Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pika ootamise järel sai lõpuks valmis kauaoodatud Eesti Rahva Muuseum. Selle tähtsa sündmuse märkimiseks sai geopeituse huvilistele peidetud Raadi kanti ka paar uut aaret, mida uudistamas käia ja kaardil roheliseks värvida.
Maastiku raskuastme saab ise määrata vastavalt aastajale ja valitud rännuteele. Kinga ja ülikonnaga pole võib-olla kõige otstarbekam otsima minna. Vahel võib vaja olla ka ronida ja turnida, aga kunagi ei tohiks vaja olla maad kaevata ega otsida vööst madalamalt. Sõjaväelennuväljale kohaselt leidub maastikul auke, kraave, betoon ja raudposte ning okastraati.
Peidetud sai pimedas ja tihtilugu sadas ka vihma, autentse elamuse saamiseks soovitame samades oludes ka otsida. Eelhäälestuseks sobib ühe hullumeelse luuletaja teos selle originaalkujul: https://et.wikipedia.org/wiki/Eilen%C3%A4ginma_Eestimaad!
Mõne aardekarbi põhja siseküljele võib olla kirjutatud ka kood. See võib kunagi kasulikuks osutuda, jäta see meelde või kirjuta üles.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: võsa (3), maasturiga_huvitav (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6VN0Q
Logiteadete statistika: 157 (99,4%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 159
Samal ajal kui me läbi võsa ragistasime, saime nii vihma, lörtsi kui ka lund, üks siis sujuvalt teiseks üle minnes. Mõnus väike matk, sai ka okastraadiga paar korda tõtt vaadatud. Tänud peitjale.
Kott oli elu näinud, aga muidu vahva! Kaardilt vaadates tundus maastik palju hullem olevat, aga ei, täitsa lihtsalt jõudsin pärale. Aitäh! :)
Püstine betoon ja horisontaalne okkaline raud meid küll ei takistanud, õigemini me ei näinudki neid. :) Kuid rada, mida mööda me tulime, vajas küll läbimõtlemist, et kust kaudu oleks kõige mõtekam minna. Jõudsime ilusti aardeni, ainsaks takistuseks olidki võsad, kuid leid tuli kiirelt! Tänud peitjale!
Tegin aardele ka hoolduse, nüüd kõik tiptop korras. Tänud aarde eest!
Mõnus pühapäevane ilm, et natuke võsas tuhnida. Leidsime üpris edukalt, GPS ei vedanud alt.
Selle aarde olin enda peas palju hullemaks mõelnud kui reaalselt oli. Tegelt oli nagu jalutuskäik pargis otse aarde juurde ja voilaa, isegi võsa polnud :) tänud :)
Päris hästi valitud lähenemistee, vahepeal sai osa meist võsast läbi roomata.
Tänud
Sellega sai ka minul siinse rajaga joon alla. Aitähhid
Selle täpiga sai lõpu Raadiraja seeria, mis sõnale ,,Rada" täitsa uue tähenduse andis. Lõppki oli niivõrd elamusterohke, et keha ja jalad hakkavad kohe kojujäämist paluma, kui sellele täpile mõtlen.
Nüüd siis raadiraja seeria lõpetatud. Aitäh.
Esmalt sai läbitud linnaratastega teeremondi ala ning pärast käisin ma väheke võsas ragistamas. Täname peitjat!
Sai Raadi metsades veits möllatud. Tänud peitjale. Üks päev jõuan ka ülejäänud seeria aareteni. Kuid ma arvan, et seda alles järgmise aasta kevadel/suvel.
Siin ei saanud alguses aru, kust poolt see kõige õigem lähenemine küll võiks toimuda, aga juba rajale minnes oli kõik jumalast leebe. Väikene jalutuskäik ja juba vaataski aare vastu Kuidagi väga avalikult kusjuures, seega panin ta natuke ikka rohkem peitu, sest otsija leiab niikuinii, aga juhuslikult siia sattunul pole vaja kohe märgata. Tänud peitjale peitmast.
Audentes fitness kaart. Found it: 07.Apr.2023 17:52 Raadiraja 3. Tänase rattaretke eelviimane. Täname.
Aare täitsa olemas, kuid oli nii tugevalt kinni jäätunud, et vabastamise katse lõppes karbi purunemisega - asendasin. aitäh.
Suvel siin teel sõites viipas Salme võsa poole ja ütles, et 100 meetri kaugusel on aare. Keeldusin kategooriliselt seda otsima minemast. Täna polnud seda plaaniski, kuid kiire pilk võsa poole tekitas tunde, et võiks ju täitsa proovida. Nii saigi auto pargitud ja lumme hüpatud. Päris lõbus madistamine oli, mille endale ise veel põnevamaks tegime, kui vaja oleks olnud. Aare oli ilusti omal kohal ja lihtsalt leitav. Aitäh!
Viienda juurest teele tagasi ja siis siia, korralikud niidetud rajad ees. Aitäh!
Lähenesime omajagu ringiga aga lõpuks leidsime ja logisime :)
Tänud sportliku võimaluse eest, sai mõned tõusud-langusedki tehtud!
On ikka seda okastraati sinna võssa paigaldatud. Loomulikult forseerisin auto juurest otse läbi võsa aardeni. Selleks, et pärast nagu pargijalutaja mööda teed tagasi minna.
Polnud varem sealkandis käinud. Suvel võib seal olla paras võserik, kuid praegu oli küll üsna lihtne selleni jõuda. Tänud!
Huvitavad küsimused siinsete kasepuude peale kirjutatud. Natukene sürr koht, eriti veel see, et avastasin peale aarde leidmist, et minu otsimistegevust jälgisid varjest kaks mugu, kes olid ilmselt neid küsimusi kasetüvedelt lugenud ja leidnud, et on.
Ragistasin läbi võsa RR1 pealt RR3 peale. Mingil hetkel märkasin, et mu maailm oli 90 kraadi võrra sassi pööranud, kui kaardil nähtud tiik maastikul end põiki ette keeras ja vasakule jääma pidav Tigutorn otse eest vastu hakkas vaatama. Kratsisin kukalt, sünkroniseerisin isikliku (aju)kompassi päikesega ja jätkasin õiges suunas. Palju ragistamist, ei tea kust välja ilmunud kraav, mida isegi kaardil ei olnud aga ja mõnus kiire leid. Aitäh sürri kogemuse eest!
Pool teekonnast saime sammuda mingi masina jälgedes, pool maad tuli endal rajada. Ära igatahes sai käidud. Tänud
Leitud! Ühtlasi tegin rada ette, et Mihkel saaks kergemini hakkama :D
Sain aru, et suvel Raadi kandi aarete vältimine oli õige tegu. Praegu mõnusalt raagus see kolevõsa ja puuk ei haagi ka jala külge. Leidmine lahenes kiiresti. Samas tervitan ka Timo, kelle geojälitusega tundusin tegelevat.
Nagu Raadiraja aaretele kombeks, siis läks ka siin tükk aega võsas ukerdamisega. Nullis käis aga päris kähku. Aitäh.
Väike Tartu ringreis sai alguse RR 3-st. Kuna see osutus selle seeria esimeseks leiuks siis üritasin peitja käekirja tabada, et hiljem lihtsam oleks. Tuleb tunnistada, et see küll ei õnnestunud aga logi läks ikka kirja. Tänan!
Vist ei olnud praegusel soojal ajal kõige mõistlikum võsa-aaret otsima minna - leidsin selle lühikese ajaga kolm rõõmsat puuki enda peal tatsamas. Muus osas oli tore, mulle sellised kohad meeldivad, aga polnudki sinna tartlasena kunagi sattunud. Aitäh!
Tundub, et selle sarja aareteni ei pruugi kõige lihtsamalt pääseda, vähemalt kõrge rohuga. Siia aga otsustasin sellistes oludes tulla, järgides mingit ATV rada. Pärast leidu otsustasin küll teistest raadiraja aaretest vähemalt praegu loobuda.
Leidsime üsna kergelt, isegi ligi saime sellele aardele peamiselt mööda radu.
Leitud. Matkariided oleks tulnud kasuks.
Oli Ermi juurde asja. Väikese puudes möllamise tulemusena sai ka aare leitud.
Maastik oli terve aeg üles-alla, aga leitud ta sai.
Ilmselgelt vale riidevalik! Platvormkingad, miniseelik ja T-särk pole sellel rajal õige valik aga sai ka nii! Maalane tuli ju linna! :D Millised mu jalad välja näevad vot see on juba hoopis teine teema!
Raadirajad 5-3-1-4-6-2 said jalutuskäiguga leitud. Polnudki nii hull kui kartsin, jalad jäid kuivaks ja puuke ei leidnud. Huvitav oli tutvuda selle piirkonnaga ja toomingad lõhnasid juba täiega. Tänud juhatamast!
Kolme jalgratta kinnitamine ei kusagile ja võssa suundumine oli enam kui kahtlane. Liigitasin nähtu geopeituri inimliigile omaseks. Ma ise lähenesin aardele vähe teist teed kaudu ja jõudsin seeläbi ringiga nulli kiiremini. Nimegi kirja panna, kuid siis olin künka otsast teolt tabatud. Lubati tagasi peita ja siis vaatasin kuidas noorgeopeitureid välja õpetatakse. Otsimine ja siis nännivahetus on siiski peamine huvitegur. Reklaamisel Hannesele ka täna toimivat ronimise üritust. Igatahea oli tore kohtuda uue näoga. Aitäh ka aarde eest!
Aaret otsides sai kohtutud kitsega. Täpselt ei saanudki aru kumb rohkem ehmatas kas meie või tema .
Kui Anu juhuslikult ükskord helistas ja jutu lõpus mainis, et võiks vahel koos otsida, eeldasin ma, et no jalutada linna vahel. Minu peas aga kääris kärmelt egoistlik plaan - Raadirajad! Need olid mul tegemata, kuna teadsin, mis siin ees ootab ja üksi ma siia ei lähe. Käisin välja plaani ja oh üllatust, Anu kohe nõus. No selline vedamine. Parkisin ja hakkasime jalutama. Mind üllatas maastik, et hea pask pidi olema aga kogu matk oli kuiva saapaga tehtav. Tänud kutsumast!
Natuke üles-alla turnimist ja saime kuiva jalaga kohale. Aitäh aarde eest!
Rongini jäi piisavalt aega, et üks pooleli olev asi lõpuni vormistada - kaks viimast leidmata Raadiraja aaret. Tähtede seis oli hea, aastaaeg sobis - ühesõnaga vaid kohale lonkimise vaev. Aitäh!
Eile ei viitsinud tervet rada läbida, võtsime selle siis täna ette. Kerge jalutuskäik kummikutega, mis osutusid liigseteks. Tehtud! Ei tea, mida me pelgasime, ei olnudki nii hull.
Selle aardega puhtalt vedas. Sattusin sellises suunas lähenema, tuli teha vaid kena jalutuskäik aardeni. Kaaskond otsustas teist kaudu läheneda ja kohale ei jõudnud, seega täitsa soololeid seekord.
Lugesin eile Karli aastakokkuvõtet ja sain suure inspiratsioonilaksu. Mõtlesin täna aknast ilusat ilma vaadates, et miks mina veel oma kodulinna Raadiradadeni pole jõudnud?! Ok, ok, see pole päris rattaga üle mere sõitmine või kõrgel tornis ööbimine, aga omamoodi eneseületus ikka. Vähemalt kodust välja saamise hetkel. Sest kui ma juba kohale jõudsin, oli kõik väga viisakas. Panin endale ja pojale igaks juhuks ka kummikud, aga tegelikult oleks kõik vist niisamagi kuivaks jäänud. Praegu on eriti hea aeg neid aardeid külastada, sest kraavid on kuivad ja võss on sügise ees taandunud. Jäänud on kuldne põld, ilus sügis ja täiesti normaalsed rajad enamus ajast. Prügi ma ka ei näinud, ei tea, kas olukord on drastiliselt muutunud või sattusin väga õigest kohast. Ainult üks random poolik kraanikauss rippus puu otsas ja siin-seal mõni rehv. Aare ise on korras, kuid gripikotikese võiks järgmine otsimamineja kaasa võtta. Ma, jobu, tulin selle peale alles aarde juures. Tagantjärele tarkus ei ole elus kedagi aidanud. Aitäh kodulinna tutvustamast ja taas mind ennast ületama panemast.
Proovisin kõigepealt esimesest suunast. Lukustasin ratta ja hakkasin astuma. Kohe jäi ette lai kraav. Nojah, võtsin ratta uuesti lahti ja sõitsin proovima järgmisest küljest. Viskasin nüüd ratta lihtsalt võssa ja hakkasin astuma. Koperdasin läbi prügise hüppeliigeste vaenuliku kõrge võsa natukene maad. Jõudnuna ühe künka otsa ja nähes mis rõvedus ees ootab, läks ära igasugune edasine geopeituse isu ja tõmbasin päevale joone alla. Käisin ostsin poest head paremat chillimise varustust. Tegemist oli mul matka kõige varajasemalt lõpetatud päevaga. Lõpuks sain sooja vee all ennast puhtaks inimeseks küürida. Edasi vaatasin jalgpalli MM-i esimest mängu, lahendasin geovõlga ja nautisin suvesooja õhtut terassil istudes. Kilomeetreid kogunes lõpuks 66.
Kuival ajal lihtne. Muul ajal päris vägev vist :) Vihmaga tõesti oleks mõnus. Aitäh.
Töölt lahkudes oli tegelikult plaanis ainult Raadi järve ära näha. Samas olla niivõrd lähedal juba teist korda ja mitte isegi üritada tundus ka niru, kuigi olime väga ebasobivalt valmistunud millegi enama kui Raadi järve jaoks. Sai siis kokku lepitud, et kui kraav vahele tuleb, siis Kristjan viskab pikali. Mõeldud-tehtud. Uuris ka, kaua selleks umbes aega võib minna. Ütlesin, et kiiremad on teinud 20min terve raja. Kristjan arvas, et davai, teeme 15. Ja tegimegi 15. Ühe aarde kohta muidugi. Jätsime rattad ERM-i juurde, sest "ainult 15 minutit ju", isegi veepudel ununes ratta peale. Alguses suundusime 3 suunas, nullis sai mõned ringid tehtud nagu ikka. Olin siin varasemalt üksi käinud, aga valele kohale keskendunud, nüüd tegi gps pisut paremini koostööd ja sai leitud. Kris pidi siis korraks tööl käima ning kuigi varasemalt üksi käies oli pisut creepy olla siin, siis seekord oli suhtumine hoopis teine, ei lasknud ülemõtlemisel endast võitu saada ja lendasin tuimalt peale. Kristjan lubas ka olla ühe kõne kaugusel juhuks kui on vaja pikali visata. Etteruttavalt ütlen, et vajadust selleks polnud ja sain raja üksi läbitud.
Mitu kuud hoovõtmist ja nüüd saime mahti siit läbi jalutada. Tänud peitjale!
jänes teadis täpselt kuhu minna, niiet tema jälgi mööda jõudis alati õigesse kohta :) Täname mõnusa seeria eest!
Tänase talvega väga mõnus lumine matk ja saigi terve rada ilusti korraga tehtud. Võib täitsa soovitada sellisel moel ette võtta. Soojemal ajal ilmselt teistmoodi väljakutse. Jälgede järgi otsustades leidub piirkonnas peamiselt kaht liiki imetajaid - jänesed ja suusatajad. Vahel harvem siis ka geopeiturid. Aitäh!
Varemleidja näitas teed ja sedasi sai ringe tegemata aardeni.
See oli esimene koht kuhu ma jõudsin. Siis juba hakkas tekkima tunne et rattaga tulla ei olnud parim idee.
Kuiv ilm ja valge aeg oleks selles muguvabas kohas paras, kuid ka kottpimedas sumbates on võimalik aare üles leida. Tänud ekstreemsuse eest :) Topelt grippkott on logi ilusti kuivana hoidnud!
Siin jätsin auto teeserva, tegin väikse käänu ümber kraavi ning sain üsna lihtsalt topsini. Aitähhid!
Kindlasti on päevavalgus siin abiline. Mina liikusin nii kõrgemal kui ka võsas. Isegi päevavalguses ukerdasin end mitmes kohas käpuli. Selle seeria teised maiuspalad jäid aga ootele - ei tahtnud niikaunist ümbrust sombuse ilma tõttu nautimata jätta
Selle aardele ligipääsuks nagu muud võimalust ei leidnud kui otse võssa sukelduda. Jeebus küll, aga õnneks oli teekond veel valges, nii nägi kuhu astud. Tänud!
Tegin pisikese georingi ning otsustasin ilusa ilmaga raadiraja võpsikud läbi jalutada. Aarde leidsin kiiresti, tänan!
Auto jäi teel lähimasse punkti, mis osutus kohe valeks otsuseks: esmalt tuli veekogu ümber ring teha. Edasi mööda ATV-rada, siis natuke mööda valli, siis uuesti vallist alla ja oligi null ja aare. Siin oli kohalejõudmine veidi raskem, leid see-eest imelihtne. Aitäh!
Ronisime, üles ja siis jälle alla. Ohkasime, kui otse ees terendas veetakistus, kuid õnneks jäi geps täpselt enne vett seisma.
Nüüd pani Janar oma villis jalgade otsa hõõruvate tossude asemel ülikerged kummikud. Õnneks oli selle aardeni viiv tee suhteliselt kergelt läbitav ka tossudes. Tänan peitjat.
Siit aardest alates, mõtlen, et see on nüüd viimane rohkem ma enam edasi ei korja neid täna. Aga see ainult mõtteks jäi. Õnneks tuli mul vähemalt enne selle aarde korjamist mõistus pähe ja ma vahetasin hõõruvad jalanõud kummikute vastu. Tänud.
Taavi jäi autot valvama, ma tõmbasin kummikud jalgu ja asusin aardele lähenema. Päris kuiv ei olnud aga ettevaatlikult liikudes, poleks kummikutki vaja olnud. Aitäh! EVEJ
Vaatasin logidest ja maastikul, et vist kuiva jalaga ligi ei saa, aga saime kenasti.
Minu jaoks seeria teine aare, natuke okastraatide vahel selklemist ja jõudsingi kohale. Aare jäi ruttu silma. Tänud juhatamast.
Geotuuri 13 leid. Vesi, vesi igalpool. Aga sain ikka kuiva jalaga kätte.
Kuna nii kauni ilmaga ei sobi ainult toas istuda, siis peale poeskäimist läksimegi linna taha loodusesse. Pikka matka teha ei tahtnud, võtsime ainult kõige lähema punkti sihikule. Natuke tõstsime vabatahtlikult maastiku raskusastet ka, et liiga lihtne poleks. Aga selle eest oli parkla asfalteeritud :P Kummikud jalga, üle kraavi ja vutt-vutt mööda rada võssa.
Kõigepealt näitas nulli ilmselgelt vale objekti juurde. Too õigem paistis juba kaugelt kahtlane. Aga tolle vale alt leidsin kaks konna kaelakuti koos ja kuni neist pilti tegin, oli Aare juba karbi asukoha tuvastanud ja mulle jäi logimise töö.
Pärast nägime veel konni. Kes lähemal ajal sinnakanti läheb, olge siis ettevaatlikud ja ärge pontsudele peale astuge. Neid pole kuluheinas liikumatuna praktiliselt üldse näha. Ja kummikud ei saanud ka poriseks ega märjaks, ainult natuke liivaseks kraavikaldal.
Logiraamat oli veidike kondensist niiske, tuulutasin teist päikese käes pisut. Muidu oli kõik korras. Aitäh peitjatele!
Parkisime auto ja hakkasime võimalikult otse aarde suunas sammuma. Õnneks on maa veel piisavalt külm võsavahel, niiet sai kuiva jalaga. Iseasi kui energiatõhus valitud tee oli... Leidsime, aitäh!
Aardeni jõudmiseks tuli minna veidi ringiga, kuna jää enam hästi ei kanna. Ning mõningase tiirutamise järel jäi silma ka aarde peidukoht. Logi kirjas ja tänud peitjale!
Võtsin täna Raadil jalutamise ette.
Tänud aarde eest! Tõesti oli tore geokuhi:)
Seeria 1/2/4 aarete juurest parkisin ringi siia 3 ja 5 vahele ning jätkasin Tartu kolekohtadega tutvumise missiooni :P O'Kastraadiga sain maadelda rohkem kui ühe korra. Kaarditöö puudulik, lähenemisnurk kirdest enda meelest õudsalt kaval, aga tegelikult lootusetult vale, ära läksin ka kindlasti ebaratsionaalselt (otse lähimasse punkti tee ääres).
Muidugi oli tarvis valli otsa turnida, et vaadata mida imet selle taga leida võib. Ikkagi kraavi, okastraadi ja valliga piiratud piirkond, kindlasti peitub seal midagi jube salajast ning põnevat. Aga entusiasm langes kiirelt kui harjalt vaid veelgi tihedamat võsa nägin, pimedas ei viitsinud lähemalt tuhnida :o)
Sellest aardest on enim meeles äge geokuhi. Suundusime edasi RR1 poole. Täname.
Minu Raadiraja 2. Siia oli täitsa tore jalutada. Jää veel kandis ja kaarti olin ka enne vaadanud, nii et siin saan öelda, et täitsa kenasti sain kätte. Aitäh!
Sama ring, mis eelmistel leidjatel. Parim aastaaeg selle kandi jaoks.
Kuna vahepealne vajas hooldamist, siis otsustasin ka selle seeria aarded ära korjata. Parkisin georondi ära ja jalutasin aardeni, jäi teine päris kiirelt silma. Aitäh peitjale.
Raadi seiklus tõi siia ja sai ka see logitud. Edasi otse Raadiraja 1 poole.
Raadirajalt veel üks leid. Orienteerusin maastikul rahuldavalt ja jõudsin kuivade jalgadega pärale. Tnx.
Seiklesin siia üle maastiku Raadiraja 1 juurest. Õnneks on karbikesed lihtsalt leitavad, maastik on aga selline trikitaja. Logi kirja ja edasi Raadiraja 5 poole, muuseum juba paistab eemalt, nii et seiklemise lõpp ja lõpus mind ootav kuum kohv on lähedal.
Õudne salakaval maastik. Auto jäi kuhugi teele ning mina üritasin minna nulli nii otse kui võimalik. Poolel teel kuulsin, kuidas mingi loom täiel aurul minema jooksis. Tõenäoliselt rebane, kuna tema jälgi nägin maastikul ikka väga palju. Aare oli õnneks kiirelt leitav, kuigi minu jaoks on arusaamatu, kuidas ta seal küll püsida saab. Tundub eiravat igasuguseid loodus- ja füüsikaseadusi. Tänud. Ülejäänud kahe Raadi aarde juurde lähen kunagi soojemal ajal.
Auto jäi lähedase ristmiku juurde, edasi võssa. Õnneks oli väikesed miinuskraadid maapinna tahedaks muutnud ja edasi sai suht otsesuunas.
Jätsime rattad kuskile rajakese äärde ja sukeldusime okastraatide alt läbi. Aitäh!
Hea et maapind tahke oli, muidu oleks raske olnud. Tänud peitjale.
Üle küngaste, traatide alt, ümber vee, nii see aare lõpuks teele jäi. Tänud peitjale.
Ilmaga meil vedas.Vähemalt maapind oli jäätund ja saime kuiva jalaga hakkama.Aitäh!
ERMi juurest seadsin sammud Raadiraja aarete poole. Kõndisin algul natuke aega mööda mootorsaani rada, aga kuna aare jäi "võssa", siis tatsasin natuke maad lumes. Mingi hetk näitas telefon 8m, aga mul ees jäätunud veelombid. Kuidagi moodi sain ilma sisse vajumiseta aardepuu juurde. Seal nägin sookoll7-i jalajälgi. Tema tuli kuskilt üle valli. Panin nime kirja ja hakkasin mööda jalajälgi samas suunas minema kui aaret külastanud esimene geopeitur.
Autole parkimiskoht sai leitud 200m aardest.Veetakistusi vältides tuli teha väike ring sisse.Tänud peitjale!
Eeldasin hullemat rada, aga lumega täitsa leitav, eriti kui keegi on jäljed ette teinud :) Aitäh!
Kogemuse võrra jälle targem - mööda jänese jälgi on kõige toekam käia!
Tänu juhuslikult õigesse kohta vaatamisele sai sellest üks minu kiireimad leide. Aitäh peitjatele
Tegin nalja ja tulin siia neljanda Raadiraja juurest kaardi järgi võimalikult otse (loe: läbi Hiinalinna garaažide labürindi). Neid teid sai kunagi ammusel ajal ka jalgrattaga uudistatud ja siiamaani on meeles imeline vaatepilt, mille otsa kunagi sattusime, kus suvel kaks ülespumbatud torsodega meest ühe garaaži katusel leegiheitjaga seisid ja maailma kõige mehisema tõrvapapipaigaldusega tegelesid.
Selle korral kahjuks midagi nii silmatorkavat ei olnud, ainult üks papi nokitses oma UAZi kallal ja ilmselt mind nähes mõtles, et mida need kapitalistlikud sead oma lääne masinaga siit tahavad.
Samas ilma suurema vaevata õnnestus ERMi kanti välja murda ja sealt oli vaid väikese jalutuskäigu küsimus aarde juures ära käia.
Aitäh!
Valisime täpselt peitja soovitatud olud: pime ja vihm. Oli libe ja lõbus:-) Ja milline kontrast taamal tuhandes tules särava ERMiga. Vahva hilisõhtune seiklus - aitäh kutsumast!
Olid autentsed olud. Liisilt laenatud kummikud kulusid marjaks ära. Pimedas ja vihmas ikka paras ettevõtmine.
Lähenemiseks sai valitud kaardi pealt ilma veetakistusteta rada. Sel ajal kui mina mägedes tornisin leidis Anna aarde, mis asus siiski vööst madalamal, kuid tagasi sai ta pandud eeldatavasti õigesse kohta. Tuldud teed tagasiminekuks ei kasutanud, vaid sai liigutud natuke otsemalt, vahepeal ka veekogu kaldal liikudes. Tänud!
Mida suuremaks läheb aarde number, seda raksemaks läheb aardele rattaga ligi pääsemine. Leitud ja logitud.
Otseloomulikult lähenesime väikese ringiga aardele. Natuke ragistasime võsas, kuni silmasin õiget kohta. Aardekarp oli üritanud oma pesast plehku panna, leidsime ta maast. Panime nimed kirja ja asetasime ta pessa tagasi. Tagasi läksime juba otse. Tänud.
Täitsa nõus Paavo ja Marje kommentaariga logiraamatus - mis vaheldus sugune, eriti kui muuseumi juurest tuled. Aga eks see aare olegi kui eesti rahva kvintessents. Ühed ehitavad midagi ilusat, teised vigisevad võsas ja kirjutavad Delfis kommentaare. Turnisin seal võsas oma kontorikostüümiga peale koosolekut - jõle hästi tõi maa peale tagasi, nii otseses kui kaudses mõttes. Tänud!
Pärast esimest ERMile pühendatud aaret oli loogiline jätk ka siia tulla. Panime auto ära ja jalutasime aardeni. Üsna pea ei saanud üldse aru, kas oleme ikka õigel teel või miks me siin oleme. Tegime niiske pinnase ovaali ümber kena ringi, et naasta otsemat kaldteed pidi.
Nullis oli näha-tunda ilmselget Potsataja mõjutusi, osade Tartu aarete koolkond ilmselt. Kaevasime aarde heinakuhja alt välja, logisime nõututena ning astusime otsemat teed tagasi. Alles järgmise RR aarde juures taipasin kirjeldust lugeda. See kahandas segadust aardeseeria asjus. Ja oma viga, et kohe kummiku ja räpariietega võssa ei sukeldunud, vaid eelmise ERMiga sarnasemat lahendust ootasime. Aitäh vahelduse eest! Aare korras, evej, isegi mingit numbrit-koodi põhjast mitte.
Raadiraja aarded, kui kergemad, otsustasime jätta viimasteks. See tuli tõesti kergelt. Aitäh.
Peale Jänese jäÄnuseid jooksime bussi peale. Võsa ja vesi ja tihnik ja oksad ja lõpuks aare. FTF tõi naeratuse näole. Rahulolevalt sai üle küngaste tagasi bussipeatusesse kõnnitud. Aitäh!
Nagu alati, suutsime läheneda raskemat teed pidi. Nulli jõudes oli aare ruttu näpus. Tagasi saime õnneks pisut lihtsamat teed mööda. FTF mingi aeg pärast neljal. Täname!
Kui pauk käis, olime Kerttuga puu otsas ja ei kuulnudki mõhkugi. Sestap kui me kell 18:38 logiraamatu avasime oligi suur pettumus kui ei olnud ei esimesed, ei teised vaid alles kolmandad.
Aare oli lahedasti maskeeritud. Lähenemisel sai võõrast äppi kasutades näpukas tehtud mis viis hoopis valesse võssa - sealt õigesse kohta jõudmine oli seiklusrikas, aga ka lõbus. Tänud aarde eest!
Hommikul sai veel enne päevatoimetuste juurde asumist geopeituse lehele kiigatud ja humoriseeritud, et raudselt läheb täna uus Raadiraja üles. Pool tundi hiljem ei jäänud jälle muud üle kui kiruda taas tõeks saanud nalja. Üksteise järel koju saabuvatel noorgeopeituritel tekkisid ette kirjeldamatud näod, kui teatasin, et täna läheme jälle Raadile aaret otsima. Seekord polnud lähenemistee otsimisega vaja eriti vaeva näha. Muidugi suutsime esimese hooga ikka selle keerulisema ja ebahuvitavama võtta. Ise pidin ka tõdema, et olin nagu hädapätakas. Väike sõrm oli nädalavahetuse geotuurist niigi valus veel, siin õnnestus lisaks peaaegu ka silm välja torgata. Tänu sellele jõudsin nulli siis, kui ülejäänutel aare juba silmadega leitud. Päris kummaline moodustis oli seal nullis. Taas läks kirja STF kell 18:06. Tagasi läksime juba huvitavamat maastikku mööda. Muidugi õnnestus mul mingile nähtamatule asjale otsa astuda, nii et korraks tekkis tunne, et nüüd see tungis küll kummikust läbi. Õnneks jõudsime siiski tervelt autoni. Peab tunnistama, et sügiskuldselt on see seeria täitsa tore võtta. Aitäh peitjatele ja jääme järgmist ootama.