Raadiraja 2

Leitud

Tänan peitmast.

Leitud. Kõik kuiv ja korras. Tänud peitjale matka eest :)

Tiptap läbi maheadede, Vulina #3 juurde. Siis tiptap või pigem, lirts-lörts mööda Raadi sood siia. Vaatasin veidi ringi ja silma ta torkasgi. Edasi siis kuuenda poole. Tänud.

Rõve võss. Mis ma muus oskan öelda. Kui mulle muidu võsakad meeldivad siis +28kraadi ja siin mööda neid raadirajakaid solberdada võttis ikka peanupu huugama. Mõni koht oli ekstra rõve, ei mäletagi nii rõvedaid aardeid ammu. Järelikult oli mul hea, sest jäi meelde. Aitäh.

 1 

Täna sõnastasin endale fakti, mida pikemalt juba kahtlustanud olen - geopeitur ei ole lind. Ja hea ongi, sest üks mummulise kleidiga linnuke oli aarde lähistel nahka pandud. Kaardi peal on kirjas küll, kus on heinamaa, kus soo ja raba. Ainult vaata ja mõtle ja mine. Mitte nii, et joonlaud kätte ja nui neljaks mööda sirget kodunt aardeni. Tore oli lapsepõlve, kus orienteerumist sai tehtud, meenutada ja vanad tõed jälle kasutusse võtta. Aitäh peitjale!

Mummuline

 1 

Praegu oli täitsa talutav seal jalutada.Aitäh!

Esmalt leidsime nunnu linnupesa. Seni kuni mina seda imetlema veel jäin, olid teised juba karbile küüned taha saanud.

Tänud.

Sellest seeriast eelviimane. Ei oskagi midagi muud lisada, kui et rõõm, et kaart puhtamakas sai ja ainult üks täpp siit sarjast noppida jäi.

Heinamaa aare nr2. Koht on oma hiilgeaja ilmselgelt kaotanud, aga siinseid l6ikust6id jms arvestades on tunda et midagi on siin teoksil. Aitähhid

ERMiga ei seostunud selle seeria aarete asukohad küll eriti, üsna emotsioonitu tühermaal jalutamine. Vähemalt leitud järgmine. Tänud.

Tänud peitjale!

Otsitud, nähtud 2 kitse, leitud, logitud. Aitäh.

Leitud, logitud, tänan

Leitud tänan

leitud,logitud,aitäh peitjale.

Jalutuskäik tehtud ja aare leitud. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Tänan aarde eest!

Kummik jalga, kott selga ja raadiringile. Rajad ja minu suund ei läinud kokku. Ma vist isegi mäletan kes siin lähedal majas viiskümmend aastat tagasi elas. Aitäh!

Tahtsin juba kiita, et kõige rajasem rada aardeni, pidin oma sõnu sööma.

Aare sai leitud kiirelt, kuid suurem väljakutse oli pärast läbi võserike ja eraaiamaade linna tagasi jalutamine. Tänud aarde eest!

Vaid üksikuid linde oli seen tihnikus kuulda. Meie eestimaale on jõudmas hääletu kevad.

Nr6 juurest jalutasin tiiruga siia, esmalt visates pilk peale mahajäetud? majale, mille juurde polnud varem trehvanud. Elutegevust ei paistnud, lõokesed laulsid taamal ja päike paistis mõnusalt. Logimise järel trehvasin metsaservas üht KTM liigutajat, kes otsis teed edasi. Soovitasin ATV jälgede järgi kulgeda üle põllu, sest maantee paistis taamalt. Lasin tal korra kraapsu teha, et poripilv filmile jäädvustada ja nii läksid teed lahku. Nüüd on Raadirada läbi.

Ja ongi meie teekond “mittemidagi” maal otsa saanud. Leidsime ka viimase aarde. Tänud peitjale. Väga vahva matk oli. Veelkord suured tänud.

 1 

Raadiraja 6 juurest tulime mööda jäljerada siia. Aardekarbi leidsime ka kenasti üles ja logi sai kirja. Täname eelnevat geopeiturit, kes meie teekonna palju kergemaks tegi. Nüüd siis on Raadiraja aarded käes. Täname!

Korras ja kuiv, tänud peitjale.

Leitud! Jätsin kirjaklambri kui kullelgi vajadus tekib, siis siit saab. Pliiatsid teritasin ka ära ;)

Oeh. Siin oli omajagu müttamist, sest ega esimese hooga ei taha ju kõige rajumaid käike teha. Viimaks tegimegi suure ringi ja saime platsi kohale kuivana. Võsas tuli leid kiirelt. Kui õigesti mäletan, siis tegin selle aarde jaoks ka ühe ohverduse dressika küljest. Kõrval olev põld oli kaunis, eriti golden hour ajal.

Leitud

See ka käes, kiirelt. Tänud

Leitud. Aaret valvas metskits, aga meie leidu ta vaatama ei jäänud.

Leitud !

 5 

Ootamatult tekkis natuke vaba aega ja sobivat ilma, et paika viia uus karp uue kuiva sisuga nagu peitjale kunagi lubatud sai. Kõige rohkem aega võttis lähenemistee leidmine, kuna viimati siin käies alustasin ühest ja lõpetasin kuuega, aga nüüdseks on siin palju muutunud, lähedal olevatel kruntidel on RMK uute kasvuhoonete ehitus täies hoos, Hiinalinnast lähenedes on kõik aiaga piiratud, aga rebel nagu ma olen, pingutasin pisut üht kaheldava väärtusega traataeda ja roomasin alt läbi. Fakt, et just see koht traataiast oli erksamat rohelist värvi, lihtsustas pärast kõvasti ka ratta leidmist :) Maastiku mõttes pole siin midagi muutunud, ikka toredad pokud ja täpselt parajad kraavid, hetkel saab ka madalama kummikuga läbi ja teekonnal sai nii vihma ja rahet kui ka tuult ja päikest. Mõnus, tänann!

Leitud aga üdini läbivettinud. Logi ei saanudki kirja panna, logiraamat tahtis kätte ära laguneda. Karp kyll tundus terve ja tihend ka, nii et ei oska öelda kuidas see vesi sisse sinna sai. Aga vaja ilmselt oleks uut karpi koos sisuga.

Logiraamat läbivettind

Leidsime aga aare kehvas seisus. Logida ei olnud võimalik, logiraamat läbi vettind.

See aare oli mõistlikus kohas ja pikal Raadi aarderingil olles viimaseid noppimas olin iga normaalsuse eest tänulik :D

Eks neid radu on siin tasapisi ikka käidud, alati mitte liiga palju korraga. Täna valisin ühe uue ja suht mõistlik maatik oli, vaid pikutav kitseke jäi vahepeal jalgu. See nüüd viimane sellest seeriast, kuid juba üks uus siin territooriumil, milleni täna küll ei viitsinud minna.

Oli huvitav jalgsimatk Raadirajal,aitüma!

Raadirajad 5-3-1-4-6-2 said jalutuskäiguga leitud. Polnudki nii hull kui kartsin, jalad jäid kuivaks ja puuke ei leidnud. Huvitav oli tutvuda selle piirkonnaga ja toomingad lõhnasid juba täiega. Tänud juhatamast!

Ja ongi Raadiraja seeria tehtud. Woop-woop! Praegu on tõepoolest veel suurepärane aeg seda läbida. Pole pinisevaid putukaid, pole liigset võssi. Lihtsalt kogu samme. Aitäh!

Kui Anu juhuslikult ükskord helistas ja jutu lõpus mainis, et võiks vahel koos otsida, eeldasin ma, et no jalutada linna vahel. Minu peas aga kääris kärmelt egoistlik plaan - Raadirajad! Need olid mul tegemata, kuna teadsin, mis siin ees ootab ja üksi ma siia ei lähe. Käisin välja plaani ja oh üllatust, Anu kohe nõus. No selline vedamine. Parkisin ja hakkasime jalutama. Mind üllatas maastik, et hea pask pidi olema aga kogu matk oli kuiva saapaga tehtav. Tänud kutsumast!

Meie jalgsiringi viimane peatus. Siin õnnestus mul ka kord esimesena karp ära näha. Nalja sai alles siis, kui hakkasime geomobiili juurde tagasi orienteeruma. Sattusime mitmele kraavile ja lõpuks liikusime mööda kellegi aiamaad. Aga saime auto siiski jälle kätte. Raadiraja 3 ja 5 olid mul leitud, aga nende juurest vurasime järgmiseks geomobiili jõul ka läbi. Need aarded kõik korras.

Aitäh peitjale seeria eest!

Tänud aarde eest!

Ilusa ilmaga mõnus matk. Kohapeal jäi aare kiirelt silma, aitäh!

Ootasin palju hullemat maastikku, aga aastaaeg + hea seltskond + kena ilm muutsid Raadiraja nagu jalutuskäiguks pargis, mis on natuke hooletusse jäetud. Aitäh!

Täna oligi siis lõpuks see päev, kus me koos Taneli vingesse põgenemistuppa otsustasime minna. Soojenduseks tegime mõned Raadirajad ja Saepurulaste aarde. Jalutus oli tore, jutt oli eriti naljakas ning kogu päev kokku supertore lahedate kaaslastega! Nii need mälestused kogunevad! Aitäh!

Saime enne Safecrackeri põgenemistuppa minekut kambaga kokku ning ega meil palju ühiseid aardeid polnud, peale nende Raadiradade, mida kogu aeg hirmsateks võssiaareteks olime põlanud. Tegelikkus oli jalutuskäik heinamaal. Mõnus ilm, päike paistis, tore seltskond, ei saanud arugi, kui olime juba tagasiteel. Paras matk, rohkem poleks praegu viitsinud.

Üle põllu kiire tulek, logisin aarde ja navigeerisin auto juurde tagasi.

Neljanda aarde juures uurisin kaarti, et kas järgmiseks 2 või 6. Läksin mööda ATV jälge ja kui see ära pööras, leidsin eest kellegi jalgraja. Siis üle väikse kraavi ja mööda põlluserva edasi. Nullis keerutasin natuke vales suunas, siis õiges suunas tagasi ja aare leitud. Aitäh!

Mõnus kerge astumine.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Pokumaa nähtud, aga kõvasti suuremas ulatuses kui vaja oleks olnud. Mõõtsin ühest punktist teise liikudes alati vahemaa ka üle, kirjade järgi polnud ükski üle 500m, aga kuidagi suutsin seda maad ikka poole tunni jagu kõndida. Pokumaad selles ei süüdista.

Leitud

:)

jänes teadis täpselt kuhu minna, niiet tema jälgi mööda jõudis alati õigesse kohta :) Täname mõnusa seeria eest!

Tänase talvega väga mõnus lumine matk ja saigi terve rada ilusti korraga tehtud. Võib täitsa soovitada sellisel moel ette võtta. Soojemal ajal ilmselt teistmoodi väljakutse. Jälgede järgi otsustades leidub piirkonnas peamiselt kaht liiki imetajaid - jänesed ja suusatajad. Vahel harvem siis ka geopeiturid. Aitäh!

Jalutuskäik lumises looduses. Kohtasime rebast.

Sellega said raadirajad logitud. Tänud.

Pika peale moodustub kena muster ja leidmine läheb lihtsamaks :) Tänud!

Suure vaevaga saime veetakistusest üle, ja põllul oli nii tore kõnnida.

Siin trügisin autoga kusagile aiamaade vahele ning leidsin sobiliku koha parkimiseks. Sealt siis algul astusin mööda tip-top pinnasteed, seejärel mööda miskise aiandi aeda ning siis olin juba aardele piisavalt lähedal et võssa sukelduda. Täitsa lihtsasti tuli välja, aitähhid!

Kuuenda raja juurest sai otse üle heinamaa jalutatud. Tagasi taas mööda heinamaad, aga nüüd juba bussi suunas.

Tegin pisikese georingi ning otsustasin ilusa ilmaga raadiraja võpsikud läbi jalutada. Aarde leidsin kiiresti, tänan!

Leitud.

Tänasime õnne, et sääsehooaeg alles kogub tuure. Leitud, logitud. Aitäh!

Aiamaadel käisid tänase ilusa ilmaga kibekiired tööd ja eks pilkude järgi võis otsustada, et ka meid vist võeti koheselt omaks. Aardele lähenemiseks õnnestus lõpuks tuvastada päris mõistlik tee ja ka leid ise tuli kiirelt. Aitäh!

Jälle üks väga ebahariliku sujuvusega võetud aare. Täname peitjat

Leitud :)

Ragistasime koerajalutajate imestuseks jalgratastega võpsis :)

Kas võtta või jätta? Kuidas võtta? Millist teed mööda läheneda? Nii palju küsimusi kahe karbi pärast (nii 2 kui 4 olid plaanis korraga). Eks siis proovisime autoga saada võimalikult lähedale aga masina säästmiseks tuli ikkagi võtta ette ka matk. Viisakas Janar proovis siis leida teekonda, mis viiks ka mind tossudes puhtalt läbi. Saime. Aiamaadest mööda ja mingit meest jälitades jõudsime lõpuks ka aardeni. Ühes kohas oli meil mees oja. Kuidas küll üle saab? Sügavus tundus isegi suurem kui Janari kummiku äär. Paremal on üks maha kukkunud puu! Lähme! Järksu näeb Janar looduslikku ja kuiva üleminemise kohta. See oleks ju olnud tore, kui oleks seal ukerdanud üle maha kukkunud puude ja pokude, ning siis avastanud, et kõrval on kuiv kohta oja ületamiseks. Aarde tuli jälle iseenesest kiirelt ja peale logimist tuli sammud üle põllu suunata. Tänan taaskord peitjat.

Raadiraja kahe ja nelja maha müümine iseendale oli kõige keerulisem. Peale selle, et sai Tartu maratonil maha joostud kümme kilomeetrit, hakkas nüüd siinkandis aaret otsimisega tasakesi peale tiksuma juba järgmine kümme kilomeetrit. Aga õnneks oli seltsis sigasem. Aeg ja teekond lendas linnutiivu ja olimegi aarde juures. Tänud.

Siia jõudmiseks pidin leidma tasakaalu, et ületada ainult üks kraav ja tagasiteel selgus, et ka sellest oleks saanud mööda rada minnes üle. Peale eelnevat plädistamist, oli rõõm suur põldu nähes. Aitäh! EVEJ

Geotuuri 19. leid. Kuidagi jäid varbad ikka kuivaks.

Seeria viies. Kohale jõudmine ja aarde leidmine läks suhteliselt ladusalt. Kuna tagasi ei tahtnud sama teed minna, siis valisin lahkumiseks pokud ja võsa. Tänud juhatamast.

Tagasitee

Kuidagi liiga tsiviliseeritud tundus see siin teistega võrreldes. Vantsisin kohale, mõtted ja ideed jäid eelmise juurde ja tulid tagasi, kui jälle sinnakanti sattusin, nii et sihuke tasane vidin. Aga ikka tänud!

See rada lõppes tänaseks siis siin. Aaret peidikust välja koukides nägin, et maas on samasugune pliiats nagu teistes aaretes oli. Kui aarde kätte sain, otsisin sealt kõigepealt teritajat. Kuna pliiats oli maas mõnda aega ligunenud, temast hetkel asja ei saanud - ehk kui taheneb veidi, saab taas töökorda. Tegin kaasas olnud pliiatsi pooleks ja jätsin ühe osa aardesse.
Tagasitee autoni oli oluliselt lühem, kui tuldud tee :)
Tänud peitjale matka eest!

 6 

Õhtuse geoplaani träkki süvenemata ning kohalikke olusid teadmata kujutasin õigupoolest seda seeriat ette hoopis teistsugusena. Umbes nii, et sõidad mööda Raadiraja tänavat, teed aeg-ajalt peatuse, kalpsad mõnikümmend meetrit 2.5 võssa militaarobjektile, logid ära ja sõidad järgmise juurde. Aga kaugel sellest :o)

Juba lähenemisteed otsisin jube kaua. Peaaegu tund aega tiirutasin loogiliste otste peal ja püüdsin kuskilt autoga ligi saada, igal pool tundus kahtlane. Vahepeal uurisin erinevaid kaarte nii gepsus kui telefonis, üritades veel võimalikke lisavariante välja ajada. Ei ajanud. Lõpuks pöördusin tagasi esimesse proovitud kohta, kus ennist nägin üht riisiraketti umbes 50 km/h kaldteest üles garaazhide vahele lendamas. Tänu talvistele oludele maapinnal olevate jälgede põhjal otsustades võinuks arvata, et sinna viib kohalik peatee. Kusjuures ime küll, aga viiski! Sõitsin sama rada, garaazhiploki teises otsas leidus kitsas pilu, kust pääses edasi järgmise samasuguse juurde. Varsti tekkis ohtralt pööranguvariante, ma jätkasin ikka mööda "peatee" jälgi. Peatselt võis iga meelega tajuda, et olin jõudnud teise dimensiooni: konditsioneerist tulev õhk omandas põleva kummi aroomi, selle kinnituseks paistis kipaka võrkaia tagant suur lahtine tuli, mille ümber istusid elavad kollid ning saatsid mind vaikides pilkudega. Sõitsin veel paarsada meetrit edasi, kuni roopad liiga maasturiga_huvitavaks muutusid. Seal parkisin mingi identifitseerimatu parsa söestunud kere kõrvale, mille ümbert ülejäänud auto täielikult ära oli põletatud. Endamisi vaikselt lootes, et kollid vahepeal minu omale tuld otsa ei pista. Käisin kolm aaret umbes tunni ajaga läbi, tagasi jõudes leidsin eest põlenud autovraki... ja kohe selle kõrvalt ikka ka enda sõiduki, õnneks täiesti puutumata kujul :o)

Kui RR4 juures sisestasin RR2 koordinaadid, siis teatas aparaat, et jala kulgeb sinna 32 minutit. See ehmatas päris ära, kuna õhtu ning pimedus olid saabumas. Õnneks Lõvi teadis, et GPS-il pole õigus ning ragistasime end kümnekonna minutiga meie jaoks viimase RR aardeni. Panime nimed kirja ja hakkasime vaatama, kuidas ERM-i juurde tagasi saada. Kuna väiksed teed olid väga libedad, otsustasime suunduda põhja suure tee peale, et sealt väikse ringiga kenasti auto juurde kõndida. Kokkuvõttes oli meeleolukas ja seiklusrikas matk. Kirjutasin koodid ilusti üles ja ootan nüüd, mida nendega peale hakata. Täname.

Leitud, logitud. Tagasitee tegime kiirkõnnil, et Munchiese burksiputkasse enne toidu lõppemist ikka jaole saada.

Minu Raadiraja 5. Kraav oli kinni kaanetatud, seega tulin enam-vähem otse. Aare leidus kenasti ja tagasitee kulges juba üsna hämaras. Tegin kenasti ringi, mtte ei trampinud tuldud teed pidi. Aitäh!

 2 

Kui aare leitud sai, tuli kõne lastelt, kes juba koju minna tahtsid. Geopeiturite kogenud lastena küsivad nad alati, et mitme minuti (mitte kilomeetri) kaugusel me neist asume. Lubasime poole tunniga autoni jõuda. Õnnestus kiireminigi, aga ainult tänu sellele, et külm oli luha ja roostiku siledaks kaanetanud. Aitäh, tore matk oli!

 2 

Mina valisin selle seeria otsimiseks suuna Annelinnast Raadi poole. Ja see tundus väga hea valik, sest lõpus oli ootamas soe supp ja kuum kohv. See eesmärk silme ees oli pagana mõnus siin Raadil seigelda. Esimese punktini pidi veidi otsima õiget lähenemisteed, õnneks olin kodust kaardipealt õige teeotsa välja valinud. Teeots leitud, siis edasi oli juba lihtne. Esimene selle seeria aare alistus ilma vastupanuta ja oligi esimene täpp tänaseks kirjas. Edasi Raadi 4 suunas.

Selle aardega läks libedalt. Tänud peitjale!

Raadiraja viinmane aare, nüüd tagasi ERMi poole.

Kartsime hullu võsa, aga tegelikkuses on võimalik mööda radu ja põlluäärt aardeni täitsa viisakalt jõuda. Aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)

 1 

2670.

 1 

Dat ümbrus. Kõik need vaated.

Magasin õige keeramiskoha maha, seega läksin otse läbi metsa, kus taaskord oli kergemat sorti veetakistus. Aitäh Raadirajale kutsumast!

Selle aardega sai lennuväli hetkel puhtaks ..Tänud peitjale!

Selleks korraks siis rada läbitud. Suiseid matkajaid üldse ei kadesta. Kaasa rabasime ränduri, millel mingi imelik seirekood. Anname teada, kui selle Kollase Koera kuskile poetame.

Vahelduseks oli päevasel ajal vaba aega ja taevast ei sadanud aktiivselt virtsa, nii et tuli ette võtta väike kodulinna puhastustuur.

Valisin ka lähenemiseks idasuuna, kus autoga sai nii kaugele kuni tee muutus jalgrajaks, sealt edasi juba jalgsi. Gepsu polnud mõnda aega sisse lülitanud, nii et vaeseke mõtles nii kaua, kus ma olen, et selleks ajaks kui too pildi ette manas, olin ma juba kaardimälu järgi praktiliselt nulli ära jalutanud.

Tagasiteel korjasin üles ka jupikese georada läbi roostiku, siis juba tagasi auto juurde ja järgmist raadiraja punkti vallutama.

Aitäh!

Sai kaarti vaadatud ja otsustatud üks lähenemistee, kuid väravad olid ees, siis oli aed ees. Seejärel sai valitud kolmas, seal eramaa silt ees. Sai veel kaarti uuritud ja geomobiil sai jäetud Lehe tänava otsa. Sealt sai edukalt edasi suundutud, kuid ühel hetkel tuli ikka tunne, et siit ei saa. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Teele jäid ka kõrkjad, milles oli ka georada sees. Anna marssis õigest kohast telefon näpus mööda, et tema ei näe, et too õige koht oleks, kuid ma ei lasknud end sellest häirida ja haarasin karbi. Nimed kirjas, sai osaliselt mööda teist rada tagasi suundutud selliselt, ei pidanud pikas rohus pikalt ekslema. Tänud!

Proovisime ühte lähenemisteed - väravad vastas; proovisime teist - eramaa silt vastas. Kolmandal katsel jätsime geomobiili Lehe tn lõppu seisma ja läksime jala edasi. Murdsime võimalikult otse, kuid tegelikult polekski olnud vaja nagu tagasi tulles selgus. Edasi tuli juba täitsa viisakat rada. Mingil hetkel tuli ikkai võssa sukelduda ja sealgi läksi võrdlemisi lihtsalt, sest leidsime georaja, mis viis täpselt õigesse kohta. Heiki sirutas käe karbi järgi, mina kirjutasin nimed. Tagasi läksime mööda georada, siis juba mööda päris rada, mille lõpp, (või siis algus) oli tegelikult geomobiilist 20 m kaugusel. Tänud! Rada!

Hommik on õhtust targem. Eile kahest RR-st piisas, täna alustasime seeria selleks hetkeks viimasega. Püüdsime läheneda kagus olevast tõkkepuujuurest, kuid pelgasin Äramaa sildi ebamugavaks parkimiskohaks. Siis üritasime tulla kalmistu kaudu, aga leidsime end aia äärest, mille taga töötasid masinad. Küll nägime ära Illumaatide kiriku, sest sissepääs oli täpelt nagu vaja.
Lõpuks jalutasime ikkagi algsest kohast kagust ligi. Üht kaudu sinna, teist tagasi. Hein silmini, jampsi jagus. Õnneks oli kuiv ja riietest oli ka täna savi, ei pidanud end kellelegi viisakalt näitama. Aare leidus ja andis end kätte kenasti. Jätsin aardesse Yellowdogs pathtagi, võtsime mõned õunad, aga need polnud kuigi head. Aitäh väikse matkaelamuse eest!

https://www.endomondo.com/users/1392188/workouts/824544599

Illuminaatide kabeli juurest ei saa ligi

Raadiraja aarded, kui kergemad, otsustasime jätta viimasteks. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui läksin üksi seiklema. Datšad kahel pool, kellegi kodutu hurtsik, võsa ja ATV jäljed viisid peaaegu aardeni. Pesakene tundub jah veidi kitsas, kartsin, et sisu pudeneb laiali, aga õnnestus tervelt kätte saada. Kokkuvõteks kujunesid kaks viimast aaret päeva raskemaiks. Esimesed tehtud, ootame järgmisi. Aitäh.

Aardeni pääsesin mööda jalgradu ja ka võsas ragistades. Aare sai leitud lihtsalt aga aare ei tahtnud pesast kuidagi välja tulla.Lõpuks sain selle abivahenditega kätte. Nüüd peab kuidagi veel tagasitee leidma.

Lähenesin Raadiraja 1 aarde poolt teid ja loomaradu pidi, mis jalgratta jaoks oli paras ukerdamine aga mitte piisavalt kehv, et ratta kasuks otsustamist kahetseda. Karp sai leitud õige kiiresti. Kõige keerulisem osa oli ilmselt tsivilisatsiooni naasmine. Kuna otsustasin uue suuna jaoks, sai tükk maad heinamaal ukerdatud, enne kui õunaaiast teeraja leidasin. Tänan võssi viimast!

Aare ilmus hetkel kui meil kõigil nii tihe graafik et kuidas ei olnud seda aega kusagilt võtta. Kui end paar päeva hiljem kohale vedasime ja kahe aia taga ära olime käinud, oli üllatus suur kui teekonna lõppedes TTF kirja sai. Aitäh!

 2 

Alguses läks ilus rada ning vahepeal tuli ka väike ojake ületada, kuid jalad jäid meil siiski kuivaks. Aarde juurde jõudes avastasime ka juba sissetallutud raja, aga noh, kes siis ikka radu mööda aarete juurde läheb. TTF mingi aeg pärast seitset õhtul. Oli väga ilus selge õhtu, nägime ilusat päikeseloojangut, tähti ning ka kuu oli teejuhiks. Täname järjekordse vahva pisikese matka eest!

Ilus vaade tagasi auto poole jalutades

Google'i kaudu leitud väga tõene pilt

Aare leitud :)

Kui aare avaldus, olin parasjagu koosolekul. Kui see läbi sai, siis oli kuidagi uimane olek ja aardeotsing tundus just hästi sobivat. Sobiliku lähenemistee leidmine oli paras väljakutse, kaks esimest katset lõppesid väravaga, kolmas oli paljulubavam. Ekslemise käigus jooksis ka orav üle tee. Kui tee muutus jalgteeks, siis ei hakanud edasi suruma, ilm ju ilus, ja jätkasin jala. Paarisaja meetri pärast sai seegi otsa ja tuli läheneda loominguliselt. Taimestik andis alust oletada, et antud koht on keskmiselt oluliselt märjem. Tühja logiraamatuni jõudsin mõned minutid peale kella 12. Tagasitee autoni tundus kuidagi lihtsam, tagasi jalutades jooksis ka üks rebane üle tee. Saigi ilusti vere ka käima. Aitäh peitjale.

Saime autoga ühe pilpaküla maja väravani. Edasi rada mööda ja siis võssa. Järgmisele raadiraja aardele tuleks vist igaksjuhuks mõni terariist ka kaasa võtta.

Tänud!

 1 

Ega ei pannudki imestama, kui tööpäeva alguseks see aare üles läinud oli. Oma esimese geoaasta lõpetasime selle sarja esimesega ja teise alustamiseks sobis sarja teine väga hästi. Tööpäeva lõpuks olime seltskonna kokku saanud ja Raadi poole teele asunud. Seekord õnnestus meil ka lähenemistee osas ühel meelel olla. Ümbrus oli täitsa inimtühi, ainult hirmus suitsuhais hõljus pilpaküla kohal. Leidsime isegi kena raja, mida mööda sammud seada. Mingi hetk sai see aga otsa ja tuli sukelduda üle pea kõrguvatesse taimedesse. Lubatud pokud olid ka kohe platsis ja ega väike veetakistuski olemata olnud. Hea, et üle kõrval kõrguva aia polnud vaja ronida. Kaugele polnudki vaja minna, kui tekkis teadmine, et me täna küll esimesed pole, kes seda rada mööda käivad. Kahjuks oli seda parajalt jõukohast matka vaid mõnisada meetrit ja olimegi aardepeiduka juures. Koordinaat oli kenasti täpne ja ega ta end kaua otsida lasknud. Üllatav oli küll see, et saime kirja STFi kell 18:26. Olin kindlal arvamusel, et enne meid jõudis juba poolt Tartut seal ära käia. Kui nüüd esimest ja teist võrrelda, siis mina vahetaks küll maastiku raskusastmed ära. Samas oli kõrval ka ilus avar sile rohuväli, võib-olla saab sealt kaudu mugavamalt kohale. Tagasi minnes hakkas juba hämarduma ja maastik oli sügisestes värvides väga mõnus. Suutsime tõenäoliselt neljakesi järgmistele ka kena georaja tekitada. Täitsa tore õhtumatk oli jällegi teistmoodi Tartus. Aitäh!