Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub Katleris.
Palun maskeerige nii loomulikult kui oskate, et kohe järgmisele mööda kõndivale mugule silma ei hakkaks. Diskreetsust logides!
Tegemist on 2016. aasta advendikalendri 2. detsembri aardega.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (34), lumega_leitav (7), gpsita_leitav (1), advendiseeria_2016 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6XXJ5
Logiteadete statistika: 104 (76,5%) 32 7 1 0 1 0 Kokku: 145
GC lehel arhiveeritud, äkki keegi peidab sinna midagi huvitavamat.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare tundub kadunud olevat. Ootan mõne kuu taastamisega.
Ei leidnud, ega eriti ei otsinud ka. Tegime rohkem eeltööd ja kuulasime maad :)
Ega see meeldiv koht ei olnud, aga tehtud sai. Tänud kohta tutvustamast!
Tänase päeva pärl. Mitte et kogu see protseduur mulle hirmsasti meeldinud oleks, aga mõte ju fantastiline ja emotsioon peale logimist ka ülimalt hea, enam ei pea selle asjaga tegelema. Aga meie suhe, minu ja selle aarde oma nimelt, on ikka kaunikesti pikaajaline. Sügisel külastasin esimest korda nulli, mediteerisin siis seal natuke ja lahkusin sirge seljaga. Olles natuke infot kogunud ja asja üle järele mõelnud, naasin varsti tagasi. Siis võimlesin ikka kogu raha eest. Hiljem selgus, et liiga usinasti võimlesin, oleks kergemini saanud ja siis oleks ehk leiu ka saanud. Nüüd aga lahkusin juba saba jalge vahel. Nii palju vaeva näinud ja ikka ei miskit. Seekord siis hõivasin sõbra kaasa (natuke kahju oli küll, et ta ise ei pidanud asjast aru saama, aga vaid õige natuke) ja käisime panime siis ikka nimed ka logiraamatusse kirja. Tänud peitjale väljakutseks kujunenud aarde eest.
Leitud hommikul seitsme paiku Geojahi raames olles ise maskeerunud vastassugupoole esindajaks. Ei, geopeitus on tore hobi :D Peitjale tänud!
kuna Tondiraba lab jäi pooleli igasuguste segavate asjaolude tõttu ( tegelikult haakis mu geokutsa endale mingid mudilased sappa ja koos nendega oli kuidagi kummaline toimetada), otsustasin, et tulen vormistan siin ka mitteleiu ära, kuigi eks ma ikka sisemas lootsin, et äkki ikka tuleb kohapeal mingi idee ka, aga ega ikka ei tulnud küll. Koos minuga peatus nullis mingi auto kah veel takkatippuks, aga ega ta seganud, ma niikuinii ei osanud midagi seal peale hakata. Aga igatahes huvi tekkis, vaja vist asjasesse süvenema hakata.
Sain logide järgi aru, et on väga keeruline leida, aga samas levinud teostus. Seda, et otsida tuleb kõnnitee kõrval paneelmaja akende all, teadsin ma niigi ja ka kohta oskasin ma päris hästi ette kujutada, sest käisin mõni peatus edasi keskkoolis. Ühesõnaga, see lõhnas juba ette mitteleiu järele :)
Kunagi olin siin varem mitteleidmas käinud. Nüüd oli kogemusi rohkem ja üpris kiiresti tekkis aimdus, kus aare ennast peita võiks. Nii oligi. Aitäh!
No on ikka pähkel. Neljas kord. Tekkis juba kinnisidee selle leidmiseks. Õnneks on siin toredaid sõpru, kes abiks ja toeks on. Uskumatu koht. Tänud ????????????
Kuivõrd peitja soovib diskreetust, siis võib minna ja lugeda logiraamatut. Muidu oli tore, soovitan!
Olin selle aarde logisid lugenud juba tükkmaad enne seda, kui siia päriselt otsima sattusime. Kohapeal tekkis tuttavlik nõutuse tunne, mis varem logisid lugedes valdas. Kui raskusastmeid vaatasin, olin suht kindel, et esimese korraga ei leia me midagi. Hoolimata meie püüdlustest ja elegantsetest etteastetest majaelanikele oli mul paraku õigus.
Teisel katsel olin veelgi pessimistlikum, sest kuigi kõik logid olid hoolega läbi töötatud, tõlgendatud ja ka kaarti igatpidi uuritud, siis ühtegi päriselt head uut ideed meil polnud. Kohapeal laiendasime otsingut veidi, aga tulemust see ei toonud. Tahtsin ära minna, sest mõistus oli otsas ja öö ka käes, kuni viimasel hektel ühtäkki üks pilk, mälestus ja mõte viisid teiseni ning oligi kõik selge. Kuna aga väljas oli sügav südaöö, tulime järgmisel hommikul tagasi, et leid vormistada.
Mida me õppisime - ei pea mitte alati iga logi liialt tõsiselt võtma. Umbropsu tõlgendamine ei aita ka. Aitab kaine mõistus, lai silmaring ja meie puhul ka lapsepõlvemälestused ning puude tundmine. Tahtsime kangesti õlekõrreta hakkama saada ja mõnes mõttes isegi õnnestus, kuigi väike abistav lüke tuli ühes logis nähtud lausejupist.
Igatahes kiitus peitjale, teostus väga äge, pani kukalt kratsima ja heas mõttes kirumagi, nagu ennegi siin mainitud.
See oli jälle üks selline kord kui telefon tegi piiks piiks ja Tikri küsimus lühike ja arusaadav- kas kodus, kas lähme? No ikka kodus ja hops kadunud ma olingi. Aga blond pole ju harjunud VEEL kasutama vastavaid riideid vastava ilmaga...hm...no nüüd olen targem. Jõudsime kohale ja esimene küsimus oli, et mis asja? Peab kella andma kellelegi? Siis hakkas peas keerlema, et mõtle kastist välja...no selle viimasega peab veel kõvasti trenni tegema aga idee siiski tuli, ja chekkima läksime. Uskumatu lihtsalt ...no kuidas...kuidas see kõik üldse ...oeh. kõik võimalikud tunded käisid läbi :) aga vinge oli. Ja üllatuseks - õnneks- tuli leid lõpus ootamatult ja kiirelt. Tänan aarde eest. Eales ei satuks sellisesse paika :)
Olen siin akende all käinud kraapimas juba kaks korda ja päris pikalt aega veetnud. Tean kõiki aknaid, elanike ja ilmselt olen mina neilegi juba tuttav. Kuna Silje ei olnud siin veel aega veetnud, siis tegin peatuse ja lasin temal ilma enda märkusteta otsida. Samas oli mul vihje, mis viis sihile. Esimene mõte, täpselt peitja käekiri! Kuidas ma seda kohe läbi ei hammustanud. Silje vaatas mind, natuke vaikselt kiljusime ja siis juba saime nimed kirja panna. Aitäh!
Kui ma hommikul kell 7 välja läksin, siis ma ei arvanud, et selle leiuga tagasi tulen. Pärast neljandat mitteleidu Lasnamäel (ei tea, täna kohe oli selline päev) ja ka Katleris juba kolmandat korda puude all ratta peal istudes ja vahelduva eduga siin-seal nokkides hakkas mingi vihataoline asi peale tulema. Püüdsin sajandat korda eelmistesse logidesse tungida, et mõistukõnedest aru saada, aga midagi väga helget välja ei mõelnud. Sättisin minekule ja saatsin vahepeal ühele geosõbrale mõningat ahastust väljendava sõnumi. Sõber vastas kiiresti ja andis väikse müksu. Sõitsin mõningase umbusuga tagasi, sest esimene lause oli, vaata peitja nime. Vaatasin. Mulle koitis kusagilt ähmaselt, et v i s t on Kilingi-Nõmmes üks kivile ujumise aare, aga no see on mul nagunii tegemata :D Nii, aga aardest. Igal juhul minu silmad läksid ikka väga pungi, kui ma aarde asukoha tuvastasin. Just, silmi pungitada oli ikka väga vaja. Eelnevate logide vihjed muutusid täiesti arusaadavaks. Ütleme nii, et minu jaoks avanesid geopeituse piirid igas mõttes. Aitäh peitjale, jätan FP ka tänase virgutuse eest.
Ilma teejuhita poleks kindlasti leidnud. Vihjed panid pea valutama :D. Väga äge peidukoht. Aitäh peitjale ja teejuhile!
Wow, seda aaret vist ilma vihjeta ei oleks leidnud. Aitäh!
Kuidagi ei jõua oma aardeid hooldada. Sellega läks 3 kuud, aga nüüd uus karp ja kuiv logiraamat tagasi pandud. Paksu lumega leitav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Võtsin koju kuivama
Juhhhuuuuuuuuu ffffffyeah lõpuks õnnestus ööpimeduses see kaua oodatud kadunuke leida. Nüüdseks juba umbes kuu aega tagasi kirjutas Kaupo seoses teise aardega ja niimuuseas uuris ka Katleri kohta. Talle jäi arusaamatuks, miks meil sisuliselt koduukse all istuv aare ikka veel leidmata on :D
Kõrvad ludus pidin tunnistama saamatust ja tol hetkel saadud pisikese abistava lükke peale vähemalt minul küll ükski valguskiir silma paistma ei hakanud. Nädalad läksid ja paar nädalat hiljem ühe puu all sain veel ühe õlekorre, mille peale terve päikesekera silmadesse kriiskas ja kõik järsku arusaadavaks muutus. Täna oli vaid vormistamise küsimus. Aitäh!
Märge aarde potentsiaalse peidiku kohta oli tehtud kunagi ammu-ammu. Samas polnud siia kanti eriti varem sattunud või siis tundus see liiga keeruline. Seekord sai kambaga ette võetud ja ära tehtud. Emotsioon missugune! Aitäh!
Oi kuidas tahaks siia kirja panna meie seiklused selle aarde juures aga kahjuks pole võimalik. Tänud
Keda see kortermajas huvitab, mida keskea ületanud isikud teevad? Oleks veel teismeliste või ka kahekümnendates isikutega tegemist, siis saaks öelda, et noorus on hukas, aga meiesugused võivad käia kasvõi pea peal, kedagi ei huvita. Tehtud!
Okei, leidsin. Mis ma ikka oskan öelda? Oli kõike muud kui kerge. Vist sattusin valel ajal. Õnnelik, et tehtud sai. Aitäh!
Mõne asjaga lihtsalt on nii, et pole vaja vägisi üritada. Lihtsalt lased asjal olla ja settida. Ma isegi ei osanud loota, et ühel päeval saabub see õige aeg. Aga järsku oli see käes. Selle aardega on kokkuvõtvalt just selline lugu.
Ametlikult pole ma seda isegi varem mitte otsimas käinud, sest logi ju pole aga see ei vasta siiski tõele. Kunagi ma töllerdasin siin aga olen selleks liiga arg, et magalarajooni kodanikele rahuldust pakkuda oma veidra käitumisega. Seega nii see siia jäi. Umbes aasta jagu pedaalisin siit kaks korda päevas mööda ja ei tulnud see aare meeldegi, oli teine sügavale ajukäärude vahele ära peidetud. Tõsi, ma teadsin, et ta on seal aga emotsioone ta minus esile ei toonud.
Minust oluliselt julgem oli üks mu tuttav, kellega ma siin nullis kunagi silmadega kõike võimalikku puurimas käisin. Talle ei andnud see asi rahu, oli üksinda tagasi tulnud ja kõik puud läbi roninud ja võimalik, et tegi veel miskit kahtlast, sest tal tuli politseile aru anda, millega ta siin tegeleb. Tol korral ta isegi tegi endale konto aga mingil põhjusel temast geopeiturit ei saanud, pole tal ainsatki logi kirjas. Sellest on muidugi kahju, oleks praegu põnev lugeda olnud.
Igatahes jah, täna oli see päev, kui ma lihtsalt pidin tulema ja selle asja ära vormistama ja ega muud polegi lisada. Peab ennast siin viisakalt üleval pidama, kui just lõuksi ei taha kuskil sündmusel saada. Aitäh selle mõnusa tüki eest!
Kui päevane otsingutuur tulemust ei toonud, tulime õhtul logisid korralikult lugenuna tagasi, et aare välja võtta. Kahjuks polnud ka õhtul aaret seal, kus ta meie meelest olema pidi. Pisikese vihje abil saime aarde siiski kätte ja kodus täitsime veel tükk aega oma teadmistetühemikke. Aitäh, täiesti vapustav!
Kuna mulle esineda eriti ei meeldi, siis ei hakanud akende ega rõdude all etendust andma, vaid läksin võtsin aarde välja, panin logi kirja ja peitsin tagasi. Aitäh aarde eest, selline mõnus raamist väljas mõtlemine :) Aarde sisu ise on veidi niiskevõitu, k.a. logiraamat, kuid midagi väga hullu veel pole ja kirjutada saab kenasti.
Selle aarde otsismisest võiks terve raamatu kokku kirjutada. Oleme seal käinud erinevatel aastaaegadel, tegelenud kõige uurimisega, misiganes seal maja läheduses poleks. Aga ikka ühed ja samad probleemid- uudistavad mugud akendel, suitsetavad mugud rõdudel ja jalutavad mugud kõnniteel. Kui kõigist möödasõitvatest autodest ja bussidest ennast ka lasta häirida, siis tekiks juba mugufoobia. Kui peale kolmandat kohal käidud korda tulemust ei olnud, olime juba valmis mingi väiksemat sorti pommi sinna panema, sest küll siis see aare kuskilt laia kaarega meile sülle lendab. Kuna meie süütenöör oli juba niiiii lühike ja ei tahtnud endale probleeme kaela tõmmata, siis otsustasime viimasest päästerõngast haarata. Ükskord on ju esimene kord. Ja täna oli siis see hetk, kui otsustasime esimest korda varemleidnu käest väikest vihjet küsida. Kuuldes, mida me oleme juba seal kohapeal kõike teinud, arvas ta, et üks tegevus oli üsna õige suunaga aga oleksime seda pidanud tegema ikka tunduvalt jõulisemalt. Ühesõnaga saime aimu, kuidas ilma vangimajja sattumata aare leida. Täna läksime kohale ja aare oligi vihjatud kohas. Tagant järgi hakkasid ka arusaadavaks muutuma mitmed mõistukõned varasemates logides. Logiraamat niiske, kirjutada veel ikka sai.
Tuleb ikka tõesti väga sügavale vaadata, et sellisest maskeeringust läbi näha.
Ikka mitu korda jalutasin asjast mööda nagu suvaline mugu enne kui peidikut märkasin.
Ühe puu ümber, teise puu ümber, post, kivid, eemal põõsas oli kahtlane objekt, kuid seekord ei midagi.
Fakt, et peitjat kunagi tundsin, ei lubanud siin kuigi pikalt kortermajade elanikele etendust teha. Aga eks nad ole seda huumorit siin saanud ka juba täisraha eest :) Logi läks kirja uue päeva esimesel tunnil ja siis sai ka ühe kirjelduses oleva lause peale korralikult naerdud. Meeldis, aitäh! :)
Kasuks oli vastupidine leidmise järjekord. Sestap tutvusin enne olukorraga laua taga ja kohapeal siis tuli natuke ka otsida. Tänud peitjale.
Oli ikka keeruline, tänu eel leidja "täpsetele" vihjetele sain logitud. :)
Ei ole midagi uut siin ilmas, võis siis vähemalt mitte selle maja akende all toimumas. Tegevus kordub, näod muutuvad. Enam ei viitsi kohalikud üldse reageerida puusilitajatele, kivikangutajatele, postinäppijatele. Korda kaks said nad meiegi edutut esitlust jälgida, nii et kolmandaks külastuseks oli juba kõigi huvi kadunud. Vahepealne kodutöö avas silmad, andis enesekindluse ja tõi ka leiu. Tänan.
Olime teine kord objektil. Esimene kord ei näkanud, aga seekord hakkas ikka õige asi silma.
No selle viguri leidmisega läks meil ikka aega...
Meie täname!
Meile 3 kord. Tegime esimene kord meiegi ilmarahvale etendust. Teine kord suutsime noorte kõurikute kamba nii äraehmatada, et nad vist kunagi enam nullile läheneda et plaani... küllap ehmatasime ka ise, tookord me ei leidnud. Täna tuli leid kohe. Kõigi seikluste eest peitjale suured tänud
See oli küll üks karm leid. Oioioi... natuke vigastasin ennast ka, aga muidu olen hetkel veel nii pahviks löödud, et viljelen sellist nonstop jahmunud-hirv-valgusvihus looki. Ei no tänan. Aitäh. Päriselt ka.
No see on ikka nii pinnuks silmis olnud juba pikka aega. 5 korda seal turnimas käinud ja etendust andnud rahvale xD õnneks keegi kobisema ei tulnud kuna korrad jäid ikka max 10 minuti sekka kuna siis hakkas juba imelik ja varga tunne tekkis :D Aga siis sain ka nägijaks ja käes ta oligi, lõpuks :) Suured tänud :)
Järjekordne uus päev, järjekordselt Kaupo aaret otsimas. Peab muidugi tõdema, et kord kolm oleme siin juba ka enne käinud, kuid ikka alles jäänud vaid tühjad pihud. No ei ole olnud kannatust ja närvi siin sedasi otsida ja etendust anda. Eriti suvel, mil õhtud on pikad ja valged. Aga ei, täna oli teisiti. Ning põhjus selles, et sai streetview ning ortofotoga kaart ette võetud ning siis sai täpselt selgeks, kus siin see point on.. nooojah! Aga aardega on kõik hästi! :) Aitäh!
Esimesel katsel tegime natuke aega nägusid, et täitsa tavaline koht aja veetmiseks, kui aga imelikuks läks, lahkusime. Nüüd, tükk aega hiljem, tulime uuele katsele. Seekord ei olnud ühtki kahtlustavat silmapaari jälgimas, saime rahulikult otsingutele keskenduda. Ei läinud seegi kord just kergelt, ikka sai edasi-tagasi tatsatud, enne kui nägijaks sain. Tagantjärgi praegu lugesin ka vanu logisid, päris lõbus lugemine :). Tänud Kaupole!
Eks nende Kaupo aarete juures ole juba erinevaid emotsioone kogetud. Kui esimest korda siia tulin ja mõnda aega piidlevate pilkude all ennast lolliks tegin, siis olid ka tunded ikka päris ühes äärmuses. Üks samasugune käik tuli veel otsa teha. Kolmandaks katseks taipasin juba Tarmoga koos siin pead murda, aga ega sellestki kasu polnud. Neljandal katsel tulin siia juba ühel õhtupoolikul ja peab mainima, et ega seegi kord kergelt ei tulnud aga vähemalt sai see saatanasigitis lõpuks leitud.Õnnestus isegi selle suve viimane sääsesutsakas otsaette saada. Ühest otsast on isegi natuke kahju et see saaga läbi sai aga teisest otsast ikka hea meel et need piinad said lõpetatud.
Tänud.
Saime ühe kurja tädi käest korraliku koslepi puu all luusimise eest. Ei meeldi talle mitte, et pidevalt keegi tema maja ees midagi kahtlast teeb
Sain GC-s sõnumi kasutajalt c2xs, et nad leidsid kahtlase aarde. Tuli välja, et kasutaja Infinit on taastanud mu aarde üllatusmunana puu otsa. Pole küll vaatamas käinud, aga vaevalt see aarde taastamist vajab, kui leidjad korralikult maskeeringu tagasi panevad.
Eelmine leidja maskeeris nii loomulikult kui oskas, et kohe järgmistele mööda kõndivatele geopeituritele silma ei hakkaks :D
Kui esimese korruse aknakatted lehvima hakkasid, oli aeg edasi liikuda.
Seda aaret olin rattasõitude ajal korduvalt otsinud aga alles nüüd peale lisavihjet sain nägijaks. Väga huvitav teostus, peab ütlema, et peitja on tublisti pidanud vaeva nägema :)
Eks kolm ole vist jah kohtuseadus. Eelmistel kordadel olin ikka nii silmaklappidega yhes asjas kinni. Nyyd aga v6in labakäega vastu otsaesist lyya et kuidas ma kohe selle peale ei tulnud. Jään siiski diskreetseks aga väga kavalalt peidetud muidugi. Tänud peitjale ;)
Leitud kolmandal katsel ja ei saa öelda, et meeldiv koht. Tänud siiski peitjale :)
Vaatasin, et eelmisest mitteleiust on üle aasta juba, paras aeg uus kirja panna, sest selle aja jooksul on sinna aarde juurde ikka korduvalt satutud.Oleme käinud: külmaga, valges, pimedas, mugudest vabal ajal, veidrate mugupilkude saatel... Võetud isegi abijõudu kaasa, aga kuna me väga kogenud geopeiturid pole, saame varjuda selle taha.
Hea töö, hea töö peitjal! :)
Sattusin täna hommikul siit m66da s6itma ja plaanisin kiiret driveinni ja tsekinni. Tegelikkus oli aga pool tunnikest geopimedust ja tühjad pihud. Nu lihtsalt kuidagi ei suutnud tuvastada nii avalikust kohast asja mis on seal juba poolteist aastat peidus püsinud. Aga jah võibolla sellep ongi püsinud heheh ;)
Lahe! Sättisime aardele õigema maskeeringu. Tänud peremehele.
Kohapeal ringi vaadates olid mitmed võimalikud peidukohad, kuid leidu neist ei tulnud. Autos näppe soojendades ja mõtteid kogudes ilmus minu ette see õige. Peale logimist, jälle autos näppe soojendades, ilmus eemalt võsast kolmene kamp taskulampide valgel ja suundusid otse nulli. Ilmset polnud nad aardest nii palju huvitatud kui mina, sest siin neid selle päeva logiga kirjas pole. Hea väärt aare. Tänud peitjale.
Alguses saabusime siia valges ja tegelesime rohkem passimise kui otsimisega. Pimedas tagasi tulles ikkagi ebaedukad.
Käisin kontrollimas ja õiges peidukas oli aare alles. Väga hästi maskeeritud, patsaanidele silma ei hakka.
Olime abivihje toel õiges kohas, oli pime, aga aaret ei näinud. Tasub kellelgi selle olemasolu kontrollida. Ajal kui me nullis viibisime hakkasime äkki hääli kuulma ja meile hakkasid lähenema kolm taskulampi (kindlasti mitte geopeturid, pigem kõurikud). Parim kaitse on rünnak, seepärast tegin kõva ja kurja häält, seda paanilist põgenemist, mis järgnes, see ajas tegelikult üksjagu naerma. Samas viitab see koha populaarsusele ja ka ohule et karma kunagi meid samamoodi üllatab
Sattusin selle aarde lähedal olema ja mõtlesin, kas minna otsima. Otsustasin vähemalt vaatama minna. Tagantjärele võib öelda, et see oli õige otsus. Arvatavasti üksi oleksin sellega jänni jäänud, nüüd aga sattusin sinna juhuslikult samal ajal otsima kahe teise geopeituriga. Murdsime seal pead, kuni tekkis õige idee. Jep, seal see oli. Aga jääme siis logis diskreetsiks. Tänud peitjale.
Väike autotuuning päädis mõttega minna georadu tallama- ja nii me siis võtsimgi kursi päälinna idapoolsetele aladele. Jõudsime Steniga nulli, lihvisime siin- ja säälpool... Nägime igat sorti mugulasi- ja siis... Siis lähenes meile Erko :D Aga tagasihoidliku nuurärrana ta lausa meil kratist kinni ei võtnud, vaid eemaldus vaikselt. No me jätkasime kõikvõimalike akrobaatikanumbritega- ja kuna asi suurt tulu ei toonud, mõtlesime et teeme miski viinivorstiringi... Ja oi imet- ka Erko hakkas umbes- täpselt samas piirkonnas "harjutusi" tegema. Nüüd mõtlesime, et teeme siis korraliku teolt tabamise ära. Ja nii saigi tehtud. Kolm pead ikka kolm pead. Kokkuvõtteks võiks öelda, et me pantomiimikava kestis sääl piirkonnas tubli tund aega- ja õnneks lõppes ka tulemuslikult ;) Tänud peitjale ja lähematele/ kaugematele abimeestele :)
Eilne mitteleid kogus liiga palju kahjurõõmsaid laike ning aare ei andnud kuidagi rahu. Tarvo vihje juhtis aga valguse ka minu silmadesse, te geošaakalid! Ootasime kuni suurem vihm järele jäi ja väntasime siis koos aarde juurde, sest temalgi oli see aare veel logimata. Ei hakka midagi reetma. Aitäh! :)
Olin siin varem Karliga käinud, too kord ronisime kõik puud läbi ja vaatasime mugudega tõtt. Seekord olid geoveterani poolt antud tarkussõnad kaasas ja ronisime Meriliniga kohe õigesse kohta. Aitäh!
Pidasime ühe viienda korruse härraga kolmkümmend minutit jõllitamisvõistlust. Ta andis mulle umbes-täpselt 4 sekundit, et üks puu üle kombata, kuid oli siis taas rõdul ja jälgis mu kahtlast edasi-tagasi tammumist hoolsalt edasi. Lõpuks sai kannatus lihtsalt otsa ja liikusin edasi. Mitmeid peidukohti jäi üle vaatamata, kahju.
Käisin siis ka kohal. Olin omad mõtted juba varakult tugevasse kasti pannud, sest noh, vastasel juhul oleks ju 6 sekundi aare olnud.
Poleerisin seal oma röntkenpilguga neid puid oma minutit 10 kindlasti. Ja et asi veidigi normaalsem välja näeks, siis libakõnelesin telefoniga.
Tulemus oli muidugi 0, no ei jäänud sellist kohta silma, mida võiks katsuda. Kuna parasjagu saagi kaasas polnud ja Mari juba nagunii oli seal ühe puu pikali tõmmanud, siis ei hakanud mina sealt omakorda ühtegi maha võtma. Las kasvavad ma ütlen!
Läksin siis koju ja mõtlesin nähtu üle ja hakkasin kasti eemaldama. Ja siis mul torgatas, kui see nüüd ikka on seal... ilmselt on... ei noh, siis on ju täitsa JOKK aare :D
Läksin õhtul uuesti puude juurde tagasi, vaatasin uuesti... jah, võib täitsa seal olla küll. Aga noh, öösel peab tulema, muidu mine tea mis veel mõtlevad...
Ega seal akende all kerge ole jah. Kõik puud jälle kasvasid, nii et autost saag välja ja tõmbasime ühe maha, õige oli. Tänud peitjale
Sai neid puid seal imetletud aga ei midagi.Kui õige suuna kätte saime siis olin ma nii tuhinas,et ikka ei näinud.õnneks teised olid vähe rahulikumad ja leidsid aardekese.Tänud.
Kõndisime nulli, vaatasime ringi, võttis kukalt sügama. Kuhu siin see väikese suurusega aare on peidetud? Siis tekkis üks idee pojuke, mille arenedes sai aare leitud. Suured tänud peitjale.
Kolmas kord kohal. Ju pole üldse vahepeal midagi veebis loginud, sest kaht esimest mitteleidu ma siit ei leiagi, aga küll ma needki ära login. Mäletan, et esimesel korral ei olnudki väga loll tunne, sest nii rasket aaret võibki esimese pauguga mitteleida. Mõtteid tekitas küll igasuguseid. Küll sai kohapeal ja ka hiljem Maa-ametit puuritud, küll netist otsitud, mis asi see katler veel võiks olla, milles aare asub. Küll isegi aardetüübi korrektsuses kaheldud, mida vaid. Täna otsisime jälle nullis ja kaugemalgi oma 10 minutit ja mina tegin ettepaneku lahkuda, sest milleks end asjata vaevata, pealegi geokräu ootas. Siis aga oot-oot, vaatame veel üht asja. Bingo-bongo! Nüüd lõid kõik vahepeal Kristelilt ja Mihklilt saadud vihjed põlema - no muidugi, punktuaalne värk ju.
Sa kurinahk, ma ütlen küll! Sarnaselt Karliga tunnistan selle viimase aja üheks väga väärt aardeks. Ja selle leid kolmandal korral on õite magus. Lati pats! Aitäh Kaupole järjekordse hea peiduka eest! Aare jonksus ja jokkis, meel hää :-)
Minu jaoks oli see esimene seda laadi aare. Algul jälgisin aarde otsimise asemel korterielanikke, kes samal ajal jälgisid kauboi mütsi kandvat Rudolfit, kes omakorda imetles korterite ees asuvaid lehtpuid. Lahe peidukas, aitäh peitjale!
Käisime paar korda koha peal otsimas, kuna kolm on kohtu seadus, siis lõpuks leidsime. Aitäh
Kolm on kohtuseadus! Kätte saime! Nüüdseks on küll iga katleri puu, kivi ja rohulible läbi uuritud.
Katse 2. Ebaedukas. Veendusime, et siin pole ühtegi kohta kuhu aaret panna võiks.
Oi kuidas mulle ei meeldi kellegi akende all aaret otsida, seepärast pole ma siia varem isegi mitte piiluma tulnud. Aga mitteleidude suur hulk tekitas haiglast huvi ja nii ma reedel lõuna ajal siit läbi sõitsingi. Viskasin kohale kiire pilgu peale ja kuna linnariietes ma nii kui nii siin tsirkust tegema ei hakkaks, siis läksin hoopis abivahendit soetama. Redelit ma osta ei raatsinud, ostsin hoopis mootorsae. Täna laekusin kohale keset päist päikselist päeva, tõmbasin puu maha ja panin logi kirja. Majaelanikud küll protestisid, aga mul savi, mina sain logi kirja. Tehku mis tahavad nüüd oma puuga. Järgmiseks lähen Saue tammiku aaret logima.
Logisid lugedes ei tulnudki siia lootusega aaret leida, aga vaatama pidi ju ikka tulema. Käisime uurisime maad ja õhku, ei miskit. Vahepeal sai autos soojas istutud, natuke vaadatud ja mõeldud ja siis uuesti puid katsuma mindud. Aare ikka välja ei tulnud, mõni teine homme jälle.
Spetsiaalselt ajastasin oma taaskordse külastuse sellisele ajale, kus 95% Lasnamäest peaks magama. Kell 1 põlesid 5-kordsel majal umbes 5% tuledest. Oli ka üks rõdul suitsetaja. Läksin ja uurisin, vaatasin siit ja sealt. Mõtlesin veel, et no pidi see peitja nüüd maskeeringut parendamas käima, nüüd ju veel raskem. Lõpuks avanes kuues meel. Nii imelik kui see ka pole, siis minu viimase aja üks lemmikaardeid. Aitäh!
Oli siia kanti asja ning vaatasin üle kuidas maskeering vastu pidanud. Päris hästi, aga tegin natuke paremaks.
Käisime ka nullis vaatamas, mis seal on. Palju aknaid ja suitsetavad mugud akendel.
Käisime ka puid vaatlemas, madalalalt ei leidnud ja kõrgemale polnud tahtmist seal täna ronida.
Uh, see saaga nüüd läbi. Varajasel hommikutunnil sain rahulikult toimetada. Ei tulnud ei kiirelt ega kergelt. Tänud!
Ei oskagi midagi kosta. Vahtisin veidi aega lolli näoga seda puud ja ei tekkinud ühtegi konkreetset ideed. Inimesi liikus poleerimise jaoks ka liiga palju
Ju on nii hea asi, et meie ei leidnud. Päris mitmeid kordi sõitsime täna veel siit mööda. Nüüd hea teada ja vaadata ka teinekord. Kui mõni "asjatab" siis selge mispärast. Väga, väga kummaline paik valitud akende all. Kas peremees ise naudib seal samas kuskil vaatemänge?
See on selline aare, et kui pole leidnud, siis tundub, et kõik raskusastmed on puha valesti ja kui leiad, siis selgub, et kõik on järsku nii nagu kirjas. Hommikul vara ühtegi mugu möödumas ei näinud. Lahe koht leitud. Aitäh peitjale.
Kolmandal korral õnnestus tänu saadud vihjele. Järgmisele mööda kõndivale mugule silma küll ei hakka :).
Kuna tänane pisike geopäev oli plaanitust oluliselt edukam, siis tulime jätkuva edu lootuses taas siia, aga ikka ei muffigi, jälle sinine molu
Küll see võttis alles aega. No kõva kolmveerandi ajast me muidugi tegime 4. korruse Nadja valvsa pilgu all nägu, et ega me ikka tegelikult ei kavatse siit õue pealt ühtegi autot varastada ega puud maha võtta, vaid oleme siia täitsa juhuslikult hängima sattunud. Vaikselt ringi piiludes jäi lõpuks silma. Kättesaamine nõudis muidugi võimlemisharjutusi. Eks me siis üritasime neid sooritada, logida ja aaret tagasi peita nii silmapaistmatult, kui vähegi võimalik oli. Tänud!
Eks ole ikka parajalt idiootlik seista seal rõdu all ja vaadata Naabri Valvega tõtt, kes rõdul suitsu teeb. Vahepeal teed tiiru ümber tema läikiva mersu ja mõtled, millal sõimu kostma hakkab. Aga eks nad hakkavad juba vähehaaval harjuma ka, meile ei pööranud küll keegi erilist tähelepanu, ehkki pühapäeva pärastlõuna oli täies hoos. Mina oleks sinna seisma jäänudki või hakanud kelleltki vihjeid lunima, aga Hanno pomises korraga ühe kunagise Viljandimaa aarde nime ja võttis aarde välja. Kustkohast see valgustus saabus, ei tea, eks vist tõesti kesävalot. Hirmus lugu ja hirmus äge koht, tänud peitjale!
Kuna pikkust saab kompenseerida oskuste või abivahenditega, siis oli lihtne, kuigi ahhaa-momendini jõudmine võttis ikka aega ja ega see koht muguvaegusega just ka ei hiilga. Aitähh, väga äge!!
Hea, et abivahendid ja pikemad inimesed kaasas olid. Pika otsimise peale jäi seekord ikka see nii ilmne peidukoht silma küll. Ootasime, kuni kedagi möödumas polnud ja logisime ära :) Väga suurt sõnadevalingut tekitanud aare :)
Käidud selle aarde juures juba 3 korda, võetud ka sõber appi... Tuustitud nii kõrgelt kui madalalt, isegi rõdude alla piilutud, aga ei reeda see aare ennast meile. Nii kiuslik,et ei anna rahu ja isegi unes juba nähtud. :)
Jaurasime seal päris pikalt. Sai uuritud ja katsutud kõikvõimalikke ja võimatuid kohti. Lõpuks oli mõistus otsas ja ümberringi visati järjest kahtlustavamaid pilke meie tegevusele. Loobusime.
Teades peitjat ja logisid lugedes ja silte nähes, kohe kartsin siia tulla, mitteleid oli miilide kaugelt näha! Kohapeal polnud kohtagi kuhu peita, tuustisin nagu alati siin ja seal ja kui meestel mu ümber juba mu sahmimisest küll sai, siis kästi mõtlema hakata ja no alles siis sain küüned ardekarbile taha.
Sildisadu tuleb siit kindlasti, tänud lollitamast! Keel seisab nüüd tükk aega hammaste taga...
Nii tore on leida aare otse Lasnamäe südames. Ja peitmisviisi saab ainult kiita - palju vaeva on nähtud asukoha valikul - nii säilib aare inimrohkes kohas kenasti ja ei jää möödujatele silma. Tagasipeitmisega muidugi peab hoolas olema, et midagi kellelegi näha ei jääks. Peitjale aplaus ja kiiduavaldused. Väga tore. Senini selle firmamärgi [lepalind] all parim aare. Aitäh.
Mul oli ikka pikk abimees kaasas. Kahepeale leitud. Aitäh.
Lugesime küll logidest, et staažikamadki otsijad kasutavad õlekõrsi, aga mõtlesime sellegipoolest proovida. Seekord tulemusteta, teine kord jälle.
Aare peitis end nii ilusti, et meie teda ei leidnudki.
Peitjale tahaks korraga nii sajatada kui..., ah las ta jääb. Ilma tahtmatu kaudse vihjeta käiks ma siin tõenäoliselt veel mitu korda. Või siis mitte, sest aknaalused mulle ei meeldi. ;)
Väikese vihje tulemusena sai kolmanda külastusega ikka leitud. Ilma vihjeta oleks ilmselt see aare veel mõnda aega oodanud selginemise hetke. Tänud peitjale, igavesti äge värk.
Sellest, kuidas me Priiduga ühel päeval nagu kaks salaagenti kellegi akna all hiilisime, ei taha meist kumbki pärast aarde leidmist rääkida. Sel korral olime Leelo ja Taneliga ja kuna Leelol oli koht välja mõeldud, siis pommisime teda küsimustega, millele ta sai ainult jah/ei vastata. Pärast teist küsimist muigas Tanel mõistvalt ja oli aru saada, et ma olen nüüd ainuke järele jäänud juhm meist kolmest, kes aru ei saa.. Lõpuks kui selgusesähvatusega 2/3 meeskonnast juba kergelt nihelesid, et kaua me siin veel otsime, andsin survele alla ja lasin ennast ka valgustada. See oli üllatus, väga meeldiv üllatus. Pirtsakatele rangelt mittesoovituslik.
Aitäh teistsuguse aarde eest :)
Leelol oli juba teada, kus aare ennast peidab ning seega saime me Gerdiga nuputada. Kõige toredam oligi vast see hetk, kui ma aru sain, kus see tops siis ikkagi on. Otsimine ise...nojah. Tänud ikka.
Ohissvertussversusservusser... üle pika aja üks selliseid aardeid, kus otsisin väga kaua ja aare jäi ikkagi leidmata. Esimesed pool tundi otsisin mikrot, siis tuli meelde, et karp on tegelikult väike, mis mahutab ka pliiatsit. Teine pool tunnist kulus vanade ja uute kohtade üle kontrollimiseks. Üks kahtlane peidukas jäi kripeldama, aga kuna maastik 2,5 ei klapinud, siis ära läksin rahuliku südamega. Jään ootama uusi leiulogisid.
Siin olime teist korda. Esimene kord läks ikka mõnuga aega ning ilmselt ilma õlekõrreta oleks see aare küll leidmata jäänud. Lahe, tänan!
Kohustusliku etenduse andsime akendele juba paar päeva varem. Nüüd tegime kodus korralikumat eeltööd ja tänu õlekõrrele osutus aare siiski leitavaks. Tänud
Leidsime oma Kirsikesele parkimiskoha ja võtsime suuna nulli.
...ja siis ma seisin silmad õudusest kolm korda suuremad ja suutsin ainult piiksuda. Nimelt oli A mingi hetk lihtsalt lapiti maas ja mul käis peast läbi vaid mõte, et nüüd pean küll vilkuritega masina kohale tellima. Aga no enne kui ma taskust telefoni haarata jõudsin kostus mõminat ja A ajas end taas sirgu...oi jah ja teekond nulli jätkus. Nu ja kui juba kohal olime, siis võtsime ja logisime aarde kenasti ära. Poleks A koperdanud oleks alla 6 sekundi läinud :P.
Tavaline 6 sekundi aare, kui parkimine on leitud ja peale ränka kukkumist ristseliti, toibumine võttis kah paar minutit... Kirjeldus ja raskused neitsilikult täpsed ja reetvad, seega tänud!
No kui diskreetselt siis, otsisime, otsisime - nutsime, leidsime - naersime. Super! Meie täname!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
No see Lasnamäe pröökavate venelastega aknaalune on Lepalinnul nii hea välja tulnud, et ma lihtsalt pean ka siia ühe soovituse juurde soolama :D.
Ägedate aarete geokaart on meil igatahes taaskord rikkamaks saanud :). Nii et kes veel käinud pole, minge kindlasti vaatama. Ja minul on nüüd kange isu peitja ülejäänud advendikad ka ära näha; tundub, et on üsna kindlalt teada, mida mõned peiturid homme umbes 9 paiku teevad ja kellele esikohale platseerumiseks konkurentsi tuleb pakkuda… :D
Peale seda kui Ethel oli mind pehmeks rääkinud Laagris uue aarde afterpartil, võtsime suuna Lasnamäe poole. Hetkel kui sõitsime kodu teest mööda, jõudis mulle kohale, millise lubaduse ma andsin. Koju oleks maad olnud sõita 10 km, aga nüüd tuleb koju sõita hoopis pea 40 km. Järgmisena võiks koju sõita hoopis läbi Narva. Ah õigus seda ma juba olen kunagi teinud, aga siis oli lihtsalt vaba aega liiga palju käes.
Kui Zntarg juurde sõites sõitis minul katus vahepeal ära, siis Katlerisse sõidu ajal sõitis telefonil katus ära. Lasin Netil aarde sisestada ja koha paika panna. Kuna mul see kant natuke tuttav, siis oleks saanud ka ilma gepsuta kohale sõita, aga lasin siiski googleil raja paika panna. Ma isegi ei mõelnud kuhu see juhatab ja tegin nii nagu Neti ütles. Nüüd kui Neti ütles, et siin peaks aare kohe olema, avastasin, et oleme keset kvartalit. Hullult autosid, aga just meie jaoks ka koht, aga keda me ei näinud, olid kaas peiturid. Nüüd usaldasin ennast ja sõitsin sinna kuhu mu mälu mäletas, et tuleb sõita. Kohale jõudsime teistega samal ajal. Vedas, ei jäänudki hiljaks.
Rahvas tormas välja otsima ja ümbrust poleerima, nii ka meie Netiga. Muidugi ei olnud ma tutvunud aarde sisuga. Õnneks oli Priit korraliku kodutöö teinud ja suundus täpselt aarde juurde. Tegelikult on see täitsa 40 km väärt kogemus. Enne tuleb ikka kodutöö korralikult ära teha. Mina oleks tegelenud veel mitu ööd päeva seal selle poleerimis tegevusega ja slaavlasi ja nende autosid imetlenud. Tänud peremehele tõeliselt hea aare.
Vot on aare kus tahaks logida. Aga no kõik tundub liiga reetev :P Loodan, et peitja ei solvu kui piirdun seekord klassikaga: Leitud, logitud, tänud, super!
Õnneks ei karjunud keegi aknal, mis teete siin. Leitud ja logitud.
Kui Inga kirjutas, et rahvas nõuab meie geoseikluste ebaõnnestumiste üle irvitada saamist siis otsustasin, et tulen varem linna tagasi ja vaatan kaks uut Lasnamäe aaret üle. Paul Pinna juurest sinise molliga lahkudes lootsin enne Ingat Katlerisse jõuda ja veidi eelluuret teha kuid jäin hiljaks.
Nullis tegime ilmselt kõike seda mida enamus mängijaid enne meidki, vahtisime erinevaid objekte, katsusime, kangutasime, tonksasime jalaga, üritasime nulli võimalikult täpseks ajada. Tegelikult hakkas juba päris külm ja imelik ka, arvestades et publikut oli omajagu.
Lõpuks hakkas Inga Hannese käest vihjeid küsima. Ja välja nägi see nii, et samal ajal kui mina midagi lähemalt uurisin saabus teade, et see tuleb rahule jätta. Olgu, lähen siis järgmise asja juurde. Alustan just aktiivset observeerimistegevust kui saabub vihje, et ka see asi tuleb rahule jätta. Sedasi kordus asi mitu korda ja ma kahtlustasin, et Hannes ongi üks neist rõdul "suitsetajatest" või siis häkkis ta salaja Inga telefoni ning jälgis läbi telefoni kaamera toimuvat. Mingil hetkel, kui ideed otsa said, ütlesin kogemata ka õige variandi välja kust otsida, aga ega ma seda isegi eriti uskunud. Vahepeal tundus olukord juba nii lootusetu, et meenus Malla mõisa juures tehtud otsus edaspidi vaid Tupperware karpe puujuurikate alt otsida.
Õnneks, kui pointile pihta saime, siis oli jah suhteliselt "jalutuskäik pargis" kuigi napilt enne karbi kätte saamist otsustas Inga, et talle aitab ja ta läheb ootab kuskli eemal. Siiski õnnestus mul teda miskitmoodi takistada ja karistuseks (või kingituseks) sai ta ise nimed kirja panna. Peitsin hoolega tagasi, et juhuslikult mööda kändivatele mugudele kohe silma ei hakkaks. Tänud, oli huvitav peale kuud aega üks logi kirja saada.
Kui aare ilmus, mõtlesin esiti, et kuidagi tuttav nimi. Alles mitme minuti pärast tuli meelde, et see on ju tänav, kus mul kõige esimene üürikorter oli Tallinnasse kolides. Korteriga seoses on päris mitmed head mälestused jäänud ja nüüdki möödaminnes tabas silm kohe eksimatult õige rõdu ära.
Nullis käisin kaks korda. Kõigepealt pärast jalutuskäiku ja näkke ning siis ei saanud ma mitte midagi aru. Kõht oli ka tühi ja külm hakkas. Lisaks ikka kohutavalt palju inimesi vooris mööda, kes imestasid, miks ma erinevate puude najal seisan.
Teisel korral käisin koos Veikoga. Kuigi päeval olid nii Hannes kui Mari arvamusel, et ma peaksin Veikoga ikka tihedamalt aardeid otsimas käima, kuna siis on neil jälle midagi lõbusat lugeda, siis kahjuks pole asi ainult minu teha. Aga selles osas oli Hannesel õigus, et kui minu jaoks on aarde raskusaste 2, siis Veikoga koos võib tubli 7 veel juurde lisada. No me ei saa kohe kuidagi ühtegi aaret nii leitud, et ma sealjuures end herneks ei naeraks.
Nüüd siis suunasime juba koos oma tähelepanu kõigile neile objektidele, mis ma enne üksi olin läbi käinud. Käisime seal vist umbes tunnikese ringi, kui Veiko külmast sinist nägu nähes ma otsustasin lõpuks Hannese abiga valed variandid listis eemaldada. See nägi välja selliselt, et kuhu iganes Veiko ka ei vaadanud, Hanneselt tuli vastus "pole asjaga seotud" enne kui ma jõudsin sellest isegi kirjutada. Lõpuks vaatas Veiko maha ja teatas, et selle varjatud kaamera võiks välja lülitada, sest pole ometi võimalik, et Hannes lihtsalt niisama meid nägemata teab juba, kuhu me oma pilgud suunasime.
Hannes ei öelnud meile küll, kus aare on, kuid kuidagi me sinna ikkagi jõudsime. Oleksime jõudnud ka varem, kui me oleksime uskunud Veiko poolnaljaga öeldud sõnu "nagunii asub aare tegelikult ...".
Hea, et Veiko kaasas oli. Üksi poleks ma seda vist kätte saanud. Ja nii palju naerda poleks ma ka saanud. :) Tänud, väga huvitav. Ja kuna Veiko ütles nullis mulle juba tuttava info, et tema peab jääma ikka toidukarbiaarete juurde, siis selles ei pidanud ta seekord samuti pettuma. Nii et win win.
Kuna õhtupimeduses luuramisega kaasnes vaid majaelanike ebaterve huvi. Kuigi, siiski põhjendatud, siis tegime järelduse: kes õhtul kaua üleval, see hommikul kaua magab. Nii läkski. Marssisime päevavalges julmalt kohale ja panime nime kirja. Tehtud.
Hannes teatas, et ta on teel Lasnamäele ja kuna ma samuti pealinna piirkonnas tiirutasin, siis otsustasin kah kohale minna. Hannesel oli muidugi eeliseid - nii kohalejõudmise kui ajumahu osas, seega sai ta enne leitud logitud, kui ma üldse kohale jõudsin. Mõtlemisega läks aega, aga lõpuks sain õnneks pihta ikka. Autosid minu õnneks päris nulli pargitud polnud ja suitsetajaid ei näinud kah. Mulle väga meeldis, tänan!
Kujutan juba ette olukorda,kuidas korrusmaja elanikud käivad aknal tihedamalt suitsupausil ,kui organism tegelikult nikotiiniannust vajaks:)
Enda puhul sai võitu totaalne geopimedus,tänu Ingridile ja Hannesele sain oma nime kah kirja :) Täitsa lõbus värk muidu-tänud!
Tore küll püüda rahulikult otsida aaret Lasnamäe pimedas talves, kui taevast sajab alla ei tea mida, tuul vuhiseb pea kohal ja tänavavalgustusest pole abi kui samal ajal pead jälgima lähenevaid mugusid. Õnneks rahvamass, kes otse nulli suunas tormas, osutus abistavaks geokambaks ja logimine toimus nii diskreetselt, et keegi akendel ei karjunud meie peale. Põnev sündmus sai. Tänud Lasnamäge tutvustamast!
Kuna osalesin enesele teadmata mingil moel peitmisel, siis tuli kodulähedane leid kiiresti. Minu poolt respekt leidjatele. Lisasin aardesse pliiatsi ja saatsin oma loo peitjale. Aitäh.
Et need logid siin liiga läägeks ei läheks, siis registreerime vahelduseks ka ühe mitteleiu. Isegi kaasa võetud toetusmeeskond ei toonud edu. Nomaeitea.
Mnjah. Kodus kaarti ja raskusastmeid vaadates valdas ikka täielik ja sügav pimedus - aknaalune - no mitäs nyt?. Siis tuli kirgastumine: muidugi, kesävalot nyt. Ja kui päeval oli tarvis kuidagi jupike aega surnuks lüüa, siis miks mitte teha seda Lasnamäel. Kohapeal oli asi eeldatavalt lihtne, põhimõtteliselt kohalemineku vaev. Tabasime teolt usinasti otsivad Allani ja Ingridi ja pärast ootasime Mari ka järele, nii et sündmuselement tuli ka asjale juurde. Aga jah, mõnus ja lihtne aare, mis viga sihukesi logida. Me täname!
Sain pärast mitteleiu logimist kohe sõimata, et kuidas ma nii lihtsat asja ei leidnud jne. Asi hakkas kripeldama ja ma otsustasin õhtu poole pärast koolitööde tegemist tagasi tulla. Leidsin teisest vaadatud kohast. Aitäh!
Lund tuiskas ja inimesi vooris mööda. Lõpuks hakkas külm ka ja siis tulin tulema.
Tegelikult teadsin, et oma koduse stardiga jään esmaleiule ilmselt hiljaks. Punaste fooritulede taga tegin vähemalt nulli asukoha kindlaks, et kohapeal ei peaks teiste ees juhmi näoga gepsu vahtima. Parklasse jõudes üllatas aga ärevalt ringi sebivate adrenaliinisõltlaste seltskond. Mitte keegi ei passinud niisama eemalt jälgides ja muhedalt muiates. Kas tõesti aare ikka veel kõigil leidmata? Eks suurim vihje on alati see, kui kirjeldus nõuab diskreetsust logides :P Loomulikult liitusin pundiga, käitusin sama sõgedalt ja olin kokkuvõttes sama pime. Oleneb kuidas FTF-i täpselt defineerida, minu silmis igatahes pälvis esikoha Kristel, kes konteinerit tegelikult esimesena nägi. Lahe jupstükk, võib soovitada kindlasti!
Alguses võttis asi küll nõutuks, kuid kui sellise karjaga peale lennatakse, siis ei jää ükski aare varju.
Mulle meeldis, tänud peitjale!
Stardipositsioon sai vöetud, siis nõmme koduekstra parklasse kus keerasime kell 21:10 mootori sisse ja aare avaldus juba kell 21:11. Peale aarde avaldumist sai vaadatud et aare asub lasnamäel ja esimene mõtte oli, et siit ftf-i ei tule ning hakkasime vaikselt liiku kuni järsku jäi järvevana teel liisi ja madise auto silma ning pihta hakkas väikestmoodi ralli. Otsustasime eralduda liisist ja madisest, kuid asjata kohale jõudes nad juba tegutsesid!
Selle aarde juures panime oma algpunktiga ikka korralikult mööda - Kristel tuli Lasnamäelt meie juurde Mustamäele lauamänge mängima ja siis läksime Nõmmele aaret ootama - no kus mujal seda lepalinnu aaret ikka oodata. Nojah, seekord läks vähe vussi. Ometigi jõudsime kohale esimestena, kuigi Laagri poisid meile eriti alla ei jäänud. Kui olime nullis natukene posti poleerinud, saabus ka tunk. Enam ei läinud kaua ja varsti avanesid meie silmad ning jõudsime logimiseni. Igavesti kaval aare! Pärast saime veel natuke järgmiste geopimeduse üle itsitada. Aitäh! :)
Täna sai siis stardipositsioon sisse võetud Nõmmel Koduekstra parklas ning kui vaatasime, et aare asub Lasnamäel siis tekkis tunne, et FTFi küll ei tule. Kui olime jõudnud Järvevana teele siis kaugelt nägime tuttavat sinist škodat ning sõitsime neile järgi ning lõpuks otsustasime meie ss teist teed pidi minna. Kui kohale jõudsime olid Liis, Madis ja Kristel kohal juba, kuid aaret polnud veel leidnud ja natukese aja pärast jõudis ka Tunk kohale, ühendasime jõud ja ühine FTF läks kirja kell 21:35 ja siis jõudsid ka Arvo ja Matu kohale. Tänud peitjale laheda aarde eest!
Kaupo aaret olin juba mitu päeva pingsalt oodanud. Võtsime siis sellise loogilise ootekoha, Nõmme Koduekstra parklas, ja hakkasime ootama. 21.10 panin juba teadlikult mootori tööle ja minut hiljem oli üllatus suur, kui avastasime et... aare polegi kuskil siin ümbruses??? Mis nüüd toimub? Hoopis teises Tallinna otsas. Võtsime siis kursi aarde suunas ja arvestasime sellega, et essana me ei jõua. Aga mu arvamus muutus, kui märkasin Järvevana teel tuttavat Škodat tuttava numbrimärgiga. Natuke siis rallisime seal teineteisest mööda, aga kohale jõudsime meie ikka minuti hiljem. Aga sest polnud hullu midagi, kuna polnud tegemist just lihtsaima aardega. Peale 5 minutilist otsimist, mille sisse mahtus ka Esko saabumine, leidsime selle aga siiski esimestena 21:35 üles. Pärast sai veel hilinejaid nähtud, siis tuli üks mees vene keeles rõdule karjuma et ето его машина ja otsustasime ära minna. Aitäh Kaupole tünga eest, huvitav oli jälle!
Tulime geo-kokkusaamisele, ajasime juttu ja logisime muuseas aarde ka ära. Kasuks tulid mugude eest oma tegevuse varjamisega saadud oskused, töötasid ka kaas-geopeiturite puhul. Täitsa tore linnakas ja igati tore jätk loogilistele. Võiks isegi öelda, et samast seeriast. Aitäh positiivse emotsiooni eest!
Sain päeval Matule kiidelda, et meile Mariannega Lepalinnu aarded sobivad väga hästi :) Nii läks ka seekord. Täname loogilise ja toreda peidukohaga aarde eest :)
Enne välja valitud positsioonile suundumist saime Mustamäel kokku ning mängisime Kristeliga koos lauamänge. Ticket to Ride ja Scrabble oli tänases valikus ning aeg läks ruttu. Mööda Järvevana teed Lasnamäe poole minnes oli mingi hetk tuttav Nissan Note Laagri seltskonnaga läheduses ning oli selge, et üksi me seda aaret ei otsi. Kohapeal liitus ka Tunk ning otsingud said alata. Diskreetsuse huvides jätame ülejäänud osa vahele ning jätkame sealt, et 21:35 sai FTF logi kirja pandud. Kohe pärast seda jõudsid ka Matu ja Arvo kohale ning ribu-rada pidi lisandus veel rahvast. Maris ja Mariann, Kaja ja Bruno ning Allan ja Leelo. Jutustasime seal tükk aega, kuni järsku avanes lähedal asuva maja aken ning üle Lasnamäe kisati, et mis seal toimub, minu auto. Positsioneerisime end ümber ning jätkasime vestlust ning jälgisime teiste otsimist. Lõpuks jätsime iksid rahus otsima ning tulime koju. Lepalinnule aitäh ägeda aarde eest!