaseks värvima, siis sõitsin aga kohale, kuigi varasemalt olin peale teistkordset tühjalt tiirutamist tulist kurja vandunud ja otsustanud, et aitab,et enam ma siia küll ei tule. Aga niisuguse meelitamise peale, et uus seen ja puha, tuli ju ikkagi tulla. Kuna tahtsin siinset multit ka proovida, siis veeresin selle väikese tee peale ja kui sealt poolt lähenedes olin ühele marjulisele peale sattunud, siis kivini jõudes sattusin lausa kaaspeiturile peale. Ta oli end küll sipelgate eest kivi otsa nihverdanud, aga tulid need väikesed põrgulised siiski logimise eesmärgil välja kannatada. Kui aare ikka ilusti leitav on, küll siis leiab ta üles kah. Seda teist, väiksemat kivi ei hakanud otsimagi, arvata on, et ei leiaks, kuna siin juba mitteleidmiste energia suuresti varasemast ajast üleval. Tänud peitjale siia mustikametsa kutsumast, lugu rääkimast ja aaret peitmast.

Märkasin, et uus seen on kasvama hakanud. Kergelt ei tulnud midagi, aga nimed said kirja. Jätsime natuke rohkem vaadeldavaks. Aitäh!

leitud

Seda kivi olen ka varem külastanud. Täna oli lootust logi ka kirja saada. Tegin ümber kivi mitu tiiru, vihma hakkas sadama ja lootus kustuma. Viimaks siiski jäi pilk peatuma seenekese sinisel jalal. Tänan.

Asendus "seeneke" on nüüd kivi kõrval, kuni uus seen kasvab.

Kahtlustan, et vana aare jäi sambalaviini alla.

Metsas on seened ent kui see mikro on sama mikroskoopiline kui need seened siis jääbki ta leidmata.

Hakkas hämarduma. Kuna ees oli palju mitteleide, siis väga suurt ringi ei teinud. Meeldetuletuseks panen sinise larhvi. Jääb ootele, kuni tekib mõni leid.

Aegviidu-Altja matka neljas päev. Jäi mul see kaval asi seekord avastamata, aga see-eest pakkus kivi väärt kohta väikeseks puhkepausiks. Teinekord jälle, aitäh.

Leitud????

Mega peidukas. Vaatasin selgelt otsa, aga ikka kahtlesin. Näppimine mõnevõrra valgustas olukorda. Tänud!

Kui ikka seeni ei tunne, siis võib nälga jääda. Peaaegu olekski seal kivi kõrval nälga kõngend, aga lõpuks sai ikka leitud. Veekindlad paberid on muidu kena asi, aga kahjuks kipuvad mul kaasas olema kirjapulgad, mis sellistele teps mitte kirjutada ei taha. Nägin ikka kurja vaeva, et mingi kritseldus sinna peale saada. Vist peab enda geovarustust täiendama. Aitäh peitjale ja hooldajatele!

 2 

Konteineris oli läbi niiskunud ja täiesti pudedaks muutunud paberinutsak. Selle välja saamine oli juba omaette kunsttükk ja õrn tuuleke asus lahti rullides kohe seda paberimassi laiali puhuma. Selle logilehekese eluiga oli otsa saanud. Panime topsi veekindlast paberist lehekese.

 1 

Eelmisel suvel käisime naaberaaret otsimas ja siis loobusime siinsetes metsades pikemast ringist, sest tundus, et selle aarde juurde on vaja läbi mingi arutu padriku tungida. Nüüdseks olime aga kirjeldust lugenud ja isegi kaardile oli ilmunud täiesti korralik tee. Enne auto juurest lahkumist pidasime ära ka lõunapikniku ja nautisime mõnusat puhkepausi soojendava päikese käes istudes.
Jalutasime siis mööda tähistatud matkarada kivini ja asusime tiirutama. Küll püsti ja kummargil ja peaaegu neljakäpukil sai kogu kivi ümbrus läbi kammitud ja puuoksaga lehti rehitsetud, kuid mitte midagi ei leidnud. Küsisime siis varemleidnult natuke nõu suuna ja kauguse kohta, sest nulli näitas meil ikka hoopis teises kohas. Uus põhjalik rehitsemine nüüd juba kitsamal alal ja nii me lõpuks kuivanud sõnajalgade ja lehesodi alt ka otsitava leidsime. Aarde seisukord oli üsna nutune. Logimiseks panime uue paberi ja pärast meid jäi aare natuke otsijasõbralikumalt. Hetkel enam kogu perimeetrit läbi riisuma ei pea ja võib isegi silmadega otsides leida.

Logiraamat niiske ja hakkab pudenema. Vajaks veekindlamat ümbrist.

Lahe teostus ja lahe kivi :) Täname!

 1 

Vihje oli hea, leidsimegi paar peaotäit kukekaid. Tänud

Pardikannu teest ei teadnud mina ka midagi, siinsetes metsades on jalutatud aga varemgi. Lahemaa metsad on ikka väga mõnusad. Jalutasime tänagi, pärast multiaarde jalutamist jätkasime seenemetsas uitamist lootusega leida ka pisut metsaande õhtul pannile panemiseks. Jalutasime siis ka siia kivini, mõnedest kunagi varem loetud logidest oli meeles, et otsimine siin parajalt keeruline. Lasin end sellest algul pisut eksitada, aga lugedes vihjet tuli leid juba ludinal.
Metsas olid seened tõesti. Terve pannitäie või rohkemgi sain.

Aitäh.

Hea kukeseeneleiukoh. Need teised seened, loodusteadlastele veel tundmatust liigist, ütleme, et nende nimi võiks olla ebahäbelik tupeseen, need leidsin ka üles. Need muidugi võivad kukeseenehuviliste ohvriks langeda.

 1 

Ah, et selline kivi on siia ära peidetud. Ronisin kohe kivi otsa ja telefon väitis, et olen täpselt nullis. Päriselt või? Vaatasin suurust. Ah, nii. Tundus tark tegu vihjet vaadata. Ah soo. Seejärel hakkasime otsima. Otsisime ja otsisime. Tiirutasime ühelt poolt kivi ja teiselt poolt kivi. Ei midagi. Hakkasime logisid lugema. Oeh, see ajas mind ikka väga segadusse, et mis ja kuidas see asi siin olema peaks. Tammusin jälle ümber kivi. Nagu kivivalvur Robka. Lõpuks ainult podisesin oma kujutleva habeme sisse. Loobusin ja istusin kivi peale. Sain vaevu minuti istuda, kui Margus käskis teisele poole kivi tulla. Ei tahtnud ma enam ümber selle tatsuda. Ronisin kivi kõrgemale servale, et näha, kas tal minu häirimiseks ka mõjuv põhjus on. Oligi. Oli teine aarde leidnud ja ise veel nii õnnelik, et vaata ja imesta. Hääkene küll. Panin siis nimed sellesse paberit meenutava asja peale kirja ja tõdesin, et on tõesti täitsa nitsevo aare. Tagasiteel autoni korjasime mustikaid. Kõik seened muide jätsime korjamata k.a. kukeseened. Aitäh!

Kui ööbimiskohas Google'ist uurisin, kaugele aare ka jääb, siis üllatuslikult selgus, et otse läbi metsa jalutades on 22 minuti tee. Võtsingi õhtuse jalutuskäigu ette ja leidsin kivi. Tiirutasin veidi ringi ja märkasin kuivanud kukekaid. Nende lähemal vaatlemisel jäi ka aare silma. Aitäh peitjale ning eelmisele leidjale aarde puhastamise eest!

 2 

Ilma abita oleks olnud võimatu. Kui ka olin käsipidi totaalselt õiges kohas, läks mitu head minutit, kui 5cm sambla ja lehekihi alt õige asja välja kaevasin. Puhastasin ära, et järgmistel üldse mingi lootus oleks seda leida. Muidu aare ok, natuke niiske oli. Kuivatasin päikese käes paremaks ja läks uuele ringile peidikusse.

Ideeliselt hea, kuid igaastase kõdukihi, lehtede ja samblakihi kasvuga ta konkureerida ei suuda.

Arenguruumi mul veel siis on.

Teekond siia polnud suurem asi, aga see eest ootas ees vägev kivimürakas. Kivi üle vaadatud, hakkasin seeni otsima. Algul silmadega, siis hakkasin kulu ja muud pahna eemaldama, aga peale tunnist pingutust 0 seent. Ilmselt polnud seene aeg veel käes, peab sügisel tagasi tulema.

 2 

Ei olnud mitte esimene kord seda asja seal vaatamas käia, aga nüüd sai väikese abiga ta ikka üles leitud. Tänud aarde eest!

Oli see alles keeruline. Looduslik geokuhi peal. Ilma abita otsiks vist siiamaani seal. Tänan

Kukeseened juba kasvavad! aarde juues olid need korjamiseks veel pisut tillukesed, aga metsateedel korjasid jalutajad sellised üles. Aiäh, leidsime mõistliku aja jooksul!

Otsisin päris pikalt, aga lõpuks õigesse kohta vaadates oli selge kus logiraamat ennast peidab. Aitäh, kaval!

Selle aarde ees oli juba ette suur aukartus kuna olin siin kahel korral varem juba pikalt otsides aega mööda saatnud. Sel korral õnnestus aare peale mõningast otsimist kolmekesi leida. Peab tunnistama, et eks ta ikka paras nõela heinakuhjast otsimine ole.

Leitud

Kuna kivi juurde ühtegi hooldusvahendit kaasa ei võtnud, tuli nii ehk naa auto juurde tagasi minna. Otsustasin uue logilehe jätmise asemel vana säilitamise kasuks: käesoojuses sai logirull pehmeks sulatatud ja siis juba sooja õhu käes kuivada lasta. Uus minigripp ümber ja nüüd on veel terve teine lehepool uusi sissekandeid ootamas.

Nüüd sai selgeks, mida eelmisel korral valesti tegin ja sain ühe tiiruga hakkama. Hooldusring esmalt ja alles siis sai logima hakata.

Logiraamat täiesti märg. Kui keegi läheb siis võiks uue paberi kaasa võtta ja ära vahetada

Siin läks ikka aega, ei tea ise ka miks... Suutsin isegi kõne teha, et mis ja kus, peaaegu samal ajal leitsin otsitava :D Tänud

Käidud korra, käidud kaks, kuid lõpuks leitud. Täname peitjat. PS- logiraamat läbi vettinud, vajaks natuke abi, kahjuks omal polnud millegagi asendada.

Olime end varasemalt eelnevate logide põhjal olukorraga kurssi viinud ning oli selge, et kerge siin olema ei saa. Et asi kohe mitte kuidagi lihtne ei oleks, oli ka õhuke lumekiht maad katmas. Tiirutasime meiegi siia-sinna, lähemale-kaugemale, üles-alla. Kui ka olukord hakkas tunduma lootusetu, võtsime õppust ove logist ning siis me ei tiirutanud enam ühtepidi vaid ka teisipidi. Ühel hetkel mu silm märkaski midagi, teistsugust. Paraku ei olnud see oma loomulikus olekus. Kohe leidsin ka teise sarnase ning seegi oli veidi valesti. Peagi leidsime ka konteineri enda ning tundus, et see oli juba mõnda aega ilmastiku meelevallas olnud. Konteiner oli jääd täis ning logiraamat selles kinni. Ei jäänud üle muud kui läksime autosse talle esmaabi andma. Asetasime selle kuuma õhu kätte ning keerasime nii- ja naapidi. Peagi saime ligumärja logiraamatu kätte ning hakkasime seda kuivatama. Samuti kuivatasime ära minigripi, kuid mõned pisikesed augud olid sellel ikka sees. Kuigi praegu panime kõik kuivalt kokku, siis ilmselt mõne aja möödudes pääseb niiskus ikka ligi. Loodan aga, et vihm ja lumi ligi ei pääse ja püsib seal kaua ja kenasti. Tänud aarde eest!

Ümber kivi sai tehtud päris palju ringe aga topsik jäi leidmata. Ilmselt põhjus selles, et ringe tegin päripäeva. Järgmisel korral ringitan ikka vastupäeva.

Päris kaua kõndisime ümber kivi ja üritasime miskit mõistlikku leida. Lõpude lõpuks sai piirkond üsna peensusteni läbi uuritud ja logi kirja. Selle aarde juures on küll sügis ilmselge segav faktor. Tänud!

Peale poolt tundi otsimist olime omaarust kõikjale vaadanud, kuid leidu ei kusagilt. Ei jäänd muud üle kui vihjet küsida varemleidnult - peale seda tuli leid ruttu. Aitäh peitjale ja Mairele! :) Nb: sipelgad on aarde hõivanud

Geosport on pühendumist nõudev ettevõtmine. Pardikannu oli meil täna neljas aare. Ja see nõudis vaieldamatult suurimat pingutust. Esmalt otsisime ise tõesti jupp aega, lugesime vihjet ja leidjate postitusi. Tolku ei miskit... Lõpuks võtsin kätte ja küsisin teiselt geosportlaselt lisavihjet, sest kuidagi ei tahtnud tühjade kätega ära minna. Õnneks oli vihjest abi, kuigi jah, ilma selleta oleks aare ilmselt leidmata jäänudki. Siiski sai see superlaheda teostusega aare leitud. Liialdamata - see on üks vahvamaid aardeid, mida leidnud olen. 11 punkti 10st :) Aitäh.

Seal läks omajagu aega. Poleerisime kivi ümbrust kuni Ingele õige asi näppu jäi.

Kerge vihje peale ei läinud kaua selle nõela leidmiseks, tänud.

Ongi seened... täitsa ägedad teised. Õlekõrre abi kulus ära. Tänan.

Iga korraliku geopäeva juurde kuulub ka üks mitteleid. X-ray silmanägemise saamisel tulen tagasi. Tänan.

Ei leidnud, lõpuks läks juba pimedaks ka, kahju :(

Olin oma päeva planeerinud nii, et selle aarde jaoks jääks lahedasti aega. Ega see nüüd aarde leidmisele kuidagi kaasa ei aidanud, nii oma tund-poolteist ma seal mõtisklesin ja selle tulemusena leidsin ühe seene. Nime kirjutada sinna paraku ei kannatanud. Tänud juhatamast!

45, 6/7 ja ühtlasi ka 13-s järjestikune päev aardeid leida :). Pidust koju sõitma hakates tuli ikka ju läbi aarete minna, siinne sai esimeseks, mille koos Karliga ära visiteerisime…. Karl leidis, tundub et tal on kohe nina need raskelt peidus olevate aarete ülesleidmiseks :).

 2 

Seened on hapud.

Laur on leiust osa saanud nimedega vähe puusse pannud. Kui aare sai leitud istus Indy auto asemel kivi otsas ja tüdrukud olid natukene eemal autosid valvamas. Otsima hakates ei paistnud mu otsimisstiil isegi kõrvaltvaatavatele geopeituritele 100% arusaadav. See meetod oli täiesti edutoov, sest tänu varasemalt saadud vihjetele tuli see konteiner nüüd kolmandal korral mõistliku ajaga nähtavale. Aitäh!

Karl kurtis kui õudne aare see on ja, et ta pole mitu korda leidnud. Otsustasime siis eelmine õhtu, et hommikul stardime koos temaga selle aardeni ja vaatame üle kui hull asi on. Õnneks Karl oli vahepeal saanud ka hunniku vihjeid ja tänu sellele ta ise leidis selle üpris kiirelt üles. Oleks me ise seal omapead olnud, siis olen 100% kindel, et seda aaret me poleks üles leidnud. Ma ei tea kas peitja tahtis, et see asi nii õel oleks aga no hetkel oli ikka väga õel. Muidu tore koht ja teostus :)

Olime seal tund ja oli lootusetu leida kuni tuli idee küsida vihjet ja aitäh abilisele.

Olime kaua seal. Jalad märjad ja lootusetu seis Helistasime ja saime abi Seejärel läks hästi Täname kena abilist

Pärast oktoobrikuu erilist saamatust sain ühe abivihje. Nüüd tekkis võimalus seda uuesti katsetama suunduda. Kui Tallinna ümbruses oli lund üsna vähe, siis siia aarde juurde, kivi ümber oli tuisanud paraja lumekihi. Ajasin natukene jalaga lund laiali aga asi tundus praegu täiesti lootusetu. Nina norgus jalutasin tagasi auto juurde.

Autoga pressisime 60 meetri peale. Selle jaoks pidi tegema natukene offroadi kui ka füüsilist puu eest tassimise näol. Jalgsi osa peale me kummikuid me jalga ei viitsinud toppida ja elektriliini alust ületasime mitte kõige veesõbralikemate jalanõudega. Päris märg ja üleujutatud oli see territoorium aga jõudsime siiski kuivalt kivini. Sealt algasid aga probleemid. Üks keskendus kivile, teine kivi ümber kasvavatele puudele. Otsisime ja otsisime. Lugesime korduvalt logisid, vihjet ja kirjeldust. Olime seal kindlasti üle poole tunni kohapeal. Üks mäda seenepuu omas ühte head väikest mikro auku, mis paistis kui inimtekkeline aga seal ei olnud midagi sees. Otsingu käigus mõtlesin millegi pärast tõsta eest ühte teist mädanenud puud. Ju siis ideed oli otsas ja viimases hädas eeldasin leida aaret ebaloogilisest kohast. Libedat puud tõstes libisesid käed lahti ja haarduvus tekkis alles siis kui küüned jäi kuhugi koore taha. Murdsin kaks küünt niimoodi ära, et igasugune pardikannu aarde isu läks ära. Ei saa aru kus see seal oli. Otsisime endi arust väga põhjalikult.

Tänud! :)

Auto jätsime teele ja asusime läbi metsa ja üle kraavide teele. Aare peitis ennast küll hästi, kuid lõpuks paljastus. Aitäh!

Lugesime logisid ja otsustasime - üle kraavide, lapselaps ees ja vanaema järel. Leitud ja logitud.

 1 

Kivi leidsin ja tiirutasin. Ei midagi. Lõpuks lõi vihm prillid nii märjaks, et ei näinud midagi. Pidasin õigemaks metsa all jalgratast otsida. Selle lõpuks ikka leidsin.

 1 

Kui Lemuselja multi tehtud, tuli teha tõsine otsus - Kas minna mööda metsasihti, mis on enam-vähem läbitav kuid suht kõrge heinaga või minna mööda metsas olevat rada, mille puhul ei tea, kas aarde ligiduses saab ikka ka mööda rada, samuti on siis tee pikem. Tegime esmakordselt otsuse minna pikemat teed mööda. Vedas, nii ilus rada läks, samuti läks sellelt teelt rada lausa kivini. Kivi ümber sai ikka pikalt tiirutatud, oli küll selge, mida peab otsima aga nulli paika ei saanud ja silma ei hakanud. Lõpuks ütlesin ühe palve telefoni-gpsi-vaimude poole ja vedas, null paika ja õiged objektid jäid silma. See päev jääb meelde kui meeletu verevalumi saamine tagasi lapsepõlve juures ja nüüd pidin ma ikka kuhugi oksa otsa komberdama ja püksipõlve katki tirima. Ega need geopüksid vist ongi sellised ühe-aasta-värk.Nüüd oleme Birgitiga targemad (või kas ikka oleme?) ja valime pikema kuid mööda teed lähenemise. Tänan peitjat, täitsa kena lapik kivi.

lapik kivi

Ausalt, metsa minnes seda polnud. Uus geoaare (vihje kruvidele)?

 1 

Tegelikult oli plaanis enne Lemuselja ära logida ja siis siia tulla, aga matkateel sõites nägin nii head rajakest aarde poole minemas, et lihtsalt pidin sinna pöörama. Ratas jäi teisele poole sihti. Tiirlesin seal oma pool tundi, aga ei leidnud. Tagantjärgi võib öelda, et keskendusin valele objektile. Leid tuli pärast õlekõrt. Aitäh!

 1 

Logide põhjal kartsin seda aaret väga, aga otsustasin siiski õnne proovida. Esmalt katsusin läheneda tagantkaudu metsateed mööda, aga see kiskus väga julmaks oksapesuks. Tagurdasin kogu tee välja tagasi. Mööda liinialust ka väga ei ahvatlenud. Lõpuks sõitsin ikka maanteel nulliga risti ja läksin sealt. Ei olnud kõige lihtsam minemine.

Nulli juures leidsin esmalt väiksema kivi, siis suurema kivi, vaatasin kuus sekundit ringi ja nägingi aaret :) Vedas vist. Tagasi sai muidugi juba mööda georada. Püüdsin tuvastada, kust see iidne tee võis minna, aga ei suutnud midagi kindlat lukku panna. Minu meelest päris äge teostus, üle ei tasu muidugi maskeerida. Aitäh!

 1 

Auto jätsin kaugemale kõrgepingesihi serva. Vihjemantra kordamine viis lõpuks sihile. Väga viis aare. Tänud peitjale

Leitud.

Sai helistatud kahele varemleidjale, kes kumbki midagi head ei arvanud. Jääb arusaamatuks, miks leidjad antud aaret ülemaskeerivad. Aarde leidsime katsumise abil, sest silmaga näha polnud. Aardevalvur jäi leidmata. Aardele sammalt tagasi ei pannud, et järgmised leida saaksid.

M: kui nüüd vähe mahajahtunumalt asja võtta, siis ütleks aardehuntidele, et igasugu keeramised võiks olla geopeitusvälised spordialad. Aare ja ajalugu ise täitsa mõnusad, aitäh!

Käsmu poole sõites vaatasin, et mingi aare keset metsa ja pidasin auto kinni.Peale mõne kraavi ületust ja märga metsa trotsides jõudsin kohale ja avastasin suure kivi kõrgepinge liini kõrval. Tundus, et hiljuti oldi seal võsalõikust tehtud ja see takistas oluliselt otsinguid.Asi ei tahtnud kohe kuidagi edeneda kuna kivil passis mingi tegelane, keda korduvalt katsusin ja üritasin avada.Lõpuks mõistsin, et see on sinna vist valvuriks jäetud ja aaret tuleb mujalt otsida.Otsustasin juba loobuda, aga teatud abivahendit kasutades õnnestus lõpuks see peidukas leida. Väga kaval värk ja sügisel seenehooajal kulub kindlasti rohkem aega, et see asupaik avastada. Logiraamatu tagasipanek osutus tiba keerukaks, aga lõpuks ikkagi õnnestus. Aitäh sellise üllatuse eest.

Aardevalvur

Vot seal läks nüüd väga kaua aega :) 4kesi otsides käisime aardest mööda umbes 1000 korda :D Toredat otsimist kõigile ja varuge aega VÕI lugege hästi hoolikalt aarde selgitust ja vihjet ;)

Leitud

Midagi pole teha, tuleb tunnistada, et ei leidnud - kas oli nüüd süüdi lumi või olime ise geopimedad - eks aeg näitab!

Uus logiraamat sai esimesed nimed sisse. Ilmselt suvel ja sügisel vähe keerulisem leida, aga täna pääsesime lihtsalt. Aitäh!

Panin Logiraamatu II

Suur kivi ja aare metsast leitud.

Kiidan kiidan teostust. See on ikka väga hästi väljamõeldud aare. See aare annab mikrodele metsas uue suuna. Esimesed 10 minutit tundus tõesti lootusetu, aga siis seisin nulli ja seal ta oli. Lõi kohe silma särama kui silma jäid. Suured tänud ja tõesti, ärge kuskil loodust sonkige. Tänud tehtud töö eest. PS kohtasime ka 3 suurt metssiga, olid meist ca 5m kaugusel kui minema jooksid. Tänud veelkord.

 1 

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida siis me olime siin teist korda.Proovisime kui aare avaldati kuid ei midagi..Täna läksime uuesti kohale asja parandama.Leid tuli,enda üllatuseks,esimestel minutitel.Ei tea kuidas toona ei märgand.Logitud saime.Täname peitjat

Kas keegi kaotas oma uhke käsitöömõõga?

Teel magusaüritusele tegin pisikese peatuse. Lahe teostus, aitäh!

 1 

Mikro metsas ... mul on pahatihti tükk tegemist et neid mikrosid üles leida, mis õigupoolest päris metsas polegi. Seetõttu oli kõvasti kindlam tunne Pardikannu juurde tulla kogenud tegijate seltskonnas. Vihje pööras üsna peapeale aardenime põhjal tahtmatult tekkinud ettekujutuse. Olin vist jälle kõige viimane, kes vales kohas tuuseldamise lõpetas ning lõpuks ka konteinerit nägi. Pärast sain Piialt lohutuseks paki minigrippe, millest jagub vähemalt kaheks elueaks :o) Aitäh.

Kraavid tegid tee aardeni päris huvitavaks. Kohapeal pakkus muidugi kivi kõige suuremat huvi ja alles siis jäi aare silma. Vahvalt peidetud, aitäh!

 1 

Pärast kogukat kõhutäit 10a magusal soolasesündmusel keeras Aare autonina siia metsa poole, Esko meil vapralt järgi. Vantsisime sajad meetrid jalgsi nagu kord ja kohus. Veesilmad oli kohati jääs, kohati mitte. Eks meeldib mullegi vahel pikemaid matku ette võtta, vahel on jälle sõida-sisse-aarded sobivad - vaheldus on tähtis. Nii oleme nt näiteks Helsingi dessantidel tihti tõdenud, et kui oled ikka 4-5 kaunist järvevaadet ära imetlenud, tahaks kohe paari linnamikrot :-)
Carolina ja Aare sättisid end kivi otsa otsinguid jälgima. Ma ei tea, kas ma olin vihjest või suurusest teadlik, aga otsida sisuliselt ei jõudnudki. Nunnu väike vidin! :-) Aitäh Hallikile tored mikro eest metsas! Alles klar. Paneme edasi, järgmise kivipostini!
Äkki on siinne kann oma nime pardi järgi saanud, nagu pardi kann(ikas). Metsavahe meenutab küll kohati priske pardi kanni :-) Tähemoondused (PardikannU) on rahvasuus hõlpsad tekkima. Lihtsalt totakas uitmõte, ei mingit ajalooürikute studeerimist B)

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

 2 

Tegelikult oli meid ikka poole rohkem, aga teised olid juba selle leidnud ja sättisid end parimatele kohtadele vaatlema. Õnneks oli tegemist küll lühifilmiga ja saime nimed subtiitritesse kirja ning lahkusime teisi Lahemaa kohti uurima

Kes ronis kivi otsas ja leidis, kes võttis aarde välja ja logis... Tiimitöö! Aitäh!

Kenad seened kasvasid metsas, leidsime nad üsna ruttu üles ning tunnistasime söödavateks. Sellekohase märke jätsime logiraamatusse. Aitäh kutsumast!

Seenelkäik õnnestus,aitäh.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Teel Lemuseljalt Pardikannule leidsime kukeseeni, mis õhtul pannile jõudsid. Aarde leidsime ruttu. Tänud peitjale.

Siia tulime otse Lemuselja aarde juurest jalgsi. Teel ja nullis sai näha mitmeid söödavaid ja mittesöödavaid seenepoisse. Seni kui mina nulli otsisin leidsid teised aarde. Suured tänud aarde eest.

No tõepoolest seened kasvavad.Me leidsime peale kiviseente veel kukeseeni.Aitäh!

Kohevat lund langes taevast kui selle aarde poole sõitsime. Õnneks oli keegi veel õigest teeotsast sisse keeranud, nii ei tekkinud kõhklusi kas me oma bussiga sinna ikka saame. Kuna gpsid näitasid erinevaid kaarte siis seekord uskusime minu oma ja jätsime bussi ühele teeotsale ja tatsasime sealt siis mööda lumist rada aaarde nulli.
No hetkeks tundus, et selle aarde otsimiseks peame lume sulades taas tagasi tulema, sest kes see siin selle lume alt miskit välja kaevata jõuab, kuid pime karvane õnn oli täna meie poolt. Lasin gpsil rahuneda ja pistsin geokepikese ühes kohas lihtsalt lumme ja mis ma näen, aare ongi geokepikese all. Meil jäi seega see kogu koledasti ülesküntud ümbrus nägemata, ilus valge oli kõik. Kivi oli ka kenasti pirakas, nii et kõik hästi. Tänud peitjale!

Vigade paranduse tuur. Vahepeal oli ilmunud vihje, mis võimaldas kohapeal veidi teistmoodi toimetada kui eelnevalt. Nii ka läks, vajalik jäi silma mõnede minutite vältel. Tänud!

 1 

Huvitav värk. Logidest tuleb emotsioone seinast seina. Vaadates ümber kivi olevat sõjatallermaad, siis võttis esiti ohkama küll. Kasutasime gepsu rahustamise nippi, et kuhu see null kokkuvõttes tuleb. Tulemuseks saime: keset kivi!? Tõesti, millisest küljest võetuna, see "kivi lähistel" nüüd on? Tegime veel mõne ringi, kuni vihje silma torkas, veidi hiljem ka aare. Panime siis gepsu aardepaiga kõrvale, et mida see seal näitab. Korraks jooksis ühe meetri peale, enamuse aja näitas 5-8 meetrit aardest. Kõige lihtsam oleks süüdistada mööda jooksvat kõrgepinge liini. Mina soovitaksin aarde nulli veidi nihutada, siis vähemalt jääb erosioon kivi taha ja ei torka niivõrd silma. Muidu täitsa OK asi.

Planeerisime ühe mõnusa geopäeva Lääne-Viru kanti. Sel korral jõudsime aardeni valges, hea varustuse- ja kindlama meelega. Otsimist siiski oli, läbi said uuritud kõik mükoloogilised objektid ja neid jagus seal igasse ilmakaarde. Nulli asukohta me vist lõpuks paika ei saanudki, ikka näitas suure objekti keskele. Kui olime juba mõnda aega otsimisega sisustanud, leidu ei paistnud aga kusagilt, siis tegime abistava geokõne. Lootust ta ju veidi tõi, aga sellegipoolest oli asukoht üsna lootusetu. Siis aga ühel hetkel hakkas silma midagi teistsugust, vaatasin, et tegu ilmselt peidukani suunava vihjega, otsisin veidi veel ja andsin siis teistele ka teada, et aare on avastatud. Siis läks sagimiseks, sest kellegi leid tekitab alati lootust, et nii lootusetu asi ikka pole. Aitäh.

Pimedas metsas mikro taga ajamine ei ole just minu lemmik otsimisviis. Mõnedkümned minutid taskulampide valgel metsaalust tallata oli liig mis liig. Kui infoks hõigati, et null ei ole siin täpne, siis otsidki aaret kivist alates 10-ndast meetrist. Ei aidanud ka vihje lugemine, sest oma kujutlusvõime vastu ikka ei saa. Patuga pooleks saime aarde lõpuks leitud. Pärast logimist võttis Henriko suisa laulu üles: Me armastame Eestit, oo-oo-oo. Nüüd kui aare käes, tuleb tunnistada, et null on siiski täpne, otsige sealt. Mis seal ikka. Idee on iseenesest tore. Jõudu järgmistele ja suur aitäh peitjale.

Õnneks ei pidanud metsa ööbima jääma :)

Aitäh siia juhatamast :)

3L - lootusetult leitud logitud...

Jah, kannu leidsime metsast, parti polnud kuskil (kes toob blenderkannu metsa, jäigi mõistatuseks). Alguses polnud aaret ka kuskil, siis oli minu silm lõpuks kõige teravam ja saime kätte selle sunniku.

Selle aarde juurde minnes oli hea taas teistega ühineda ja hulgakesti pimedas kivi ümber paterdada. Kaua sai taskulampide sähvides otsida, kõigil juba mitu tiiru kivile lähemalt ja kaugemalt ümber tehtud, aga tundus täiesti lootusetu. Enne loobumist sai viimane varujõud kasutusse võetud ja Annel õnnestus õiges kohas suskida. Tore asi, aga läbinägemisvõimetega taskulamp oleks otsimisel marjaks kulunud. Tänud.

Algselt olin vaadanud, et mõnus aare väikse jalutuskäiguga ja panin tallele tuleviku tarbeks. uuhh, kui vale mõte. Jumal tänatud, et tulime suurema seltskonnaga, sest selle aarde leidmiseks oli vaja ikka kõvasti rohkem kui viit paari silmi ja küünarnukitunnet. Aarde leiuks vajalike abivahendite hulka võiks tegelikult kuuluda näiteks pehmest-samblast-läbinägemine ja käbide-külgetõmbe-magnet. Üsna hull värk.

Seda aaret püüdsime me leida avaldamise õhtul, kuid tulemusteta. Täna ohkasime üsna raskelt, kui jälle oli siia kanti tulek ja see aare oli risti-põiki tee peal eest. Läksime siis nulli, muidugi seekord mööda mõistlikku teed, ja hakkasime otsima. Ja jälle sama jama. Ka viiekesi mitte midagi. Geokõne järel saime piirkonda natuke kitsamaks ja lõpuks märkas Gerdi aaret. Proovisime siis ülejäänud seltkonnaga ka leida, aga no ei ole.. Lõpuks siis hakkas mulle ka silma.

Põhimõtteliselt ei ole selle aarde leidmine ilma loodust kahjutamata võimalik ja see vahetu lähedus on ka suhteline.

Kõigepealt leidsime teel aardeni kannu, korraliku blenderi kannu. Siis kui olime masina ära parkinud möödus meist ca 10-15 jalgratturit. Seejärel rühkisime läbi metsa aarde nulli poole. Kohapeal läks parasjagu niipalju ja rohkemgi aega kui seda kulub ühe mikro metsas taga ajamisele. Vähemalt ühe gps (mitte nutitelefoni) null oli sedavõrd täpne, et ka aardelaegas miski aeg oli sunnitud alistuma. Tagasiteeks märkasime muidugi otsesihti ehk teed mida mööda sirge seljaga auto lähedale marssida. Tänud. Logiraamat ja tops vajavad varsti vahetust.

See aare oli eriti sitke. Tavaliselt piisab äraminekuga ähvardamisest, aga selle sunniku puhul tuli lausa paari teise aarde juures vahepeal ära käia. Sammalt oli seal kivi ümber ikka mõnuga kobestatud. Lõpuks õnnestus ta siiski kätte saada, aga kivi vahetuks läheduseks see koht küll ei kvalifitseeru ja silmadega ta ka leitav polnud. Vähemalt on ta nüüd leitud ja ei pea siia enam tagasi tulema.

Oli see vast otsimine. Sai lausa kaks korda siin päeva jooksul käidud. Teisel korral oli juba õnne. Tore, et Tanel selle lõpuks välja võttis. Paras pähkel. Aitäh peitjale.

 1 

Logid ja mitteleiud ei sisaldanud just optimismi. Leppisime kokku poolt tundi ja saime sellega hakkama. Mina nii kriitiline peitja suhtes ei oleks, korralik sügismetsamikro.;) Ja kirjelduses on ju kõik öeldud: peidetud on kivi lähedale (mitte peale), sammalt kiskuda ja loodust kahjustada pole vaja, leitav silmadega. Täpselt nii ongi! Aitäh, kivi juurde kutsumast!

 4 

Enne siia jõudmist leppisime kokku, et kui poole tunniga ei leia, siis jääb asi katki. Reigo leidis, kulus 14 minutit. Ise ma poleks seda vist kunagi leidnud.

Minge otsige kiirelt üles, lumega on see suht võimatu... või oodake kevadet. :)

Pidupäev ka, 700 leidu GP's. :)

 1 

Tund või poolteist jauramist, sõrmedega sambla ja maapinna läbipatsutamist, kuuskede kammimist... sihile ei viinud. Liiga karm peidukas mu jaoks... ehk kunagi jälle.. hetkel pikemat aega ilmselt siiski mitte.. no kibestumine, saate aru küll :).

Pool tundi nautisime vaadet, rohkem polnud mõtet siin jaurata, sest eesmärk oli Kuradisaarele minek.

Olgem siiski täpsed, ei olnud konteineril seda korki ka esmaleidmisel aga sammalt liigutatud ja oksi sätitud oli küll... Ei mina osu, et see metsahaldjate süü on. Sellist peitmist nägin tõesti esimest korda aga oli täiesti silmadega leitav suveaare.

 4 

Liigutasin aaret natuke eemale, sest ta sai endale sõbra. Leidke aardevalvur ja aare on kohe tema kõrval. Kuni oktoobri teise pooleni on aare samal kujul metsa all nagu see sai algselt peidetud. Peale seda saab konteiner endale uue kasuka.

Esimesed leidjad pidid kindlasti pettuma. See, et teise ja esimese leidja vahel läks kork kaduma, on täiesti hämmastav. Vist ainult metsahaldjad teavad kogu tõde.

Autoteed tõesti Pardikannu kivist mööda ei läinud. See oli tee, mida sai ainult jala läbida, see oli ka kirjelduses mainitud. Peale elektriliinide tõmbamist, muutus metsaalune kuumaastikuks, mis sundis inimesi uut ja uhkemat teed kasutama. Muidu sai jalgsi 20minutiga Võsult Korjusele tunni asemel, eks seepärast kohalikud ka Pardikannu teed rohkem eelistasid. Nii nagu kõik kohalikud teavad Kuueristit, Neliristit ja Mikumäge, on ka Pardikannu tee olnud tähtsal kohal nende elus. Ainuke infokilluke, et ma Pardikannu kivi ja teed lambist välja ei mõelnud, oli Käsmu meremuuseumi lehel, kus Aarne Ruben mainis Pardikannu metsa, kus jagati võsukatele metsa.

Igal geopeituril on oma maitse, kellele ei meeldi linnaaarded, kellele ei meeldi metsaaarded. Mulle ei meeldi võsaaarded. Ja mulle ei meeldi karp metsas aarded. Kui aga aarde peidukas tutvustab midagi ja/või peitmisviis on "kastist väljapoole", siis vaid plusspunktid.

Päikest silmadesse ja värvikirevat sügist!

 4 

Eks ta ole. Kui kutsutakse Palmsesse, lastakse tund aega vabalt rääkida, plaksutatakse, söödetakse kõht täis ja makstakse sõit ka kinni, siis võib ju isegi sellist aaret otsima minna.

Kirjeldus tegi uudishimulikuks. Ma väga ei usu, et varem mingi tõsisemat sorti tee sealt kivide juurest mööda käis - liiga madal ja märg on seal ja samas kõrval on korralik liivaseljandik, verstakivigi peal - ju nad ikka sealt ülevaltpoolt liikusid. Mis muidugi ei välista, et mingi pisem jalgrada, mida kenamate olude puhul sai kasutada, kivide kaudu ei läinud.

Pardikannu - kohanimed teevad teinekord läbi kummalisi muutusi. Avinurme, õigupoolest Ulvi kandis - seal, kus tegutses Rajametsa aare - on kaardil kena nimi Laekannu, kõrval Laekannusaare. Ei veena. Vaatad vana kaarti - ohoo, hoopis Lai-Konnasaare. Meigib senssi küll ju. Kas siin analoogi on - ei tea, ei spekuleeri.

Mis aardesse puutub, siis mina küll soovitan - peitjal see asi ringi teha. Topsile kork peale, sedasi saab ta kohe märjaks. Ja mingi natukenegi loodussõbralikum peitmisviis paluks, minu pärast kasvõi mõne Raivo asja pealt šnitti võtta. Mul muidugi vedas, sain hetkelise leiu, sest eelmised olid ta kenasti mõistuspäraselt tagasi pannud. Kuidas teda ilma selleta leitakse, jumal seda teab. Õnneks on ta hulgimängijatest kaugel, suurem invasioon jääb ehk ära.

Aga loo jutustamise ja kivide (verstakivi ka, verstakivi ka) näitamise eest aitüma!

Sihuke kivike

Keegi ronis

Verstakivi sealsamas lähedal

Leitud. Aitäh Kristale! Aitäh Marile! Kogu lugu oli kohapeal väga segane. Ju siis nii pidigi sel hetkel olema. :)

Heas usus seisaksin seal "õigel asjal" veel praegugi ja otsiks silmadega. Aga seltsis on ikka segasem, lisaks oli meil põhjust hämaras männikus maiustada, taustaks korraks rebase klähvimist. Praegu logimisel näen, et vihjet enam ei ole?

 2 

Üleeile sadas. Eile oli kaks üritust pärast tööd. Seega oli esimene võimalus kohale minna täna pärast kuut. Lugedes eilseid logisid, siis väga ei kutsunud. Küsisin Kristalt, kas lähme. Krista arvas, et võiks proovida. Pireti ja Mardi tiim pidi liituma suts hiljem.
Koht oli mulle teada. Olen sealkandis orienteerunud ja Kristale on see mets veelgi tuttavam, nii et kohalesõit probleeme ei valmistanud. Jalutasime mööda sihti kohale ja asusime otsima. Kolm nulliringi saime tehtud, siis võtsin taskulambi abiks. Krista oli selle vidina juba enne särama pannud. Kasutasime viimast valgust, aga vaatamisest suurt tolku polnud.
Õnnega pooleks sai aare üsna mõistliku aja jooksul leitud. Kui oleksime uskunud peitja sõnu, siis oleksime seal ikka veel loodust vaatlemas, mis on kahjuks juba päris palju kannatada saanud. Õnneks saame öelda, et meist jäi loodus kahjustamata. Ma ei mäleta, et oleksin midagi sellist kunagi metsast leidnud.
Peitsime aarde lihtsamalt ja lasime Piretil Mardil ka leiurõõmu saada.
Järgmistele soovin õnne ja edu!

 5 

Samblane kivi on tore ja imar selle peal veel toredam. Oleks tore kui nii jääkski.

Algne plaan oli aaret hommikul enne tööd külastada aga laiskus sai siiski võitu ja käisin lõuna ajal otsimas. See enam nii tore ei olnud. Kokku umbes tund, ei sobi mulle mikro metsas. Siin-seal oli otsimisjälgi, kännud laiali puistatud, kivilt sammal lahti, oksi teisaldatud. Kas siin kaugel metsas peab tõesti nii hullusti peitma, ei tea. Ühesõnaga palju peitust, vähe geod. Andku peitja andeks aga kui saaks lisaksin sildi: ei soovita. Ja veel. Kas tops peabki ilma kaaneta olema?

kivi-imar

 3 

Hommikukohvi kõrvale oli päris pikalt mõtlemist, lähen, ei lähe? Peale kaheksat otsustasin auto nina Rakvere asemel teise suunda keerata ja täna sõita tööle Võsu kaudu. Olin siin Võsu kandis terve viimase nädalavahetuse veetnud ja ka siinsamas lähedal oleva aarde juures käinud, nüüd siis tagasi :) Aardele lähenesin 300m kauguselt langi kõrvalt sihti mööda. Üsna metsane ja kuumaastikkune astumine oli, teine rada ehk on parem. Seega Pardikannu teest ei tea ma vist midagi. Kohapeal läks aarde leidmisega ikka mõnda aega. Tegutsemise jälgi seal ikka juba oli, peitja on vist suli :) Alguses katsusin ja uurisin siis hakkasin silmadega otsima ja leidsingi. Ei olnud sellist peitmist veel näinud :). Mõnus pikem töölesõit koos hommikuse looduspeatusega. Tänud peitjale! FTF kell 9.10