Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Molski, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Keila Rehabilitatsioonikeskus on üks tähtsamaid rehabilitatsioonikeskuseid Eestis, pakkudes rehabilitatsiooniteenuse tuge suurimale haiglale Eestis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale.
Keskus tegeleb kõigi alamklasside ja erilist liiki taastusravidega ning on pika ja põhjaliku neuroloogilise rehabilitatsioonikogemusega infarktide, erinevate neurodegeneratiivsete haiguste, traumade jms vallas. Kasutatakse ainult empiiriliselt tõestatud meetodeid ja lähenemisviise. Keila oli üks esimesi rehabilitatsioonikeskuseid Eestis, mis hakkas kasutama meeskonnatööl põhinevaid kaasaegseid ravimeetodeid. Haigla ja personal hoiab tihedat kontakti teiste haiglatega Suurbritannias ja Skandinaavias ning on World Federation for NeuroRehabilitationi (WCNR) liige. Lisaks on keskusel on üks parimaid raamatukogusid antud teemal Eestis.
Vihje: pole
Lingid: http://www.medicineestonia.eu/en/keila-rehabilitation-hospital/
Aarde sildid: muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6BPAG
Logiteadete statistika: 189 (99,0%) 2 4 3 3 0 0 Kokku: 201
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2023.
Otsisime mis me otsisime, aga üles ei leidnud. Lõpuks hakkas külm ja otsustasime edasi liikuda.
Seda aaret olen käinud otsimas ja siiamaani tulutult ja kahtlustasin, et seda aaret vast polegi enam seal kus ta olema peab. Seekord võtsin varem selle aarde leidnud inimese kaasa ja ka tema ei tuvastanud konteinerit. Tundub, et see aare on minema jalutanud või oma asukohta muutnud.
Möödaminnes mõtlesin, et vaatan kas aare on samas kohas kus kevadel kui selle sealt leidsin. Enam ei leidnud aaret sealt, otsisin ka igaks juhuks kogu ala läbi kuid ei leidnud.
Kes otsib see leiab, kätte saamiseks oli abivahendit vaja. Kuna kotis magnetit polnud siis aitas suhkrupakk ????
Tulime vaatama aga mugu istus, siis läksin teist sama seeria aaret vaatama, seal istusid lausa kaks mugu. Tulime tagasi ja mugu oli kadunud ning ma hakkasin otsima. Ühel hetkel Mai autost nägi ja ütles, kus aare paistab. Aitäh!
Ilm oli kevadiselt päikesepaisteline ja soe, seetõttu otsustasime ette võtta väikese geotuuri. Leitud! Logitud! Tänud!
Leidmine oli lihtne, kuid kätte saamine vajas loovat lähenemist.
Tänan peitmast.
Vahel on vihmane ilm hea. Siis inimesi vähem ja otsimine rahulikum. Siin polnud üldse kedagi, sai südamerahus ringi vaadata. Leid tuli kiirelt. Aitäh!
Oli see nüüd päikesest põhjustatud või mitte, siin hakkas kenasti otsitav otsijaile silma. Tänud peitjale.
Õige objekt sai kiiresti tuvastatud ning aaregi jäi väga ruttu silma. Nimed kirja ja saime Keila Haigla duoga ühele poole.
Liikumist ei olnud ja saime rahulikult otsida,teine vaadatud koht peitis aaret.Aitäh!
Kui Keila haigla esimese aarde juurest saime leiu hinge alla, oli kohe rohkem entusiasmi. Muidu olekski see aare ehk sinna jäänud, sest konteineri kättesaamine oli väga tülikas. Muidugi päästis kirurg Airi päeva, kui grurik Loona juba susises :D Aitäh!
Magnet päästis suurema vaeva. Enne sai isegi linnupesa vastasmajas leitud. Ei viitsinud kohe nullpunkti kontrollida.
Kellaja ja liiklusmärgi järgi ma tegelikult ei oleks enam tohtinud autoga nulli sõita. Aga sõitsin ikkagi ja lootsin, et keegi ei näe ega kuule. Leid tuli kiirelt aga kättesaamisega oli probleem. Käisin siis auto vahet erinevaid abivahendeid katsetamas. Võtmed ei sobinud. Aga sobis kindalaekas vedelev ühekordne plastikkahvel, mida ma ikka korduvalt juba kasutanud olen.
Esimese hooga ei õnnestunud otsida, läksime siis auto juurde (esimese aarde juurde) tagasi ning sõitsime siia. Mugu oli vahepeal bussile vist läinud, seega sai rahulikult otsida. Leid tuli kiirelt, kuid siiski läksin autosse traadijupi järele, et tops kätte saada. Peitjale tänud!
Ma poleks konteinerit peidukast kätte saanud - vajas minust (169cm) pikemat isikut. Tarmo aitas aarde välja võtta ja tagasi panna. Pärast logimist muidugi.
Pärast mõningast otsimist tuvastas Tõnu aarde asukoha. Väikse abivahendiga oligi topsik käes ja logi sai kirja. Täname!
Mario tõi autost abivahendi ja karp oli käes ja nimed kirjas
Hea, et seda seeriat kaks on. Kuna Keila Haigla juures poosetati parasjagu, siis lõin käega ja läksin nr 2 juurde. Aarde tuvastasin kähku, probleem oli kättesaamisega. Tõin autost ühe vidina ja selle abil sain kuidagi näpud taha. Väga mugukindel aare. Aitäh!
Aarde üles leidmine ei olnud raske, kätte saada oli keeruline. Aga milleks mul siis pea on...ikka lahenduste välja mõtlemiseks ju eksole ja nii saigi logitud. Tänud
Siin läks otsimise ja tuuseldamise peale ikka päris palju aega. Aga lõpuks aare siiski ilmutas ennast
Pärast spaatamist Laulasmaal sõitsime koju väikese ringiga läbi Keila, et röövikule Statoili - vabandust - Circle Key hot dogi osta. No ja siis võtsime ka paar aaret tee kõrvalt.
Tundub olema aare OVP (Oli Vaja Peita) seeriast. (Päikese)prillide sangad aitavad selle karbi kättesaamisel, kui midagi muud käepärast ei ole.
Ja mis pagana pärast peab see aare siin - ja ka naaberaare - olema GC lehel ainult "Premium" staatusega liikmetele?
Selle topsi kättesaamine osutus suuremaks pähkliks kui leidmine. Proovisime üht ja teistpidi, siis proovisime pastakaga. Lõpuks läks käiku plaan Geo Kirurg, Tarmo opereeris kahe uksevõtme abil karbi peidukast välja. Logi sai kirja ja mõtlesime, et kas paneme samamoodi tagasi või natuke rohkem ääre poole. Siis aga vaatlesime ja otsutasime, et vist pidigi ikka sedasi peidetud olema, ei hakka kaugelt võõrale silma. Tänud!
Ma just hakkasin rääkima, et krt mul nende bussipeatustega just pole siiani väga hästi läinud ja olen saanud ikka igat polti poleerida, aga ei jõudnud jutuga lõpunigi kui Kevinil juba aare peos oli. Tänud.
Sai eelmisel suvel siin käidud, aga siis sai valest kohast otsitud. Nüüd kevadel sai kiiresti leitud, aga ilma abivahendita ei saanud kätte ja mugusid oli ka palju liikvel. Täna sai siis ära vormistatud.
Selle aarde puhul osutus leidmine oluliselt lihtsamaks kui aarde kätte saamine :D
Kiire leid. Loovad neiud tegid kiire avastuse. Logiraamat hakkab samuti täis saama.
Hea, et siia üksi ei tulnud, pikad olid kaasas. Ma oleks päris lolliks jäänud muidu oma aeroobikaga. Tänud aarde eest!
Leitud. Mõned mugud segaasid ja buss tahtis meid kah peale võtta, nii siis tuli jalga lasta. Buss lahkus, tulime tagasi ja logisime. Tänud.
Laupäeva õhtul oli haigla ümbrus inimtühi. Aarde leidmisest keerukam oli aarde kättesaamine. Aga saime, kääride abiga.
Selle aarde puhul läks hästi, et kodust sai kaasa haaratud väike geokotike igasuguse varandusega, sest iial ei tea mida võib vaja minna.
Selle aarde tabamisel olid küll teatud inimgrupid eelistatud, seda kas just sooliselt, aga füüsilise väljanägemise poolest kindlasti. Meil oli valikuvõimalus ikkagi olemas, nii et kõik läks õnneks. Täname.
Siin ei jõudnud mina veel autost väljagi, kui kaaslane juba aaret peidikust välja urgitses - hästi see aga ei õnnestunud :D pakkusin siis oma peenikesed sõrmed appi ja kahepeale said nimed kenasti kirja :)
Daami kotist leiab igast häid abivahendeid aardekaevamiseks (pintsetid) :))
Leitud. Bussi ei tulnud ja ei tulnud. Läksime edasi lennukipeatusse.
Asukoha tuvastasin kiirelt ja vahepeal tundus, et lõpptulemuseks jääb: näed aga kätte ei saa. Logide lugemine andis enesekindlustus, et teisedki hädas. Lõpuks volditud abivahendiga Europargi parkimispiletist sain aarde ka kätte ja logitud.
Päris tore oli seal varajasel hommikutunnil turnida ja nuputada, kuidas see värgendus kätte saada. Näpud olid liiga töntsakad aga leatherman aitas välja, nagu paljudes teisteski olukordades.
Loodetavasti sai leitud ikka geopeituse aare, puudus igasugune märgistus. Märkmed lehel olid ainsad, mis andsid lootust, et aardega tegu.
Leitud. Eemal laterdasid kaks meest juttu ajada nagu turumutid. Meie vaatasime kella, kuid neil polnud kuhugi kiiret. Vahtisime himukalt aaret, kuid kätte ei saanud, seda igas mõttes. Esimene katse luhtus isegi abivahendiga. Siis leiutas rodolfo käepärastest asjadest uue õnge ja püüdis kala õnge otsa. Mugud olid lobisemisega nii ametis, et ei pannud rodolfo jõu- ja ilunumbreid tähelegi.
Ei no andis kätte saada, eriti kui parklas paar meessoost mugu klatšimoore mängisid. Kuklasilmaga jälgisin noid ja kotist leitud asjadest sebitud MacGyveri stiilis abivahendiga sain kätte.
Gps trallis ringi nagu talle saba, aga kuna seal eriti variante polnud, siis sai kiirelt leitud. Tänan.
Ilma abivahendita oleks jah väga raskeks läinud, õnneks oli ta taskus olemas. Tänud!
Püüdsime mis me püüdsime aga ilma abivahendita kätte ei saanud. Õnneks on just õige asi igal geopeituril alat kaasas :)
Väljasaamisega läks kordi rohkem aega kui leidmisega :) Aitäh!
Aega läks aga asja sai. Lastel on põnevust rohkem kui küll.
Urgitsemiseks oli Jutal väga tõhus abivahend välja pakkuda. Plõks ja valmis. Aitäh.
Kiire urgitsemine ja logi kirjas. Tänud peitjale!
Sai igal kaevukaanel kükitatud ja uuritud, kuni lõpuks tabasime ära :)
Siin oli kättesaamise mure. Lootsin kõrvalasuva tööruumi juurest leida traadijuppi või midagi, vanasti vedeles neid ju selliste majade ümber ohtralt. Aga tühjagi. Leidsin külmunud saareoksa ja nimi sai kirja. Vähe veider oli seal võimelda aga selliste asutuste ümber pole selles vist midagi imelikku. Issanda loomaaed on ju lai. Igatahes mina tänan.
Peidukoht oli küll kavalalt lahendatud. Isegi veidi õel. Minu müürsepasõrmed seda sealt välja ei meelitanud, aga Kristeli geokotis leidusid sobilikud abivahendid, mis andsid võimaluse logi kirja saada. Tänud peitjale.
Proovisin hommikul nii Elvet kui Ingat metsa meelitada aga kumbki vedu ei võtnud, seega valisin Keila lähedal mõned aarded välja ja tulime Oliveriga kahekesi päikest otsima...no ja aardeid ka.
Peidukas jäi kiirelt silma aga töntside sõrmedega seda sunnikut nii lihtsalt kätte sealt ei saanud. Vahepeal lasime mõned mugud mööda jalutada, leiutasime abivahendi ja siis sai ka nimed kirja.
Kui nüüd õigesti mäletan, siis polnud karbil ühtegi geopeitusele viitavat tunnust peal. Aga võiks. Oleks kena. Muidu täname. :)
Siin läks täna ilmselt kõige kiiremini. Tiiruke ümber objekti, kõikide loogiliste kohtade kontroll ja silma ta hakkaski. Kätte end just väga lihtsalt anda ei tahtnud aga küünte omamine tuli siin kasuks. Tänud!
148
Võtsin abilise ja paar abivahendit ja saime karbile küüned taha. Mitteleid leiuks vormistatud, jess! Aitäh!
Logiraamat oli t2is. Asendasin uuega. Vana saab soovi korral minu k2est ;)
Asukoha tuvastasin kiirelt. Kll l2x aga p2ris mitukymmend minutit, kuni saabus muguvaba hetk. L6puks sai igas tahes nimi kirja ;)
Aare asukohta luurasime juba eelmisel päeval, aga kuna füsioloogia tuli takistuseks siis tuli järgmisel päeval tagasi tulla :).
Aarde asukoha tuvastasin kiirelt, aga kätte ei saanud. Käepäraste abivahenditega meelitasin aarde ikka välja, pastakas läks pooleks, aga kaks ühekordset kahvlit aitasid :) aitäh!
Ööbimiskohas selgus,et sularaha seis on null, nii et tuli sõita Keilasse. Aare korras,aitäh.
Mugusid liikumas ei olnud ja sai rahulikult otsida. Lõpuks jäi aare silma aga kättesaamiseks tuli kasutada abivahendit. Tänud.
Alguses parkisime kohe õigesti, kuid null vehkles edasi-tagasi, seega ma otsisin täiesti valest kohast. Martti seevastu otsis täiesti õigest kohast ja seetõttu saabus ka leid. Tänud!
Seda karbikest käisin nillimas kolmel korral. Esimesel katsel otsustas üks hoolealune sinna magama tulla, oli seal veel kolmveerand tundi hiljemgi kui piiluma tulin. Teine katse oli lootust andvam. Parkisin auto ja kui väljuma hakkasin avastasin et kõrval autos käib elu ja pikalt ei viitsinud ootama jääda. Nüüd täna kolmas katse ja lõpuks ometi. Võttes arvesse raskusastet siis alustasin ka vastavalt. Kohe jäi ka karp näppu. Kuidagi salapäraselt on paari päevaga uus karp tekkinud! Korras, tänud.
Meie tänane teine siis. Õnneks poolkohalikule ei pidanud seletamagi kuhu minna. Sain teada nii mõnegi uue fakti Marguse kohta. Seda, millise objekti juurest aaret otsida, teadsime kohe. Kuhu vaadata pakkus ka Margus kohe välja. Seega tuli see logikott kohe välja. Tänan peitjat.
Varahommikul õnneks mugusid polnud ning saime rahulikult tegutseda.
See aare on kindlasti eriline minu jaoks. Otsisin seda õelaste, 7 ja 5 aastase poisiga. Tutvustasin neile geopeitust ja võib arvata, et nad läksid täiesti leili selle peale. Ei jätnud ennem, kui viisin nad otsima midagi. Ja tükk aega maadlesime ja siis vanem poiss selle lõpuks leidis - ma pidin küll ise ära noppima aga leidmise rõõm oli tema oma. Eks uhkust oli ta täis nagu vana juudas.
Seda aaret kujutasin hoopis teises kohas olevat. Minu mäletamist mööda nägi Keila haigla hoopis teistsugune välja või siis mäletasin ma valesti... Kui aare lõpuks leitud, siis see hämmastas ka, sest komplektne ta kindlasti polnud. Igal juhul nimed saime kirja.
Kiire leid. Haiglast olen kuulnud vaid õudusjutte paraku. Lapsepõlves peale kannutäie keeva vee pealevalamist sai ka seda asutust kûlastatud
Pean silmaarstil vist omale uued prillid laskma välja kirjutada - esimene koht kuhu vaatasin, oli õige aga aaret ma ära ei tundnud. Kui olin kõik teised kohad, kus aaret polnud, üle kontrollinud, võtsin aarde ikka sealt, kuhu kõige enne vaatasin :)
Tänud!
Kunagi hilissügisel taidlesin seal külmas ja pimedas, muidugi ei leidnud midagi. Nüüd oli ainult välja võtmise vaev. Jälle üks pooleli asi ilusti lõpetatud, aga neid on veel oi-oi kui palju ripakil. Tuleb teha jälle üks "sabakeste kokkukorjamise ring".
Alguses suundusime veidi valesse kohta, kuigi Tac vihjas esialgu õigele kohale. Peatselt sinna me suundusime ja koheselt kõik aktiivselt ka otsima hakkasid. Kõigi otsimis tuhina lõpetas naeratus M suul, mis tähedas, et aare oli leitud.
Veidi pidi ootama, kuni noor autosõiduõppur kohalt sai, aga muidu lihtne leid, aitäh! :)
Tunnistan, et olin siin teist korda, mitteleiust teatada oli selles aprillikuu lörtsis liiga piinlik. Nüüd oli kiire leid, vahepealsel ajal 70+ leidu on mu geopimedust veidi maha keeranud.
Olgu ilm milline tahes, lugupeetud pensionär on iga ilmaga valves. Nii ka seekord! Hoone aknaklaasid olid hingeõhust udused. See muidugi meie eelis ning saime rahulikult toimetada. No jah...ja isegi kui vahele jäime siis olen nõus isiklikult seda tsirkust pealt vaatama tulema, kui mõni soovib antud kohast aaret ära tuua :)
Keset päeva pole seal just kõige parem otsida, eriti veel kui esimene kevadpäev on lõpuks käes. Mugusi muudkui vooris. Lõpuks oli üks vaba hetk ja sain otsima asuda. Kõigepealt katsusin valed kohad läbi, lõpuks teadsin kus aare on, nüüd tuli see ainult kätte saada. õnnestus!
Tänud peitjale.
Kui geopimedus järgi andis, sai aare leitud. Ei tea miks vahel on nii, et ilmselged asjad silma ei hakka. Võiks ju ? Õhus oli võimalus, et see ongi mingi tänase päeva juhtmõte, aga õnneks järgmises kohas polnudki seda, mis peaks silma hakkama - nii et seekord viik. Aitäh
Muguvaba ja põgus otsimine andis välja topsi, millel küll ühtki geopeituse tunnust küljes ei olnud. Logisime, ehk oli siiski aare.
Natuke tiirutasin enne kui alguses märgatud kohta käe sirutasin. Enne olin ihuüksi, siis tundub, et karbi kätte võtmine oli märguanne, et koerajalutajad ja tervisejooksjad põõsaste tagant välja ilmuks. Sain hea 15 min oodata, enne kui plats jälle piisavalt puhas oli, et karp tagasi panna. Tänud.
Parkisime auto peaaegu täpselt nulli. Ühel mugul pidime hoolega silma peal hoidma ja tegutsesime vaid siis, kui ta seljaga meie poole oli.
Peale parklas oleva mugu lahkumist, leidsin aarde. Tõesti vaatluse teel tuvastatav. Aitäh!
Auto sai pargitud selliselt, et aare lausa karjus näkku. Aitäh.
Esimesel korral istusid aarde juures universumi direktorid. Kui nende juttu kuulata, oli kohe selge, et sellist jama oskavad ajada ainult universumi direktorid.
Teisel tiirul oli aarde juures tegutsemas Russkii Mir. Neil jätkus silmi vaid oma sõjalaevade jaoks ja peagi kadusi nad kuhugi, ma loodan, et ajaloo prügikasti.
Logiraamat on maailma ja ajasturändurite poolt täis kirjutatud. Vaid osav ja väga lühikese nimega kosmonaut leiab sinna veel logimiseks pinna.
Jäi ruttu silma. Mahtusime veel napilt kirjutama väga pisikeses kirjas. Täname.
Algul läks õige koha tuvastamisega veidi aega, aga lõpuks tuli välja. Aitäh!
Leidsime, logisime, puhkasime korra jalga ja läksime edasi :)
Päeva viimane. Logi panime kiiresti kirja ja läksime päevast kokkuvõtteid tegema.
Siia pole enne asja olnud ja loodetavasti pole tulevikus ka. Kiire peatus, aardeleid ja edasi, õhtusöök ootas.
Õnneks pole siia varem asja olnud, leid aga kiire!
Karbikese leidmine osutus lihtsaks. Kättesaamine oli minu ehituse juures mitte just väga ohutu tegevus. Miki kõrvaltvaatajana julgustas, et toimeta julgesti - haigla ju siinsamas.
Sattusime lähedal ühte teist aaret lahendama ning Madis ja Liis olid valmis ühe pisikese põike tegema. Lihtne leid, aitäh!
õhtu lõpetuseks sai ka selle aarde juures peatus tehtud. Geovaistust oli siin rohkem abi kui GPSist. Liiga kiiresti just ei läinud, aga lõpuks ta pihku jäi ja sai logima asuda. Aitäh peitjale.
Peale seda, kui kogu seltskond oli saanud oma tahtmise, kes kelgutama, kes külla, oli minu soovi täitmise aeg, leida mõni aare. Algul otsisime ikka valest kohast ja kui mul tuli mõte liikuda õigesse kohta, tõmbas Neti aarde välja. Tänud
Mul seostuvad selle haiglaga vastakad mälestused. Nimelt aastaid tagasi sai sinna karkudel sisse hüpeldud, aga asi oli hoopis järeltulevas põlves. Nimelt oli kahtlus, et ka tema vajab kipsi. Tehti siis pilt ära ja kuna mul endal oli karkudega koperdada suht raske, siis sõbrantsi näo poisiga röntgenist väljudes oleks pidanud üles pildistama. Kui mulle aga pildistajatädi sõnad edasi anti siis seisin sama totaka näoga seal. Nimelt olid sõnad järgmised:" Tulge homme pildivastuse järgi" . Õnneks valvekirurg päästis meid kordusvisiidist, vaatas pildi ära ja meie õnneks kipsi vaja polnud.
Täna tegime peatuse nullis ja kolmas koht ,kuhu A vaatas, sisaldas paberit logimiseks.
Tänud!
Õhtupimeduses sai ära logitud. Selline jalad maas kättesaadav aare. :D
Pime,pime,arvasime et Keilas ikka tänavavalgustust jagub, et veel enne kojusõitu paar mikrot leida. Siin oli teist küllaga, valgust ja aaret. Tänud peitjale.
Pühapäevase Keila-külastuse põhieesmärgiks oli koerte mäkkejooks sealsamas Tankimäel. Esimene kord ja kohe nii edukalt, et keskmise suurusega koerte hulgas Leopoldil esimene ja Newtonil teine koht. Kiirem nendest oli 10 sekundiga alt mäe otsas (ca 140m). Boonusena võidule otsisime selle aarde üles. Tänud!
Kuna mugu istus nullis, siis käisime ja logisime seeria teise aarde ära. Tagasitulles oli plats tühi ja saime tegutseda. Tänud peitjale!
Ootasime mugu lahkumiseni, seejärel saime rahulikult logida. Tänud peitjale!
Siin tuli vihma juba nagu oavarrest.. jumal tänatud oli logimiseks kohe väga mõnus koht, mis tänase ilmaga täiesti kuivalt toimetada lubas. Nagu ikka tegi vihm minuga head koostööd ja mugusid kusagil ringisiblimas ei olnud. Tänud!
Aitäh peitjale! Oli tore kambakesi otsida :)
Sutsuke vaatlustööd ja nuputamist ning karp oligi käes. Täname.
Peaaegu drive-in. Aarde kättesaamiseks tuli siiski autost korraks välja tulla.
Peetri seisund oli selline, et igasugu sirutused ja kummardused tuli sel päeval mul ära teha :)
Täname!
Natuke pidime ootama kui mugud lahkuvad ja siis saime lihtsalt karbi kätte.
Minu seisund oli selle päeval alakehapoole küll selline, et oleks vist pidanud hoopis nimeasutusse abi minema otsima. Aga saatekirja polnud ja järjeord oleks olnud ka teadagikuipikk. Seega hoopis leidsime ja logisime
Objekti nähes teadsin kuhu peaks karp olema pandud. Kättesaamiseks pidin siiski tegema terve ringi ära sõrmi mööda objekti lohistades. Oleks ma teadnud missugused mu sõrmed pärast seda välja näevad, siis oleksin proovinud esmalt silmadega otsida. Just sel hetkel ei olnud mul autos ei vett ega märgasid salvrätte. Terve tee Keilast koju hoidsin ennast pidevas teadmises, et oma sõrmi silma ega suhu kogemata mitte toppida.
Juba nädal ilma ühegi leiuta. Seda on ootamatult palju minu jaoks. Seega väike õhtune tiir ja nimi sai suhteliselt kiirelt kirja. Aitäh!
Leid oli üsna kiire ja kui Madis karbi toimimisest aru sai, saime ka logi kirja. Aitäh!
Antud maastik on päris karm. Kelle jaoks 1.5 ja kelle jaoks 5.0. Mõne sekundiga leitud aare. 3.0 peidukast oli asi kaugel.
Tuli jah suht lihtsalt ja kiiresti, Madise otsimine täitus kogu ruumi kiiresti ja intensiivselt, no ja sihukesele survele ei suutnud tops kaua vastu seista. Avamine kujunes omamoodi pingutuseks, itsitasime Liisiga seal tibakese. Aga lõpp hea, kõik hea, nimed kirjas ja peitja olgu tänatud.
Liis hakkas ütlema, et maastik küll 2 ei ole. Ma nõustusin sellega ning ütlesin, et on 1 hoopis. :D Natukene läks küll aega, et õigesse kohta vaadata, aga muidu täitsa kärmelt teostatav aare. Aitäh peitmast!
Keskus tegeleb kõigi alamklasside ja erilist liiki taastusravidega ning on pika ja põhjaliku neuroloogilise rehabilitatsioonikogemusega infarktide, erinevate neurodegeneratiivsete haiguste, traumade jms vallas.
Uuh ... paras eesti keele etteütlus edasijõudnutele on see kirjeldus küll :o) Aarde raskusaste jääb pigem sinna teise äärmusse, pakuks D1.5/T2.5.
Nulli juures asuvasse parklasse jõudes läks hetk aega, et õige suund kätte saada. Peale seda tuli karp juba ruttu välja. Aitäh!
Siin läks vahelduseks päris kiiresti, tänud.
Ommukil vaatasin, et ohoh, uus aare, vaja külastada. Siis vaatasin, et tegelikult polegi teine nii uus. Aga selge see, et peab käima. Sobis täiuslikult meie rannikuretke lõpetuseks - oligi juba pimedaks läinud.
Alustuseks pani C:geo juba ei-tea-mitmendat korda pange ja suunas kõrvalasuva hoone nurga juurde. GP lehelt sain õige suuna ja nüüd läks klassikaliseks poleerimiseks - geopeitus on selliste rajatiste struktuuri juba üsna selgeks õpetanud. Arvo tegi taas õnneliku tõmbe ja saime nimed sellel päeval üsna populaarsesse logiraamatusse kirja panna. Nüüd on jälle Keilast kõik tavakad otsas :(
Aitäh päevale lõppsihi andmise eest!
Peale pisikest otsimist võttis Anži aarde sealt kuhu mina juba mitu korda vaatasin
Polegi käinud seal ammu. Kuna Aerofoto erineb tegelikkusest ikka palju siis tul täpse koha leidmiseks ikka GEPs välja võtta. Kui juba null käes oli siis leid oli kiire.
Mul oli vaja Kärus üks töökäru keerata ja nii me hommikul vara autonina sinnapoole keerasimegi. Punane bussipeatus oli omal kohal, väga läikiv ja lakutud, ämblikuvõrguvaba - teadagi, miks :-)
Silitasime meiegi seda sutsu ning püüdsime mugusid ja politsei kutsumist vältida. Ega ta üks õige päevavalguse aare ole. Lõpuks siiski leidsime ja võisime kaduda nelja tuule poole.
Aitäh Erlendile haigla info eest! Nüüd tean, kuhu minna 8-)
Tüdrukud käisid Keila vahel laiamas, märk sai ka maha pandud :P.
Väga kena punane bussipeatus. Pool päeva kummitas uus aare mind. Aga kuna olin lapsehoida ja autot polnud, siis sai alles õhtul Keilat külastatud. Ühtegi logi polnud, seega oli väike lootus, et keegi pole päeva jooksul aaret leidnud. Loomulikult vaatasin kõik valed kohad alguses üle ja siis jäi ka aare silma. Kahtlen, kas see just D3 on. Sain (FTF) logi kirja kl18:20.
Olin just Marise ja Lauri juures redelit laenamas, kui Laur küsis, kas uus Keila aare on leitud. Mul polnud isegi aimugi, et kuskil mingi aare on ja kuna see väga kaugele ei jäänud, mõtlesin ära käia. Saaks jälle Keila puhtaks. Siis toimus Marise veenmine, kes ei olnud sugugi sest mõttest vaimustatud: tuul, vihm, külm, pime ja Priit kindlasti juba ära käinud. Lõpuks aga minu ja Lauri ühisel veenmisjõul istusime varsti Marisega autosse. Huu, küll oli ikka külm. Tiirutasime seal ringi, midagi erilist ei näinud ja Maris karjus ühel hetkel üle tuulekohina, et aitab küll, paneme mitteleiu. Õnneks jäi üsna peatselt pärast seda aare näppu, muidu oleks tõesti saba jalge vahel ära tulnud. Ei olnudki Priit esimene, hoopis Halliki. Ja lausa mitu tundi tagasi. Aru ma ei saa, kas magatakse ka telefon kaelas? Tänud.