Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mina teadsin kohta alati külana, hiljuti kaarti vaadates selgus, et hoopis terve maaga tegu :)
Pärandkultuuri objekti kirjeldus: Eesti taasiseseisvumise esimesi nn. uusrikaste elamupiirkondi. Jõukuse väljendamiseks ehitati suuri maju ja kaunistati tornidega. Rahvas hakkas nimetama Lollidemaaks.
Kui seal maal ära käidud, siis võite ka logidesse lisada lugusi oma lollustest või niisama lollidest :P Samuti on temaatilised pildid teretulnud :)
Vihje: pole
Lingid: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=-261626259
Aarde sildid: soovitan (5), lahe_teostus (4), lumega_leitav (1), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6VZ2E
Logiteadete statistika: 153 (99,4%) 1 2 3 2 0 0 Kokku: 161
Oeh, talvel sai siin ise loll oldud, arvates, et need kolm auku all on avamiseks. Tegelt oli pealmine osa lihtsalt kinni jäätunud. Tänud aarde eest!
Lollidemaast on möödasõidetud tont teab kui palju kordi, aga nii lähedale sattusin esimest korda. Suurelt teelt jääb mulje, et kõik oleks kui valmis- kohapeal pea iga maja juures mingi ehitustöö käsil. Aitäh, ega muidu nii lähedale tulemiseks poleks vist põhjust leidnud.
Aitäh peitjale siia kutsumast!
Jalutasime siia paeplatsilt ja peale nimede kirja panemist jalutasime läbi "lollidemaa" tagasi autoni. Vaatasime nii ilusaid kui ka "huvitavaid" maju.
Kuulus koht, kuid polnud siia varem sattunud. Jah, arhidektuur missugune. Proovisin algul sadama poolt läheneda, kuid siis meenus see pikk ja kõrge trepp ühe naaberaarde läheduses.. Ehk siis ikkagi tuli teine tee valida, kus ka päriselt sai majad üle vaadatud. Peidikul oli kaas minema lennanud või lennutatud lähimasse põõsasse, asetasin selle kenasti tagasi. Logi sai kogemata kusagile keskele, 2022 aasta kanti (no jäetakse miskipärast need lehed poolikuks..). Peitjale tänud!
Lollidemaalt on korduvalt mööda sõidetud, kuid nüüd sain ettekäände lähemalt uudistada. Tornid uhkemad kui mõnel kirikul.
Väga kvaliteetne teostus. Pole varem nii lähedalt neid maju näinud. Aitäh peitjale!
Mirjam oli minu Eestist äraoleku ajal siin eelluuret teinud. Nüüd oli siis kohale jalutamise vaev. Tundub, et discgolf on siin radadel popp küll. Koos meiega saabus radadele üks paarike, kettad kaasas. Tänud aarde eest.
Minul oli ühel eelneval jalutuskäigul see tops juba tuvastatud, täna sain isegi mälu järgi kohale tuldud. Tundub üsna inimtühi kant, millal uusarendused siia jõuavad?
Aitäh aarde eest kah!
Tornidega majad üle vaadatud. Aitäh siia juhatamast ja aarde eest ka!
90ndatel kuulsin seda väljendit tihti. Ise pole kunagi varem siia sattunud. Jube koht tõesti, palju oli mahajäetud tondilosse. Aitäh!
Täna jäi see aare ilusti tee peale. Mai vaatas välja, kuidas saame autoga lähedale aga otsustasime ka väikse jalutuskäigu teha. 268 päev järjest geopeituda. Aitäh!
Kui õigest suunast läheneda, siis saab kenasti kõigepealt majade rivi vaadata ning lühikese jalutuskäigu järel aarde logitud. Võib-olla ei olegi nii lollid, sest merevaade peaks seal täitsa olemas olema ning praegusel ajal pole majad üldse Tallinnast kaugel... Igal juhul kandiga tuttav, aastaid sealt mööda sõitnud suvilasse minnes, nii umbes sellest ajast saati kui maju püstitama sinna hakati. Aitäh peitjale!
Ma ei teagi miks ma seda täpi seni ära pole võtnud. Täna lõpuks oli siis selle kord. Väike jalutuskäik ja vahva leid. Aitäh!
Siiakanti sattusin esimest korda, seni ainult eemalt nähtud. Logiraamatule on valmistatud kena varjupaik. Aitäh peitjale!
Polnud varem siia kanti sattunud ja nägin neid maju esimest korda - see oli omaette huvitav. Aarde leidsime kiirelt, hea, et sipelgate otsa ei astunud. Tänud!
Aardeni viis sissekäidud rada ja lahe teostus hakkas kohe silma, otsida polnudki vaja :)
Omapärane kant. Parkisime auto kivi taha ja lasime teerajal suunda näidata, mis viis kenasti kohale. Üritasime ka lollusi meenutada, aga nendega kipub kahjuks see häda olema, et lähevad kergesti meelest...
Lollidemaa losside kõrval oli kõige lollim tegu täna see, et lolli peaga oma madalat autot aardele lollilt lähedale pressisin. Põhja peale õnneks ei jäänud, aga ega vist targemaks ka ei saanud. Aardele tsau öeldud ja nimi kirjas, avastasin, et lollisti on veel üks suur kivi tee peal ees ja sama "targalt" siis ringiga tagasi. Aitäh aarde eest :)
Nii kahju oli näha, et ilus asi polnudki lollikindel - oli teine maha kukkunud ja purunenud
Inimesed tähistavad suuremaid õnnestumisi erinevalt - kes šamanjaga, keegi teine tordiga ja meie väikese geotuuriga. Õnneks oli õueski ideaalne ilm motikasõiduks. Esmalt jäi ette lollidemaa. GPS näitas mul pikalt mujale ja muudkui otsisin ja leidsin täpselt mitte midagi. Märgatav meetreid eemal näitas GPS ikka 2m ning Kaupo abil sai leitud aare. Kahjuks oli see kukkunud maha ja purunenud. Samas oli logimine veel võimalik.
Enne Tallinnasse kolimist polnud ma sedasorti lollidemaast teadlik. Küll aga kutsub järjekindlalt lollidemaaks ühte õppeasutust mu hea sõbrants, kus ta ise juba mitmendat aastat kõrgemat haridust omandab. Igaühele oma :)
Kuigi mitme maja ümbrus on kauniks haljastatud, on üldmulje ikkagi selline prügimäe-taoline. Kas tegu oli ainult tee-ehituse kõrvalmõjuga või ongi kogu aeg seal selline trööstitu maastik? Aare korras, aitäh!
Coronakriisi tõttu kodus istudes tuleb igasugu lolle mõtteid pähe. Näiteks pikem jalutuskäik ette võtta.
Auto jäi Rannamõisa kiriku juurde. Järgmine lollus oli uskuda Google Mapsi soovitatavat aardele jalgsi lähenemise teed. Üks hetk jõudsime kellegi uusasuniku krunti piirava aiani ning pidime Rannamõisa tee poole tagasi keerama. Õnneks sai varsti majade vahelt õigesse suunda keerata.
Aare omal kohal ja korras. Täname
Suurim lollus oli autoga multiaarde poolt lähenemine. Kohapeal oli koduselt tuttav maastik ja puude vahelt paistis isegi merd. Tänan kutsumast.
Teeotsas viimase maja omanik on ikka eriline valvur. Ainuüksi teepoolses küljes lugesin kokku 10 kaamerat. Aare ise tuli kiiresti. Ajasin kõrvahargid kah majast välja.
Minu meelest oli mõni maja täiesti kena ja elatav. Kahju, et mõni on kasutuseta. Aarde karpi kukkus iga sekundiga mõni sipelgas juurde aga Endre tuuleke puhus need ära. See aare näitas, et mõni kõnnibki nina telefonis - Endre kõndis väiksele puule otsa :D ja siis mõtles küll, et kus aare on, kui aare oli selja taga. Tänan peitjat!
Pühapäevaga tuli midagi ette võtta ja niisiis veeresingi Lollidemaale. Mitmeid arhitektuurilisi pärleid jäi tõesti tee peale, aga no seda viimast ei ületanud küll miski :D Aare oli see-eest kena ja korras, aitäh!
Natuke hooldusvahendeid ununes maha ja nii pidi kohapeal improviseerima ehk aare jäi igaksjuhuks mõneks ajaks karguga. Järgmine vast võib juba selle maha lüüa alt :D Loodetavasti see ikka jäi püsima ja kast jäi liimiga sinna kuhu vaja. Eks äkki varsti ole kuulda :)
Tänu eelmisele aardele lähenesin puhtkogemata üsna õigest suunast ja sain lühema jalutuskäigu osaliseks. Kohale jõudes leidsin aga puu alt laiali aarde. Tundub, et on ajahambale jalgu jäänud ja natuke oma algsest kooslusest lagunenud. Iseenesest tundub, et kõik detailid on säilinud, kuid natuke lihtsalt liim järgi andnud. Aitäh aarde eest :)
Karbikesele tuleks üks lisadetail juurde nipitada, siis oleks täiuslik. Väga tore. Täname!
Oo, mis tore küla, kus elab palju loodushuvilisi, nii mõnelgi on oma isiklik linnuvaatlustorn;) Aitäh tutvustamast!
Vaatasime ümbritsevat arhitektuuri ja panime nimed kirja. Tänud peitjale.
Polegi neid arhitektuuriimesid varem lähemalt vaatamas käinud. Aitäh!
Möödasõites on neid monstrumeid nähtud aastaid, nüüd siis õnnestus lähemalt ka vaadata. Mida aardele lähemale, seda pompöössemaks ja maitselagedamaks pilt muutus. Isegi küla keskel olnud alajaam tundus nendega võrreldes arhidektuuripreemia laureaadina, rääkimata aarde hubasest ja nunnust tarest. Vähemalt võin nüüd julgelt väita - mul on ilus kodu! :D Tänud ekskursiooni eest!
Sobiv aeg aarde külastamiseks on pimedas, sel juhul ei pea vaatama silma kriipivat "arhitektuuri". Aardeni nagu ikka - kõigepealt võsas ragistades ja seejärel tagasi autoni ilusat georada.
Üks jubedam kui teine, kuid lõpus ootas kõige kenam pesa ümbruskonnas. Lollus oli siiakanti plätudes tulla :) Tänud!
No loll on ikka loll olla ja täitsa valelt poolt lollidemaale kippuda.
Pärast Tilgutaja juures peesitamist saabusime Lollidemaale, kus ka eelmisel aastal korra sai ringi vaadatud, kui gepsu valede juhiste tõttu jäime aardeta. Seekord oli rohkem õnne, leidsime nii aarde kui ka nurmenukuvälja.
Seda ma ükskord üritasin teiselt poolt. Parkimine sattus aga väga kellegi aia ette ja jäi pooleli. Seekord siis teiselt poolt. Mööda ülastest ja nurmenukkudest palistatud rada. Aardemajake oli ka väga peen peaks mainima.
Leitud! Lollidemaal nii tark aare :) Aitäh
Sel maal ka varem mõned korrad viibinud, aga seekord vaatasime hoolega kui valusalt lollide majadega maa. Aga eks kõik sõltub vaatenurgast, mõnele mõttetu, mõnele mõttekas. Tänud peitjale!
Lühike jalutuskäik ja lihtne leid, vahva peidik lollidemaal, tänud :)
TFTC. Felt silly enough to pursue this cache against all odds. Difficult day for me, but I made it.
Kunagi Taanis leidsin ma Lollidemaalt 100 DKK, siin millegipärast raha maas ei vedelenud, kahju. Aga aarde eest tänud.
Prototüübi vaimus mõtlesime ka selle Suurupis oleva ära teha ja see aare jäi täpselt tee peale. Siin mere ääres oli külm tuul aga eriti karm ja seekord otsustasime operatsiooni katkestada. Sõitsime lossidega ääristatud tänava lõppu ning kerge jalutuse järel sai ka kena aare logitud. Aitäh!
Sumpasime kohati päris sügavas lumes, nägime arvatavasti metskitsede pabulaid ja jalajälgi. Nägime ka ilmselt kellegi magamisasemeid, sest muidu väga lumisel maastikul olid lagedad ümara vormiga lumeta alad. Aarde peitmisviisis tundsin kohe ära Pioneerilaagri aarde peitja "käekirja". Aitäh peitjale!
Väga meeldis aarde teostus. Kahjuks ei harmoniseeru eriti kohaliku kogukonna arhitekti nägemusega. Püüan mõista mõlemat poolt, professionaalsest huvist. Tänud peitjale.
Siia kulgedes oli auto see kes vees ujus. Tänud peitjale
Kulgesime siia multiaarde juurest.No see tee oli ikka üks.... ja Lollidemaal selgus ,et ei saagi otse suurele teele.Ma keeldusin tagasi minema sama teed.Aga natuke põllu pealt ja olimegi suurel maanteel.Hurraa.Ah jaa vahepeal käisime logisime ka.Igavesti uhke majake püsti pandud.Aitäh!
Nojah ma kogu aeg ütlen: "Ega ma idioot ole ma olen loll!". Sai siis paraja nimega aare ja kinnistu üle mõõta ning sisse kirjutada. Suured tänud peitjale.
See majakene peab kll vastu igasugusele ilmale. isegi happevihmadele. M6nus iizi leid :P
Tänase ilusa pühapäevase päeva puhul mõtlesime teha väikese geotuuri. Nii kaua mõtlesime, et väljas hakkas juba hämarduma ja aardeni jõudsime kottpimedas. Null jooksutas meid ikka päris korralikult, nii et lollusi tehes tundsime end ikka päris lollina. Tänud peitjale!
Lollidemaal valitses vaikus. Sõitsime autoga nii kaugele kui tee võimaldas ehk kivimüraka juurde ja edasi läksime jala. Aitäh.
Mina polnud siin enne käinud, sõitsimegi hästi aeglaselt ja jõllasime vaatamisväärsusi.
Isiklikult tunnen kaasa neile naistele, kes aknaid nendes majades pesema peavad, või siis noh pigem koristajamuttidele. Nägime ka ühte "uusrikast", mütsilotu silmini, vanad dressipüksid jalas, sitakäru sang peos! Meie auto oli ilmselgelt kõige uhkem, sest teisi me lihtsalt ei näinudki. Oli selline väljasurnud küla.
Aitäh kohta tutvustamast! Aardekonteiner jah lahedast materjalist aa mina vana kooner oleks sellest hääst materjalist küll 100 mikrot vorpinud.
Kust küll selliste majade projektid tulevad? Aardekirst on ka huvitavast materjalist. Aitäh.
Päeva esimene reaalne leid. Plaan oli siinset kanti ka täpikestest puhastada ja nii ma siia sattusingi. Neid torne möödasõitudel korduvalt ja korduvalt silmanud ja küla tekkestki lugusid kuulnud aga majade vahele pole kunagi sattunud. Eks jäi seal neid veidrusi päris mitu silma. Aarde juures avastasin ka ühe imeliku nähtuse, keegi oli tehiskive loodusesse tassinud!!!. Korras, tänud.
Kuigi sellest kohast tuhandeid kordi mööda sõidetud, ei olnud ma kunagi Lollidemaale päris kohale sõitnud. Tee aardeni oli väga huvitav retk. Samuti sai noorgeopeitur täieliku ülevaate, miks seda kohta Lollidemaaks hakati kutsuma ning miks võis juhtuda, et nii mõnigi maja sinna tühjalt seisma on jäänud. Mäletan, et lisaks tornidele oli üks Lollidemaaks kutsumise põhjuseid ka majade asukoht paekaldal, kus ehitamise hetkel suurt midagi ei kasvanud ning koht oli ülimalt tuuline. Sisuliselt asusid majad algselt keset tühja põldu ja jätsidki väga totra mulje. Nüüd seal ringi sõites oli kena näha, et tänaseks on sinna kenasti kõrghaljastus tekkinud ja paljud hoovid väga ilusad. Olgem ausad, et üks põhjuseid kutsuda seda kohta Lollidemaaks oli ka pisike eestlaslik kadedus. Meil oli eile aga siiras hea meel vaadata, et mõne maja ümbrus on kenasti maitsekalt kujundatud ja mitmetel villades elavatel inimestel läheb siiani väga hästi. Tühjad majad jätsid kurva tondilossi ilme ja loodetavasti saab keegi ikkagi lõpuks endale neid lubada, et majad lihtsalt ära ei laguneks. Teisalt aga on müüki takistavaks faktoriks majade ülalpidamiskulud ja fakt, et need on enamasti ehitatud väga ebaökonoomse ja kalli elektrikütte lahendusele.
Nii nagu lollidele kombeks käisime mööda teed ja mõldu, ei saanud aru mis see GPS meile näitas justkui läks lolliks. Seega saime kõvasti tammuda seal aasal ning metsmaasikaidki noppida:) Üks 15 minuti pärast olid nimed kirjas ja liikusime auto poole tagasi. See oli meil täna juba neljas aare niiet suundusime edasi koju. Tänud peitjale.
Siia saabudes leidsime eest täitsa tavalise Eesti küla täitsa tavaliste majadega. Selles mõttes tavaliste, et eestlasel on ju ammust ajast (võib öelda, et juba "Tõe ja Õiguse" aegadest) veres naabrile ärapanemise vajadus. Igal juhul tuleb näidata, et mul on suurem kui sul (maja, aeg, koer, auto, naine (ptüi, ei, naine peab siinkohal ikka väiksem olema, aga suure auto roolis)...
Niiet, täitsa tavaline küla. Ja aare ka selline täitsa kena tavaline kast :) Täname.
Polegi sellest küljest veel seda asundust näinud. Tegelikult on seal isegi mõned talutavad isendid peidetud, sõltub lihtsalt vaatenurgast!
Trööstitu vaatepilt, v.a aardelaegas, mis on ikka väga uhke. Tornike vaid puudu, siis teeks ümberkaudsetele elamutele korralikult silmad ette.
Peale rohumaal ekslemist läks plaanitegemiseks, kumb meist sipelgapessa hüppama peab. Enne geoohverdust võtsime aja maha ja leidsime ka lihtsama tee. Aitäh!
Seni olen Lollidemaad vaadanud eemalt. Esimese tiiruga proovisin läheneda alt poolt aga ei õnnestunud. Võtsin vahepeal mõned lähedal olevad aarded ja teisel katsel sõitsin ülevalt läbi ...maa. Edasi oli juba lihtne. Logi kirja ja pangapealsetpidi edasi. Tänud peitjale.
Täitsa huvitav kant. Mõne maja puhul oli tunne, et täiskasvanud oleksid pärismaailmas natukene the Simsi mänginud. Uhke peidik :) PS! Vastu aarde peidikut ei tasu näppu ära lüüa.
Kuidagi väga deja vu oli siin, ehkki ei suuda meenutada, miks ma samas kohas juba parkinud olen. Ilus teostus, tänud!
Seikluselt palmide vahelt emadepäevaks tagasi Eestimaal. Sellenimeliselt pereürituselt komandeeriti mind muruniidukile bensiini ostma ja muidugi tuli teha sisse ka üks kõrvalepõige mingi aarde juurde. Kuna kaks lähimat aaret hõlmasid veesuplust katakombides, siis valisin veidi lihtsama - Lollidemaa. See maa on tõesti oma nime vääriline ja seda ümber lükata on pea võimatu. Küsimus on aga et kust tulevad need rahapakkidega inimesed, kes tahavad sellistes hiiglaslikes peletistes elada. Kindlasti on panga peal maja viimaselt korruselt ilus vaade aga sellega antud piirkonna võlu piirdubki. Aarde teostus sobis väga hästi Eesti aaretesse sisseelamiseks. Seekordsete leitud väljamaa aaretega ei anna võrreldagi. Aitäh peitjale!
Kaugemalt mööda sõites on see maa alati silma jäänud, nüüd siis huvitav ka lähemalt mööda sõita. Eriti uhke oli aardelaegas.Tänud.
Uhke teostus, lollidemaale vääriline. Kuigi ükski loodus ei vääri sellist nime ja jalutada on seal mõnus. EV. Jätsime "sinise valvuri".
See küla on üsna tuttav koht , eks ikka vahel tuleb külalistele ja tuttavatele veidraid ja tähelepanuväärseid kohti tutvustada :) nii et jah maju on nähtud - imeline et ikka veel seal keegi elab - peale kõiki neid aastaid. Aga nagu näha on paljudel ka tegevus pooleli jäänud..... Igatahes sai muljetavaldav geoteostus leitud. Ega kehvem sinna ei sobikski - mõni torn või rõdu võiks veel juures olla :) Aitähh ja suur tänu.
Siin said ahetuste ja ohetuste osaliseks meie nooremad peiturid, meile Sveniga avaldas rohkem muljet konteiner. Ikkagi hoole ja armastusega tehtud teine. Tagasi tulles arutasime, et kui nüüd mitme sõbra peal võtta see viimane maja kasutusse, aga lõpuks jõudsime järeldusele, et ikka liigas suureks jääks. Tänud.
Olin juba ammu siia tulla tahtnud, aga pidin pettuma, ei olnudki nii suured majad, kui kaugelt paistis... Kuigi ma olen seal ühte kõigest kahekümneviietoalist maja müügis näinud. Aardega läks ruttu, aitäh!
Olen ikka eemalt seda lollidemaad vaadanud ja imestanud seda rumalust. Aare kutsus aga piirkonda lähemalt vaatama. Millegipärast arvasin, et see lollidemaa on mitme värava taga peidus, aga sai vabalt sisse sõita. Ega mu arvamus sellest kohast paranenud - Liis arvas, et rikkus ei anna häbeneda, minu meelest on see puhas lollus. Aare aga oli aus ning tänan antud kohta lähemalt näitamast!
See nädalavahetus otsustasin minna Suurupi poolsaare tuurile, mis ilutseb minu kaardil nagu kollane oaas keset rohelist merd. Hommikul sõitsin kuue ajal kodust välja ja kaheksaks olin juba Lollidemaal. Mõnus aare päeva alustuseks. Aitäh!
Käisin kogu lollidemaa otsast lõpuni läbi. Maja number 35a juures luusis lahtiselt üks otsustusvõimetu hundikoer, kes ei suutnud otsustada, et kas peaks lisaks haukumisele ka järgi jooksma või mitte. See ei olnud eriti meeldiv, kuna ühtegi omanikulaadset isendit silmapiiril näha ei olnud. Õnneks siiski oli peni piisavalt laisk ja ei viitsinud oma väravast kaugemale tulla. Lõpus läks lihtsalt, väga lahe konteiner. Huvitav muidugi, et kui mõni kohalik selle leiab ja loeb Lollidemaa, ei tea kas solvub ka :)
Meie teed Piia-Peetriga olid lahku läinud, nüüd pidime ise hakkama saama. Siiakanti pole varem asja olnud aga pole need majad üldse midagi erilist. Täitsa tavaline uuselamurajoon, mõned erandid välja arvatud. Kena aardekarp, aitäh!
Lollid hoiavad elektri pealt kokku, nii et kogu küla oli pime. No mitte midagi ei näinud. Peab vist valges uuesti vaatama minema.
Aardekast oli armas. Suured tänud peitjale! :)
Lollidemaal pole elektrit! Kõik energia kulub vist nende monstrumite küttmisele ja tänavavalgustusele enam ei jää. Meile see muidugi sobis, sest geopeiturid tegutsevad ikka vaikselt ja salaja. Nullis oli ilu ja sära rohkem ning nimed said kirja. Thänk juu!
Mõju oli tõesti müstiliselt kiire. Ammu pole sedasi naernud, et silmad märjad. Aitäh!
Huvitav oli jälle seda kanti külastada ja aardekonteiner oli ka igati sobilik. Ainult et koht hakkas mulle kuidagi mõju avaldama jube kiiresti. Tegin mobiiliga aardepeidikust pilti, astusin mõne smaau eemale ja telefoni käes hoides hakkasin taskutest telefoni otsima. Airi arvas seepeale, et parem läheme kiiresti minema, muidu ei tea mis veel korda saadame :) Aitäh!
Sai ka lõpuks seal majadevahel ära käidud. Mis ma oskan öelda-maitse asi :) Tänud peitjale
Seda logides kirjeldatud marmormaja tahtsin juba ammu ise ka näha, aga kuidagi ei sattunud ega sattunud siia. Täna õnneks oli Lauril vaja kasti natuke hooldada ja mina sain siis võimaluse peremees autost aardeni juhatada :P. Peale logimist näpsasin karbist kaasa veel Halliki puumündi, see on nüüd kolmas, mille olen ära näinud nendest, millel meie mängijate kasutajanimi peal :). Kas meil on veel mängijaid, kellel kasutajanimega münt? Põnev oleks neid näha; äranähtud Priidu, Kaido ja Halliki omad on küll igatahes väga ägedad :).
Tegin väikese tuuningu ja nüüd ehk pole enam sama muret mis vahepeal oli.
Mida teha pühapäeval, kui natuke vaba aega on? Loomulikult geopeitust. Tänan peitjat!
Imeilus pühapäev. Kena pesa aardel, ainult tornike oligi puudu. Aare korras, tänud peitjale
hiilisime kivimürakast mööda leid oli peagi käes.uhke konteiner oli ilust veekindel ja kahjuks oli vett ka seespool.J.lelu
Olin varem sellest kohast kuulnud küll, aga lähedalt polnud näinud. Kohapeal hakkas aare hetkega silma, aga karbi kättesaamisega oli tükk võimlemist. Vahepeal juba tundus, et jääbki logimata. Õnneks siiski pika punnitamise peale õnnestus karp oma pesast kätte saada. Omanikule parendusettepanekud esitatud. Aitäh peitjale.
Eks see üks omapärane koht on, aga kui ikka inimene on ainult siis õnnelik, kui tal on tornikesega ja hiiglasuur maja, no las siis olla. Me ehitasime kunagi nendele seal teed, pinnatud kate oli ja üks elanik tahtis vägisi, et me tema õue ka ära pindaksime. „Ega raha pole probleem“ ja kui me siis seletasime, et pindamine kuidagi ei sobi koduõue (eriti kui raha pole probleem), et kuumaga võib bituumen sulada ja kingadega on peal paha käia jne – siis käratas, et mis te seletate ega ma loll ole. Ma ei suutnud naeru pidada ja siis ta sai ise ka aru, et lollide külas... õnneks hakkas ka naerma ja õu jäi ka pindamata. Järgmisena püüdsid nad meile kogu selle pika tee eest sularahas ja kohapeal maksta, no olid ajad. Lõpuks lohistasime asjamehe koos kohvriga ikkagi panka. Aga aare oli eriti ilusti tehtud ja suur tänu, tegelikult huvitav koht ju.
Hea uudis rahvas! Kui soovi, siis hetkel on suurepärane võimalus kolida aarde naabrusesse www.kv.ee/2833286 Ruumi kui palju ja paras sündmusi seal korraldada :D
Tjaa. Vat sinna kadaka tänavasse ma tõepoolest pole kumagi sisse keeranud. On alles kant, nii ajastutruu kui veel olla saab. Juba selle eest tänud. Ja marmorist aardekast - olen igasugu veidraid asju näind, aga sellist küll mitte. Seda kontrastsem oli kohale kulgeda piki neljajalgsete rada, ja ma mõtlen siin jäneseid ja muid, mitte ATVsid. Ränduri võtsin ka kaasa. Täh uuesti.
Leidsin, kuid kena tädi koeraga tuli uudistama et mida ma tal seal maja taga teen. Et päris varga muljet jätta, ütlesin nii nagu asi on. Lisasin veel, et kui probleeme valmistab siis saab alati asja ära kaotada ka sealt...aga tema vastu et ..no inimesed pidevalt käivad mul maja taga põõsas...et ei hullu...aga et siis tean.
Läksin aarde juurde üle põllu. Leidsin isegi teeraja, mida mööda oli hea minna. Kaua olen mõelnud, miks Lollidekülas aaret pole. Nüüd on - aitäh!
Kuna Lollidemaa oli aardeta, tekkis kunagi ka ise idee kuhugi karp visata, aga mõtteks see vaid jäigi. Nüüd on koht igati hästi tutvustatud, karp nii viks ja viisakas kui olla annab. Aitäh!
Käisime meiegi Lollidemaal ära. Ja Kajaliis on oma logisse lisanud just täpselt selle lause, mis minulgi tekkis seda aaret nähes: Isegi aardekirstud on neil marmorist :) Täname!
Vaatasime selle lollimaja siis üle. Isegi aardekirst on neil marmorist! Kuna õhus oli tunda mammuna lehka, jätsime vastava ränduri.
Ühtegi lolli me aardeotsingul ei kohanud. Ilmselt oli kõva tuul nad tuppa lukustanud. Miskipärast aga on mul tunne, et seal tuule puuduse üle vist kurta ei saa mitte kunagi.
Aare aga oli kindlalt oma kohal ;)
Täname, ega muidu poleks siia sattunud, sest tuttavate hulgas nii lolle pole :D
Olin neid ristideta kaukistide kirikute torne seni vaid suurel teelt imetlenud, nüüd oli siis põhjust ka pühakodade eest läbi sõita. Kahjuks oli täna väga tuuline ilm ja see puhus rahalõhna minema. Vaatasime kaldapervelt miljonivaadet, logisime ja lahkusime. Missiisnüüd minus kõneles- soov irvitada või kadedus, võta siis kinni.
Kunagi olin seal ka varem ringi tolgendanud. Aga jah, paljud vägevatest lossidest seisavad hetkel tühjana. Aga no eks nad oma ajastu mälestusmärgid seal on. Aare väga korraliku teostusega, tänud!
Viisime Tiina ujuma ja näitasin Siimule seda ilmaimet lähemalt.
Läksin Marjele külla, kes aardest mõnesaja meetri kaugusel töötab. Aardeni jalutanuna tõdesime, et kõik, mis särab, ei ole veel kuld, aga vähemalt marmor küll. Koht ise sai mulle murakana (Muraste asunik) ammu tuttavaks, olen siin nii rattaga sõitnud kui rahvaloenduse käigus tööasjus käinud, mitte küll tondilossides sees. Tänapäeval on nelja põrsakese majade ja maantee vahel sobilik lumelohetamiskoht, seal võib mind lume ja tuule korral vahel trehvata.
Kui hakkaks oma lollusi üles loetlema, läheks issanda päike enne looja. Jätame need jutud geolõkke äärde :-) Enamus neist on viimastel aastatel muidugi geopeitusega seotud ja toimuvad maastik 4.5-5.0 või 1.0-5.0 mõistatusaaretega B-)
Aitäh Laurile paika passiva väärika ja eeskujulikult tähistatud kasti eest! Kõik kombes, vist evej. Marielile oli see minu teada esimene aardeotsing.
Lollidemaad tutvustati mulle juba siis kui Tallinnasse kolisin ehk mingisugune 10 a tagasi, kuid sellest polnud mul aimugi, et see ala lausa kaardil märgitud on. Aga no vaadates sealseid ehitusobjekte, pole ka ime...
Kui nüüd minu lollustest rääkida, siis ei tea kohe, kust alustada või kus lõpetada, sest minu arvates päris normaalne pole ma kunagi olnud. Seda märgib juba fakt, et mängisin emale tünga, sündides kaks nädalat plaanitust varem. Lapsena sai igasuguseid lollusi tehtud, vanemast peast pole sugugi mõistlikumaks läinud. Kui filmides näidatud sündmusi reaalselt elus ei toimu, siis tuleb need ise endale kätte mängida. Minu arust näitab seda juba see, et mitte ühegi aarde juurde ei suuda ma minna rahulikult, kaalutletult ja probleemideta, mistõttu kaks geopeiturit mind juba nähtuseks kutsuvad. Ma ei tea, kas see on kompliment või diagnoos, aga ega eriti vahet polegi.
Hämmastav on muidugi see, kuidas teised inimesed sellele nähtusele mõjuvad. Näiteks Veiko koostoimel muutuvad lollused mitmekordseks, nii et on oht lausa katastroof esile kutsuda. Seevastu mõne teisega jätavad mind igasugused lollused maha. Ei tea miks - äkki avaldab nii kainestavat mõju.
Pole kahtlustki, milline otsimismeetod mulle rohkem meeldib. :)
Irw, ongi ametlik pärandkultuuriobjekt - "seisund: hästi või väga hästi säilinud" :D Tänud halenaljakale seigale tähelepanu juhtimast. Üks kirik teise järel, ega seda küla ei või tõesti millegi stiilivälisega ära rikkuda nüüd! Kõik, kes sinna elama asuvad, tohivad ehitada ainult miljöösse sobivaid pompöösseid hooneid. Ja olemasoleva renoveerimine käib ka rangete reeglite järgi :P
Kui üldtunnustatud kultuurinorme eirab üks sarnasel viisil mõtlev ning käituv seltskond, kes moodustab kogukonna küla näol, siis kas tegemist on kultuuritusega või uue kultuuriga? Vahest peitub vastus jätkusuutlikkuses - kui see kultuur(itus) jääb samadel alustel püsima, kogub ajapikku nii fänne kui järgijaid, siis ongi uus kultuur? Lollidemaa näitab tõepoolest pigem väljasuremise märke, ju siis ei pakkunud need majad enam omanikele piisavalt rahuldust.
Tuletan meelde ,et Lollidemaa „hiilgeaegadel“ käis siin oma sõbra juures suvitamas leedukate korvpalli ebajumal Sabonis :)
Hetkel on pilt tõesti üsna trööstitu.Küla ootab pikisilmi järgmisi Buratinosid külvama uusi kuldrahasid :)
Tänud aarde eest!
Mõlemilt poolt lollidemaad olen palju mööda sõitnud, aga keskelt läbi mitte. Ei teadnudki varem, et mõned majad maha jäetud ja lagunemas. Kunagi oli kõige suurem maja ~20 miljoni krooniga Osta.ee oksjonil, vist ei tahetud. Kui autost välja saime siis saime aru, et täitsa sobilik nimi pandud. Külm tuul ja heinamaa, ise siin elada ei tahaks. Konteiner oli väga puhas ja stiilne.
Lollidemaad ammu teadnud, et selline koht eksisteerib :D. Korra isegi sinna teele niisamagi sattunud huvi pärast aga paras jubedus on seal ikka. Täna sai mindud uuesti aga juba asja pärast, et aare üles leida. Kiire jalutus ja logitud.
Ja nagu ma täna Kadrile autos tagasiteel ütlesin, et ei saa ma aru, miks on vaja 3 ühesugust maja järjest ehitada-kas tegu parimate sõpradega?! :D.
Ühe küla servale kerkis üks maja, natike suur ,kuid ruumi ju vaja. Tagasihoidlik Basilio ja kaval Alice soendasid selle sisemuses oma vanu konte ja kuna maja oli suht suur siis nende kohtumised olid rohkem juhulikku laadi.
Ühel õhtul tuli Alice koju, päevakese oli ta veetnud mööda linna tiirutades ja talle huvipakkuvaid kauplusevitriine silmitsedes. Saanud koduuksest sisse, silmas ta eeskoja suurel peeglil vallatut kirjakest „ otsi külmikust head veini ja liitu minuga basseini juures“ . Mnjaa , see ettepanek kõlas huvitavalt. Alice laskus mõttesse, hm... millises selle maja külmikus küll on need kõikse paremad veinid. Kuna mälu polnud enam kiita , tuli jalakesed istumise alt välja kerida ja külmkappide juurde tipata. Esimese korruse külmikus vaatasid vastu kenakesed tibukesed, kuid ...veini mitte mingisugust. Teise korruse kahest külmikust ei leidnud Alice samuti ühtegi veini, küll aga midagi head suhupistmiseks. Kolmanda korruse külmik oli täidetud erinevate õlledega...võtaks õlle, aga no veini tahaks ju rohkem. Tuli edasi otsida. Neljanda korruse külmikust vaatasid vastu ahvatlevad kreemikoogid ja nüüd meenus Alicele,et krm veinid ju keldris hoopis. Vudis siis kiirelt keldrisse ja lõpuks ometi oli vein leitud... aga nüüd uus mure... millises basseinis see Basilio küll ootab? Nimelt on majas viis basseini, noh erinevate meeleolude tarvis. Et see Basilio kunagi kodus ka telefonile ei vasta...
Alice tatsas esimese korruse basseiniruumi, kuid seal valitses pimedus. Teise korruse basseinis polnud ka asi parem, kolmandal korrusel asuvas basseinis polnud nad ammu käinud, sest seal millegipärast mullid ei tulnud enam. Neljanda korruse basseinis mullitas nii kenasti ja Alice valmstus juba efektselt sisenama, kuid ka see ruum oli tühi... krm, viies bassein on ju õues... õues aga külm ja tuuline. Alice, pingutas oma suht nõrka mälu ja suutis meenutada millisel korrusel ta soe muhv asub ja lõpuks ometi jõudis ta õue, kenasti soojalt riides ja vein kaenlas. Basilio istus tahvel peos basseini veerel ja kõlgutas jalgu ning itsitas . Alice küünitas üle itsitava Basilio vaatama, mida sõber küll naerab. Haa ...sõber Buratino oli naaberkülla imedepõllule uue rahapuu istutanud ja oma naiivsuses GP lehele koordinaadid kõigile näha riputanud. Alice istus Basilio kõrvale ja palus endale ka veini valada. Basilio valas endale ka juurde ja nii nad seal istusid kuni kuu puude taha vajus ja vein otsa sai. Veinisena ju ei sõida ja jalutada seda paari kilomeetrit ju ka ei sünni ju, külarahvas pärast naerab veel. Ja aega tuli anda selle puu kasvuks, kiirustajad leiavad ju vaid väikese puukese, millelt veel õiget saaki saa.
Hommik saabus kuke kiremisega, Alice pani kõrvaklapid pähe ja magas rahulikult edasi. Basilio magas samuti veel . Tema magaks üldse kõledate ilmadega koguaaeg. Kuid mingi hetk hakkasid majas siiski levima mõnusad magusad aroomid. Kinnisilmi kõndides jalutas Basilio oma ninale järele kuni jõudis kolmanda korruse kööki. Alice seisis pliidi ees, pannilabidas pihus ja keeras viimast pannkooki pannil ringi. Mõnuga nauditi hommikusööki ja siis tuli meelde, et nüüd on õige aeg seda rahapuud vaatama minna. Basilio käis kolm tundi mööda garaaže ja püüdis välja mõelda , millise masinaga naaberkülla sõita. Valik langes kõige kõrgema peale, sest ega seal naaberkülas on neid künkaid nii palju ju.
Lõpuks sõitsid Basilio ja Alice kohale, nagu oodata võis, nii oligi rahapuu ööga võimsalt kasvanud ja saagikoristuseks oli aeg küps. Basilio pani taskud väärt kraami täis ja Alice täitis kõik kaasavõetud kotid krabisevaga. Rahapuu oli peale nende külaskäiku täitsa kiilakas, aga no kui teada võlusõnu siis hakkavad ju uued kupüürid öösel jälle kasvama. Tänud Buratinole, muld on siin viljakas ;)!
Lollidemaale just niisama ei kipu aga aardeleiu nimel võtsime suuna sinnapoole. Nullist leidsime väga vahva peidiku ja logiraamatusse tegime sissekande teistena. Edasi suundusime juba Kalju aarde juurde.
4h jooksul täna käinutest neljandad. Tõsine Lollidemaa ikka, ei saa mina aru miks vaja selline loss ehitada, siis panna hunnik kaameraid ja ise ei ela ka veel seal. Laur kas see sul mingi tuttav, et aarde sinna lähedusse peitsid:) Väga lahe aarde konteiner, aitäh kohta tutvustamast. Olin eelnevalt lihtsalt kuulnud Lollidemaast ja ei saanud aru miks seda nii kutsutakse, aga nüüd sain aru.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Kuna märkasin uut aaret ainult mõni minut pärast avaldamist, ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja lootsin osaleda spontaansel geoüritusel. Varem ei olnudki osanud märgata, et peaaegu kogu see tee on 50 km/h piirkiirusega, mis seekord tundus teokiirusel venimisena. Lähenemine üle pimeda heinamaa oli veidi kõhe, seda enam, et eespool ei paistnud loodetud taskulambivälgatusi. Ilus aare säras mitme meetri kauguselt vastu ja meeldiva üllatusena olin kell 21:14 täitsa esimene leidja. Korraks tundus, et keegi on altpoolt lähenemas, aga kedagi ei ilmunud.
Koht ise on fenomenaalne tõesti, omamoodi ajalookilluke. Lahe, et see ka konkreetselt niimoodi pärandkultuuri andmebaasis ära märgiti. Hea leid!
Lollusi meeldib mulle teha küll, sest ega inimene muidu ei õpi. Kui mõni matkaeesmärk või muidu tegevus liiga lihtne tundub, tuleb ikka mõni tobe lisakeerd peale väänata - olgu tegu siis Läti päraurkas kojusõiduraha kerjamisega, äikesetormi käes prügikotis magamisega, matkade organiseerimisega halvimal võimalikul ajal ja tingimustes või kas või kummikute ja aiakäruga väikelinna ööklubis käimisega. Kuni ei tapa, teeb ainult tugevamaks ja lisaks on midagi enda lugude kollektsiooni lisada. Aitäh peitjale!